töötajatele kellel on sama kogemus ja oskused, aga erinevad rahvus, nähavärv, sugu... Diskrimineeritakse nii eraisikuid kui ka nende rühmasid. Meie riigis töö diskrimineerimine ei olnud varem palju uuritud. Vahepeal välismaal, eriti USAs, diskrimineerimisega tööturul on juba pikka aega tegelevad erinevad teadlased, toimuvad erinevad uuringud. Kõige tihedam uuringute objektiks valitakse sugu diskrimineerimine, sest naised moodustavad suurima rühma diskrimineeritud isiklkikkudest. Diskrimineerimiseks ei loeta erinev kohtlemine ja kompensatsiooni suurus, kui nende põhjus on erinevus tööviljakuses. Mõned inimesed töötavad paremini või/ja kiiremini kui teised. Põhjuseks võib olla: kõrgem kvalifikatsiooni tase ja oskused: mida kõrgem need on, seda suurem töötaja saavutused. Erinev kohtlemine mille põhjuseks on isiklikud omadused ja saavutused, ei kujuta endast diskrimineerimist.
olulisemad. Kumbki nendest olukordadest ei ole ühiskonna normaalseks toimimiseks hea. Toon näiteks 2003. aastal ilmunud Mikk Salu artiklis ,,Eestis hakatakse sõnavabadust piirama" viidatud Olev Hannula juhtumi, kus viimane kasutas netikommentaaris väljendit ,,juudid ahju". Olev Hannula mittekaristamine oleks tähendanud tema sõnavabaduse tõstmist kõrgemale juutide eluõigusest ja õigusest mitte olla diskrimineeritud. Keeruliseks lähebki siis, kui satutakse olukorda, kus tuleb otsustada, mida kahe konfliktis oleva inimõigusega sõnavabaduse ja õigusega elule ette võtta, kummale osapoolele selles olukorras anda õigus ja kummale mitte. Praegu on väga aktuaalne teema pagulaste tulek Euroopasse. Saksamaa liidukantsler Angela Merkel on öelnud, et Euroopa Liidu uksed on avatud kõigile ning Euroopa Liit võtab vastu ligikaudu pool miljonit pagulast
Positiivse diskrimineerimise lubatavus ja töötajate võrdne kohtlemine Positiivne diskrimineerimine on sõnaseletuslehekülje andmetel sotsiaalpoliitika vorm, mis annab ebavõrdsuse kaotamise eesmärgil teatud eeliseid vaesunud või diskrimineeritud rühmadele või piirkondadele. Kuid kas õilis eesmärk toob endaga vaid murepilvi kaasa? Positiivne diskrimineerimine üritab töötada küll tööalase ebavõrdsuse vastu, kuid ei pruugi oma eesmärki siiski saavutada. Üsna selgelt kaldub positiivne diskrimineerimine kaitsma just naissoost töötajaid naisi kaitstakse sooliselt ebavõrdse kohtlemise eest seoses rasedusega, lapsehoolduspuhkuselt
teooriad juutide salajaste plaanide kohta maailma valitsemiseks, mis said muu hulgas alust teosest "Siioni tarkade protokollid", mis esitab väidetavaid juutide maailmavallutamise plaane. Põhjused Kriisiaegadel otsitakse alati "patuoinaid" võõrast hulgast. Juudid tapsid väidetavalt jeesuse. Kultuurilised erinevused (Näiteks ka keskajal leiti, et mustas surmas on süüdi juudid, kes mürgitavad kaevusid.) Olles sajandeid olnud rõhutud ja diskrimineeritud, olid juudid välja arendanud võime kiiresti kohaneda ja orienteeruda muutuvas maailmas. Askenazi juudid on Kesk- ja Ida-Euroopa juudid, kes elasid Saksamaal, endise Austria- Ungari ja Poola-Leedu riigi aladel Poolas, Valgevenes, Ukrainas ja Leedus. Praegu põhiliselt Ameerika Ühendriikides ja Iisraelis. Sefaradi juudid on Hispaaniast ja Portugalist aastail 14921497 välja aetud ristimisest keeldunud juudid. Asusid ümber Põhja-Aafrikasse, Itaaliasse ning Osmanite riigi aladele
· rahvusriikide teke ja asumaade vabadusvõitlus: poliitiline rahvuslus · Fichte, Herder: kultuurirahvuslus (Eesti 20. saj. algus) Rahvus kui väärtus ja loomulik elukeskkond, maailma mitmekesisuse tagaja, väike on ilus · Mussolini, Hitler: vererahvuslus Rahvusluse mudelid: · riigirahvuslus Lääne-Euroopas uusajal (poliitiline) · keelepõhine rahvuslus Ida-Euroopas 19.-20. sajandil · asumaade poliitiline vabadusvõitlus 20. sajandi algus (Juudi riigi teke) · diskrimineeritud rahvaste kultuuriline võitlus ja põlisrahvaste õigused (Eesti)
võttavad seda probleemi tõsiselt enne, kui see on neid puudutama hakkab. Praegu pole olemas lõplikku ravimit ega vaktsiini HIVist , kuigi rohud võivad viiruse toimet aeglustada. Seepärast pannakse suuremat rõhku haiguse ennetamisele kui ravimisele. See väljendub ohutu seksi ja süstlanõelte vahetamise programmides. Selle filmi peategelane Pinki, kes on saanud viiruse vereülekande kaudu, seletab kõikidele, et ta on HIV positiivne, aga ta tütar Ntombi häbeneb seda, kartes olla diskrimineeritud ühiskonna poolt. Siin tekkib küsimus, kas sellest on vaja rääkida teistele või mitte? Pinki arvates see oli tema kohustus seletada inimestele, et HIVist pole keegi kaitstud ja ei olene sellest, kes sa oled, vaid sellest kuidas sa käitud. Ta oli väga tugev ja enesekindel inimene ja teda eriti ei huvitanud teiste arvamus. Ta arvas, et see, mida ta teeb on õige ja keegi peab sellest probleemist rääkima nii, et see ka mõjuks. Pinki üritab inimeste teadlikkust tõsta, et neil ei oleks
· holokaust - juudi rahvuse (ja teiste) hävitamine II maailmasõja eel ja ajal · geto - rassi, usundi vm alusel diskrimineeritud elanike linnaosa · koonduslaager sunnitöö või hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati · vastupanuliikumine - suurema maa-ala elanike organiseeritud vastupanu mõne teise riigi poolt selle maa-ala üle kehtestatud sõjalisele kontrollile · partisanisõda - sõjaline vastupanu vallutajate tagalas, relvastatud üksused ründavad ootamatult vastase sõjalisi objekte · kapitulatsioon - allaandmine
Sarnaselt rikutakse inimõigusi iga päev Põhja-Iirimaal, kus kaks erinevat usulahku on jaoutunud erinevate linnaosade vahel ning inimesi tapetakse iga päev nende usutunnistuse tõttu. Seda teavad kõik, kuid probleemi ei lahendata, kuigi tegu on inimõiguste vastase tegevusega. Kuidas aga leevendada aastatepikkust konflikti? Minu igapäevaelus ei saa ma öelda, et minu inimõigusi on rikutud. Mulle ei ole ülekohut tehtud ja mind pole ka mitte mingil alusel diskrimineeritud. Seetõttu on mul keeruline mõista, mida peavad tundma inimesed, kelle inimõigusi rikutakse päevast päeva. aSellest hoolimata on põhiõiguste hartas olevad inimõigused minu jaoks täiesti põhjendatud ning ma arvan, et iga viimane kui punkt on äärmiselt oluline ning asendamatu. Kui mõni nendest punktidest oleks kirja panemata jäetud, kannataks ilmselt paljud inimesed. Kuna need õigused kehtivad
Jaapani ühiskonna varjatud probleemidest: Burakumin’id: jaapanlased valest linnaosast “Nad on vähemusrühm pigem kutse kui rassi põhjal. Välimuselt on nad alati olnud eristamatud teistest jaapanlastest ning neid on diskrimineeritud sellepärast, et nad on budismi ja shinto usu järgi rituaalselt räpaseks peetavate elukutse pidajate järeltulijad. Näiteks peeti taolisesse alamklassi kuuluvateks lihunikke, hauakaevajaid, laibakäsitlejaid, nahaparkijaid, nahakunstnikke ja muid ametipidajaid kes sattusid kokku surmaga või surnud olenditega” (Kristof 1995). Nende ametite pidajate jaoks oli olemas erinevaid nimetusi, kuid Tokugawa
vastuvõtlikud. Me kõik oleme erinevad ja peame oskama oma erisustega arvestada. Mida rohkem on indiviide, seda tõenäolisemad on ka erinevustest tulenevad konfliktid. Eestlaste üheks suurimaks probleemiks on suhted venelastega, mis tulenevad eelkõige ajaloolistest põhjustest. Üha rohkem ilmub linnapilti teiste nahavärviga inimesi, kelle vastu eestlased tunnevad suurt uudishimu, mustanahalised tunnevad ennast seetõttu diskrimineeritud. Lisaks muu nahavärviga inimestele üritavad ka samasoolised leida solidaarsust ja sulanduda ühiskonda. Eestlased on aga küllaltki põhimõtte kindlad. Nad ei suuda mõista samasooliste abielude tähtsust ja ei taha, et taolisi liite oleks võimalik sõlmida. Tänapäeva maailmas on sallivus väga tähtsal kohal ning selle tähtsus suureneb üha enam. Ka eestlased on muutunud aastatega palju tolerantsemaks, kuid on väärtushinnangud millest ei suudeta loobuda.
See on väga tugevasti segunenud inglise keelega ja seetõttu kannatab meie kirjakeel. Sõnu ei kirjutata tervelt välja, neid lühendatakse või asendatakse mõne slängsõnaga ja seetõttu on väga raske mõningate kirjutatud tekste. Varem pealesunnitud vene keel ei suutnud eesti keelt laastata, nüüd teeb laastamistöö ära inglise keel ja teeme seda täiesti vabatahtlikult. Eesti keelt on sajandite jooksul palju diskrimineeritud, kuid meie keel on sellele visalt vastu pidanud. Saksa valitsemise ajal oli kogu asjaajamine, kirjasõna ja kõrghariduse omandamine saksa keeles. Nõukogude Liidu valitsemise ajal oli eesti keel väga suure põlu all. Eesti keelne kirjasõna oli väga range tsensuuri all, eesti keele avalikult kõnelemist karistati rangelt ja suure venestamispoliitika käigus taheti kogu haridussüsteem venekeelseks muuta. Eesti keelt
Erinevalt mittetulundusühingutest ei pea kirikud ja kogudused ära märkima ka oma annetajaid. Annetajaliikmeid võib olla kümneid tuhandeid ja riik ei tarvitse neist teadagi. Vaatamata eelnevale, tunneb rahvas head meelt vabade päevade üle. Pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 järgi on kümne riigipüha ja puhkepäeva sees kuus luterliku kiriku tähtpäeva: suur reede, ülestõusmispühade 1. püha, nelipühade 1. püha, esimene jõulupüha ja teine jõulupüha. Kuigi diskrimineeritud on need õigeusu kogudused, kes oma tähtpäevi arvestavad juuliuse ehk vana kalendri järgi. Eesti on niigi väike, sama lugu on ka kultuuriga. Suurem osa on kristlased, kuid alati onolemas ka teisi. Kuid miks surutakse maha uusi võrseid, mis võivad leida paljusid toetajaid. Kui Eesti räägib usuvabadusest, siis peaks see olema täiesti võrdne kõikide suhtes. Vahet ei ole, kas inimene usub millessegi või mitte, sellest sõltumata peaks olema kõigil võrdsed õigused.
arvestatakse ja väärtustatakse ning neid koheldakse võrdselt. Naised ja mehed ei pea muutuma ühesugusteks, kuid nende õigused, kohustused ja võimalused ei tohi sõltuda sellest, kas nad sünnivad naise või mehena. Soolise võrdõiguslikkuse temaatika on valdkond, kus ühe sugupoole kaotus ei ole automaatselt teise võit- lõppkokkuvõttes on kaotajad mõlemad. Inimõiguste aspektist on inimese üheks põhiõiguseks mitte olla diskrimineeritud tema soo tõttu. Soolise diskrimineerimise vastandmõiste on naiste ja meeste võrdne kohtlemine. Võrdne kohtlemine tähendab, et võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Võrdse kohtlemise põhimõttet rikutakse, kui üht sugupoolt koheldakse teistest erinevalt, tavaliselt ebasoodsamalt, mingite sugupoolegrupile ja seeläbi ka selle üksikesindajale oletatavalt omaste või omistatavate omaduste tõttu.
edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. Teine seadus sätestab tööandjate kohustuse edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust ning anda seletusi isikutele, kes seda seoses diskrimineerimisega taotlevad. VõrdKS-st tuleneb samuti diskrimineerimises kahtlustatava kohustus anda kirjalikult seletusi isikule, kes leiab, et teda on diskrimineeritud ning tööandja kohustus võrdse kohtlemise põhimõtte edendamisel rakendada vajalikke meetmeid, et kaitsta töötajat diskrimineerimise eest ning teavitada töötajat sobival viisil VõrdKS sätestatud õigustest ja kohustustest. Olukorras, kus diskrimineerimine või selle kahtlus siiski aset leiab, peab seega tööandja täitma oma hoolsuskohustust ja tagama, et selliseid olukordi märgatakse ja lahendatakse, mitte ei eirata
aasta coup d'état'id, mida juhtis Gamal Abdel Nasser. Tänapäeval peavad kristlased hankima presidendi nõusoleku, et isegi väikseimat remonti kirikus teha. Kuigi see seadus kergendati aastal 2005, peavad koptid jätkuvalt vastu astuma mitmetele takistustele, ehitades uut või uuendades vana kirikut. Moseede ehitamisel aga neid takistusi pole. Lisaks sellele koptid kurdavad, et nad on minimaalselt esindatud õiguskaitses, riigikaitses ja avalikus sektoris ja et nad on usu pärast diskrimineeritud töö juures. Kopti kogukond ning paljud teised inimõiguste eest võitlevad inimesed (näiteks Saad Eddin Ibrahim ja Tarek Heggy) väidavad, et kristlasi, kes töötavad valitsuses ei ole võrdeliselt nii palju, kui Egiptuses on koptisid, kes moodustavad 10-15 % kogu Egiptuse elanikkonnast. 32 ministrist on ainult kaks koptit: rahandusminister Youssef Boutros Ghali ja keskkonnaminister Magued George; ja 25 kubernerist ainult üks on kopti (Ülem-Egiptuse Qena piirkonnas)
Missugused on soolise ebavõrduse ilmingud eesti ühiskonnas................................19 Mida seadus üldse reguleerib ja mida ta Eestis reguleerib.......................................19 Miks seadust vaja on................................................................................................ 20 Kuidas toimib kontrollimehhanism..........................................................................20 Mis võib inimesega juhtuda, kui ta tunneb, et teda on soo tõttu diskrimineeritud...20 Kas seadus on nõrk/tugev, vajalik/mittevajalik........................................................21 EESTI SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSEST................................... 21 SOOLISE EBAVÕRDSUSE ILMINGUD EESTI ÜHISKONNAS...................... 23 Miks on Eestis vaja soolise võrdõiguslikkuse seadust?........................................... 24 Seaduse reguleerimisala........................................................................................... 24
AASTA REVOLUTSIOONISÜNDMUSTE AJAL EESTIS 1905. aasta jaanuaris alanud esimene Vene revolutsioon kujunes pöördepunktiks Eesti ajaloos. Suurt osa impeeriumist haaranud revolutsiooni vallandas järjest laienev lõhe moderniseeruva ühiskonna vajaduste ja Venemaa lootusetult aegunud ühiskonnakorralduse vahel. Sageli stiihilistes vastuhakkudes kulmineerusid vastuolud isevalitsuse ja rahva, ettevõtjate ja tööliste, mõisnike ja talupoegade, impeeriumi koloniaalrezhiimi ja diskrimineeritud vähemusrahvuste vahel. Eestis oli revolutsioon suunatud nii isevalitsuse kui ka kohalike baltisaksa ülemkihtide vastu -- demokraatlikke ümberkorraldusnõudmisi kutsusid ühtviisi esile poliitilise vabaduse puudumine, feodaalkorra jäänused ja balti aadli seisulikud privileegid, maapuudus ja rahvuslik rõhumine. Sajandi alguseks end poliitiliselt teadvustanud eestlased astusid 1905. aastal esimest korda välja aktiivse suurjõuna. Vabadusliikumine, milles olid
(meie juhul Austria) residendiks ja kes võivad esmakordselt astuda kõrgharidusasutuste meditsiini- ja parameditsiinierialadele, välja arvatud juhul, kui eelotsusetaotluse esitanud kohus kõiki pädevate ametiasutuste esitatud asjassepuutuvaid tõendeid hinnates leiab, et need õigusnormid on õigustatud rahvatervise kaitse eesmärgiga. Koos sellega üliõpilastel peab olema võimalus õppida võrdsetel tingimustel, mitteresidendid ei tohi olla diskrimineeritud (Kohtuotsused 42/87 Belgium, 152/82 Forcheri, 9/74 Casagrande, 293/83 Gravier). Vaatamata sellele on kaalukas põhjus, miks Austria võttis vastu ülikooliseaduse muudatus on see, et kõik üliõpilased kes tulevad õppima arstiks teistest liikmesriikidest sõidavad pärast õppimise kodumaale. Seega Austrias on tervishoiutöötajate nappus mis tekitab tõsiseid probleeme rahvatervise kaitsele ning selle ohu ennetamine nõuab, et piisav arv diplomeeritud spetsialiste
tõenäoliselt on olemas kaks mõtlemisviisi, nimelt verbaalne ja mitteverbaalne, mis aga jäävad suuremal määral teineteisest eraldatuna vasakpoolse ja parempoolse ajupoole hoole alla. Avastuseks oli Sperryle see, et nii traditsiooniline haridussüsteem, kui ka teadus üleüldse kalduvad mitteverbaalset intelligentsi vormi unarusse jätma. Selle tulemusena on tema arvates see, et parempoolne ajupool on ühiskonna poolt tõeliselt diskrimineeritud. Sperryl õnnestus eksperimentaalselt tõestada, et vasaku ajupoole pädevus nt abstraktne mõtlemine, detailide loogiline tõlgendamine aga ka rääkimine. Parem ajupool jääb selles asuhtes pigem tummaks ja passiivseks. Mõningates valdkondades ületab parem ajupool aga vasakut. See käib eelkõige ta võime kohta komplekseks mõtlemiseks, ruumilisuse tajuks ja keeruliste mittekeeleliste seoste arusaamiseks, kui ka akustiliste muljete töötlemise ja musikaalsuse kohta.
Eestis on kümme riigipüha ja puhkepäeva, millest kuus on luterliku kiriku tähtpäeva: Suur Reede, Ülestõusmispühade esimene ja teine püha, Nelipühade esimene püha, esimene jõulupüha ja teine jõulupüha. Kusjuures ametlikke pühasid, mis on otseselt seotud riigi tekkimisega on vaid kaks, ülejäänud kaks on Euroopa kultuuriruumi tähtpäevad. Riiklikest tähtpäevadest on luterlik kolmekuningapäev. Seega on diskrimineeritud need õigeusu kogudused, kes oma tähpäevi arvestavad vana kalendri järgi. On olukordi, kus usupoolest riigikirikuväline perekond ei saa omadel pühadel koolist või töölt vaba päeva, et kombeid võrdse aktiivsusega tähistada kui luterliku kiriku rahvas. Näiteks USA-s on jõutud selles asjas kaugemale igal inimesel on õigus vastavalt oma usutunnistusele valida kuus vaba päeva, kust palka maha ei arvestata.
Seda tänu nende linnastumisele, mida põhjustasid seadused Lääne-Euroopas ja Venemaal.Lääne- Euroopas sunniti neid elama getodes ning Venemaal oli seadus, mis ei lubanud neil elama asuda maa-asulastesse.Mõlemad nõuded tegid juutidest linnaelanikud.Samal ajal elas suurem osa Euroopa elanikkonnast peamiselt maal.Linnades aga olid ilmselgelt soodsamad võimalused kapitalistliku tootmise arendamiseks kui maal. Olles sajandeid olnud rõhutud ja diskrimineeritud, olid juudid välja arendanud võime kiiresti kohaneda ja orienteeruda muutuvas maailmas.Nende eeliseks oli erakordne ettevõttlikkus ja intuitiivne mõtlemine.Nad olid tänu tuhandeaastalisele kogemusele edukad panganduses.Edu saatis juute ka vaimse kultuuri valdkonnas.Viimase kahe sajandi jooksul on oma nime maailma kultuurilukku jäädvustanud juudi päritolu kirjanikke, kunstnikke, muusikuid, teadlasi, leidureid, näitlejaid, filosoofe ja publitsiste
Päts (presidendina a.1938-1940). Riigipööre oli sooritatud küll vabadussõjalaste võimuhaaramise vältimiseks, aga ,,võim hakkab pähe" ning demokraatiat ei kehtestatud ka pärast vabadussõjalaste vangistamist ja kaitseseisukorra lõppu. Nii astus Eesti II maailmasõtta autoritaarse diktatuuri riigina ning Soome demokraatliku riigina. Soome demokraatia tähendas opositsiooni olemasolu. Tõepoolest kritiseeriti valitsuse tegevust, kuid erimeelseid ei diskrimineeritud, nende kriitika pigem aitas Soomel paremaks riigiks areneda. Ainukese parteina oli kommunistlik partei (a. 1918-1944) ja kommunistide tegevus (a.1930-1944) keelatud, kuna nende tegevuses nähti ohtu Soome iseseisvusele. Samal ajal olid Eestis alates 1934.a. riigipöördest keelatud kõik parteid (al.1935) välja arvatud Isamaaliit, mis oli riiklikult heaks kiidetud ja allus võimule. Samuti valitses ajakirjanduses tsensuur, kuid opositsiooni ei suudetud täielikult allutada
aasta revolutsioonisündmuste ajal Eestis 1905. aasta jaanuaris alanud esimene Vene revolutsioon kujunes pöördepunktiks Eesti ajaloos. Suurt osa impeeriumist haaranud revolutsiooni vallandas järjest laienev lõhe moderniseeruva ühiskonna vajaduste ja Venemaa lootusetult aegunud ühiskonnakorralduse vahel. Sageli stiihilistes vastuhakkudes kulmineerusid vastuolud isevalitsuse ja rahva, ettevõtjate ja tööliste, mõisnike ja talupoegade, impeeriumi koloniaalrezhiimi ja diskrimineeritud vähemusrahvuste vahel. Eestis oli revolutsioon suunatud nii isevalitsuse kui ka kohalike baltisaksa ülemkihtide vastu -- demokraatlikke ümberkorraldusnõudmisi kutsusid ühtviisi esile poliitilise vabaduse puudumine, feodaalkorra jäänused ja balti aadli seisulikud privileegid, maapuudus ja rahvuslik rõhumine. Sajandi alguseks end poliitiliselt teadvustanud eestlased astusid 1905. aastal esimest korda välja aktiivse suurjõuna.
· Õigusnorm on viitelise esitusviisiga. 1) Soolise võrdõiguslikkuse seadus § 71 ,,Kauba või teenuse pakkuja on kohustatud 15 tööpäeva jooksul võimaliku diskrimineerimise faktilisi asjaolusid sisaldava kirjaliku taotluse saamisest arvates andma kirjaliku seletuse oma tegevuse kohta isikule, kes leiab, et teda on seoses kauba või teenuse kättesaadavuse või pakkumisega tema soo tõttu diskrimineeritud." · Õigusnorm on sotsiaalselt sisult regulatiivne, mille hüpotees on allajoonitud musta joonega. · Õigusnormi hüpotees on alternatiivne. · Õigusnorm on lihtsa õigusliku tagajärjega. · Õigusnorm on otsese esitusviisiga. 1) Soolise võrdõiguslikkuse seadus § 4 lg 2: ,,Isik, kelle vastu on avaldus esitatud, peab menetluses tõendama, et ta ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet."
mitteresidentide puhul ka palju segadust. Arvestades seda, millised on erinevused liikmesriikide enda seadusandluses, on üsna keeruline viia end kurssi kõikide riikide pensionit puudutavate seadusandlustega. Töötajate jaoks oleks lihtsam, kui vähemalt Euroopa Liidu siseselt oleks pensionisüsteemide ühtsus seadusandluses suurem. Mõne juhtumi puhul ei saa kohus aidata sinna pöördunud Euroopa Liidu kodanikke, kes leiavad, et neid on diskrimineeritud ning neile makstud pension liiga väike arvestades nende poolt töötatud aega. Üks näide, millisel puhul ei õnnestu töötajal saada pensionit kogu välisriigist töötatud aja eest on see, kui inimesed on välisriiki läinud pagulastena ja ka naasnud enne kui riigid on sõlminud vastastikuse pensionikokkuleppe. Üks selline juhtum on liidetud kohtuasjades C-401/13 ja C-432/13. Töötajatele makstud pension on väiksem kui
® Rahvusriikide teke ja asumaade vabadusvõitlus: poliitiline rahvuslus ® Fichte, Herder: kultuurirahvuslus. Rahvus kui väärtus ja loomulik elukeskkond, maailma mitmekesisuse tagaja, väike on ilus. ® Mussolini, Hitler jt. Vererahvuslus, genotsiid Rahvusluse mudelid ® Riigirahvuslus (poliitiline rahvuslus) Lääne-Euroopas uusajal ® Keelepõhine rahvuslus Ida-Euroopas 19.-20. saj ® Asumaade poliitiline vabadusvõitlus 20. saj. Juudi riigi teke ® Diskrimineeritud rahvaste kultuuriline võitlus ja põlisrahvaste õigused Rahvusluse mõju? ® Laialdane võime inimesi vaimustada ajaloos ® Sageli ebamäärane sisu: kultuuri edendamisest genotsiidini ® Rahvusriikide jätkuv tekkimine, vabadusvõitlus ja sõjad ® Euroopa Liit jt ühinemisprotsessid ® Hinnata üksikjuhtudel, mitte lauaga lüüa Tänased poliitilised mõttevoolud n Liberalism: n sotsiaalne n turukeskne n Kommunitarism:
.. Riiklikud pühad: Pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 järgi on kümne riigipüha ja puhkepäeva sees kuus luterliku kiriku tähtpäeva: suur reede, ülestõusmispühade 1. püha, nelipühade 1. püha, esimene jõulupüha ja teine jõulupüha. Kusjuures riigi ametlikke pühasid, mis on otseselt riigi tekkimisega seotud, on vaid kaks, ülejäänud kaks on Euroopa kultuuriruumi tähtpäevad. Riiklikest tähtpäevadest on luterlik kolmekuningapäev. Seega diskrimineeritud on need õigeusu kogudused, kes oma tähtpäevi arvestavad juuliuse ehk vana kalendri järgi, kõnelemata maausulistest, taarausulistest, islamiusulistest jm, kellel on hoopis teised usulised tähtpäevad. On olukord, kus usu poolest n-ö "riigikiriku"-väline perekond ei saa omadel pühadel koolist või töölt vaba päeva, et kombeid võrdse aktiivsusega tähistada kui luterliku kiriku rahvas. Tooks vaid võrdluseks siinkohal Jaapani konstitutsiooni, kus § 20 on usuvabadus määratud
näoloorita, kandma euroopalikke tualette, haaremid likvideeriti, naised said hakata pidama riigiameteid jne. Türgi lülitus iga aastaga üha rohkem kaasaja tsiviliseeritud riikide perre. 1930. aastate lõpul oli Türgi juba Islamimaade seas üks arenenumaid ja rahvusvaheliselt arvestatumaid riike. Siiski olid paljud probleemid veel lahendamata: kirjaoskuse tase madal (20%), vähemusrahvused (kurdid, armeenlased, kreeklased jt.) olid diskrimineeritud, majandus arenes aeglaselt jne. EGIPTUS. Endistes Türgi valdustes kulges areng erinevaid teid mööda. Egiptus, mis oli 1882. a. alates Inglismaa ülemvõimu all olnud, sai 1922.a. iseseisvaks konstitutsiooniliseks monarhistlikuks riigiks. Järk-järgult püüti riiki moderniseerida, kuid Inglismaa mõju oli siiski veel tugev. Viimane oli huvitatud eelkõige Egiptuse strateegilisest asendist (Suessi kanal), aga ka Egiptuse puuvillast. 1936. a
55. Milles seisnevad liberalismi ja sotsialismi sarnasused ja erinevused? Sotsialism ja liberalism seisavad mõlemad inimeste võimaluste võrdustamise eest, pürgides nii heaoluriigi poole. 56. Tutvusta rahvusluse erinevaid vorme. Riigirahvuslus (poliitiline rahvuslus) Lääne-Euroopas uusajal Keelepõhine rahvuslus Ida-Euroopas 19.-20. saj Asumaade poliitiline vabadusvõitlus 20. saj. Juudi riigi teke Diskrimineeritud rahvaste kultuuriline võitlus ja põlisrahvaste õigused 57. Tutvusta võimu ja domineerimise erinevust Weberi käsitluses. Võim tähendab igasugust võimalust sotsiaalse suhte raames teostada oma tahet, vaatamata vastuseisule ja sõltumatult sellest, millele niisugune võimalus rajaneb. Võim on võimalus peale suruda oma tahet teiste käitumisele. Domineerimine tähendab võimalust leida kuulekust teatud korralduse suhtes antud isikute poolt,
Kendall • Vähemalt järjestustunnused • Samasuunaliste ja vastassuunaliste paaride analüüs. Crameri V • Nimitunnuste seose tugevuse uurimiseks. • Kordaja ei näita seose suunda, ainult tugevust. Sagedustabeli koostamine järjestustunnus Esmalt üldine ülevaade vastajate vastustest jne Nimitunnus Intervalltunnus Binaarne tunnus Erinevate kategooriate/tunnuste võrdlemine Gruppida võrdlemise juhul kui keskväärtuste arvutada ei saa. Diskrimineeritud: Tunnuse väärtuste järjestamine Tekstitunnuse muutmine numbriliseks Arvutame vastava sissetuleku, liites kokku palga ja lisatasu Tunnse väärtuste jagamine gruppidesse Väärtuste selekteerimine Andmestiku jagamine osadeks Ankeet, küsimus, mille vastus on nr Küsimus, mille vastus on komakohaga nr Ühe vastusevariandiga küsimus Mitme vastusevariandiga küsimus Avatud vastusega (teksti) küsimus, mille vastused eeldatavalt erinevad üksteisest
On ka igasuguseid protokolle, mis on sama olulised kui too deklaratsioon. Nende hulka kuulub ka nt I protokolll õigus eravarale, haridusele. IV protokoll täiendab õigusi teatud õiguskaitsega, tagas liikumisevabadust, kindlustas omariigi kodanike eksiili saatmist. VI protokoll keelustas surmanuhtluse va sõjaajal. Hiljem XIII protokoll keelustas täielikult surmanuhtluse. XII täiendas õigus, et ei tohi olla diskrimineeritud, lisas ka et ei avalik võim ei tohi inimesi deiskrimineerida. XIV räägime pikemalt. IX võimaldas inimestel esitada kohtule avaldusi. Kui võrrelda praegu Euroopa Inimõiguste ja Ameerika Inimõiguste kohut, siis Euroopas jõuavad kohtusse kokkulepitud faktide alusel, küsimus pole faktides vaid konvide tõlgendamises. Interameerika kohus põhineb aga just faktidele, tuleb kindlaks määrata jas riik vastutab rikkumiste eest jne. Sõnavabadus
Ühes küsimuses küsi ainult ühte asja Ei sobi: Kas Te töötate ja armastate oma tööd?” Hüpoteetilisi küsimusi kasuta vaid konkretiseeritud olukorra puhul Sobib: Kui sa oled täiskasvanud kodanik, kas sa arvad, et käiksid valimas? Ei sobi: Kas te tahaksite saada suuremat palka? Defineeri perioodilisus Ei sobi: “palju”/ “vähe”, “sageli”/ ”harva” Ära sõnasta küsimust liiga otse, eriti hoiakute mõõtmisel Ei sobi: Kas Sind on diskrimineeritud? Millises järjestuses küsimused paigutada? Eessõna sh. kontaktandmed. Postiküsitluse puhul ka kuupäev, millal hiljemalt tagastada eesmärk konfidentsiaalsus. Täitmise juhend Küsimused plokkidena Sisemine loogika Vormiline vahelduvus (siis vastaja ei väsi) Isikuandmed Tänud Täitmisaeg reeglina 30 min NÄIDE Selles küsimustikus leiad Sa küsimusi:
Ta alustab menetlust esitatud avalduse alusel v omal algatusel eelnevalt laekunud info põhjal. Saab riigiasutuste tööd kontrollida omal algatusel.Ta võib saada kontrollimise käigul kirjalikke ja suulisi seletusi. Ettekirjutisi teha ei saa, kui soovib võib tulemused avalikustada. Talle on antud seadusega veel ka täiendav funktsioon-igaühel on õigus pöörduda õiguskantsleri poole lepitusmenetluse läbiviimiseks, kui ta leiab, et teda on diskrimineeritud nt soo, rassi, rahvuse v muu asjaolu tõttu. Õiguskantsler võib lepitusmenetluse läbi viia ka erasekstoris(ül edendada võrdse kohtlemise põhimõtet). Õiguskantsleri ül on ka analüüsida, kuidas mõjutab õigusakti kohaldamine ühiskonna liikmete seisundit ning teavitada riigiorganeid ja avalikkust võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisest. 5.1.2.2 õiguslik seisund Nimetatakse ametisse riigikogu poolt presidendi ettepanekul 7.aastaks
hierarhias. Koht seotud perkonnaga ja seda süsteemi ei tohi muuta. Juba 17.saj erinevaid dokumente kus vaieldakse erinevate ametikohtade osas kus kellegi vanaisa koht Tartus oli vms. Peeti sõda Kaasaniga (-1552), kuni selle vallutamiseni. Kaasanist sai kristliku Vm tugipunkt Volga ääres, mossee alles 1990ndatel (???). 1556 liideti Aastrahan. Kohalik elanikkond sai otsa. Muhhameedlased olid diskrimineeritud. Vene aadli osas risti vajadusel. Sõjaliselt oluline jõud Moskva riigi jaoks. Pikemas perspektiivis muhhameedlased tundsid suht hästi. Juute Ivan ei lubanud oma riiki. Leedu linnades maj juhtiv jõud juudid. Peeti sõda Rootsiga Karjala pärast. 1557 vaherahu. 1558a V-Liivi sõda 1582/83, I etapp Moskva-Leedu. Kui olulisel kohal, et Vml vajalik väljapääs läände, seepärast algas Liivi sõda. Miks Ivani vaja sõda Läänemere ääres? Terve Soome idaosa olemas
Kohtureform. Sõjaväeline reform. Justiits reform. Venemaa võttis eeskuju Euroopa riikidelt nagu Prantsusmaalt. 19. saj levisid Euroopas rahvusriigi ideed ning need samad ideed hakkasid mõjutama Venemaa eliiti. Venemaa eliit võttis endale eeskujuks Saksa keisririik ja Suurbritannia (Tsentraliseeritud riigid). Vene tsaaririigis oli venelasi kokku 43%. Venestamine kui ebarealistlik plaan. Puudusid seadused, mis piirasid kellegi õigust rahvuse pärast, mitte kedagi ei diskrimineeritud. Kuid diskrimineeriti usu järgi. Seisuslikud piirangud, üks seisus võis seda teha aga teine mitte. Kui diskrimineeriti inimesi katoliku usu järgi siis saadi aru, et jutt käib poolakatest. Vene keskvõim ja eliit usus, et kohalikud rahvad ei ole suuteliselt ise hakkama saada, arvati, et eestlased ja lätlased ei suuda luua kõrgkultuuri (2 varianti: Kas saksastuda või venestuda?). Vene võim käsitles baltiprovintse läbi vene ja saksa suhete. Olulised julgeoleku
t inimesega tuleb käituda seaduste kohaselt ja inimväärikust austavalt; õigus mitte olla orjastatud s.t igaühel on õigus vabaks eneseteostuseks; kriminaalseadustele ei tohi rakendada tagasiulatuvat jõudu; mõtte-, südametunnistus- ja usuvabadus s.t inimene võib uskuda, olla ateist või ükskõikne usu suhtes, veendumuste tõttu ei tohi kedagi karistada; õigus mitte olla vangistatud lepinguliste kohustuste täitmata jätmise eest; õigus mitte olla diskrimineeritud, rassi, nahavärvuse, soo, keele, usutunnistuse või sotsiaalse päritolu põhjal. Inimõiguste eripära on selles, et need määratlevad riigi kohustusi inimeste suhtes. Kui aga üks isik rikub teise isiku õigusi ning see on ühtlasi ka inimõiguste rikkumine, siis vaadeldakse toimunut kriminaal-, perekonna- või mõne muu konkreetse õigusvaldkonna juhtumina. Igal riigis viibival isikul on kohustus järgida selle riigi õigusnorme. Igaühe kohustused Seaduskuulekas käitumine s
1905. aasta jaanuaris alanud esimene Vene revolutsioon kujunes pöördepunktiks Eesti ajaloos. Suurt osa impeeriumist haaranud revolutsiooni vallandas järjest laienev lõhe moderniseeruva ühiskonna vajaduste ja Venemaa lootusetult aegunud ühiskonnakorralduse vahel. Sageli stiihilistes vastuhakkudes kulmineerusid vastuolud isevalitsuse ja rahva, ettevõtjate ja tööliste, mõisnike ja talupoegade, impeeriumi koloniaalrežiimi ja diskrimineeritud vähemusrahvuste vahel. Eestis oli revolutsioon suunatud nii isevalitsuse kui ka kohalike baltisaksa ülemkihtide vastu — demokraatlikke ümberkorraldusnõudmisi kutsusid ühtviisi esile poliitilise vabaduse puudumine, feodaalkorra jäänused ja balti aadli seisulikud privileegid, maapuudus ja rahvuslik rõhumine. Sajandi alguseks end poliitiliselt teadvustanud eestlased astusid 1905. aastal esimest korda välja aktiivse suurjõuna
t inimesega tuleb käituda seaduste kohaselt ja inimväärikust austavalt; õigus mitte olla orjastatud s.t igalühel on õigus vabaks eneseteostuseks; kriminaalseadustele ei tohi rakendada tagasiulatuvat jõudu; mõtte-, südametunnistus- ja usuvabadus s.t inimene võib uskuda, olla ateist või ükskõikne usu suhtes, veendumuste tõttu ei tohi kedagi karistada; õigus mitte olla vangistatud lepinguliste kohustuste täitmata jätmise eest; õigus mitte olla diskrimineeritud, rassi, nahavärvuse, soo, keele, usutunnistuse või sotsiaalse päritolu põhjal. Inimõiguste eripära on selles, et need määratlevad riigi kohustusi inimeste suhtes. Kui aga üks isik rikub teise isiku õigusi ning see on ühtlasi kja inimõiguste rikkumine, siis vaadeldakse toimunut kriminaal-, perekonna- või mõne muu konkreetse õigusvaldkonna juhtumina. Igal riigis viibival isikul on kohustus järgida selle riigi õigusnorme. Igaühe kohustused Seaduskuulekas käitumine s
t inimesega tuleb käituda seaduste kohaselt ja inimväärikust austavalt; õigus mitte olla orjastatud s.t igalühel on õigus vabaks eneseteostuseks; kriminaalseadustele ei tohi rakendada tagasiulatuvat jõudu; mõtte-, südametunnistus- ja usuvabadus s.t inimene võib uskuda, olla ateist või ükskõikne usu suhtes, veendumuste tõttu ei tohi kedagi karistada; õigus mitte olla vangistatud lepinguliste kohustuste täitmata jätmise eest; õigus mitte olla diskrimineeritud, rassi, nahavärvuse, soo, keele, usutunnistuse või sotsiaalse päritolu põhjal. Inimõiguste eripära on selles, et need määratlevad riigi kohustusi inimeste suhtes. Kui aga üks isik rikub teise isiku õigusi ning see on ühtlasi ka inimõiguste rikkumine, siis vaadeldakse toimunut kriminaal-, perekonna- või mõne muu konkreetse õigusvaldkonna juhtumina. Igal riigis viibival isikul on kohustus järgida selle riigi õigusnorme. Igaühe kohustused Seaduskuulekas käitumine s
fondiemissiooni teel omakapitali arvel. · Fondiemissioon on suunatud vaid olemasolevatele osanikele. · Fondiemissiooni saab läbi viia osakapitali ületava omakapitali arvelt. Seadus ei määra kuidas ja millises eelistuses saab omakapitali fondiemissiooniks kasutada. 5.10.6. Osakapitali vähendamine · Osakapitali on võimalik vähendada olemasolevate osade nimiväärtuste vähendamise teel või osade tühistamise teel. · Kui ebaproportsionaalselt, siis peavad diskrimineeritud osanikud nõus olema (ÄS § 197 lg 2); · Osanike 2/3 häälteenamusega vastuvõetud otsuse alusel (ÄS § 197 lg 1), otsus peab sisaldama ÄS § 1971 nõutavaid andmeid; · Kui peab tegema põhikirjas muudatuse, siis tuleb seda otsustada enne osakapitali vähendamist (ÄS § 197 lg 3); · Võlausaldajaid peab teavitama 15 päeva jooksul, sh Ametlikes Teadaannetes ja võimaldama esitada oma nõudeid (ÄS § 198);
Kuid ikkagi tekkivad aegajalt tööjõuturgude eraldatuse (erinevad ametid) tõttu seletamatud palgavahed, st. teatud kindla erialaga inimesed tegutsevad mingil kindlal tööjõuturu osaturul. Näiteks arstid ja õpetajad ei konkureeri omavahel Diskrimineerimisest räägitakse tööjõuturul siis, kui palgaerinevusi põhjustab mingi asjasse puutuv personaalne omadus, näiteks rass, sugu, rahvus, usk või pikkus, kaal ja vanus. Suurim grupp, kes on paljuski majanduslikult diskrimineeritud, on naised, sest naised surutakse üldjuhul madalamapalgalistele töökohtadele. Paljud kõrgepalgalised kohad on aga reserveeritud meestele. Ameerika kogemustest lähtudes on pool kuni kolm neljandikku palgaerinevustest meeste ja naiste vahel põhjustatud erinevast haridustasemest ja erinevatest kogemustest ning üks neljandik kuni pool on põhjustatud diskrimineerimisest ja muudest teguritest. Paljudes riikides mõjutavad ametiühingud oluliselt tööjõuturgu. Eestis on ametiühingud alles
annaabi.ee 
