Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

RIIGIÕIGUS (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
RIIGIÕIGUS
  • I LOENG: RIIGIÕIGUSE PÕHIKÜSIMUSED


    Riik (rahvas, territoorium) kindla territooriumiga suverääne üksus – juriidiline lähenemine
    Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid.
    Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused. Riigiõiguses puuduvad sanktsioonid.Riigiõigus pole üldine, tema sisu on igas riigis erinev.
    Rahvusvaheline õigus on riigiväline, ta vaatelb riiki kui üksust.
  • Riiki eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid


    • Julgeoleku tagamine
    • Sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline heaolu
    • Üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine
    • Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud
    • Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahvas, suveräänne riigivõim

  • PS-eelsed dokumendid


    • 15nov 1917. a otsus kõrgemast võimust
    • 24.veebruar 1918.a manifest kõigile Eestimaa rahvastele nn iseseisvumismanifest
    • 4juuni 1919. a. Asutava kogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi valitsuse ajutine kord

  • 1920. a põhiseadus


    • Väga põhjalik põhiõiguste kataloog
    • Riigikogu valiti kolmeks aastaks proportsionaalsete valimiste teel
    • Riigikogusse kuulus 100 liiget
    • Erakorralised valimised said PS kohaselt toimuda juhul, kui mõni eelnõu lükati rahvahääletusel tagasi või rahvahääletusel võeti vastu Riigikogus tagasilükatud seadus.
    • Presidenti ei olnud.
    • Seadusi kuulutas välja Riigikogu juhatus

  • 1920.a põhiseaduse muutumine 1933.a


    • Riigikogu koosseis vähendati 50 liikmeni, valimisperioon pikenes 4 aastani.
    • Riigivanemaõigusi suurendati, rahvas valis 5.a
    • Valitsuse etteotsa pidi saama peaminister

  • 1938.a põhiseadus


    • 150 paragrahvi
    • Ulatuslik põhiõiguste blokk
    • Rahvaesinduseks sai kahekojaline Riigikogu-otsevalitav Riigivolikogu (80 liiget) ja Riiginõukogu
    • Riigipeaks sai riigivanema asemel kuueks aastaks valitav president
    • Loodi õiguskantsleri ametikoht
    • Rahvaalgatus puudus

  • Kehtiva põhiseaduse eellugu


    • Sinimustvalge värvikombinatsioon Eesti rahvusvärvideks
    • Rukilill ja suitsupääsuke rahvussümpoliteks
    • 16.nov 1988 deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest
    • IME
    • 1989 MRP-le õigusliku hinnangu andmine
    • 30.märts 1990.a Ülemnõukogu otsus ;eesti riiklikust staatusest ;
    • 3.märts 1991 referendum
    • 20 august 1991 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine
    • Põhiseaduslik Assamblee

  • Kehtiva põhiseaduse muudatused


    • 25.veebruar 2003 riigikogu poolt vastu võetud ning 17.okt 2005 jõustunud EV PS muutmise seadusega kohaliku omavalitsuse volikogu valimiseks nejlaks aastaks.
    • 14sept 2003 rahvahääletusel vastu võetud ning 6.jaanuaril 2004 jõustunud EV põhiseaduse täiendamise seadus
    • 12.aprill 2007riigikogu poolt vatsu võetud ning 21juulil 2007 jõustunud EV põhiseaduse muutmise seadus.

  • PÕHISEADUSE MÕISTE


    Põhiseadus on riigi õiguslik põhikord. Ühelt poolt on põhiseadus õigusakt, mille järgi toimib riigivõim ja kujundatakse õiguskord ning milles fikseeritakse isikute põhilised õigused riigi suhtes. Teiselt poolt on phiseadus aga ühiskonnaliikmete kokkulepe oma elukorralduse aluseks olevates väärtustes ja põhimõtetes ning ühiselt taotletavates eesmärkides.
    Põhiseadus on kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt riigis. Kõik teised õigusaktid peavad olema põhiseadusega kooskõlas.
  • Põhiseaduse muutmine


    Põhiseaduse muutmise kord on sätestatud PS XV peatükis. Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul(21liiget) Riigikogu koosseisust ja Vabariigi Valitsusest . Riigikogus peab eelnõu läbima kolm lugemist. I ja II lugemise vahe peab olema vähemalt kolm kuud. II ja III lugemise vahe vähemalt üks kuu. III kohtumisel otsustatakse põhiseaduse muutmise viis.
    Põhiseaduse muutmist ei saa algatada ega põhiseadust muuta erakorralise seisukorra ega sõjaseisukorra ajal.Põhiseasust saab muuta seadusega, mis on vatsu võetud: rahvahääletusel, riigikgu kahe järjestikuse koosseisu poolt, riigikogu poolt kiireloomulisena.
  • PÕHISEADUSE TÕLGENDAMINE


    Põhiseaduse tõlgendamisel kasutatakse klassikalisi meetodeid :
    • Keeleline tõlgendamine (ja/või),1
    • Süstemaatiline tõlgendamine
    • Teleoloogiline tõlgendamine
    • Ajalooline tõlgendamine

  • II LOENG: PÕHISEADUSE PRINTSIIBID


    Tinglikult saab eristada : •riikluse aluspõhimõtteid •põhiseaduse printsiipe
    Eesti riiklus rajaneb: -riigivõimu tulenemine rahvast; -riigi rajamine vabadusel, õiglusel ja õigusel; -Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus
    Põhiseaduse põhiprintsiibid esindavad põhiseaduse vastuvõtmisel langetatud olulisemaid väärtusotsuseid, väljendades Eesti riigi aluseks olevaid põhiväärtusi. Põhiprintsiipidel on ka õiguslik tähendus. Neile saab otseselt tugineda vaidluste lahendamisel, näiteks ei tohi seadused olla vastuolus demokraatia põhimõttega. Samuti on põhiprintsiibid abiks põhiseaduse teiste sätete tõlgendamisel.
    Demokraatlikes riikides juhindutakse õigusloomes ja õiguse rakendamisel, sealhulgas õiguse mõistmisel seadustest ja ajalooliselt kujunenud õiguse üldpõhimõtetest. Eesti õiguse üldpõhimõtete kujundamisel tuleb vaadelda vaadelda põhiseaduse kõrval ka Euroopa Nõukogu ja EU asutuste poolt kujundatud õiguse üldpõhimõtteid. Need põhimõtted on kujutatud arenenud õiguskultuuriga liikmesriikide õiguse üldpõhimõtetest. Demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi põhimõtete kehtivus tähendab, et Eestis kehtivad need õiguse üldpõhimõtted, mida tunnistatakse Euroopa õigusruumis.
    Eesti on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. Eesti keele valdamise üldine nõue.
    Põhiseaduse kõiki printsiipe igas olukorras täielikult arvesse võtta pole võimalik, nende vahel tuleb tihti leida mõistlik tasakaal. Põhimõtteid ei saa ka hierarhiasse asetada. Põhiseaduse põhiprintsiibid esindavad teatud väärtusi. Igal printsiibil on oma kindel sisu.
  • Demokraatia


    Demokraartia üks tähtsaim alustala: kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas .Rahva õigus riigivõimu teostada rahvahääletusel ning Riigikogu valimiste teel. Rahval pole kuigi suurt otsustusõigust rahvahääletuse korraldamise üle otsustamisel , sest rahvahääletuse toimumine on seatud sõltuvusse Riigikogu tahtest.
    Riigikogu valimised toimuvad 4.a tagant. Rahvas saab rahvahääletusel ja riigikogu valimise kaudu riigivõimu teostamises osaleda piiratult . Demokraatliku riigi alustena nähakse erinevaid alampõhimõtteid. Demokraatia põhimõttel on kaks üldtunnustatud tahku: Rahval peab olema õigus ja võimalus valida riigivõimu teostajaid; Demokraatlikus riigis peab riigivõimu teostama vastavalt rahva tahtele.
  • Demokraatia legitimatsiooni põhimõte


    ..tähendab seda, et kogu riigivõim peab lähtuma rahvast, st toimuma rahva otsesel ja kaudsel heakskiidul. Rahvas võib heakskiidu anda nii otseste kui kaudsete vahendite abil , rahvahääletusel v valimiste teel. Demokraatliku legitimatsiooni nõue vastandub jumalale . Monarhi võim on demokraatia seisukohalt vastuvõetamatu.
    Riigivõimu rajamine mõistusele, ratsionaalsusele, mingile kindlale ideoloogiale või ideele ei ole lubatav. Legitimatsiooni peamised vormid on personaalne ja sisuline .
  • Personaalne legitimatsioon.


    See viitab riigivõimu teostaja isikule. Demokraatia kohaselt peab riigivõimu teostajal olema side rahvaga. Vähemalt osa riigivõimu teostajaid peab olema valitud rahva poolt, ülejäänud võivad rahvaga olla seotud kaudsemalt .
    Riik on oma ül täitmiseks asutanud mitmesuguseid eraõiguslikke sihtasutusi ja äriühinguid, kelle iseseisvus ministrist on küllaltki ulatuslik. Poliitiline otsustamise mõiste viitab demokraatlikule otsustamisele. Teised väärtused, riigi ül efektiivne teostamine võivad kõrvalekallet rangest legitimatsiooninõudest õigustada.
    Demokraatiaprintsiipi ei riku riigivõimu teostamisesse kaasatud huvigruppide esindajad. Isegi kui nad nim ministripoolt , valitakse nad sisuliselt vastavate huvigruppide esindajateks. Esindades teatud osa rahvast.
  • Sisuline legitimatsioon ja olulisuse põhimõte


    Personaalsest on olulisem sisuline legitimatsioon. Riigivõimu tohib teostada üksnes seaduse alusel. Seadusi võtab vastu rahva poolt valitud esindus , seega saab riigivõim toimuda ainult rahva, kaudsel nõusolekul. Sisuline legitimatsioon on kahe tahuga. Esiteks tähendab see, seaduseandluse ja muude poliitiliste otsuste langetamist parlamendi poolt, kellel on otsene rahva legitimatsioon; On vaja tagada jätkuv side rahva ja riigivõimu teostamise vahel, eelkõige poliitilise vastutuse abil.
    Demokraatia puhul: mida olulisema otsusega tegemist on, seda tugevam ja otsesem peab otsuse langetava riigiorgani legitimatsioon olema. Sellega on sätestatud olulisuse põhimõte. Ehk parlament ei saa täitevvõimule anda otsustada küsimusi, mis on riigi toimimise seisukohalt olulised.
    Seaduse regulatsioon peab olema piisavalt täpne ja üksikasjalik, tagamaks üksikisikute kaitse täitevvõimu eest.
  • Demokraatlik kontroll ja poliitiline vastutus


    Side rahva ja riigiorganite vahel peab olem apidev-riigivõimu teostamine peab toimuma vastavalt rahva soovidele. Selle sideme tagavad eelkõige valimised, valimiste perioodilisus ei tohi olla liiga pikk. Riigikogu peab teostama pidevat järelvalvet täidesaatva võimu üle.
    Oluline on demokraatlik kontroll sõltumatute kontrollorganite nagu Riigikontrolli ja õiguskantsleri poolt. Nende rollikson rahvale täiendava kindlustunde andmine riigivõimuorganite tegevuse suhtes. Nad aitavad demokr. Kontrolli kindlustada , eriti nende käsutuses olevate ressursside tõttu , mis võimaldavad piirata asjatundjate võimu haldusaparaadis.
    Demokraatliku kontrolli tagamise vahenidk son poliitilise vastutuse põhimõte.
    Demokraatliku kontrolli ja poliitilise vastutuse hädavajalik element on informatsiooni olemasolu täitevvõimu tegevuse kohta. (avalikud kohtuistungid) . Inormatsiooni riigi tegevuse kohta annavad riigikontroll ja õiguskantsler, kes kontrollivad pidevalt riigivõimu tegevust.-nende tegevus on avalik .
  • Demokraatlikud otsustusmehhanismid.


    ..need viitavad rahva osalemisele riiklike otsuste tegemisel. See on võimalik nii otseselt(vahetu demokraatia) kui ka kaudselt ( esindusdemokraatia ) .Üldprintsiibid:need seondavad demokraatliku võrdsuse nõude, arvamuste vabaduse ning otsustajate teadlikkust.
  • Demokraatlik võrdsus


    Demokraatliku otsustusmehhanismi vaieldamatu osa on võrdsusprintsiip. Kogu rahaval peab olema õigus otsuste lanegtamisel osaleda. –terve rahva võim mitte osa rahva võim. Kõigil hääletajatel valimistel peab olema üks hääl, mille on võrdne kaal.
    Enamusprintsiip ei ole absoluutne. Häälteenamus-tähtsamate otsuste vastuvõtmisel.
    Otsustusprotsesside demokaartlikusest tuleneb nõue, et valimisi ja riigivõimuorganite tegevust reguleerivaid norme ei tohi enamuses olevad jõud muuta eesmärgiga reeglite muutmisest üksnes enesele kasu lõigata.
  • Arvamuste vabadus demokraatliku otsustusprotsessi eeldusena


    Demokraatia ideaalistik ei ole täielik seisukohtade arvamuste ühtsus. Opositsiooni olemasolu on hädavajalik .Vajalik on seisukohtade vaba väljedamis õigus. Pluralism , kus mitte ainult valitsevate jõudude huvid ja arvamus, vaid ka konkureerivate jõudude ja huvide seisukohad vabalt levida võivad, on demokraatia lahutamatu osa. See aitab vältida 1 kindla ideoloogi akujunemist dogmaks. Printsiipi teenib sõnavabadus.
  • Otsustajate teadlikkus


    Demokraatia on võimalik ja efektiivne vaid siis kui otsuste langetamisel osalevad isikud on piisavalt teadlikud oma otsuste sisust. . Demokraalik otsuste langetamine eeldab infot ja teamisi otsuste eelduste, sisu ja tagajärgede kohta . Kui see puudub pole demokraatlikust legitimatsioonist juttu .
  • Vahetu demokraatia


    Rahvas teostab riigivõimu kas vahetult või kaudselt, millest tuleneb demokraatia jagunemine vahetuks ja kaudseks demokraatiaks. Eesti on omaks võtnud kaudse demokraaatia. Otsuse langetab parlament, mille liikmed kuuluvad parteidesse,kes kasutavad tööjaotust spetsialiseerumise eesmärgil. Vahetu demokraatia põhivormideks on rahvahääletus ja rahvaalgatus
  • Rahvaalgatus


    ..Rahva seast tulnud ettepanekud mõne riigielu küsimuse arutamiseks ja otsutamiseks.Tavaliselt on vaaj selleks teatud arv kodanike allkirjastatud ettepanekut,mis esitatakse riigiorganitele, kes peavad ise küsimusega tegelema hakkama või panema küsimuse rahvahäääletusele. Eestis ei näe PS rahvaalgatuse võimalust ette. Rahavalgatus on võimalik KOV.
  • Rahvahääletus


    Üks peamistest vahetu demokraatia vormidest. Kahte liiki rahvahääletus: 1. Hääletusele on võimalik panna mõni seaduseelnõu . Rahvahääletusel saab muuta ka põhiseadust. 2. Rahvas saab otsustada muid riigielu küsimusi. Rahvahääletuse toimumine on piiratud kahe asjaoluga. 1.piiratud on rahvahääletusel otsustamisele tulla võivate küsimuste ring;2. Rahvahääletuse toimumine on seotud riigikogu otsusega., vaid riigikogu saab otsutada rahvahääletuse korraldamist.
    Rahvahääletusel vastu võetud seadus võib põhiseadusega vastuolus olla. President peab rahvahääletusel oleva otsuse välja kuulutama.
  • Rahvaküsitlus


    Demokraatia printsiip peab rahava seisukohtadega arvestamist tähtsaks. Rahaküsitluse asemel tuleb teha rahvahääletus, sest rahvaküsitlus võiks omandada poliitiliselt sisuliselt siduva jõu ,kuigi õiguslik siduvus võib puududa.
  • Omavalitsus ja subsidiaarsus


    Demokraatia printsiibiga on seotud omavalitsuse ja subsidiaarsuse küsimused. Need võimaldavad asjassepuutuvatel isikutel iseennast puudutavaid otsuseid teha, ilma et nad oleksid seotud kõrgemalseisvate organite ettekirjutustega.
  • Subsidiaarsusprintsiip


    Selle kohaselt tuleb ülesanded täita võimalikult madalal tasemel. Hierarhias kõrgemal paiknevad üksused võivad ül täitmise võtta enda peale vaid siis kui nad täidavad seda ülparemini. Eestis väljendus see kohalike omavalitsuste puhul, kes otsustavad kõiki kohaliku elu küsimusi.
  • KOV


    Demokraatia ja subsidiaarsusprintsiibi oluline väljendus on KOV roll ühiskondliku elu kujundamisel. Kohaliku elu küsimuse dtuleb lahendada KOV iseseisvalt. Toimuvad kov volikogu valimised.
  • Funktsionaalne omavalitsus


    ...teatud tegevusalaga seonduvatel isikutel on õigus oma tegevusalaga seonduvad küsimuse dise lahendada. Liikmed teostavad ise järelvalvet oma tegevuse üle. :võidakse piirata liikmete õigusi ja vabadusi, elukutse vaba valiku võimalust. Demokraatia seisukohalt on kutseomavalitsusel kahesugune tähendus: 1. Demokraatlikult vähe legitimatsiooni omavad ühendused-otsusetegijad ei saa oma võimu rahvakäest. 2. Kutseomavalitsused on demokraatliku otsustusprotsessi heaks näiteks sellesosas, et otsustusprotsessi kaasatakse asjasse puutuvad isikud, kes on omas valdkonnas spetsialistid
  • Parlamentaarne riigikord


    Parlamentaarne riigikord on esindusdemokraatia väljendus. Asjaajamine toimub valitud esindajate poolt. Efektiivsus ja tööjaotuse põhimõte teevad esindusdemokraatia vältimatuks. Vahetu demokraatia puhul puuduvad vajalikud võimu piiramise mehhanismid, võimude lahusus .
    Esindusdemokraatia olemuseks on peamiste riiklike otsuste tegemine rahva valitud esindusorgani poolt. Rahva poolt otse valitud organiks on riigikogu, kelle rolliks on legitimeerida kogu riigivõimu teostamine.
    Riigikogu on ainus otsest legitimatsiooni omav riigiorgan . Riigikogu peab olema peamine koht, kus toimub poliitiline võitlus ja poliitiliste otsuste tegemine, sets kui see oleks teisiti rikutaks demokraatia printsiipi. Riigikogu on eelkõige see, kes otsustab avaliku huvi olemasolu või selle puudumise üle.
  • Riigikogu põhifunktsioonid


    Peamised parlamendi funktsioonid esindusdemokraatias on:
  • Seadusandlik funktsioon(seaduste vastuvõtmisega tähtsate otsuste langetamine)
  • Kontrollifunktsioon( kontrolli teostamine teiste riigiorganite tegevuse üle)
  • Valimisfunktsioon( teiste ametikandjate ametisse määraminepersonaalse legitimatsiooni tagamiseks)
  • Avalikustamisfunktsioon ( olulisemate otsuste tegemine avaliku poliitilise diskussiooni järel)
    Riigikogu ei pea kõiki riiklikke küsimusi otsustama. Riigikogul on teatud ainupädevus:eksisteerivad küsimused, mida teised riigiorganid lahendada ei saa (parlamendidireservatsioon).
  • On olemas küsimused, mis on PS antud riigikogu pädevusse (riigikogu saab otsustada rahvahääletuse otsustamise).
  • Riigikogu pädevuses on teatud küsimused tulenevalt olulisuse printsiibist- Riigikogu on see organ, kes peab riigis langetama riigi ning ühiskonna jaoks olulised küsimused;nende
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    RIIGIÕIGUS #1 RIIGIÕIGUS #2 RIIGIÕIGUS #3 RIIGIÕIGUS #4 RIIGIÕIGUS #5 RIIGIÕIGUS #6 RIIGIÕIGUS #7 RIIGIÕIGUS #8 RIIGIÕIGUS #9 RIIGIÕIGUS #10 RIIGIÕIGUS #11 RIIGIÕIGUS #12 RIIGIÕIGUS #13 RIIGIÕIGUS #14 RIIGIÕIGUS #15 RIIGIÕIGUS #16 RIIGIÕIGUS #17 RIIGIÕIGUS #18 RIIGIÕIGUS #19 RIIGIÕIGUS #20 RIIGIÕIGUS #21 RIIGIÕIGUS #22 RIIGIÕIGUS #23 RIIGIÕIGUS #24 RIIGIÕIGUS #25 RIIGIÕIGUS #26 RIIGIÕIGUS #27 RIIGIÕIGUS #28 RIIGIÕIGUS #29 RIIGIÕIGUS #30 RIIGIÕIGUS #31 RIIGIÕIGUS #32 RIIGIÕIGUS #33 RIIGIÕIGUS #34 RIIGIÕIGUS #35 RIIGIÕIGUS #36 RIIGIÕIGUS #37
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 37 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-02-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Tirtssu Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Nelja esimese peatükki põhjalik kokkuvõte! Riik, PS-se eelsed dokumendid, tõlgendamine, põhiseaduse printsiibid, valimised, erakonnad, õigusriik, rahvusriik, RIIGIKOGU-kõik riigikogu toimimisest. Valitsus, Kohtud.
    iik , PS-se eelsed dokumendid , tõlgendamine , põhiseaduse printsiibid , valimised , erakonnad , õigusriik , rahvusriik , RIIGIKOGU-kõik riigikogu toimimisest , RIIGIÕIGUS

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    76
    docx
    RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks
    72
    doc
    Riigiõigus
    47
    doc
    Riigiõigus
    142
    doc
    Riigiõiguse konspekt
    31
    docx
    Riigiõigus
    33
    doc
    Riigiõigus
    66
    doc
    Riigiõigus
    118
    docx
    Riigiõigus



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun