Rootsi 1719-1772 `´VABADUSTE AEG`` Suurriigi lõpp. Tagasi Skandinaavias. Karl XII surm ja Rootsi olukord 1718. a. 30 novembril saab Karl XII Frederikshaldi piiramisel surmava tabamuse. Suurriigi lõpp. Absolutismi lõpp. Riigi pankrotioht, inflatsioon ja kõrged maksud. Riigi osaline okupeerimine. 200 000 langenut, haavatut ja vangistatut. 1710-1712. a. katkuohvrid ja nälga surnud. Pfalzi Ulrika Eleonora (1719-1720) Pärast Karl XII surma oli Riiginõukogu valinud uueks kuningaks Karl XII õe Ulrika Eleonora Noorema. 1719. a. jaanuaris kogunenud Riigipäev ei olnud valmis tunnustama teda kui pärilikku kuningannat. Pfalzi Ulrika Eleonora (1719-1720) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Pfalzi
Parlament muutus kuningast sõltumatuks selle võis laiali saata ainult nende enda nõusolekul Suleti teisitimõtlejate jälitamisega tegelev Tähekoda Puudus seaduslik võim parlament laiali ajada see läks ajalukku kui Pikk Parlament 1641 tegelik võim riigis parlamendi käes Independentlik vabariik: Kõrge Kohtu otsusel hukati Charles I tapalaval 19. mail kuulutati välja vabariik Täidesaatevvõim Riiginõukogu (valiti 1-ks aastaks parlamendi poolt) Seadusandlik ja täidesaatev võim ei olnud tegelikult lahus Riiginõukogu 41-st liikmest olid 31 parlamendi saadikud ja sisuliselt suunas Riiginõukogu parlamendi tegevust Riiginõukogu võim kuulus mõnedele ohvitseridele eesotsas Oliver Cromwell Revolutsiooni algusest peale koos istunud parlament oli esilekutsund rahva kihtide rahulolematuse
pika parlamendina. Tegelik võim riigis läks parlamendi kätte. 1649. moodustas Alamkoda Kõrge Kohtu, mis võttis vastu Charles I hukkamisotsuse. Samal aastal kuningas hukati. Parlament kaotas Lordide koja ja seejärel ka kuninga ametikoha. Mais 1649. kuulutati välja vabariik. Täidesaatva võimu organiks loodi Riiginõukogu, mille valis parlament üheks aastaks. Tegelikult ei olnud seadusandlik ja täidesaatev võim aga lahutatud., vaid suurem osa Riiginõukogu liikmetest olid parlamendi saadikud sisuliselt suunas Riiginõukogu parlamendi tegevust. Riiginõukogu eesotsas seisis independentide liider Oliver Cromwell. Revolutsiooni algusest peale koos istunud parlament oli kutsunud esile rahva mitmete kihtide rahulolematuse. Ei olnud kaotatud kirikukümnist, talupoegadele polnud maad jagatud, lubatud ususallivust polnud rakendatud ja puritaanlikke kitsendusi igapäevaelu osas polnud kaotatud. Parlament võttis aga vastu uue valimisseaduse,
· Viidi läbi rahvahääletus, mis andis Pätsi kavale jah-sõna, valiti põhiseaduse vastuvõtmiseks spetsiaalne Rahvuskogu, mis tuli kokku 1937 · 1938 jõustus Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus, mis vastas riigivanema soovidele · Tugeva võimuga president, kes valiti 6 aastaks · Presidendil täielik võim valitsuse üle · Riigikogu muutus kahekojaliseks: 80-liikmeline alamkoda e. Riigivolikogu 40-liikmeline ülemkoda e. Riiginõukogu · Kärpis rahva õigusi kaotas rahvaalgatuse, streigiõiguse, piiras oluliselt rahvahääletusi ja valimisõigust Eesti saab presidendi · 1938.a. 24.aprillil kinnitati Konstantin Päts Eesti esimeseks presidendiks · President määras ametisse valitsuse eesotsas Kaarel Eenpaluga · Juhitava demokraatia poliitika · Autoritaarne valitsemisviis EV seadusandlikud kogud 1 · 1917 Eesti Ajutine Maanõukogu-Maapäev · 1919 Eesti Asutav Kogu · 1920 I Riigikogu
1660. aastatel volitas Louis üht oma tähtsamat ministrit Jean Baptiste Colbert'i alustama rahandus- ja majandusreformi. Oleks reforme järjekindlalt ellu viidud, oleks nad andnud olulist efekti. Inglismaal toimus terve sajandi vältel võimuvõitlus. Pärast Charles I hukkamist 30. jaanuaril 1649 kuulutati sama aasta 19. mail välja vabariik. Aja jooksul talupoegade elu ei muutunud ja see kutsus esile rahulolematust. Täidesaatva võimu organina loodi Riiginõukogu. 1653. aastal ajas Oliver Cromwell parlamendi ja Riiginõukogu laiali. Sisuliselt kehtestati sõjaline diktatuur, kuigi seda püüti kaunistada nn väikese parlamendiga. 1660. aastal sõlmiti Bredas kokkulepe Stuartite dünastia taastamiseks, millega kaasnes ka parlamendi taaskogunemine. Uus kuningas Charles II ei pidanud aga kokkuleppest kinni. Kaitsmaks elanikkonda kuninga omavoli vastu koostas parlament 1679. aastal Isikuvabaduste Akti. Charles II järglaseks sai James II
Oli ka insenerikooole 10. Mõisted: latiinid Hõim Kesk- Kreekas Latiumi maakonnas. Rooma rajajad Foorum Rooma küngastevahelisse orgu rajatud sillutatud turuplats ja koosolekuplats. Hiljem asusid seal riigivalitsemisasutused ja templid. Kapitoolium Kindlus künka otsas,hiljem templite ja valitsusasutuste asukoht. Senat Vanemate nõukogu, riiginõukogu. Koosnes ametisolevatest või endistest magistraatidest. Klient Vanemate nõukogu, riiginõukogu. Koosnes ametisolevatest või endistest magistraatidest. Patroon eestkostja, kliendile maad rentiv ja näiteks kohtus teda kaitsev jõukam roomlane Patriitsid suursuguste perekondade liikmed
Havanna ● Havanna on Kuuba pealinn ● Pindala: 721 km² ● Elanikke: 2 106 146 (2012) ● (hispaania) Ciudad de La Habana ● Linn on asutatud 1515.aastal ● Vanalinn on UNESCO nimekirjas El Capitolio Havanna katedraal San Felipe del Morro kindlus Raúl Castro ● President ● Kuuba Kommunistliku Partei esimene sekretär ● Revolutsionäär Fidel Castro ● 1959–1976 Kuuba peaminister ● 1976–2008 Kuuba Riiginõukogu ja Ministrite Nõukogu esimees ● 1965-2011 Kuuba Kommunistliku Partei esimene sekretär Fulgencio Batista ● President 1940–1944; 1955-1959 ● Pärast sõjaväelist riigipööret oli ta presidendi kohusetäitja 1952–1955 Ajalugu ● Fidel Castro korraldatud rünnak Moncada sõjaväele ebaõnnestus 26. 07.1953 ● 1956 Castro korraldas uue rünnaku ● 1959 Castro sai võimule ● Sigade lahe dessant 17.04.1961
kuninga enda seisukohtade solvamisega. Sõlmiti 3nädalane vaherahu sotlastega, taas sõja puhkedes kutsus ta parlamendi paratamatult uuesti kokku 3.nov. 1640 (revolutsiooni alguspäev) kuninga lähim abiline lord Strafford hukati lordide koja otsusel. 1641 seadus, millega parlamenti võis laiali saata vaid ta enda nõusolekul pikk parlament 1649 Alamkoda => Kõrge Kohus e tribunal => 30 jaanuar 1649 hukati Charles I 1649 19.mai Vabariigi väljakuulutamine, riiginõukogu loodmine 1ks aastaks, reaalne võim kuulus aga mõnedele ohvitseridele, eesotsas independentide liider Oliver Cromwell 1653 ,,Väike parlament" (sisuliselt sõjaline diktatuur) Cromwell ajas saadikud ja riiginõukogu laiali, rahva rahulolematus. 1660 leping Bredas Stuartite monarhia taastamiseks Inglismaal. Charles II ei pidanud Breda kokkuleppest kinni. 1679 koostas parlament Isikuvabaduse Akti, et kaitsta elanikkonda kuninga omavoli eest:
Majandus allutati riigi kontrollile, paljud ettevõtted olid riigi käes Loodi ametiühingute asemele kutseliidud 7) 1938.aasta põhiseadus Oma võimu kindlustamiseks lasi K.Päts koostada uue põhiseaduse, mis jõustus Pätsi dekreediga: 1 1) loodi riigipea e presidendi ametikoht, kes valiti 6 aastaks. President määras valitsuse ja tal oli õigus Riigikogu laiali saata 2 2) loodi kahekojaline parlament > Riigivolikogu 80 liiget; Riiginõukogu 40 liiget (osa nendest sai määrata president, osa valiti ametialaste kodade poolt - seega ei olnud rahva poolt valitav) Uues Riigivolikogus oli 64 Pätsi-meelset ja vaid 12 opositsiooni esindajat, 4 neutraalsed. (Opositsioon ei suutnud moodustada ühisrinnet ja osaliselt boikoteeriti valimisi). President valiti Riigikogus ja tema valimistel oli ainult üks kandidaat - Päts. Valiti presidendiks 8)Majandus Miks ja millal tehti rahareform? Rahvasteliidu abiga, 1928
1934.a. viisid K. Päts ja J. Laidoner läbi riigipöörde. Peatati parlamendi ja erakondade tegevus ning kitsendati kodanikuõigusi Range diktatuuriga valitsus see ka ei olnud, aga Jaan Tõnissonil lasti sulgeda Postimees. Pätsi valitsusaeg kestis niiviisi 4 aastat. 1936.a. Konstantin Pätsi eestvedamisel valiti Rahvuskogu, mis alustas uue põhiseaduse koostamist. Uus põhiseadus valmis 1937.a. , mille kohaselt Riigikogu jagunes kaheks kojaks: Riiginõukogu ja Riigivolikogu. Kinnitati ka presidendi ametikoht. Omapärane oli veel see, et parlamenti ei valinud oma esindajaid erakonnad, vaid parlamenti said kandideerida ainult üksikisikud. Konstantin Päts oli aktiivne ühiskonnategelane, ta on olnud vangistatud nii sakslaste kui ka venelaste poolt. 1905.a. aasta revolutsioonis ja mõisteti tsaarivõimu poolt surma. 1906.a. põgenes Sveitsi, sealt edasi põgenes ta Soome. 1909.a. tuli ta Eestisse tagasi, kuid kandis siin vanglakaristust.
parlament keeldus Charles I taotlust saada raha sõjaks sotlaste vastu. Juulis 1640 sõlmiti sotlastega vaherahu ning parlament kutsuti taas kokku. Parlament võttis vastu akti, millega võis parlamenti laiali saata ainult ta enda nõusolekul. Parlament muutus kuningast sõltumatuks. Alamkoda moodustas 1649. aastal Kõrge Kohtu ehk tribunali, mille otsusega hukati samal aastal Charles I. 19. mail 1649. aastal kuulutati välja vabariik! Täidesaatva võimu organina loodi Riiginõukogu. 1653. aastal ajas Oliver Cromwell parlamendi ja Riiginõukogu laiali. Sisuliselt kehtestati sõjaline diktatuur, kuigi seda püüti kaunistada nn väikese parlamendiga. 1660. aastal sõlmiti Bredas kokkulepe Stuartite dünastia taastamiseks, millega kaasnes ka parlamendi taaskogunemine. Uus kuningas Charles II ei pidanud aga kokkuleppest kinni. Kaitsmaks elanikkonda kuninga omavoli vastu koostas parlament 1679. aastal Isikuvabaduste Akti. Charles II järglaseks sai James II
koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda. Aastal 1689 oli Liivimaa saatkonnaliige, kus Karlilt XI paluti õiguste ja Liivimaa aadli eeliste jaluleseadmist. Adlisoost päritolu Michael Andreas Barclay de Tolly oli Vene väejuht 1808–1809 võttis Michael Andreas Barclay de Tolly korpusekomandörina osa Vene-Rootsi sõjast. Alates 1810. aastast oli Barclay de Tolly Riiginõukogu liige ning 1810–1812 Venemaa sõjaminister Michael Andreas Barclay de Tolly Michael Andreas Barclay de Tolly juhatas 1812. aasta isamaasõja alguses 1. Läänearmeed ning rakendas aktiivset taandumistaktikat. Tema adjutant 1812. aastal oli Raasiku ja Kambi mõisnik major Woldemar von Löwenstern (1776–1858). Michael Andreas Barclay de Tolly 31
tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda. Aastal 1689 oli Liivimaa saatkonnaliige, kus Karlilt XI paluti õiguste ja Liivimaa aadli eeliste jaluleseadmist. Adlisoost päritolu Michael Andreas Barclay de Tolly oli Vene väejuht 18081809 võttis Michael Andreas Barclay de Tolly korpusekomandörina osa Vene-Rootsi sõjast. Alates 1810. aastast oli Barclay de Tolly Riiginõukogu liige ning 18101812 Venemaa sõjaminister Michael Andreas Barclay de Tolly Michael Andreas Barclay de Tolly juhatas 1812. aasta isamaasõja alguses 1. Läänearmeed ning rakendas aktiivset taandumistaktikat. Tema adjutant 1812. aastal oli Raasiku ja Kambi mõisnik major Woldemar von Löwenstern (17761858). Michael Andreas Barclay de Tolly 31. märtsil 1814 juhtis ta Pariisi vallutamist,
plebei-lihtrahva hulka kuulunud vaba kodanik Vana-Roomas, ei omanud algul kõiki õigusi. proletaar -Rooma vaeseimad kodanikud, elatusid juhutöödest ja riigi abist patriits-Vana-Rooma aristokraat, vabariigi algu võisid ainult nemad olla riigiametis. patroon-isik Vana-Roomas, kel oli teise suhtes kaitsja v. hooldaja õigusi klient-sõltlane, patrooni kaitsealune Vana-Roomas Senat -Vana-Roomas sugukonnavanemate nõukogu v. kõrgem riiginõukogu konsul-üheks aastaks valitud kõrgeim riigiametnik Rooma vabariigis, sõjaväejuht magistraat-riigiamet ja vastav riigiametnik Vana-Roomas rahvatribuun -plebeide huve kaitsev ametiisik Vana-Roomas diktaator-Vana-Roomas piiramatu võimuga ametiisik, kes määrati riiki ähvardava ohu korral konsulite poolt ametisse kuueks kuuks ratsanikuseisus -senaatorite järel teine eesõigustatud seisus Vana-Roomas
AUTORITAARNE EESTI 1934. aasta 12. märtsi riigipööre Korraldasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner. Eesmärk: ennetada vabadussõjalaste eeldavat võitu valimistel, koondamaks võimu enda kätte. Vabadussõjalaste väidetav mässukava, valimisele õige propaganda, selle mõju rahvale tingisid. Tegevus suunatud Vabadussõjalaste vastu! 1920. aasta põhiseadus________________________________________________________ RIIGIPEA: puudus! (oli aga riigivanem, kes täitis peaministri ameti kõrvalt ka riigipea ametit) PARLAMENT: Seadusandlikku võimu teostas 100-liikmeline Riigikogu (1 kojaline!) VALITSUS: Täidesaatvat võimu teostas Vabariigi valitsus (nimetas ametisse Riigikogu) 1938. aasta põhiseadus (allkirjastatakse 1937)_____________________________________ RIIGIPEA: president (laialdased õigused (dekreetidega seadused, veto, õigused parlamendi ja valitsuse üle) PARLAMENT: Riigikogu (2 kojaline!!!) 1)Riigivolikogu (alam) ja 2)Riiginõukogu (ülem)) (k...
Mida kujutas endast vaikiv ajastu ning millised olid selle tunnused? K. Pätsi väljakuulutatud kaitseseisukord, millega kindral Johan Laidoner määrati vägede ülemjuhatajaks. Vabadussõjalaste ehk vapside liidud suleti kogu riigis ja kõik nende ajalehed suleti, vangistati nende juhid. Raudteed, post, telefon, telegraaf said otsealluvusse kaitsevägede ülemjuhatajale. 36. Mis oli juhitav demokraatia ning mis oli selle ajastu olemuseks? Oli kahekojaline parlament riigivolikogu ja riiginõukogu. Riigivolikogu valis rahva, riiginõukogu valis K. Päts. Et midagi muuta, oli vaja mõlema poole nõusolekut, aga riiginõukogu hääletas alati Pätsi järgi, seega see polnud mitte demokraatia, vaid nn "juhitav demokraatia". 37. Miks jäi Soomes ja Rootsis demokraatia püsima, aga Eestis mitte? Sest Baltimaad vajasid kindlat juhti, kes suudaks riigi väiksese majanduse viia kasvuteele ja seda ka
*demokraatia rahvavõim *türannia sõjalisele jõule toetuv valitsemisviis,kus riiki juhtis üks isik *areopaag kõrgeim võimu-, kontroll- ja kohtuorgan (aristokraatidest koosnev nõukogu) *timokraatia riigikord kus kodanikud omavad poliitilisi õigusi vastavalt jõukusele *liturgia kohustus riiklik ülesanne, mida kodanik oma kulul pidi täitma, nt. sõjalaevade ehitus *bulee riiginõukogu Ateena polises, koosnes 500'st inimesest, tegeles päevapoliitika *heliaia vandemeestekohus, mis arutas tsiviil- ja kriminaalasju *ostrakism killukohus, sinna kuulus 6000 liiget, kes kirjutasid savinõu killule isiku nime kes nende arvates oli poliitikale ohtlik, häälteenamuse saanud isik saadeti ateenast välja 10'ks aastaks *strateeg väepealik *otrsene demokraatia riigi valitsemisviis, mille puhul rahvas tegeleb ise otseselt riigi juhtimisega
vs 1938. a põhiseadus Riigipea 1938. a 1920. a põhiseadus põhiseadus • Riigivanem • Eesti president (peaminister) Parlament 1920. a põhiseadus 1938. a põhiseadus • Riigikogu muudeti kahekojaliseks : Riigivolikogu (alamkoda, 80 • Ühekojaline saadikut, valitud parlament - rahva poolt), Riigikogu (100 Riiginõukogu liiget) (ülemkoda, 40 saadikut, osaliselt valiti, osaliselt määrati) • parlamendi õigusi piirati tugevalt Valitsus 1920. a põhiseadus 1938. a põhiseadus • Valitsuse nimetas • Valitsuse nimetas ametisse ja ametisse Riigikogu tagandas president • vastutas Riigikogu
üleliidulisest majanduskompleksist. OMARIIKLUSE TAASTAMINE · 1991.a. august Nõukogude Liidus riigipöörde katse · 20. august Eesti Vabariigi Ülemnõukogu "Otsus Eesti riiklust iseseisvusest", millega taastati omariiklus de jure kui ka de facto. · 21. august kukkus riigipöörde katse läbi, millega normaliseerus ka olukord Eestis. · 6. septembril tunnustati Balti riikide iseseisvust Nõukogude Liidu Riiginõukogu. · 17. septebril võeti Eesti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni.
parlamendi kokku kutsuma(1640-ühtlasi ka inglise revolutsioon); parlamentlik opositsioon eesotsas Pymiga kaebas kuninga omavoli parlamentide suhtes jms; Parlament võttis vastu õigusakti, millega parlamenti võis laiali saata vaid ta enda nõusolekul. võim läks sellega Parlamendi kätte(pikka parlament); Alamkoda moodustas Kõrge Kohtu-> hukati Charles I; kaotati Lordide koda, kuninga amet, kuulutati välja vabariik; täidesaatvaks võimus Riiginõukogu, mis tegelikult juhtis Parlamendi tegevust. Reaalne võim kuulus O. Cromwell'ile; Parlament võttis vastu seaduse, mille kohaselt pika Parlamendi liikmed kuulusid ka järgmistesse parlamentidesse. rahvas polnud ka muude olukordadega rahul-> Cromwell ajas Riiginõukogu ja parlamendi laiali(tekkis väike parlament, tegelikult aga diktatuur); Madalmaades sõlmitud lepe Stuartite monarhia taastamiseks taastas parlamendi; uus kuningas Charles II; Parlamendi koostas
Seadusandlik võim. Ühekojaline parlament koosneb 299-st neli aastat ametis olevast liimest, kellest 243 valib rahvas otse, 46 aga proportsionaalse süsteemi alusel. Kavas on üle minna kõigi saadikute otsevalimiseni.9 provintsi valitsevad valitavad kubernerid. Täidesaatev võim. President valitakse ühekordselt viieks rahvaks otse rahva poolt. President on riigipea ja relvajõudude ülemjuhataja. Algatab seadusi. Peaministri määrab president. Peaminister on valitsusjuht. Riiginõukogu koosneb 20-st liikmest, kelle määrab president peaministri soovitusel. Korraldab valitsusasutuste tegevust. Kohtuvõim. Konstitutsioonikohus tegeleb põhiseaduslikkuse järelvalega ning presidendi, Riiginõukogu liikmete ja muude kõrgete võimukandjate tagandamisega. Koosneb 9 kohtunikust, kellest kolm määrab president, 3 Rahvuskogu ja 3 Ülemkohtu esimees. Ülemkohus on kõrgeim kassatsiooni- ja apellatsioonikohus. Kohtunikud määrab kuueks aastaks president Rahvuskogu heakskiidul
rikkumises ja Eesti võimetuses ennast maailmasõja tingimustes kaitsta) nn baaside lepingu. Ajendiks oli Tallinna sadamas 15. septembril interneeritud Poola allveelaeva Orzel põgenemine. Moskva kasutas Orzeli juhtumit ja Venemaa teatas, et Eesti vaatleb Nõukogude laevastikku kui neutraalse riigi oma, tervitab jälitusaktsiooni Eesti vetes ja võtab ise tarvitusele kõik abinõud Poola piraatlaeva tabamiseks. 25. septembriks kutsuti Eestis kokku Riigivolikogu- ja Riiginõukogu välis- ja riigikaitsekomisjoni ühine koosolek. Kriisi haripunktis palus välisminister Nõukogude Liidu Tallinna saadikult kutset Moskvasse. Palvet põhjendas välisminister sooviga anda allkiri sõlmitavale kaubanduslepingule. 22. septembri õhtul sõitiski Karl Selter Moskvasse. Ametlikult teatati, et Nõukogude valitsus kutsus välisministri Moskvasse kaubanduslepingut alla kirjutama. Saades Vjatseslav Molotovilt 24. septembri õhtul nõude vastastikuse
3. Nimetage kaks Rooma vabariigi valitsemise sarnasust demokraatliku Ateenaga võrreldes. 1) Olid rahvakoosolekud 2) Oli senat. 4. Selgitage mõne lausega, millist tähtsust omasid järgmised institutsioonid Rooma vabariigi valitsemisel. a) Rahvakoosolek Roomas puudus ühtne rahvakoosolek, rahvas kogunes erinevatel alustel eritüübilistele koosolekutele; võimaldasid lihtrahval riigiasjades osaleda. b) Senat Valitsev riiginõukogu, senati otsustel oli seaduse jõud. Senat kujundas riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis rahaasju ja sõjandust. Senat valvas usukultuse järele, pidi kõiki seaduseelnõusid heaks kiitma, juhtis tegelikult riiki. 5. Nimetage kolm Rooma vabariigi kõrgemat riigiametit (ametnikku). Selgitage mõne lausega, mis olid nende ametnike ülesandeid. 1. Konsul (2) Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid Rooma armeed. 2
Vabadussõjalastel oli aga kindel plaan riigijuhid kukutada ning 8. detsembril 1935 pidi toimuma relvastatud riigipööre. Vahetult enne seda aga arreteeriti kõik juhtivad vabadussõjalased. Enamus neist mõisteti vangi ning rahvale serveeriti olukorda nii, et vabadussõjalased kaotasid populaarsuse. 1937 kutsuti kokku Rahvuskogu, mis koostas uue põhiseaduse. Selle kohaselt sai Eesti riigipeaks laialdaste õigustega president. Riigikogu muudeti kahekojaliseks: Riigivolikogu ja Riiginõukogu. Uue põhiseadusega kaotati paljud rahvaõigused. Näiteks oli keelatud rahvaalgatus ning streigiõigus. Kuigi vaikival ajastul oli inimeste sõna- ja tegutsemisvabadus piiratud ei olnud see aeg Eesti elanikele üdini negatiivne. Majanduselu edenes autoritaarsel perioodil jõudsalt. Kiire majanduskasvu eeldusteks oli soodne konjunktuur maailmamajanduses ja krooni devalveerimisele järgnenud elavnemine. Neil aastail asendus liberaalne majanduspoliitika
MÕISTED Aadlikogu - aadlike organisatsioon maakondades ja kubermangudes Bojaaride Duuma - vene riigi kõrgeim võimuorgan Djak - aadlikust ametnik Generaalstaadid - seisuste esindukogu Humanism - inimest väärtustav maailmavaade valgustusajastul Intendant - piiramatu võimuga kohaliku omavalitsuse juhid Isikuvabaduste Akt - akt, mis kaitses elanikkonda kuninga omavoli vastu Kantsler - Riiginõukogu(valitsusorgani) juht Kolleegium - keskasutus, mida juhtis president Kuurvürst - vürstiriigi esindaja, kellel on õigus valida keisrit Maakogu - seisuslik esindus, mis istus koos riigiküsimuste arutamiseks Notaablite kogu - printsidest, piiskoppidest jt. ühiskonna tippidest koosnev kogu Pariisi parlament - kõrgeim kohtuasutus, mis registreeris kuninga edikte ja muid seadusandlikke akte Pietism - usuvool, mis rõhutas kõigi kristlaste võrdsust ja pööras tähelepanu jumalakartlikkusele Printside fronde - aristokraatide liikumine eesotsas prints Condega...
Kuuba kriis ja Fidel Castro Laura Runthal Juhendaja: Reet Kandimaa Fidel Castro Fidel Alejandro Castro Ruz Sündinud 13 august 1926 Tal on 2 venda, 4 õde Haridus Hariduse sai Jesuiidi koolides Õppinud õigusteadust Võimule tulek Kavandas kaks nurjunud riigipöördekatset Batista parempoolse režiimi vastu Osales 1953 koos vend Rauliga rünnakus Santiago de Cuba sõjaväekasarmute vastu Pärast pagulust USA-s ja Mehhikos üritas Castro 1956 salaja maabuda Kuubal, kuid tulevahetuses jäi ellu vaid 11 tema poolehoidjat Lõpuks kogus ta 5 000 mehelise sissiarmee, kes 1. jaanuaril 1959 kukutas Batista Valitsemine Castro valitsus seadis sisse tsentraliseeritud plaanimajanduse Sotsialistlikud reformid Natsionaliseerimine 1959–1976 Kuuba peaminister 1976–2008 Kuuba Riiginõukogu ja Ministrite Nõukogu esimees. Oli 3. oktoobrist 1965 kuni 19. aprillini 2011 Kuuba Kommunis...
Tsensoriametit peeti väga auväärseks, sinna valiti enamasti eakad ja autoriteetsed mehed, kelle sõnal oli riigiasjade otsustamisel suur kaal. Diktaator- määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis kui riiki ähvardas tõsine oht. Ametis oli pool aastat ja oli piiramatu võim. Rahvatribuunid-pidid kaitsma lihtrahva huve.neil oli õigus panna veto (keeld) ükskõik millise riigiorgani otsusele, juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega. Senat-ehk valitsev riiginõukogu koosnes vabariigi hiilgeajal umbes 300 liikmest ehk senaatorist. Senaatorite hulka kuulusid endised ja tegevad magistraadid. Ametis olid nad eluaeg. Senati otsusel oli seaduse jõud. Senat kujundas nii riigi sise-kui ka välispoliitikat, juhtisid sõjandust ja rahaasju. Rahavakoosolekud-Rahvakoosolekutel valiti magistraate otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati senatis heakskiidetud seaduseeelnõusid. Sageli piirdusid rahvakoosolekud senati ja magistraatide ettepanekute heakskiitmisega.
Kerge sarnasus presidentaalse riigikorraga. Kuulutati välja põhiseaduse konkurss: 2. PS 1933 võeti vastu, 1934 hakkas kehtima. Muudeti mõningaid asju, polnud uus. Eesmärgiks riik välja tuua majanduskriisist. Vapside karm projekt võitis. Vapsid vabadussõdalaste poolsõjaline liit. Ülesehituselt meenutas natse. 3. PS 28.07.1937, kehtima 1938. Ametlikult ,,tagasipöördumine demokraatia juurde." Seadusandlik: 2kojaline parlament: Ülemkoda Riiginõukogu, 40 liiget, jagunemise määras ps. Tegelesid kõige tähtsamaga, tähtsad seadused jne. Alamkoda Riigivolikogu, 80 liiget, valiti iga 5 aasta järel. TS Vabariigi Valitsuse juhiks peaminister, istungeid juhtis ka president. 4. PS 28.06.1992, kehtima kohe. Võeti vastu referendumil. 1.PS 15.06.1920 2.PS 1933 3.PS 28.07.1937 4.PS 28.06.1992 Riigipea: Riigivanem Riigivanem, 5a, +40.a
provintside komissarid ja kolooniate kubernerid. Põhiseadus annab Kuningale õiguse juhtida riigi välissuheteid ning sõlmida välisriikide ning rahvusvaheliste organisatsioonidega lepinguid nende hilisema kinnitamisega parlamendis. Kuningal on õigus kiita heaks või tagasi lükata parlamendi poolt heakskiidetud seaduste eelnõud. Ta võib ka parlamendi saata ennetähtaegselt laiali. Kuninga juures on spetsiaalne nõustamisorgan Riiginõukogu, mille liikmed määratakse ametisse Kuninga poolt, kes ise seda organit ka juhatab. Riiginõukogus vaadatakse eelnevalt kõik eelnõud läbi olgu need siis esitatud Kuninga või parlamendi poolt aga samuti ka kõik üldriiklikku juhtimist puudutavad normid. Hollandi parlament asub Haagis ja koosneb kahest kojast. Ülemkojas (Esimene Koda, Eerste Kamer) on 75 saadikut ja alamkojas (Teine Koda, Tweede Kamer) on 150 liiget. Ülemkoja valivad provintside esindajad
ILJA REPIN Rebeka Raasik ja Sigrid-Kristiina Smson, Paide Ühisgümnaasium 12.a Elukäik Ilja Jefimovits Repin Sündis 05.08.1844 Venemaa Keisririigis Harkovi kubermangus Tsugujevi nimelises väikelinnas ohvitseri pojana. 19-aastaselt Peterburi Kunstite Akadeemiasse. Ikoonid ja altarimaalid 1872-autasustati "Jairuse tütre elluäratamine" eest suure kuldmedaliga. 6-aastane välisreis. Elukäik 1872 -abiellus Repin Vera Aleksejevna Sevtsovaga. 1878-1890 Venemaa kunstiühingu Rändnäituste Ühingu juhtfiguur 1887-lahutas Repin oma esimesest naisest, 2 vanemat tütart jäid temaga ja poeg ja tütar emaga. 1893- töötas Repin Peterburi Kunstiakadeemias nii professori kui ka direktorina. 1899-abiellus Repin teist korda. Ilja Repin suri 29.09.1930. 1940-avati tema kodu memoriaalmuuseumina. Looming Vene maalikunstnik Kriitilise realismi esindaja-huvitus kaasajast ja lähemast ümbrusest, lihtsatest inimestest ja igapäevaelust. Tõetruu, ilu...
+ Rooma rajati Tiberi jõe äärde. – Rooma suurim hipodroom oli Cloaca Maxima. – 2. Millised muutused ühiskonnas kaasnesid Rooma vallutussõdadega? Talupojad vaesusid ning pidid maad ära müüma. Piirid laienesid. Rooma muutus võimsaks maailmariigiks. 3. Kuidas nimetati ja millega tegelesid Rooma vabariigis? a) rahvaesindus: rahvakoosolekud, kus otsustati tähtsaid otsuseid valis magistraate, otsustasid sõja ja rahu üle b) riiginõukogu: tegeles sisa- ja välispoliitikaga. Tegeles sõjanduse ja rahaasjadega. SENAT c) riigiametnikud (nimetage kolm tähtsamat) -2 konsulit -preetorid -tsensorid 4. Mille poolest erines keisririigi valitsemine vabariigi omast? -Endise rahvavõimu asemel oli võim ühel isikul -Rahvakoosolekud kaotasid oma tähtsuse -Vabatahtlikud sõjaväelased asendusid palga sõjaväega 5. Võrrelge pereelu ja naise positsiooni Kreekas ja Roomas.
arreteeriti vahetult enne plaanitut. rahvale serveeriti olukorda nii, et vabadussõjalased kaotasid populaarsuse. Tegelikult mõisteti aga enamik vabadussõjalastest vangi. Järelikult oli diktaktuur saavutanud kontrolli igasuguse poliitilise ja avaliku tegevuse suhtes. 1937 koostati uus põhiseadus, mis tõi samuti ühiskonda suuri muutusi. Näiteks kaotati rahvaalgatuse võimalus ja streigid, valimisiga tõsteti 22 eluaastale. Riigikogu muutus kahekojaliseks: Riigivolikogu ja Riiginõukogu, valitsuse määras ametisse president. Eesti riigipeaks sai laialdaste õigustega president, kelleks sai Päts. Peaministrina moodustas valitsuse Kaarel Eenpalu. Nõnda hakati olukorda riigis nim "juhitavaks demokraatiaks", st formaalselt oli kõrgeim võim valitaval Riigikogul, tegelikult määrasid president ja talle alluv peaminister riigi arengusuunad. Järelikult olid uue põhiseadusega määratud sätted suurteks muutusteks ühiskonnas ja riigi valitsemisel.
Konstantinoopoliks. Riik hõlmas Balkani poolsaart, Krimmi lõunosa, Väike-Aasiat, osa Kaukaasiast, Süüriat, Palestiinat, Egiptust, Kürenaikat Põhja-Aafrikas ning Vahemere idaosa saari. Riigikeeleks sai 7. sajandist kreeka keel. Kogu maal levis monofüsiitide õpetus, mis väidab, et Kristusel on vaid üks - jumalik loomus. Kogu võim kuulus Bütsantsis keisrile ehk basileusele. Mõnevõrra piirasid varakeskajal keisri reaalset võimu siiski riiginõukogu, senat ja linnakodanike organisatsioonidena tsirkuseparteid ehk deemosed. Riigijuhtimise hõlbustamiseks võeti Bütsantsis suurel määral eeskujuks Rooma-aegne kulukas bürokraatiaaparaat. 9. sajandi lõpust pärinev nn. teeinistusastmete tabel loetles kokku 18 tiitlit ning 60 tsiviil- ja sõjaväelist ametit. Oma arengu esimesse arengujärku jõudis riik keiser Justinianus I valitsemisajal, kes valitses 527-565
põgenema aitamises". 18. septembril lahkus küll Orzel Tallinnast Sotimaale Briti Kuningliku Mereväe baasi, aga oli juba hilja. NSV Liit nõudis Eestilt baaside lepingule allakirjutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Nõukogude Venemaa süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises ja võimetuses end maailmasõja tingimustes kaitsta. 25. septembriks kutsuti Eestis kokku Riigivolikogu- ja Riiginõukogu välis- ja riigikaitsekomisjoni ühine koosolek. Kriisi haripunktis palus välisminister Nõukogude Liidu Tallinna saadikult kutset Moskvasse. Palvet põhjendas välisminister sooviga anda allkiri sõlmitavale kaubanduslepingule. 22. septembri õhtul sõitiski Karl Selter Moskvasse. Ametlikult teatati, et Nõukogude valitsus kutsus välisministri Moskvasse kaubanduslepingut alla kirjutama. Saades Vjatseslav Molotovilt 24. septembri õhtul nõude vastastikuse
Autoritaarne Eesti Lea Lips Pärnu Hansagümnaasium Riigipööre 12.märtsil 1934 · Uue Riigikogu valimistel pidi valitama ka riigivanem (sisuliselt president). Käivitus kärarikas valimisvõitlus. Riigivanema kandidaatidena seati üles Johan Laidoner (Asunike Koondise poolt), Konstantin Päts(Põllumeestekogud), Andres Larka(Vabadussõjalaste Liit), August Rei (sotsialistid) · K.Päts ja J.Laidoner teostasid riigipöörde ennetamaks vabadussõjalaste eeldatavat võitu valimistel Riigipööre 12. märtsil 1934 · Taas kehtestati kaitseseisukord · Kõikide erakondade tegevus peatati, vapside organisatsioon suleti · Riigikogu läks suvepuhkusele, Päts asus valitsema ilma parlamendita, kehtestades seadusi dekreetidega · Sept.1934 pikendati kaitseseisukorda aasta võrra · Riigikogu tuli sügisel taas kokku, et taas laiali minna, algas vaikiv olek Vaikiv olek kestab · Vaikivasse olukorda jäid erakonnad, k...
Viljandi Paalalinna Gümnaasium Referaat Jaan Soots Sirkka Luks 10 A Viljandi 2010 Noorus Jaan Soots sündis Juliuse kalendri järgi 27.veebruaril/ Gregoriuse kalendri järgi 12.märtsil 1880 ja suri 6.veebruaril 1942. ta oli Eesti sõjaväelane(kindralmajor) ja poliitik. Ta sündis talupidajate perre. Aastatel 1888 - 1894 õppis Helme valla-ja kihelkonna koolis ning osales aktiivselt Jakob Hurda rahvaluule kogumiskampaanias ja teistes ühistegevustes. Oma õpinguid jätkas Jaan Soots Riia Õpetajate Seminaris kuigi koolmeistrit temast ei saanudki. Aeg ja olud suunasid mehe mõtte sõjaväelase karjääri juurde. 1900. a. veebruaris astus ta vabatahtlikult vene tsaariarmee ajateenistusse. Aastail 19021905 õppis Jaan Soots Vilniuse sõjakoolis, mille lõpetas nooremleitnandi aukraadiga. 1913. aastal lõpetas Soots Nikolai Kindralstaabi Akadeemia ja s...
taastada. 1991.aastal 20.augustil taastatigi Eesti iseseisvus, mis on seni püsinud ja püsib veelgi. Pärast iseseisvumist toimis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu de facto Eesti Vabariigi parlamendina. Esimene tunnistas Eesti iseseisvust Island ja vähem kui nädal hiljem 6.septemberil tunnistas Moskva riiginõukogu ka iseseisvust. Alates 21.septembrist oli juba Eesti Vabariik ÜROliige.
juhiks. Sellel kohal oli tema eelkäija Charles Bass (aastast 1810). Engeli põhiliseks tööpiirkonnaks jäi siiski Helsingi, kuigi tal tuli projekteerida küll maakirikuid, läänivalitsuste hooneid jne. Ampiirstiil levis kogu Soomes ning selles hakati nägema hea arhitektuuri tunnust. Looming Johann Carl Ludwig Engeli projektide järgi on ehitatud ampiirstiilis Helsingi linnakeskus: 1) senati hoone (praegune Riiginõukogu hoone) 2) Helsinki Ülikool 3) Ülikooli raamatukogu (1850) 4) Helsingi toomkirik (valmis 1852, algselt Nikolai kirik ja hiljem Suurkirik) 5) J.C.L. Engeli kavandatud tööd Tallinnas Õiguskantsleri Kantselei hoone Vanalinna Muusikamaja Kavandas Soomes Turu tähetorni ning maakirikuid ja mõisahooneid. Tema kujundas ka tulekahjujärgse Turu linnapildi. J.C.L. Engel oli veerand sajandit Soomes domineeriv arhitekt
Erakorralise Seisukorra Komitee. President suleti Krimmis koduaresti, rahvale aga teatati, et ta on haigestunud ega suuda oma ametiülesandeid täita. Venemaa demokraatlikud jõud astusid aga augustiputsi vastu välja ja poliitiline segadus suudeti likvideerida. Nõukogude liidu lagunemine Riigipöördekatse läbikukkumine kiirendas oluliselt Nõukogude Liidu lagunemist. Eesti kuulutas ennast iseseisvaks. Keelduti Gorbatsovi pakutud liidulepingust. NSVLi riiginõukogu tunnustas Balti riikide iseseisvust. 25. detsembril 1991. aastal loobus Gorbatsov presidendiametist. Järgmisel päeval teatati ametlikult Nõukogude Liidu laialisaatmisest. Jeltsin võttis Gorbatsovilt võimu üle. Aitäh!
I põhiseadus 1920-1933 - demokraatlik parlamentaalne valitsemisaeg II põhiseadus 1934-1937 - autoritaarne valitsemisaeg/Vaikiv ajastu III põhiseadus 1938-1940 presidentaalne, juhitav demokraatia I põhiseadus: Täielik võrdus seaduse ees(vaatamata rahvusele,soole,usule jne) Isiku-ja korteripuutumatus Kirjavahetuse saladus Koosolekute-, usu- ja sõnavabadus Kõrgeim võimukandja rahvas Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu - Ühekojaline, 100-liikmeline, 3aastaks. Täidesaatvat võimu teostas Vabariigi Valitsus Valitsuse nimetas ametisse Riigikogu. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes täitis ka mõndasid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid(riigivisiidid, välisriikide saadikute volituste vastuvõtmine jms). See eriti ei toiminud, sest puudu oli riigipea(president), tekkis oht, et seadusandlik võib(Riigikogu) hakkab domineerima täid...
võimu peale suruda. 1937 aastal kutsuti kokku ebademokraatlikult moodustatud Rahvuskogu ning Pätsi isiklike suunitluste alusel võeti vastu põhiseadus, mis seadustas autoritaarse valitsemisviisi. Demokraatia oligi asendatud uue juhtimisviisiga ning seda tehti ebaseaduslikult. Esimeseks presidendiks sai Konstantin Päts ning tal olid laialdased õiglused. Riigikogu muudeti kahekojaliseks: Riigivolikogu ja Riiginõukogu. Parlamendi õigusi piirati oluliselt. Parlamendist sai lihtsalt presidendi otsuse täideviijaks. Kui vaikiva asjastu tuli võimule ebaseaduslikult ja tundub üdini negatiivne, siis tegelikult see nii polnud. Majanduses oli see tõusuaeg. Toimusid mitmed muudatused ja seda head suunas. Liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahuslusega, mida iseloomustas riigi jõuline sekkumine majandusellu
Mihhailovskojesse, kus asudes jätkas tööd romaaniga "Jevgeni Onegin" ning kirjutas ka romaani "Boriss Godunov". Aleksandr Puskin viibis Mihhailovskojes ka 1825. aasta detsembris, kui Peterburis Talvepalee väljakul toimus dekabristide ülestõus. 1826. aastal andis uus keiser Nikolai I armu ning lubas ta asuda elama Moskvasse, kuid juba 1828. aastal seati Puskini üle tema poliitiliste väljaütlemiste ja kirjandusteoste eest jällegi Venemaa Riiginõukogu otsusega Kolmanda osakonna politseilise järelvalve alla. 1830. aastal abiellus Aleksandr Puskin Natalja Gontsarovaga. Enne pulmi külastas ta Boldino mõisa, kuhu ta oli sunnitud jääma pikemaks ajaks piirkonnas levinud nakkushaiguste tõttu. Seda Puskini kirjandusperioodi nimetatakse Boldino sügiseks. Puskin abiellus 1831. aasta 15. mail ning kolis seejärel Peterburi, kus ta kogus
· Alates 1918. aastast oli K. Päts Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaminister, sise- ja sõjaminister. · Aastatel 1922-1923 esimese Riigikogu esimees. · 1917-1919 aastal oli K. Päts Maanõukogu liige. · 1919-1920 aastal Asutava Kogu liige. · 1938. aastal valiti Konstantin Päts Eesti Vabariigi presidendiks. EV ESIMESE PRESIDENDI VALIMISED · Esimene president valiti valimiskogu poolt. · Valimiskogus, kuhu vastavalt põhiseadusele kuulusid Riigivolikogu, Riiginõukogu ja omavalitsuste esindajate kogu, oli kokku 240 liiget. · Kõik nimetatud instantsid olid esitanud presidendi kandidaadiks ainult ühe kandidaadi, kelleks oli Konstantin Päts. · 238st liikmest hääletas 219 valimiskogu liiget Konstantin Pätsi poolt. Ameerika Ühendriikide suursaadik Eesti Vabariigis John C. Wiley (esireas vasakult esimene) pärast volituste üleandmist president Konstantin Pätsile Kadriorus 24.novembril 1938. EV JA K. PÄTSI LÕPP · 1939
Iseseisev töö õppeaines Euroopa Liidu õiguse alused Õigusmõistmisel tuleb lähtuda nüüd ka Euroopa Liidu õigusest. 12. Kas Riigikohus on oma praktikas analüüsinud Euroopa Liidu Lissaboni lepingut ja selle vastavust Eesti põhiseadusele? Ei 13. Milliste riikide kohtud on Lissaboni lepingut analüüsinud ja mis on olnud nendes kohtuasjades põhiküsimuseks? Lepingut on uurinud Prantsuse konstitutsioonikohus, Belgia Riiginõukogu, Tšehhi konstitutsioonikohus, Läti konstitutsioonikohus ja Saksamaa föderaalne konstitutsioonikohus. Kõik lepingut uurinud kohtud on lõpptulemusena jõudnud otsusele, et leping on vastavuses nende riigi põhiseadusega. Samuti leidsid kõik, et EL ei muutu Lissaboni lepingu jõustudes ei roogiks ega liitroogiks. Saksamaa ja Läti konstitutsioonikohus märkisid ka, et EL-is ei hakka olema üht rahvast, vaid on jätkuvalt mitu rahvast.
Taasiseseisvumine ja tänapäeva eesti. 1987 Uus ärkamisaeg. Fosforiidikampaania 23.08 -MRP-AEG(Molotov-Rippentropi pakti avalikustamise eesti grupp) organiseeris 23.08 Hirvepargi miitingu Ajalehes Edasi esitatakse Isemajandava Eesti (IME) idee. 12.12- Loodi EMS(Eesti Muinsuskaitse Selts), mille juhiks Melliste, eesmärgiks taastada vabadussõda monumendid, koristustalgud. 1988 02.02- meeleavaldus Tartus aprillis loominguliste liitude ühispleenum, loodi rahvarinne Tartus toimusid Muinsuskaitse päevad trikoloor juuni- Lauluväljakul toimub Rahvarinde massmiiting. Karl Vaino(EPK Keskkomitee esimene sekretär) asemele Vaino Väljas I erakond ERSP(Eesti rahvuslik sõltumatuse partei), juht Lagle Parek. juuli- Vastukaaluks Rahvarindele luuakse Eesti NSV Töötajate Internationaalne Liikumine 01.-02. okt rahvarinde I kongress loodi Interliikumine 16.11- võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon, millega algab NSVL-i lagunemine 1989 jaanuar-keelesead...
· Täidesaatev võim vabariigi valitsus · Valitsust juhtis riigivanem, kes täitis ka esindusülesandeid 1934 · Demokraatialt diktatuurile üleminek · Riigikogu 50 liiget · Kõrgeim võim riigivanem 1938 · Eesti vabariigi riigipea president · Valitakse rahva poolt kuueks aastaks · Kahekojaline riigikogu ( alamkoja e Riigivolikogu 80 saadikut valiti rahva poolt, ülemkoja e Riiginõukogu 40 liikmest osa valiti kutsekodade polt osa kuulusid sellesse oma ameti poolest ja osa määrati presidenti poolt) · Vabariigi valitsuse eesotsas peaminister(määras president) · Rahvalt oli ära võetud rahvaalgatuse õigus, samuti tõsteti valimisõiguse tsentsust 20 eluaastalt 22le. · Piirati kodanikuvabadusi · Põhiseadus võimaldas jätkata autoritaarset valitsemist 2. Eesti sisepoliitika 20-ndatel aastatel · Mitmeparteisüsteem
varvata sõjaväkke germaanlasi *kaubanduselu jätkus kaubateede ristumiskoht Vahemerelt Mustale merele meretee, maismaatee Väike-Aasiast Euroopasse. *Bütsantsi kuldmünt oli rahvusvaheline valuuta, pikka aega kasutatavaim raha Vahemere ääres *Vabade talupoegade maavaldus säilis ja isegi suurenes pidurdas põllumajanduse langust. Riigkorraldus: *Riigipea oli keiser e Basileus seadusandlik ja kohtuvõim tema valduses, sõjaväe kõrgeim juht, piiramatu võimuga *piiratud volitustega riiginõukogu ja senat *keisrile allusid kõrgemat usujuhid, hiljem ei pidanud Rooma paavst ennast alluvaks, Konst patriarh jäi siiski truuks *eksisteerisid keiser Justinianuse ajal Tsirkusepartei e deemosed e Hipodroomiparteid, vankri juhte pooldavatest linnaelanikud moodustasid erinevaid usulised parteisid) *keiser andis maad feodaalidele teatud riigifunktsioonide täitmise eest *kuni 11.saj määras uue keisri vana keiser,
Ülemnõukogusse 1991 17.märts - Üleliiduline referendum NSVL-i säilitamise küsimuses 1990 30.märts - Üleminekuperioodi väljakuulutamine 1990 mai - Interliikumine Toompeal 1991 - jaanuarikriis 1991 - Üleliiduline rahvahääletus e referendum. 19.august 1991 - võimule püüdis tulla Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK) 19 - 21 august 1991 - Augustiputs 1991 20.august - Eesti kuulutati iseseisvaks 1991 6.sept - Tunnustas kolme Balti riigi iseseisvust ka Nõukogude Liidu Riiginõukogu. 1991 sept - Eesti Vabariik võeti koos teiste Balti riikidega Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) liikmeks. 8.dets 1991 - Vene Föderatsioon sõlmis Venemaa, Valgevene ja Ukraina Minskis omavahelise liidu, moodustades Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) 25.dets 1991 - Gorbatsov loobus presedendiametist 26.dets 1991 - Nõukogude Liit saadeti laiali
perekondadeks. Senati liikmed olid tähtsate sugukondade vanemad. Nimetraditsioon- eesnimi, sugukonnanimi, liignimi(Caius Julius Caesar) 3. Valitsemine Rooma Vabariigis? Rahva esindus, riigi nõukogu, riigi ametnikud. 3 tähtsamat Roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publica, sest peaaegu kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa. Loodi rahvatribuunid, mis pidid kaitsma lihtrahva huve. Senat ehk riiginõukogu kujundas riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. Magistraadid ehk riigiametnikud juhtisid riiki, neid valiti iga aasta. Konsulid olid kõrgeimad magistraadid, preetorid järgnesid tähtsuselt konsulile, tsensorid valiti endiste konsulite seast. 4. Mille poolest erines valitsemine Rooma riigis ja Ateena linnriigis? (3) Rooma riigis: valitsesid magistraadid, ametnikele palka ei makstud, aristokraatlik riigikord.
ametisse seadmine enda nõusolekul (1641); sõjad (Austria pärilussõda maksmine sõjaväe jaoks, kohalikuks valitsemiseks, vaabariigi 1740-1748 ja sõjaväekohustus); edikt viljakaubanduse väljakuulutamisega (19. Seitsmeaastane sõda 1756- finantsreform (kehtestas vabaduse kohta. Mail 1649); Riiginõukogu 1763). üldise tulumaksu); loomine (täidesaatva tollipiiride kaotamine riigi võimu organ); Õiguste bill sees; rahvakoolide võrgu (1689); ususallivuse akt; laiendamine; tolerantsuspatendi välja