Sõjaväepolitsei Mis on mis? Sõjaväepolitsei on riigi relvajõudude koosseisu kuuluv julgeoleku- ja korrakaitseüksus, mille ülesanded on reeglina seotud relvajõudude isikkoosseisu ja territooriumiga. http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5jav%C3%A4epol Millega tegeleb? teostab järelevalvet sõjaväelise distsipliini üle aitab tagada relvajõudude isikkoosseisu julgeolukut valvab sõjalisi objekte kolonnid sõjavangide eskortimine ja valve http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5jav Varustus Varustus, mida kasutatakse väljaõppes, erineb jalaväe poolt kasutatavast varustusest: relvadeks on lisaks automaadile ka püstol sõidukiteks on peamiselt maasturid erivahendid (näiteks kumminuiad, käerauad, üksikvõitleja massirahutuse mahasurumise kaitsevarustus jne.)
1990 ühines Ida-Saksamaa Saksamaa Liitvabariigiga. 1990-1994 Nõukogude armee lahkumine Ida-Euroopast. 25. Veebruar 1991 lakkas Varssavi Lepingu Organisatsioon olemast. 1990 Mai Boriss Jeltsin sai venemaa presidendiks. 1990 juuni venemaa suveräänsusdeklaratsioon. 19-21 Aug 1991 Putsipäevad või mingi möll. Dets 1991 Venemaa, Valgevene, Ukraina ütlesid et Netu NSVL ja nüüd on SRÜ. 25. Dets 1991 Gorbakal viskab üle ja ta loobub NSV Liidu presidendi ja relvajõudude ülemjuhataja ametist. 1985 Mihhail Gorbatsov- Perestroika( ümberehitamine, remont) 1986-1989 NSV Liidus sügav majanduskriis. 1986 Tsernobõli tuumakatastroof (täieliku krahhi aitasid ära hoida vaid lääneriikide ja finantsorganisatsioonide rahalised süstid) Nõukogude impeeriumi lagunemine- Avalikustamine. Puhastati kõrgemat parteilist nomenklatuuri. 1988. aasta sügisel sügavad muutused poliitiliste jõudude jaotuses.Perestroika pooldajate ja leer lagunes. Esmalt
tegevusalad: aastani, hiljem insener, ema Elzbieta Wrzesinska, õmbleja. Haridustee: Vlotslavski põhikool (1882-1889), Lovichi põhikool, Kiievi Sõjakool (Junker School) (1890-1892), General Staff Academia (1895-1899), Karjääriastmed: 1905 koloneliks Vene-Jaapani sõjas 1914 Vene tsaariarmee kindralleitnant 1917 määrati relvajõudude staabiülemaks, Läänerinde- ja Edelarinde ülemjuhatajaks; 1918 valgekaardi nn Vabatahtlike Armee ülemjuhataja; 1919 Lõuna-Venemaa relvajõudude ülemjuhataja. Ühiskondlik 1922 "Russian Turmoil. Memoirs: Military, Social & Political", tegevus: 1930 "The White Army", "The Career of a Tsarist Officer: Memoirs, 1872-1916". Perekond: Laulatatud 1918
Pärast Teise maailmasõja lõppu viisid Ida-Lääne pinged ja tuumarelvade levik maailma kolmanda maailmasõja lävele. Teises maailmasõjas võitlesid NSV Liit ja USA üheskoos Saksamaa ning Jaapani vastu, aga 1945. aastast said need kaks üliriiki rivaalideks ja lõpuks vaenlasteks. Nende vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks, kus võideldi kõikide muude vahenditega peale relvade. Sõditi ähvarduste keeles, ja üha suurendati oma relvajõudude võimsust. Mõlemad riigid ajasid kokku tuumarelvade varu. Katkesid ka Ameerika ja Nõukogude Liidu kodanike rahumeelsed ja sõbralikud suhted. NSV Liit isoleeris end relvajõudude abiga peaaegu täielikult muust maailmast. Briti riigimees Winston Churchill nimetas USA-s Missouri osariigis 5. märtsil 1946. aastal peetud kõnes Ida ja Läänt eraldavat piiri tabavalt raudseks eesriideks. Külm sõda jäi maailma poliitikas domineerivaks teguriks pikkadeks aastateks.
1866a. Austria-Preisi sõda; 1870-1871. Aastal Prantsuse-Preisi sõda. 4. Massiarmee loomine 19. sajandi alguse sõjandusliku murrangu käigus algas üleminek üldisele sõjaväekohustustele ja selle alusel massiarmeede loomine. See süsteem seisnes selles, et on väikesearvuline armee rahu ajal, mida saab kiiresti suurendada reservarmeega kui tuleb sõjaline oht. 5. Üldise sõjaväekohustuse kehtestamine põjitegurid Relvajõudude komplekteerimises toimusi 18. Sajandi lõpust alates kõige olulisemad muudatused Prantsusmaal ja Preisimaal. Prantsusmaal algas relvajõudude ümberkorraldamine juba 1789 a. Kuid murrang toimus alles pärast Euroopa riikide revolutsioonivastase interventsiooni algust Prantsusmaale. Uus, rahvuslik armee kujunes välja just revolutsioonisõdade ajal. Sama väline mõjutegur toimus Preisimaal. Presi armee põhjalik reformimine toimus pärast 1806 a - Jena ja Auerstedti kaksiklaginfu
mõni uus ala vms. Taktika on lahingu ettevalmistamise ja läbiviimise teooria ning praktika, mida rakendatakse ellu läbi allüksuste, üksuste ja kõrgemate väekoondiste. 4. Kus leiutati ,,faalanks" ? Kreekas 5. Peale millist sündmust algas üleminek üldisele sõjaväekohustusele? PRANTSUSE REVULUTSIOON. Tollal sõjanduses toimunud murrangu käigus leidsid aset ka põhimõttelised muudatused relvajõudude komplekteerimises: algas üleminek üldisele sõjaväekohustustele ja selle alusel massiarmeede loomine 6. Millal jõudsid Eestisse (hiljemalt, millisel sajandil) tulirelvad ? 14.sajandil 7. Kes ja millal ehitas esimese tõelise kuulipilduja? 1884. aastal ehitas ameeriklane Hirman Maxim maailma esimese kuulipilduja 8. Esimese maailmasõja eripäraks oli Kaeviku-ja positsioonisõda. 9. Milliste riikide kokkulepete tagajärjel puhkes Teine maailmasõda?
Juba 1950. aastate lõpul rikastus strateegiline relvastus uue kanduriga, milleks oli rakett. Rakett võis startida ka allveelaevalt. Nõukodude Liit tegi panuse rakettidele, sest oli pommituslennukite poolest USA-st maas. Esimest korda katsetas NSVL kontinentidevahelist raketti õnnestunult 1957 Lühimaaraketid tegevusraadius alla 1000 km Keskmaaraketid tegevusraadius 1000 - 5 000 km Kontinentidevahelised raketid tegevusraadius üle 5 000 km Desarmeerimine relvastuse ja relvajõudude vähendamine või likvideerimine 1. Piiramine Esimesed 13 aastat pärast II maailmasõda olid jutud desarmeerimisest või ka ainult võidurelvastumise piiramisest tühipaljas propaganda 1958. aastal hakkasid üliriigid vahetama mõtteid tuumarelvastuse piiramise üle. Kulus viis aastat enne kui jõuti kokkuleppeni katsetused osaliselt (maa peal, vees ja õhus) keelustada. Kus võisid katsetused jätkuda? Seega ei tähendanud Moskvas 1963 sõlmitud tuumarelvastuse osalise
Atlandi Koostöönõukugu, mis nimetati umber Euro- Atlandi Partnerlusnõukoguks, ning hiljem programmi "Partnerlus rahu nimel." Järgmisteks olulisteks sammudeks olid Tsehhi Vabariigi, Ungari ja Poola vastuvõtmine NATO-sse ning koostöö arendamine Venemaa ja Ukrainaga. Vastamaks Euroopa uuele julgeolekusituatsioonile, tegi NATO läbi põhjaliku sisemiste uuenduste protsessi. Erilist tähelepanu pöörati NATO sõjaliste struktuuride ja relvajõudude ümberkujundamisele, et ühendus saaks uute partnerriikidega tegeleda kriiside lahendamise, 6 rahuvalve ja rahu tagamisega. Tegelikult võttis NATO juba enne protsessi lõpule viimist ette sõjalisi operatsioone endist Jugoslaaviat puudutavate ÜRO resolutsioonide jõustamiseks ja nende täitmise jälgimiseks. 1995. aastal Bosnias ja Hertsegoviinas sõja lõpetanud Daytoni rahulepingu
Rahvusvahelised suhted pärast 2 ms Pariisi rahulepingud 1947. a veebruar Rahulepingute projektid koostati Pariisi rahukonverentsil 1945-1946. Rahulepingud sõlmiti viie kaotanud riigiga: Itaalia Soome Ungari Bulgaaria Rumeenia Rahulepingutega …. …. Määrati kindlaks riigipiirid Euroopas, sh kaotanud riikide territooriumeid vähendati. ….Reparatsiooni nõuti peamiselt kaupades, mitte rahas. …. Määrati kindlaks relvajõudude ja relvastuse ülempiir vaid enesekaitseks. Saksamaaga jäi rahuleping sõlmimata, kuna seal oli kehtestatud okupatsioonireziim ja puudus riigi juhtkond, kellega rahulepingut sõlmida Kuna aga vallandus külm sõda ja Saksamaa lõhenes kaheks vaenulikuks riigiks (SDV ja SLV), siis rahuleping jäigi sõlmimata. Saksamaa sõjajärgne olukord reguleeriti Potsdami konverentsi otsustega. 11.märts Prinditud leht… 1. Itaalia ja Jaapan (korea, taiwan + NLiidule kuriili saared)
Versaille tingimused-relvajõudude vähedamine 100000 meheni,sõjaväekohustuse keelamine,sõjalaevastiku vähendamine,allveelaevade omamine rangelt keelatud,õhujõud tuli likvideerida,tuli loovutada maa-alasid,maksma reparatsioonimakse.Weimari vabariik-Hitler, Karl Liebknecht, sakslased ei suutnud tasuda reparatsioone,kivisöe tootmise lõpetamisega seiskus majandus, kulud kasvasid, enam kannatasid töölised, kes elasid palgast mille väärtus võis langeda paari päevaga.Euroopa kriis-liiga suured maksud, saksamaa ei jõudnud maksta,belgia ja prantsusmaa tõid oma väed saksamaale et sundida neid maksma.1929-1933 majanduse kriis-ületootmine,riik ei sekkunud, puudus programm valitsusel.tööpuudus,inflatsioon.Usa kriisiprogramm,roosevelt-riiklik kontroll,sekkus majandusse,pensionid,töötuabirahad,tervishoiukindlustused,hädaabi tööd töötutele.Usa isolatsionism-mitte sekkuda maailma poliitikasse euroopas, mitte astuda sõjalisse liitu,esikohal oli ladina-ame...
siirdeühiskond? Põhjenda konkreetsete näidetega! Eestis on demokraatia juurdunud/kindlustunud, sest meil toimuvad vabad valimised, kodanikuvabaduste tunnustamine, meil on õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees, meil on võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalukus, kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite sõltumatus, vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond, vähemuste õiguste arvestamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle 11.Mis on siirdeühiskonna suurimaks probleemiks? Siirdeühiskonna probleemiks on kujunenud ka reformide ebaühtlane tempo, analüütikute arvates kujuneb demokraatliku ühiskonna kujundamisel võtmeküsimuseks just reformide tasakaalustamine. 12. Millega tegeleb USA sõltumatu organisatsioon Freedom House ja millistes on riikides on antud organisatsiooni uuringu põhjal inim- ja poliitilised õigused kõige vabamad ja kõige vähem vabamad. Kas nõustud nende uuringuga
ETIOOPIA Kolmanda maailma riik Pealinn Addis Abeba Riigikord liitvabariik Pindala 1 127 127 km² Rahvaarv 66 557 553 Keeled amhari, tigrinja, somaali Rahaühik Etioopia birr (ETB) Riigi kõrgeim riigivõimuorgan on Ajutine Sõjaväeline Haldusnõukogu, selle esimees on ühtlasi ka riigipea, valitsusjuht ja relvajõudude ülemjuhataja. Riigis on mitmeid kordi kehtestatud uusi põhiseadusi, vahetatud juhte ja ka võimu pärast riigis sõditud. 20 saj. on Etioopias põhiseadust muudetud 3 korda. Revolutsioone ja ülestõuse on toimunud kümneid. Võimuvahetusi 3 korda. Praegu valitseb riigis president Girma WoldeGiyorgis Lucha Kuna Etioopia sõltus ja sõltub siiani paljudele teistele riikidele ei ole riigis püsivat ja korraliku majandust. Etioopia on üks maailma vaesemaid riike. Riigis on olnud palju
· Võimude lahususe teooria - Charles Montesquieu · Kaks erinevat demokraatiat: · Parlamentaarne poliitika (nt. Eesti) · Parlamentaarne demokraatia (nt. USA) · Parlamentaarse demokraatia puhul saab riik uue valitsuse pärast parlamendi valimisi · Presidentaalse demokraatia puhul saab riik uue valitsuse pärast presidendi valimist · Presidentaalse demokraatia puhul on president samaväärne peaministriga. Lisaks on president sel juhul ka relvajõudude ülemjuhataja. Parlament teeb seadusi, kuid need ei mõjuta valitsust ega poliitikat. · Riigid jagunevad: · Föderaalriigid = liitriigid (USA, Venemaa, Saksamaa) · Unitaarriigid = riigid, mille koosseisus ei ole teisi riiklikke koosseise · Võimude kontrollimine on vajalik: · tagada ühisvara kasutamine rhva huvides · garanteerida riigi ja kodanike julgeolek · vältida riigivõimu kuritarvitamist
UUS ALGUS peale Muistset sõda Relvajõudude taastamine 17 .veebruar 1991 .a 3. september 1991.a ülemnõukogu otsusega võeti vastu kaitseväe kohustus. 31. oktoober algas KV-peastaabi loomine.Väeosad 18.03.1992 Kalev ja KUP, ÜJP Tänapäeva kriisid ja relvakonfliktid! Sõda- riikide , rahvaste vaheline relvastatud võitlus Poliitika jätkamine teiste vahenditega. Puudub traditsiooniline rindejoon. Kriis- traumeetiline või pingeline muutus.Riikide või mingite piirkondade ebastabiilne olukord. Sõda ei alga kunagi ootamatult. Kriisid- tekivad riikide või riikide rühmade, sageli ka vastandumise korral.Kriisi põhjused võivad olla erinevad kas siis majanduslikud( tööpuudus,majanduskriisid) või välispoliitilised(territoriaalsed, nõudmised) Religioosed(ususõjad) Sisepoliitilised(riigipöörded) ÜRO loomine 1945.a ja NATO loomine 1949.a Pärast külmasõja lõppu on päevakorda kerkinud kollektiivne julgeolek ja koperatiivne ehk koostöö tegemine. Riigika...
Demokraatia Poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Demokraatlikud vabadused- Sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus, südametunnistuse vabadus, elukoha valiku vabadus. Desarmeerimine- Relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvitustamine Diktatuur- Mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Diskrimineerimine- Kellegi õiguste kitsendamine. Doktriin- Õpetus, poliitiline juhtmõte. Dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Glasnost- Avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine NSV Liidus 180. aastate teisel poolel.
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teises maailmasõjas osalesid eestlased peamiselt Vene, Soome ja Saksa relvajõudude koosseisus. Üksikuid mehi võis leida aga pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Mehed, kes tegid okupatsioonivõimudega koostööd, saadeti hävituspataljoni. Eesti ohvitseridest ja ajateenijatest moodustati 22. territoriaalne laskurkorpus, mis viidi Venemaale. Uue üldmobilisatsiooniga koondati võimude silmis ebausaldusväärsed mehed tööpataljonidesse, mis sarnanesid sunnitöölaagritega
Ühiskonna mõisted Ülemvõim-kui riigi valitsejaks on teise maa kuningas ,keiser või diktaator Okupatsioon-kui maa on osaliselt või täielikult võõra relvajõudude võimu all Iseseisvus-riigi sõltumatus teistest riikidest Vabariik-riigivalitsemisvorm,kus kõrgeimad riigivõimuorganid on valitavad Demokraatia-poliitilise korra vorm-rahva heaks,rahva seast Parlament-riigi kõrgeim seadusandlik organ Kodakondsus-inimese õiguslik seaos riigiga Naturalisatsioon-kui inimene taotleb kodakondsust omal soovil Välismaalane-teise riigi kodinik Illegaal-ebaseaduslikult riigis viibib isik Kodakondsuseta isik-isik ,kellel puudu yhegi riigi kodakondsus
rääkida temast kui diktaatorist.Just see mees pani aluse stalinismile. Alguses töötas Stalin peamiselt NLKP-ga ja esines avalikkuse ees harva. NLKP peasekretäri ametikoha rajas Lenin 1922. aastal spetsiaalselt Stalini jaoks ning sellele ametikohale võlgnes Stalin hiljem oma tugeva positsiooni NSVL liidrina. Ta suutis oma võimu laiendada ka riigiaparaadini. 1940-ndatel omas Stalin erinevaid ametikohti. 1941nimetati ta Riikliku Kaitsekomitee esimeheks, lisaks sai Stalinist NSVL relvajõudude ülemjuhataja (sellel ametikohal kuni 03.03.1947).1941nimetati Stalin ka NSVL kaitse rahvakomissariks. Nendelt strateegilistelt ametikohtadelt kontrollis ta kas otseselt partei nimel või läbi parteiorganite valitsemise peaaegu kõiki valdkondi, tehes ettepanekuid, koostades poliitilisi juhtnööre alates tööstusest, kollektiviseerimisest kuni ajalookirjutuseni. Stalinit kui suurt riigijuhti jäävad leinamav tema rahvas ja pooldajad. Stalinit kui isa jäävad
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus, väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt. Sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsumine oli ebaseaduslik. Rahvusvaheline õigus ei lubanud võtta okupatsiooniarmeesse okupeeritud riikide kodanikke. Kuigi oli see keelatud, kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust. Punaarmee juhtkond ei söandanud kasutada Eesti sõdureid kodumaal, vaid viis kogu 22. territoriaalse laskurkorpuse juulis 1941 Venemaale. 20. juulil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsiooni. Kuna selleks ajaks oli suur osa Eestist langenud Saksa vägede kätte, siis mobiliseeriti mehi vaid Põhja-Eestist. Umbes 32000 Eestist mobiliseeritud ...
(3) heaoluriigi 2 tunnust:*ressursside ülekandmine-kantakse ühest valdkonnast teise;*pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajaduseks.(4)Siirdeühiskond ning 3 ohtu- periood kus 1 valitsemiskord asendub teisega.*rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist.*võib populaarseks muutuda autiritaarne valitsemine.*ülemine ühelt valitsemiskorralt teisele toob kaasa majanduskriisi.(5) 5 demokraatia tunnust- kodanikuvabaduste tunnustamine,tsiviilkontroll relvajõudude üle, vähemuste õigustega arvestamine,õigusriik ja võrdsus seaduse ees, kohtusüsteem ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus. (6)jätkusuutlik areng- areng mis rahuldab praegusse põlvkoinna vajadused seadmata ohtu tulevaste põlvkondade huve. Eesti 4 jätku arengu eesmärki- *eesti kultuuri elujõulisus,*heaolu kasv,*ökoloogiline tasakaal,*ühiskonna sidusus. võimu legitiimsus- võim on õiguspärane ja valitsetakse kehtivate seaduste põhjal. Efektiivne-ehk
a. kokku I kontinentaalkongress ja 1775. a. aprillis algas PõhjaAmeerika Iseseisvussõda. Teine kontinentaalkongress võttis vastu Iseseisvusdeklaratsiooni 1776. a. Pariisis sõlmitud rahulepingu järgi tunnustas SuurBritannia kolooniate iseseisvust. Briti monarhiast eraldununa muutusid tema varasemad asumaad PõhjaAmeerikas iseseisvaks vabariigiks. Ühendriikide esimeseks presidendiks valiti sõjaväelane George Washington, kes oli teatavasti Põhja Ameerika ülestõusnud asumaade relvajõudude ülemjuhataja. Temast sai moraalne eeskuju ning riikliku ühtsuse kehastus, oma autoriteediga suutis ta vastuoludes lõhestatud kolooniad liita enam-vähem ühtsena toimivaks riigiks. Tema eeskuju nii poliitilises kui ka laiemas, rahvuslik- müütilises mõttes, oli USA-s määrav just Washington rajas presidendiinstitutsiooni suure autoriteedi ja mõjukuse ning kehtestas tava, et president pole ametis üle kahe ametiaja (seda rikkus alles Franklin Delano Roosevelt 1940. aastal). Alates 1889.a
6. Demokraatia tunnusjooned · Konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused · Vabad valimised · Kodanikuvabaduste tunnustamine · Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees · Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus · Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus · Vähemuste õigustega arvestamine · Tsiviilkontroll relvajõudude üle · Põhiseadus 7. Ühiskonna jätkusuutlikkus
Algab vabade valimistega Lõppeb demokraatia kindlustumisega Kestab u. 20 aastat Kas Eesti on siirdeperioodi läbinud? Demokraatia kolm põhinõuet Konkurents Hääleõigus Kodanikuõigused Demokraatia tunnused Kodanikuvabaduste tunnustamine Õigusriik Võimude lahusus ja tasakaalustatus Kontroll- ja kohtuorganite poliitiline sõltumatus Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond Vaba ajakirjandus Vähemuste kaitse ja nendega arvestamine Tsiviilkontroll relvajõudude üle Suurimad ohud demokraatiale ühes riigis Ennetamine Suured kriisid (majandus, sotsiaalne, sõda) Inimgruppide mitmete erisuste koostoime Kodused ülesanded: Heaoluriik kas kättevõideldud õnn või lääneliku demokraatia loomulik kaasnähe? Võta selles küsimuses seisukoht ja põhjenda seda läbi kolme valdkonna/argumendi vms. Teha selgeks mis on polüarhia
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teises maailmasõjas sõdis eestlasi pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Mõnes rohkem, teises vähem. Suurmate üksustena oli eestlasi Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus. Punaarmeesse läksid eestlased vaid sunniviisiliselt. Hävituspataljonid olid loodud kaitseks metsavendade vastu. Punaarmee poolel sõdisid ka 22. territoriaalse laskurkorpuse ridadesse kuulunud eestlased. 1941. aastal kuulutati Eestis välja mobilisatsioon, mille käigus liitus veel eestlasi Punaarmeega. Need, kes ei olnud nõus venelaste poole asuma, liitusid metsavendadega. Esialgu eelistas Saksa väejuhatus vabatahtlikke, minnes hiljem järk- järgult üle sundmobilisatsioonidele. Eestlastest liitusid sakslastega eelkõige need, kes soovisid kätte maksta Nõukogude okupatsioon ajal kogetu eest. Vabatahtlikud olid eelkõige metsavendadest moodustunud üksused. Formeeriti ka idapataljone, mida esialgu ...
democracies Demokraatia tunnused: · Vabad valimised (hääleõigus, konkurents) · Kodanikuõigused ja vabadused · Kõigi võrdsus seaduste ees · Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · Kohtusüsteemi sõltumatus · Kodanikuühiskond · Vaba ajakirjandus · Pluralism arvamuste paljusus · Vähemuste õigustega arvestamine · Tsiviilkontroll relvajõudude üle Demokraatliku riigikorra jaoks peavad olema täidetud teatud tingimused: · Põhiseadus ja valitsemisinstitutsioonid · üldine kirjaoskus · ajakirjanduse lai levik · kodanikuühiskonna kujunemine · avatud ühiskond · sallivus ja koostöö · kompromissivalmidus · Demokraatia toimib, kui kõik tunnustavad demokraatiat ja toimivad demokraatlike normide järgi. · Nüüdisdemokraatiat nimetame polüarhiaks (paljude võim). Võim jagatud
Millised olid eestlaste valikud Teises Maailmasõjas Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus, väiksemaid gruppe või mõndi üksikuid mehi leidus aga pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Eestlased sõdisid Punaarmee ridades mobiliseerituna, mõistagi sunnitult. Kuigi mobiliseerimine oli keelatud, sest rahvusvaheline õigus ei lubanud võtta okupatsiooniarmeesse okupeeritud riikide kodanikke, kasutas Vene väejuhatus siiski seda võimalust. Sundmobiliseerimine oli arusaadav, sest milline eestlane oleks
Natsionaalsotsialism - natsism - äärmuslik liikumine ja õpetus Saksamaal. See taotles aaria rassi erandlikkusele toetudes parema ühiskonna loomist. Seisnes üksikisiku allutamises grupile. Agressiivsuses naabite suhtes. Juhikultuses. Nn alaväärtuslike rahvaste hävitamises. Rassism - maailmavaade, kus rasside vahel ei ole ega peagi olema võrdsust. Repressioon - surve avaldamine, mahasurumine, karistamine. SS - natside partei sõjaväestatud organisatsioon. Wehrmatch - Hitlerliku Saksamaa relvajõudude nimetus. Propaganda - uudised, teave ja kihutustöö, millega pannakse inimesi omaks võtma mingit arvamust. Füürer - diktaator Saksamaal. Hitler. Mussolini - Itaalia peaminister, kes juhtis fasiste. Mussolini õpetus - Rahvus on jääv, kuid inimelu väärtus väike ning selle ohverdamine riigi/rahvuse nimel on igati normaalne. Tema õpetus on natsilik. Fasism - äärmuslik diktatuurivorm Itaalias, mida iseloomustab juhi kultus, rassism, militarism.
Sobival hetkel loodeti see Lääne abiga kukutada. Lääneriikide liidrite kinnitused: kommunismi all vaevlevatel rahvastel tasub vaid hirmuvalitsuse vastu välja astuda ning neile antakse abi. Tegelikult polnud lääneriigid valmis asutama vabastamise samme. Ungari ülestõus 1956-Toimus meeleavaldus Poola toetuseks, mis kasvas üle avalikuks vastuhakuks. Tänavatel toimusid lahingud. Võimule sai Imre Nagy, kes tahtis Ungaris demokraatia üles ehitada ning sõlmis kokkuleppe relvajõudude väljaviimiseks riigist. Kuna jällegi ei võtnud lääneriigid midagi ette otsustas NSV Liit ülestõusu jõuga maha suruda. Suessi kriis 1956-Egiptuse juht G. A. Nasser riigistas inglastele kuulunud Suessi kanali. See tõi konflikti lääneriikidega. Egiptuse poolele asus NSVL, kes varustas neid ka relvadega. Inglaste mahitusel ründas Egiptust Iisrael, sõtta astusid ka Suurbritannia ja Prantsusmaa. Kriisi tagajärjel vähenes Suurbritannia ja Prantsusmaa mõju maailmas ning suurenes NL
1. Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus. Tööstuslik kauba tootmine. Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises. Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Inimõiguste tunnustamine. 2. Ühiskond- Inimeste kooselu korrastatud viis. 3. Miks muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus tööstusühiskonna tekkides? Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades. Linna ja maarahvastiku suhte arv muutus. Muutusid leibkonnamudelid. 4. Mis on teadusühiskond? Ühiskond, kus infot kasutatakse pidevalt nii majanduses kui poliitikas. 5. Kus ja millal tekkis heaoluriik? Tekkis 19. Sajandi lõpul Saksamaal või 20. sajandi esimesel poolel. 6. Mida tähendab heaoluriik? Parandab inimese toimetuleku võimalusi, sekkudes majandusse ja tulude jaotamisse. Lisaks täidab sotsiaalseid ülesandeid ja reguleerib majandust. 7. Mida positiivset ja mida negatiivset on Eesti madalates sotsiaal...
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus, väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus aga pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Ehkki mobiliseerimine oli ebaseaduslik- rahvusvaheline õigus ei lubanud võtta okupatsiooniarmeesse okupeeritud riikide kodanikke- kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust.Punaarmee poolel osalesid ka laskurkorpusesse kuuluvad eestlased. 20. Juulil kuulutati välja üldmobilisatsioon. Seega
Valgevene Kernu põhikool 9.Klass Meiry-Heleen Johanson Sissejuhatus Valgevene on merepiirita riik Euroopa idaosas. Piirneb Venemaa, Ukraina, Poola, Leedu ja Lätiga. Loodus Valgevene on üks vähestest riikidest, kus euroopa piison looduses vabalt elab. Valgevene kõrgeim tipp on Valgevene kõrgustikul asuv 345 m kõrgune Dziarzynskaja. Riik President on 1994. aastast alates Alaksandr Lukasenka, peaminister on detsembrist 2010 Michail Mianikovic. Valgevene Rahvavabariigi president eksiilis on Ivonka Survilla. Riigikaitse Valgevene riigikaitse aluseks on maavägede 2 armeekorpust, Läänepiirkonnas, staap Hrodnas ja Loodepiirkonas, staap Barysas, lisaks regulaarvägedele on Valgevene kaitsejõudude koosseisus ka territoriaalsed kaitseväed, mis on relvajõudude reserviks, mis mobiliseeritakse sõja alguses. ...
NATO liikmesolek tähendab Eesti jaoks ühelt poolt osasaamist maailma tugevaima sõjalise organisatsiooni poolt genereeritud julgeolekust ja stabiilsusest, teisalt peame aga ise jõukohaselt alliansi julgeolekusse panustama. See tähendab nii hädas olevale liitlasele appitõttamist kui ka ühiste väärtushinnangute kaitsmist väljaspool liitlasriikide territooriumi. Eesti on vastu võtnud otsuse viia sõjalised kaitsekulutused 2% tasemele SKP-st ning nõustunud 8% relvajõudude osalemisega rahvusvahelistel operatsioonidel ja 40% relvajõudude valmisolekuga kiiresti ümber paiknema. Hetkel on Eesti kõrge valmidusastmega üksus Scoutspataljon, mille peamine eesmärk on osalemine NATO, Euroopa Liidu või ÜRO poolt juhitavatel rahvusvahelistel operatsioonidel ning tõrjuda Eesti-siseseid äkkrünnakuid. Scoutspataljonis treenitud mehed on osalenud/osalevad paljudel NATO operatsioonidel ning Eesti jätkab üksuse täiustamist selleks otstarbeks. NATO
Ühiskonna struktuurilt- kodanikuühiskond Filosoofiliselt- postmodernne Tehnika/majandus- postindustriaalne *Demokraatia tunnsjooned: -vabad valimised -kodanikuvabaduse tunnustamine -õigusriik ja kõige võrdsus seaduste ees -võimuinstitatsioonide lahusus ja tasakaalukus -kohtusüsteemi ja teistekontrorganite poliitiline sõltumatus -vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vabaajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks -tsiviilkontroll relvajõudude üle -vähemuste õigustega arvestamine -lähtumine põhiseadusest(legitiimsus) -fluralism/polüarhia-arvamuste paljusus *Siirdeühiskond-ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja-suhted asendatakse demograatlikega, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. *Polüarhia-kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondadele, kodaniku- organisatsioonide ja survegruppide vahel.
tööd. Peasekretär on ka: • Kaitseplaneerimise komitee, • Tuumaplaneerimise komitee, • Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu (EAPC), • Vahemere Koostöögrupi esimees, • NATO-Venemaa alalise ühisnõukogu, • NATO-Ukraina komisjoni kaasesimees. Kui traditsiooniliselt valitakse peasekretäri ametisse Euroopa esindaja, siis NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja määravad aga Ameerika Ühendriigid. NATO ja Eesti • 29.märts 2004 • Osalemise eelduseks relvajõudude pidev arendamine, rahuoperatsioonidel osalemine • NATO liikmesriigina on Eesti julgeolek tagatud kollektiivkaitse põhimõttega, mille kohaselt rünnak ühe liikmesriigi vastu tähendab kogu alliansi ründamist. (Põhja-Atlandi lepingu artikkel 5) • Sõjaväelised operatsioonid: Bosnia ja Hertsegoviina (1996- 2003), hiljem EL-i juhitud; Kosovo (1999-...); Afganistan (2003-...); (Iraak 2003-2008, koalitsiooniväed) • Eesti on NATO reageerimisjõudude (NRF) koosseisus osalenud
kodanikuõigused. Demokraatia miinimumnõue on vabad valimised. Täieliku liberaalse demokraatia tunnused on: · Kodanikuvabadused · Õigusriik, kõigi võrdsus seaduse ees · Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · Kohtusüsteemi jt kontrollorganite (keskpank, riigikontroll, keskvalimiskomisjon) poliitiline sõltumatus · Vaba kodanikuõhiskond · Vaba ajakirjandus · Vähemuste õiguste arvestamine · Tsiviilkontroll relvajõudude üle Kui kõik tunnustavad demokraatiat ja toimivad demokraatlike normide järgi, on demokraatia juurdunud. Polüarhia paljude võim (R. Dahl) jagatud ja tasakaalustatud riigivõimu kõrval on aktiivne ja tegus kodanikuühiskond.
Eestlaste valikud Teises Maailmasõjas Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus. Väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmees võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Eestlasi sundmobiliseeriti, sest leidus vähe neid, kes olid valmis vabatahtlikene kommunistliku ideoloogia eest sõdima. Punaarmee poolel osalesid 1941.aasta lahingutes 22.territoriaalse laserkorpuse ridadesse kuulunud eestlased. Korpus koosnes esialgu Eesti ohvitseridest, allohvitseridest ja ajateenijatest. Eestlaste osa korpuse väeosades vähenes järk-järgult. Eesti sõdureid ei kasutatud oma kodumaal, vaid viidi nad Venemaale. 1941 juulis kuulutas kommunistlik võim välja Eestis üldmobilisatsiooni. Mobiliseeriti ainult Põhja- Eesti mehi, sest selleks ajaks oli suur osa Eestist langenud Saksa vägede kätte. Punaarmeesse sattumine sõltus mee...
Riik Okupatsioon- maa osaline või täielik hõivamine võõrriigi relvajõudude poolt. Suveräänsus- riigi sise- ja välispoliitiline sõltumatus teistest riikidest. Demokraatia- poliitilise korra vorm, kus riiki juhivad rahva saadikud ja kõigil on kodanikuvabadused ja- õigused. Vabariik- riigi valitsemise vorm, mille puhul kõrgemad võimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Parlament- valitav rahvaesindus, riigi kõrgem seadusandlik organ. Otsene demokraatia- valitsemisvorm, milles kogu kodanikkond kasutab õigust
Süüria kodusõda 2012. aastal Kevin Kalmus Süüria Süüria on riik LähisIdas. See piirneb läänest Vahemere ja Liibanoniga, põhjast Türgiga, idast Iraagiga, lõunast Jordaaniaga ja edelast Iisraeliga Pealinn: Damaskus Rahvaarv: 22 500 000 (2009) Süüria on unitaarne vabariik. Kehtib 26. veebruaril 2012 jõustunud põhiseadus, millega määratletakse Süüria poolpresidentaalseks vabariigiks, kus islam on valitsev usk Süüria tähtsaimad majandusharud on põllumajandus, nafta tootmine, tööstus ja turism. Majandust on oluliselt mõjutanud naftahinna kõikumine maailmaturul, rahvastiku kiire kasv ja suured sõjalised kulutused Süüria inimõiguste olukord on üks halvimaid maailmas. Süürias vahistatakse meeleavaldustel demokraatlike vaadetega inimesi ja inimõiguslasi, pannakse kinni veebilehti, vahistatakse blogipidajaid ja kehtestatakse reisikeelde. Omavoliline kinnipidamine, piinamine ja inimeste kadumine...
Abistamisleping Saksamaaga tegid Itaalia, Jaapan. Hispaania kodusõda- 1936-1939 a. Võitis Franco diktatuur. Rahvasteliidu eesmärk: 1. Sõjalise sekkumiseta lahendata tülisid riikide vahel 2. Arendada majanduslikku ja kultuurilist koostööd Reparatsioon- kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale. Agressor ( sõjaalgataja ) Jaapan. Sakslaste soov oli, et neid tunnistatakse suurriigina ja relvajõudude norme tühistataks. Kriis jõudis kiiresti Euroopasse, sest meie majandus sõltus USA majandusest. Saksamaa majanduse põhiprobleemis olid: 1. Inflatsioon- raha väärtuse langemine 2. Suured reparatsioonid Börsikrahh 1929 a. Itaalias valitsesid 1930 aastal Fasistid eesotsas Mussoliniga. Saksamaal võimul 1933 a. Natsionaalsotsialistlik Töölispartei ( natsid ), Adolf Hitleri juhtimisel. Majanduskriisi lõpp 1933 a., sest siis hakkas majandus taastuma majanduskriisist.
mongooliast,1988-NSVL väed, Vietnami ja Kuuba üksused hakkasid lahkuma Kambodzast ja Poolast,1990-Ungarist ja Tsehhoslovakkiast,1991-poolast;1988-saavutati vaherahukokkulepe Nicaragua sõdivate poolte vahel. 1945-Tuumajastu algus. 1957-Kontinentidevaheline rakett.1958- Algasid läbirääkimise tuumalrevastuse piiramise üle.1963-Tuumarelva katsetuste osalise keelustamiseleping. 1969-Algasid läbirääkimised strateegilise relvastuse piiramise üle. 1973- Algasid läbirääkimise relvastuse ja relvajõudude vähendamise üle Kesk-Euroopas. 1981-Aögasid läbirääkimised relvastuse ja relvajõudude vähendamise üle. 1983-Strateegine kaitsealgatus. Kriis Põhjused Osalejad Tagajärjed Korea 1950-53 Põhja-K tahtis Lõuna-K sotsialistlikuks muuta P-Korea, L-Korea, NSVL autoriteedi vähenemine Aasias ja
Kirjutamist alustas ta 1924. aasta kevadel vanglas. Hitleri meelest pidi Saksamaa saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. Kolmas riik natsiliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma, teine 1870. aastal ühendatud Saksa keisririik ja kolmas Hitleri juhitav Suur- Saksamaa. Führer diktaator ehk füürer. Hitlerijugend - Natsionalistlik Saksa Töölispartei - Aarialane - SS - kaitsemalev Wehrmacht hitlerliku Saksamaa relvajõudude nimetus. * Vladimir Lenin 1870-1924. oli Venemaa bolsevike juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, NSVL esimene valitsusjuht ja leninismi rajaja Jassif Stalin 1879-1953. Oli Nõukogudeliidu juht. Benito Mussolini 1883-1945. oli Itaalia peaminister ja diktaator aastail 19221943 ja seejärel juhtis aastatel 19431945 Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki. Adolf Hitler 1889-1945. Alates 1921. aastast oli ta Natsionaalsotsialistliku Saks
Nigeeria jaguneb halduslikult 36 osariigiks ja pealinna alaks. Ta pealinn on alates 1992. aastast Abuja, kuigi suurim linn Nigeerias on endiselt Lagos. Abuja asub peaaegu riigi keskel, Nigeri ja Benue jõe ühinemiskohast vahetult põhja pool. Nigeerias kõneletakse peamiselt inglise ja hausa keelt. Nigeeria riigikord on unitaarne vabariik. Pärast 1985. aasta sõjaväelist riigipööret juhib riiki Valitsev Sõjanõukogu. Valitseva Sõjanõukogu esimees ehk president on ka relvajõudude ülemjuhataja ning juhib ka Rahvuslikku Ministrite Nõukogu ja Osariikide rahvusnõukogu.Alates 19. sajandist, mil Suurbrittania hakkas kolooniad asutama on ka Nigeeria olnud Briti võimu all ning riigipeadeks olid kindralkubernerid. Alles 1920. aastal elavnes vastupanuliikumine ning kaks aastat hiljem rajati partei, mis taotles omavalitsust Briti impeeriumis. Hiljem, 1944. aastal asutati ülemaailmne partei, mis taotles juba täielikku iseseisvust
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus, väikseimaid gruppe või üksikuid mehi leidus aga pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmeesse sattusid enamasti need, kes olid sunniviisiliselt mobiliseeritud Vene armeesse. Kuigi oli keelatud võtta armeesse inimesi okupeeritud riikidest, kasutati seda võimalust ära. Oli vähe neid, kes vabatahtlikult astuks Vene armeesse. Paar erandit oli. Üheks neist olid hävituspataljonid, kes võitlesid metsavendade vastu. Nad said tuntuks sellega, kui nad mõrvasid süütuid tsiviilelanike ja röövisid ja põletasid talusid. Teine erand oli 22. territoriaalne laskurkorpus. Algul koosnes see vaid eestlastest, kuid aja möödudes eestlaste hulk vähenes. Üldmobilisatsiooni ajal mobiliseeriti umbes 32 000 meest Venemaale. Sealsetes tööpataljonides pidid mehed tegema ränkrasket tö...
positsioonisõda- rinne püsis paigal, sõjategevust oli vähe, kumbki pool oli äraootaval seisukohal. manööversõda- püsiva rindejoone puudumine, lahingutegevus laial rindel ja suures sügavuses ning olukorra kiire ja ootamatu muutumine. Üksikute lahingute pidamine. separaatrahu- rahu, mille on vastasriigiga sõlminud üks liitlasriik teistest liitlastest eraldi. okupatsioon- riigi maa-ala ajutine hõivamine teise riigi relvajõudude poolt. separatism- eraldumispüüe. keiser Nikolai II- oli Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Nikolai II valitses aastatel 18941917. keiser Wilhelm II - oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas 18881918. Teda on peetud üheks peamiseks süüdlaseks Esimese maailmasõja algatamises. keiser Franz Joseph- oli Austria keiser alates 2. detsembrist 1848 ja Austria-Ungari keiser alates 1867. Aastast.
kus nõuti leiba, Nõukogude vägede väljaviimist nind vabasi valimisi. Ülestõus suruti aga maha. Tsehhoslovakkias(1968) oli demokratiseerimisprotsess, mida nim Praha kevadeks, kuid see suruti tankidega maha ja riigi etteotsa pandi Moskvale kuulekad tegelased. Sotsialistlik maailmasüsteemi lagunemisprotsess oli aastatel 1987-1991.- põhjustatud majandusest, ideoloogilisest kontrollist, perestroikast ning vastuhakkudest. Seega 1991. 25 dets. pani M. Gorbatsov maha NSVL presidendi ja relvajõudude ülemjuhataja ameti. Samal õhtul langetati NSVL riigilipp Kremli Suure Palee katusel ja asendati Venemaa ajaloolise trikolooriga.
tõstab turumajanduse efektiivsust Demokraatia *poliitiline kord ,kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikut. kaudu *pärit antiik-Kreekast*2-1saj eKr demokraatia kriis *taaselustus 18.saj valgustusega Tunnused:*vabad valimised* kodanikuvabadused ja õigused *kõigi võrdsus seaduse ees *võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustus*kohtusüsteemi sõltumatus*kodanikuühiskond*vaba ajakirjandus*arvamuste paljusus*vähemuste õigustega arvestamine *tsiviilkontroll relvajõudude üle Tingimused: *põhiseadus ja valitsemisinstitusioonid*kirjaoskus *ajakirjanduse lai levik*kodanikuühiskonna kujunemine*avatud ühiskond*sallivus ja koostöö*konpromissivalmidus Lained:*1826.-1922.a(itaalia)*1945.-1956.a(Ungari),*1970ndate keskpaik*1991(NSVL lagunemine) Ühiskonna jätkusuutlikkus *areng, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Eesmärgid:*ökoloogiline tasakaalustus*heaolu kasv*kultuuri
Pindala on 1 221 900 km2 ja rahvaarv 75 miljonit. Etioopia on üks maailma vanimaid riike ja Aafrikas rahvastiku suuruselt teine. Samuti on see üks vanima inimasutuse jälgedega riike. Etioopia on jaotatud 14 provintsiks, pealinn on Addis Abeba. Riik koosneb rassilisest ja kirevast rahvastikust, mis tõttu räägitakse seal mitmeid keeli. Etioopia on unitaarne vabariik. Kõrgeim võimuorgan on Ajutine Sõjaväline Haldusnõukogu, mille esimees on ühtlasi riigipea, valitsusjuht ja relvajõudude ülemjuhataja. Rahvastikust on 40% usklikest kristlased ja 50% muhameedlased. 19. sajandi lõpus toimunud Itaalia-Etioopia sõjas suutis Etioopia oma sõltuvust kaitsta ja Menelik II ühendas Etioopia lõunaosa islamiriigid ning selle tulemusena saigi riik oma nüüdsed piirid. 1889 sai pealinnaks Addis Abeba. Riik hakkas arenema ning suhted Euroopaga paranesid. Meneliku tütre, Haile Selassie I, keisriks saamisega algasid riigid mitmed reformid. 1935. aastal tungis Etioopiale taas kallale
Tuntuks sai ta vaeste klientide kaitsmisega. Kavandas kaks nurjunud riigipöör dekatset Fulgencio Batista parempoolse reziimi vastu osales 1953 koos vend Rauliga rünnakus Santiago de Cuba sõjaväe kasarmute vastu Pärast pagulust USAs ja Mehhikos üritas Castro 1956 salaja maabuda Kuubal, kuid tulevahetuses jäi ellu vaid 11 tema poolehoidjat Lõpuks kogus ta 5 000 mehelise sissiarmee, kes 1. jaanuaril 1959 kukutas Batista Castrol oli ka Kuuba relvajõudude kõrgeim auaste `Comandante en Jefe' (ülemjuhataja) Veebruaris 1960 hakkas Kuuba NSVLiiduga kauplema, mistõttu tekkisid probleemid USAga; Hrustsov ja Castro sõlmi sid omavahel mitmeid lepinguid Castro riigistas paljud ettevõtted ja varad ning oma tegudes püüdis saavutada olukorda, mis oleks vaestele parim; seetõttu oli ta vaeste hulgas väga populaarne 60ndatel püüdis USA Castrot võimult kukutada 1960
Eesti valikud II-maailmasõjas II-maailmasõda algas 1.septembril 1939aastal. Samal kuul esitas Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse punaarmee baasid. Vältimaks sõda kirjutas Eesti valitsus 28.septembril baasidelepingule alla. Baasidelepingu alusel sai punaarmee endale mitu baasi Lääne-Eesti saartel (Saaremaal ja Hiiumaal), rannikul(Paldiskis, Rohukülas, Kloogal, Laulasmaal) ja ka sisemaal(Kuusikul ja Kehtnas). Kohale saabunud punaarmee 65.laskurkorpus oli Eesti sõjaväega võrreldes nii arvuliselt kui ka sõjaliselt mitmekordses ülekaalus: sellesse kuulus üle 21000 punaväelase, 337 soomusmasinat ja 255 lennukit. 17.juunil 1940 aastal Eesti okupeeriti. Mõni päev hiljem pani Moskva ametisse endale Moskva meelse valitsuse. Koheselt likvideeriti Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused. Riigiametnikud asendati kommunistidega. Käivitati ...
Teist maailmasõda võikski pidada maailma ajaloo suurimaks sõjaks. 22. juunil 1941 puhkes NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõda, mis jõudis Eesti aladele juba paari nädala pärast, mil Saksa eelväed jõudsid Lõuna-Eestisse. Kui algas sõda Vene ja Saksa vahel, läksid väga paljud eesti mehed metsa, kus moodustasid endiste Eesti sõjaväelaste ja Kaitseliidu liikmete juhitud partisanisalku. Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus. Eestlastel tuli võidelda erinevates armeedes ja mundreis. Tihti sõditi isa-poja, poeg-isa vastu. 14.06.1941. aastal toimus massiküüditamine kolmes Balti riigis- deporteerides Eestist üle 10000 inimese, keda ohtlikuks peeti. Eesti rahval ei olnud erilist valikut, meilt lihtsalt võeti võimalus sõdida oma riigi eest. Punaarmeesse minejaid oli vähe. See on ka üks põhjuseid, miks kuulutati välja sundmobilisatsioon, vaatamata sellele, et mobiliseerimine oli ebaseaduslik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
