Riigiõigus - Riigikogu (0)

Riigikogu
PS IV peatükk
• Eesti on vastavalt 1992. aastast kehtivale põhiseadusele demokraatlik 
vabariik, kus kõrgeima võimu kandja on rahvas
• PS § 56 „kõrgeimat riigivõimu  teostab  rahvas hääleõiguslike kodanike 
kaudu Riigikogu  valimisega “
Riigikogu valimised
• Riigikogu 101 liiget valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse 
põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja  otsesed  ning 
toimuvad iga  neljanda  aasta märtsikuu esimesel pühapäeval 
• Sõltuvalt saadud häälte arvust võib Riigikogu liikmeks saada isiku-, 
ringkonna- või kompensatsioonimandaadiga
Valimise põhimõtted
• Lähtuvalt põhiseaduse §-st 60 on Riigikogu valimised:
• Vabad valimised ehk valijal on õigus hääletada ilma surveta, oma tahte kohaselt. Valimistel on 
õigus osaleda kõigil hääleõiguslikel kodanikel. Õigus valimistel kandideerida on kõigil 
kandideerimisõiguslikel inimestel.
• Üldised valimised ehk oodatud on kõigi täisealiste teovõimeliste kodanike osavõtt valimistest. 
Ebaproportsionaalseid valimistsensuseid kehtestada ei tohi.
• Ühetaolised valimised ehk igal valijal on üks hääl. Kõigil valimistel antud häältel on võrdne kaal. 
Kõigile kandidaatidele peavad valimistel olema tagatud võrdsed tingimused. 
• Otsesed valimised ehk valimistulemuse kindlakstegemisel lähtutakse valimistel osalenud isikute 
tahteavaldusest, mitte valijameeste või mõne muu organi vahendusel tehtud otsustest.
• Salajased valimised ehk selleks, et tagada  hääletamise  salajasus, hääletatakse Eestis enamasti 
hääletamiskabiinis, kus valija saab üksinda täita hääletamissedeli. Elektroonilise hääletamise 
salajasuse tagab hääle muutmise võimalus. Valija, keda on elektroonilise hääletamise ajal 
seadusvastaselt mõjutatud või jälgitud, saab oma häält hiljem  elektrooniliselt  või valimiskabiinis 
muuta.
Kellel on õigus valida ja olla valitud
• Õigus valida on kõigil teovõimelistel vähemalt 18- aastastel  Eesti 
kodanikel, kes ei kanna vanglakaristust. Rahvaesindajaks saab 
kandideerida samadel tingimustel, kuid vanusepiiriks on 21 eluaastat.
• Valimistel võivad osaleda nii  erakonnad  kui ka üksikkandidaadid. 
Erakond saab kandidaadid üles seada 12  valimisringkonnas . Kõigist 
ringkondades ülesseatud kandidaatidest koostab erakond üleriigilise 
nimekirja.
Valimisringkonnad
(Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja 
Valimisringkond  nr 1
9 mandaati
Kristiine  linnaosa )
(Tallinna Kesklinna,  Lasnamäe  ja 
Valimisringkond nr 2
12 mandaati
Pirita  linnaosa)
(Tallinna  Mustamäe ja Nõmme 
Valimisringkond nr 3
8 mandaati
linnaosa)
Valimisringkond nr 4
(Harju- ja Raplamaa)
14 mandaati
Valimisringkond nr 5
(Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa)
6 mandaati
Valimisringkond nr 6
(Lääne-Virumaa)
5 mandaati
Valimisringkond nr 7
(Ida-Virumaa)
7 mandaati
Valimisringkond nr 8
(Järva- ja  Viljandimaa )
7 mandaati
Valimisringkond nr 9
(Jõgeva- ja Tartumaa)
8 mandaati
Valimisringkond nr 10
(Tartu linn)
8 mandaati
Valimisringkond nr 11
(Võru-, Valga- ja Põlvamaa)
9 mandaati
Valimisringkond nr 12
(Pärnumaa)
8 mandaati
Kuidas mandaadid jaotatakse?
•  Kõigepealt  selgitatakse välja isikumandaadid. Selleks jagatakse valimisringkonnas hääletanute arv 
mandaatide arvuga. Tulemuseks saadakse ringkonna lihtkvoot. Iga kandidaat, kes saab 
lihtkvoodiga võrdselt või rohkem hääli, osutubki isikumandaadiga valituks.
• Ringkonnamandaatide jaotamisel osalevad ainult need erakonnad, kes koguvad üle riigi vähemalt 
5% kehtivatest häältest ehk ületavad valimiskünnise. Ringkonna tasandil erakonna kandidaatidele 
antud hääled liidetakse ja saadud  summat  võrreldakse lihtkvoodiga. Erakond saab nii mitu 
ringkonnamandaati, kui mitu korda ületab summeeritud häälte arv lihtkvooti. Kui erakond on 
ringkonnas juba saanud isikumandaate, arvatakse need ringkonnamandaatide arvust maha. 
Erakonna ringkonnanimekirjas reastatakse kandidaadid vastavalt saadud häälte arvule. Valituks 
osutub suurema häälte arvuga kandidaat, kuid tema häälte arv peab olema vähemalt 10% 
lihtkvoodist.
• Kompensatsioonimandaadid selguvad pärast mandaatide jaotamist ringkondades. Selleks 
jaotatakse veel jaotamata mandaadid üle riigi, kasutades modifitseeritud d’Hondti jagajate 
meetodit. Belgia matemaatiku järgi nime saanud meetod võimaldab mandaate nimekirjade vahel 
jaotada võimalikult proportsionaalselt ehk nii, et mandaate on võimalik saada ka vähem hääli 
kogunud parteidel. Kompensatsioonimandaatide jaotamisel osalevad ainult need erakonnad, kes 
ületavad valimiskünnise.
Erakorralised valimised
• PS eristab korralisi ja erakorralisi valimisi
• Riigikogu valimiste korra sätestab Riigikogu valimise seadus
Riigikogu korralised valimised toimuvad märtsikuu esimesel pühapäeval 
neljandal aastal, mis järgneb Riigikogu  eelmiste valimiste aastale (PS §
60 lg 3)
Riigikogu erakorralised valimised kuulutav välja Vabariigi President  PS 
sätestatud juhtudel
Riigikogu erakorralisteks valimisteks on neli võimalust
- Kui rahvahääletusele pandud  seaduseelnõu  ei saa poolthäälte enamust, 
kuulutab Vabariigi President  välja Riigikogu erakorralised valimised (PS §105 
lg 4)
- Kui Riigikogu ei ole riigieelarvet vastu  võtnud  kahe kuu jooksul pärast 
eelarveaasta  algust, kuulutab Vabariigi President välja Riigikogu erakorralised 
valimised (PS § 119)
- Riigikogu seab üles peaministrikandidaadi, kes esitab valitsuse koosseisu 
Vabariigi Presidendile . Kui  neljateistkümne  päeva jooksul, arvates 
peaministrikandidaadi ülesseadmise õiguse üleminekust Riigikogule, on 
valitsuse koosseis Vabariigi Presidendile esitamata, kuulutab Vabariigi 
President välja Riigikogu erakorralised valimised (PS 89 lg 6)
- Valitsusele või peaministrile umbusalduse avaldamise korral võib 
Vabariigi President kolme päeva jooksul valitsuse ettepanekul välja 
kuulutada Riigikogu erakorralised valimised (PS §97 lg 4)
Riigikogu funktsioonid
Riigikogu on Eesti parlamentaarse demokraatia olulisim organ, kelle 
peamine roll on ühiskonnaelu kujundamine
• Esindusfunktsioon
- Riigikogu esindab rahvast, lahendades olulisi riigielu  küsimusi
Seadusandlik funktsioon
- Seadusandlik võim kuulub Riigikogule (PS §59)
- võtab vastu seadusi ja otsuseid (PS § 65 p 1)
Kontrollifunktsioon
- kontrolli  teostamine  teiste riigiorganite tegevuse üle
- Riigikogu liikmel on õigus pöörduda arupärimisega Vabariigi Valitsuse ja 
tema liikmete, Eesti Panga nõukogu esimehe, Eesti Panga presidendi, 
riigikontrolöri ja õiguskantsleri  poole (PS § 74)
-  uurimis - ja kontrollikomisjonide moodustamise õigus ( PS § 71 lg 1)
-  riigieelarve  täitmise aruande kinnitamine (PS § 65 p 6)
- umbusaldamise avaldamise õigus (PS § 65 p 13, § 97)
Valimisfunktsioon
- valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79 (PS § 65 p 3)
- annab peaministrikandidaadile  volitused  Vabariigi Valitsuse 
moodustamiseks (PS § 65 p 5)
- nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse  Riigikohtu  esimehe, 
Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri ja õiguskantsleri (PS § 65 p 7)
- nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed (PS §
65 p 8)
- nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed (PS § 65 p 9)
Osalemine Euroopa Liidu otsuste tegemise protsessis
- mis annab mandaadi Vabariigi Valitsuse seisukohtadele Euroopa Liidu 
õigusaktide eelnõude kohta ning Eesti seisukohtadele Euroopa Liidu 
ministrite nõukogu ja Euroopa  Ülemkogu  kohtumisteks
Avalikustamisfunktsioon
- Riigikogu istungid on avalikud, kui Riigikogu ei otsusta kahekolmandikulise
häälteenamusega teisiti (PS §72)
Riigikogu sisemine korraldus
• Riigikogu on ühekojaline  parlament , mis koosneb 101 liikmest
• Riigikogu igapäevane töö on korraldatud Riigikogu kodu- ja töökorra 
seadusega
• Riigikogu nimel saab otsuseid vastu võtta vaid täiskogu  
• Täiskogu töövormiks on Riigikogu istung, millest saavad osa võtta kõik 
101 Riigikogu liiget
• Riigikogu istung on avalik, kui Riigikogu ei otsusta kahekolmandikulise
häälteenamusega teisiti
• Töö toimub veel komisjonides ja fraktsioonides
• Töö komisjonides ja fraktsioonides on kinnine
• Riigikogu korralised istungjärgud toimuvad jaanuarikuu teisest 
esmaspäevast juunikuu kolmanda neljapäevani ning septembrikuu teisest 
esmaspäevast detsembrikuu kolmanda neljapäevani (PS §67)
• Riigikogu erakorralised istungjärgud kutsub kokku Riigikogu esimees 
Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse või vähemalt viiendiku Riigikogu 
koosseisu ettepanekul (PS § 68)
• Istungjärkude ajal toimuvad Riigikogu ja selle komisjoni istungid
• Nädal, millal toimuvad Riigikogu korralised istungid, on Riigikogu täiskogu 
töönädal.
• Kolm üksteisele  järgnevat  täiskogu töönädalat moodustavad Riigikogu 
täiskogu töötsükli.
• Täiskogu töötsüklile järgnev nädal on ette nähtud Riigikogu liikmete tööks 
valijatega, Riigikogu, komisjonide ja fraktsioonide poolt antud ülesannete 
ning muude Riigikogu liikme kohustuste täitmiseks
Otsustamine Riigikogus
• Riigikogu otsustusvõimelisuse sätestab Riigikogu kodukorra seadus. 
Erakorralisel istungjärgul on Riigikogu otsustusvõimeline, kui kohal on 
üle poole Riigikogu koosseisust (PS § 70)
• Otsustamine toimub hääletamise teel ja poolthäälte enamusega (PS §
73)
• Samas näeb PS ette ka suurema häälteenamuse
- presidendi valimine 2/3 riigikogu liikmete poolt hääled e 67 häält
- põhiseaduse muutmisega seonduvad otsused (PS §164-166)
-konstitutsiooniliste seaduste vastuvõtmine või muutmine vähemalt 51 
häält
• Ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega saab vastu võtta ja muuta järgmisi 
seadusi:
1) kodakondsuse seadus;
2) Riigikogu valimise seadus;
3) Vabariigi Presidendi valimise seadus;
4) kohaliku omavalitsuse valimise seadus;
5) rahvahääletuse seadus;
6) Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu töökorra seadus;
7) Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus;
8) Vabariigi Valitsuse seadus;
9) Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele 
võtmise seadus;
10) vähemusrahvuste kultuurautonoomia  seadus;
11) riigieelarve seadus;
12) Eesti Panga seadus;
13) riigikontrolli seadus;
14) kohtukorralduse seadus ja kohtumenetluse seadused;
15) välis- ja siselaenudesse ning riigi varalistesse kohustustesse puutuvad 
seadused;
16) erakorralise seisukorra seadus;
17)  rahuaja   riigikaitse  seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus.
Riigikogu juhtimisorgan
• Riigikogu valib oma liikmete hulgast Riigikogu esimehe ja kaks 
aseesimeest, kes korraldavad Riigikogu tööd vastavalt Riigikogu 
kodukorra seadusele ja Riigikogu töökorra seadusele (PS §69)
• Riigikogu juhtimist ja töökorraldust puudutavad otsused langetab 
Riigikogu juhatus (esimees, 2 aseesimeest)
• Riigikogu juhatus võib otsuse vastu võtta üksnes pärast kõigi tema 
liikmete arvamuse ärakuulamist. Riigikogu juhatuse otsus võetakse 
vastu kohalolevate liikmete konsensusega. Kui konsensust ei 
saavutata, võib Riigikogu juhatuse liige panna küsimuse 
päevakorraväliselt hääletamisele Riigikogu  istungil  ( RKKTS  §16 lg 4)
Komisjonid
• Komisjonide moodustamise näeb ette PS § 71
• Riigikogu komisjonid on alatised, eri-, uurimis- ja probleemkomisjonid (RKKTS §
17)
• Alatiseid komisjone on 11
- Riigikogu  alatine   komisjon  valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus 
arutamiseks, kontrollib oma valdkonna piires täidesaatva riigivõimu teostamist ning 
täidab muid seaduse või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid (RKKTS § 18 lg 
2)
- Riigikogu Euroopa Liidu asjade  komisjon  ning väliskomisjon nendes asjades, mis 
puudutavad Euroopa Liidu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, kujundavad koostöös 
teiste alatiste komisjonidega Riigikogu seisukoha Euroopa Liidu õigusaktide 
eelnõude suhtes ning annavad arvamuse, Euroopa Liidu asjade komisjon ka 
seisukoha, muude Euroopa Liidu asjade kohta, samuti kontrollivad Vabariigi 
Valitsuse tegevust Euroopa Liidu poliitika teostamisel (RKKTS §18 lg 3)
- Iga riigikogu liige tohib kuuluda ainult ühte alalisse komisjoni v.a. ELAK
- Alatiste komisjonide kohad jaotab  Riigikogu juhatus fraktsioonide vahel, 
arvestades nende suurust
• Euroopa Liidu asjade komisjon: valitsuse Euroopa Liidu suunalise poliitika ja Euroopa 
Liidu algatuste mõju pidev jälgimine, seisukohtade kujundamine oluliste Euroopa Liidu 
õigusaktide eelnõude suhtes
• Keskkonnakomisjon: riigi , keskkonnakaitset, loodusressursside kasutamist ja 
loodusobjektide kaitset käsitlevad küsimused ja eelnõud
• Kultuurikomisjon: kultuuri-, haridus - ja teadusvaldkonna küsimused ja eelnõud
• Maaelukomisjon: maaelu , põllumajanduse ning maareformi küsimused ja eelnõud
• Majanduskomisjon: küsimused ja eelnõud, mis on seotud Eesti üldise majanduspoliitika, 
ettevõtluse ja äritegevusega, riigi võetavate välislaenude ja neile garantii  andmisega, 
välislepingute ratifitseerimise, omandisuhete ja elamumajandusega ning transpordi, side 
ja telekommunikatsiooniga
• Põhiseaduskomisjon: põhiseaduse muutmise eelnõud ning küsimused ja eelnõud, mis 
käsitlevad põhiseaduslike institutsioonide, sh Riigikogu tegevust, valimisi, Eesti 
kodakondsust, isikuandmete kaitset ja rahvastiku arvestuse pidamist, avalikku  teenistust  
ning teisi riigi- ja üldise haldusõigusega seotud teemasid
• Rahanduskomisjon: riigieelarve,  maksunduse  ja panganduse küsimused ja 
eelnõud
• Riigikaitsekomisjon: julgeoleku, riigikaitse, kaitseväeteenistuse, 
rahvusvahelise sõjalise koostöö, strateegilise kauba küsimused ja eelnõud
• Sotsiaalkomisjon: küsimused ja eelnõud, mis käsitlevad sotsiaalkindlustust, 
töösuhteid ja tervishoidu, sh pensionikindlustust, peretoetusi ja puuetega 
inimeste toetusi, töötute sotsiaalse kaitset, sotsiaalhoolekannet ja 
lastekaitset, töö- ja puhkeaega ning ravikindlustust
• Väliskomisjon: välissuhtlusega seotud küsimused ja eelnõud
• Õiguskomisjon: tsiviil- ja karistusõiguse valdkonda kuuluvad küsimused ja 
eelnõud
Erikomisjonid
• Riigikogu moodustab erikomisjoni seaduse alusel, samuti seadusest või 
välislepingust tulenevate ülesannete täitmiseks (RKKTS § 19 lg 1)
• Erikomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles määratakse tema koosseis, 
sealhulgas ka asendusliige igale komisjoni liikmele, ülesanded ja tegevusest 
aruandmise kord (RKKTS §19 lg 2)
• Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon
- Kontrollib Kaitsepolitseiameti ja Teabeameti tegevuse vastavust Eesti Vabariigi 
põhiseadusele ja kriminaalmenetluse seadustikule, samuti Eestit okupeerinud 
riikide julgeolekuorganite või  relvajõudude   luure - või vastuluureorganite 
teenistuses olnud või nendega koostööd teinud isikute arvelevõtmise ja 
avalikustamise korra seadusele, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusele ning 
teistele õigusaktidele. Erikomisjon kontrollib ka Politsei- ja Piirivalveameti, 
Kaitseväe Peastaabi, Justiitsministeeriumi vanglate osakonna ning Maksu- ja 
Tolliameti  uurimisosakonna tegevuse vastavust kriminaalmenetluse seadustikule
• Korruptsioonivastane erikomisjon
-teostab parlamentaarset järelevalvet korruptsioonivastaste meetmete 
rakendamise üle, sh korraldab info kogumiseks kohtumisi valitsusasutuste 
esindajatega, samuti õiguskaitseorganite esindajatega näiteks 
Kaitsepolitseiametist, kriminaalpolitseist ja prokuratuurist
- arutab omal  algatusel  korruptsioonivastase seaduse § 13 lõikes 1 
nimetatud ametiisikute võimalikke korruptsioonijuhtumeid ja annab nende 
kohta hinnanguid
- teostab järelevalvet Riigikogu liikmete tegevuspiirangutest kinnipidamise 
üle
- kontrollib oma  pädevuse  piires huvide deklaratsioone
- teavitab Riigikogu ja avalikkust oma korruptsioonivastase tegevuse 
tulemustest
• Riigieelarve kontrolli erikomisjon
- vaatab läbi riigi  majandusaasta  koondaruande ja selle 
kontrolliaruande;
- tegeleb avaliku sektori auditeerimise küsimustega;
- arutab Riigikontrolli kontrolliaruandeid ja ülevaateid ning 
riigikontrolöri tõstatatud olulisi küsimusi;
- teavitab Riigikontrolli probleemidest, mis on jõudnud komisjoni 
liikmeteni suhtlemisel ameti- ja eraisikutega;
- võtab Riigikontrolli informatsiooni alusel seisukoha Riigikontrolli 
tegevuse takistamise juhtude kohta
Uurimiskomisjon
• Riigikogu võib moodustada uurimiskomisjoni avalikku huvi pakkuva 
sündmuse asjaolude uurimiseks (RKKTS § 20 lg 1)
• Uurimiskomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles 
määratakse tema koosseis, sealhulgas ka asendusliige igale komisjoni 
liikmele, ülesanded ja volituste kestus (RKKTS § 20 lg 2)
• Uurimiskomisjon esitab Riigikogule vähemalt kord aastas 
vahearuande oma tegevusest ning tegevuse lõpetamisel lõpparuande 
(RKKTS §20 lg 3)
• Riigikogu uurimiskomisjon võimalike korruptsiooniriskide tuvastamiseks 
aktsiaseltsis Tallinna Sadam
• Komisjon peab välja selgitama:
- kas AS-i Tallinna Sadam juhtimise ja järelevalvega seotud sisekontrollil ja 
aruandluses on järgitud õigusaktide nõudeid ja hea juhtimistava põhimõtteid;
- kas AS-i Tallinna Sadam  juhtorganite  liikmed on valitud ja nende tegevust on 
kontrollitud nii, nagu näevad ette järelevalvet reguleerivad õigusaktid ;
- kas AS-i Tallinna Sadam vara valitsemine on olnud korraldatud õigusaktides 
sätestatud nõuete kohaselt ja heaperemehelikult;
- kas riigi osalemine äriühingutes on olnud korraldatud ja koordineeritud nii, et riigi 
huvid on olnud parimal moel kaitstud.
Komisjon esitab oma töö lõpparuande Riigikogule ja avalikkusele  hiljemalt   2016 . 
aasta 1. maiks, seejärel tema volitused lõpevad.
Probleemkomisjon
• Riigikogu võib moodustada probleemkomisjoni olulise tähtsusega 
probleemi läbitöötamiseks (RKKTS §21 lg 1)
• Probleemkomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles 
määratakse tema koosseis, sealhulgas ka asendusliige igale komisjoni 
liikmele, ülesanded ja volituste kestus (RKKTS §21 lg 2)
• Probleemkomisjon esitab tegevuse lõpetamisel Riigikogule aruande 
oma tegevusest (RKKTS §21 lg 3)
Kuidas komisjon töötab?
• Riigikogu komisjoni esimese istungi kutsub kokku Riigikogu esimees.
Komisjoni esimesel istungil valivad komisjoniliikmed enda hulgast salajasel 
hääletusel esimehe ja aseesimehe.
• Alatiste komisjonide istungid toimuvad vastavalt Riigikogu töögraafikule. 
Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kolmandik komisjoni 
koosseisust. Otsuseid võetakse vastu poolthäälteenamusega, istungid 
protokollitakse.
• Soodustamaks põhjalikke arutelusid ja kokkulepetele jõudmist ei ole 
komisjoni istungid avalikud. Komisjon võib otsustada kuulutada oma istungi 
avalikuks, kui selle poolt hääletab üle poole komisjoni koosseisust. Avalikel 
komisjoni istungitel ehk parlamentaarsetel kuulamistel kuulatakse 
huvigruppide  ja valdkonna spetsialistide seisukohti.
Fraktsioonid
• Fraktsiooni võivad moodustada ja sellesse peavad kuuluma vähemalt viis 
sama erakonna kandidaatide nimekirjast valitud Riigikogu liiget. Sama 
erakonna kandidaatide nimekirjast valitud Riigikogu liikmed võivad 
moodustada ainult ühe fraktsiooni (RKKTS § 40 lg 1)
• Riigikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni (RKKTS § 40 lg 2)
•  Fraktsioon  valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe, kes samal 
ajal ei või olla Riigikogu esimeheks ega aseesimeheks. Kui fraktsioonis on 
üle 12 liikme, on tal õigus valida ka teine aseesimees (RKKTS §40 lg 3)
• Fraktsioon ei ole Riigikogu tööorgan, vaid riigikogu liikmete ühendus
• Fraktsioon ei täida ametlikke Riigikogu funktsioone
Fraktsioonid XIII Riigikogus (23.02. 2016 )
• Eesti Keskerakonna fraktsioon – 27 liiget
• Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon – 7 liiget
• Eesti Reformierakonna fraktsioon – 30 liiget
• Eesti Vabaerakonna fraktsioon – 8 liiget
• Isamaa ja Res Publica  Liidu fraktsioon – 14 liiget
• Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon – 15 liiget
• Fraktsiooni mittekuuluvad saadikud – 0 
Riigikogu liikme staatus
• Riigikogu liikme staatuse seadus ( RKLS)
• Riigikogu liikme volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamise 
päeval (PS §61 lg 1)
• Riigikogu liikme volitused kestavad kuni järgmise Riigikogu valimise 
tulemuste väljakuulutamiseni (PS §61 lg 1)
• Riigikogu liikme volitused peatuvad:
- Riigikogu liikme nimetamise korral Vabariigi Valitsuse liikmeks (PS §64 lg 1;
- Riigikogu esimehe  asumise  korral täitma Vabariigi Presidendi ülesandeid 
(§83 lg 2)
- lapse hoolduse või ajutise töövõimetuse ajaks, vähemalt kolmeks kuuks 
(RKLS §6)
• Riigikogu liikme volitused lõpevad enne  tähtaega (PS § 64 lg 2):
1) tema asumisega mõnda teise riigiametisse;
2) teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisel;
3) tema tagasiastumisega seaduses sätestatud korras;
4) kui Riigikohus  on otsustanud, et ta on kestvalt võimetu oma ülesandeid 
täitma;
5) tema surma korral. Riigikogu liikme volituste peatumisel või 
ennetähtaegsel lõppemisel  astub seaduses sätestatud korras tema asemele 
asendusliige. Asendusliikmel on kõik Riigikogu liikme õigused ja 
kohustused.
• Kui Riigikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ennetähtaegselt, asub 
tema asemele asendusliige (PS § 64 lg 3)
Riigikogu liikme volituste taastumisel lõpevad asendusliikme volitused
Riigikogu liikme ametivanne
• Riigikogu liige annab enne oma kohustuste täitmisele asumist 
ametivande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule 
korrale (PS § 61 lg 2)
Vaba mandaadi põhimõtte
• Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku 
vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle 
organites (PS §62)
• Riigikogu liiget ei saa tagasi kutsuda, ei rahvas, kes teda on valinud, 
ega ka erakond, kelle nimekirjas ta on parlamenti valitud
• Peab  langetama  oma otsuseid südametunnistusest lähtuvalt
• Ei ole seotud valimistel antud lubadustega
Saadikupuutumatus
• Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta 
ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse 
nõusolekul (PS § 76)
• Puutumatuse eesmärk on:
- tagada, et Riigikogu saaks segamatult toimida;
- kaitsta Riigikogu liikmeid meelevaldsete, poliitilistel  kaalutlustel  
esitatavate kriminaalsüüdistuste eest
Vastutamatuse põhimõte
• Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust 
hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites (PS 
§62)
• Vastutamatuse põhimõte:
- kaitseb Riigikogu liiget üksnes tema ülesannete täitmisel
- välistab kriminaal-, haldus- ja distsiplinaarvastutuse
- on ajaliselt piiramatu
• Vastutamatuse eesmärk on:
- Riigikogu liige saaks täita oma ülesandeid sõltumatult ja kooskõlas 
südametunnistusega;
- Riigikogu liikmel oleks võimalik vabalt arutada kõiki riigi- ja ühiskonnaelu 
puudutavaid küsimusi
Ametite ühitamatus 
• Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis (PS § 63)
• Riigikogu liikme põhitöökoht on Riigikogu (RKLS § 22)
- Riigikogu liige ei tohi oma volituste ajal olla ametikohal ega täita 
ülesandeid, mis on  vastuolus  võimude lahususe põhimõttega või võivad 
muul viisil põhjustada Riigikogu liikme tegevuses huvide konflikti
- Riigikogu või selle organ võib seaduses ettenähtud juhul nimetada 
Riigikogu liikme mõne nõukogu esimeheks või liikmeks.
• Avalikus teenistuses olemise keeld
• Linna- ja vallavolikogu liikmeks olemise keeld
• Euroopa Parlamendi liikmeks olemise keeld
• Avalik-õigusliku juriidilise isiku nõukokku kuulumise piirangud ning 
juhiks ja juhatuse liikmeks olemise keeld
• Vabade  kutsete  pidamise keeld
• Riigi osalusega äriühingu ning riigi asutatud sihtasutuse juhiks ja 
juhatuse liikmeks olemise keeld
Saadikute võrdsuse põhimõte
• Fraktsiooni mittekuuluvatel liikmetel vähem õigusi
• Eelnõu esimesel ja kolmandal lugemisel saab läbirääkimiste käigus 
esineda sõnavõttudega vaid fraktsiooni esindajad (RKKTS §98 lg 5; §
111 lg 1)
Riigikogu liikme sotsiaalsed tagatised
• Riigikogu liikmetele makstakse palka kõrgemate riigiteenijate 
ametipalkade seaduse alusel (RKLS §29)
• Kõrgeim palgamäär indekseeritakse iga kalendriaasta  1. aprilliks 
kõrgeima palgamäära  indeksiga , mille väärtus on 50% 
tarbijahinnaindeksi aastase muutuse ja sotsiaalmaksu laekumise 
aastase muutuse aritmeetilisest keskmisest.
• Kõrgeim palgamäär on 5298 eurot ja 80 senti
• Indekseerides kõrgeima palgamäära ja korrutades selle koefitsiendiga, 
saame Riigikogu liikme palga, mis on 3444 eurot ja 22 senti
• Kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 30% riigikogu liikme 
ametipalgast (RKLS § 30)
• Eluasemekulud väljaspool Tallinna ja Tallinnaga piirnevaid kohaliku omavalitsuse 
üksusi 20% riigikogu liikme ametipalgast
• Riigikogu liikme volituste lõppemise hüvitis  (RKLS §32)
- Kolme kuu ametipalk, kui töötatud alla aasta;
- Kuue kuu ametipalk, kui on töötanud vähemalt üle aasta
- Kui Riigikogu liige astub tagasi, makstakse talle hüvitist üksnes juhul, kui ta oli 
Riigikogu liige vähemalt ühe aasta. Hüvitise suurus on Riigikogu liikme kolme kuu 
ametipalk
- Hüvitist ei maksta, kui riigikogu liige nimetatakse teise  riigiametisse, jõustub 
süüdimõistev kohtuotsus, on kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma, surma 
korral