Pikeseigus- territoriaalne phimte, vastava riigi territooriumil sndinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse nt USA Vereigus- laps omandab sndides vanema kodakondsuse, tagab kodanikkonna rahvusliku jrjepidevuse nt Eesti NATURALISATSIOON- toiming mittesnnijrgselt kodakondsuse omandamiseks, kasutatakse nt jrgmistel juhtudel: abiellumine, lapsendamine, muu. Eesti kodanikuks on vimalik saada snniga(1 vanem vhemalt Eesti kodanik), naturalisatsiooni korras, eriliste teenete eest. PHISEADUS- Phiseadus ehk konstitutsioon mrab ra riigi korralduse ning inimeste igused ja kohustused. Eesti phiseadused: 1920.a Asutav Kogu, hleigus 20, hekojaline 100 liiget, riigivanem, rahvaalgatus, vimuharude tasakaalustamatus 1933.a rahvahletus, hleigus 20, hekojaline 50 liiget, riigivanem 5a, riigivanemal dekreediigus 1938. a Rahvuskogu, hleigus 22, riigivolikogu 80 riiginukogu 40, president 5a, kahekojaline parlament, kaotati rahvaalgatus 1992.a rahvahletus, hleigus 18,riigikogu 101 liiget, president 5a,
Lnepoolsete alade hendamine ning majanduse taastamine algas 1947 aastal htse majanduspiirkonna loomisega usa ja suurbritannia tsoonis. Hiljem liitus ka prantsuse okupatsioonitsoon. Tnu sellele, et usa osutas euroopa riikidele marshalli plaani kohaselt abi, sai vimalikuks lne-saksa majanduse kiire taastumine. 1948 aasta suvel toimus rahareform. 1949 aastal toimusid lne-saksamaal parlamendivalimised ning veidi hiljem kinnitati ka saksaliitvabariigi phiseadus. Sotsiaalne turumajandus - riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult kuid mrab reeglid, mida ettevtjad peavad jrgima. - Ettevtjate vaba konkurents - edukas saksas 1950-60 1960 teisel poolel: riigis puhkes majanduskriis, tugevnes konkurents maailmaturul. Sotsiaaldemokraadid tulid vimule 1969-1982 1982 avaldas parlament valitsusele umbusaldus ning vimule pses taas kristlik demokraatlik liit eesotsas helmut kohliga. 1980 uus tus
suhete aluseks pidi saama liiduleping. 7. Balti kett (aeg, mida kujutas?) * MRP aastapeval, 23 augustil 1989 korraldati Baltikumi rahvarinnete eestvedamisel enneolematu protestiaktsioon:moodustati katkematu inimkett Vilniusest Tallinnani.Balti keti pikkus oli 600 km ja selles osales ligi 2 miljonit inimest,kes nudsid Baltikumile vabadust.Keskvalitsusele oli see aktsioon aga kui punane rtik hrjale. 8. Taasiseseisvumine (aeg) * 20.august 1991. 9. 1992 sndmused- rahareform, phiseadus, parlamendi ja presidendi valimised *RAHAREFORM-majandusreformi phialuseks oli 1992.aasta juunis toimunud rahareform,millega veti kasutusele kroon,nind esimese endise liiduvabariigina erulduti rublatsioonist.See vimaldas teostama hakata Eesti-keskset majanduspoliitikat. PHISEADUS-1992 aastal vastuvetud phiseaduse jrgi on Eesti demokraatlik parlamentaarne vabariik,kus krgeimat vimu teostab rahvas.Krgeim seadusandlik riigivimuorgan on riigikogu(101 liiget).Krgem tidesaatev
Vabadussjalaste (tuntud ka vapside nime all) juhtideks olid Andres Larka ja Artur Sirk. Vabadussjalased nudsid uuendusi valitsemises ning sdistasid vanu poliitikuid ja erakondi korruptsioonis, leides sellega suurt toetust rahva hulgas. Vabadussjalased (nagu tegelikult ka mitmed parteid) pidasid vajalikuks muuta phiseadust, et seada sisse presidendi ametikoht. 1932.-33.a. toimus Eestis mitu rahvahletust phiseaduseprojektide le, alles kolmas, vapside oma, lks lbi. Uus phiseadus li vimalused leminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele: krgeimat vimu pidi hakkama teostama rahva poolt valitud ja laialdasi igusi omav riigivanem (riigipea), kes vis anda oma dekreetidega vlja seadusi, panna parlamendi seadustele veto, vis Riigikogu ennethtaegselt laiali saata, samuti juhtis valitsust jne. Prast rahvahletust astus Tnissoni valitsus tagasi ja kuni valimisteni, mis pidid toimuma 1934.a. aprillis, juhtis leminekuvalitsust Konstantin Pts.
Konstantin Pts, Jri Vilms ja Konstantin Konik. 21. veebruaril kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti (Manifest kigile Eestimaa rahvastele). 24. veebruar loodi Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Jrgmisel hommikul loeti Realkooli ees ette manifest ja kohe peale seda marssisid sakslased Tallinna ning Eesti rike iseseisvus katkes heksaks kuuks. 24.02.1918 kuulutati esmakordselt vlja Eesti Vabariik. 5) Eesti Vabariik - Phiseaduste vljakuulutamine : Eesti Vabariigi esimene phiseadus kuulutati vlja 15. juulil 1920. aastal. Selle vttsi vastu Asutav Kogu mis loodi phiseaduse teostamiseks 23. aprillil 1919. a. 1. Phiseadus sisaldas endas selliseid punkte nagu : 1) Vrdus seaduste ees- 2) Sna-, mtte- ja usuvabadus. 3) Isiku ja korteri puutumatus. 4) Kirjavahetuse saladus. 5) Streigivabadus. 6) Ja muud sellist mis puudutas Eesti riigi keelt, valduseid, vimu ja iseisesvust. 2. Probleemid selle phiseadusega -
14sept 2003 rahvahääletusel vastu võetud ning 6.jaanuaril 2004 jõustunud EV põhiseaduse täiendamise seadus 12.aprill 2007riigikogu poolt vatsu võetud ning 21juulil 2007 jõustunud EV põhiseaduse muutmise seadus. 1.8 PÕHISEADUSE MÕISTE Põhiseadus on riigi õiguslik põhikord. Ühelt poolt on põhiseadus õigusakt, mille järgi toimib riigivõim ja kujundatakse õiguskord ning milles fikseeritakse isikute põhilised õigused riigi suhtes. Teiselt poolt on phiseadus aga ühiskonnaliikmete kokkulepe oma elukorralduse aluseks olevates väärtustes ja põhimõtetes ning ühiselt taotletavates eesmärkides. Põhiseadus on kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt riigis. Kõik teised õigusaktid peavad olema põhiseadusega kooskõlas. 1.9 Põhiseaduse muutmine Põhiseaduse muutmise kord on sätestatud PS XV peatükis. Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul(21liiget) Riigikogu koosseisust ja Vabariigi Valitsusest.
14sept 2003 rahvahääletusel vastu võetud ning 6.jaanuaril 2004 jõustunud EV põhiseaduse täiendamise seadus 12.aprill 2007riigikogu poolt vatsu võetud ning 21juulil 2007 jõustunud EV põhiseaduse muutmise seadus. PÕHISEADUSE MÕISTE Põhiseadus on riigi õiguslik põhikord. Ühelt poolt on põhiseadus õigusakt, mille järgi toimib riigivõim ja kujundatakse õiguskord ning milles fikseeritakse isikute põhilised õigused riigi suhtes. Teiselt poolt on phiseadus aga ühiskonnaliikmete kokkulepe oma elukorralduse aluseks olevates väärtustes ja põhimõtetes ning ühiselt taotletavates eesmärkides. Põhiseadus on kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt riigis. Kõik teised õigusaktid peavad olema põhiseadusega kooskõlas. Põhiseaduse muutmine Põhiseaduse muutmise kord on sätestatud PS XV peatükis. Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul(21liiget) Riigikogu koosseisust ja Vabariigi Valitsusest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
