Looming ● 1845. aastal kirjutas ta müügiedu ja hulga kordustrükke saavutanud "Poliitilise ökonoomika alused" ● Klassikaks on saanud Milli teos "Vabadusest", mille esmatrükk ilmus 1859. aastal. Selle raamatu pühendas ta oma surnud abikaasa Harriet Taylori mälestuseks. ● Vabaduse probleemi püstitas Mill järgmiselt: Millistes piirides on ühiskonna võim indiviidi üle õiglane? Filosoofi arutlused ● Mõttevabadus ● Tegevusvabadus ● Indiviidid ● Ühiskonna võim indiviidi üle Mõttevabadus Mõttevabadus peab olema täielik, seda ei tohi ühiskond mitte kuidagi piirata. Indiviid peab olema täielikult vaba oma arvamustes - puudutagu see elukorraldust, usku, moraali, teadust või mida tahes. Kui ka kogu inimkond, peale üheainsa indiviidi, oleks teatud arvamusel, aga see indiviid teistsugusel - isegi siis poleks inimkonnal õigust sundida seda indiviidi vaikima.
Elades riigis, kus valitsemisvormiks on demokraatia, on hea võrrelda enda kodumaad ajaloost ja tänapäevast pärit nii demokraatlike kui ka näiteks diktaatorlike olukordadega. Mõeldes sellele, kas Eesti Vabariigis võiks valitseda rahva võim või ainuvõim, siis peaks olema vastus üsnagi selge? Abraham Lincoln on õelnud: "Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides." Hääle-, sõna- ja mõttevabadus on suureks eeliseks sellele, kui laseksime endale ajupesu teha ja peaksime kuulama ning järgima üht ja ainust diktaatorit. Rahval on õigus sellele, et tema arvamusi ei tallataks maha vaid võetakse kuulda, sellele, et kõik on võrdväärsed, ning sellele, et ta julgeb olla tema ise. Kui vaadata nüüd ajast tagasi, mil näiteks Taani üritas üha enam ja enam juurutada enesesse demokraatlikke põhimõtteid- mõttevabadus, rahvaharidus,
olukorras, kus inimesed ei ole veel võimelised isearenemiseks vabaduse teel. Sellisel juhul on parim, mida nad saaksid teha progressi saavutamiseks: alluda Akbarile või Karl Suurele - kui ainult leidub selliseid isiksusi. Kuid niipea kui inimesed jõuavad sellise seisundini, et muutuvad võimelisteks arenema vabaduse kaudu, siis astub jõusse vabaduse printsiip. 9 Analüüs John Stuart Mill` i arvates peab mõttevabadus olema täielik. Olen sellega täiesti nõus. Igal inimesel on õigus mõelda, seda mida tema soovib. Iga inimene võib mõelda millest tahab ja kuidas tahab. Seda ei ole mitte kellegil õigus keelata või piirata. Ja kui inimene midagi teistest erinevalt mõtleb, siis ei ole kellegil õigust teda selle tõttu hukka mõista. Iga inimese jaoks on tõde just see, mida tema arvab tõde olevat. Keegi ei saa oma arvamust teisele peale suruda, olgugi, et see on tema jaoks tõde.
Õigused ÜLDISED INIMÕIGUSED * õigus elule * õigus vabadusele * õigus korrakohasele õigusemõistmisele * õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest. * õigus perekonnale ja elule KULTUURILISED ÕIGUSED * õigus haridusele ja kultuurile * õigus rahvuskultuurile ja -keelele * õigus teabele POLIITILISED ÕIGUSED JA VABADSED * õigus rahvusele ja kodakondsusele * usu- ja mõttevabadus * sõnavabadus * koosoleku- ja ühingutevabadus * hääleõigus SOTSIAALMAJANDUSLIKUD ÕIGUSED * õigus tööle, töötasule ja puhkusele * õigus puhtale toidule ja joogiveele * õigus väärikale elatustasemele * õigus arstiabile * õigus sotsiaalsele kaitsele
Tänapäeval piiratakse inimeste käitumist riigi poolt kehtestatud seadusandlusega. Järgides kindlaid reegleid saame säilitada oma vabaduse ning elada muretumalt. J.S Mill leiab aga, et indiviidi vabaduse piirid ühiskonnas on vaadeldavad seadusandluse ning ühiskondliku arvamuse aspektist. Samas ei saa ühiskonna arvamust pidada meie vabadust piiravaks teguriks. Kui palju see meie vabadust mõjutab, on aga meie endi teha. J.S. Milli arvates peaks mõttevabadus olema täielik ning seda ei tohiks ühiskond mitte kuidagi piirata. On ikkagi riike, kus arvamuseavaldust piirata soovitakse. Mõttevabaduse puhul leiab Mill, et ükskõik missuguse arvamuse puhul mingis küsimuses, puudutagu see siis elukorraldust, usku, moraali, teadust või mida tahes, ei tohiks indiviidile piiranguid seada. Me ei või tegelikult kunagi kindlad olla, kas üks või teine arvamus on tõene või väär. Tihti aga tuleb ette olukordi, kus arvamusavaldusi
Vaba ajakirjanduse plussid Vaba ajakirjanduse miinused sõnavabadus meedia mõjutamine mõttevabadus ebaadekvaatne infolevik Informatsiooni edastamine sõltumatult kriitika reisimine tööga seonduvad ohud kontroll poliitikute üle pole asjakohased tagada suur publik kuulujutud tagada suur publik Vaba ajakirjandus tugineb sõnavabadusele, mis aga ei tähenda absoluutset vabadust valida enese väljendamiseks ise aega, kohta ja viisi. Vaba ajakirjanduses räägitakse asjakohatuid uudiseid staaridest, mõistetakse hukka inimesi ,ilma informatsioon kontrollimata, skandaalid, altkäemaksu süüdistused jne. Seda kõike tehes tahetakse luua omale võimalikult suur publik. Positiivne on kindlasti see, et meedia kontrollib poliitikute tegevust ja hoitakse asjadel silma pe...
Inimõigused mitmepalgelises maailmas. Põhilised inimõigused. - Õigus elule. - Õigus vabadusele, võrdsusele, isikupuutumisele. - Õigus korrakohasele kohtumõistmisele. - Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest. - Õigus perekonnale ja eraelule. Poliitilised õigused ja vabadused. - Õigus rahvusele ja vabadusele. - Usu- ja mõttevabadus. - Sõnavabadus. - Liikumisvabadus. - Koosoleku- ja ühengutevabadus. - Hääleõigus. Sotsiaal-majanduslikud õigused. - Õigus tööle, töötasule ja puhkusele. - Õigus väärikale elatustasemele. - Õigus sotsiaalsele kaitsele. - Õigus arstiabile. Kultuurilised õigused. - Õigus haridusele ja kultuurile. - Õigus rahvuskultuurile ja keelele. - Õigus teabele. Rahvusvaheliste organisatsioonide ja Eesti Vabariigi inimõigustealased põhidokumeendid
Kui indiviidi arvamus on tõene siis tähendaks tema keelustamine tõe tähendamise keelustamist, kui aga indiviidi arvamus ei ole tõene siis tähendab tema keelustamine et inimesel võetakse võimalus mõista tõde sügavamalt, sest just selline on tõe ja eksi kogemus, ei saa ka Milli arvates kindel olla kas see arvamus on tõene või väär. Kasutatakse ka ajaloos, kuidas kiusamine ja tagakiusamine on pannud vaikima, mingiks ajaks inimesed. Kui kaob mõttevabadus kaob usk mõtte tõde muutub harjumuseks või millekski uueks. 10. Mill õigustab tegevusvabadust –inimene ei tohi olla teistele kahjulik, inimestel on õigus oma arvamusi ellu viia, tingimusel et nad tegutsevad omavastutusel. See tingimus on sest riik on nõus sellega et mõttevabadus ei ole nii lai kui tegevusvabadus. Hindab inimese isikupära arendamist et me ei oleks ühesugune, sest individuaalsuse arendamine arendab ka ühiskonda. Mill tahab et omadus inimesel mitte .....
- Boileau (kõrged z: ood ja trag.)(madalad z: novell, romaan) - Descartes "Mõtlen, järelikult olen" TEOSED: Jean Baptiste Moliére "Ihnur", "Tartuffe", "Don Juan" - kukkus läbi trag. näitl. ja kirjutajana, läks üle komöödiale Valgustus: 18.saj - levik: Voltaire, Rousseau, Diderot, Defoe, Swift, Katariina II ja Eestis Kreutzwald, Faehlmann, Jannsen - juurutada haridust/teadmisi - võrdses õigused end arendada - kodanikutunne ja -vastutuse juurutamine - mõttevabadus TEOSED: Voltaire "Zadig", "Candide", "Mikromegas" Rousseau "Emlié e. kasvatusest", "Pihtimused" Swift "Gulliveri reisid" Daniel Defoe "Robinson Crusoe" Romantism: 18.-19.saj - esteet. kateg. ja zanrite segunemine, grotesk, iroonia - isiku- ja loominguvabadus, tundeelu tähtsus - inimese erandlikkus, idealiseerimine - julged, ausad, vaprad mehed ja naiivsed, õrnad, truud naised TEOSED: V.Hugo "Hüljatud" A.Dumas "Kolm musketäri" W.Scott "Ivanhoe" Barokk: 17.-18.saj
Umbes 1,7 1,4 miljardit aastat tagasi hakkasid tekkima päristuumsed organismid, esialgu küll üherakulised. Hilisem hulkrakseteks kujunemine lubas kudedel ja organismidel tekkida ja sealt edasi oli vaid aja küsimus, millal suudavad organismid kohaned eluga maismaal. Esimesed loomad olid end Maal sisse seadnud umbes 400 miljonit aastat tagasi. Kõik elu teket puudutavad teooriad on aga oletuslikud ning midagi lõpuni kindlat ei ole suudetud tõestada. Igale indiviidile jääb mõttevabadus, kas uskuda kõrgemaid jõude, teaduslikke teooriaid või midagi muud. Mina olen õnnelik, et säärased juhused on kokku saanud ning tekkinud on see absurdne elutegevus, mida juhib ülemliik Inimene.
deklaratsioon • Vastu võetud ÜRO Peaassambleel 10.12.1948 • Ei ole õiguslikult siduv, sest Peaassambleel puudub siduvate aktide väljastamise pädevus • Artikkel 3. Igal inimesel on õigus elule, vabadusele ja isikupuutumatusele Põhiõigused • Põhiseaduse II peatükis (§ 8-55) • Õigus elule (§ 16) • Õigus mittediskrimineerimisele (§ 12) • Õigus inimlikule kohtlemisele (§ 18) Poliitilised õigused • Usu- ja mõttevabadus (PS § 40) • Sõnavabadus • Koosoleku- ja ühingutevabadus • Õigus rahvusele ja kodakondsusele • Hääleõigus Sotisaalmajanduslikud õigused • Õigus tööle, töötasule ja puhkusele • Õigus puhtale toidule ja joogiveele • Õigus väärikale elatustasemele • Õigus arstiabile • Õigus sotsiaalsele kaitsele Kultuurilised õigused • Õigus haridusele ja kultuurile • Õigus rahvuskultuurile ja –keelele
ümbruskonna aadlisuguvõsad. Paavstid hakkasid taotlema kiriku sõltumatust ilmalikust võimust. Nad seisid vastu vaimulike ametite müümisest. Ainult paavst võis kutsuda kokku kirikukogu. Ainuüksi tema võib kinnitada muudatusi kanoonilises seaduses. Paavsti üle ei saa kohut mõista. Rooma kirik ei ole iialgi eksinud ega eksi kunagi. Tänapäeva usu roll on vähenenud, usutakse teatud määral aga pole enam usk põhi prioriteet. Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vabam, kui keskajal. Tänapäeval minnakse vähem kloostritesse, kuna ei suudeta olla pikka aega eemal välismaailmast.
Mill väitis, et "parem on olla õnnetu inimene kui õnnelik siga, kannatav Sokrates kui rahulolev loll. Ja kui siga ja loll arvavad teisiti, siis ainult sellepärast, et neile on teada vaid asja üks pool, nende oponentidele aga mõlemad." Erinevalt inimestest ei ole sigadel (arvatavasti) võimalust kogeda intellektuaalseid naudinguid, samuti lollpeal - erinevalt Sokratesest. Selline oli vähemalt Milli veendumus. Mill vaatleb eraldi mõtte- ja tegevusvabadust. Mõttevabadus peab tema arvates olema täielik, seda ei tohi ühiskond mitte kuidagi piirata. Indiviid peab olema täiesti vaba oma arvamustes. Tegelikult ei saa me Milli arvates kunagi kindlad olla, kas see või teine arvamus on tõene või väär. Kuid ükskõik milline ka poleks arvamus, tema keelustamine oleks ikkagi kurjast. Indiviidideks ei pea Mill neid, kes, kes ei ole suutelised enda tegude eest vastutama. Tegevusvabaduse üle otsustamisel tuleb aga lähtuda kahest põhimõttest: Tegudes, mis ei
· Inimeõiguste ülddeklaratsioon · Euroopa inimõoguste konventsioon · Euroopa sotsiaalharta · Laste õiguste konventsioon Tähtsamad põhiõigused on: · Õigus elule · Õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele · Õigus korrakohasele õigusmõistmisele · Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest · Õigus perekonnale ja eraelule Poliitilised õigused ja vabadused on: · Õigus rahvusele ja kodakondsusele · Usu- ja mõttevabadus · Sõnavabadus · Liikumisvabadus · Koosolekute- ja tehingutevabadus · Hääleõigus Majanduslikud ja sotsiaalsed inimõigused on: · Õigus tööle ja puhkusele · Õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele · Õigus inimväärsele elatustasemele · Õigus sotsiaalsele kindlustatusele · Tervisekaitsele ja arstiabile Inimõigused kultuurivallas on: · Õigus haridusele ja kultuurile · Õigus rahvuskultuuri ja keele säilitamisele
PAGULASED KES ON PAGULANE? • PAGULANE ON RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE JÄRGI INIMENE, KES PÕHJENDATULT KARDAB TAGAKIUSAMIST RASSI, USU, RAHVUSE, SOTSIAALSESSE GRUPPI KUULUMISE VÕI POLIITILISTE VEENDUMUSTE PÄRAST, VIIBIB VÄLJASPOOL KODAKONDSUSJÄRGSET RIIKI EGA SUUDA VÕI KARTUSE TÕTTU EI TAHA SAADA SELLELT RIIGILT KAITSET, VÕI KES NIMETATUD SÜNDMUSTE TAGAJÄRJEL VIIBIB KODAKONDSUSETUNA VÄLJASPOOL OMA ENDIST ASUKOHARIIKI EGA SUUDA VÕI KARTUSE TÕTTU EI TAHA SINNA TAGASI PÖÖRDUDA. KUNI PAGULUSSTAATUSE KINNITAMISENI SIHTRIIGI POOLT ON VÄLISMAALANE VARJUPAIGATAOTLEJA. PAGULASE ÕIGUSED XD • PAGULASEL ON ÕIGUS ASÜÜLILE, TURVALISELE VARJUPAIGALE. RAHVUSVAHELINE KAITSE ON SIISKI MIDAGI ENAMAT KUI LIHTSALT FÜÜSILISE TURVALISUSE TAGAMINE. PAGULASTEL PEAKSID OLEMA VÄHEMALT SAMAD ÕIGUSED NAGU KÕIGIL TEISTEL VÄLISMAALASTEL, KEL ON SELLE RIIGI ELAMISLUBA, JA NAD PEAKSID SAAMA SAMASUGUST ABI. SIIA KUULUB KA MÕTTEVABADUS JA LIIKUMISVAB...
..............................................................................6 1.3 Vabadus olla ori ............................................................................................................... 7 1.4 Negatiivne ja positiivne vabadus ..................................................................................... 8 2. Vabaduse aspektid...................................................................................................................9 2.1 Mõttevabadus....................................................................................................................9 2.2 Usuvabadus..................................................................................................................... 10 Kokkuvõte................................................................................................................................11 .....................................................................................................
riigivõimu kandja on rahvas. See tähendab, et meil, hääleõiguslikel kodanikel, on õigus ja võimalus kaasa rääkida riigiasjades. Rahvas saab oma võimu teostada osaledes Riigikogu valimistel ja rahvahääletustel. Mittehääletamises saab igaüks süüdistada vaid iseend, sest meil kõigil, hääleõiguslikel kodanikel, on olnud see võimalus. Eesti riigis pole kohustatud kedagi uskumast mingisugust usku. Pole määratud ei riigiusku ega sundmõtlemist. Igaühel meist on usu- ja mõttevabadus. Samuti puudub Eestis ka riigikirik. Põhjuseks võib olla see, et eestlased on Euroopa üks ebausklikum rahvas. Kuid Eesti rahval on vabadus kuuluda kirikutesse ja usuühingutesse. Seepärast ei saagi ükski inimene teist halvustada, kui usub mingit usku. Eesti Vabariigi põhiseadusele § 45 tuginedes saab öelda, et meile ei ole keelatud eneseväljendus ning on olemas sõnavabadus. Meil igaühel on täielik õigus vabalt levitada ideid, arvamusi ja muud informatsiooni
see võiks välja näha, aga ma tean mida ma sellest ootan ning olen võimeline, suuteline ja piisavalt tahtejõuline selle elluviimiseks. Ma ei saa ju öelda, et mu tulevane perekond on korralik, seadusekuulekas, idülliline koosseis, kus kõik järgivad samu eesmärke, sest see pole ju võimalik, ma ei saa ka öelda mis värvi võiks olla elutoa tapeet, või seinavärv, sest see otsus langetatakse leides konsensus, ja seda alles tulevikus. Tähtis perekonna juures on vabadus, mõttevabadus, anda teistele ruumi, osata endale oma aeg võtta, sellega teisi mitte ärritades, või segades, inimesele tuleb jätta mõtteruumi, mitte midagi pealesurudes, vaid suunates.
lugejateni Tartu Kommertsgümnaasiumi õpilaste julguse vastu astuda punaarmeele. Need noored inimesed läksid lahingusse, hoolimata kuuldusest vastase tugevusest. Nad ei lasknud ennast mõjutada, vaid käitusid väga targalt ja aitasid kaasa meie riigi loomisel. Meilgi tuleb õppida, et omandada samasugune enesekindlus, nagu oli nendel noormeestel. See fakt näitab, et haridus teeb sõna otseses mõttes vabaks. Õppimise käigus loomus muutub ja meis areneb tahte-ja mõttevabadus. See areng aitab kaasa elu ülima väärtuse omandamisele ehk õnnelik olemisele ka siis, kui elu on raske. Lugedes Kätlin Padesaare teost "Veel üks paradiis", võime selles veenduda. Peategelane Elise pürgib oma eesmärkideni ka siis, kui kasuisa Toivo teda peksab ja tüdruk ise omale nädalavahetuseti ülikooli jaoks raha teenib. Elise füüsiline vabadus võib olla küll piiratud, kuid tema tahte- ja mõttemaailm on vaba. Inimese tegusid võib sundida, kuid ei saa sundida mõtteid.
käsutusse, kui seda nõuab olukord. Organisatsioonid Human Rights Watch- Greenpeace- rahvusvaheline keskkonnakaitseorganisatsioon(Keskkonna probleemide reguleerimine ja lahendamine) Inimõigused(valdkonnad) · Põhilised inimõigused(õigus vabadusele, isikupuutumatusele, õigus korrakohasele kohtumõistmisele, õigus kaitsele, perekonnale ja eraelule) · Poliitilised õigused ja vabadused(õigus rahvusele ja kodakonsusele, usu-ja mõttevabadus, sõnavabadus, liikumisvabadus, hääleõigus) · Sotsiaal- ja majanduslikudõigused( õigus tööle, töötasule, puhkusele, puhtale toidule/joogiveele, sotsiaalsele kaitsele ja arstiabile) · Kultuurilised õigused(õigus haridusele, kultuurile, rahvuskultuuri ja-keelele) Inimõiguste tähtsus ja peamine vastutus inimõiguste kaitsel Kõigil peavad olema maailmas tagatud võrdsed tingimused elamiseks, kuna õigused põhievad inimväärikusel peaksid kõik neist kinnipidama
Põhiõigused niisugused õigused, mis on igal inimesel lihtsalt seetõttu, et ta on inimene, ilma igasuguste täiendavate tingimusteta. *õigus elule *õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele *õigus korrakohasele õigusemõistmisele *õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest *õigus perekonnale ja eraelule Poliitilised õigused ja vabadused e kodanikuõigused seotud eelkõige demokraatliku valitsemiskorraga. *õigus rahvusele ja kodakondsusele *usu- ja mõttevabadus *sõnavabadus *liikumisvabadus *koosolekute- ja ühingutevabadus *hääleõigus majanduslikud/sotsiaalsed nende õiguste täitmine eeldab arenenud majandust, piisavalt töökohti ning tugevat sotsiaalpoliitikat. *õigus tööle ja puhkusele *õigus kvaliteetsele toidule ning joogiveele *õigus inimväärsele elutasemele *õigus sotsiaalsele kindlustatusele *õigus tervise kaitsele ja arstiabile kultuurilised (leiate põhiseadusest). *õigus haridusele ja kultuurile
On paare, kes on andnud teineteisele hingamisruumi ja teatud vabaduse. Eelnevalt on nad jällegi selgeks rääkinud piirid kuhu maani võib kumbki minna. Kui see esimese pere näite kontrolli all olev abikaasa saab siis korraks vabaks, läheb ta nagu segaseks. Ununevad nii vastutus kui perekonna tähtsus. Ja siis ta teeb kõik selle tagasi, mis on talle olnud keelatud. Kuni ring algab otsast uuesti. Demokraatlikus maailmas on mõttevabadus ja sõnavabadus. Sellega on nii, et kui julged välja öelda või teha siis peaksid julgema ka tunnistada ja asja omaks võtta. Paraku kaasnevad maailma kiire arenguga igasugu sotsiaalvõrgustikud, kus on kombeks saanud oma arvamust anonüümselt avaldada. Siis kommenteeritakse üldjuhul väga negatiivselt, sest keegi ei saa teada ja mingit karistust ei järgne. Siiski on olnud juhtumeid, kus üleliigse lahmimise peale tehakse isikud kindlaks ja järgnevad karmid karistused
asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Kodanikuvabadused: § 31. Eesti kodanikel on õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikega ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. § 40. Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. § 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. § 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad.
kultuurilised õigused, mida riik peab teostama. Inimõiguste ülddeklaratsioon on vajalik kõigile võrdsete õiguste tagamiseks Põhiõigused Õigus elule ● Vabadusele ● Võrdsusele ● Isikupuutumatusele ● Korrakohasele õigusemõistmisele ● Õigus saaada kaitset julma ja alandava ● kohtlemise eest Õigus perekonnale ja eraelule. ● Poliitilised õigused ● õigus rahvusele ja kodakondsusele, ● usu- ja mõttevabadus, ● Sõnavabadus, ● liikumisvabadus, ● vabadus koosolekuid pidada ja ühinguid luua, ● Hääleõigus. https://www.youtube.com/watch?v=UN-ZPk1Ilc4 https://www.youtube.com/wat Sotsiaalsed ja majanduslikud õigused ● õigus tööle, ● puhkusele, ● toidule, ● joogi-veele, ● inimväärsele elatustasemele, ● sotsiaalsele kindlustatusele, ● tervisekaitsele ja arstiabile ● Kultuurilised õigused
moraali punkte järgime. Füüsilise vabaduse piirideks võib ennekõike lugeda tegevus- ja sõnavabadust. Sõnavabadus ei tähenda inimeste mõnitamist ja halvustamist, solvamist ja laimamist. Kuigi vahel võib selline mulje jääda, eriti veebilehtede kommentaariumides. Sõnavabadus on õigus öelda, aga ka kohustus vastutada. Ja kui vastutada ei osata, siis kaob ka õigus midagi öelda. John Stuart Mill leiab, et mõttevabadus peaks olema täielik, tegevusvabadust aga tuleb piirata sealtmaalt alates, kus tegu kujutab endast kas või potentsiaalset ohtu teistele. Arvesse läheb mitte ainult tegelik, vaid ka võimalik teiste huvide riivamine. Näiteks võib purjus inimene arvata, et ta võib autoga hästi ettevaatlikult baarist koju sõita. Isegi kui tõesti midagi ei juhtu, oleks Mill'i arvates taoline tegu ikkagi lubamatu. Nimelt ei oleks purjus inimene ohu
John Stuart Mill Vabaduse probleemi püstitas Mill järgmiselt: Millistes piirides on ühiskonna võim indiviidi üle õiglane? Ühiskonna võim indiviidi üle avaldub kahel kujul: seadusandlusena ja ühiskondliku arvamusena. Seaduste rikkumine on karistatav, kuid küsimus on selles, et seadusandlus peab olema samuti õiglane. Mill vaatleb eraldi mõtte- ja tegevusvabadust: Mõttevabadus peab tema arvates olema täielik, seda ei tohi ühiskond mitte kuidagi piirata. Indiviid peab olema täielikult vaba oma arvamustes - puudutagu see elukorraldust, usku, moraali, teadust või mida tahes. Isegi rahval pole õigust - olgu vahetult või valitsuse kaudu - piirata mõttevabadust. Kui ka kogu inimkond peale üheainsa indiviidi oleks teatud arvamusel, aga see indiviid teistsugusel - isegi siis poleks inimkonnal õigust sundida seda indiviidi vaikima. Ükskõik milline ka poleks inimese arvamus mingis küsimuses, Milli arvates ei tohi arvamustele piiranguid seada. Ta ...
muude asjaolude tõttu Kodanikuvabadus:§ 19. Igaühel on õigus vabale eneseteostusele. Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust.§ 20. Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. § 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad. § 40. Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus .§ 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida
Kui riigi elanikud on valinud võimuorganitesse saadikud, kes on oma valimiskampaanias andnud lubadusi, siis peaksid nad neid ka täitma. Ei tohiks seda kasutada omakasu püüdlikult. Sellises riigis eksisteeriks riigiorganite süsteem, mis on suuteline iseseisvalt teostama võimu oma territooriumil. Riigis, kus ma tulevikus elaksin oleks ka pluralistlik ühiskond, kus on lubatud mitmed ideoloogiad ja vaated. Rahva huve innustatakse ja ei suruta maha teistmoodi mõtlejaid. Inimestel oleks mõttevabadus ning õigus oma arvamusele ja selle avalikustamisele. Ühiskond oleks ka tolerantne ning eri rassist, teist moodi riides olevaid ning mõtlejaid ei mõistetaks hukka. Samas valitseks ka nulltolerants kurjategijate suhtes. Olenematta sellest, kuidas ma ka praegu ei selgitaks lahti nii iseendale, kui teistele, mida pean ma paremaks või siis parimaks riigiks, usun ma, et seda ei eksisteeri. Kõigi vajadusi siiski ei saa rahuldada ning tuleb olla kompromissidele avatud
Põhilised Poliitilised õigused ja Sotsiaal- Kultuurilised õigused inimõigused vabadused majanduslikud õigused Õigus vabadusele, Õigus rahvusele ja Õigus tööle, Õigus haridusele ja võrdsusele, kodakondsusele töötasule ja kultuurile isikupuutumatusele Usu- ja puhkusele Õigus Õigus korrakohasele mõttevabadus Õigus puhtale toidule rahvuskultuurile ja kohtumõistmisele Sõnavabadus ja joogiveele -keelele Õigus kaitsele julma Liikumisvabadus Õigus väärikale Õigus teabele ja alandava Koosolekute- ja elatustasemele kohtlemise eest ühinguvabadus Õigus sotsiaalsele Õigus perekonnale ja Hääleõigus kaitsele eraelule Õigus arstiabile
kohustuste kohta, riigivõimu ülesehituse ja võimuinstitutsioonide pädevuse kohta. 7. Korrakohase õigusemõistmise põhimõte tähendab, et kohus on sõltumatu, võtab otsuse langetamisel arvesse kogu asjassepuutuvat informatsiooni ning kohtumenetlust toimetatakse vastavalt seadustele. 8. Peamised kodanikuõigused on õigus vabadusele, isikupuutumatusele korrakohasele õigusemõistmisele, kodakondsusele; usu- ja mõttevabadus, sõnavabadus, liikumisvabadus, ühinemisvabadus. 9. Turumajandust iseloomustavad konkurents, hinna kujunemine nõudmise ja pakkumise alusel, eraomand. 10. Turumajanduslikus ühiskonnas seisneb valitsuse roll maksude kogumises, riigi majandusarengu pikaajalises planeerimises ning pidevas juhtimises, ühishüvede pakkumises. 11. Eesti riigieelarve peamised tuluartiklid on käibemaks, sotsiaalmaks, tulumaksud ja aktsiisimaksud
3. Euroopa sotsiaalharta 1952 4. Laste õiguste konventsioon 1954 Tähtsamad inimõigused (põhiõigused): 1. õigus elule 2. õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele 3. õigus korrakohasele õigusmõistmisele 4. õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest 5. õigus perekonnale ja eraelule Poliitilised õigused ja vabadused (kodanikuõigused) on: 1. õigus rahvusele ja kodakondsusele 2. usu ja mõttevabadus 3. sõnavabadus 4. liikumisvabadus 5. koosolekute ja ühingutevabadus 6. hääleõigus Majanduslikud ja sotsiaalsed õigused: 1. õigus tööle ja puhkusele 2. õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele 3. õigus inimväärsele elatustasemele 4. õigus sotsiaalsele kindlustatusele 5. õigus tervise kaitsele ja arstiabile Inimõigused kultuuri vallas: 1. õigus haridusele ja kultuurile 2
Kui lääneriikide valitsused keeldusid koostööst terrorismi poolest tuntud võitjaga, süüdistasid kriitikud neid valikulises suhtumises demokraatiasse: tahtsite demokraatiat, aga nüüd pole te "valede" hääletustulemustega rahul! Sealjuures ei küsitud, kas liikumist, mille programm nõuab mitte ainult naaberriigi hävitamist, vaid ka teokraatlikku reziimi, kus kodanikud pole seaduse ees võrdsed ning kus puudub sõna- ja mõttevabadus, võib pidada demokraatlikuks ainuüksi sellepärast, et see sai valimistel enim hääli. [3] Demokraatiat kaitseb tugev põhiseadus, aga ka selline poliitiline kultuur, mis rõhutab kodanike iseseisvat mõtlemist ning aktiivset osavõttu otsustamisest. Mis oleks siin parem näide kui osavõtt valimisest oma hääleõigusega? Kodanike üheks häälepikenduseks on valimistel oma hääle andmine. Seega võib öelda, et valimised on demokraatia kool, sest
raske pidada demokraatlikuks, sest sel ajal oli seal samas ka orjandusühiskond. Nii tekidabki olukord küsimuse, et kui palju on vaja, et ühiskonda saaks pidada demokraatlikuks. Samas tänapäevaste inimestena mõistame ka, et selleaegne ühiskond oli täiesti teistsugune ja see oli loomulik nende jaoks, et istuti kokku ja otsustati mingeid vajalikke asju- seal toimus otsene demokraatia, vahetu hääletamise teel. Demokraatias on igal inimesel hääle,-sõna-ja mõttevabadus, see on suur pluss ja eelis näiteks diktatuuridega võrreldes, kus kodanikel tuleb vastuvaidlematult alluda valitsejate tahtele. Demokraatias on aga igal vastava riigi kodanikul õigus kaasa rääkida erinevates valdkondades, alates poliitikast ja lõpetades tänava aukudega seonduvatest probleemidest. Vabas riigis on lubatud ka kritiseerida nii riigiametnikke kui ka muid isikuid, aga viimastel on õigus kriitikat ka mitte tähele panna
Inimeste ülddeklaratsioon kiideti heaks 1948. Aastal Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) peaassambleel. Inimõiguste rühmitamine: põhiõigused ehk üldised õigused, poliitilised õigused, sotsiaalsed ja majanduslikud õigused, kultuurilised õigused. Põhiõigused on : õigus elule, õigus vabadusele, õigus korrakohasele õigusemõistmisele, õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest, õigus eraelule. Poliitilised õigused on: õigus rahvusele ja kodakondsusele, usu ja mõttevabadus, liikumisvabadus, hääleõigus. Sotsiaal-majanduslikud õigused on: õigus töökohale ja puhkusele, õigus kvaliteetsele toidule ja veele, õigus inimväärsele elatustasemele, õigus sotsiaalsele kindlustamisele, õigus arstiabile. Kultuurilised õigused on: õigus haridusele, õigus rahvuskultuuri-ja keele säilitamisele, õigus teabele. Laste õigused: igal lapsel on õigus osalemisele, tegutseda tuleb lapse huve esikohale seades, diskrimineerimine ei ole
Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. § 28. Igaühel on õigus tervise kaitsele. § 35. Igaühel on õigus lahkuda Eestist. Seda õigust võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata kohtu- ning kohtueelse menetluse tagamiseks ja kohtuotsuse täitmiseks. § 37. Igaühel on õigus haridusele. Igaühel on õigus saada eestikeelset õpetust. Kodanikuvabadused: § 40.Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. § 20.Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. § 34.Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. § 31.Eesti kodanikel on õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja- liitudesse Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust.
Inimõigusi on vaja kuna nende põhimõtete järgimine annab vabaduse, lugupidava suhtumine kaasinimestesse, inimväärsed elutingimused. Need annavad inimestele õigused. 6. Nimeta olulisemad (2-3) põhiõigused, poliitilised õigused, majanduslikud-sotsiaalsed inimõigused ja kultuurilised õigused. Põhiõigused: • Õigus elule. • Õigus perekonnale ja eraelule. • Õigus vabadusele, võrdusele ja isikupuutumatusele. Poliitilised õigused: • Usu ja mõttevabadus. • Sõnavabadus. • Liikumisvabadus. Majanduslikud-sotsiaalsed inimõigused: • Õigus tööle ja puhkusele. • Õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele. • Õigus tervisekaitsele ja arstiabile. Kultuurilised õigused: • Õigus haridusele ja kultuurile. •Õigus rahvuskultuuri ja -keele säilitamisele. • Õigus teabele. 7. Milline on riigi, milline üksikisiku roll inimõiguste tagamisel? Riik on vastu võtnud erinevad inimõigusi tagavad seadused nagu
põhimõtet rajanevad üksikisiku austamisel. Ka inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 18 sätestab, et igal inimesel on õigus veendumuste vabadusele ja nende veendumust vabalt avaldamisele; see õigus kätkeb vabadusttakistamatult oma veendumustest kinni pidada ja vabadust informatsiooni ja ideid otsida, saada ja levitada igasuguste abinõudega ja riigipiirist sõltumata. Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab: § 40.Igaühel on südametunnistuse-, usu-ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust. § 41.Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma. Veendumustega ei saa vabandada õiguserikkumist. Kedagi ei saa veendumuste pärast võtta õiguslikule vastutusele.
Kontrolltöö nüüdisühiskonnast. Kordamisküsimused. 1. Nüüdisühiskonna tunnused, näited iga tunnuse kohta. 2. Iseloomustada ja võrrelda üksteisega agraarühiskonda, tööstusühiskonda, postindustriaalset, info- ja teadmusühiskonda. 3. Lühidalt iseloomustada modernismi ja postmodernismi. 4. Lugeda läbi ja iseloomustada A. Smithi. K.Marxi, Max Weberi, E. Durkheimi seisukohti tööstusühiskonna kohta. 5. Heaoluriigi olemus, tunnused, 3 heaoluriigi mudelit. Sotsiaalteenused, sotsiaaltoetused, sotsiaalkindlustus. 6. Heaoluriigi tulevik. 7. Demokraatia tunnused. 8. Demokratiseerumise lained. 9. Polüarhia. 10. Ühiskonna jätkusuutlikkus. 11. Valitsemise jätkusuutlikkus. 12. Demograafiline jätkusuutlikkus. Rahvastiku kvaliteedi näitajad. 1) Ühiskonnnasektorite eristatavus ja vastastinkune seotus(3 sektorid), tööstuslik kaubatootmine(nt. konveier tootmine), rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises(valimised, referendumid, 3.sektori ...
Samuti on see autokraatlik valitsemisvorm, mille juhil on piiramatu võim otsuste tegemisel. Diktatuuri juhiks on diktaator. Diktatuur jaotatakse autoritaarseks ning totalitaarseks. Nende erinevuseks on see, et autoritaatses diktatuuris on võim koondunud ühe isiku või kindlate isikute kätte ning seadusi võetakse vastu vastavalt oma soovidele, samuti puudub inimestel sõnaõigus. Totalitaarse riigikorra tunnuseks on ülikarm juhtimine. Inimestel puudub mõttevabadus, rikutakse inimõigusi. Demokraatiaks nimetatakse poliitilise korra vormi, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused. Demokraatlikute vabaduste alla kuuluvad sõna-, trükivabadus, demonstratsioonide ja koosolekute vabadus, südametunnistuse vabadus ning elukoha valiku vabadus. Itaalias kehtestati faistlik diktatuur, sest itaallastesse suhtuti Pariisi rahukonverentsil üleolevalt
John Stuart Mill 20. mai 1806 - 8. mai 1873 Elulugu John Stuart Mill sündis 1806. aastal Pentonvilles Londonis, James Milli vanema pojana. Juba kolme aastaselt hakkas tema isa James Mill (David Ricardo sõber ja suunaja) pojale kreeka keelt õpetama. Kaheksaselt oli Mill juba lugenud Platonit, Diogenest ja Xenophoni kreeka keeles. Kaheteistkümne aastaselt Aristotelese ja Aristophanes lugemise, aritmeetika ja geomeetria harrastamise vahepeal õpetas Mill oma õdedele-vendadele ladina keelt. Kuni 1822 aastani oli Mill vaid väga haritud, üksildane ja kinnine nooruk, kuni ta avastas Jeremy Benthami ja utilitarismi. 1818 kohtus ta esmakordselt oma isa sõprade David Ricardo, Joseph Hume ja Jeremy Benthamiga. Järgmisel aastal, olles läbinud poliitökonoomia täiel mahul, reisis ta Prantusmaale, kus kohtus ka Jean- Baptiste Sayga. 1823 asus tööle Ida-India kompaniisse ja avaldas kolm kirja Wickliffe nime all, pärast seda jätkas regulaarselt av...
Seda õigust võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata riigi julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse, liiklusohutuse ja koosolekust osavõtjate ohutuse tagamiseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Kodanikuvabadused: § 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad. Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses ettenähtud piires autonoomsed. § 39. Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi. § 40. Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust. § 10. Käesolevas peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused ei välista muid õigusi, vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja
eest tasuda. Kolmas müüt väidab, et ajalehed on korrumpeerunud, ja kuigi Martin Kala täielikult seda ümber ei lükka, on ta siiski arvamusel, et ,,muidugi tuleb ajakirjanike kriminaaltegusid ja avaliku korra rikkumist karistada, kuid kindlasti ei tähenda see hukkamõistu ametile kui sellele." Kes sellega ei nõustuks? Üldistamine, millega kaasneb sildistamine, on demokraatilise ühiskonna üks enim levinud viga, mida ei saa kahjuks välja juurida, kuna sõna- ja mõttevabadus on kõigil ka neil, kellel kasulikum oleks vaikida. Martin Kala on välja toonud ka probleemi, mis võib tulevikus vägagi aktuaalne olla: ,,kohtunike meelest on inimõigusdeklaratsioonides kirja pandud õigus eraelu puutumatusele tähtsam samades tekstides sätestatud sõnavabaduse põhimõttest." Ta lisas veel selle, et ,,järjest rohkem inimesi kasutab sääraseid skeeme ajakirjanike vaigistamiseks, rikastumiseks ja sõnavabaduse
John Stuart Mill (1806-1873) oli Inglise filosoof. Kuulsa utilitaristina (ld utilitas 'kasu') nagu Bentham'gi oli ta veendunud, et moraalselt õige on selline käitumine, mis kõige rohkem soodustab ühiskonna heaolu. Õnn (heaolu) seisneb naudingutes, kuid viimaste seas tuleb eristada kehalisi ja intellektuaalseid; viimased on seejuures väärtuslikumad. Mill väitis, et naudinguid ei saa võrrelda ainult kvantiteedi alusel, nagu seda tema arvates tegi Bentham: mõnedel naudingutel on lihtsalt kõrgem kvaliteet - nimelt intellektuaalsetel naudingutel. Mill väitis, et "parem on olla õnnetu inimene kui õnnelik siga, kannatav Sokrates kui rahulolev loll. Ja kui siga ja loll arvavad teisiti, siis ainult sellepärast, et neile on teada vaid asja üks pool, nende oponentidele aga mõlemad." Erinevalt inimestest ei ole sigadel (arvatavasti) võimalust kogeda intellektuaalseid naudinguid, samuti lollpeal - erinevalt Sokratesest. Selline oli vähemal...
jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Kodanikuvabadused: § 21. Igaühele, kellelt on võetud vabadus, teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmise põhjus ja tema õigused ning antakse võimalus teatada vabaduse võtmisest oma lähedastele. § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. § 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. § 40. Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. § 31. Eesti kodanikel on õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse
3.4. Inimese õigused, vabadused ja kohustused. 3.5. Kodanikud ja kodakondsus. 3.6. Teabesuhtlus riigi- ja omavalitsusasutustega. 1. Defineeri võimalikult täpselt mõiste inimõigused. V: Igal inimesel olevad õigused juba ainuüksi seetõttu, et ta on inimene. 2. Millised kolm dokumenti on inimõiguste alusteks? V: a) Inimõiguste ülddeklaratsioon or lapse õiguste konventsioon; b) Euroopa inimõiguste konventsioon; c) Euroopa sotsiaalharta. 3. Millised on põhiõigused ehk universaalsed õigused? V: Õigus elule; õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele; õigus korrako- haseleõigusemõistmisele; kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest; õigus perekonnale ja eraelule. 4. Millised on poliitilised õigused? V: Õigus rahvuseleja kodakondsusele; usu-ja mõttevabadus; sõnavabadus; hääleõi- gus; koosolekute- ja ühingutevabadus. 5. Millised on sotsiaalsed ja majanduslikud õigused? ...
Erinevate indiviidide puhul saab välja tuua liigse üldsuse huvi, mis nende isiklikku elu kurnama hakkab. Selgesõnaliselt on sätestatud, et inimesel on õigus isiklikule ja perekonnaelule. See aga ei häiri kõmulehti, kes kuulutavad igat asja, mida kuulsused korda saadavad. Peaagu iga päev leiab näiteks Elu24 portaalist kellegi alastifoto, informatsiooni poeskäikudest ja kes kellest lahku läks. Taoline käitumine on labane, kuid nagu juba öeldud sai, valitseb Eestis sõna ja mõttevabadus. Küll aga ei pääse väljaanded alati kohtumõistmiseta. Meeleavalduste koha pealt on Eesti suhteliselt rahumeelne riik, kuid täiesti käed rüppes lõppude lõpuks ka ei istuta. Kuigi eestlaste iseloom kord juba on selline, et valu kannatatakse ära, kulmineerub see sellega, et kõik kannatused elatakse välja. Võttes kasvõi Mahtra sõja, millele eelnevalt vaevlesid talupojad oma isandate karmide seaduste all ning hiljem tahtsid mässuga sellele lõppu teha. 21
Uus valitsus moodustatakse pärast presidendi valimisi. Valitsus on presindendi ees vastutav ja viib ellu presidendi poliitilist kurssi. Parlamendil pole õigust avaldada valitsusele umbusaldust. Seega seadusandlik ja täidesaatev võim on üksteisest rangemalt lahutatud. Samas on parlament oma olemuselt kõige tähtsamal kohal valitsuse suhtes ka presidentalismis. Riigipea saab rakendada vetoõigust parlamendi otsuste suhtes. Filosoofia Teema: Mõttevabadus John Stuart Mill'i käsitluses Näidisküsimus: Miks Mill pooldas täielikku mõtte- ja arutlemisvabadust? Materjal: õpik lk 288-292 Mill pooldas täielikku mõtte- ja arutlemisvabadust, sest esiteks, kui mingi arvamus on tõene, siis tähendaks tema keelustamine inimestele tõe teadmise keelustamist ning teiseks kui arvamus ei ole tõene, siis tähendaks tema keelustamine seda, et inimestelt võetakse võimalus mõista tõde
Eesti usuline maastik KT 1 Kordamisküsimused 2018 EV Põhiseadus. Igalühel on südametunnistuse-, usu ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. (Eestis riigikirikut ei ole) Igalühel on vabadus nii üksinda kui ka koosteistega avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust (moraal). 2011 a Statistikaameti teave. TERAS ON ÜLEVAL Haridus tase: kõrgharidus 116 837 Levinuim kristlus 320 872 Õigeusk 176 773 Luterlus 108 513 Baptistid 4507 Katoliiklus 4501
3. KODANIKUD JA DEMOKRAATIA Erakond kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsiooni. Erakond osaleb valimistel ja taotleb selle kaudu pääsu võimule. Vasakpoolsed parteid peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust; pooldavad sellist ühiskonda, kus lõhed inimeste sissetulekutes ja võimalustes ei ole eriti suured; põhivastutus kodanike eest peaks lasuma riigil. Parempoolsed parteid esindavad jõukamate, ettevõtlusega tegelevate inimeste huve; toimetuleku ja käekäigu eest peaks vastutama inimene ise; vabadus, konkurents ja õigus valikule igas eluvaldkonnas moodustavad parempoolsete peamised ideaalid. Tsentriparteid parteid, mis mõnes küsimused kalduvad vasak ja mõnes parempoole. Rohelised poliitika kujundamisel lähtuvad loodushoiu ja jätkusuutliku arengu põhimõtetest. Ühiskondlik massiliikumine tekib tavaliselt vastusena kriisile mingi ulatusliku sotsiaalse grupi elus. Ametiühing töölis...
kahele miljonile inimesele. 10.slaid Meeste ja naiste palgad. Töö tulemused näitavad, et naiste palgad moodustasid Eestis perioodil 1998-2000 keskmiselt 72,7 % meeste palkadest. Keskmine sugudevaheline palkade erinevus on Eestis iseseisvusaja jooksul vähenenud, kuid on siiski veidi suurem kui enamikus teistes Kesk- ja Ida-Euroopa ning Euroopa Liidu riikides. 11.slaid Poliitilised inimõigused : Koosolekute- ja ühingutevabadus, sõnavabadus, Usu-ja mõttevabadus, Õigus rahvusele ja kodakondsusele, Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest, Õigus korrakohasele õigusemõistmisele, Liikumisvabadus. Näiteks kommentaarid internetis, delfi jne... 12.slaid Majanduslikud, sotsiaalsed kultuurilised õigused. Õigus tööle ja puhkusele, Õigus toidule, Õigus eraelule, Õigus tervise kaitsele ja arstiabile, Õigus haridusele ja kultuurile, Õigus inimväärsusele elatustasemele, Õigus sotsiaalsele kindlustusele. Nt : turvalisus ja privaatsus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
