moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust PS § 11 • Põhiõiguse piirangu formaalsed tingimused: Seadusliku aluse põhimõte st: - seadus peab eksisteerima - seaduse vastuvõtmine järgis menetlusnõudeid - seadus peab olema kättesaadav - seadus peab olema arusaadav • Põhiõiguse piirangu materiaalsed tingimused: - piirangu legitiimne eesmärk - proportsionaalsuse kontroll, kas piirang on: a) sobiv b) vajalik c) mõõdukus Vabadusõigused • Vabadusõiguse funktsioon on tagada isikutele elada ja tegutseda vabalt, ilma riigi ja kolmandate isikute sekkumiseta • Inimväärikus kui vabadusõiguse alus - kehalise puutumatuse austus ja kaitse - inimväärsete elutingimuste tagamine - inimeste õiguslik võrdsus - identiteedi säilitamine - igaühe õigus ise vabalt otsustada - aus menetlus Üldine vabadusõigus • Igaühel on õigus vabale eneseteostusele (PS § 19 lg 1)
ühiskondlikke valikuid. Viktor ei ole avaliku elu tegelane, sest ta ei tööta üheski riigiametis. ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON: Viktor on avaliku elu tegelane, sest oma luksusliku ning pillava elustiili tõttu figureerib ta sageli ajalehe Äripäev ja Õhtuleht esikaanel. Lisaks kuulub ta ka ,,Rikaste TOP 10" nimekirja. VIKTORI ADVOKAAT JÜRI RAIDLA: Isegi kui nad on avaliku elu tegelased, ei tähenda see seda, et neil on kuidagi moodi väiksemad inim- ja vabadusõigused, näiteks õigus privaatsusele, kodu puutumatusele ning kaitsele meelevaldse sekkumise eest tema perekonna- ja eraellu. Viktori naine ja lapsed, kes olid ka selle kõigega seotud ei pääsenud alandusest ja halvast käitumisest nende vastu. Sellised kõmulood mõjusid negatiivselt Viktori perele, eriti lastele, keda hakati koolis kiusama (neid tõrjuti ja neist hoiti eemale). Niisugusest juhtumist võib lastele jääda lapsepõlvetrauma, mis võib erinevat moodi tulevikus väljenduda.
poliitilised õigused-valimisõigus, koosolekute pidamise vabadus. b)sotsiaalsed ja majanduslikud õigused-õigus tervisekaitsele, haridusele, eluasemele. c)solidaarsusõigus (tunnustatud eelkõige rahvusvahelisel tasandil-õigus rahule, arengule, keskonnaalased õigused. Sisu järgi: a)vabadusõigus, b)võrdsusõigus, c)õigused riigi positiivsele tegevusele-kaitseõigused ja sotsiaalsed põhiõigused. Vabadusõigused-Vabadusõiguste esmane funktsioon on tagada isikutele võimalus elada ja tegutseda vabalt, ilma riigi ja kolmandate isikute sekkumiseta (tõrjefunktsioon). Samas on vabadusõigustel ka kaitsefunktsioon. Sotsiaalsed põhiõigused-on riigi poolt tagatavad õigused mis kaitse nendele isikutele, kes on mingisuguses õigussuhtes nõrgemad ja ei suuda mingisuguses valdkonnas hakkama saada nt pagulased. Nõudeõigus riigi vastu.Õigused krim.menetluses-
Siia hulka kuuluvad nn poliitilised õigused nt. aktiivne ja passiivne valimisõigus. 2. Üksiku õigused ühisolemisele. Siia kuuluvad nt. riigiteenistujatele kuuluv nõudeõigus töötasu maksmiseks; nõudeõigus rohkemmakstud maksude tagasisaamiseks; nõudeõigus teatud kindla haldusakti vastuvõtmiseks riigiasutuse poolt; korralise kohtutee kasutamise võimalus avaliku võimu vastu. 3. Vabadusõigused . Milleks on eelkõige demokraatlikes riikides sätestatud põhiõigused ja vabadused. NENDE ÕIGUSTE KAITSE ON RIIGI POOLT ERINEVA TUGEVUSEGA. Juriidiline kohustus Tulenevad objektiivsest õigusest lõppastmes subjektiivsetele õigustele vastavad juriidilised kohustused. Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Antud juhul on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest enda valdusesse
Järgnevalt tulevad vaatluse alla nende mõistete tähendused. 1.1. Põhiõigused Põhiõiguse mõiste määratlemiseks on võimalik rakendada kaht kriteeriumi - materiaalset ja formaalset. Põhiõigused materiaalses tähenduses on ainult need õigused, mis kuuluvad riigi põhialuste hulka ja mida põhiseadus seetõttu säärastena tunnustab. Saksa riigiõiguslase Carl Schmitt'i järgi, kes lähtub liberaalse õigusriigi ideest, kuuluvad riigi põhialuste hulka individuaalsed vabadusõigused. Eesti Vabariigi põhiseadus järgib ilma kahtluseta liberaalset traditsiooni. Vabadus on preambulas tõstetud ülimaks väärtuseks õigluse ja õiguse ees. Kogu põhiseaduse teine peatükk, milles on selgelt esiplaanil vabadusõigused, viitab liberaalse maailmavaate domineerimisele põhiseaduse teksti autorite seas. Samas sisaldab põhiseaduse teine peatükk aga ka näiteks õigust haridusele (§ 37 lg 1 lause 1). Kui rakendada põhiõiguste mõiste
universaalsed ja üldkehtivad ning inimväärseks eluks vajalikud, meie loomusega kaasa sündinud ning vajalikud iga inimese isesivaks mõtlemiseks, tegutsemiseks ja arenemiseks. Ilma vabadusõigusteta ei tunneks riigis elavad kodanikud rahulolu ei riigi ega enda elu üle, kuna puuduks võimalus teha vabalt iseseisvaid otsuseid, ennast ise vabalt kujundada ning lähtuda tuleks vaid piirangustest ja ettekirjutustest. Vabadusõigused moodustavad Eesti põhiseaduses peamise osa põhiõigustest, sest põhiõiguste üks tähtsamaid funktsioone on tagada kodanikule kaitse riigipoolse omavolilise sekkumise eest igaühe vabadustesse. Lisaks on nende praktiliseks tagamõtteks kindlustada inimeste vabadus ja heaolu teatud minimaalses ulatuses. Üheks tähtsaimaks vabadusõiguseks võib nimetada vaba eneseteostuse, mis kujutab endas isiku üldist tegutsemisvabadust, käituda enda veendumuste ja põhimõtete järgi, jäädes samal
o Seadusandlik võim o Täidesaatev võim o Kohtuvõim Põhiseaduse printsiibid: o Demokraatia printsiip o Õigusriigi printsiip o Sotsiaalriigi printsiip o Muud printsiibid Põhiõiguse liigid ajaloolise kujunemise järgi: o inimõigused ja poliitilised õigused o sotsiaalsed ja majanduslikud õigused o solidaarsusõigused Põhiõiguste liigid sisu järgi: o vabadusõigused o võrdsusõigused o õigused riigi positiivsele tegevusele Põhiõiguse kandjad ja adressaadid: o Põhiõiguste kandjad füüsilised isikud juriidilised isikud o Põhiõiguste adressaat ehk kohustatud pool on eelkõige riik Põhiõiguste piiramine: o Põhiõiguste piiranguid võib kehtestada ainult seadusega
Vabariigi President Vabariigi Valitsus Riigikohus Eesti Pank Riigikontroll Õiguskantsler Kohalik omavalitsus 39. Põhiõiguste ja vabaduste süsteem ja liigitus. Ajaloolise kujunemise järgi: - Inimõigused (üldõigused) ja poliitilised õigused (valimisõigus) - Sotsiaalsed ja majanduslikud õigused (õigus tervisele, kaitsele, haridusele) - Solidaarsusõigused (õigus rahule, keskkonna arengule) Sisu järgi: - Vabadusõigused: tagavad mittesekkumise isiku vabadussfääri - Võrdsusõigused: võrdseid tuleb kohelda võrdselt - Õigused riigi positiivsele tegevusele: riik tagab, et isik on kaitstud. 40. Haldusõigus. Rajaneb riigiõiguslikel alustel ja seondub eeskätt riigivõimu ühe harutäidesaatva riigivõimu teostamisega. 41. Avalik haldus. a) Haldusorganisatsioon, kuidas riigi avalik sektor on üles ehitatud. b) Materiaalõiguslik, seotud kogu riikliku tegevusega
Materiaalne nõue tähendab, et riivel peab olema legitiimne põhjus ja riive peab olema proportsionaalne. 18.8 Kuidas hinnatakse proportsionaalsust Proportsionaalsuse põhimõtte- piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. See tähendab, et isegi kui mõni põhiõiguse piirang oli kehtestatud PS-s kehtestatud lubatud eesmärgil, võib selline piirang osutuda siiski põhiseadusevastaseks. 18.9 Vabadusõigused Vabadusõiguse eesmärgiks on anda isikutele võimalus elada ja tegutseda vabalt, ilma et nende tegevusse sekkuks riik ja kolmandad isikud. 18.10 Võrdsusõigused Võrdsusõigused kaitsevad võrdseid ebavõrdsete ja ebavõrdseid võrdse kohtlemise eest. Vabadusõigused tagavad üksikisikule otsustamisvabaduse midagi teha või tegemata jätta. 18.11 Ebavõrdse kohtlemise keeld Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo,
kust võis välja kasvada ,,Bill of rights". Selle valimiskapitulatsiooniga tunnustas hoon parlamendi maksude lubamise õigust, inglaste vabadusi ja allutas end parlamendile kui suveräniteedi kandjale. Sellega oli ta toonud ohvriks oma nõudmise absoluutsele, ainult Jumalast tuletatud ja parlamendi ees vastutamatule võimule. Kuningas oli põhikorra isandast muutunud põhikorra organiks. Ta võlgnes oma ameti parlamendile, kelle kokkukutsumises ja tegutsemises ta ei osalenud. ,,Magna charta" vabadusõigused said inimõiguste iseloomu sajandi võrra varem kui Ameerika Ühendriigid ja Prantsusmaal kuulutati välja inim- ja kodanikuõigused (1775 ja 1789).10 Kokkuvõte Common law kui õigussüsteem on otseselt välja arenenud Inglismaal kujunenud õigustraditsioonist. Erialakirjanduses jagatakse selle traditsiooni kujunemislugu nelja perioodi. Nendeks perioodideks on: anglosaksi periood; common law kujunemise periood;
jt) haldusmenetluse läbiviimise kohta 23. Milline on vabadusõiguste funktsioon? Nimeta peamised vabadusõigused. o Kui eriseaduses on viide HMS-le Anda isikutele võimalus elada ja tegutseda vabalt, ilma riigi ja kolmandate isikute poolse sekkumiseta. 56. Millised on haldusmenetluse põhimõtted
Materiaalne nõue tähendab, et riivel peab olema legitiimne põhjus ja riive peab olema proportsionaalne. 18.8 Kuidas hinnatakse proportsionaalsust Proportsionaalsuse põhimõtte- piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. See tähendab, et isegi kui mõni põhiõiguse piirang oli kehtestatud PS-s kehtestatud lubatud eesmärgil, võib selline piirang osutuda siiski põhiseadusevastaseks. 18.9 Vabadusõigused Vabadusõiguste abil võimaldatakse igaühel kaitsta enda vaba käitumist teiste isikute rünnete eest. Igaüks, kelle vabadusõigusi rikutakse, peab saama seda vabadust uuesti kasutada. Vabadusõiguse eesmärgiks on anda isikutele võimalus elada ja tegutseda vabalt, ilma et nende tegevusse sekkuks riik ja kolmandad isikud. 18.10 Võrdsusõigused Võrdsusõigused kaitsevad võrdseid ebavõrdsete ja ebavõrdseid võrdse kohtlemise eest. Võrdsusõiguste puhul
· Varanduslikud õigused - õigus oma vara reziimi määrata. Teenivad majanduslikke huve. Avaliku õiguse subjektiivsed õigused. Need on kaitsval normil põhinevad õigused avaliku võimu kandjate vastu. Tegemist on ka ühe õigusriigi tähtsa tunnusega, mis annab "õigusliku tee" avaliku võimu vastu. · õigused avalikus elus osalemiseks - poliitilised õigused, nt valimisõigus · õigused ühisolemisele - huvi riigi tegevuse vastu, mis on suunatud üksikisiku heaks · vabadusõigused - konstitutsionaalsed põhiõigused ja -vabadused. 4. Selgita ,,asja" mõistet. Asi on kehaline ese (TSÜS § 49) (meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletav ja reaalselt käegakatsutav. Võib olla tahke, voolav, gaasiline (saab valitseda asjaõiguslike põhimõtet alusel peab olema suletud näiteks anumasse, peab olema võimalik valitseda mere voolav vesi/vesi ämbris). Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut
kolmandalt isikult tegevust või tegevusetust. Konstitutiivne subjektiine õigus ehk õigusmoodustav õigus, mis annavad selle omajale võimu ühepoolselt õigust muuta. Avalikus õiguses liigitatakse subjektiivset õigust: subjektiivsed avalikud õigused avalikust elust osavõtuks(poliitilised õigused nt aktiivne ja passiivne valimisõigus), üksiku õigused ühisolemisele(nt riigiteenistujatele kuuluv nõudeõigus töötasu maksmiseks), vabadusõigused(demokraatlikes konstitutsioonides sätestatud põhiõigused) . 1. Mida tähendab juriidiline kohustus? Selgita! Juriidiline kohustus on õigussuhte kohustatud poolele objektiivsest õigusest tulenev temale kuuluv ja vajalik käitumine. Juriidiline kohustus lasub kohustatud subjektil, garanteerides kellelegi teisele subjektiivset õigust. Juriidiline kohustus tuleneb samuti objektiivsest õigusest, ja on mõeldud subjektiivse õiguse realiseerimiseks
formaalsed nõuded ning piirang on vajalik demokraatlikus ühiskonnas Põhiõiguste piirangu lubatavus · Oigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust PS § 11 · Põhiõigusi saab piirata üksnes seadusega. · Põhiõiguste piirang peab olema proportsionaalne st: - kas piirang on: a) sobiv b) vajalik c) mõõdukus Vabadusõigused · Vabadusõiguse funktsioon on tagada isikutele elada ja tegutseda vabalt, ilma riigi ja kolmandate isikute sekkumiseta · Inimväärikus kui vabadusõiguse alus - kehalise puutumatuse austus ja kaitse - inimväärsete elutingimuste tagamine - inimeste õiguslik võrdsus - identiteedi säilitamine - igaühe õigus ise vabalt otsustada - aus menetlus Uldine vabadusõigus · Igaühel on õigus vabale eneseteostusele (PS § 19 lg 1)
kohtuvõimu teostades •Kohalikud omavalitsused •Erasubjektid. Erasubjektid, kui nad ei täida avalikke ülesandeid, ei ole põhiõiguste adressaadid, kuid nad on seotud põhiõigustega PS §19 lõike 2 kaudu. Riigil on kohustus tagada põhiõiguste kehtivus eraisikute vahelistes suhetes. Igaüks, kellel on PS-ealusel mingi õigus olemas, võib selle õiguse kasutamisest loobuda •Põhiõigustest loobumine peab olema vabatahtlik Vabadusõigused •Vabadusõiguse funktsioon on tagada isikutele elada ja tegutseda vabalt, ilma riigi ja kolmandate isikute sekkumiseta •Inimväärikuskui vabadusõiguse alus -kehalise puutumatuse austus ja kaitse-inimväärsete elutingimuste tagamine-inimeste õiguslik võrdsus -identiteedi säilitamine-igaühe õigus ise vabalt otsustada -aus menetlus Üldine vabadusõigus •Igaühel on õigus vabale eneseteostusele (PS §19 lg 1)
tuleb hakata uurima seda, et see pole ebaseaduslik. Riigikohus valdavalt lähtub Dworkini sellisest lähenemisest. Põhiõigusi sätestavaid Põhiseaduse norme on riigikohus järjekindlalt käsitlenud printsiipidena. St. praktilises tegevuses seda, et kui riik on asunud mingit põhiõigust piirama, tuleb kontrollida, kas vastav piirang on põhiseadusekohane (kas see on proportsionaalne või kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõtetega). Eesti põhiseaduses loetletud vabadusõigused on negatiivsed vabadused. Negatiivne vabadus tähendab isiku vabadust oma õigust kasutada või mitte kasutada. Seejuures võib ta enda vabadust vähemalt teatud piirideni kasutada enesele kahjulikul viisil, ilma et teda takistataks. (Kirjanduses on käsitletud printsiipidena demokraatia, inimväärikus, suveräänsus, rahvuslik unitaarriiklus, õigusriik, vabadus, õiglus ... Regulatiivset toimet omavad põhimõtted ei ole printsiibid) 6
Üksikkodanikul on riigi suhtes kolme liiki huvisid: huvi riigi valitsemisest ja avalikust elust osavõtuks; huvi riigi tegevuse vastu, mis on suunatud üksiku heaks; huvi individuaalse tegevusvabause vastu riiklike rünnete eest. Subj õigused av-õiguses jagunevad: 1. subj av-õigused avalikust elust osavõtuks. Nn poliitilised õigused nagu valimisõigus 2. üksiku õigused ühisolemisele, nt nõudeõigus maksude tagasisaamiseks 3. vabadusõigused. Põhiõigused ja vabadused 16. Mida tähendab juriidiline kohustus? Selgita! Subjektiivsetele õigustele vastavad juriidilised kohustused. Jur kohustus – vajalik käitumine, mida tuleb teostada vahetult või lõppastmes subjektiivse õiguse kandja huvides. Juriidiline kohustus võib realiseeruda kas mingis tegevuses või tegevusetuses, oleneb, kuidas objektiivne õigus sätestanud on 17. Mida tähendab õiguse subjekt? Selgita!
Varanduslikud õigused - õigus oma vara reziimi määrata. Teenivad majanduslikke huve. Avaliku õiguse subjektiivsed õigused Need on kaitsval normil põhinevad õigused avaliku võimu kandjate vastu. Tegemist on ka ühe õigusriigi tähtsa tunnusega, mis annab "õigusliku tee" avaliku võimu vastu. õigused avalikus elus osalemiseks - poliitilised õigused, nt valimisõigus õigused ühisolemisele - huvi riigi tegevuse vastu, mis on suunatud üksikisiku heaks vabadusõigused - konstitutsionaalsed põhiõigused ja -vabadused. Objektiivne õigus ehk positiivne õigus on kirjutatud kujul esitatud õigusnormide kogum. Lähtub riigist ning õiguse õiguskindlusest. Kehtimiseks peab läbima formaalse tee, käsitletakse vaid kirja pandud õiguse allikaid. Õiguse tõlgendamise klassikalised meetodid Klassikalised tõlgendamise viisid on grammatiline, loogiline, ajalooline ja süstemaatiline. 1.Lingvistilised argumendid keelelised argumendid:
Varanduslikud õigused - õigus oma vara režiimi määrata. Teenivad majanduslikke huve. Avaliku õiguse subjektiivsed õigused Need on kaitsval normil põhinevad õigused avaliku võimu kandjate vastu. Tegemist on ka ühe õigusriigi tähtsa tunnusega, mis annab "õigusliku tee" avaliku võimu vastu. õigused avalikus elus osalemiseks - poliitilised õigused, nt valimisõigus õigused ühisolemisele - huvi riigi tegevuse vastu, mis on suunatud üksikisiku heaks vabadusõigused - konstitutsionaalsed põhiõigused ja -vabadused. 9. Objektiivne õigus Objektiivne õigus ehk positiivne õigus on kirjutatud kujul esitatud õigusnormide kogum. Lähtub riigist ning õiguse õiguskindlusest. Kehtimiseks peab läbima formaalse tee, käsitletakse vaid kirja pandud õiguse allikaid. 10. Õiguse tõlgendamise klassikalised meetodid Klassikalised tõlgendamise viisid on: Grammatiline Loogiline Ajalooline süstemaatiline.
teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Arvestada tuleb ka seda, kuivõrd koormavad erinevad abinõud kolmandaid isikuid, samuti erinevusi riigi kulutustes." c) Abinõu (piirangu) mõõdukus. RKPJKo 3-4-1-1-02, p 15: "Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust." 18.9. Vabadusõigused Vabadus- ehk tõrjepõhiõigused on õigused mittesekkumisele isiku vabadussfääri. Nende sisuks on õiguslik luba midagi teha või tegemata jätta ning isiku õigus riigilt nõuda, et riik isikut lubatu teostamisel ei takista. Vabaduspõhiõigused garanteerivad isikule otsustamisvabaduse ning kaitsevad teda riigi ja teiste põhiõiguste adressaatide sekkumise eest selle vabaduse teostamisel. Need on riigi ja teiste põhiõiguste adressaatide vastu
Totalitaarsed riigid ei tunnista nende olemasolu. Üksikkodanikul on riigi suhtes kolme liiki huvisid: huvi riigi valitsemisest ja avalikust elust osavõtuks; huvi riigi tegevuse vastu, mis on suunatud üksiku heaks; huvi individuaalse tegevusvabause vastu riiklike rünnete eest. Subj õigused av-õiguses jagunevad: 1. subj av-õigused. Nn poliitilised õigused nagu valimisõigus 2. üksiku õigused ühisolemisele, nt nõudeõigus maksude tagasisaamiseks 3. vabadusõigused. Põhiõigused ja vabadused 3. Juriidiline kohustus Subjektiivsetele õigustele vastavad juriidilised kohustused. Jur kohustus – vajalik käitumine, mida tuleb teostada vahetult või lõppastmes subjektiivse õiguse kandja huvides. Juriidiline kohustus võib realiseeruda kas mingis tegevuses või tegevusetuses, oleneb, kuidas objektiivne õigus sätestanud on. 4. Õiguse subjektid Õiguse subjektid on subj õiguste ja jur kohustuste kandjad ehk isikud, kes osalevad õiguslikus elus
Avaliku õigus: subjektiivsete õiguste küsimuse lahendamine avalikus õiguses on tunnistus demokraatilikust ja õigusriigile orienteeritud ühiskonnast. Annab kodanikele võimaluse vajadusel ka avaliku võimu vastu astuda. Subjektiivsed õigused avalikus õiguses on üheks subjordinatsioonisuhete formaalse tasakaalustamise mehhanismiks. Üksikkodanikul on riigi suhtes kolme liiki huvisid: subjektiivsed avalikud õigused avalikust elust psavõtuks; üksiku õigused ühisolemisele; nn vabadusõigused. 2.2. Juriidiline kohustus. Subjektiivset õigust iseloomustab võimalik käitumine. Objektiivsest õigusest tulenevad lõppastmes subjetiivsetele õigustele vastavad juriidilised kohustused. Õigused ja kohustused korrespondeeruvad vaid juhul, kui absoluutset subjektiivset õigust on kellegi poolt rikutud. Igaüks on kohustatud absoluutset subjektiivset õigust silmas pidama ja seda mitte rikkuma. Juriidiline kohustus on vajalik
parteide moodustamise vabadus) · b) sotsiaalsed ja majanduslikud õigused: õigus abile puuduse korral, õigus tervise kaitsele, haridusele, eluasemele. · c) solidaarsusõigused: õigus rahule, õigus arengule, keskkonnaalased õigused. 56. Põhiõiguste sisu järgi võib eristada järgmisi õiguste liike: · vabadusõigused · b) võrdsusõigused · c) õigused riigi positiivsele tegevusele kaitseõigused; sotsiaalsed põhiõigused 13. Põhiõiguse kandjad ja adressadid 57. Põhiõiguste kandjateks on need isikud, kellele kuuluvad põhiõigused kui subjektiivsed õigused. 58. Põhiõiguste kandjateks on eelkõige füüsilised isikud. Füüsiliste isikute puhul on põhiseaduse kohaselt omakorda kaks eri kategooriat:
kehtib moraalselt siis, kui see on igaühe suhtes, kes aktsepteerib ratsionaalselt põhjendust, õigustav ■ prioriteetsus – inimõigused on mõõdupuuks, mille alusel tuleb positiivse õiguse tõlgendust hinnata ● moraalselt põhjendatavad õigused ■ liberaalse traditsiooni vabadusõigused, mis kaitsevad elu ja vabadust ■ kaitseõigused, mis kohustavad riiki kaitsma kolmandate isikute rinnete eest ■ põhilised poliitilised õigused, mis võimaldavad osa võtta poliitilise tahte kujundamise protsessis (õigus valida, õigus kandideerida valimistel) ■ sotsiaalsed õigused, mis tagavad eksistentsi miinimumi
ja eraelule. Põhiõiguste liigid: a) isikulise kaitseala järgi: - igaüheõigused - kodanikuõigused - rahvusõigused b) tsiviilõigusliku isiku mõiste järgi (PS § 9): - õigused, mis laienevad ainult füüsilistele isikutele - õigused, mis laienevad ka juriidilistele isikutele (NB! põhiõiguste puhul erandina ka ühendustele,milllel ei ole juriidilise isiku õigust) c) põhiõiguse sisu järgi: - tõrjeõigused ehk vabadusõigused (vabadused) - võrdsusõigused - õigused riigi positiivsele tegevusele ehk nõudeõigused riigi vastu (sealh. sotsiaalsed põhiõigused) 9.3 Haldusõigus: Avalik haldus kui haldusõiguse reguleerimise ese - Haldusõigus - avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine
c) struktuur: kuidas ja millise põhimõtte kohaselt on üles ehitatud institutsiooni sisekorraldus 64 .Milles seisneb inimväärikuse kaitse? Tutvusta inimõiguste mõistet ja liike. Missugused on põhilised inimõiguste alased õigusaktid maailmas ja Euroopas. Toimub põhiõiguste kaitse kaudu. Põhiõiguste nimekirja Tsiviilsed, poliitilised ja sotsiaalsed õigused Võrdsus- ja vabadusõigused Vähemuste õiguste kaitse väljakutsena Alusväärtused: inimväärikus demokraatia sotsiaalriik õigusriik Inimõigused teooria ja rahvusvaheliste aktide terminina: väärtuspõhine miinimum Isikuõigused, poliitilised õigused, sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised õigused Inimõigusi põhiseaduses nimetatakse põhi-õigusteks, -vabadusteks ja -kohustusteks
kohtumõistmisele, kodu puutumatus jm. - Poliitilised õigused: valimisõigus, koosolekute pidamise vabadus, ühinemisvabadus jm. Sotsiaalsed ja majanduslikud õigused: õigus abile puuduse korral, õigus tevise kaitsele, haridusele, eluasemele jm. Solidaarsusõigused: õigus rahule, õigus arengule, keskkonnaalased õigused Sisu järgi võib põhiõigusi liigitada: Vabadusõigused Võrdsusõigused Õigused riigi positiivsele tegevusele: - Kaitseõigused - Sotsiaalsed põhiõigused 3) Haldusõigus: Avalik haldus kui haldusõiguse reguleerimise ese. Avalik haldus on riigi haldus laiemas mõttes. Organisatsioonilises mõttes see on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduskandjate, haldusorganite jm
tingimustesse. See ei tohi olla liiga madal, vaid peab tagama inimese äraelamise. · Õiguslik võrdsus §12 lg1 tagab võrdsuse põhimõtte ja eelkõige on inimväärikuse argument, kui küsimuse all on orjastamine, klassiühiskond, inimkaubandus, diskrimineerimine rassi või muude tunnuste tõttu. · Identiteedi säilitamine - §26 eraelu tagatus · Õigus vabalt otsustada kõik vabadusõigused tulenevalt on seotus inimväärikusega §19 lg1. Probleem on eutanaasia kust läheb see piir, kas meil on õigus elust lahkuda? Kas enda otsus on võimalik kellegi teise kaudu täide viia või pole see lubatud? On haigusi, mille puhul suitsiid võib olla selline lahendus, mis on humaansem. · Menetlus inimene tuleb alati ära kuulata riigi poolt, enne kui tema suhtes piiranguid kohaldatakse. Inimene on eesmärk.
Tänapäeva inimõiguste kontseptsioonis annab tooni kõigi kolme põlvkonna inimõiguste jagamatuse ja omavahelise sõltuvuse idee, ja kõik see liigitamine on tinglik, samuti on tinglik nn positiivsed ja negatiivsed õigused. Inimõiguste liigid Kodaniku ja poliitilised õigused (esimese põlvkonna õigused, nn negatiivsed õigused) nende õiguste puhul lasub riigil kohustus mitte sekkuda vastavate õiguste teostamisse (klassikalised vabadusõigused) Kodaniku ja poliitilisteks õigusteks on: õigus elule, õigus vabadusele, võrdsusele, isikupuutumatusele, õigus kaitsele julma, alandava, ebainimliku kohtlemise ja karistamise eest, õigus kaitsele rassilise, rahvuselise, soolise või usulise diskrimineerimise eest, õigus mõtte , südametunnistuse ja usuvabadusele, sõnavabadus, õigus eraelu kaitsele jne. Inimõiguste liigid Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused (teise
3) Varanduslikud õigused - õigus oma vara reziimi määrata. Teenivad majanduslikke huve. Avaliku õiguse subjektiivsed õigused Need on kaitsval normil põhinevad õigused avaliku võimu kandjate vastu. Tegemist on ka ühe õigusriigi tähtsa tunnusega, mis annab "õigusliku tee" avaliku võimu vastu. 1. õigused avalikus elus osalemiseks - poliitilised õigused, nt valimisõigus 2. õigused ühisolemisele - huvi riigi tegevuse vastu, mis on suunatud üksikisiku heaks 3. vabadusõigused - konstitutsionaalsed põhiõigused ja -vabadused. Juriidiline kohustus on käitumine, mida tuleb teostada õigustatud isiku huvides. Käitumise määra kohta annab ettekirjutuse vastav õigusnorm. Kuna subjektiivset õigust valdaval subjektil on õigustus midagi teha, korrespondeeruvad sellele juriidilised kohustused. Absoluutse subjektiivse õiguse rikkumisel tekib õigussubjektil relatiivne e nõudeõigus kolmanda isiku vastu, kellel tekib
eest” (RKPJKm 28.05.2008, 3-4-1-4-08, p 15). PS-s sisalduvad tõrjepõhiõigused kõigis vabadusõigussätetes. Vabaduspõhiõiguse tunnuseks võib olla seotus sõnadega „vabadus”, „vaba” või „vabalt”. Vabaduspõhiõigused tulenevad nt PS § 19 lg-st 1, § 20 lg-st 1, § 29 lg-st 1, §-dest 32 ja 34, § 38 lg-st 1 ning §-dest 40 ja 45 , kus vastavaid termineid on kasutatud. Samas on neid termineid kasutatud ka PS §-des 21 ja 24 ning § 44 lg-s 1, mis ei ole vabadusõigused, vaid menetlusõiguslikud garantiid (§-d 21 ja 24) või hoopis õigus riigi positiivsele tegevusele (§ 44 lg 1). Enamik vabaduspõhiõigusi ei sisalda viidet vabadusele, nagu nt PS §-s 16 sisalduv õigus elule ehk eluvabadus, mis on formuleeritud lihtsalt subjektiivse õigusena. Üldine vabaduspõhiõigus tuleneb PS § 19 lg-st 1 (vt § 19 komm 2). Soorituspõhiõigused on õigused riigi positiivsele tegevusele. Selle funktsiooni täitmiseks ei
Siia hulka kuuluvad nn poliitilised õigused nt. aktiivne ja passiivne valimisõigus. 2. Üksiku õigused ühisolemisele. Siia kuuluvad nt. riigiteenistujatele kuuluv nõudeõigus töötasu maksmiseks; nõudeõigus rohkemmakstud maksude tagasisaamiseks; nõudeõigus teatud kindla haldusakti vastuvõtmiseks riigiasutuse poolt; korralise kohtutee kasutamise võimalus avaliku võimu vastu. 3. Vabadusõigused . Milleks on eelkõige demokraatlikes riikides sätestatud põhiõigused ja vabadused. NENDE ÕIGUSTE KAITSE ON RIIGI POOLT ERINEVA TUGEVUSEGA. 7.2 Juriidiline kohustus Tulenevad objektiivsest õigusest lõppastmes subjektiivsetele õigustele vastavad juriidilised kohustused. Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Antud juhul on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele
vastu. Totalitaarsed riigid ei tunnista. See on demokraatliku ja õigusriigile orienteeritud ühiskonna tunnistus oluline kodanikule luua tee avaliku võimu vastu. Üksikisikul riigi suhtes kolme liiki huvisid: 1. Subjektiivsed avalikud õiguslikud avalikust elust osavõtuks. Siia kuuluvad poliitilised õigused, aktiivne ja passiivne valimisõigus. 2. Üksiku õigused ühisolemisele. Nt riigiteenistujatele kuuluv nõudeõigus töötasu maksmiseks. 3. Vabadusõigused põhiõigused ja vabadused, nt PS järgi õigus elule, vabale eneseteostusele. 3. Juriidiline kohustus Juriidilised kohustused vastavad subjektiivsele õigusele. Nende vahel on seos, mida võib nimetada korrespondeerumiseks. Teatud subjektiivse õiguse tõttu tekib teistele juriidiline kohustus. Alati ei ole subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste side vahetu iseloomuga.
2. vahetegu kandja järgi a. inimpõhiõigused kõigi ja igaühe põhiõigused b. kodaniku põhiõigused n § 45, § 36 IMPERMEABILITEEDITEOORIA - läbipaistvuse teooria- ei ole õigussuhteid riigi sees 3. vahteod sisu järgi a. vabaduspõhiõigused ja võrdsuspõhiõigused kolmandate isikute rünnete vastu b. liberaalsed põhiõigused (vabadusõigused) ja sotsiaalsed põhiõigused (õigused riigi vastu millelegi, mida isik, kui tal oleks piisavalt rahalisi vahendeid ja kui turul oleks piisav pakkumine, ka eraisikult saada võiks) c. tõrjepõhiõigused ja soorituspõhiõigused d. isiku õigused avaliku võimu vastu, selle mittesekkumise vastu õigus olla rahule jäetud e. isiku õigused avaliku võimu vastu mõne organi positiivse tegevuse ...? 4
b. kodaniku põhiõigused n § 45, § 36 IMPERMEABILITEEDITEOORIA - läbipaistvuse teooria- ei ole õigussuhteid riigi sees 4. vahteod sisu järgi a. vabaduspõhiõigused ja võrdsuspõhiõigused kolmandate isikute rünnete vastu 26 b. liberaalsed põhiõigused (vabadusõigused) ja sotsiaalsed põhiõigused (õigused riigi vastu millelegi, mida isik, kui tal oleks piisavalt rahalisi vahendeid ja kui turul oleks piisav pakkumine, ka eraisikult saada võiks) c. tõrjepõhiõigused ja soorituspõhiõigused d. isiku õigused avaliku võimu vastu, selle mittesekkumise vastu õigus olla rahule jäetud e. isiku õigused avaliku võimu vastu mõne organi positiivse tegevuse ...? 5
2. vahetegu kandja järgi a. inimpõhiõigused kõigi ja igaühe põhiõigused b. kodaniku põhiõigused n § 45, § 36 IMPERMEABILITEEDITEOORIA - läbipaistvuse teooria- ei ole õigussuhteid riigi sees 3. vahteod sisu järgi a. vabaduspõhiõigused ja võrdsuspõhiõigused kolmandate isikute rünnete vastu b. liberaalsed põhiõigused (vabadusõigused) ja sotsiaalsed põhiõigused (õigused riigi vastu millelegi, mida isik, kui tal oleks piisavalt rahalisi vahendeid ja kui turul oleks piisav pakkumine, ka eraisikult saada võiks) c. tõrjepõhiõigused ja soorituspõhiõigused d. isiku õigused avaliku võimu vastu, selle mittesekkumise vastu õigus olla rahule jäetud e. isiku õigused avaliku võimu vastu mõne organi positiivse tegevuse ...? 4
Eraõiguses jaotatakse isiku, perekonna, varanduslikud õigused (subjekt, millele on see suunatud). Subjektiivsed õigused avalikus õiguses. See on tohutult aktuaalne teema. Huvid on ka avalikus õiguses. Ka need peavad olema õigusega kaitstud. Huvid: a. Huvi avalikust elust osavõtuks, millele peavad vastama subjektiivsed avalikud õigused, mis annavad meile põhimõttelise võimaluse osavõtuks avalikust elust. (nt valimisõigus) b. Huvi ühisolemisele c. Vabadusõigused mis peaksid olena avalikus õiguses kirjas, nii on nad ka meie PS II ptks kirjas, tegelikult poleks neid vaja kirjalikult Subjektiivne õigus seisneb võimaluses ise käituda, nõuda kohustatud poolelt vajalikku käitumist või pöördumine riigi poole, et tema lõppastmes garanteeriks käitumise. 2. Juriidiline kohustus vajalik käitumine subjektiivse õiguse kandja huvides, tuleneb objektiivsest õigusest.
õigusi. Üldjuhul täisväärtusliku õigusnormi puhul korrespondeeruvad õigustele kohustused. Objektiivne õiguslik kohustus ei too kaasa subjektiivset õigustust (nt keskkonnaõiguses ettevaatusprintsiip). Subjektiivne avalik õigus esineb siis, kui eksisteerib õigusega haldusele pandud - vastav kohustus - teenida isiku huve Kui me formaalsetest seadustest seda õigust ei leia, siis võib see olla ka PS-s. See võib tulla ka põhiõigustest, eriti vabadusõigustest. Üldiselt on vabadusõigused PS ühes peatükis, kuid see loetelu ei ole ammendav. Fundamentaalse tähendusega on PS §19 lg1 igal ühel on õigus vabale eneseteostusele (see hõlmab nii tegevust kui ka seisundit). Nõudeõiguse tekkimiseks peab olema vahetu seos kitsenduste ja abinõude vahel. Mitte igasugused kaudsed kitsendused ei põhista nõudeõigust. 18
Üldjuhul täisväärtusliku õigusnormi puhul korrespondeeruvad õigustele kohustused. Objektiivne õiguslik kohustus ei too kaasa subjektiivset õigustust (nt keskkonnaõiguses ettevaatusprintsiip). Subjektiivne avalik õigus esineb siis, kui eksisteerib õigusega haldusele pandud - vastav kohustus - teenida isiku huve Kui me formaalsetest seadustest seda õigust ei leia, siis võib see olla ka PS-s. See võib tulla ka põhiõigustest, eriti vabadusõigustest. Üldiselt on vabadusõigused PS ühes peatükis, kuid see loetelu ei ole ammendav. Fundamentaalse tähendusega on PS §19 lg1 igal ühel on õigus vabale eneseteostusele (see hõlmab nii tegevust kui ka seisundit). Nõudeõiguse tekkimiseks peab olema vahetu seos kitsenduste ja abinõude vahel. Mitte igasugused kaudsed kitsendused ei põhista nõudeõigust. Subjektiivse avaliku õigusega seoses on tekkinud probleem kas sooritusnõuded on seotud
eraõiguses liigitatud: 1) subjektiivseteks isikuõigusteks; 2) subjektiivseteks perekonna õigusteks ja 3) subjektiivseteks varanduslikeks õigusteks. Üksikisikul, eriti kodanikul, on teatud huvid avaliku võimu kandjate suhtes. Sellised subjektiivsed õigused avalikus õiguses liigitatud: 1) subjektiivsed õigused avalikust elust osavõtuks; 2) üksiku subjektiivsed õigused ühisolemisele ja 3) subjektiivsed vabadusõigused. Õigussuhte subjektideks on isikud, kes kannavad oma subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi, ehk siis kõik need isikud, kellel ei ole seaduslikke takistusi õigussuhetes osaleda. Õigussuhetes võivad osaleda nii füüsilised isikud (inimesed) kui juriidilised isikud (era- ja avalik-õiguslikud). Õigussuhte objekti all tuleb mõista neid materiaalseid, vaimseid ja sotsiaalseid hüvesid, mille puhul ja millega ühenduses üldse tekkis vastav sotsiaalne side inimeste vahel
annaabi.ee 
