Äriseadustikust 2. Kes on ettevõtja? Isik, kes tegutseb oma nime all. Pakub teenuseid tasu eest. See on talle püsivaks tegevuseks. 3. Mis on ettevõte? Majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 4. Mis on äriühingute (ettevõtja) liigid? Täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu (sihtasutused ja mittetulundusühingud ei ole äriühingud). SE Euroopa äriühing. 5. Uusi äriühinguid ei saa juurde tekitada, need on seaduses olemas. 6. Kontsern Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni. Ettevõtle kooslus, kus üks ettevõte omab teiste suhtes valitsevat mõju st, et kui tal on otsustus võime suurem kui teistel. Võib olla ka lepinguline kooslus. 7. Filiaal Ei ole iseseisev juriidiline isik, subjekt. 8. Ettevõtja tegevusala EMTAK Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikatsioon. Eesti
Äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Seaduses võib ette näha ka teisi äriühinguid. Äriühing kantakse äriregistrisse. Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. Kontsern-Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni. Emaettevõte-kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust nim osalevat ühingut emaettevõtteks. Tütarettevõte-kus emaettevõte osaleb nim tütarettevõtteks. Ettevõte-majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb
olulised. Umbes 10% maailma ravimitest on toodetud kolme äriühingu poolt Baselis. Vaatamata põllumajanduse probleemidele, on Sveits välja töötanud ka suured toiduainetööstused, toetudes osaliselt riigi võimele piimatootmisest. Kondenspiima töötatas esmakordselt välja Sveits, nagu ka kaks tesit olulist töödeldud toidu toodet: sokolaad ja imikutoit. Sveitsi firma Nestlé SA, asukohaga Vevey, on üks maailma suurimaid toidu äriühinguid. Metsandus Metsa all on Sveitsis 1,221,000 hektarit(2005.a.), mis on umbes 30,3%kogu riigist (2000 a. seisuga). Keskmine juurdekasv oli 1997. aastal 1,7%. Kokku on sellest üks kolmandik eraomand. Umbes 70% puudest Sveitsi metsades on okaspuud, peamiselt kuusk, ülejäänud 30% on lehtpuud, valdavalt punane pöök. Toorpuidu toodangust aastal 2000 umbes 20% kasutati kütteks. Metsatööstus 2000
3) juhtimise, organisatsiooni ja tegevuse tulemuslikkust; 4) infotehnoloogiasüsteemide usaldatavust • Tulemuslikkuse hindamisel lähtub Riigikontroll järgmistest kriteeriumitest: - säästlikkus; - tõhusus; - mõjusus. Riigikontrolli poolt teostatav majanduskontroll hõlmab (RKS § 7 lg 1) - riigiasutusi (nt Riigikantselei, Sotsiaalministeerium, Eesti Pank); - kohaliku omavalitsuse üksusi – valdu ja linnu; - avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid (nt Rahvusringhääling); - äriühinguid, sihtasutusi ja mittetulundusühinguid, millega riik, kohaliku omavalitsuse üksused või avalik-õiguslikud juriidilised isikud on seotud seaduses ettenähtud viisil (nt sihtasutus, kelle asutaja või liige on riik). • KOV-de auditeerimisel on Riigikontrolli volitused piiratud (RKS § 7 lg 1 p 3) • Riigikontroll ei hinda poliitilisi eesmärke (RKS § 14) Riigikontrolör (PS § 134, § 135, §136,§ 137 RKS 3 peatükk)
Äritegevust reguleerivad riigis mitmed seadused, millest olulisemad on 6.äriseadustik, võlaõigusseadus, töölepinguseadus ja mitmed maksuseadused. Ettevõtjal on äris osalemiseks mitmeid erinevaid võimalusi. Kui inimene tegutseb oma nimel, siis teda nimetatakse juriidilises keeles 7. FIE. Sellise teguviisi eelisteks on näiteks 8.Kui käive e müügimaht ei ületa 16 000, võib pidada kassapõhist raamatupidamist. ja 9.Võimaldab reguleerida maksukoormust Eestis saab luua nelja liiki äriühinguid:10. täisühing, 11.osaühing, 12.usaldusühing ja 13.aktsiaselts. Äriühingut, milles on kaks või enam osanikku ja nad tegutsevad ühise ärinime all ning mõlemal on solidaarne vastutus nimetatakse 14.täisühinguks. Tuntuimad piiratud vastutusega äriühingud on 15.osaühing ja 16.aktsiaselts. Mõlema ettevõtte osanikel on õigus saada iga aastast kasumit (.17.). 18.Usaldusühingus on kahte tüüpi osanikud: 19.usaldusosanikud ja täisosanikud. Oma
Ärieetika on rakenduseetika haru, mis analüüsib äripraktikas ette tulevaid eetilisi ja moraalseid probleeme. Ärieetika probleemistikku kuulub nt (valitseva) majandussüsteemi moraalne õigustatus, ettevõtte ühiskondlik vastutus, aktsepteeritava konkurentsi piirid, reklaami eetilisus. Kokkuvõtvalt aitab eetiline ja vastutustundlik tegevus juhtida ettevõtet paremini. 4 Ettevõtlusalane vabadus. Igal Eesti kodanikul on õigus tegeleda ettevõtlusega ja asutada äriühinguid ja ühistuid. Eesti äriseadusandlus on harmoniseeritud euroopa liidu seadusandlusega, mis on pidevas arengus, ja Eesti riik osutab suurt tähelepanu ettevõtluse arenemisele, tehes soodustusi maksude maksmisel neile ettevõtjatele kes investeerivad oma ettevõtete arendamisele 5. Äriühingute liigid ja liigituse alused. Äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Seaduses võib ette näha ka teisi äriühinguid.
Majandusõpetus Arte Gümnaasium 2011 Majandusõpetus MÕISTED Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalik kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. Riigi majanduse eesmärk on tagada riigi elanikkonna äraelamise ja arengu võimalusi, sellepärast kuuluvad riigi majanduse koosseisu sellised tegevusalad nagu näiteks hariduse saamine, tervise ja kultuuriliste vajaduste eest hoolitsemine jms. Majandusõpetus Majandus hõlmab äriühinguid/ettevõteid, mis toodavad kaupu ja pakuvad teenuseid. Ettevõted, mis toodavad sarnaseid kaupu ja pakuvad sarnaseid teenuseid, moodustavad majandusharusid, nt energeetika, masinatööstus, põllumajandus, turism jne. Majandusharud jaotatakse omakorda majandussektoriteks, mille äriühingus/ettevõted tegelevad tooraine hankimisega loodusest (primaarne sektor), tooraine töötlemisega (sekundaarne sektor...
· osanike vastutuse põhimõtted, suurus ja osakaal; · äriühingu juhtimisorganid ja otsustusprotsessid, esindusõigus; · nõutava osakapitali suurus ja sissemakse viis; · äriühingu auditeerimise nõuded; · igapäevase tegevuse korraldamise lihtsus (nt raamatupidamine). Ettevõtlusvormid Ettevõtlusvormi (ettevõtte õigusliku vormi) järgi eristatakse Eestis füüsilisest isikust ettevõtjaid (FIE) ja äriühinguid. Füüsilisest isikust ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks. Äriühinguteks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaseltsja tulundusühistu. Kõige levinumad ettevõtlusvormid Eestis on füüsilisest isikust ettevõtja (FIE), osaühing (OÜ) ning aktsiaselts (AS). Ettevõtlusvorm Min. nõutav algkapital Min. Varaline vastutus Juhtimine
ning õigeaegset teavet kauba või teenusega seotud riskide kohta; 3) saada tarbijaõigus- ja tarbimisalast teavet; 4) saada nõu ja abi, kui tema õigusi on rikutud; 5) nõuda endale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist; 6) taotleda oma huvide arvestamist ning olla tarbijaühingute ja -liitude kaudu esindatud tarbijapoliitikat kujundavate otsuste tegemisel. Eristab äriseadustikus nimetatud äriühinguid ja selgitab äriühingu liigi valikukriteeriumeid Analüüsib esitatud väiteid ja hindab nende tõepärasust Selgitab kaasuse võimalikku lahendit nimetades toetavad õigusaktid
• rahvusvaheline õigus • riigiõigus -> kuidas riigiinstitutsioonid toimivad • haldusõigus e. konkretiseeritud riigiõigus (hakatakse käsitlema vägaa spetsiifiliselt) Üldosa->haldusmenetlus Eriosa->liiklus,maksuõigus • korrakaitseõigus (jõustus sel aastal 01.07.2014) • kohtumenetlusõigus Eraõigus: • tsiviilseaduse üldosa • võlaõigusseadus (jaguneb üldosaks ja eriosaks) • äriseadustik (kuidas äriühinguid mooduistatakse) • asjaõigusseadus (hüpoteek,kinnisasi,vallasasi,hoonstusõigus,omand,valdis,kasutuskäsutus). • Perekonnaseadus (reguleerib abiellumisega seotud küsimusi,põlvnemine(lastega seotud küsim.),abieluvara suhted,ülepidamisekohustused,eestkoste, • pärimisõigus(testament,pärimisleping-tehakse alati notari juures,seaduse alusel).Kodune testament- omakäeline
Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduste Instituut Äriõigus Referaat Koostaja: Tiia Ossipenko, Jana Versinina Juhendaja: Aare Kruuser Tallinn 2015 Sisukord Sissehuhatus.....................................................................................................................................4 Mida peaks iga inimene teadma äriühinguõigusest?.......................................................................5 Ettevõtlus.........................................................................................................................................7 Äriühingute liigid.............................................................................................................................9 Füüsilisest isikust ettevõtja..................................................................................................
Juhatus peab juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate aktsiaseltsi majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama koheselt aktsiaseltsi majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest aktsiaseltsi majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest Juhatus peab teatama ka aktsiaseltsiga seotud äriühinguid puudutavatest asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada aktsiaseltsi tegevust Juhatus esitab nõukogule aruanded ja teated ülevaatlikult ja selgelt, võimalikult varakult ning kirjalikult taasesitatavas vormis Kui aktsiaselts on maksejõuetu, peab juhatus esitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule aktsiaseltsi pankrotiavalduse
kasutada lihtsustatud varianti e FIE kõige riskantsem ettevõtluse kassapõhist raamatupidamist liik, kuna pole lihtne riske ning siis ainsaks aruandeks hajutada tuludeklaratsioon Lepingupartnerid võivad pidada Puuduvad juhtimisorganid, äriühinguid usaldusväärsemateks seega juhtimine lihtne kui FIE-t Odav alustada ja lõpetada Kui käive ületab kalendriaasta Lihtne üle minna teisele algusest arvates 16 000 eurot, ettevõtlusvormile tuleb minna üle tekkepõhisele
usaldamatust tööandja vastu; 10) teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. Äriseadustik Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Seaduses võib ette näha ka teisi äriühinguid. Äriühing kantakse äriregistrisse. Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. Äriühingud võivad ühineda ja jaguneda ning äriühingu võib teist liiki äriühinguks ümber kujundada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab
(2) Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga. Ühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest. Põhikirjaga võib ette näha, et liikmed vastutavad ühistu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga (täielik isiklik vastutus) või põhikirjaga kindlaksmääratud ulatuses (lisavastutus). 16. Äriühingu asutamine.Tegevusalad. (1) Äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Seaduses võib ette näha ka teisi äriühinguid. (2) Äriühing kantakse äriregistrisse. (3) Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. (4) Äriühingud võivad ühineda ja jaguneda ning äriühingu võib teist liiki äriühinguks ümber kujundada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras. (5) Seaduses sätestatud juhtudel on ühinemiseks, jagunemiseks ja ümberkujundamiseks nõutav pädeva asutuse luba. 17. Äriühingu juhtimine. Äriühingute juhtorganid, nende moodustamise kord.
Tunnitöö OSAÜHINGU ABC KAPITAL PÕHIKIRI Osaühingu ABC KAPITAL (edaspidi Osaühing) põhikiri on kinnitatud 20. mai 2012.a. asinuosaniku otsusega. 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Osaühingu ärinimi on osaühing ABC KAPITAL. 1.2. Osaühingu asukoht on Eesti Vabariik Tallinn. 1.3. Oma tegevuses juhindub osaühing Eesti Vabariigi seadustest ja muudest õigusaktidest, käesolevast põhikirjast, juhtorganite otsustest ja muudest ühingu sisestest aktidest. 1.4. Osaühing teostab oma nimel õigustoiminguid, mis on aluseks tsiviilõiguste ja - kohustuste tekkimiseks, muutumiseks ja lõppemiseks või lõpetamiseks, samuti võib omada äriühinguid või osalust nendes. 1.5. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga, osaniku vastutus on piiratud tema osamaksu suurusega. 1.6. Osaühingu majandusaasta on kalendriaasta, majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 1.7. Osaühing on asutatud määramata tähtaja...
· Jagatakse eluasemeid, tasuta toiduaineid, tööriistu, kuid see ei jõua maale. · NEP uusmajanduspoliitika seatakse sisse toitlustusmaks, see motiveerib talupeogi töötama - rakendatakse vabaturumajanduslikke elemente - riik jagab majanduskontrolli erasektoriga - masinatootmine riigi kontrolli all - lubatakse koperatiive, äriühinguid 1928a. Rakendatakse käsumajandust: - erasektor likvideeritakse - viisaastastike plaan - kolhooside rajamine - industriaaliseerimine Sisepoliitika: · 30.dets 1922 loodi NSVL · NSVL Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit · Sinna kuulub 14 liiduvabariiki · I juht Lenin: riigid peavad olema suveräänsed · II juht Stalin: riigid pole suveräänsed, allutatakse keskvõimule.
omavahel abielus mitteolnud vanemad on väljendanud soovi jätta vanema hooldusõigus vaid ühele neist. Teatud juhtudel on lisaks vanemate ühisele esindamisele tehinguks vaja ka kohtu nõusolekut! Kohtu eelneva nõusolekuta ei või näiteks: • müüa või kinkida või koormata hüpoteegiga/kasutusõigusega lapse kinnistut • osta lapsele kinnistut • üürile anda lapse korterit • loobuda pärandist või annakust või sõlmida pärandvara jagamise lepingut • asutada äriühinguid • osta, müüa või kinkida OÜ osa või AS aktsiaid • võtta laenu Kohtu nõusolek ei ole vajalik pärandist loobumiseks, kui lapse õigus pärandile on tekkinud lapse suhtes esindusõigust omava vanema pärandist loobumise tagajärjel. Seadus näeb ette ka toimingud, mida vanemad ei saa lapse nimel teha. Neil juhtudel määratakse kohtu poolt erieestkostja vanemate asemel lapse esindajaks või tehakse lapse tahteavaldus kohtulahendiga
Neljast osast koosnev turundusmeetmestik on väga laialt levinud kogu maailmas. 90ndatel on seda aga kritiseeritud. Põhiliseks puuduseks on peetud seda, et 4 P-d (product, prize, place, promotion) sisaldav meetmestik ei sobi igale firmale ega igasse olukorda. Seetõttu lisatakse mudelisse veel üks P- personnel- personal, isikkoosseis, organisatsioon oma töötajate ja nende töö kvaliteediga. Viimasel kümnendil on huvi turunduse vastu järjest tõusnud. Üha enam äriühinguid ja organisatsioone on jõudnud arusaamisele, et turunduse põhiseisukohtade tundmine võimaldab oma tegevust tõhustada. Seda on kinnitanud ka paljude Eesti ettevõtete (SAKU, A. Le Coq, Baltika, Hansapank jt) kogemus, kes tänu õigesti organiseeritud turundustegevusele on uutes majandustingimustes saavutanud kiiresti edu. Marketingi arengu ajajoon 1450- Gutenbergi leiutatud trükimasin, millest sai alguse broüüride ja flyerite masstootmine 1730ndad- ajakirjade teke
elemente, seda liigendatum. Süsteem on seda seostatum, mida suurem on selle elementide vaheliste vastavate suhete hulk. Ettevõtete liigitus ettevõtte suuruse järgi Mikroettevõte kuni 9 töötajat Väikeettevõte 10-49 töötajat Keskmise suurusega ettevõte 50-249 töötajat Suurettevõte 250 ja rohkem töötajat Ettevõtlusvormi (ettevõtte õigusliku vormi) järgi eristatakse Eestis füüsilisest isikust ettevõtjaid (FIE) ja äriühinguid. Füüsilisest isikust ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks. Äriühinguteks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Äriühinguid saab jaotada isikuühinguteks, kapitaliühinguteks ja ühistuteks Isikuühingud Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad
Seepärast võib selline nõue kujutada endast mittediskrimineerivat piirangut. Selline kaubanduspiirang võib siiski olla objektiivselt põhjendatud vt altpoolt. Vastastikuse tunnustamise põhimõte Piirangute keelu puhul võetakse arvesse ka topeltkoormuse küsimust. See tähendab, et siseriiklikud nõuded, mida kohaldatakse ametlikult mittediskrimineerival viisil, mõjutavad sageli välismaiseid kaupu, teenuseid või äriühinguid raskemini, sest nad peavad järgima nii sihtriigi (vastuvõtjariik) kui ka asukohamaa nõudeid. Seepärast on välja töötatud vastastikuse tunnustamise põhimõte. Põhimõte tugineb sellele, et liikmesriikide seadusandjad ja järelevalveametid usaldavad üksteist ning tuginevad üksteise hinnangutele. Sihtriigi ametiasutuselt eeldatakse, et ta nõustub välismaise ettevõtja suhtes tema asukohamaal kehtestatud nõuetega, kehtestamata samas muid nõudeid
Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond eesmärgiks on heategevus eesti rahvuskultuuri toetamiseks rahaliste vahendite sihipärase kogumise ja jagamise kaudu. Täpselt on kirjas taotluse esitamise nõuded. Üldjuhul ei toetata kirjastamist, CDde väljaandmist, remonttöid ega ka mälestusmärkide püstitamist, tehnika ja seadmete ostmist ning välismaal õppimist erialadel, mida saab õppida ka Eestis (v.a. täiendõpe). Ei toetata osa ja äriühinguid ning mittetulundusühinguid ja sihtasutusi, kes pole kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja. Alg, põhi ja gümnaasiumihariduse omandamist ning bakalaureuse ja magistriõpet toetatakse ainult vastavate nimeliste allfondide olemasolul. Õpingutoetuse puhul tuleb taotlusele lisada tõend, mis tõendab taotleja õppimist vastavas õppeasutuses. Posti teel laekunud taotluste korral arvestatakse sihtkoha postiasutuse postitempli kuupäeva.
Äriühingu (täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu) liikide eristamise peamiseks kriteeriumiks on osanike vastutus. Kui osaühingu, aktsiaseltsi, ja tulundusühistu osanikud/aktsionärid ei vastuta oma varaga ühingu kohustuste täitmise eest, siis täisühingu ja usaldusühingu puhul vastutavad ühinguga solidaarselt kogu oma varaga ka vastavalt täisühingu puhul osanikud ja usaldusühingu ainult täisosanikud. Teine kriteerium, mille järgi äriühinguid eristada, on ühingu esindusõigus. Nii osaühingu, aktsiaseltsi kui ka täisühingu puhul esindavad ühingut juhatuse liikmed, kes ei pea olema osanikud. Täisühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada iga osanik, usaldusühingu usaldusosanikul ei ole õigust ühingut esindada. Ühingulepinguga võib kokku leppida ka teisiti. Seadusest tulenevalt võib ühingut kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige.
Äriühingu (täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu) liikide eristamise peamiseks kriteeriumiks on osanike vastutus. Kui osaühingu, aktsiaseltsi, ja tulundusühistu osanikud/aktsionärid ei vastuta oma varaga ühingu kohustuste täitmise eest, siis täisühingu ja usaldusühingu puhul vastutavad ühinguga solidaarselt kogu oma varaga ka vastavalt täisühingu puhul osanikud ja usaldusühingu ainult täisosanikud. Teine kriteerium, mille järgi äriühinguid eristada, on ühingu esindusõigus. Nii osaühingu, aktsiaseltsi kui ka täisühingu puhul esindavad ühingut juhatuse liikmed, kes ei pea olema osanikud. Täisühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada iga osanik, usaldusühingu usaldusosanikul ei ole õigust ühingut esindada. Ühingulepinguga võib kokku leppida ka teisiti. Seadusest tulenevalt võib ühingut kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige.
Juhtimisulatus tähendab alluvate arvu, kelle tegevust juht suunab ja kontrollib. Lai juhtimisulatus mida suuremat arvu inimesi juht juhib ja kontrollib ning mida vähem on juhtimistasandeid, seda suurem on juhtimisulatus. Kitsas juhtimisulatus mida vähem on juhil alluvaid ning mida rohkem on juhtimistasandeid, seda väiksem on juhtimisulatus. 6. Kirjelda Graiciunase valemi loogikat. 7. Mis on äriühingute valitsemine? Äriühingute valitsemine on protsess, millega äriühinguid valitsetakse ja kontrollitakse. Selle protsessi kaudu saavad omanikud ellu viia oma tahet, saavad tagasi tehtud investeeringud ja teenivad dividende. 8. Kuidas on äriühingute valitsemine ja juhtimine omavahel seotud? · Valitsemine suunatud organisatsioonist välja, juhtimine sisse · Valitsemine eeldab ja omastab avatud süsteemi, juhtimine kinnist · Valitsemine strateegiale orienteeritud, juhtimine strateegia elluviimisele orienteeritud 7. loeng 2
liberaliseerimise eest. EL vastutab liikmesriikide kaubanduspoliitika eest ja peab nende nimel läbirääkimisi. Kaubanduslepingute või -eeskirjade üle peetavatel läbirääkimistel konsulteerib EL ka avalikkuse, ettevõtjate ja vabaühendustega. Euroopa Liit toetab ja kaitseb ELi tööstust ja ettevõtjaid, tehes tööd kaubandustõkete kõrvaldamiseks, et Euroopa eksportijate suhtes kehtiksid õiglased tingimused ja neil oleks juurdepääs välisturgudele. Samal ajal toetab EL välisriikide äriühinguid praktilise teabega selle kohta, kuidas pääseda ELi turule. EL teeb koostööd ka Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO), et aidata kehtestada ülemaailmseid kaubanduseeskirju ja kõrvaldada WTO liikmete vahelised kaubandustõkked. (Europa, Kaubandus) Inimõiguste edendamine ja kaitsmine Euroopa Liit järgib kahte peamist inimõiguste poliitika ja meetmete suunda, milleks on ELi kodanike põhiõiguste kaitsmine ja inimõiguste ülemaailmne edendamine
Näit. Sõjaväelased, kohtunikud. Küll aga võib töötada võõramaalane riiklikus meditsiinis või koolis. Elamistingimused peavad olema võrreldavad selle riigi tööliste elamistingimustega. Võib piirata tööjõu liikumist, kui on tõestatud, et konkreetne isik on süüdi. See et inimene kuulub mõnda ebasoovitavasse organisatsiooni ei anna alust keelule. Tööandjate liikumine on seadustatud autamisõigusega. Inimesed võivad luua äriühinguid ükskõik millises EL-i liikmesriigis. Äriühingud on AS,OÜ ja FIE. Siia ei kuulu mitetulundusühingud ja sihtasutused. Firma täidab selle riigi seaduseid millises riigis on ta registreeritud ja võib ise paikneda ükskõik millises teises liikmesriigis. Tööandjate seadus laieneb samuti pereliikmetele, kes on samad nagu eelpool. Tööandja mõiste inimene kes ei tööta teiste alluvuses. 4.Kapitali vaba liikumine ...
veetsid Eesti majutusasutustes 3877 ööd, siis 2005.a. olid need näitajad 3464 külalist (8063 ööd) ning 2008.a. 3648 külalist (9205 ööd). (http://www.aktiva.ee/go?URL=http%3A%2F%2Fwww.vm.ee%2Fest %2Fkat_573%2F&Session=f2e6846f4b2f6b9119a971b0808a876e&Language=ET, 02.05.2010) 9 ÄRIKESKKOND Välismaalased ja välismaised juriidilised isikud võivad asutada äriühinguid või omandada osaluse Ungaris eksisteerivates äriühingutes. Osaliselt või täielikult välismaises omandis olevad äriühingud võivad tegutseda praktiliselt kõigis valdkondades, mõned piirangud on seatud ainult põllumajandussektoris. Tegutsemisluba on vaja pangandustegevuseks, ja seda sõltumata sellest, kas tegu on Ungari või välismaise ettevõttega. Ettevõtete asutamist ja tegutsemist reguleerivad kaks peamist Ungari seadust äriühingute
Rohelisem Euroopa Euroopa kodanike ja liikmesriikide valitsuste oluline eesmärk on tervisliku elukeskkonna tagamine. Seepärast teeb EL kõikjal maailmas jõupingutusi, et kaitsta keskkonda ja võidelda kliimamuutuste vastu. Tal on juhtroll Kyoto protokolli rakendamisel ülemaailmset soojenemist põhjustavate kasvuhoonegaaside vähendamiseks. Selle tegevuse osa on ka ELi rakendatud uuenduslik kasvuhoonegaasidega kauplemise süsteem mis võimaldab ergutada neid energiamahukaid äriühinguid, kes oma saastekogust vähendavad, ning trahvida neid, kes kokkulepitud koguseid ületavad. Saaste ei tunnista riigipiire, seepärast on ELi liikmesriigid astunud mitmes valdkonnas ühiseid samme. Seega ei ole üllatav, et Euroopa jõed ja rannad on muutunud puhtamaks, sõidukid saastavad vähem ning jäätmete käitlemisele on kehtestatud ranged eeskirjad. Euroopa ohtlikke jäätmeid ei ladustada enam vaestes riikides.
tegevuse aluseid. Äriõiguse esemeks on suhete kogum, mis moodustub ettevõtlustegevuse käigus. Äriõigussuhteid reguleeritakse äriõiguse normidega, mis tekivad ettevõtluses, aga ka turul osalejate üle riikliku kontrolli teostamisel. Äriõiguse peamiseks õigusaktiks on äriseadustik (eesmärgiks vastutuse tagamine majandustegevuses ja soodsa õiguskeskkonna loomine ettevõtluse arendamiseks Eestis). Viis liiki äriühinguid: täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühing. 14. Pärimisõigus (Õigusõpetus, ptk. 12) Tsiviilõiguse haru. Toetub Rooma õiguse ja Kontinentaal-Euroopa õigusperekonna aluspõhimõtetele. Normide kogum, mis reguleerib surnud isiku varaliste õiguste ja kohustuste üleminekut teistele isikutele. Pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule. Objektiivse õiguse tähenduses:
Samuti sisaldab ÄS regulatsiooni füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) kohta; 30. Üldosa. Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. 1) Äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Seaduses võib ette näha ka teisi äriühinguid.(2) Äriühing kantakse äriregistrisse. (3) Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. (4) Äriühingud võivad ühineda ja jaguneda ning äriühingu võib teist liiki äriühinguks ümber kujundada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras.(5) Seaduses sätestatud juhtudel on ühinemiseks, jagunemiseks ja ümberkujundamiseks nõutav pädeva asutuse luba. 31. Füüsilisest isikust ettevõtja
·aitab suurendada organisatsiooni liikmete head tahet ja ettevõtte väärtust; ·aitab tõsta usaldusväärsust, hoida ettevõtet jätkusuutlikuna ja tagada pideva arengu; ·ei mõjuta mitte ainult inimesi ja huvigruppe, vaid ka organisatsiooni huvisid ja pikaajalist kasumlikku tegevust. Kokkuvõtvalt aitab eetiline ja vastutustundlik tegevus juhtida ettevõtet paremini 4. Ettevõtlusalane vabadus. Igal Eesti kodanikul on õigus tegeleda ettevõtlusega ja asutada äriühinguid ja ühistuid. Eesti äriseadusandlus on harmoniseeritud euroopa liidu seadusandlusega, mis on pidevas arengus, ja Eesti riik osutab suurt tähelepanu ettevõtluse arenemisele, tehes soodustusi maksude maksmisel neile ettevõtjatele kes investeerivad oma ettevõtete arendamisele 5. Äriühingute liigid ja liigituse alused. Äriühing on omanikule ja omanike rühmadele kuuluv majandusüksus ka eraõiguslik juriidiline isik, mille tegevuse eesmärgiks on kasumi teenimine.
kohustusi. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. · Füüsilise isiku teovõime on võime teha kehtivaid tehinguid. · Eestis on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Ning piiratud teovõime on alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Üldiselt lahterdatakse äriühinguid: · vastutuse · loomise kiiruse · kapitali vajaduse · ettevõtte juhtimise järgi. Äriühingute tegevust reguleerib äriseadustik https://www.riigiteataja.ee/akt/13364383 Juriidiline isik on organisatsioon, millele õiguskord omistab õigusvõime. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Äriseadustikus määratletud
· residendist juriidiline isik · residendist füüsiline isik · riigi või kohaliku omavalitsusüksuse asutus · mitteresident, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht või kellel on Eestis töötajad. S.t mitteresident maksab tulumaksu Eestis asuvatele töötajatele tehtud erisoodustuselt. Residendist juriidiliste isikutena peetakse nimetatud lõikes silmas äriühinguid, avalik- ja eraõiguslikke juriidilisi isikuid, mittetulundusühinguid ja sihtasutusi. [1, lk 18] Füüsiline isik saab olla erisoodustuse maksustajaks vastavalt TuMS § 48 tähenduses ainult siis, kui tal on töötajad, kellele ta teeb erisoodustusi. Eesti Vabariigi Töölepingu seaduse järgi on aga tööandja: 1. juriidiline isik; 2. juriidilise isiku struktuuriüksus, kui talle on antud tööandja õigused; 20 3
kauba tootmisest, müümisest, vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest. Äriseadustiku kohaselt on ettevõtja füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning nende osutamine on talle püsivaks tegevuseks. Negatiivsed vabadused võib jaotada õiguslikeks ja faktilisteks. 5. Äriühingute liigid ja liigituse alused. Äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Seaduses võib ette näha ka teisi äriühinguid. Äriühing kantakse äriregistrisse. Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. Äriühingud võivad ühineda ja jaguneda ning äriühingu võib teist liiki äriühinguks ümber kujundada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Seaduses sätestatud juhtudel on ühinemiseks, jagunemiseks ja ümberkujundamiseks nõutav pädeva asutuse luba. 6. Avalik-õiguslikud ettevõtted.
Samas peab silmas pidama seda, et kohalik müügimaks võib tekitada kumuleerumise, sest müügil võidakse maksustada ka selliseid kaupu, mida hiljem kasutatakse ettevõtluses ja mida edasi müüakse. Samuti tekib probleem siis, kui maksustatud kaup lõppkokkuvõttes eksporditakse või viiakse teise liikmesriiki. Võimalik on olukord, kus kaupu müüakse edasi erinevate äriühingute vahel, kes asuvad erinevates omavalitsusüksustes. Seega muutub kaup kallimaks seetõttu, et osa äriühinguid asuv sellises omavalitsusüksuses, kus on kehtestatud kohalik müügimaks. Eelistatud on need äriühingud, kes asuvad omavalitsusüksuses, kus müügimaksu ei ole (Sealsamas : 21). 1.3. Erinevad käibemaksusüsteemid Eestis Eesti tänapäeva käibemaksu ajalugu aastast 1991. Vabariigi Valitsuse 10.10.1990.a määrusega nr 209, mis jõustus 01.01.1991, kehtestati käibemaks. Maksumääraks oli algselt 7%, kuid kohalik omavalitsus võis kehtestada jaekaubanduse käibele täiendava
- Kaupmehed pidid ükdteist toetama - Hansa otsetõlge kui jõuk, kamp, rühm - Hansa esialgne keskus: Ojamaa - 13-14. Saj tekkisid läänemere äärde linnad, kauplejaskond muutus pakisemaks, kaupmehed said linnade juhtgruppidesse - Sel ajal hakkas muutuma kauplemise olemus muutus ka Hansa Liidu olemus - Kaupmeeste hansast sai linnade Hansa.Kaupmeeste seltsing muutus linnade ühenduseks - Hansa sees moodustati väiksemaid äriühinguid. Seega linnasi liitsid ka isiklikud suhted - Hansal oli 14. Sajandiks jõudu enda privileegide eest seista madistasid Taani kunniga - 15-16. Saj sümboolselt 72 linna ühendus, tekelikult a-la 200 - Hansapäevad linnade saadikute kogunemised 1356. Aastast - Kokku kutsuti need vajaduse korral: kui oli vaja teha ühiseid otsuseid - Hansapäevadel täidesaatvat osa polnud - Mõtteliseld jagunes Hansa veeranditeks, keskset rolli mängisid Vendi linnad (Lübeck ntx)
Vabaühenduste Liit:http://issuu.com/emsl/docs/avalikudteenused. Avalik teenuseid iseloomustab kogukonnast lähtuv tunnetatud vajadus tagada võrdne juurdepääs neile teenustele ja nende kättesaadavus ning see sisaldab nii seadusega määratud kohustuslikke kui ka vabatahtlikke riigi ja omavalitsuste ülesandeid. Avalike teenuseid osutatakse eri moel avalik võim palkab teenistujas, asutab äriühinguid, teeb koostööd teiste omavalitsustega jne. Keskseim partnerluse vorm on lepinguline delegeerimine kuid praktikas toimub avaliku võimu ja vabaühenduste koostöö ka nn strateegilisse partnerlusena, kus avalike teenuste ostutamiseks eraldatakse vanaühendustele sihtotstarbelisi toetusi või antakse kasutada muid avalike ressursse (ruumid, maa). Peamised avalikud teenused mida osutatakse Eestis, partnerluses vabaühendustega
...................................................................11 LISAD..........................................................................................................................12 Lisa 1. Töövõtuleping Lisa 2. Müügitingimused TÖÖANDJA __________________ TÖÖTAJA __________________ SISSEJUHATUS Käesolev õpimapp on valminud äri- ja võlaõiguse iseseisva tööna. Töö esimeses pooles on võrreldud äriühinguid ning analüüsitud nende eristustunnuseid. Töö teises pooles on koostatud võlaõiguslikud lepingud: töövõtuleping ja müügileping. Allikatena on töö autor kasutatud Maksu- ja Tolliameti, Riiklike registrite ja infosüsteemide e-teenuste, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ning muid veebis leiduvaid lehekülgi, mis seotud ettevõtluse ja äriseadustikuga. 1. ÄRIÜHINGUTE VÕRDLUS Käesolevas peatükis on äriühingute tabel koos analüüsiga.
suurusest. avalikustamine Mis veel? 10 Ehk eelneval lehel joonis. Osaühingu asutamisprotseduuride mudeliga traditsioonilisel asutamisel MÕISTE SELGITUS: MTÜ ja kolmas sektor ETTEVÕTLUSE TAUSTAL ETTEVÕTLUSEKS loeteakse vaid FIE-t ja äriühinguid. Nende eesmärgiks on teenida kasumit. Kasumit taotlevate ettevõtete kõrval on olemas ka mittetulunduslikud ettevõtted. Mittetulundusühendused on isikute vabatahtlikud ühendused, mille eesmärgiks ei ole majandustegevuse kaudu kasumi saamine. Nende abil püütakse paremini rahuldada inimeste kultuurilisi, sotsiaalseid või harrastusvajadusi. Mittetulundusühendused on näiteks külaseltsid külaelu korraldamiseks, suvilaühistud suvilate ühiseks haldamiseks ja
erinevate hindadega aktsiate dividendide omavaheliseks võrdlemiseks. 13. äriühingut võib moodustada ... Ettevõtja, kes on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Seaduses võib ette näha ka teisi äriühinguid. 14. kontserni moodustavad ... Kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust, nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks ja ühingut, kus ta osaleb, tütarettevõtjaks. Emaettevõtja tütarettevõtjaks on ka ühing, kus häälteenamus on teisel tütarettevõtjal või tütarettevõtjatel üksinda või koos emaettevõtjaga. Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni. 15. ASi aktsiakapital ..
Pankroti väljakuulutamise hetkest võlad külmutatakse!!! Enam suuremaks ei lähe!!! SANEERIMINE Saneerimise puhul nõuded ümberkujundatatakse. Pankroti puhul võlad külmutatakse. · Tähtaja pikendamine · Võlasummat saab maksta osamaksetena · Võlasumma vähendamine · Võlasumma asendamine saab ettevõtte osanikuks või aktsionäriks. Kui võlausaldaja saab omanikuks, siis saab kas tegutseda hästi, et saaks raha tagasi. Saneerida saab ainult eraõigluslikke äriühinguid. Füüsiline isik ennast saneerida ei saa ja avalik-õiguslik ei saa. Eraõiguslik äriühing on näiteks Eesti Energia. Konkurents EUs kaubad peavad saama vabalt liikuda Euroopa piires. Euroopat käsitletakse nagu ühtset riiki. EU nõukogu määrus 139/2004/EÜ läbi lugeda!+konkurentsiseadus Riigiabi · võib doteerida transpordisektorit (nt bussid ja rongid), kui riik ei aitaks, siis ei oleks sellist asja. Kahju katab riik dotatsiooni teel ja inimene saab liikuma.
9 viimasel aastal teisel kohal olnud, Eesti ei asu ka väga kaugel- 5. kohal kiidetava maksusüsteemi, raamatupidamise ja poliitilise stabiilsuse tõttu. Kõige mitteatraktiivsem on aga Kossovo, kuna sealne majanduslik olukord pole just kiita13. Äriregistri andmetel oli 1. juuli 2010. aasta seisuga Eestis registreeritud 501 Saksamaa osalusega äriühingut, sellest 100%liselt Saksa kapitalil põhinevaid äriühinguid 283. Kõigi välisriikide osalusega äriühingute pingereas on Saksamaa jätkuvalt viiendal kohal. Tegelikult tegutsevaid Saksamaa ettevõtteid oli äriregistrile esitatud majandusaruannete põhjal 2008. aastal 314. Suuremad investeeringud on tulnud ERGO Kindlustusse, Tartu Milli, Eesti Gaasi ja Tallinna Prügilasse. 2011. aastal üle 90 protsendi saksa kapitaliga firmadest ennustas majandusliku olukorra paranemist
teisele riigile liigseks koormaks). Äriühingud on võrdsustatud kodanikega • Äriühingud, mis on asutatud vastavalt liikmesriigi seadusele ja millel on liidu piires registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine tegevuskoht, võrdsustatakse käesoleva peatüki sätete kohaldamise korral füüsiliste isikutega, kes on liikmesriikide kodanikud. • Äriühingutena mõistetakse tsiviil- või kaubandusõiguslikke äriühinguid, samuti ühistuid ja muid avalik-õiguslikke või eraõiguslikke juriidilisi isikuid, välja arvatud mittetulundusühingud. C-212/97 Centros Ltd vs Erhvervs- og Selskabsstyrelsen • Taani perekond asutas firma Ühendkuningriiki, aga kunagi Ühendkuningriigis majandustegevust ei asutanud. Asutas loodud äriühingule filiaali Taani, sest Ühendkuningriigis ei olnud nõuet miinimumkapitali suurusele, aga Taanis oli.
loomiseks vajalikud, üksteisega ideaalselt kooskõlastada ning vältida liigseid tegevusi ja sellega raiskamist. LOENG VII 1. Mis on äriühingute valitsemine, seleta kellele on seda kõige rohkem vaja, milleks on vaja seda valdkonda uurida? Gerndorf võimu teostamise mehhanism, mille abil omanikud viivad ellu oma tahte, kontrollivad äriühingu tegevust, saavad tagasi tehtud investeeringud ja teenivad dividende. Äriühingute valitsemine on: Protsess millega äriühinguid valitsetakse ja kontrollitakse Hea tava Investeerimistehnika Uurimisvaldkond majandusteaduses Seda on kõige rohkem vaja omanikele. Uurimise tähtsus: Äriühingute omanikkonna uurimise tähtsus tuleneb omanike staatusest ja tähtsusest majanduse kui terviku toimimise seisukohast. Omaniketa ei eksisteeriks riiki, omanikud investeerivad ja riskivad, nende tahtest sõltub äriühingu, erinevate huvigruppide ja kogu ühiskonna käekäik
RAHVUSVAHELISE ERAÕIGUSE EKSAM 1) Rahvusvahelise eraõiguse määratlemine *Ants Piip - Ta pidas REÕ-ks reeglite kogu, mis korraldab üksikute õigussüsteemide maksvust. Määratlus: “Rahvusvahelise eraõiguse aineks on lahendada kokkupõrkeid üksikute õigussüsteemide vahel, mis tekivad õigussuhetest rahvusvaheliste(välismaiste) elementidega”-need on puutumused välisriigi õigusega. *Nõukonna koolkonna definitsioon- REÕ võib määratleda kui sellist õiguse valdkonda, mille aineks on tsiviilõiguslikud, perekonna- ja töösuhted välismaise elemendiga. REÕ hulka kuuluvad kollisiooninor-mid, rahvusvaheliste lepingute abil unifitseeritud materiaalsed normid ja välismaalaste ning välismaa juriidiliste isikute õigusvõimet reguleerivad normid. *Prof. A.Alanen (Soome, 1965): REÕ on käsitletud kui siseriiklike õigusnormide kogumina, mille ese ja eesmärk on rahvusvaheline. *I.N...
ühisettevõte. Mõnes mõttes on need unikaalsed ja eritingimusi nõudvad. 4) AS Enamikel juhtudel on partnerlus, võib olla ka ainuomandus. AS on majanduslikult ja seaduslikult suurim, võimsaim. AS peab ennast registreerima Eesti Väärtpaberikeskuses. Selle eesmärk on, jälgitakse seaduse täitmist. See maksab, kuid see summa pole suur. OÜ-le on see soovitav (registreerimine). Kui liikumist ei toimu, tuleb ikka maksta. Riik kontrollib AS tegevust rohkem kui teisi äriühinguid. AS-l peab alati olema nõukogu. Eelised 1) (piiramatu) võimalus koguda kapitali, 2) seltsi eluiga on määratud põhikirjaga, põhikirja on võimalik muuta (tavaliselt märgitakse määramatuks ajaks), 3) üldjuhul AS-s on piiratud vastutus, 4) võimalus kiiresti üle anda omandiõigus (e. müüa aktsiaid), 5) paremad võimalused valida kogenud juhte, 6) kaudne eelis, preztiis Puudused 1) loomine nõuab üldjuhul rohkem aega, vaeva ja raha, 2) riigi AS poolne
Peab toimuma av õ n alusel. Selle võib ette näha seadusega, h akti või h lepinguga. · Av ül üleandmine riigi või omavalitsusüksuste või ka teiste av õig jur isikute poolt moodustatud eraõig isikutele nn eraõiguslikult org haldus ehk formaalne av ül üleandmine. Ei ole võimuhaldus vaid lihthaldus, mida võib teostada h kandja ise või loob eraõig jur isiku ja annab liht h ül talle üle. Riik võib luua erinevaid eraõig jur isikuid äriühinguid, sihtasutusi, mtü-sid jne. Neid ül on vaja üle anda et koormust riigieelarvele vähendada (võib ohtu sattuda funktsiooni täitmise kvaliteet näiteks Riigi Kinnisvara tegevuse tulemusel koolid ei saanudki kasu, mis oli äriühingu eesmärk). · Av ül üleandmine eraõig isikutele kusjuures riik või KOV üksused tagavad ül täitmise ja järelevalve. Ka funktsionaalseks ül üleandmiseks nimetatakse. Ül antakse üle, kuid
likvideerimismenetluseta. Usaldusühingu lõpetamine toimub samadel alustel ja korras nagu täisühingu lõpetamine. 12 4. AKTSIASELTS JA OSAÜHING Aktsiaselts ja osaühing on põhiolemusselt üsna sarnased ja nende võrdlev käsitlus aitab kaasa osaühingu ja aktsiaseltsi vaheliste erinevuste paremale väljatootmisele. Kuna äriseaduslik määratleb osaühingut ja aktsiaseltsi kui äriühinguid, millel on osadeks/aktsiateks jaotatud osakapital/aktsiakapital, võib jääda mulje, et tegemist on identsete äriühingute vormidega. Kuid aktsiaseltsi ja osaühingut ei saa samastada. Olemuselt on osaühing mõeldud vormiks väiksematele ettevõtetele, aktsiaselts seevastu suurematele. Seaduse sõnastuses ilmneb osaühingu ja aktsiaseltsi võrdlemisel kolm erinevust: 1) Osaühingu kohta on kehtestatud märksa vähem norme kui aktsiaseltsi kohta;
peatükk alates KarS § 83. Tuvastatakse ära süütegu, vaadatakse mis vara on isikul ning tuvastatakse, et isikul viimase 10 aasta jooksul EMTA ei näita sissetulekuid ja siis võetakse ära kogu see vara. Isik saab selle vara tagasi, mida ta suudab tõendada legaalselt saaduna. Eestis ei ole veel häid kohtulahendeid selle kohta, aga nüüd hakkab tulema. Kui vaadata välismaa lahendeid vara konfiskeerimise kohta, siis need lahendid on muljetavaldavad. Konfiskeeritud on kinnisvara, toimivaid äriühinguid, laevu, lennukeid jne. Arvuti kuriteod on läinud narkokuritegudest ettepoole. Nt raha ülekanded pankadest, isikuvastased kuriteod (noor tappis end ära), eestlase lemmiktaigen on muretaigen ja söövad seda muret siis sisse. :)10.05. 2013 Kui objektiivsel küljel tagajärg puudub, aga tegu nõuab tagajärge, siis tuleb KINDLASTI vaadata kas on asi jäänud KATSE staadiumisse. Kui on kaks ligilähedast koosseisu, siis nende puhul tuleb vaadata kas üks koosseis asendub teisega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
