kollegiaalsus I astme kuritegude puhul ainuisikuliselt või 2 rahvakohtunikuga II astme kuritegude puhul. Ringkonnakohtus vähemalt 3 kohtunikku; menetluse keel eesti keel. Võib kasutada teist keelt kõigi nõusolekul. Tagatud peab olema tõlge riigi kulul. Dokumendid eesti keeles; avalikkus kõik istungid avalikud, ei tohi seada piiranguid. Kinniseks võib kuulutada üksnes seaduse alusel poole taotlusel. Istungil võib teha kirjalikke märkmeid; kaitseõigus kahtlustataval õigus omada kaitsjat; taandamine loob eeldused sõltumatuks kohtumõistmiseks. Taandada võib kohtunikku, prokuröri, spetsialisti, eksperti, tõlki, kohtusekretäri jne. Võib esitada kogu protsessi jooksul esimesel võimalusel; prokuröri osavõtt prokurör esitab süüdistuse. Kui ta loobub süüdistusest kohtuistungil, ei või kohus teha süüdimõistvat kohtuotsust;
kohtusse (PS §15 lg 1) • Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures (PS § 24 lg 2) • Süütuse presumptsioon (PS § 22 lg-d 1 ja 2) • Õigus keelduda tunnistamast iseenda ja oma lähedaste vastu (PS § 22 lg 3) • Karistamine üksnes seaduse alusel ning soodsama seaduse tagasiulatuv mõju (PS § 23 lg-d 1 ja 2) • Mitmekordse kohtumõistmise ja karistamise keeld (PS §23 lg 3) • Õigus seaduslikule kohtunikule (PS § 24 lg 1) • Edasikaebamisõigus (PS § 24 lg 5) • Kaitseõigus (PS § 21 lg 1) Kodakondsus PS § 8 • Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. • Igaühel, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse, on õigus selle taastamisele. • Kelleltki ei tohi võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust. • Kelleltki ei tohi veendumuste pärast võtta Eesti kodakondsust. • Eesti kodakondsuse saamise, kaotamise ja taastamise tingimused ning korra sätestab kodakondsusseadus.
välisriikides. Liberaalsesse traditsiooni kuuluvad õigused saada riigilt kaitset kolmandate isikute õigusvastaste rünnete eest ehk seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. Laiemas tähenduses kaitset peab Riigikohus silmas siis, kui on juttu kohaliku omavalitsuse autonoomiast ja põhiseaduslikest väärtustest. Erinevalt laiemas tähenduses kaitse mõistest, mille puhul võib nii kaitsja kui see, kelle eest kaitstakse, olla riik, ei hõlma kitsamas tähenduses kaitseõigus kunagi kaitset riigi eest, vaid alati on õigus riigipoolsele kaitsele. Vastavalt sellele on õigus kaitsele põhiõiguse kandja õigus sellele, et riik teda kolmandate isikute rünnete eest kaitseks. PS § 25. Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Üldine kaitseõigus on sätestatud kui igaühe õigus saada riigilt ja seaduselt kaitset. Põhiõigusel
TÖÖÕIGUS 1. Tööõiguse mõiste. Tööõiguse allikad. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töötaja poolt sõltuva töö tegemist tööandja alluvuses. Tööõigus on sõltuva töötaja kaitseõigus, töötaja kaitseks loodud eriõigus. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töötaja ja tööandja vahel töölepingu alusel tekkinud töösuhteid töötaja poolt sõltuva töö tegemisel tööandja alluvuses Tööõiguse allikateks on: 1). Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid; 2). Euroopa Sotsiaalharta; 3). Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad õigusaktid; 4). Eesti Vabariigi Põhiseadus; 5)
euroopa liidu õigusega.Riigisisese õiguse puhul tuleb liikmesriigi õigust tõlgendada koostoimes euroopa liidu õigusega. 2.Euroopa Liidu põhimõtted tööõiguses a) töötajate võrdne kohtlemine b) inimõiguste ja vabaduste kaitse c)proportsionaalsuse põhimõte-õigusaktid oleksid sobivad eesmärkide saavutamiseks, täpsus, et õigussubjektid teaksid oma õigusi ja kohustusi d)õiguskindluse põhimõte e)hea haldustava põhimõte f)õigus tõhusale kohtulikule kaitsele g)kaitseõigus h)isikute vaba liikumine riiki, kus pakutakse tööd i)meeste naiste võrdsus ja diskrimineerimise keeld j)töötaja õigus olla teavitatud k)õigus tervise ja turvalisuse kaitsele 3.Euroopa Liidu pädevus tööõiguses Euroopa liidu õiguse kohaldamine on seotud võimupädevusega. Kui aluslepingud annavad liidule teatud ainupädevuse, võib õiguslikult siduvaid akte vastu võtta ainult liit. Liikmesriigid saavad seda teha ainult liidu volitusel
Igaühel on õigus õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus seaduse alusel moodustatud kohtus. Igaühel peab olema võimalus saada nõu ja kaitset ning olla esindatud. Isikule, kellel puuduvad piisavad vahendid, antakse tasuta õigusabi sellises ulatuses, mis tagab talle võimaluse kohtusse pöörduda. Artikkel 48 Süütuse presumptsioon ja kaitseõigus 1. Iga süüdistatavat peetakse süütuks seni, kuni tema süü ei ole seaduse kohaselt tõendatud. 2. Iga süüdistatava õigus kaitsele on tagatud. Artikkel 49 Kuritegude ja karistuste seaduslikkuse ja proportsionaalsuse põhimõte 1. Kedagi ei tohi tunnistada süüdi kuriteos teo või tegevusetuse eest, mis selle toimepanemise ajal kehtinud siseriikliku või rahvusvahelise õiguse järgi ei olnud kuritegu
” StPõhiseaduses ei ole ühtegi õigust ega vabadust, mida ei saa teostada või kasutada – just menetlus peab aitama õigusi ja vabadusi kasutada, kaitsma riigi õigusvastase tegevuse või tegevusetuse eest. 2 Eesti Vabariigi põhiseadus § 13 “Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest.“ Kaitseõigus riigi ja kolmanda isiku tegevuse eest. Seos PS §-ga 14 – “[r]iigil on PS § 14 järgi kohustus luua põhiõiguste kaitseks kohased menetlused” * * RKPJKo 14.04.2003, 3-4-1-4-03, p 16. 3 Haldusmenetluse peaeesmärk ei ole mitte menetluse läbiviimine ise, vaid menetluse lõppeesmärgi saavutamine. “Õige menetlus aitab kaasa õige tulemuse saavutamisele.
jooksul ja seda olenemata sellekohasest taotlusest, mida süüdimõistetu või tema kaitsja võivad esitada ka iga aasta. Samuti võib põhjendatuse kontrolli taotleda karistusjärgse kinnipidamise asutuse juht ja seda igal ajal, kui tema arvates on ära langenud meetme aluseks olev isiku ohtlikkus. Oluline on vaadata ka seda, kuidas on autori poolt analüüsitavas regulatsioonis tagatud karistusjärgselt kinnipeetavatele nende kaitseõigus. Kriminaalmenetluse seadustiku23 (edaspidi KrMS) § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kriminaalkohtumenetlusest kohustuslik. Kuna karistusjärgne kinnipidamine määratakse kohtus koos süüdimõistva kohtuotsusega, on sellega tagatud ka kaitsja osavõtt karistusjärgse kinnipidamise otsustamisest. Ka KrMS § 432 lg 3 näeb ette kaitsja osavõtu kohustuslikkuse karistusjärgse kinnipidamise küsimuse otsustamisel
Advokatuuri hinnangul on viidatud säte põhiseaduse vastane, tuues kaasa kaitseõiguse olulised rikkumised, mida ei saa demokraatlikus õigusriigis aktsepteerida. See, kui olukorra lahenduseks korrigeerida riigi õigusabi seaduse sätteid, mis võimaldaksid kaitsjaid KrMS § 43 lõike 2 punkti 4 eesmärgist tulenevalt määrata, kõrvaldaks küll tehniliselt vastuolu kahe seaduse vahel, kuid advokatuuri hinnangul ei lahendaks see põhimõttelist probleemi, nimelt, kaitseõigus tähendab ka õigust valida kaitsjat ning osaleda kogu menetluses koos valitud kaitsjaga. Jätkuvalt ei saa advokatuur nõustuda ka jälitustegevuse regulatsiooniga Eestis. Lõpetades siinkohal kriitika, ootab advokatuur, et realiseeruksid õigusloomeprotsessi, kaasamise ning õigusliku kvaliteedi standardi head põhimõtted, mis on sätestatud õiguspoliitika arengusuundades aastani 2018.*29 Advokatuuri eesmärgiks on saavutada senise praktika muutus, et advokaate kaasataks senisest
13 sätestatud korras. (2) Avalikkuse põhimõte toimib kohtulahendi kuulutamisel piiranguta, välja arvatud juhul, kui selle kuulutamist kinnisel kohtuistungil nõuavad alaealise, abielupoole või kannatanu huvid. (3) Kohtuistungi avamisest kuni kohtulahendi kuulutamiseni toimib avalikkuse põhimõte käesoleva seadustiku §-des 12 ja 13 sätestatud piirangutega. (4) Avalikult kohtuistungilt võib kohus kõrvaldada alaealise, kui see on vajalik alaealise huvide kaitseks. 4. Kaitseõigus, kaitsjad § 42. Kaitsja (1) Kriminaalmenetluses on kaitsja: 1) advokaat ja teised käesoleva seadusega lepingulisele esindajale kehtestatud haridusnõuetele vastavad isikud menetleja loal, kelle pädevus kriminaalmenetluses tuleneb kokkuleppest kaitsealusega (lepinguline kaitsja), või; 2) advokaat, kelle pädevus kriminaalmenetluses tuleneb uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määramisest ning Eesti Advokatuuri poolsest nimetamisest
PS-s välissuhted, rahandus, seadusandlus ja õigusmõistmine. § 37 riik peab looma hariduse andmiseks vajalikul arvul asutusi. Riik peab põhiosa täidesaatvast võimust täitma ise või av õig jur isikute kaudu. · Põhiõiguste tagamine üleandmisel muutub põhiõ kaitse viis ja kvaliteet. Riigi ül jääb kaitseõ tagamine. Ta on garandiks av ül täitva eraõig isiku ja temaga õ suhtes olevate kolmandate isikute põhiõ realiseerimisel. Kaitseõigus isiku üldine õigus riigipoolsele kaitsele kui tema põhiõ rikutakse teiste isikute poolt. Põhiseaduslik kaitse oluliselt nõrgem kui vabadusõ puhul, sest vastavas konfliktis on juriidiliselt võrdsed subjektid. Riik ei sekku aga kaitseõ tagatakse kohtu kaudu. Av ül üleandmise õiguslik alus PS § 3 lg 1 range legaalsusprintsiip, mille kohaselt riigivõimu (sh h võimu) teostatakse üksnes PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel
mitte; *kui taandus tehakse kollegiaalse kohtukoosseisu vastu, siis vaatab taandusavalduse läbi kohtunik, kelle kohta taandust ei tehtud. Kui taanduse kohta tehtud otsus kaevatakse edasi, siis järgmise astme kohus vaatab kõigepealt läbi taanduse põhjenduse. Kui otsus on põhjendatud, siis saadab määruse esimesesse astmesse tagasi, aga kui ei ole põhjendatud, siis vaatab taandusavalduse uuesti läbi. 1.4. Kaitseõigus, kaitsja Kaitseõigus on üks inimese põhiõigusi. Kahtlustatavale ja süüdistatavale tagatakse õigus kaitsele. Tule anda kahtlustatavale ja süüdistavale võimalus kaitsta end esitatud kahtluste või süüdistuste vastu seaduses ettenähtud vahenditega ja viisil ning samuti tuleb tagada tema isiklike ja varaliste õiguste kaitse. Igal kuriteos süüdistataval on vähemalt järgmised (menetluslikud) õigused: 1) saada piisavalt aega ja võimalusi enda kaitse ettevalmistamiseks;
hariduse andmiseks vajalikul arvul asutusi. Riik peab põhiosa täidesaatvast võimust täitma ise või avalik-õiguslike juriidiliste isikute kaudu. Põhiõiguste tagamine – üleandmisel muutub põhiõiguste kaitse viis ja kvaliteet. Riigi ülesandeks jääb kaitseõiguste tagamine. Riik on garandiks avalikku ülesannet täitva eraõigusliku isiku ja temaga õigussuhtes olevate kolmandate isikute põhiõiguste realiseerimisel. Kaitseõigus – isiku üldine õigus riigipoolsele kaitsele kui tema põhiõigusi rikutakse teiste isikute poolt. Põhiseaduslik kaitse oluliselt nõrgem kui vabadusõiguste puhul, sest vastavas konfliktis on juriidiliselt võrdsed subjektid. Riik ei sekku, aga kaitseõigus tagatakse kohtu kaudu. Õiguslik alus: PS § 3 lg 1 – range legaalsusprintsiip, mille kohaselt riigivõimu (sh haldusvõimu) teostatakse üksnes PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel
Subjektiivse õiguse all peetakse silmas juriidiliselt tagatud võimalust ise teatud viisil käituda (käitumisvõimalus) ning nõuda kohustatud Omaabi (AÕS § 41). isikult vastavat käitumist (nõudeõigus), samuti õigus saada kaitset kui kohustatud isik oma kohustust ei täida või takistab õigustatud isikut Isiklike õiguste kaitse (VÕS § 134, 1046, 1047). seaduse või tehinguga tagatud viisil käituda (kaitseõigus). Subjektiivsete õiguste teostamine tähendab nende maksmapanemist või Isiklike mittevaraliste õigustena on käsitletavad isiku au, hea nimi, eraelu. Au on isikule antav ühiskondlik positiivne hinnang. Au on realiseerimist ehk neid volitusi, mida subjektiivne õigus sisaldab. Subjektiivsete õiguste teostamine peab olema kooskõlas hea usu omane vaid füüsilistele isikutele. põhimõttega ja ka heade kommetega
Asjatundja seletab, kuidas miski näiteks töötab, aga ta ei ole konkreetse asjaga kunagi kokku puutunud ja teaduslikke katseid sellega teinud. Abilised – tehniline personal: - Istungisekretär; - Tõlk – kui istungil osaleb keegi, kes eesti keelt ei räägi, eriti, kui kahtlustatav ei mõista eesti keelt; - Kordnik. Olulised põhimõtted: - Avalik - Võistlev – erapooletu kohus, pooltel kindlad funktsioonid ja võrdsed võimalused - Kaitseõigus - Suuline ärakuulamine ja tõendite vahetu uurimine - Mõistlik aeg ja korraldus Süütuse presumptsioon – in dubio pro reo. Kui süüdistatav otsustab iseseisvalt end kaitsta, siis on tema ülesanne tuua kohtu ette tõendid, et kinnitada, et ta ei teinud seda. Kohtuistungi käik: struktureeritud vaidlus kahe poole vahel, umbes nagu väitlemine. - Istungi rakendamine – kohtunik tuleb saali ja avab istungi. Ankeetandmete kontroll ja
§ 37 – riik peab looma hariduse andmiseks vajalikul arvul asutusi. Riik peab põhiosa täidesaatvast võimust täitma ise või avalik-õiguslike juriidiliste isikute kaudu. Põhiõiguste tagamine – üleandmisel muutub põhiõiguste kaitse viis ja kvaliteet. Riigi ülesandeks jääb kaitseõiguste tagamine. Ta on garandiks avalikku ülesannet täitva eraõigusliku isiku ja temaga õigussuhtes olevate kolmandate isikute põhiõiguste realiseerimisel. Kaitseõigus – isiku üldine õigus riigipoolsele kaitsele kui tema põhiõigusi rikutakse teiste isikute poolt. Põhiseaduslik kaitse oluliselt nõrgem kui vabadusõiguste puhul, sest vastavas konfliktis on juriidiliselt võrdsed subjektid. Riik ei sekku aga kaitseõigus tagatakse kohtu kaudu. 33 Avalike ülesannete üleandmise õiguslik alus
Nimetatud põhjusel on enamik õigussüsteeme võtnud süüdistusmonopoli riigi kanda. Kui tsiviilkorras kahju hüvi- tamise peamiseks eesmärgiks on restitutsioon, siis karistus kuriteo eest täidab ka muid eesmärke. Kuna karistus kuriteo eest ja sellega kaasnevad kaudsed tagajärjed (nt teatud ametikohal töötamise keeld, teis- tesse riikidesse liikumise piirangud jne) võivad olla süüdlase jaoks väga rasked, siis on kriminaalmenetluse protsessuaalsed standardid (tõendamistase, kaitseõigus jne) rangemad võrreldes tsiviilprotsessiga.*9 Seetõttu on tänaseks päevaks, vaatamata prokuratuurisüsteemide erinevusele, välja kujunenud suhteli- selt ühene rahvusvaheline arusaam, millistele miinimumstandarditele peaks prokuratuur vastama, et täita efektiivselt talle antud õigusriiklikku rolli.*10 Kokkuvõtlikult peab riik tagama sellise riikliku süüdistuse süs- 7 Raadio Vaba Euroopa, 07.12.2000.
kohtusse (PS §15 lg 1) · Oigus olla oma kohtuasja arutamise juures (PS § 24 lg 2) · Süütuse presumptsioon (PS § 22 lg-d 1 ja 2) · Oigus keelduda tunnistamast iseenda ja oma lähedaste vastu (PS § 22 lg 3) · Karistamine üksnes seaduse alusel ning soodsama seaduse tagasiulatuv mõju (PS § 23 lg-d 1 ja 2) · Mitmekordse kohtumõistmise ja karistamise keeld (PS §23 lg 3) · Oigus seaduslikule kohtunikule (PS § 24 lg 1) · Edasikaebamisõigus (PS § 24 lg 5) · Kaitseõigus (PS § 21 lg 1) Kodakondsus PS § 8 · Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. · Igaühel, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse, on õigus selle taastamisele. · Kelleltki ei tohi võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust. · Kelleltki ei tohi veendumuste pärast võtta Eesti kodakondsust. · Eesti kodakondsuse saamise, kaotamise ja taastamise tingimused ning korra sätestab kodakondsusseadus.
§ 37 riik peab looma hariduse andmiseks vajalikul arvul asutusi. Riik peab põhiosa täidesaatvast võimust täitma ise või avalik-õiguslike juriidiliste isikute kaudu. Põhiõiguste tagamine üleandmisel muutub põhiõiguste kaitse viis ja kvaliteet. Riigi ülesandeks jääb kaitseõiguste tagamine. Ta on garandiks avalikku ülesannet täitva eraõigusliku isiku ja temaga õigussuhtes olevate kolmandate isikute põhiõiguste realiseerimisel. Kaitseõigus isiku üldine õigus riigipoolsele kaitsele kui tema põhiõigusi rikutakse teiste isikute poolt. Põhiseaduslik kaitse oluliselt nõrgem kui vabadusõiguste puhul, sest vastavas konfliktis on juriidiliselt võrdsed subjektid. Riik ei sekku aga kaitseõigus tagatakse kohtu kaudu. Av ül üleandmise õiguslik alus PS § 3 lg 1 range legaalsusprintsiip, mille kohaselt riigivõimu (sh haldusvõimu) teostatakse üksnes PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel
§ 37 riik peab looma hariduse andmiseks vajalikul arvul asutusi. Riik peab põhiosa täidesaatvast võimust täitma ise või avalik- õiguslike juriidiliste isikute kaudu. Põhiõiguste tagamine üleandmisel muutub põhiõiguste kaitse viis ja kvaliteet. Riigi ülesandeks jääb kaitseõiguste tagamine. Ta on garandiks avalikku ülesannet täitva eraõigusliku isiku ja temaga õigussuhtes olevate kolmandate isikute põhiõiguste realiseerimisel. Kaitseõigus isiku üldine õigus riigipoolsele kaitsele kui tema põhiõigusi rikutakse teiste isikute poolt. Põhiseaduslik kaitse oluliselt nõrgem kui vabadusõiguste puhul, sest vastavas konfliktis on juriidiliselt võrdsed subjektid. Riik ei sekku aga kaitseõigus tagatakse kohtu kaudu. Avalike ülesannete üleandmise õiguslik alus Üleandmine nõuab formaalse seaduse volitust. Tuleneb seaduslikkuse printsiibist riigivõimu
avalik-õiguslike juriidiliste isikute kaudu. 35 · Põhiõiguste tagamine üleandmisel muutub põhiõiguste kaitse viis ja kvaliteet. Riigi ülesandeks jääb kaitseõiguste tagamine. Ta on garandiks avalikku ülesannet täitva eraõigusliku isiku ja temaga õigussuhtes olevate kolmandate isikute põhiõiguste realiseerimisel. Kaitseõigus isiku üldine õigus riigipoolsele kaitsele kui tema põhiõigusi rikutakse teiste isikute poolt. Põhiseaduslik kaitse oluliselt nõrgem kui vabadusõiguste puhul, sest vastavas konfliktis on juriidiliselt võrdsed subjektid. Riik ei sekku aga kaitseõigus tagatakse kohtu kaudu. Av ül üleandmise õiguslik alus PS § 3 lg 1 range legaalsusprintsiip, mille kohaselt riigivõimu (sh haldusvõimu) teostatakse üksnes PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel
lepingust enne lepingust taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Lepingu ülesütlemine - Ülesütlemine on üks õiguskaitse vahend, mida rakendatakse kestvuslepingute puhul. Need on lepingud, mis on suunatud püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele. TÖÖÕIGUS Tööõigus - on õigusnormide kogum, mis reguleerib töötaja poolt sõltuva töö tegemist tööandja alluvuses; tööõigus on sõltuva töötaja kaitseõigus, töötaja kaitseks loodud eriõigus; õigusnormide kogum, mis reguleerib töötaja ja tööandja vahel töölepingu alusel tekkinud töösuhteid töötaja poolt sõltuva töö tegemisel tööandja alluvuses. Tööõiguse esemeks on kõige laiemas tähenduses inimtöö kasutamisel tekkinud vahekorrad, eelkõige töötaja ja tööandja vahelised vahekorrad, mis tekivad töölepingu sõlmimise tulemusena. Tööõiguse allikateks on: Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid
osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. TÖÖÕIGUS 1. Tööõiguse mõiste. Tööõiguse allikad. Tööõigust on erialases kirjanduses väga erinevalt määratletud: · tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töötaja poolt sõltuva töö tegemist tööandja alluvuses; · tööõigus on sõltuva töötaja kaitseõigus, töötaja kaitseks loodud eriõigus; · õigusnormide kogum, mis reguleerib töötaja ja tööandja vahel töölepingu alusel tekkinud töösuhteid töötaja poolt sõltuva töö tegemisel tööandja alluvuses. Tööõiguse allikateks on: · Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid (ILO) · Euroopa Sotsiaalharta (Torino 18.10.1961) · Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad õigusaktid · Eesti Vabariigi Põhiseadus (§ 29)
•Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures (PS §24 lg 2) •Süütuse presumptsioon (PS §22 lg-d1 ja 2) •Õigus Keelduda tunnistamast iseenda ja oma lähedaste vastu(PS §22 lg 3) •Karistamine üksnes seaduse alusel ning soodsama seaduse tagasiulatuv mõju (PS §23 lg-d1 ja 2) •Mitmekordse kohtumõistmiseja karistamisekeeld(PS §23 lg 3) Õigus seaduslikule kohtunikule (PS §24 lg 1)•Edasikaebamisõigus (PS §24 lg 5)•Kaitseõigus(PS §21 lg1) Kodakondsus PS §8 •Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. •Igaühel, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse, on õigus selle taastamisele. •Kelleltki ei tohi võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust. •Kelleltki ei tohi veendumuste pärast võtta Eesti kodakondsust.
väärteo eest. Põhimaterjal 1. Loengus käsitletud ja moodle-keskkonda ülesriputatud teemakohased slaidid. 2. Karistusseadus Loeng 16. Tööõigus 1. Tööõiguse mõiste. Tööõiguse allikad. Tööõigust on erialases kirjanduses väga erinevalt määratletud: - tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töötaja poolt sõltuva töö tegemist tööandja alluvuses; - tööõigus on sõltuva töötaja kaitseõigus, töötaja kaitseks loodud eriõigus; - õigusnormide kogum, mis reguleerib töötaja ja tööandja vahel töölepingu alusel tekkinud töösuhteid töötaja poolt sõltuva töö tegemisel tööandja alluvuses. Tööõigust loetakse eraõigusesse kuuluvaks õigusharuks koos mõningate avalik- õiguslike tunnustega. Tööõiguse allikateks on: - Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid (ILO)
3) Õigusvastased teod (õigusvastane kahju tekitamine, lepingu rikkumine) · Subjektiivne õigus Subjektiivse õiguse all peetakse silmas juriidiliselt tagatud võimalust ise teatud viisil käituda (käitumisvõimalus) ning nõuda kohustatud isikult vastavat käitumist (nõudeõigus), sh saada kaitset kui kohustatud isik oma kohustust ei täida või takistab õigustatud isikut seaduse või tehinguga tagatud viisil käituda (kaitseõigus). Subjektiivsete õiguste teostamine tähendab nende maksmapanemist või realiseerimist ehk neid volitusi, mida subjektiivne õigus sisadab. Subjektiivsete õiguste teostamine peab olema kooskõlas hea usu põhimõttega ja ka heade kommetega. Nõudeõigus -õigus nõuda kohustatud poolelt millegi tegemist või tegemata jätmist (nt kahju hüvitamise nõue, leppetrahvi nõue). Nõudeõigusest tuleb eristada kujundusõigusi (nt lepingust taganemine, hinna alandamine,
tähtajaline tööleping osaline tööaeg renditöö kaugtöö töö väljakutsel jm Turvalise paindlikkuse idee EL-is propageeritakse turvalise paindlikkuse (ingl. k. flexicurity ) põhimõtte rakendamist, mis on olnud aluseks ka TLS koostamisel Turvaline paindlikkus integreeritud strateegia turvalisuse ja paindlikkuse samaaegseks suurendamiseks tööturul. Seega on tööõigus töötaja kaitseõigus ning huvide tasakaal töötaja ja tööandja vahel. Kaitsma peab tööturul olevat inimest, mitte töösuhtes olevat inimest. Kontseptsiooni areng EL-is: Lissaboni Strateegia (2000) aastaks 2010 EL majandus kõige konkurentsivõimelisemaks maailmas: uhe meetmena nähti ette suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet ning tööturu paindlikkust
septembrist 2011 kehtiva KrMS § 268 lg 6 järgi võib kohus mõista süüdistatava süüdi ka raskema kuriteokoosseisu järgi kui see, mis on ära toodud süüdistuses. Samuti on prokuratuuri või kannatanu apellatsiooni alusel ringkonnakohtu pädevuses KrMS § 340 lg 4 kohaselt süüdistatava raskemas kuriteos süüdimõistmine või õigeksmõistetu süüdimõistmine, kui sellega ei väljuta süüdistuse piiridest. Kohtuliku arutamise piirid, süüdistus: 3-1-1-70-15 (süüdistusakt kaitseõigus) 11.1 KrMS §-s 268 nähakse ette nõuded, millest lähtudes määratakse kindlaks kohtus arutatava kriminaalasja ese, s.t need faktilised asjaolud ja õiguslikud küsimused, mida tuleb kohtumenetluses isiku süü tuvastamiseks käsitleda ning millele saab rajada kohtuotsuse. Eeskätt peavad kõnealused nõuded piiritlema kohtumenetluse eseme (piiritlemisfunktsioon) ja tagama KrMS §-s 14 ette nähtud
) Enamikel juhtudel on tsiviilõigusshtele iseloomulik see, et riigi sunnijõu poole saab pöörduda. Subjektiivseid õigusi võime 2 suurde gruppi liigitada: 1) Absoluutsed õigused õigused igaühe vastu. Kehtivad kõigi suhtes (kohtustatud isikute ring on määratlemata) a. Isiksuse õigused e isiku austamise õigused. Selle puhul on tsiviilõigusel kaitsev roll. (ka elu, tervis, kehaline puutumatus) (sellega tegeleb põhiliselt kaitseõigus) b. Asjaõigused b.i. Omandiõigused see on kõige ulatuslikum õigus asjale (vallata, kasutada ja käsutada oma asja) b.ii. Piiratud asjaõigused tähendab seda, et valdamise, kasutamise ja käsutamise õigus on piiratud ulatused. Eelkõige on piiratud asjaõigused õigused võõrale asjale. b.ii.1
) Enamikel juhtudel on tsiviilõigusshtele iseloomulik see, et riigi sunnijõu poole saab pöörduda. Subjektiivseid õigusi võime 2 suurde gruppi liigitada: 1) Absoluutsed õigused – õigused igaühe vastu. Kehtivad kõigi suhtes (kohtustatud isikute ring on määratlemata) a. Isiksuse õigused e isiku austamise õigused. Selle puhul on tsiviilõigusel kaitsev roll. (ka elu, tervis, kehaline puutumatus) (sellega tegeleb põhiliselt kaitseõigus) b. Asjaõigused i. Omandiõigused – see on kõige ulatuslikum õigus asjale (vallata, kasutada ja käsutada oma asja) ii. Piiratud asjaõigused – tähendab seda, et valdamise, kasutamise ja käsutamise õigus on piiratud ulatused. Eelkõige on piiratud asjaõigused õigused võõrale asjale. 1. Kasutuseõigused – näiteks reaalservituut (see on nt
annaabi.ee 
