Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

RIIGIÕIGUS (0)

Õigus - Riigiõigus
1 Hindamata
Punktid
RIIGIÕIGUS

  • I LOENG: RIIGIÕIGUSE PÕHIKÜSIMUSED


    Riik (rahvas, territoorium) kindla territooriumiga suverääne üksus – juriidiline lähenemine
    Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid.
    Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused. Riigiõiguses puuduvad sanktsioonid.Riigiõigus pole üldine, tema sisu on igas riigis erinev.
    Rahvusvaheline õigus on riigiväline, ta vaatelb riiki kui üksust.

  • Riiki eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid


    • Julgeoleku tagamine
    • Sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline heaolu
    • Üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine
    • Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud
    • Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahvas, suveräänne riigivõim

  • PS-eelsed dokumendid


    • 15nov 1917. a otsus kõrgemast võimust
    • 24.veebruar 1918.a manifest kõigile Eestimaa rahvastele nn iseseisvumismanifest
    • 4juuni 1919. a. Asutava kogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi valitsuse ajutine kord

  • 1920. a põhiseadus


    • Väga põhjalik põhiõiguste kataloog
    • Riigikogu valiti kolmeks aastaks proportsionaalsete valimiste teel
    • Riigikogusse kuulus 100 liiget
    • Erakorralised valimised said PS kohaselt toimuda juhul, kui mõni eelnõu lükati rahvahääletusel tagasi või rahvahääletusel võeti vastu Riigikogus tagasilükatud seadus.
    • Presidenti ei olnud.
    • Seadusi kuulutas välja Riigikogu juhatus

  • 1920.a põhiseaduse muutumine 1933.a


    • Riigikogu koosseis vähendati 50 liikmeni, valimisperioon pikenes 4 aastani.
    • Riigivanemaõigusi suurendati, rahvas valis 5.a
    • Valitsuse etteotsa pidi saama peaminister

  • 1938.a põhiseadus


    • 150 paragrahvi
    • Ulatuslik põhiõiguste blokk
    • Rahvaesinduseks sai kahekojaline Riigikogu-otsevalitav Riigivolikogu (80 liiget) ja Riiginõukogu
    • Riigipeaks sai riigivanema asemel kuueks aastaks valitav president
    • Loodi õiguskantsleri ametikoht
    • Rahvaalgatus puudus

  • Kehtiva põhiseaduse eellugu


    • Sinimustvalge värvikombinatsioon Eesti rahvusvärvideks
    • Rukilill ja suitsupääsuke rahvussümpoliteks
    • 16.nov 1988 deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest
    • IME
    • 1989 MRP-le õigusliku hinnangu andmine
    • 30.märts 1990.a Ülemnõukogu otsus ;eesti riiklikust staatusest ;
    • 3.märts 1991 referendum
    • 20 august 1991 Eesti iseseisvuse väljakuulutamine
    • Põhiseaduslik Assamblee

  • Kehtiva põhiseaduse muudatused


    • 25.veebruar 2003 riigikogu poolt vastu võetud ning 17.okt 2005 jõustunud EV PS muutmise seadusega kohaliku omavalitsuse volikogu valimiseks nejlaks aastaks.
    • 14sept 2003 rahvahääletusel vastu võetud ning 6.jaanuaril 2004 jõustunud EV põhiseaduse täiendamise seadus
    • 12.aprill 2007riigikogu poolt vatsu võetud ning 21juulil 2007 jõustunud EV põhiseaduse muutmise seadus.

  • PÕHISEADUSE MÕISTE


    Põhiseadus on riigi õiguslik põhikord. Ühelt poolt on põhiseadus õigusakt, mille järgi toimib riigivõim ja kujundatakse õiguskord ning milles fikseeritakse isikute põhilised õigused riigi suhtes. Teiselt poolt on phiseadus aga ühiskonnaliikmete kokkulepe oma elukorralduse aluseks olevates väärtustes ja põhimõtetes ning ühiselt taotletavates eesmärkides.
    Põhiseadus on kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt riigis. Kõik teised õigusaktid peavad olema põhiseadusega kooskõlas.

  • Põhiseaduse muutmine


    Põhiseaduse muutmise kord on sätestatud PS XV peatükis. Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul(21liiget) Riigikogu koosseisust ja Vabariigi Valitsusest . Riigikogus peab eelnõu läbima kolm lugemist. I ja II lugemise vahe peab olema vähemalt kolm kuud. II ja III lugemise vahe vähemalt üks kuu. III kohtumisel otsustatakse põhiseaduse muutmise viis.
    Põhiseaduse muutmist ei saa algatada ega põhiseadust muuta erakorralise seisukorra ega sõjaseisukorra ajal.Põhiseasust saab muuta seadusega, mis on vatsu võetud: rahvahääletusel, riigikgu kahe järjestikuse koosseisu poolt, riigikogu poolt kiireloomulisena.

  • PÕHISEADUSE TÕLGENDAMINE


    Põhiseaduse tõlgendamisel kasutatakse klassikalisi meetodeid :
    • Keeleline tõlgendamine (ja/või),1
    • Süstemaatiline tõlgendamine
    • Teleoloogiline tõlgendamine
    • Ajalooline tõlgendamine

  • II LOENG: PÕHISEADUSE PRINTSIIBID


    Tinglikult saab eristada : •riikluse aluspõhimõtteid •põhiseaduse printsiipe
    Eesti riiklus rajaneb: -riigivõimu tulenemine rahvast; -riigi rajamine vabadusel, õiglusel ja õigusel; -Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus
    Põhiseaduse põhiprintsiibid esindavad põhiseaduse vastuvõtmisel langetatud olulisemaid väärtusotsuseid, väljendades Eesti riigi aluseks olevaid põhiväärtusi. Põhiprintsiipidel on ka õiguslik tähendus. Neile saab otseselt tugineda vaidluste lahendamisel, näiteks ei tohi seadused olla vastuolus demokraatia põhimõttega. Samuti on põhiprintsiibid abiks põhiseaduse teiste sätete tõlgendamisel.
    Demokraatlikes riikides juhindutakse õigusloomes ja õiguse rakendamisel, sealhulgas õiguse mõistmisel seadustest ja ajalooliselt kujunenud õiguse üldpõhimõtetest. Eesti õiguse üldpõhimõtete kujundamisel tuleb vaadelda vaadelda põhiseaduse kõrval ka Euroopa Nõukogu ja EU asutuste poolt kujundatud õiguse üldpõhimõtteid. Need põhimõtted on kujutatud arenenud õiguskultuuriga liikmesriikide õiguse üldpõhimõtetest. Demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi põhimõtete kehtivus tähendab, et Eestis kehtivad need õiguse üldpõhimõtted, mida tunnistatakse Euroopa õigusruumis.
    Eesti on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. Eesti keele valdamise üldine nõue.
    Põhiseaduse kõiki printsiipe igas olukorras täielikult arvesse võtta pole võimalik, nende vahel tuleb tihti leida mõistlik tasakaal. Põhimõtteid ei saa ka hierarhiasse asetada. Põhiseaduse põhiprintsiibid esindavad teatud väärtusi. Igal printsiibil on oma kindel sisu.

  • Demokraatia


    Demokraartia üks tähtsaim alustala: kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas .Rahva õigus riigivõimu teostada rahvahääletusel ning Riigikogu valimiste teel. Rahval pole kuigi suurt otsustusõigust rahvahääletuse korraldamise üle otsustamisel , sest rahvahääletuse toimumine on seatud sõltuvusse Riigikogu tahtest.
    Riigikogu valimised toimuvad 4.a tagant. Rahvas saab rahvahääletusel ja riigikogu valimise kaudu riigivõimu teostamises osaleda piiratult . Demokraatliku riigi alustena nähakse erinevaid alampõhimõtteid. Demokraatia põhimõttel on kaks üldtunnustatud tahku: Rahval peab olema õigus ja võimalus valida riigivõimu teostajaid; Demokraatlikus riigis peab riigivõimu teostama vastavalt rahva tahtele.

  • Demokraatia legitimatsiooni põhimõte


    ..tähendab seda, et kogu riigivõim peab lähtuma rahvast, st toimuma rahva otsesel ja kaudsel heakskiidul. Rahvas võib heakskiidu anda nii otseste kui kaudsete vahendite abil , rahvahääletusel v valimiste teel. Demokraatliku legitimatsiooni nõue vastandub jumalale . Monarhi võim on demokraatia seisukohalt vastuvõetamatu.
    Riigivõimu rajamine mõistusele, ratsionaalsusele, mingile kindlale ideoloogiale või ideele ei ole lubatav. Legitimatsiooni peamised vormid on personaalne ja sisuline .

  • Personaalne legitimatsioon.


    See viitab riigivõimu teostaja isikule. Demokraatia kohaselt peab riigivõimu teostajal olema side rahvaga. Vähemalt osa riigivõimu teostajaid peab olema valitud rahva poolt, ülejäänud võivad rahvaga olla seotud kaudsemalt .
    Riik on oma ül täitmiseks asutanud mitmesuguseid eraõiguslikke sihtasutusi ja äriühinguid, kelle iseseisvus ministrist on küllaltki ulatuslik. Poliitiline otsustamise mõiste viitab demokraatlikule otsustamisele. Teised väärtused, riigi ül efektiivne teostamine võivad kõrvalekallet rangest legitimatsiooninõudest õigustada.
    Demokraatiaprintsiipi ei riku riigivõimu teostamisesse kaasatud huvigruppide esindajad. Isegi kui nad nim ministripoolt , valitakse nad sisuliselt vastavate huvigruppide esindajateks. Esindades teatud osa rahvast.

  • Sisuline legitimatsioon ja olulisuse põhimõte


    Personaalsest on olulisem sisuline legitimatsioon. Riigivõimu tohib teostada üksnes seaduse alusel. Seadusi võtab vastu rahva poolt valitud esindus , seega saab riigivõim toimuda ainult rahva, kaudsel nõusolekul. Sisuline legitimatsioon on kahe tahuga. Esiteks tähendab see, seaduseandluse ja muude poliitiliste otsuste langetamist parlamendi poolt, kellel on otsene rahva legitimatsioon; On vaja tagada jätkuv side rahva ja riigivõimu teostamise vahel, eelkõige poliitilise vastutuse abil.
    Demokraatia puhul: mida olulisema otsusega tegemist on, seda tugevam ja otsesem peab otsuse langetava riigiorgani legitimatsioon olema. Sellega on sätestatud olulisuse põhimõte. Ehk parlament ei saa täitevvõimule anda otsustada küsimusi, mis on riigi toimimise seisukohalt olulised.
    Seaduse regulatsioon peab olema piisavalt täpne ja üksikasjalik, tagamaks üksikisikute kaitse täitevvõimu eest.

  • Demokraatlik kontroll ja poliitiline vastutus


    Side rahva ja riigiorganite vahel peab olem apidev-riigivõimu teostamine peab toimuma vastavalt rahva soovidele. Selle sideme tagavad eelkõige valimised, valimiste perioodilisus ei tohi olla liiga pikk. Riigikogu peab teostama pidevat järelvalvet täidesaatva võimu üle.
    Oluline on demokraatlik kontroll sõltumatute kontrollorganite nagu Riigikontrolli ja õiguskantsleri poolt. Nende rollikson rahvale täiendava kindlustunde andmine riigivõimuorganite tegevuse suhtes. Nad aitavad demokr. Kontrolli kindlustada , eriti nende käsutuses olevate ressursside tõttu , mis võimaldavad piirata asjatundjate võimu haldusaparaadis.
    Demokraatliku kontrolli tagamise vahenidk son poliitilise vastutuse põhimõte.
    Demokraatliku kontrolli ja poliitilise vastutuse hädavajalik element on informatsiooni olemasolu täitevvõimu tegevuse kohta. (avalikud kohtuistungid) . Inormatsiooni riigi tegevuse kohta annavad riigikontroll ja õiguskantsler, kes kontrollivad pidevalt riigivõimu tegevust.-nende tegevus on avalik .

  • Demokraatlikud otsustusmehhanismid.


    ..need viitavad rahva osalemisele riiklike otsuste tegemisel. See on võimalik nii otseselt(vahetu demokraatia) kui ka kaudselt ( esindusdemokraatia ) .Üldprintsiibid:need seondavad demokraatliku võrdsuse nõude, arvamuste vabaduse ning otsustajate teadlikkust.

  • Demokraatlik võrdsus


    Demokraatliku otsustusmehhanismi vaieldamatu osa on võrdsusprintsiip. Kogu rahaval peab olema õigus otsuste lanegtamisel osaleda. –terve rahva võim mitte osa rahva võim. Kõigil hääletajatel valimistel peab olema üks hääl, mille on võrdne kaal.
    Enamusprintsiip ei ole absoluutne. Häälteenamus-tähtsamate otsuste vastuvõtmisel.
    Otsustusprotsesside demokaartlikusest tuleneb nõue, et valimisi ja riigivõimuorganite tegevust reguleerivaid norme ei tohi enamuses olevad jõud muuta eesmärgiga reeglite muutmisest üksnes enesele kasu lõigata.

  • Arvamuste vabadus demokraatliku otsustusprotsessi eeldusena


    Demokraatia ideaalistik ei ole täielik seisukohtade arvamuste ühtsus. Opositsiooni olemasolu on hädavajalik .Vajalik on seisukohtade vaba väljedamis õigus. Pluralism , kus mitte ainult valitsevate jõudude huvid ja arvamus, vaid ka konkureerivate jõudude ja huvide seisukohad vabalt levida võivad, on demokraatia lahutamatu osa. See aitab vältida 1 kindla ideoloogi akujunemist dogmaks. Printsiipi teenib sõnavabadus.

  • Otsustajate teadlikkus


    Demokraatia on võimalik ja efektiivne vaid siis kui otsuste langetamisel osalevad isikud on piisavalt teadlikud oma otsuste sisust. . Demokraalik otsuste langetamine eeldab infot ja teamisi otsuste eelduste, sisu ja tagajärgede kohta . Kui see puudub pole demokraatlikust legitimatsioonist juttu .

  • Vahetu demokraatia


    Rahvas teostab riigivõimu kas vahetult või kaudselt, millest tuleneb demokraatia jagunemine vahetuks ja kaudseks demokraatiaks. Eesti on omaks võtnud kaudse demokraaatia. Otsuse langetab parlament, mille liikmed kuuluvad parteidesse,kes kasutavad tööjaotust spetsialiseerumise eesmärgil. Vahetu demokraatia põhivormideks on rahvahääletus ja rahvaalgatus

  • Rahvaalgatus


    ..Rahva seast tulnud ettepanekud mõne riigielu küsimuse arutamiseks ja otsutamiseks.Tavaliselt on vaaj selleks teatud arv kodanike allkirjastatud ettepanekut,mis esitatakse riigiorganitele, kes peavad ise küsimusega tegelema hakkama või panema küsimuse rahvahäääletusele. Eestis ei näe PS rahvaalgatuse võimalust ette. Rahavalgatus on võimalik KOV.

  • Rahvahääletus


    Üks peamistest vahetu demokraatia vormidest. Kahte liiki rahvahääletus: 1. Hääletusele on võimalik panna mõni seaduseelnõu . Rahvahääletusel saab muuta ka põhiseadust. 2. Rahvas saab otsustada muid riigielu küsimusi. Rahvahääletuse toimumine on piiratud kahe asjaoluga. 1.piiratud on rahvahääletusel otsustamisele tulla võivate küsimuste ring;2. Rahvahääletuse toimumine on seotud riigikogu otsusega., vaid riigikogu saab otsutada rahvahääletuse korraldamist.
    Rahvahääletusel vastu võetud seadus võib põhiseadusega vastuolus olla. President peab rahvahääletusel oleva otsuse välja kuulutama.

  • Rahvaküsitlus


    Demokraatia printsiip peab rahava seisukohtadega arvestamist tähtsaks. Rahaküsitluse asemel tuleb teha rahvahääletus, sest rahvaküsitlus võiks omandada poliitiliselt sisuliselt siduva jõu ,kuigi õiguslik siduvus võib puududa.

  • Omavalitsus ja subsidiaarsus


    Demokraatia printsiibiga on seotud omavalitsuse ja subsidiaarsuse küsimused. Need võimaldavad asjassepuutuvatel isikutel iseennast puudutavaid otsuseid teha, ilma et nad oleksid seotud kõrgemalseisvate organite ettekirjutustega.

  • Subsidiaarsusprintsiip


    Selle kohaselt tuleb ülesanded täita võimalikult madalal tasemel. Hierarhias kõrgemal paiknevad üksused võivad ül täitmise võtta enda peale vaid siis kui nad täidavad seda ülparemini. Eestis väljendus see kohalike omavalitsuste puhul, kes otsustavad kõiki kohaliku elu küsimusi.

  • KOV


    Demokraatia ja subsidiaarsusprintsiibi oluline väljendus on KOV roll ühiskondliku elu kujundamisel. Kohaliku elu küsimuse dtuleb lahendada KOV iseseisvalt. Toimuvad kov volikogu valimised.

  • Funktsionaalne omavalitsus


    ...teatud tegevusalaga seonduvatel isikutel on õigus oma tegevusalaga seonduvad küsimuse dise lahendada. Liikmed teostavad ise järelvalvet oma tegevuse üle. :võidakse piirata liikmete õigusi ja vabadusi, elukutse vaba valiku võimalust. Demokraatia seisukohalt on kutseomavalitsusel kahesugune tähendus: 1. Demokraatlikult vähe legitimatsiooni omavad ühendused-otsusetegijad ei saa oma võimu rahvakäest. 2. Kutseomavalitsused on demokraatliku otsustusprotsessi heaks näiteks sellesosas, et otsustusprotsessi kaasatakse asjasse puutuvad isikud, kes on omas valdkonnas spetsialistid

  • Parlamentaarne riigikord


    Parlamentaarne riigikord on esindusdemokraatia väljendus. Asjaajamine toimub valitud esindajate poolt. Efektiivsus ja tööjaotuse põhimõte teevad esindusdemokraatia vältimatuks. Vahetu demokraatia puhul puuduvad vajalikud võimu piiramise mehhanismid, võimude lahusus .
    Esindusdemokraatia olemuseks on peamiste riiklike otsuste tegemine rahva valitud esindusorgani poolt. Rahva poolt otse valitud organiks on riigikogu, kelle rolliks on legitimeerida kogu riigivõimu teostamine.
    Riigikogu on ainus otsest legitimatsiooni omav riigiorgan . Riigikogu peab olema peamine koht, kus toimub poliitiline võitlus ja poliitiliste otsuste tegemine, sets kui see oleks teisiti rikutaks demokraatia printsiipi. Riigikogu on eelkõige see, kes otsustab avaliku huvi olemasolu või selle puudumise üle.

  • Riigikogu põhifunktsioonid


    Peamised parlamendi funktsioonid esindusdemokraatias on:
  • Seadusandlik funktsioon(seaduste vastuvõtmisega tähtsate otsuste langetamine)
  • Kontrollifunktsioon( kontrolli teostamine teiste riigiorganite tegevuse üle)
  • Valimisfunktsioon( teiste ametikandjate ametisse määraminepersonaalse legitimatsiooni tagamiseks)
  • Avalikustamisfunktsioon ( olulisemate otsuste tegemine avaliku poliitilise diskussiooni järel)
    Riigikogu ei pea kõiki riiklikke küsimusi otsustama. Riigikogul on teatud ainupädevus:eksisteerivad küsimused, mida teised riigiorganid lahendada ei saa (parlamendidireservatsioon).
  • On olemas küsimused, mis on PS antud riigikogu pädevusse (riigikogu saab otsustada rahvahääletuse otsustamise).
  • Riigikogu pädevuses on teatud küsimused tulenevalt olulisuse printsiibist- Riigikogu on see organ, kes peab riigis langetama riigi ning ühiskonna jaoks olulised küsimused;nende üle otsustamise ei saa ta kellegile teisele üle anda. Olulisuse põhimõte kehtib eelkõige õigustloovate aktide puhul.
    Kuna Eesti on demokraatlik vabariik, peaks ühiselu jaoks tähtsate küsimuste otsustamine toimuma kõige otsesemat demokraatlikku legitimatsiooni omavas organis .

  • VALIMISED


    Parlamentaarse korra osaks on perioodiliselt toimuvad esindusorgani valimised, sest nii saab tagada rahva tahte realiseerimine läbi esinduskogu. Igaühel peab olema õigus valida(aktiivne valimisõigus) ja saada valituks(passiivne valimisõigus). Valimistega seonduvat reguleerib vastav seadus.

  • Valimispõhimõtted


    Riigikogu valimised on vabad, üldised, ühetaolised, otsesed , salajased ning toimuvad proportsionaalsuse printsiibi alusel.
    Vabad ja salajased- tagab rahva tahte maksvuselepääsu.
    Kodanikel peab olema õigus hääletada ja olla valitud kehtivatel korralistel valimistel.
    Valimisreeglite kehtestamisel tuleb arvestada, et muudatusi ei tohi teha vahetult enne valimisi.

  • VABAD VALIMISED


    Vabad valimised- valimistel osalemine on vabatahtlik ning vabatahtlik on ka valiku tegemine. Kedagi ei saa sundida valimistel osalema ja kellegi poolt hääletama. Osalemisega v mitteosalemisega ei tohi kaasneda mingid sanktsioonid v eelised.
    Riigi ametiisikud ei tohi valimiskampaania huvides: kasutada ära oma ametiseisundit, mõjutades avalikkust valmisotsuste tegemisel. Vabade valimistega oleks ka vastuolus erinev aparatuur reklaamiks-võrdsuse põhimõttega vastuolus.
    Poliitiliste eelistuste mõjutamine veenmise abil on valimiste sisuliseks mõtteks.

  • ÜLDISED VALIMISED


    Üldiste valimiste nõue viitab rahva kõigi liikmete osalusõigusele.Keelatud on piirata mõne grupi liikmete osalemist valimistel, nii passiivse kui aktiivse valimisõiguse puhul.
    Valijalt võib nõuda enne valimissedeli väljastamist isikut tõendava dok esitamist , mis vastab seadusega kehtestatud nõuetele, see tagab valimistulemuste usaldusväärsuse.
    Riigikohus on lubanud ka valimiskaotsjoni sisseseadmist, mis tagastatakse juhul kui kandidaat või kandideeriv nimekiri kogub teatud arvu hääli, selle eesmärk on vältida kandidaatide kergekäelist ülesseadmist ning ebatõsiste kandidaatide osalemist.
    Seadus keelas registreerimast eksitava nimega liite. Asjaolu, et tegemist ei pruugi olla valijate jaosk arusaadava nimega, ei oma tähtsust – arusaadavuse üle otsustavad valijad ise.
    Õigus valida ja kandideerida ei ole piiramatu põhiõigus .
  • PS sätestab riigikogu valimistel valimistsensusena kodakondsus e. KOV valimistel on mittekodanikel teatud tingimustel hääleõigus. Kodakondsus on peamine side riigi ja isiku vahel, on valijateringi piiramine lähtuvalt kodakondsuset õigustatud ja rahvusvaheliselt üldtunnustatud.
  • VANUSELINE tsensus: õigus kandideerida on igal vähemalt 21-a kodanikul;õgus valida igal vähemalt 18-a kodanikul. (vanuseline küpsus)
  • Teovõimelisus. Valimisõiguse piiramiseks peab teovõimet vastavalt piirama- hääleõiguslik ei ole üksnes isik, kes on teovõimetuks tunnistatud valimisõiguse osas.
  • Hääletamist võib piirata isikutel, kes onkohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohtades.
  • Süümevande andmine. Näeb ette, et isik peab kirjalikult kinnitama , et ta ei ole olnud Eesti okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure või vastuluure teenistuses ega agent ega ole osalenud kodanike jälitamisel ja represseerimisel nende poliitiliste veendumuste, ebalojaalsuse, klassikuuluvuse või EV või kaitseteenistuses osalemise eest. Kui see ei vasta tõele kõrvaldataks eisik valimisnimekirjats ja ametikohalt. Alates 2001.a seda enam pole.
    Seaduse tasemel oli varem ka keelenõue. Valimsiõiguse piiramist võib kehtestada ka kaitseväes v asendusteenistuses olevatele isikutele.
    Eesti kodanik välismaal võib Riigikogu valimistel hääletada. KOV peab elama vallas v linnas.

  • OTSESED VALIMISED


    Otsesed valimised- valimistulemused peavad selguma otse rahva poolt antud häälte ülelugemisel. Keelatud on valijameeste kasutamine.Lubatud on mandaatide jaotamine nimekirja alusel. Oluline on see, et nimekirjad ja mandaatide jaotamise reeglid oleks eelnevalt kehtestatud nign et nad ei muutuks prst valimisi ja enne kohtade jaotamist.
    Riigikogu koosseis ei tohi pärast valimistulemusi kellegi suvast sõltuda, kindlaksmääratav valimistulemuste põhjal. Erand :asendusliikme asumien Riigikogusse.

  • SALAJASED VALIMISED


    Valimised on salajased, et oleks tagatud vaba valiku võimaldamine. Valijaid tuleb kaitsja ühiskondliku ja riikliku surve eest.
    Üldpõhimõte: keegi ei tohi teada saada, kuidas konkreetne isik hääletas. Keelatud on ka valimistulemuste detailne avaldamine valimiskomisjonide kaupa.
    Salajane hääletamine kaitseb ka hääletamisest osavõtnute salajasust.

  • PROPORTSIONAALSED VALIMISED


    Vastanub majoritaarsuse põhimõttele: valijaskond jaotatakse valimisringkondadesse, mille arv võrdub valijate esindajate arvuga. Valituks osutub igas ringkonnas 1 isik, kes kogub maksimumi. Kui keegi enamust ei kogu, korraldatakse uus valimisvoor 2-he enim hääli saanud kandidaadi vahel. Igast ringkonnast esinduskogusse valitakse 1 esindaja.
    PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTE: Hääli antakse üleriigilisele nimekirjale, mis on tavaliselt koostatud erakondade poolt. Iga nimekiri saab mandaate vastavalt üleriigiliselt antud häälte arvule. See valimissüteem aitab tagada olukorda, kus parlamendi koosseis kajastab võimalikult tõepäraselt koguvalijaskonna poliitilisi tõekspidamisi.
    Põhiseadus ei nõua puhta proportsionaalsuse süsteemi kasutamist: seda modifitseerivad mõnevõrra kandidaatide ringkondadesse jagamine, isiku ja ringkonnamandaatide arvestamine ning 5%vvalimiskünnist, samuti D Hondti meetod-soosib suuremaid erakondi väiksemat ees.

  • ÜHETAOLISED VALIMISED


    Ühetaolised valimised- kõigil valijatel on võrdne arv hääli ning nendel häältel on võrdne kaal valitava kogu kohtade jaotuse üle otsustamisel.
    Passiivse valimisõiguse(kandideerimisõiguse) puhul tähendab ühetaolised valimised seda, et kõigile kandidaatidele tuleb tagada võrdsed võimalused nii valimistel kandideerimiseks kui ka valimisedu saavutamiseks.
    Häälte kadumaminemist valimiskünnise rakendamisel õigustab Riigikogu töö normaalse funktsioneerimise tagamise vajadus, sets kui riigikogusse pääseks palju väikese toetajaskonnaga erakondi, oleks raskeluua stabiilset koalitsiooni.
    Ühetaolisuse printsiipi on võimalik mõjutada järgnevalt: valimisringkondade jaotus või (sooliste) kvootide kehtestamine, vähemusrahvuslasele parlamendis esindatuse tagamine sõltumata 5% klauslist.
    Internetihääletajal on võimalik antud häält muuta.

  • VALIMISTEGA SEONDUV ÕIGUSKAITSE


    Valimispõhimõtetet või –seaduste rikkumise korral peab igaühel, kelle õigusi seeläbi rikuti, olema õigus saada efektiivset õiguskaitset. Efektiivne:kui tagatakse kiiresti.
    Abinõud-häältetulemuste kehtetuks tunnistamine.

  • ERAKONNAD


    Parlamenti on mõeldamatu ette kujutada ilma erakondadeta.
    Erakonnad ei ole riiklikud organisatsioonid, tegemist on erasfääri ühendustega nign seega omavad erakonnad põhiõigusi. Erakondadel ei ole poliitilises elus osalemise monopoli.Poliitilisi otsuseid omavad ntks ettevõtjad; keskkonnakaitsjad ja muud ühendused.
    Vaid erakonnad võivad riigikogu valimistel osaleda oma nimekirjaga.

  • ERAKONNA MÕISTE, TEMA ASUTAMINE JA LÕPETAMINE


    Erakond on mittetulunduslik ühing, isikute vabatahtlik ühendus.
    Seadusandja saab otsustada milliseid ühendusi nimetada erakondadeks ehk millistele ühendustele on erakondade seadustega antud eriõigused. Seadusandja võib erakondade asutamiseks kehtestada tavaliste ühingutega võrreldes täiendavaid nõudmisi, kuid mitte ebamõistlikke piiranguid. Piiranguid saab õigustada poliitilise protsessi efektiivse funktsioneerimise tagamiseks.
    Mida tugevamad erakonnad on, seda efektiivsemalt on nad võimalised osalema parlamendi töös ja seda enam on tagatud nende poliitiline vastutus järgmistel valimistel.
    PS näeb ette erakondade keeldu, kelle eesmärgid v tegevused on suuvatud Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus kriminaalvastutust sätestava seadusega.
    Erakonna tegevuse võib lõpetada ka muu õigusrikkumise tõttu. Erakonnad, kes on peamised poliitiliste vaadete kujundajad ühiskonnas ning kelle eksistentsist sõltub otseselt pluralistlike vaadete säilimine, peaksid omama suuremat kaitset.

  • ERAKONDADE VÕRDSUS JA RIIGI NEUTRAALSUS


    Riik peab kohtlema erinevaid erakondi võrdselt. Selleks, et pluralistlik demokraatia piisavalt efektiivselt töötada saaks, ei tohiks riik parteide poliitilist võitlust ühegi partei kasuks või kahjuks mõjutada.
    Erakonnad oma kogumis on rahav tahte vahendajad, siis ühtede erakondade eelistamine teistele, tähendaks ühtede rahvagruppide eelistamist teistele, mis on vastuolus demokraatliku võrdsuse põhimõttega.
    Riigi rahaline toetus. Otsuse selle kohta,millised erakonnad kui palju raha saavad või millistel põhimõtetel raha jagatakse, otsutavad need erakonnad, kes on parasjagu parlamendis enamuses. Oht ebaõiglaseks jaotuseks suur.
    Erakondade võrdsus tuleb tagada ka kõikide teiste riigi poolt saadavate hüvede jagamisel: eetriaeg, valimisplakatid riigi pindadel.
    Erakonna õiguste rikkumisel on tal õigus efektiivsele õiguskaitsele. Avalikkus erakondade finantsküsimustest-seda nõuab demokraatia printsiip.(Erakondadele raha annetanud isikute ja ettevõtete avalikustamist).

  • ÕIGUSRIIKLUS


    Õigusriigi põhimõttel on lisaks põhiõiguste garanteerimise funktsioonile tunduvalt laiem sisu – tegemist on Euroopa õigussüsteemides üldiselt aksepteeritud põhimõttega.
    Õigusriik on definitsiooni kohaselt riik, kus inimese üle ei valitse mitte teised inimesed, vaid seadused.

  • RIIGIVÕIMU SEADUSLIK TEOSTAMINE


    Õigusriigi printsiip nõuab kogu riikliku tegevuse kooskõla seadustega. Tuleb hinnata kahte printsiipi:
  • Seaduslikkuse printsiip (mis on keelatud, see on keelatud)
  • Seadusliku aluse põhimõte (mis pole lubatud, on keelatud)

  • Seaduslikkuse põhimõte


    Seaduslikkuse põhimõte – riigivõimu tegevus ei tohi olla vastuolus seadustega. „Mis on seadusega keelatud, on keelatud“
    Seaduste järgimise nõue kehtib kogu riigi tegevuse kohta. Kui riigi tegevus on ebaseaduslik, tuleb see lõpetada.
    Seaduslikkuse põhimõttega peavad arvestama kõik avalik-õiguslike ülesannete täitjad, mitte ainult riik kitsas tähenduses.Riik peab seaduslikkuse põhimõttest lähtuma kogu oma tegevuses. Riigivõimu tegevus peab olema kooskõlas seatustega nii formaalses-iga vorminõuetele vastav ja selleks ettenähtud organi poolt vastuvõetud seaduse nime kandev õigusakt; kui materiaalses-iga üldkohustuslik õigusnorm, sõltumata selle vastuvõtnud organist(seadlused;määrused;vastuvõtueeskirjad); tähenduses.’
    Seadusi formaalses tähenduses saavad vastu võtta vaid Riigikogu ja rahvas rahvahääletuse teel.

  • PS
  • Seadused, milega on sama taseme jõud Vabariigi Presidendi seadlustel
  • Madalaimal asuvad täitevvõimu poolt vastuvõetud määrused.
    Konstitutsioonilised seadused- seaduste vastuvõtmiseks, on PS ette näinud suurema häälteenamuse nõude kui tavaliste seaduste puhul.
    Vabariigi Presidendi seadlused- on võrdsed seadustega.Tegemist on lihtseadustega võrdsel tasemel olevate aktidega, kuna seadlusega ei saa lahendada konstitutsioonilise seaduse reguleerimisalasse kuuluvaid küsimusi.
    Määrusi võtavad vastu mitmed organidtädesaatva võimu sees: Vabariigi Valitsus, KOV, Eesti Pank, avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
    Määruste hierarhia:
  • Vabariigi valitsus kõrgemail.
  • Ministri määrused on omakorda kõrgema õigusjõuga madalamate asutuste poolt vastuvõetud määruste ees.
    • Õigusaktide tõlgendamine vastavalt õigusaktide hierahiale

    Erinevate tõlgendusviiside puhul tuleb eelistada PS-ga kooskõlas olevat tõlgendust neile tõlgendustele, mis põhiseadusega kooskõlas ei ole.
    Põhiseadusekohane tõlgendamise piirid: aktil peab olema ühiselt mõistetav tekst, millisel juhul tõlgendamiseks ruumi ei jää.
    • Õigusaktide tühisus ja kehtetuks tunnistamine

    Riigikohus tunnistab kehtetuks põhiseadusevastased õigusaktid, mitte ei tuvasta nende aktide tühisust.

  • SEADUSLIKU ALUSE PÕHIMÕTE


    See põhimõte nõuab, et riigivõimu teostamiseks on alati vajalik seaduses selleks ettenähtud luba, volitus . „Mis pole lubatud, on keelatud“
    Kui seaduslikkuse printsiip kehtib kogu riigi tegevuse suhtes, siis seadusliku aluse nõudega on lood erinevad. Seaduslikku alust on vaja riigi poolt otsese võimu teostamisel ning muu koormava iseloomuga tegevuse puhul.
    Seaduslikkuse aluse põhimõte ei ole üksnes isikute õiguste kaitse, vaid ka demokraatia põhimõtte kindlustamine, võimaldades ja nõudes riigikogu osalemist tähtsate otsuste tegemisel.

  • MÄÄRUSANDLUS


    Seaduslikkuse ja seadusliku aluse põhimõttest tuleneb rida nõudmisi määruste vastuvõtmisele täidesaatva võimu poolt.
    Halduse poolt teostatav seadusandlik funktsioon- määrusandlus.
    Määrusandlus – seadusandja poolt täitevvõimule antud õigus vastu võtta üldakte. Määrusandlus on lubatud selletõttu, et ainult nii on võimalik vabastada Riigikogu vähetähtsate, eelkõige detailsete ja tehniliste normide loomise kohustusest.
    Määrusandluse eesmärk: vähendada seadusandja koormust ja anda normid etehniline detailiseerimine üle valitsusele , et tagada seeläbi paidlik haldustegevus ning vältida seaduste ülekoormamist tarbetute üksikregulatsioonidega.
    Määrusandlust teostavad organid
    Määrusi võivad vastu võtta: Vabariigi Valitsus ja minsitrid. Määruste andmise õigus on KOV, kellel on seda õigust vaja kohalike küsimuste iseseisvaks korraldamiseks. Kehtivad need aktid vastava omavalitsuse territooriumil. Volitus määrusandluseks on ka Eesti pangal.
    Määrusi peaksid saama anda kõik autonoomsed üksused riigihalduse sees, seoses küsimustega, milleks neile autonoomia on antud.
    Valdkonnad, mida tuleb reguleerida seadustega
  • Riigikogu peab seadusega ette nägema põhiõiguste piiramise võimalused ja alused.
  • Riigikogu otsus on vajalik avalik-õiguslike rahaliste kohustuste, nagu maksude, trahvide või lõivude kehtestamiseks.
  • Määrustega ei saa reguleerida küsimusi, mis PS kohaselt tuleb reguleerida kvalifitseeritud häälteenamust nõudva seadusega.
  • Kõik riigi seisukohast olulised otsused tuleb reguleerida seadusega.
    Määrusandluseks vajalik volitus
    Määruse andmine on lubatud ainult seaduse alusel ja täitmiseks. See tähendab, et määruse andmiseks , peab eksisteerima seaduses delegatsiooni- ehk volitusnorm .
    Kui määrusandluseks on täidesaatvat võimu volitatud, on peamine nõudmine täidesaatva võimu tegevusele see, et volitusest üle ei astutaks.
    Riigikohtu poolt seatud küllaltki rangeid nõudmisi pehmendavad mitmed asjaolud :
  • Volituse umbmäärasus ei too iseenesest kaasa selle põhiseadusevastasust.
  • Riigikohus on mõningatel juhtudel pehmendanud nõudeid volitusnormi ulatusele.
  • Ranged nõudmised ei kehti volitusnormidele omavalitsuste puhul.
  • Volitusnormi pole vaja riigisiseste õigusaktide vastuvõtmiseks.
  • Vib arutleda, kas täitevvõim võib õigusakte ilma volitusnormita vastu võtta mõne teise põhiseadusliku väärtuse kaitseks.
  • Riigikohus on pidanud võimalikuks kohaldada isikuid soodustavaid volitusnormita või ebakorrektse volitusnormi alusel antud määruseid.
  • Õigustloovad aktid, isegi kui on PS vastased, ei ole otseselt kehtetud!
  • Volitusnormita välja antud määrusi ei saa riigikogu tagantjärgilegaliseerida.

  • Riigivõimu teostamine EL õiguse alusel


    El liitumisel muutus Eesti õigus oluliselt- EL normid muutusid Eesti õiguskorra osaks.Kohtud peavad EL õigusega vastuolus olevaid seadusi ja määrusi kohaldamata jätma.
    Ametnikud ie tohiks siseriiklikku õigust kohaldada juhul , kui see on vastuolus EL õigusega. Seega ametnikud peaksid olema hästi kursis EL õigusaktidega.
    Et eesti saaks EL õigusnormide alusel riigivõimu teostada, peavad need õigusnormid vastama teatud tingimustele:
  • Nende normide vastamine Eesti PS aluspõhimõtetele.
  • EL õigusaktide kehtivus EL normide kohaselt ning EL õiguse vahetu kohaldatavus .
    EL ÕIGUSNORMIDE HIERARHIA:
  • Esmane õigus(eelkõige EL leping ja Euroopa Ühenduse asutamisleping ja Eesti liitumisleping)
  • Teisene õigus(määrused ja direktiivid)...Need võivad olla vastuolus EL esmase õigusega. EL määrus on eestis tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav.

  • VÕIMUDE LAHUSUS


    Võimude lahusus on traditsiooniliselt õigusriigi printsiibi hulka arvatav põhimõte.
    Võimude lahususe abil püütakse vältida võimutäiuse kontsentreerumist, sest ainult nii on võimalik riigivõimu seaduse piirides hoida. Võimude lahususena on võimalik tagada efektiivne tööjaotus. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on lahutatud, kontrollides ja tasakaalsutades üksteist.
    Võimude lahususe erinevad komponendid:
  • Personaalne võimude lahusus- eeldab, et ühe võimuharu esindajad ei kuuluks teise võimuharu juurde.
  • Funktsionaalne võimude lahusus- viitab erinevate riigivõimu funktsioonide lahutatusele erinevate organite vahel.
    Võimude lahususe olemuslik osa on erinevate võimuharude õigus otsustada tema pädevusse kuuluvate küsimuste üle iseseisvalt.
  • PS peab sätestama erinevate riigiorganite pädevuse
  • Igale PS institutsioonile kuulub enesekorraldusõigus ehk riigivõimu harud ja PS institutsioonid peavad olema neile PS-ga otsesõnu antud pädevuse teostamise korraldamisel autonoomsed ning neilon üldjuhul õigus ise kindlaks määrata oma pädevuse teostamise sisemine organisatsioon ja kord.

  • ÕIGUSKINDLUS


    Õiguskindlus- õiguse poolt kindlate aluste loomine ühiskondlikeks suheteks, nn õiguse läbi loodud kindlus . Teiselt poolt on tegemist kindlusega kehtiva õigusliku olukorra püsivuse suhtes, nn kindlus õiguses.
    Õiguskindlus on õigusriikluse printsiip. Õiguskindluse printsiip on jaotatav kaheks:
  • Kindlus valitseva õigusliku olukorra sisu suhtes
  • Kindlus selle olukorra püsivuses.

  • Tagasiulatuva jõu keeld


    Seaduse tagasiulatav jõud- seaduses antakse minevikus toimunud sündmustele teistsugune õiguslik hinnang võrreldes sündmuse toimumise ajal olnud hinnanguga.
    Tagasiulatuva jõuda seadused on lubamatud!
    Tagasiulatuv jõud on lubatud:
  • Juhtudel, mil isikule ei panda peale kohustusi või kui tagasiulatuva jõu kohaldamine ei too kaasa muid negatiivseid tagajärgi.
  • Juhtudel, mil seda nõuavad muud olulised huvid.

  • Õiguspärase ootuse põhimõte


    Õiguspärase ootuse ehk usalduse kaitse põhimõte. Põhiseaduse mõtte kohaselt on Eesti õiguse üldpõhimõtteks õiguspärase ootuse printsiip. Selle printsiibi kohaselt on igaühel õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima. Igaüks peab saama temale seadusega antud õigusi ja vabadusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul.
    Õiguspärast ootust ei tohi rikkuda ei õigustloovate aktide ega üksikaktidega. Õiguspärase ootuse põhimõtet on võimalik piirata.Lubatud on reeglite muutmine isikutele soodsas suunas.

  • Õigusselgus


    Õiguse arusaadavus ehk õigusselgus on vajalik selleks, et isikutel oleks võimalik aru saada, millised kohustused ja õigused õiguskorras eksisteerivad. Normid peavad olema ülevaatlikud, vastuoludeta ning loogiliselt üles ehitatud.

  • Õigusrahu


    Õigusrahu põhimõtte kohaselt ei tohi teatud aja möödudes pärast kuriteo toimepanemist isikut enam süüdi mõista, pärast lepingu täitmata jätmist lepingut täitma sundida jne.
    Õigusrahul on lisaks isikute kaitse eesmärgile objektiivne külg. Õigusrahu nõuab ka seadustega antud õiguste kindlaksmääratust.

  • Vacatio legis põhimõte


    See tähendab, et normide muutumisel peab enne nende jõustumist jätma normiadressaatidele piisavalt aega uute normidega tutvumiseks ja oma elus vajalike ümberkorralduste tegemiseks.
    Seda põhimetet pidas riigikohus oluliseks valimisreeglistiku muutumisel.

  • Avaldamiskohustus


    Selleks, et inimestel oleks selgus õigusaktide olemasolust ning kohustustest peavad õigusaktid olema avaldatud. Avaldamiskohutsu kehtib kõigi õigusaktide, mitte ainult seaduste osas. Avaldama peab ka rahvusvahelised lepingud , EL õigusaktid jne.
    Riik peab tagama isikutele seaduse kättesaadavuse.

  • Proportsionaalsus ja kaalutlusõigus


    Proportsionaalsuse printsiibi kohaselt peavad rakendatavad abinõud vastama soovitavale eesmärgile.
    Proportsionaalsuse põhimõte on tihedalt seotud Kaalutlusõigusega- konkreetses asjas isiku ja valiku huvi ning muude asjaolude arvesse võtmise kohustusega.

  • Hea halduse põhimõte


    Igaühele on garanteeritud õigus heale haldusele . Hea halduse põhimõtet saab kasutada lünkade ületamisel ja tõlgendamisel.
    Hea halduse põhimõte ei ole absoluutse tähendusega; hea halduse põhimõttest tulenevad õigused ei ole piiramatud . Lubatud on lihtsustatud menetlusnõuete kehtestamine selliste otsuste tegemisel, kus otsuste arv on massiline nin gpõhjalik menetlus igas asjas nõuaks riigilt palju ressursse.
    Ärakuulamisõigus
    Igaühel on õigus enne tema suhtes tehtava otsuse tegemist esitada oma seisukohad ning haldusorgan on kohustatud igaühe , keda otsus võib puudutada, ära kuulama.
    Teavitamiskohustus
    Põhisisuks on avaliku võimu kohustus isikul eteada anda teda puudutavatest õigusaktidest ja toimingutest ning menetlusest, kus isikuid puudutavaid otsuseid vidakse langetada.
    Motiveerimiskohustus
    Haldusotsuse motiveerimine on vajalik efektiivse kohtukaitseõiguse teostamiseks. Haldusakti motiveerimine on abinõu, et isik, kellele on haldusakt adresseeritud, saaks aru, kas tema õigusi on kitsendatud seaduslikult, ja vajadusel oma õigusi kaitsta.
    Haldusakti motiveerimine tagab selle kontrollitavuse.
    Selgitamis ja nõustamiskohustus
    Avalikul võimul on kohustus isikuid abistada menetlustoimingute tegemisel, selgitades neile õigusi ja kohustusi ning jagades nõus eesmärkide saavutamisel.
    Uurimispõhimõte
    Haldusmenetluses valitseb uurimispõhimõte, mille kohaselt haldusorgan peab ise välja selgitama otsuse tegemiseks vajalikud asjaolud, kogudes vajadusel ise tõendeid või tehes isikule ettepaneku tõendeid esitada.
    Uurimispõhimõtte üheks tahuks on koostööpõhimõte – haldusorgan peab võimalusel isikuga koostööd tegema.
    Haldusmenetluse efektiivsus ja eesmärgipärasus
    Haldusmenetlus peab olema eesmärgipärane ja efektiivne ning selle peab viima läbi võimalikult lihtsalt ja kiiresti , vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.

  • RIIGIVÕIMU KOHTULIK KONTROLL


    Riigi tegevuse seaduslikkuse nõue ei omaks olulist rolli kui selle üle ei otsustaks sõltumatud kohtud.

  • SOTSIAALRIIKLUS


    Sotsiaalriikluse põhimõttest tuleneb 2 põhimõttelise tähendusega järeldust:
  • Sotsiaalriigi põhimõte annab igaühele õiguse ning paneb riigile vastava kohustuse tagada vähemalt minimaalselt inimväärikas äraelamine.
  • Riigi objektiivsemat laadi kohustus:riik ei tohi olla pime riigis eksisteerivate sotsiaalsete probleemide suhtes.( vaesus ,tööpuudus, tervishoid ,keskkonnakaitse). Võrdsus inimestele vahel.
    Sotsiaalkaitsesüsteeme jagatakse kolme mudeli alusel:
  • Liberaalsed sotsiaalkaitsesüteemid- rõhutab turumehhanismide toimimist ja isikute enda vastutust riskide vastu kindlustamisel,viimane riigi roll.
  • Konservatiivne sotsiaalkaitsesüsteem- rõhutab perekonna vastutust ja töösuhete olulisust.
  • Sotsiaaldemokraatlik sotsiaalkaitsesüsteem- õigus sotsiaalabile.
    Sotsiaalriigi põhimõttest tuleneb riigi õigus ja kohustus põhiõiguste piiramisel arvestada sotsiaalsete ksüimustega.

  • RAHVUSRIIK


    Rahvusriigi põhimõttele tugunedes võib seadusandja võtta vastu norme, mis aitavad säilitada Eesti rahvuslikku identiteeti. (eesti keel)

  • MUUD PRINTSIIBID


  • Vabariik


    Vabariigile vastandub formaalselt monarhia, mis on päritav. Sisulise tähenduse kohaselt, vastandub vabariik võimuriigile, eelkõige diktatuurile.

  • Unitaarriik


    Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik. Keelatud on föderatsiooni moodustamine.

  • . III LOENG. RIIGIKORRALDUS


  • Riigikogu


    Riigikogu on Eestis parlamentaarse demokraatia olilisim organ. Tegemist on seadusliku organiga, kellel on peamine roll ühiskonnaelu kujundamisel.

  • RIIGIKOGU FUNKTSIOONID

  • Seadusandlik funktsioon


    Seadusandlik funktsioon sõna otseses tähenduses hõlmab vaid seaduste andmist, seaduste all tuleb mõelda õigustloovaid akte . Tinglikult, võib seadusandliku funktsiooni alla paigutada ka teatud üksikotsused, mis on tehtud riigi juhtimiseks .(nt. eelarve kinnitamine).
    Seadusandlik funktsioon on Riigikogu olulisim funktsioon. Riigikogu seadused ja otsused on kohustuslikud , peamiselt nende abil toimub ühiskonnaelu kujundamine.
    Seaduste vastuvõtmine
    Seaduste vastuvõtmine on Riigikogu olemuslik ülesanne. Lisaks otsustab riigikogu rahvahääletuse korraldamise ning välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise.
    Seaduslikku menetlust Riigikogus reguleerivad PS kui ka Riigikogu kodukorra seadus. Uue riigikogu koosseisu kokkutulemisega, tuleb algatada uuesti menetlusja löbida kõik etapid.
    Muud otsused riigijuhtimises
    Üksikotsuseid teeb riigikogu otsuste vormis. Otsuseid on kahte liiki:
  • Otseselt PS ette nähtud
  • Teised aga mitte
    Eelarve vastuvõtmine on tähtsaim üksikotsus. Riigikogu kuulutab välja ka erakorralise seisungi, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning otsustab riigilaenude tegemise ja muude varaliste kohustuste võtmise.
    Riigikogu poliitilised avaldused , mis otsest õiguslikku võimu ei oma:otsused, mis omavad selget õiguslikku tähendust ning on täitmiseks kohustuslikud, tuleb eristada avalduste, deklaratsioonide ning pöördumiste vastuvõtmise õigust.
    Osalemine EU otsustetegemise protsessis
    EL organites osaleb eelkõige täidesaatev võim. Kuna reeglite kehtestamine EL toob kaasa olulisi muudatusi ka Eestis, on vaja tagada Riigikogu osalemine Eesti seisukohtade kujundamise protsessis.

  • VALIMISFUNKTSIOON


    Valimisfunktsiooni ideeks on teiste riigivõimuorganite legitimeerimine. Riigikogu saab teistele riigiorganitele rahva legitimatsiooni vahendada, kuna rahavs valib riigikogu.
    Riigikogu osaleb peaaegu kõigi kõrgemate ametiisikute ametisse nimetamisel. Ettepaneku teeb selleks kas President või Riigikohtu esimees. Riigikogul on õigus kandidate tagasi lükata.

  • KONTROLLIFUNKTSIOON


    Riigikogu teostab kontrollifunktisooni mitmete vahenditega:
  • Seaduste vastuvõtmine on kontrollifunktsiooni osa, sest seadused seovad täidesaatvat võimu.
  • Kontrolliva iseloomuga on ka riigieelarve , mis paneb piirid täidesaatvale võimule raha kulutamisel.
  • Umbusaldusavaldu on kontrollifunktsiooni osa legitimeeriva funktsiooni tõttu.
  • Kontrollifunktsiooni osaks on ka riigikontroll ja ombudsman .
    Riigikogul on seaoses kontollimisega ka õigused: arupärimised, uurimiskomisjoni moodustamine ja riigieelarve täitmise aruande kinnitamine.
    Arupärimisi saab riigikogu iga liige esitada Vabariigi Valitsuse liikmele, Eesti Panga nõukogu esimehele, Eesti Panga presidendile , riigikontrolörile, õiguskantslerile, kaitseväe juhatajale või ülemjuhatajale. Arupärimise sisuks saavad olla eelkõige adressaadi tegevust puudutavad küsimused, millega soovitakse teada arvamust või hinnangut mingi riigielu küsimuse kohta.
    Riigieelarve täitmise aruanne kinnitatakse riigikogu poolt. Sellega vaadeldakse täitevvõimu tegevust eelmisel eelarveaastal sellest seisukohast, kus eelarve kulusid on kasutatud vastavalt riigikogu poolt kinnitatud eelarvele. Võimalik on hinnata täitevvõimu tegevust üldiselt. Riigikogu otsuse tegemisel on abiks riigikontrolöri ülevaade riigi vara kasutamise ja säilimise kohta eelmisel eelarveaastal, mille üheks osaks on ka arvamus riigieelarve täitmise aruande kohtal.
    Uurimiskomisjonid, neid võib riigikogu moodustada. Nende funktsiooniks, on uurida täitevvõimu tegevuses ette tulnud puudusi või üldisemalt mingit küsimust, mis nõuab põhjalikumat Riigikogu poolset sekkumist.

  • AVALDAMISFUNKTSIOON


    Seisneb selles, et erinevatel poliitilistel jõududel oleks võimalik oma seisukohad esile tuua ning et otsustele eelneks avalik diskussioon. See funktsioon on põhjuseks misk olulised küsimused peab langetama Riigikogu. Riigikogu peab otsused kinnitama. Riigikogu istungite avalikkus.

  • RIIGIKOGU MOODUSTAMINE JA ERAKORRALISED VALIMISED


    Riigikogu moodustatakse valimiste teel. Põhiseadus eristab korralisi ja erakorralisi valimisi. Korralised valimised toimuvad märtsikuu esimesel pühapäeval neljandal aastal, mis järgneb riigikogu eelmiste valimiste aastale. Eelmiste valimiste all tuleb mõlda nii korralisi kui erakorralisi valimisi. Erakorralised valimised võivad toimuda iga kolmanda aasta tagant.
    Erakorralised valimised kuulutab välja vabariigi president. Riigikogu erakorralisteks valimisteks on 4 võimalust:
  • Kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust. Kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu häälteenamust ei saa, näitab see teatud umbusaldust Riigikogu suhtes. Rahvahääletusel otsuse tegemiseks ning erakorraliste valimiste väljakuulutamiseks on sätestatud erinevad häälteenamused.Seaduseelnõu vastuvõtmiseks on vaja rahvahääletusel osalenute häälteenamust, erakorralised valimised tuleb välja kuulutada siis, kui eelnõu ei saanud lihthäälteenamust.
  • Kui riigikogu ei ole riigieelarvet vastu võtnud kahe kuu jooksul pärast eelarveaasta algust. See on tõend Riigikogu otsustusvõimetuse kohta, sest see nõuab vaid Riigikogu poolthäälte enamust. Riigieelarve puudumisega kaasnevad olulised tagajärjed riigile, seega on vaja uue Riigikogu moodustamine. Kui riigikogu on eelarve vastu võtnud, aga see ei ole veel jõustunud, siis erakorralisi valimisi välja ei kuulutata.
  • Kui riigikogu ei esita Vabariigi Presidendile valitsuse koosseisu 14 päeva jooksul arvates peaministrikandidaadi ülesseadmise õiguse üleminekust Riigikogule. See on tõend riigikogu otsustusvõimetuse kohta. Kui valitsus jääb moodustamata ja erakorralised valimised välja kuulutatakse, ei tähenda see seda, et valitsus puuduks või Riigikogu oma tööd jätkata ei saaks. Kuigi eelmine valitsus astub tagasi juba uue riigikogu koossesiu kokkutulemisel, jätkab ta tegevust kuni uue valitsuse sisseseadmiseni. Riigikogu töö jätkub, ning võidakse moodustada uus valitsus. Valitsuse moodustamine ei ole garanteeritud ka uue Riigikogu kokkutulemise järel.
  • Kui Riigikogu avaldab valitsusele või peaministrile umbusaldust ning valitsus teeb ettepaneku välja kuulutada Riigikogu erakorralised valimised. Vabariigi president saab erakorraliste valimiste üle otsustada. See võimalus on tagamaks riigikogu enamusele toetuva valitsuse moodustamist. Kui riigikogu ei ole prst umbusaldusavaldust võimeline uut valitsust moodustama, on võimalik pöörduda rahva poole uue riigikogu moodustamiseks. Kui riigikogu suudab uue valitsuse moodustada, ei tohiks erakorralisi valimisi välja kuulutada.

  • RIIGIKOGU SISEMINE KORRALDUS


    Riigikogu nimel saab otsuseid vastu võtta vaid täiskogu istung hääletamise abil, kus osalvead kõik 101 liiget.
    Riigikogul on oma organid , kellel on pädevus küsimuste reguleerimiseks Riigikogu seees: esimees; 2aseesimeest; Riigikogu komisjon ; fraktsioonid.
    Riigikogu juhatuse ül on juhtida riigikogu tööd ning tal on selleks rida pädevusi. Riigikogu esimees omab volitust kutsuda kokku riigikogu erakorraline istungjärk, ta asendab ka vabariigi presidenti.
    Riigikogu komisjonid moodustatakse tööjaotuse sisseviimiseks ning täiskogu koormuse vähendamiseks. Komisjonis tehakse tihti ära riigikogu sisemine töö. On alatised(moodustatakse tööks eelnõudega: nt: EU asjade komisjon,põhiseaduskomisjon,rahanduskomisjon) ja erikomisjonid.(avalikku huvi pakkuva küsimuse uurimiseks ehk uurimiskomisjonid; mingi üksikküsimuse läbitöötamiseks ehk probleemikomisjonid ; täitmaks seadusest või välislepingust tulenevat alalist funktsiooni, mida ei soovitata anda alalistele komisjonidele: nt: korruptsioonivastase seaduse kohaldamise komisjon).
    Riigikogu fraktsioonid pole riigikogu organid, vaid riigikogu liikmete ühendused nign ei täida mingit ametlikku riigikogu funktsioone. Fraktsioon on ühe poliitilise vaate ühendus riigikogus.

  • RIIGIKOGU LIIKMETE ÕIGUSLIK SEISUND


    Volituste tekkimine ja lõppemine.
    Riigikogu liikme volitused tekivad sarnaselt riigikogu volitustega. Volituse lõppemise juhud: asumine teise riigiametisse; süüdimõistva kohtuotsuse jõustumine; tagasiastumine; kestev võimetus ül täitmiseks ning surm.Ka siis kui liike on riigikogusse valitud ebaseaduslikult või kui langeb ära mõni kandidaadile esitatav tingimus
    Asendusliige astub ametisse vaid nn hariliku liikme asemel. Tema volituse lõppemise aluseks on tema poolt asendatava liikme volituste taastumine . Kui asendusliige ei anna vannet lõpetatakse asendusliikme volitus.
    Riigikogu liimete õigused.
    • Osavõtt riigikogu tööst, st riigikogu pädevuse teostamine.(see õigus realiseerub osavõtuga istungitest, seadusealgatuse õigusega, hääleõigusega hääletamisel ning arupärimiste esitamisega)
    • Kedagi ei tohi istungitelt kõrvaladata, ega võtta kellegilt sõnaõigust, keelata hääletamist mingi konkreetse otsuse tegemisel või sätestada arupärimiste esitamise keeldu.
    • Õigus osa võtta komisjonide ja fraktsioonide tööst. Fraktsioonide moodustamise õigus.
    • Õigus tasule töö eest.

    Vaba mandaadi põhimõte.
    Iga otsus tuleb langetada vastavalt oma südametunnistusele.Õigus muuta maailmavaatelisi seisukohtija erakondlikke eelistusi. Otsused tuleb teha avalikest huvidest lähtuvalt.
    Esindab kogu rahavst ja tal on õigus otsustada, milline lahendus kõige paremini valikele huvidele vastab. Erakonna juhised kohustuslikkud ei ole. Riigikogu liige ei kaota oma mandaati kui ta aravatkse välja erakonnast. Riigikogu liige ei tohi otsuste langetamisel sõltuda majanduslikest tahetest. Altkäemaks keelatud. Rahvas võib oam pahameelt uutel valimistel riigikogu liikme suhtes väljendada. Protestivale liikmele võib erakond järgmistel valimistel anda nimekirja sebasoodsa koha.
    Saadikupuutumatus
    Tagab riigikogu liikme puutumatuse ning kriminaalvastutuse (kõik süüdistused) võimalikkuse vaid õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Selle eesmärk on kogu riigikogu töö häireteta tagamine. Riigikogu liige ei saa saadikupuutumatusest ise loobuda , selleks on vajalik riigikogu otsus.
    Vastutamatus
    Riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites. Riigikogu liiget ei saa vastutusele võtta solvangu v laimu eest Riigikogus tehtud avalduste puhul. Endist liiget ei saa vastutusele võtta varasemate poliitiliste avalduste eest.
    Kui riigikogu puldis kedagi solavatkse , ilma et öeldu omaks poliitilist iseloomu, on õiguslik vastutus võimalik. Kaitse kehtib riigikogus ja selle organites. Sõnavõtt peab olema seotud ta tööga. Ta vastutab sõnavõtu eest ajakirjanduses.
    Ametite ühildamatus
    Riigikogu liige ei tohi olla üheski teises riigiametis. Ta ei tohi teostada täitev või kohtuvõimu.
    Saadikute võrdsuse põhimõte
    Ebavõrdne kohtlemine piirab saadikute võrdsuse põhimõtet.

  • VABARIIGI PRESIDENT


    President on riigipea. Riigipead parlamentaarses riigis on pigem sümboolse tähendusega.
    Presidentaalset riigikorraldust iseloomustab seadusandliku kogu ja täidesaatva võimu juhi ametiaegade omavaheline sõltumatus st, et president kui täidesaatva võimu juht, ei pea toetuma seadusandliku kogu usaldusele.Presidendi valimineotse rahava poolt.
    Parlamentaarses riigis peab täidesaatev võim presidendi usaldust omama, need kaks võimu on sulanud.

  • Vabariigi presidendi funktsioonid


    Presidendi ül saab jagada kolmeks suureks valdkonnaks, mis seonduvad väliste, riigi esindamise; siseste, riiginotari funktsioonidega ning iseseisva otsustamisõigusega siseriiklikus poliitilises juhtimises.

  • Esindusfunktsioon välissuhtlemises


    Ratifitseerimiseeskirjadele allakirjutamine ning diplomaatiliste esindajate nimetamine ning tagasikutsumine, samuti Eestisse akrediteeritud diplomaatiliste esindjate volikirjade vastuvõtmine.
    Esindusfunktsiooni täites saab president riigile positiivset mainet luua. Samuti ta soodutab välissuhtlemist ja välispoliitika elluviimist. Olulised on presidendi kõned ja avaldused välisriikides.
    Presidendil on kohustsu end välispoliitika hetkeseisuga kurssi viia, ta peab vahetama infot välisministeeriumiga.

  • Riiginotari funktsioon


    See seondub presidendi ül anda formaalne kinnitus riiklikele toimingutele. Küsimused, ku presidendil sisuline otsustusõigus puudub:
    • Riigikogu korraliste/erakorraliste valimiste väljakuulutamine.
    • Riigikogu uue koosseisu esimese istungi kokkukutsumine
    • Rahvahääletusel vastuvõetus seaduse väljakuulutamine

  • Iseseisev poliitiline funktsioon


    Valdkond , kus presidendil on võimalik erinevate lahenduste vahel valida. Iseseisvat otsustusõigus omab president:
  • Seaduste väljakuulutamine. Presidendil on õigus seadus välja kuulutamata jätta e vetoõigus. Kui kehtetuks tunnistatud sedaus riigikogu poolt uuesti vastu võetakse, saab president pöörduda riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada seadus PS vastuolevaks . Kui kohus vastuolu ei tuvasta, peab president seaduse välja kuulutama. Misk president seaduse väljakuulutamisest keelduda või:
  • Presiendil on formaalne kontrolliõigus
  • President saab kontrollida seaduse sisulist vastavust põhiseadusele
  • Saab takistada seaduse jõustumist poliitilistel põhjustel.(riigikogul õigus seadus muutmata kujul vastu võtta, siis saab president uuesti valida kas kuulutab välja v pöördub kohtusse)
  • Kui president on seaduse putpoliitilistel põhjustel välja kuulutamata jätnud, peab ta selel prst uut riigikogu vastuvõtmist välja kuulutama.
  • Ametiisikute ametisse nimetamine. Ta kinnitab ametisse mitmed kõrged ametiisikud.
  • President ei oma üldist juhtimis ega järelvalvefunktsiooni nende asutuste ja valdkondade üle , kuhu ta peab ametiisikud ametisse nimetama.
  • Ettepaneku tegija on tihti kollegiaalorgan või ametisse nim riigikogu poolt. Presindenil pole õigust kollegiallorganite otsustesse sekkuda.
  • Väikses siirdeühiskonna snagu eesti võivad kergesti esile tõusta autoritaarsed,karismaatilised riigitegelased. Peaks piirama presidendi kätte koonduvat otsustusõigust.
    Otsustusõigus pool epresidendil räägivad mitmed argumendid:
    • Põhiseadus kasutab samasugust sõnastust juhtumitel , mil ametisse nim rollis on riigikogu presidendi ettepanekul.Keeldumisõigus peaks ka presidendil olema.
    • Ametisse nimetamisel on presidendil suured õigused-eelvaliku tegemise õigus kõrgemate ametiisikute suhtes.
    • Presidendil on õigus teha ettepanek: Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikohtu esimehe ja kaitseväe juhata ametisse nimetamisel.
    • President on täiendav garant sellele, et riiki juhtima määratud isikud oleksid laitmatu reputatsiooniga ning suutelised riigi huvide eest seisma.

  • Riigikaitselised pädevused. Riigikaitselised õigused ja ül tuleneva dtema kui riigikaitse kõrgeima juhi staatusest. Korraldused alluvatele.
  • Seadusandlus . See pole eriti oluline presidendi pädevus:
  • Seadluse vastuvõtmiseks peab eksisteerima edasilükkamatu riiklik vajadus, mis takistab Riigikogu kokku tulemast.
  • Seadlustega reguleeritud küsimuste ring on väga kitsas.
  • President vaajb peaministri ja riigikogu esimehe kaasallkirja,mis välistab põhjendamatute otsuste tegemise täielikult.
  • Riigikogu erakorraliste valimiste väljakuulutamine pärast umbusaldusavaldust. PS ei anan presidendile täpsemaid juhiseid otsustamaks, kas erakorralised valimised tuleks pärast valitsuse või peaministri umbusalduse avaldamist välja kuulutada v mitte.
  • Erakorralise istungjärgu kokkukutsumine. President saab seda kasutada PS muutmise algatamiseks või kui eksisteerib hädaoht, mida riigikogu arutama peaks.
  • Peaministrikandidaadi määramine. President võiks selle valiku teha iseseisvalt, kuid ta peab arvestama riigikogus kujunenud enamussuhtega. President peaks nim kandidaadi, kes on suuteline valitsust moodustama.
  • Kõrgete ametnike määramiseks ettepaneku tegemine. President peab arvestama riigikogu meelsusega.peaministri kandidaadi määramata jätmise korral läheb initsiatiiv üle riigikogule, muude isikute korral mitte. President saab blokeerida mõne kandidaadi esitamise lõplikult.
  • Põhiseaduse muutmise algatamine. Presidendi poolt selle kasutamine on väheõenäoline, sest on tema reputatsioonile ohtlik. Pole kasulik riskida oma ettepaneku läbikukkumisega.
  • Auastmete, autasude ja teenetemärkide andmine. Presidendil valikuvabadus , kuid erinevatel intstitutsioonidel on ettepanekuõigus. President saab auastet ka ära võtta.
  • Armuandmine . President saab karistatuid nende palvel vabstada karistuse kandmisest v karistust leevendada. Amnestiat saab eestis and ariigikogu.
  • Mitteformaalne tegevus riigisisete küsimustega. Omakõnede, vastuvõttude, deklaratsioonide, tv-esinemistega mõjutab president tugevalt avalikku arvamust.

  • VABARIIGI PRESIDENDI ÕIGUSLIK SEISUND


  • VABARIIGI PRESIDENDI VALIMINE


    Presidendi valib kas riigikogu või Riigikogu liikmetest ja KOV esindajatest moodustatud valimiskogu . Prageuse presidendi valimise süsteemilon mõned puudused:
  • Määratakse KOV esindajad valimiskogusse ebaproportsionaalselt elanike arvuga KOV-tes, kusjuures kohtade jaotus on jäetud seadusandja otsustada.
  • KOV esinadaja kaasamine valimiskogusse tähendab, et kaudselt osalevad presidendi valimistel välimaalased.
  • Häälteenamuse nõu riigikogus on niivõrd range, et tõenäosus presidendi valimiseks riigikogus on minimaalne.
  • Olulisim probleem on häälteenamuse nõue valimiskogus viimases valimiste voorus. Ka teises voorus võib president valimata jääda..Sellisel juhul hakkab valimine uuesti riigikogus pihta.

  • PRESIDENDI VOLITUSTE LÕPETAMINE


    Presidendi volitused lõpevad ametist tagasiastumisega, teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega, surma või uue presidendi ametisseastumisega. Presidenti pole võimalik tagasi kutsuda, eg aavaldada talle umbusaldust.

  • PRESIDENDI ASENDAMINE


    Riigikogu esimees asub presidendi ül täitma juhul, kui viimane on riigikohtu otsusel kestvalt võimetu oma ül täitma või ei saa ta neid seaduses nimetatud juhtudel ajutiselt täita või on tem avolitused enne tähtaega lõppenud. President ise asendajat määrata ei saa.

  • IV LOENG : VALITSUS, KOHTUD, PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELVALVE

  • Vabariigi Valitsus


    Valitsusele kuulub täidesaatev võim. Seda juhib peaminister ning kogu valitsus peab omamam riigikogu usaldust.

  • Vabariigi Valitsuse funktsioonid


    Vabariigi Valitsuse funktsioonid võivad jaotuda kaheks: poliitilise riigijuhtimise ja administreerimise funktsioonideks.
    Poliitilise juhtimise funktsioon
    Valitsuse ül on poliitika elluviimine . Valitsus on tähtsaim poliitilisi otsuseid tegev organ. Poliitilise riigijuhtimise funktsioon väljendub:
  • Poliitika elluviimises
  • Poliitika kujundamine on valitsuse ül.
    PS väljendub poliitika väljatöötamise funktsioon vähemalt kahel moel:
  • Seadusalgatus. Seaduste ettevalmistamine on valitsuse ül, sest valitsusel on kasutada aparaat, mis riigikogul puudub.
  • Riigieelarve eelnõu koostamine.
    Valitsuse otsused peab kinnitama Riigikogu.
    Haldusfunktsioon
    Administreerimisel on ülessanded järgnevad:
  • Valitsus suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust
  • Korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Presidendi aktide täitmist
  • Annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi
  • Korraldab suhtlemist teiste riikidega
  • Reageerib loodusõnnetustele ja katastroofidele
    Administreerimisfunktsioone täidavad enamasti ministeeriumid oma valitsemisala piires. Valitsusel on täita eelkõige üldiste suuniste jagaja ja järelvalvaja roll.

  • Valitsuse moodustamise kord, koosseis ja töökord


    Valitsuse volituste tekkimine ja lõppemine
    Volituse lõppemise eelduseks on Valitsuse tagasiastumine. Põhimõtteks on Valitsuse ja peaministri seotud: kui välja langeb peaminister, siis astub tagasi ka valitsus. Minsitri väljavahetamine ei mõjuta valitsuse volitusi. Valitsuse volituse lõppemised juhtudest on tähelepanuväärsed umbusaldusavaldus ja usaldusküsimus.
    Eristatakse konstruktiivset ja destruktiivset umbusaldusavaldust.
    Konstruktiivne - Koos umbusaldamisega peab eksisteerima ka uus peaministrikandidaat, kes saab volitused automaatselt, kui parlament avaldab umbusaldust eelmisele peaministrile. Eesmärgiks on valitsuse stabiilne eksistentsi tagamine kergekäelise umbusaldusavalduse vältimine.
    Usaldusküsimus- seondub eelnõude esitamisega. Kuna konstitutsioonilise seaduse vastuvõtmiseks on vaja 51 häält, astub valitsus tagasi kui tem apoolt usaldusküsimusega seotud k seadus 51 häält ei kogu.
    Eelnõu sidumist usaldusküsimusega kasuattakse kahel põhjusel:
  • Usaldusküsimus võimaldab ebaselges poliitilises olukorras selgust saada.
  • Usaldusküsimusega seotud eelnõu puhul onmenetlus riigikogus palju kiirem ja valutum
    Valitsuse sisemised suhted
    Peaministri roll ja koalitsioonileping
    Peaministril on kaks ülesannet:
  • Ta nimetab ametisse ministrid (saanud riigikogult valitsuse moodustamise volituse, esitab ta presidendile ettepaneku ministritte ametisse nimetamiseks)
  • Valitsuse esindamine ja selle tegevuse juhtimine. (Pragu peaminister valitsusele käske anda ei saa, ta juhatab valitsuse istungeid, kuid lõplikke otsuseid saab ta vastu võtta vähe)
    Mitmeparteisüsteemis on tavaliselt tegemist koalitsioonivalitsusega, kus ministrite kohad jagatakse koalitsiooniparterite vahel koalitsioonilepinguga. Koalitsioonileping otseselt õiguslikku kohustust peaministrile ei pane ja tal on sõltumata koalitsioonilepingust õigus presidendile ministrite ametisse nimetamise ettepanek teha, on siiski koalitsioonipartnerite soovide eiramine välistatud.Ministrite määramine on formaalselt peaministri ül, kuid sisuliselt teevad seda koalitsioonipartnerid läbirääkimise käigus.
    Valitsuse ja ministrite suhted
    Valitsus saab panna ministrile ülesandeid ja anda korraldusi. Kui alluvussuhted valitsuse ja minsitri vahel puuduksid, ei oleks lubatud teenistusliku järelvalve teostamine, vähemalt mitte selles ulatuses nagu see hetkel valitsuse seaduses ette nähtud on. Vabariigi valitsus saab tunnistada kehtetuks ministri otsuseid ebaotstarbekuse motiivil.
    Täidesaatva võimu ülesehitus
    Täidesaatvat võimu teostatakse ainult põhiseaduse alusel ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Täidesaatev võim omab teatud iseseisvust seadusandliku võimu suhtes, omab isekorraldusõigust.
    Avalik võim ja põhiseadus
    Riik kui avaliku võimu kandja ei tohi ametnikke diskrimineerida.

  • Valitsuse liike õiguslik seisund


    Ministri suhtes kehtib immuniteedi ja ametite ühildamatuse põhimõte. Minister juhib ministeeriumi. Ministri ametist vabastamine on võimalik:
  • Umbusaldusavalduse korral riigikogus
  • Kui peaminister seda vajalikuks peab(saab teha presidendile ettepaneku ministri ametist vabastamiseks)
    Kompensatsioon umbusalduse v peaminstri poolt ametist vabastamise korral.

  • Kohtud

  • Kohtute funktsioonid


    Kohtuvõim hõlmab kõiki kohtule seadusega pandud funktsioone. Kõik millega kohtud tegelevad pole õigusmõistmine. Kohtutel on ka omahalduse funktsioon- nad korraldavad rutiinseid haldusküsimusi, võtavad tööle konsultante ja tehnilist abipersonali. Kohtuvõim peab omama funktsioone sõltumata seadusandliku võimu suvast ja tahtest.
    Tuleb arvestada kahte kriteeriumi õigusmõistmise mõiste sisustamisel:
  • Tuleb hinnata, kas põhiseadus otse annab kohtule mingi funktsiooni
  • Õigustmõistmise iseloomustavaks asjaoluks on vastava ül kuuluvus kohtu pädevusse tulenevalt traditsioonidest ning üldlevinud praktikast.
    Arvestades neid 2 kriteeriumi tuleb õigusmõistmise alla lugeda:
  • Avaliku võimu kontroll. Igaühel peab olema võimalus pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse.Kohtute ül on kontrollida täidesaatva võimu tegevuse kooskõla põhiseaduse ja seadustega.
  • Põhiseaduslikkuse järelvalve. Järelvalve selle üle, et seadused ja muud õigustloovad aktid oleks kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduslikkuse järelvalve kohtuks on Riigikohus.Harilikud kohtud- hindavad , kas asja lahendamisel kohandatavad seadused on kooskõlas põhiseadusega v mitte.
  • Tsiviilõiguslikud nõuded, õigused ja kohustused. Vaidluste lahendamine eraisikute vahel. Kohtu kohustus on õigusrikkumine tuvastada ja fikseerida.
  • Kriminaalasjades esitatavad süüdistused. Vaid kohtud saavad mõista kellegi süüdi kriminaalkuriteos. Kohus peab tagama, et süüdlane saaks õiglase menetluse, ja et süüdi ei mõistetaks alusetult.
  • Rida eripädevusi, mis tulenevad põhiseadusest. Avaliku võimu spetsiifiline kontroll. Kohtu ül loa andmine isiku vahi all pidamiseks
    Kohtute ül on kaitsta ühiskondlikke väärtusi ja osaleda riiklikus juhtimises.
    Õigusmõistmine teiste institutsioonide poolt
    Üldpõhimõttena on kohtutel õigusmõistmiseks ainuõigus, aga selleks on mõned erandid:
  • Kohtueelne menetlus. Lubatud on õigusmõistmise funktsiooni teostamine kohtueelselt. St et õigusmõistmine võib toimuda muude organite poolt.
  • Väärteod ja distsiplinaarmenetlus. Nende karistuste määramine kuulub ametnike pädevusse, kohtutel on õigus ametnike tegevust karistuse määramisel kontrollida.
  • Vahekohus. Vaidluse pooled võivad kokku leppida, et nad loobuvad õigusets kohtusse pöörduda ja annavad oma vaidluse lahendada vahekohtule. Tegemist pole riikliku kohtuga.
    Kohtute muu tegevus
    Kohtutel on rida õigusi ja ül , mis ei ole seotud otseselt õigusmõistmisega:
    • Täitevvõimu teostamine kohtu poolt. Kohtud võivad tegeleda enese haldamisega, teha teatud haldusotsuseid. Lubatud on kohtule teatud järelvalvefunktsiooni panemineteatud haldus ja tsiviilõigus menetluste ja otsuste üle. Eesti son kohtu halduses äriregister ja kinnistusraamat.
    • Seadusandliku võimu teostamine kohtu poolt. Tõlgendamise ja lünkade täitmise abil saavad kohtud sisuliselt kehtestada uusi reegeleid.

  • Kohtute ülesehitus


    Eristatakse tavalisi ja erakorralisi kohtuid ning erikohtuid. Tavaliste kohtute struktuur jaguneb 3 sõltuvalt astmetest ning esimeses astmes kaheks sõltuvalt vaidlusaluse küsimuse valdkonnast.
    Kohtuasjad saavad alguse maa ja linnakohtutes või halduskohtutes. Erandiks on põhiseaduslikkuse järelvavlve menetlus , kus esimeseks astmeks võib olla riigikohus. Tsiviil, kriminaal ja väärteoasjad vaatavad esimeses astmes läbi maa ja linnakohtud, haldusasju halduskohtud . Haldusasjad puudutavad avalik-õiguslike vaidluste lahendamist, millest olulisemad on isikute kaebused avaliku võimu vastu. Tsiviilasjad on peamiselt isikute vahelised vaidlused tsiviilõiguse valdkonnas. Kriminaal ja väärteoasjad puudutavad süütegudega seonduvaid küsimusi.
    Esimese astme lahendite puhul saab edasi kaevat teise astme kohtusse-ringkonnakohtusse. Ringkonnakohus vaatab asja läbi apellatsiooni korras, apellatsiooniastmes on õigus tõendeid uuesti hinnata.
    Erandjuhtudel võib tulla, et maa ja linnakohtulahendeid ei saa edasi kaevata ringonnakohtule vaid otse riigikohtusse. Kassatsioonikaebus riigikohtusse.
    Kolmandaks kohtuastmeks on riigikohus, kes vaatab asju läbi kassatsiooni korras. Ta ei hinda tõendeid, vaid vaatab asju läbi õigusliku külje pealt- kas alama astmekohtud on õigesti seadusest aru saanud,seda õigesti kohaldanud ja jälginud kõiki protsessireegleid.
    Menetlusseadustikud jätavad riigikohtule õiguse talle esitatud kassatsioonid menetlemata jätta.
    Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kontrollib õigustloovate aktide vastavust põhiseadusele ja seadustele . See toimub kõikides astmetes tavalise kohtuasja läbivaatamise käigus.
    Iga inimesele on antud õigus inimõiguste rikkumise korral kaevata riigi peale Euroopa Inimõiguste Kohtusse.
    Menetlusseadustikes on ette nähtud võimalus lahendite testimiseks ja halduskohtumeletluses kohtuvea parandamiseks. Vastav avaldus tule esitada Riigikohtusse.
    Erikohtuid võib luua tavaliste kohtute kõrvale , lahendamaks mingeid spetsiifilisi valdkonda kuuluvaid kohtuasju. Halduskohsu kui erikohus on eestis ette nähtud põhiseadusega.
    Erakorralisi kohtuid ei ole lubatud moodustada. Need onkohtud, mis moodustataks elahendama konkreetseid asju

  • Kohtute ja Kohtunike õiguslik seisund


    Kohtud peavad olema sõltumatud seadusandlikust ja täidesaatvast võimust ning ka vaidlsuosalistest.Kohtud alluvad vaid seadustele. Institutsionaalne sõltumatus kehtib kõigi kohtunike ja kohtute kohta ega sõltu lahendatavast asjast.Kohus peab olema ja näima sõltumatu.
    • Kohtunike ametisse nimetamine ja ametikoha kindlus. Kohtunikud peavad omama suurt kindlust selle osas, et neid suvaliselt ametist ei vabastata.Kohtunikud nim ametisse eluaegsetena.ka distsiplinaarkorras ametist vabastamine ei riku seda reeglit, sest tagab kohtusüsteemi usaldusväärsuse.
    • Kohtunike tasu ja muude hüvede kindlus. Piisav ja kindel tasu peaks vähendama kiusatust altkäemaksu astuvõtmiseks.
    • Ametikohtade ühildamatus. Keeld muudel ametikohtadel töötamiseks.
    • Immuniteet.selle eesmärk on tagada kriminaalmenetlus kohtuniku suhtes ei kasutataks tema sõltumatuse kahjustamiseks.
    • Kohtute kui institutsioonide sõltumatus. Ka kohtusüsteem omab põhiseaduse kaitset.

  • Põhiseaduslikkuse järelevalve


    Põhiseaduslikkuse järelvalve- õigusnormide põhiseaduslikkuse kontroll, mis põhiseadusevastasuse tuvastamisel viib normi kehtetuks tunnistamiseni institutsiooni poolt . kes normi vastu ei võtnud.
    Kohtu eripädevused
    Riigikohus põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuna lahendab mitmeid muid vaidlusi. Seadusega on pandud riigikohtule ül riigikogu, riigikogu juhatuse, presidendi ning valimiskomisjoni otsuste peale esitatud kaebuste lahendamine.
    Riigikohus lahendab ka taotlusi tunnistada riigikogu liige ,president, õiguskantsler või riigikontrolör kestvalt võimetuks oma ül täitma , lahendab taotlusi lõpetada riigikogu liikm evolitused, otsustab nõusoleku andmise riigikogu esimehele presidendi ül kuulutada välja riigikogu erakorralised valimised või keelduda seaduse väljakuulutamisest ning otsustab erakonna tegevuse lõpetamise üle.
    Põhiseaduslike organite vahel alluvussuhe puudub. Organivaidluste lahendamine on põhiseaduslikkuse järelevalve kohtus võimalik ühel juhul-kui seadusega on organite pädevust täpsustatud ning president või õiguskantsler algatavad selle seaduse suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse.
    Normikontroll
    Normikontroll-õigustloovate aktide põhiseaduslik kontroll.
    Normikontroll hõlmab lisaks juba vastuvõetud normide põhiseaduspärasuse kontrollile ka kontrolli normide andmata jätmise põhiseaduslikkuse üle.
    Normikontrolli teostatakse õigustloovate aktide üle. Üksikakte saab igaüks vaidlustada halduskohtus. Õigustloova akti ja üksikakti vahetehu võib olla keeruline. Erisus põhineb sellel, kas õigusaktis sisalduvad ettekirjutised on suunatud konkreetsele isikule või konkreetse juhtumi reguleerimiseks või mitte. Üksikaktid on konkreetsed, üldaktid abstraktsed.
    Riigikogu teostatav normikontroll
    Riigikogu kontrollib seaduste vastavust põhiseadusele nii enne seaduse vastuvõtmist kui ka pärast seda. Kui Riigikogu leiab vastuolu, saab ta normi vastu võtmata jätta, kehtetuks tunnistada või seda muuta. Kui järgmine koosseis riigikogus leiab et vastuolu puudub, võib ta samuti muudatused ette võtta. Ei juhtu midagi kui riigikogu võtab vastu normi, mis on põhiseadusevastane.
    Presidendi teostatav normikontroll
    President teostab järelvalvet vaid jõustumata seaduste üle pärast nende vastuvõtmist ja enne väljakuulutamist.Ta võib riigikogu poolt vastu võetud seaduse jätta väljakuulutamata ja saata tagasi riigikogusse uueks arutamiseks. Kui uuesti riigikogu saadab presidendile, kuulutab viimane selle välja v pöördub kohtusse.President kuulutab välja üksikakte-tegemist on abstraktse normikontrolliga.
    Abstraktne normikontroll-president ei lähtu normikontrolli teostamisel mingist konkreetsest kaasusest .
    Konkreetne normikontroll-vastanudb abstraktsele, selle puhul tuleb normi kooskõla põhiseadusega hinnata seetõttu , et küsimus on üles kerkinud mindi kaasuse lahendamisel.
    President saab teostada kontrolli ka seadusandja tegevuse üle, kuid piiratult.
    KOV normikontroll
    KOV volikogul on õigus algatada järelvalve õigusloova akti üle, mis on vastuolus KOV põhiseaduslike tagatistega.
    KOV on õigus vaidlustada kohalikule omavalitsusele pandud riikliku kohustuse täitmiseks raha eraldamata jätmist.
    Õiguskantsleri teostatav normikontroll
    Õiguskantsler teostab järelvalvet kõigi õigustloovate aktide üle, lisaks seaduste ka ntks määruste ,käskirjade üle. Ta ei saa teostada järelvalvet üksikakti üle. Oluline on ettepaneku tegemine akti vastuvõtjale.
    Õiguskantsleril on õigus esitada Riigikohtule taotlus tühistada Riigikogu otsus seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemise kohta, kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu või muu riigielu küsimus on vastuolus PS-ga või Riigikogu on rahvahääletuse korraldamise otsuse vastuvõtmisel oluliselt rikkunud kehtestatud menetluskorda.
    20päeva jooksul peab õigustloova akti vastuvõtja selle puudused kõrvaldama. Kui õiguskantsler leiab et norm on PS kooskõlas, on tema otsus lõplik.Kui pole PS kooskõlas, saab teha kohtule ettepaneku seaduse kehtetuks tunnistamiseks.
    Õiguskantsler saab vaidlustada seadusandja tegevuse kui ka tegevusetust. Igaühel on õigus pöörduda õiguskantsleri poole ükskõik millise normi põhiseaduslikkuse kontrollimiseks.
    Kohtute teostatav normikontroll
    Kohtud teostavad konkreetset normikontrolli. Kui kohus leiab et mingi norm on PS vastane, ei saa ta ise midagi teha, peab ootama kui keegi sellise vaidlusega kohtusse pöördub.
    Normikontrolli konkreetsus tähendab ka seda, et kohus saab normikontrolli raames hinnatavaidlustatud normi põhiseaduspärasust üksnes menetleva kohtuasja kohtuotsuse põhjal.
    Kui kohsu vastuolu PS ei leia, on kohtuotsus lõplik. Kohtul puudub õigus tunnistada norme kehtetuks.Riigikohus saab kehtetuks tunnistada.
    On eeldused mille põhjal võib kohus põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust algatada, kui üks neist pole täidetud, ei või:
    • Tegemist peab olema kohtuga. Seda ei saa algatada vahekohtud, kirkukohtud jne.
    • Tegemist peab olema õigusnormiga. Kohaldamata jätmisele kuuluvad vaid üldaktid.
    • Kohus peab jätma normi asja lahendamisel kohaldamata. Kohus ei tohi taotlust esitada riigikohtule, ilma et ta asja sisuliselt lahendaks ning resolutsioonis normi põhiseadusevastaseks ei tunnistaks.
    • Norm peab olema asjassepuutuv. Kohus saab kohaldamata jätta üksnes asjassepuutuvat normi.

    Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu teostatav normikontroll
    Ainult riigikohus saab õigustloovaid akte kehtetuks tunnistada. Riigikohtu otsus on lõplik. Riigikohus, teostades põhiseaduslikkuse järelevalvet ei lahenda üldjuhul konkreetseid kaasuseid. Seda funktsiooni täidab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukollegium. Kahel juhul võib asja läbi vaadata ka üldkogu:
  • Üldkogu vaatab läbi asju, mis on riigikohtusse jõudnud konkreetsete kohtulahendite pinnalt tekkinud põhiseaduslikkuse järelevalve asjad.
  • Kohtukolleegium saab anda temale esitatud taotluse läbivaatamiseks üldkogule, nt kui kolleegiumis tekkisid põhimõttelist laadi eriarvamused asja lahendamisel.
    Põhiseaduslik järelevalve kohtu kontrolli ulatuses
    Põhiseadusliku järelevalve kohtu menetluse puhul tuleb eristada:
  • Taotluse lubatavuse hindamist-protsessuaalne küsimus, ntks peab riigikohus hindama kohtu poolt taotluse esitamise eeldusi .
  • Taotluse põhjendatuse hindamist
    Täidesaatva võimu teostatav normikontroll
    Ametnikul on neli käitumisvõimalust:
  • Ametnik ei rakenda tema aravtes põhiseadusevastast õigusnormi.
  • Ametnik lükkab otsuse tegemise edasi ning pöördub kõrgemalseisva haldusüksuse poole.
  • Ametnik lükkab otsuse tegemise edasi ning pöördub õiguskantsleri poole.
  • Ametnik kohaldab õigusnormi.
    Üksikisiku teostatav normikontroll
    Üksikisikul on 2 peamist võimalust:
  • Kas pöördub õiguskantsleri poole
  • Pöördub kohtusse
    Tal on õigus pöörduda ka akti vastuvõtja poole.

  • Tagajärjed üldakti kehtetuks tunnistamisel


    Pärast üldakti kehtetuks tunnistamist ei tohi selle akti alusel enam üksikakte välja anda ega toiminguid sooritada. On keelatud jätkata akti täitmist või toimingu sooritamist.
    • .DOCX Laadi alla originaalfail 37 lk · .docx · 19 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    RIIGIÕIGUS #1 RIIGIÕIGUS #2 RIIGIÕIGUS #3 RIIGIÕIGUS #4 RIIGIÕIGUS #5 RIIGIÕIGUS #6 RIIGIÕIGUS #7 RIIGIÕIGUS #8 RIIGIÕIGUS #9 RIIGIÕIGUS #10 RIIGIÕIGUS #11 RIIGIÕIGUS #12 RIIGIÕIGUS #13 RIIGIÕIGUS #14 RIIGIÕIGUS #15 RIIGIÕIGUS #16 RIIGIÕIGUS #17 RIIGIÕIGUS #18 RIIGIÕIGUS #19 RIIGIÕIGUS #20 RIIGIÕIGUS #21 RIIGIÕIGUS #22 RIIGIÕIGUS #23 RIIGIÕIGUS #24 RIIGIÕIGUS #25 RIIGIÕIGUS #26 RIIGIÕIGUS #27 RIIGIÕIGUS #28 RIIGIÕIGUS #29 RIIGIÕIGUS #30 RIIGIÕIGUS #31 RIIGIÕIGUS #32 RIIGIÕIGUS #33 RIIGIÕIGUS #34 RIIGIÕIGUS #35 RIIGIÕIGUS #36 RIIGIÕIGUS #37
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 37 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-02-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Tirtssu Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Nelja esimese peatükki põhjalik kokkuvõte! Riik, PS-se eelsed dokumendid, tõlgendamine, põhiseaduse printsiibid, valimised, erakonnad, õigusriik, rahvusriik, RIIGIKOGU-kõik riigikogu toimimisest. Valitsus, Kohtud.
    iik PS-se eelsed dokumendid tõlgendamine põhiseaduse printsiibid valimised erakonnad õigusriik rahvusriik RIIGIKOGU-kõik riigikogu toimimisest RIIGIÕIGUS

    Sarnased õppematerjalid

    RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks
    76
    docx

    RIIGIÕIGUS konspekt eksamiks

    1 I LOENG: RIIGIÕIGUSE PÕHIKÜSIMUSED Riik (rahvas, territoorium) kindla territooriumiga suverääne üksus – juriidiline lähenemine Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused. Riigiõiguses puuduvad sanktsioonid.Riigiõigus pole üldine, tema sisu on igas riigis erinev. Rahvusvaheline õigus on riigiväline, ta vaatelb riiki kui üksust. Riiki eesmärk, ülesanded, tegevuspiirid  Julgeoleku tagamine  Sotsiaalne, majanduslik, kultuuriline heaolu  Üksikisiku õiguste ja vabaduste tagamine  Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud  Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahvas,

    Riigiõigus
    Riigiõigus
    66
    doc

    Riigiõigus

    SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED  e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus;  riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendamisel ja küsimustele vastamise

    Riigiõigus
    Riigiõigus
    33
    doc

    Riigiõigus

    SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendamisel ja küsimustele vastamisel os

    Riigiõigus
    RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus
    60
    doc

    RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED, eksam, arvestus

    I PÕHISEADUS ÜLDISELT, PREAMBUL 1. PS preambul. Kas Eesti PS preambulil on juriidiline tähendus? Preambula peamine juriidiline tähendus seisneb selles, et ta sõnastab need üldised sihtjooned, mis on aluseks põhiseaduse teiste normide ning põhiseadusest alamalseisva õiguse tõlgendamisel. Kogu põhiseadust tuleb vaadelda preambulas sätestatud printsiipide valgusel. 2. Mitu PS on Eestil olnud? 1920, selle 1933 a muudatuste ja 1937 a PS lühiiseloomustus I: 1920 a. PS – põhilised tunnused: kõige olulisem ja mõjuvõimsam organ Riigikogu (100 l), presidenti ei olnud (seadusi kuulutas välja RK juhatus, vetoõigus puudus); „riigipeaks“ riigivanem, kes oli ka Valitsuse eesotsas; VV ja riigivanem olid sõltuvuses Riigikogu usaldusest; PS iseloomustati kui ülimalt demokraatlikku. 1920. a PS muutmine 1933 – presidendi ametikoht, RK koosseisu vähendati(50l), valitsuse etteotsa pidi saama peaminister. II 1938 a PS. – kuulutati 37 välja, jõustus 38; kahekojaline Riig

    Riigiõigus
    Põhiseaduse kordamisküsimused sügis 2014
    30
    doc

    Põhiseaduse kordamisküsimused sügis 2014

    SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED  e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus;  riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendamisel ja küsi

    Riigiõigus
    Riigiõiguse eksami küsimused ja vastused
    12
    docx

    Riigiõiguse eksami küsimused ja vastused

    2. Kes ja kuidas teeb selgeks, kas seadus on põhiseadusega kooskõlas? Valitsus austab põhiseadusega talle pandud piiranguid ja tagab, et seadusandjad koostavad põhiseadusega kooskõlas olevaid seadusi ning et kohtuvõim on iseseisev ja erapooletu. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele + kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist 3. Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk ja sisu. Pärast põhiseaduse täiendamist koosneb Eesti põhiseadus kolmest dokumendist: põhiseadusest, põhiseaduse rakendamise seadusest ja põhiseaduse täiendamise seadusest. Viimane reguleerib Eesti kuulumist ELi. Põhiseaduse selline kooskõlla viimine ELi liikmesusega kaasnenud õiguslike muudatustega on unikaalne, sest teistes ELi liikmesriikides on muudetud või täiendatud põhiseaduse teksti ennast. 4. Millised on teie arvates Eesti Põhiseaduse aluspõhimõtted? Nimetage sätted ja põhjendage! Põ

    Õiguse alused
    Riigiõiguse eksami konspekt
    19
    doc

    Riigiõiguse eksami konspekt

    RIIGÕIGUS 07.01.2011 Õigusselguse põhimõtte kohaselt peab isikul olema võimalik piisava selgusega ette näha, missuguse õigusliku tagajärje üks või teine tegevus kaasa toob. Hõljuvas olekus muudatus: eelnõud ei menetletud kiireloomulisena, RK ei kujunenud üks-meelt vastu võtmiseks, see otsustati muuta kahe järjestikuse RK koosseisu poolt, vastu-võtmine sõltub RK 12 koosseisu otsusest. Õigus algatada PS muutmist on RK 1/5 koosseisul ehk 21 liiget ja VP. Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatev- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Täidesaatev võim rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat. Üldjuhul on täidesaatvaks võimuks valitsus. Eesti omavalitsuses, vallas on täidesaatvaks võimuks vallavalitsus Seadusandlik võim on riigi institutsiooni pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. Põhiõiguste olemasolu oluliseks põhjuseks on üksikisiku autonoomia tagamine. ,,Eesti õiguse üldpõhimõtete kujundamisel tuleb põhiseaduse kõrval arvestad

    Õigusõpetus
    Riigiõigus
    32
    docx

    Riigiõigus

    Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks ühiskondliku korra põhialused, riigiorganite moodustamise korra, pädevuse, nende vastastikused suhted, tegutsemise põhimõtted ja üksikisiku põhiõigused, vabadused ja kohustused Riigiõiguse ese on riik Riigiõiguse allikad Riigiõiguse suhe avaliku õigusega Riigiõiguse suhe rahvusvahelise õigusega Riigiõigusest(ainult meile, Eestile kehtivad) ei leia sanktsioone- tuleb vaadata teisi õigusharusid

    Õigusteadus


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun