Põhiseaduse kordamisküsimused sügis 2014 (0)

SÜGISSEMESTRI TULEMUSED
Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid , menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest . Head kordamist!
ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED

• e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus;
  
• riigiõiguse allikate tundmine , oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda , mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendamisel ja küsimustele vastamisel oskaks kohe asjakohased allikad välja valida.
  
• riigiõiguse valdkonna seaduste lühendite tundmine
  

I PÕHISEADUS ÜLDISELT, PREAMBUL

PS preambul. Kas Eesti PS preambulil on juriidiline tähendus?
Preambulil on eelkõige deklaratiivne tähendus ja on abiks põhiseaduse tõlgendamisel, kuid seejuures võib omada ka otsest õigusjõudu. Preambuli seos põhiseaduse ülejäänud sätetega sõltub sellest, kas preambul kujutab endast sisuliselt põhiseaduse enese ehk faktiüldistust või on tema sisuks ühiselu aluseks olevate väärtuste ja põhimõtete ehk ideede laiapõhjalised üldistused. Teisel juhul on tegemist preambuliga, mis moodustab põhiseaduse ideelise vundamendi, seda nii põhiseaduse sisulisel kujundamisel kui ka tõlgendamisel ja rakendamisel. Eesti Riigikohus on põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuna asunud kindlalt nende hulka, kes tunnistavad preambuli normatiivset iseloomu.

Mitu PS on Eestil olnud? 1920., selle 1933. a muudatuste ja 1937. a PS lühiiseloomustus
2 tk: 1920 (muudetud 1933), 1937 (38)
1920 PSi isel tunnused:

• põhjalik põhiõiguste kataloog
  
• Riigikogu oli kõige mõjuvõimsam ja olulisem riigiorgan (valiti 3 aastaks, proportsionaalsete valimiste kaudu, 100 liiget). Erakorralised valimised juhul kui eelnõu rahvahääletusel tagasi lükati v kui rahvahääletusel võeti vastu mõni RKs tagasilükatud seadus.
  
• Presidenti ei olnud – seadused kuulutas välja RK juhatus, vetoõigus puudus (see oli omapärasel kujul: kui 1/3 RK koosseisus ei olnud eelnõuga nõus, siis võis ta 2 kuu jooksul koguda rahva allkirju ja sellega esile kutsuda rahvahääletuse ).
  
• Riigipeaks riigivanem , Vabariigi Valitsuse eesotsas. Mõlemad sõltusid RK usaldusest
  
• Eksiteerisid rahvahääletus ja rahvaalgatus. RA oli seotud kohustusliku RHga. RA korras sai eelnõusid algatada 25 000 kodanikku. PSi sai muuta ainult RHil.
  

See oli erakordselt demokraatlik ja maailmas eeskujulik PS. RK oli killustunud, mistõttu elujõulist valitsust moodustada ei suudetud. Ei olnud klauslit pisiparteide pääsemise vastu RKsse.
1920 PSi muudatused 1933 (põhilised muudatused valitsemiskorralduse kohta):

• RK koosseis 50 liiget, valimisperiood 4 a, ette olid nähtud teatud isikuvalimiste momendid
  
• Riigipeaks nime poolest riigivanem, kuid valiti rahva poolt ja 5 aastaks. Talt võeti valitsuse juhendamise ülesanne, selle sai endale peaminister .
  
• Riigivanema õigused suurenesid märgatavalt – riiklikel kaalutlustel parlamendi laiali saatmise õigus, vetoõigus piiratud kujul, valitsuse moodustamise õigus (RKle jäänuks umbusaldamise õigus), seaduste vastuvõtmise ja kohtunike ametisse nimetamise õigus.
  

Need muudatused jäid vaid paberile, sest Päts võttis vastu dekreedi kaitseseisukorra kohta, korra kutsuti veel RK kokku, saadeti kohe laial ja rohkem kokku ei kutsutud.
1938 PSi isel tunnused (kuulutati välja 1937, jõustus 1938):

• Säilis ulatuslik põhiõiguste blokk
  
• RK kahekohaliseks – isikuvalimise põhimõttekohaselt otsevalitavad 80 liiget + kutsekodade esindajatest, teatud ametikandjatest ja riigivanema poolt määratud liikmetest koosnev Riiginõukogu
  
• Riigipeaks president (6 aastat) – kandidaate võis üles seada Riigivolikogu, Riiginõukogu ja koh.omv-de esinduskogu. Mitme kandidaadi ülesseadmisel toimus rahvahääletus, ühe kandidaadi puhul valis presidendi kolme kogu ühine valimiskoosolek.
  
• Presidendi pädevus sarnane 1933-ga: võis RK laiali saata, moodustada valitsuse (umbusaldamine keeruline protsess), dekreetide andmise ja vetoõigus, nimetas ametisse mitmeid ametikandjaid (sh kohtunikke)
  
• Loodi õiguskantsleri ametkond (sarnanes tänapäevase ombudsmani funktsiooniga), puudus seejuures õigustloovate akti kontrolli õigus
  
• Puudus RA, RH sõltuvuses presidendi suvast.
  

Millal ja kuidas võeti vastu kehtiv PS?
1990 moodustati Põhiseaduse Assamblee, mis töötas välja põhiseaduse eelnõu ning Ülemnõukogu pani selle rahvahääletusele (28.06.1992). PSi jõustumise kuupäevaks loetakse 2.07 – valimiskomisjoni otsuse avaldamise päev hääletamistulemuste kohta. PS hakkas toimima rakendussätetes ettenähtud teateud erisuste alusega esimeseks valimisperioodiks (pres ja RK valiti üheaegselt, rahval oli võimalik otse valida, aga siiski RKs, 4 aastaks, RK 3 aastaks).

Põhiseaduse Assamblee – funktsioon, moodustamise põhimõte ja koosseis (mitte nimeliselt)
PA oli Eesti Vabariigi uue põhiseaduse koostamiseks loodud esinduskogu. Alusas tööd 13. Septembril 1991. Sinna kuulus 30 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja 30 Eesti Kongressi poolt valitud saadikut.

Mitu korda ja mis asjus on 1992. a PS muudetud?
Muudetud 4. korral:

• 25.02.2003 (jõust 17.10.2005) KOV volikogu valimiseks neljaks aastaks
  
• 05.10.2003 (jõust 06.01.2004) § 1. Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes EV PSi aluspõhimõtetest. § 2. Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. § 3. Käesolevat seadust saab muuta ainult rahvahääletusega.
  
• 12.04.2007 (jõust 21.07.2007) preambul muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
  

«Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki,
mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril,
mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele,
mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus,
mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade –
võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse.»

• 13.04.2011 (jõust 22.07.2011) 1) paragrahvi 65 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
  

„7) nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri ja õiguskantsleri;”;
2) paragrahvi 74 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Riigikogu liikmel on õigus pöörduda arupärimisega Vabariigi Valitsuse ja tema liikmete, Eesti Panga nõukogu esimehe, Eesti Panga presidendi, riigikontrolöri ja õiguskantsleri poole.”;
3) paragrahvi 78 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„11) teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri ja õiguskantsleri ametissenimetamiseks;”;
4) paragrahvi 78 punkt 14 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 78 punkt 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„18) kuulutab Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni vastavalt põhiseaduse §-le 128;”;
6) paragrahvi 127 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 128 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni korral kuulutab Vabariigi President välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni, ootamata ära Riigikogu otsust.”

PS muutmise viisid Eestis (otsustamiseks vajalikke häälteenamuse nõudeid ei pea peast teadma, aga peab teadma, kust need leida)
Esimest ja viimast peatükki saab muuta ainult RH-l (§ 162). 15. ptk-s on kirjas PSi muutmise sätted. Kehtiva PSi asemelt täielikult uue PSi vastuvõtmiseks on vajalik RH.
Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu Riigikogus menetlemise korda reguleerivad RKTS 13. peatüki sätted
Vähemalt 21 RK liiget v vabariigi president – RK I lugemine - (vahe vähemalt 3 kuud) II lugemine – (vahe vähemalt 1 kuu) III lugemine – otsustatakse ps-i muutmise viis (RH, RK 2 järjestikust koosseisu, kiireloomuline muutmine) – president kuulutab ps-i muutmise seaduse välja – ps-i muutmise seadus avaldatakse RT-s – ps-i muutmise seadus jõustub vastavalt PS §-le 167.

PS aluspõhimõtted : näitlik loetelu
Põhiseaduse aluspõhimõtete all tuleb pidada silmas eeskätt põhiseaduse preambulas ning paragrahvides 10 ja 11 loetletud demokraatlikke printsiipe . Aluspõhimõtetes on välja toodud kõik see, mis teiste normide puhul alati silmas tuleb pidada ja võimaldavad lahendada olukordi , mille puhul konkreetset normi pole loodud. Eelkõige on need abiks PSi teiste sätete tõlgendamisel (nende põhifunkts).
Maruste loetelu põhimõtetest (9): demokraatia, parlamentaarne vabariiklus, riigi ühtsus ehk unitaarsus, demokraatlik õigusriik ja seaduslikkus ehk legaalsus , rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide Eesti õigussüsteemi integreeritus ja rahvusvahelise õiguse ülimuslikkus, võimude lahusus ja tasakaalustatus , sotsiaalriiklus, inimväärikus , inimõiguste ja vabaduste austamise ja ülimuslikkus.
Annus : demokraatia, parlamentaarne riigikord , õigusriiklus, sotsiaalriiklus, rahvusriik, muud (vabariik, unitaarriik , põhiõiguste kaitse).

Rahvasuveräänsus ja riigi suveräänsus
Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ja võõrandamatu. Riigi suveräänsus on riigi õigus otsustada oma territooriumi piires küsimusi nii, nagu riik seda ise vajalikuks peab. Riigi suveräänsus ehk kõrgeim riigivõim on rahva ja territooriumi kõrval üks riigi kolmest elemendist. Riigi suveräänsust võib vaadelda kahes mõõtmes . Riigisisestes suhetes tähendab suveräänsus avaliku võimu teostamise monopoli. Kui riigisiseselt suhtleb riik teiste subjektidega ülemvõimu positsioonilt, siis rahvusvahelistes suhetes piirab riigivõimu teostamist teiste riikide suveräänsus, mida iga riik peab austama.
Kõrgeima riigivõimu kandja pole õiguslikult piiratud kellegi teise aktidega. Riigivõimu teostamine riigiorganite poolt toimub põhiseaduse alusel ja sellega sätestatud korras, mis seab riigivõimu teostamisele tingimused ja piirid ning tagab riigiorganite tegevuse vastastikuse kontrollitavuse. Erinevalt seadustest, määrustest vm riigivõimu aktidest ei ole põhiseadust kui suveräänsuse kandja poolt antud kõrgeima jõuga õigusakti võimalik vaidlustada ühegi võimukandja ees. Seega põhineb § 3 lg-s 1 sätestatud põhiseaduse ülimuslikkus rahva suveräänsusel.

PSTS olemus (muutmise kord, asend normihierarhias, seos preambuli ja aluspõhimõtetega)
Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk on teha võimalikuks Euroopa Liidu liikmena tegutsemine, taganemata seejuures Eesti riigi olulisimatest eesmärkidest ja alustest. Eesti Vabariik võib kuuluda EL-i, sh täita EL liikme kohustusi ja kasutada õigusi, austades Eesti Vabariigi PS aluspõhimõtteid. Kuni PSTS jõustumiseni ei omanud PS aluspõhimõtete ja PS ülejäänud printsiipide või põhimõtete eristamine kehtiva õiguse seisukohalt tähendust. Iga autori valida oli, kas neid mõisteid eristada või kasutada sünonüümidena. Õigusnormiks, milles esmakordselt kasutati mõistet „põhiseaduse aluspõhimõtted”, oli PSTS § 1. Seega tingib PSTS § 1 PS aluspõhimõtete eristamise PS muude printsiipide või põhimõtete hulgast. PSTS § 1 sõnastuse kohaselt on põhiseaduse aluspõhimõtted siduvad Eestile, mitte EL-le.
Põhiseaduse I ja XV peatükiga võrdne asend normihierarhias.
Põhiseadusega identses muutmise korras saab muuta ka põhiseaduse rakendamise seadust, mis on põhiseadusega üldjuhul samaväärse õigusjõuga (päris tipus asetsevad põhiseaduse I ja XV peatükk, mida saab muuta vaid rahvahääletusega), käsitletav teise konstitutsioonilise aktina. Kolmas konstitutsiooniline akt on põhiseaduse täiendamise seadus.

Millised on põhiseaduse tõlgendamise meetodid?
Klassikalisi tõlgendamise meetodeid on 4:

Lingvistlised

Süstemaatilised

Ajaloolised

Teleoloogilised
Tänapäevased jagunevad esmalt kolmeks: lingvistilised , süstemaatilised ja teleoloogilised argumendid. Need sisaldavad omakorda alajaotusi.

Ligvistiline argumentatsioon – viitab sõnade tähendusele, nagu nad kirjas on. eristatakse sõnade tavalist ja tehnilist tähendust.

Tavaline – viitab igaühe arusaamisele sõnade ja muude märkide tähendusest. Erialainimeste, eriti juristide abi siin ei vajata. Abiks on eelkõige käsiraamatud.

Tehniline – viitab seaduses kasutatavate sõnade erialakeelelisele tähendusele, mingi õigusalane termin, st õiguslikult teatud terminile antud tähendus. Eelkõige tuleb pöörduda legaaldefinitsioonide poole.
Ei ole piisav, seaduse teksti mõtte selgitamisel vaja pöörduda ka teiste kategooriate poole. Eriti vajalik, kui keeleliseld vahendid erinevate tulemusteni võivad jõuda.

Süstemaatiline argumentatsioon – siin vaadeldakse tõlgendatavaid sätteid koos teiste tähtsust omavate asjaoludega. Need moodustavad koos süsteemi. Õiguslik kontekst viitab sellele, et kõiki õigussätteid tuleb lugeda süsteemselt (sätted ei ole üksteisest eraldiseisvad). Pretsedendid omavad tõlgendamisel tähendust üldisest õigluse printsiibist tulenevalt. Kui kohus on mingi otsuse langetanud, on teistel isikutel sarnastel asjaoludel õigus eeldada, et neid koheldaks võrdselt. Analoogia alusel tuleks sarnaseid sätteid erinvates valdkondades sarnaselt tõlgendada. Loogilis-konseptuaalsed argumendid nõuavad minigi printsiibi, instituudi , või ka lihtsa sõnastuse võimalikult ühtlast kohaldamist. Printsiibiargumendid viitavad sellele, et kogu õigussüsteemis kehtivad teatud üldised õiguspõhimõtted. Printsiipe on vähemalt kolme liiki: moraalsed , mingis valdkonnas kehtivad üldised materiaalsed ja kogu õigussüsteemis kohaldatavad üldised, nii materiaalsed kui protsessuaalsed õigusprintsiibid. Ajalooline argumentatsioon uurib sätte tekkelugu .

Teleoloogilised argumendid – seaduse eesmärk ja selle tuvastamine . Eesmärki tohi segamini ajada mõttega – mõtet saab eesmärgi kaudu tuvastada. Seadsuse eesmärgist tuleneva ehk teleoloogilise tõlgendamise sisuks on kaasa aidata konkreetse normi või kogu seaduse eesmärgi paremale saavutamisele . Seda aitab teha kaks teooriat:

Subjektiivne – otsib seaduseandja eesmärki, st mida taheti seadusega tema vastuvõtmise hetkel saavutada (abiks eelnõud, seletuskirjad, protokollid , stenogrammid jne). Puuduseks „seadusendja“ mõiste ebamäärasus, tegelike eesmärkide varjamine , ettenägematud muutuvad olud, vastuvõetavad reeglid ei pruugi eesmärki toetada.

Objektiivne – seaduse tekstist on võimalik välja lugeda mingi ideaalne seaduse eesmärk.
Sisulised põhjused on teleoloogilise tõlgendamise kõige abstraktsem tase. Selle käigus otsitakse lahendus arvestades üldisi printsiipe ja väärtusi, mis ühiskonnas valitsevad.

Siseriikliku ja rahvusvahelise õiguse vahekord
Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingud (vt konspekti käesoleva peatüki alajaotust 3) asetsevad normihierarhias madalamal kui põhiseadus , kuid kõrgemal kui seadused, seadlused ja muud õigusaktid ; lepingud , mida Riigikogu ei ratifitseeri, asetsevad madalamal nii põhiseadusest kui ka seadustest ja seadlustest.

Millised on rahvusvahelise õiguse allikad?

• Rahv.vah-d lepingud (riikide omavahelised kokkulepped)
  
• Rahv.vah tava (üldtunnustatud kui siduv praktika)
  
• Rahv.vah õiguse üldtunnustatud põhimõtted (erinevate riikide õiguskordades omaksvõetud põhimõtted)
  
• Kohtupraktika (Rahvusvaheline kohus Haagis, Euroopa Inimõiguste Kohus)
  
• Doktriin (rahv.vah õiguse normide tõlgendamine teadlaste poolt)
  

Välislepingu mõiste
Välisleping on Eesti Vabariigi ja välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni kahe- või mitmepoolne ühest või mitmest dokumendist koosnev kirjalik kokkulepe, mida reguleeritakse rahvusvahelise õigusega.

Mida kujutab endast välislepingu ratifitseerimine ja mida denonsseerimine?
Rahvusvahelises õiguses on ratifitseerimine toiming, millega riik väljendab oma nõusolekut rahvusvahelise lepingu tema suhtes siduvaks muutumisele. Denonsseerimine on akt, millega riik vabastab ennast välislepingust tulenevatest kohustustest.
II RAHVAALGATUS JA RAHVAHÄÄLETUS; RAHVAS

Kuidas teostab Eestis rahvas kõrgeimat riigivõimu?
PS § 56 järgi teostab kõrgeimat riigivõimu rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimise ja rahvahääletusega.

Rahvahääletuse, rahvaalgatuse ja rahvaküsitluse vahe
Rahvaalgatus – rahva seast tulnud ettepanekud mõne riigielu küsimuse (eelkõige seaduseelnõu ) arutamiseks ning otsustamiseks. Tavapäraselt on vaja teatud arvu kodanike allkirjastatud ettepanekut, mis esitatakse riigiorganile (eelkõige parlamendile). Eestis RA võimalust ps-s ei ole.
RH – toimumise otsustab RK. Rahvahääletusele võib panna põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, muu seaduseelnõu või muu riigieluküsimuse.
Rahvaküsitlus – riigiorgani poolt korraldatav, kuid ainult soovituslikku iseloomu omav. PS seda võimalust ette ei näe.

Kas Eestis on rahvahääletuse tulemus riigiorganeile siduv?
Rahvahääletuse otsus on riigiorganitele kohustuslik.

Kes saab Eestis otsustada rahvahääletuse?
Riigikogu

Riigielu küsimuse ja seaduseelnõu vahe rahvahääletusel (olemus, tagajärjed Riigikogule)
Rahvahääletusel vastuvõetud seaduse kuulutab Vabariigi President viivitamatult välja. Rahvahääletuse otsus on riigiorganitele kohustuslik. Kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust , kuulutab Vabariigi President välja Riigikogu erakorralised valimised.
PS § 105 lg 3 teine lause puudutab rahvahääletusele pandud muus riigielu küsimuses, mitte seaduseelnõu osas, tehtud otsuse rakendamist. Kommenteeritav säte näeb ette, et rahva otsus on riigiorganitele kohustuslik. See tähendab, et asjaomased riigiorganid peavad vastavalt oma pädevusele astuma samme rahvahääletuse otsuse täitmiseks.

Kuidas saab tekkida topeltkodakondsus? ius soli ja ius sanguinis
Teoreetiliselt tuntakse sünniga kodakondsuse omandamise kahte põhimõtet: ius soli ning ius sanguinis. Esimene neist tähendab, et kodakondsus antakse riigi territooriumil sündinud isikutele. Teine neist tähendab, et kodakondsus antakse veresuguluse järgi – kodakondsust omava isiku laps omandab vanema kodakondsuse.
Topeltkodakondsus võib tekkida mitmel viisil. Näiteks võivad lapse vanemad olla eri riikide kodanikud. Kui mõlemad riigid tunnustavad ius sanguinis’e põhimõtet, on lapsel õigus mitme riigi kodakondsusele. Samuti on võimalik, et isik sünnib ius soli põhimõtet tunnustavas riigis, samas kui vanem või vanemad on ius sanguinis’e põhimõtet tunnustava riigi kodanikud. Topeltkodakondsus tekib ka juhul, kui isik omandab naturalisatsiooni korras uue riigi kodakondsuse, ilma et ta peaks loobuma või vabatahtlikult loobuks varasemast kodakondsusest.
III INIMVÄÄRIKUS, SOTSIAALRIIK, ÕIGUSRIIK

Inimväärikuse mõiste
Inimväärikuse põhimõte keelab inimese käsitamise riigivõimu objektina. Inimväärikuse elementideks on õigus heale nimele , õigus mitte olla hirmul enese aj oma lähedaste eksistentsi pärast, õigus õiguslikule võrdsusele kõigi teiste inimestega, õigus inimlikule identiteedile, informatsioonilise enesemääramise õigus, õigus kehalisele puutumatusele.

Õigusriigi tunnused
Õigusriigiks saab lugeda riiki, kus:

• riigivõimu teostamine on allutatud rahva tahet väljendavatele seadustele ;
  
• kehtib õiguskindlus;
  
• riigivõimu teostatakse võimude lahususe idee kohaselt;
  
• riik vastutab oma ebaseaduslike aktide eest;
  
• õigust mõistab sõltumatu kohus;
  
• põhiõigused on tagatud.
  

Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte: horisontaalne ja vertikaalne võimude lahusus, isikuline ja institutsionaalne võimude lahusus

• Horisontaalse puhul on funktsionaalselt jaotatud otsustamispädevust teostavad organid formaalselt ühel ( riiklikul ) tasandil, vertikaalse puhul jaotatakse võim mitmete (riiklike) otsustamistasandite vahel. Vertikaalne võimude lahusus tähistab liitriigi kontekstis võimujaotust keskvõimu ja osariigi vahel. Eesti Vabariik on § 2 lg 2 järgi riiklikult korralduselt ühtne riik. PS võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte on horisontaalse suunitlusega.
  
• Funktsionaalne võimude lahusus tähendab, et Eesti Vabariigis on kolm riigivõimu haru – seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim – ning need on üksteisest riigi põhifunktsioonidena eraldatud.
  
• Institutsionaalne võimude lahusus tähendab, et riigi põhifunktsioone teostavad erinevad organid.
  
• Personaalne võimude lahusus nõuab, et ükski isik ei tegutseks samaaegselt seaduse kehtestaja, seaduse elluviija ja õigusemõistjana. Personaalse võimude lahususe nõue on sõnaselgelt sätestatud näiteks PS § 63 lõikes 1, mille järgi Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis.
  
• Võimude tasakaalustatus tähendab, et riigi põhifunktsioone täitvad organid kontrollivad ja mõjutavad üksteist vastastikku. Põhiseaduses on ettenähtud asjakohased mehhanismid : näiteks võib Riigikogu avaldada Vabariigi Valitsusele umbusaldust (PS § 97), Vabariigi Valitsus aga võib siduda tema poolt esitatud eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega (PS § 98).
  

Põhiseadusorgani enesekorraldusõigus
Põhiseadusorganite, sealhulgas Riigikogu enesekorraldusõigust tunnustab ka Eesti Vabariigi põhiseadus, ehkki mitte sõnaselgelt. Riigikohus on märkinud: „Võimude lahususest, demokraatliku õigusriigi õiguse üldpõhimõtetest ning Põhiseaduse § 65 p 16 klauslist tuleneb, et riigivõimu harud ning põhiseaduslikud institutsioonid peavad olema neile Põhiseadusega otsesõnu antud pädevuse teostamise korraldamisel autonoomsed. Neil on üldjuhul õigus ise määratleda oma pädevuse teostamise sisemine organisatsioon ja kord. Kolleegium peab vajalikuks rõhutada, et ise korraldusõigus hõlmab ainult pädevust kehtestada nn internseid reegleid ehk ametkonna või asutuse sisemist korda.

Õiguskindluse põhimõte, mh: kas tohib kehtestada tagasiulatuvalt isikule soodsamat normi? Aga ebasoodsat normi? Millise seaduse järgi mõistetakse karistus : kas alati teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi?
Vastavalt õiguskindluse põhimõttele on isikul õigus näiteks vaidlus läbi vaadata selle esemeks olnud sündmuse toimumise ajal kehtinud seaduse alusel ning tagasiulatuvate isiku olukorda halvendavate normide rakendamine on kriminaalõiguses keelatud. Õiguskindlus tähendab nii selgust kehtivate õigusnormide sisu osas (õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust kehtestatud normide püsimajäämise suhtes (õiguspärase ootuse põhimõte). Nimetatud kahele lisandub salajase õiguse keelu põhimõte.
Õiguskindluse põhimõtte osaks on usalduskaitse põhimõte:

Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal. Kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õiguserikkumise toimepanemise ajal.

ebasoodsa tagasiulatuva mõju keeld.

õiguspärase ootuse põhimõte - Õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt peab igaühel olema võimalus kujundada oma elu mõistlikus ootuses , et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsetena ega muutu rabavalt isikule ebasoodsas suunas

Õiguspärase ootuse põhimõte
Ei ole põhiseaduses sõnaselgelt mainitud . Õiguskindluse põhimõtte osa. Õiguspärase ootuse põhimõte tagab isiku jaoks soodsate õigusaktide kehtimajäämise. Selle printsiibi kohaselt on igaühel õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima. Igaüks peab saama temale seadusega antud õigusi ja vabadusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Seaduses tehtav muudatus ei tohi olla õiguse subjektide suhtes sõnamurdlik. Õiguspärase ootuse põhimõte ei tähenda siiski seda, et isikutele antud soodustusi üldse ei võiks ära võtta.

Riigivõimu teostamise seaduslikkuse põhimõte
Poliitilise tahte kujunemise protsessis peavad valitsema ausad reeglid.

Kohtute sõltumatus
Parlamentaarses riigis seisneb kohtuvõimu eripära võimude lahususe ja tasakaalustatuse rakendamisel selles, et erinevalt seadusandlikust ja täidesaatvast võimust on kohtuvõim eraldatud teistest võimudest ja nende mõjusfäärist. Kohtusüsteemi sõltumatus on õigusemõistmise oluline põhimõte, mida tagatakse erinevate õiguslike võtetega. Kõige üldisemal kujul tagab kohtusüsteemi sõltumatuse võimude lahususe põhimõte, mis muudab kohtu sõltumatuks teistest võimuharudest. Kohtute seaduse järgi ei ole kellelgi õigust sekkuda õigusemõistmisse (§ 2 lg 2) ning kohtus ja selle lähikonnas on keelatud teod, mis on suunatud õigusemõistmise häirimisele (§ 2 lg 3). Need sätted kaitsevad õigusemõistmist otsese välise sekkumise eest. Kohtute institutsionaalne sõltumatus on seotud esmajoones kohtuhalduse ja kohtute tegevuse rahastamisega. Sõltumatus otsuse tegemisel eeldab kohtuniku erapooletust kohtuasja lahendamisel. Kohtuniku vaimset sõltumatust mõjutavad tema kompetentsus, moraalsus ja julgus.

Sotsiaalriigi põhimõte
Sotsiaalriigi aluspõhimõtte oluline sisu on lühidalt, et riik ei tohi oma kodanikku hätta jätta. Riik peab hoolitsema nende kodanike eest, kes ei suuda endale ise elatist teenida, ja tagama ka neile äraelamise. Sotsiaalriigi põhimõte (PS § 10) kohustab riiki võtma meetmeid, et tagada kõigile ühiskonnaliikmetele vähemalt inimväärseks eluks vajalik miinimum.
Sotsiaalriik taotleb eelkõige järgmisi eesmärke:

• Sotsiaalne õiglus . Riigi ülesanne on sõltuvate ja vähemkindlustatud ühiskonnagruppide kaitsmine ja toetamine . Nii peab riik näiteks sekkuma töösuhetesse töötaja kaitseks, maksma toetusi invaliididele, tegema kättesaadavaks tähtsaimad hüved nagu haridus ja tervishoiuteenused.
  
• Üldise heaolu kasv. Riik peab võtma meetmeid, et loodavatest hüvedest saaksid osa võimalikult paljud inimesed (maksupoliitilised abinõud, konkurentsi alalhoidmine jne).
  

IV VALIMISED (www.vvk.ee)

Majoritaarse ja proportsionaalse valimissüsteemi vahe
Majoritaarse puhul jaotatakse kogu valijaskond valimisringkondadesse, mille arv võrdub valitavate esindajate arvuga. Igast ringkonnast osutub valituks absoluutse maksmumi hääli kogunud kandidaat (üle 50%).
Puhta proportsionaalsuse puhul antakse hääl üleriigilisele nimekrijale, mis on koostatud poliitilise partei poolt. Iga nimekiri saab mandaate vastavalt üleriigiliselt saadud häälte arvule (protsent). Seega kajastab see ideaalis poliitilise vaate toetust, mitte isikut ja piirkonnad on teisejärgulised. Eestis toimib see modifikatsioonidega: kandidaadid jagatud ringkondadesse, ringkonnamandaatide arvestamine ja 5% klausel + d’Hondti meetod.

Valimiskünnise mõte
Riigikogusse pääseb erakond, mis on saanud vähemalt 5% häältest. Selle mõte on välistada liigset killustatust ja et esindatuse saaksid siiski vaid suurema toetajaskonnaga poliitilised vaated. Rohke arv pisiparteisid raskendab stabiilse koalitsiooni moodustamist ja takistab seeläbi nii RK kui täitevvõimu normaalset funktsioneerimist.

Riigikogu valimise süsteemi põhimõtted:

Kes tohib esitada kandidaatide nimekirja?
Erakond

Mis on kautsjon ? Miks kautsjonit vaja on?
RK valimistel tuleb iga kandidaadi kohta tasuda kautsjon. Kautsjoni suuruseks on ühekordne kuupalga alammäär. Kautsjon tagastatakse kui kandidaat osutub valituks või saab valimisringkonnas hääli vähemalt poole lihtkvoodi ulatuses või kui erakonna kandidaadid kogusid üleriigiliselt kokku vähemalt 5 protsenti häältest. Kautsjoni eesmärk on vältida kandidaatide kergekäelist ülesseadmist ja ebatõsiste kandidaatide osalemist.

Valimiskünnis
Ringkonnamandaatide jaotamisel osalevad ainult erakonnad , kes kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% kehtivatest häältest. Seda nimetatakse ka valimiskünniseks. 

Isikumandaat
Kõigepealt jagatakse valimisringkonnas hääletanute arv mandaatide arvuga. Tulemuseks saadakse ringkonna lihtkvoot. Iga kandidaat, kes sai hääli rohkem või võrdselt lihtkvoodiga, osutub valituks ehk teisisõnu , sai isikumandaadi.

Ringkonnamandaat
Ringkonnamandaatide jaotamisel osalevad ainult erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% kehtivatest häältest. Seda nimetatakse ka valimiskünniseks. Ringkonna tasandil erakonna kandidaatidele antud häälte arv liidetakse ja saadud summat võrreldakse lihtkvoodiga. Erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ületab summeeritud häälte arv lihtkvooti. Neid mandaate nimetatakse ringkonnamandaatideks.

Kompensatsioonimandaat
Pärast mandaatide jaotamist ringkondades jaotatakse veel jaotamata mandaadid üleriigiliselt, kasutades modifitseeritud d'Hondti jagajate meetodit. Kompensatsioonimandaatide jaotamisel osalevad ainult erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% kehtivatest häältest. Kompensatsioonimandaadid jaotatakse erakonna kandidaatide üleriigilise nimekirja põhjal. Mandaadi saab kandidaat, kes on nimekirjas eespool ja kellele antud häälte arv on vähemalt 5% ringkonna lihtkvoodist. Mandaatide jaotamisel jäetakse vahele need kandidaadid, kes juba said isiku- või ringkonnamandaadi.

Hääletamistulemuse ja valimistulemuse vahe
Hääletamistulemuste kindlakstegemine tähendab lõppkokkuvõttes selle kindlakstegemist, kui palju iga kandideerinud isik sai hääli. Valimistulemuste kindlakstegemine tähendab lõppkokkuvõttes selle kindlakstegemist, kes kandideerinutest osutusid valituks. Hääletamistulemused valimisjaoskonnas teeb kindlaks jaoskonnakomisjon. Valimistulemused teeb kindlaks Vabariigi Valimiskomisjon hääletamistulemuste järgi.

Valimiskaebused – mis on valimiskaebus ja kuidas seda menetletakse
Valimiste korraldamisel tekkinud vaidluste lahendamiseks on valimisseadustes ja rahvahääletuse seaduses ettenähtud kaebuste läbivaatamise kord. Kuna valimiskaebused vajavad kiiret lahendamist, näevad valimisseadused ette kohustusliku kohtueelse menetluse korra ning kaebuste läbivaatamise õigus on antud maakonna valimiskomisjonidele (esimene aste) ning Vabariigi Valimiskomisjonile (teine aste). Vabariigi Valimiskomisjoni otsus või toiming vaidlustatakse otse Riigikohtus. Samuti on kaebuste läbivaatamiseks ette nähtud lühikesed menetlustähtajad.

Nimetage valimispõhimõtted, avage lühidalt nende sisu

Vabad – valimistel osalemine (kandideerimine ja hääletamine) ja valiku tegemine on vabatahtlik (aktiive – õigus valida, passiivne – õigus valitud saada)

Üldised – peab olema tagatud kõigi hääleõiguslike (täisealiste teovõimeliste kodanike) isikute osavõtt

Otsesed – valimistulemused peavad selguma otse rahva poolt antud hääletuse tulemusena.

Salajased – õigus salajasusele, kelle poolt või kuidas isik hääletas

Proportsionaalsed – valimised toimuvad mitmemandaadilistes valimisringkondades. See põhimõte tagab valimistel osalenud erakondade kandidaatide nimekirjadele valijate poolt antud häälte osakaalule vastava arvu parlamendikohti.

Ühetaolised – hääletamis- ja kandideerimisõigust saab teostada ühetaolistes tingimustes. Kõikidel valijatel on võrdne arv hääli (üks) ja kõik hääled on võrdse kaaluga.

Hääletamis- ja kandideerimisõigus Riigikogu, KOV volikogu, EP valimistel
Kandideerida saab:
RK – hääletamisõiguslik ja vähemalt 21-aastane
KOV volikogu - hääletamisõiguslik ja vähemalt 18-aastane
EP - hääletamisõiguslik ja vähemalt 21-aastane
Kandideerida ei saa tegevväelane, valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud isik, lisaks kuriteos süüdi mõistetud ja vanglakaristust kandev isik. Kui vanglakaristust ei ole pööratud täitmisele ( tingimisi vanglakaristus), võib isik kandideerida.
Iga isik võib kandideerida vaid ühes kohas, st ta ei või kandideerida samaaegselt mitmes valimisringkonnas või mitme erakonna nimekirjas ega ka samaaegselt erakonna või valimisliidu nimekirjas ja üksikkandidaadina.
Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimise seadused nõuavad, et ühe erakonna nimekirjas võib kandideerida ainult selle erakonna liige või erakondliku kuuluvuseta kandidaat ja teise erakonna liikme kandideerimine ei ole lubatud. Kohaliku omavalitsuse valimise seaduses sellist piirangut ei ole.
Hääletada saab:
Eesti kodanik on hääleõiguslik kõigil valimistel, samuti rahvahääletusel.
Muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik on hääleõiguslik kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ning Euroopa Parlamendi valimistel.
Eestis elav Euroopa Liitu mittekuuluva riigi kodanik või kodakondsuseta isik saab hääletada kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel, kuid ei saa volikokku kandideerida.
Hääletamiseks peab isik olema 18-aastane. Hääletada ei saa isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud ning isik, kes on süüdi mõistetud kuriteos ning kannab vanglakaristust. Hääletamiseks peab isik olema kantud valijate nimekirja, mis tähendab, et tal peab olema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress. Euroopa Parlamendi valimistel võib isik hääletada ja kandideerida ainult ühes liikmesriigis.
V DEMOKRAATIA, ERAKONNAD

Demokraatia põhimõte ja selle eristamine õigusriigi põhimõttest
Demokraatia põhimõtted: kõrgeima riigivõimu kandjaks on rahvas. Riigivõimu tuleb teostada rahva huvidest lähtuvalt. Iga riigivõimu teostav organ või ametiisik peab kasvõi kaudselt olema rahva poolt legitimeeritud. Kõige olulisema riigielu küsimused peab otsustama rahvas vahetult või tema esindajad. Otsused tehakse enamuse põhimõttel. Parlamendivähemuse õigused peavad olema kaitstud. Opositsioonil peab olema võimalus ausas poliitilises võitluses saavutada enamus parlamendis. Poliitilised mandaadid on ajaliselt piiratud. Riigivõimu teostajad peavad olema allutatud rahva ja tema esindajate kontrollile .
Õigusriigi põhimõtted: riigivõimu teostamine on allutatud rahva tahet väljendavatele seadustele, kehtib õiguskindlus, riigivõimu teostatakse võimude lahususe idee kohaselt, riik vastutab oma ebaseaduslike aktide eest, õigust mõistab sõltumatu kohus ja põhiõigused on tagatud.

Mis on demokraatlik legitimatsioon?
Iga riigivõimu teostav organ või ametiisik peab kasvõi kaudselt olema rahva poolt legitimeeritud.

Enamusreegli ja vähemuste kaitse vastandlikkus
Enamusreegli kohaselt otsustab organi pädevuses olevaid küsimusi valijaskonna poolt valitud enamus. Samal ajal peavad parlamendivähemuse (opositsiooni) õigused olema kaitstud.

Parlamentaarse ja presidentaalse riigi vahetegu
Parlamentaarses riigis valib täidesaatva võimu juhi parlament , riigipea ei ole täidesaatva võimu juht, ta täidab üldjuhul üksnes esindusfunktsiooni.
Presidentaalses on president nii riigipea kui valitsusjuht. Valitsus nimetab ametisse president.

Milles seisneb erakonna roll demokraatlikus riigis?
Erakonnademokraatia põhimõttest lähtuvalt defineerib erakonnaseadus erakonna kui Eesti kodanike vabatahtliku poliitilise ühenduse, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine. Sellisena on erakond demokraatiat tagavaks sillaks ühiskonna ja riigi vahel, mille funktsiooniks on poliitilisi seisukohti koondada ja hoomatavaks tervikuks kujundada ning neid valimistel edu saavutamise korral avalikku võimu teostades ellu viia.
VI RIIGIKOGU

Riigikogu funktsioonid

• Esindusfunktsioon – RK on Eesti rahva esinduskogu, mis moodustatakse vahetult rahva poolt
  
• Seadusandlik funktsioon – seisneb riigi- ja ühiskonnaelu reguleerivate üldiste ja üldkohustuslike õigusnormide loomises
  
• Kontrollifunktsioon – RK kui vahetult rahva poolt moodustatud organ peab jälgima, et riigivõimu teostataks rahva huvides. RK kontrolli (parlamentaarse kontrolli) objekt on täidesaatev võim.
  
• Teiste riigiorganite moodustamise funktsioon
  

Parlamentaarse kontrolli vormid
Põhiseadusega on Riigikogule antud rida kontrolliõigusi:

arupärimisõigus (PS § 74) (Riigikogu liikmete arupärimised, kirjalikud küsimused ning infotund on parlamentaarse kontrolli vahendid);

uurimis - ja kontrollikomisjonide moodustamise õigus (PS § 71 lg 1);

riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise aruande kinnitamine (PS § 65 p 6);

umbusalduse avaldamise õigus (PS § 65 p 13 ja § 97).

Vaba mandaat – mõiste ja tähtsus
Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Riigikogu liiget ei saa tagasi kutsuda ei rahvas, kes teda on valinud, ega erakond, kelle nimekirjas kandideerides ta on parlamenti valitud. Selle põhimõtte järgi ei esinda Riigikogu liige Riigikogus mitte üksnes oma valijate huve, vaid teostab riigivõimu kogu rahva esindajana. Teiseks tuleneb vaba mandaadi põhimõttest, et parlamendi liige peab saama langetada poliitilisi valikuid oma südametunnistusest lähtuvalt. Seejuures kuulub Riigikokku valitud isiku vabast mandaadist tulenevate õiguste hulka vabadus oma maailmavaatelisi seisukohti ja/või erakondlikke eelistusi muuta ilma ohuta saada seetõttu rahvaesindusest eemaldatud. Samuti tuleneb vaba mandaadi põhimõttest, et Riigikogu liige ei ole seotud valimiste eelsel ajal antud lubadustega.

Vastutamatus (indemniteet) – mõiste ja tähtsus
Riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus ja selle organites (PS § 62). Selle on põhimõtte eesmärk on tagada, et:

• Riigikogu liige saaks täita rahvaesindaja ülesandeid sõltumatult ning kooskõlas oma südametunnistuse ja veendumustega;
  
• Riigikogu liikmetel oleks võimalik vabalt arutada kõiki riigi- ja ühiskonnaelu puudutavaid küsimusi.
  

Vastutamatuse põhimõte:

• kaitseb Riigikogu liiget üksnes tema ametiülesannete täitmisel (seaduseelnõude esitamine, sõnavõtud, hääletamine jms);
  
• välistab kriminaal -, tsiviil- haldus- ja distsiplinaarvastutuse;
  
• on ajaliselt piiramatu, st ka pärast volituste lõppemist ei kanna isik vastutust Riigikogu liikmeks olemise ajal tehtud avalduste eest.
  

Puutumatus (immuniteet kitsamas tähenduses) – mõiste ja tähtsus
Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Kriminaalmenetluses kehtib tema suhtes erikord nii süüdistusakti koostamisel kui ka teatavate menetlustoimingute (näiteks kahtlustatavana kinnipidamine ja
tõkendi kohaldamine) tegemisel (vt KrMS 14. peatükk).
Puutumatuse põhimõtte eesmärk on:

• tagada, et Riigikogu saaks segamatult toimida;
  
• kaitsta Riigikogu liikmeid meelevaldsete, poliitilistel kaalutlustel esitatavate kriminaalsüüdistuste eest.
  

( laias tähenduses oleks kaitse ükskõik millise uurimistoimingu eest)

Vastutamatuse ja puutumatuse garantii erinevus
Vastutamatus on seotud tööülesannete täitmisega, puutumatus seadustest kinnipidamisega.

Ametite ühitamatuse keelu sisu ja eesmärk
PS §-st 63 ja RLSS §-dest 22–28 tulenevalt on Riigikogu liikmel keelatud töötada teatavates ametites ja täita teatavaid ülesandeid, kui see oleks vastuolus võimude lahususe põhimõtte (PS § 4) ja huvide konflikti vältimise kohustusega.

Millist funktsiooni täidab Riigikogu komisjon Riigikogu töös?
Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt on Riigikogus nelja tüüpi komisjone (vt RKTS § 17–23):

Alatised komisjonid – neid on 11 –, mille hulgast omakorda võib eristada:

komisjone (keskkonnakomisjon, kultuurikomisjon jt), mille põhifunktsioon on valmistada Riigikogu menetlusse esitatud eelnõusid ette nende arutamiseks täiskogus, kuid mis peale selle kontrollivad täitevvõimu teostamist (küsitlevad ministreid ja teisi täitevvõimu ametiisikuid);

komisjone, mille põhifunktsioon on kontrollida täitevvõimu teostamist ja teha täitevvõimu organitega koostööd Euroopa Liidu poliitika (Euroopa Liidu asjade komisjon) või välispoliitika (väliskomisjon) ajamisel.

Erikomisjonid, mis täidavad spetsiifilisi, seadusest tulenevaid, valdavalt kontrolliga seotud ülesandeid.

julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon kontrollib kaitsepolitsei tegevuse ja jälitustegevuse seaduslikkust;

korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjon täidab korruptsioonivastasest seadusest, erakonnaseadusest ja valimisseadustest tulenevaid ülesandeid, näiteks kogub , hoiab ja avalikustab riigi kõrgemate ametiisikute – Vabariigi President, Riigikogu liikmed, Vabariigi Valitsuse liikmed jt – majanduslike huvide deklaratsioone ning erakondade valimiskampaaniate rahastamise aruandeid;

riigieelarve kontrolli erikomisjon jälgib koostöös Riigikontrolliga, kuidas täitevvõimu asutused kasutavad riigi vara ja riigieelarve vahendeid.

Uurimiskomisjoni võib Riigikogu moodustada avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude selgitamiseks. Uurimiskomisjonil on teiste komisjonidega võrreldes ulatuslikumad volitused . Näiteks võivad nad komisjoni istungile kutsuda selgitusi andma eraisikuid, keda ilmumata jätmise või selgituste andmisest keeldumise korral võidakse karistada rahatrahviga (vt RKTS § 23).

Probleemkomisjoni võib Riigikogu moodustada keerulise ühiskondliku probleemi läbitöötamiseks (nt Riigikogu X koosseisu volituste ajal moodustati ja tegutses probleemkomisjon HIV, AIDSi ja narkomaania ennetustegevusega seonduvate küsimuste käsitlemiseks).

Mida kujutab endast fraktsioon ?
Fraktsioon on ühe erakonna kandidaatide nimekirjast Riigikogusse valitute ühendus. Riigikogu fraktsioon nagu ka komisjon on kollektiivse parlamentaarse otsustamise vorm. Erinevalt nn valdkonnapõhistest komisjonidest, mis on ette nähtud parlamenditöö efektiivsuse tagamiseks tööjaotuse ja spetsialiseerituse kaudu, on fraktsioonid Riigikogu liikmete poliitilised ühendused , mis ei formeeru kitsa ainevaldkonna, vaid mingist maailmavaatest kantud programmi ümber. Harilikult on fraktsioon samasse erakonda kuuluvate parlamendiliikmete ühendus, kus vahetatakse arvamusi ja kujundatakse poliitilise jõu seisukoht seaduseelnõu või riikliku tähtsusega küsimuse, isiku valimise või nimetamise või muu parlamendi tegevusvaldkonda kuuluva otsustuse osas. Fraktsioonid annavad võimaluse valmistada ette ühiseid algatusi ja vahetada informatsiooni ning muul moel maailmavaatelisi seisukohti koondada.

Riigikogu liikmete arv ja kuupjuure reegel parlamendi suuruse määramisel
101 liiget.
Kuupjuure reegel - Rein Taagepera on leidnud, et optimaalne parlamendi suurus on kuupjuur elanike arvust riigis. Nii et Riigikogu liikmete arv võib vabalt kõikuda alates 80–90 kuni 150-ni.

Riigikogu kui organi kontinuiteet ja Riigikogu koosseisu diskontinuiteet
Põhiseaduse § 61 lg 1 sätestab Riigikogu kui Eesti Vabariigi seadusandliku organi katkematuse ehk kontinuiteedi ning Riigikogu kui koosseisu katkemuse ehk diskontinuiteedi. Riigikogu kontinuiteet tähendab, et Eesti Vabariigis ei ole hetke, kus meil puuduks konstitutsiooniorgan Riigikogu. Samal ajal vahetub Riigikogu personaalne koosseis päeval, mil kuulutatakse välja valimistulemused. Kõnelda saab seega esimesest , teisest jne. Riigikogu koosseisust.

Mis on riigieelarve?
Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan, mille alusel kasutavad põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsus riigile laekuvat raha erinevate poliitikate elluviimiseks. Volituse laekuva raha kasutamiseks annab valitsusele riigikogu, kes riigieelarve seadusena heaks kiidab. Riigieelarve koosneb riigi eelarveaasta kõigist tuludest, kuludest ning finantseerimistehingutest, mis riigieelarve seaduses esitatakse riigiasutuste lõikes. Eelarve koostamise õiguslikeks alusteks on põhiseadus, riigieelarve seadus.
VII SEADUSANDLUS

Seaduse mõiste
Üldjuhul on seadus õigustloov akt, st õigusnorme sisaldav akt (seadus materiaalses mõttes). Erandjuhtudel on seaduse vorm õigusaktidel, mis õigusnorme ei sisalda (nt PS § 115 lg 1). Sellistel juhtudel on tegemist seadusega üksnes formaalses mõttes.
Vastuvõtmise korra järgi eristatakse põhiseaduses kahte liiki seadusi:

• lihtseadused, mille vastuvõtmiseks ja muutmiseks on nõutav Riigikogu poolthäälte enamus (PS § 73, PSRS § 3 lg 6 p 1);
  
• konstitutsioonilised seadused, mille vastuvõtmiseks ja muutmiseks on nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus (PS § 104 lg 2, PSRS § 3 lg 6 p 4).
  

Seaduse ja Riigikogu otsuse vahetegu
Seadused on harilikult üldaktid, seadused materiaalses mõttes. Erandiks on seadusena vastu võetav iga-aastane riigieelarve, mis kannab küll seaduse nimetust , kuid ei ole üldakt , sest see sisaldab üksikregulatsioone. Riigikogu otsused on üksikaktid . Riigikogu peab küsimuse lahendama otsusega, kui tegemist ei ole seadusega materiaalses mõttes.

Seaduste liigitamine vastuvõtmiseks nõutava häälteenamuse alusel

lihtseadused, mille vastuvõtmiseks ja muutmiseks on nõutav Riigikogu poolthäälte enamus

konstitutsioonilised seadused, mille vastuvõtmiseks ja muutmiseks on nõutav Riigikogu koosseisu.

Kellel on õigus algatada seaduseelnõu?
PS § 103 lg 1 järgi on seaduste algatamise õigus:

• Riigikogu liikmel;
  
• Riigikogu fraktsioonil;
  
• Riigikogu komisjonil;
  
• Vabariigi Valitsusel.
  

Seaduse ja Vabariigi Presidendi seadluse vahe
Seadlus ei ole seadus formaalses mõttes, kuid tal on seadusega võrdne õigusjõud , st õigusnormide hierarhias on seadlus seadusega samal astmel. Seadlus erineb seadusest kehtestaja ja väljaandmise, samuti selle poolest, et tema kehtivus on seatud sõltuvusse parlamendi ex post otsusest. Teoorias nimetatakse seadlusi kui halduse seadusjõulisi üldakte dekreetideks.

Selgitage, millal võib Vabariigi President anda seadluse?
Vabariigi Presidendi õigus anda seadlusi on vajalik seadusandliku võimu järjekestvuse tagamiseks, kui tavaline
seadusandlus on takistatud.
Vabariigi President on seadluste andmisel piiratud järgmiste põhiseaduses sätestatud tingimustega:

• On olemas edasilükkamatud riiklikud vajadused.
  
• Riigikogu ei saa kokku tulla.
  
• Vabariigi Presidendi seadlus peab kandma Riigikogu esimehe ja peaministri kaasallkirja.
  
• Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa reguleerida kõiki valdkondi (vt PS § 110).
  
• Vabariigi President peab esitama seadluse Riigikogule kinnitamiseks.
  

Kui vastuolus on nn konstitutsiooniline seadus ja poolthäälte enamust nõudev seadus, kumba kohaldatakse? NB! Teha endale konstitutsiooniliste seaduste loetelu selgeks, seda peab praktikas teadma peast, mitte loeteluna, aga suutes peast vastata, kas nt kohtumenetluse norm on hierarhias kõrgemal nt GMMOKS (geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seaduse) normist

kodakondsuse seadus;

Riigikogu valimise seadus;

Vabariigi Presidendi valimise seadus;

kohaliku omavalitsuse valimise seadus;

rahvahääletuse seadus;

Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu töökorra seadus;

Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus;

Vabariigi Valitsuse seadus;

Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus;

vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus;

riigieelarve seadus;

Eesti Panga seadus;

riigikontrolli seadus;

kohtukorralduse seadus ja kohtumenetluse seadused;

välis- ja siselaenudesse ning riigi varalistesse kohustustesse puutuvad seadused;

erakorralise seisukorra seadus;

rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus.

Milline seadus käsitleb seaduste avaldamist?
Riigi Teataja seadus

Seaduse jõustumise põhiseadusjärgne kord
§ 108. Seadus jõustub 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega .

Seaduse jõustamise erinevad võimalused (üldkord, jõustumisnorm, eraldi seadusega jõustamine)

• Üldkord – kui eraldi jõustumise aega pole seatud, siis lähtutakse RT ja PS-st ja jõustub 10. päeval pärast RT-s avaldamist.
  
• Jõustumisnorm - Kui seaduse jõustumise üldisest tähtpäevast soovitakse teha erandit , siis tuleb seaduse jõustumise teistsugune tähtpäev sätestada seaduses eneses. Seaduseelnõu lõpus esitatakse rakendussättena muuhulgas jõustumisnorm seaduse jõustumise üldkorrast erineva jõustumise korral. Jõustumissäte kavandatakse eelnõu viimase paragrahvina.
  
• Eraldi seadusega jõustamine - Mahukaid ülemineku- või rakendussätteid vajavate seaduste puhul sätestatakse mõnikord seaduse jõustumise aeg eraldi seadusega. Näiteks sätestab KarS § 451: „ Karistusseadustik kehtestatakse eraldi seadusega.”
  

Vacatio legis
Õigustloova akti andja peab akti jõustama arvestusega, et normiadressaatidele jääks piisavalt aega aktiga sätestatud õiguste ja kohustustega tutvumiseks ning oma elu ümberkorraldamiseks.
VIII PRESIDENT

Presidendi põhirollid parlamentaarses riigis

Vabariigi President kui riigipea - Riigipea amet omab parlamentaarses demokraatias eelkõige sümboolset (president on seatud kehastama rahva ühtsust) ning protokollilist (president on riigi kõrgeim ametiisik ja esindaja) tähendust.

Esindusfunktsioon

välissuhtlemises - president esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises. Nii näiteks teeb president visiite välisriikidesse ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud diplomaatiliste esindajate volikirju.

Siseriiklik - Vabariigi Presidendi kohustuste hulka kuuluvad esinemised ja vastuvõtud tähtsate pidulike sündmuste (näiteks Eesti Vabariigi aastapäev) puhul. Samuti annab president riiklikke autasusid

Riiginotarifunktsioon - kinnitab teatavate aktide, toimingute ja ametiisemääramiste põhiseadusele ja seadustele vastavust; tuvastab põhiseaduses ettenähtud protseduuride käivitamise eelduste olemasolu.

Tasakaalustaja ja vahekohtuniku funktsioon - Riigi stabiilsuse ja põhiseadusorganite normaalse toimimise tagamiseks peab Vabariigi President teatavatel juhtudel ise tegema poliitilisi otsuseid ja valikuid. Kõnesolev funktsioon paneb presidendile ka kohustuse juhtida tähelepanu riigi ja ühiskonna seisukohalt olulistele probleemidele ning esitada ideid ja visioone, sekkumata seejuures päevapoliitikasse ja teiste riigivõimu harude tegemistesse.

Eesti president riigikaitse kõrgeima juhina
Presidendi roll riigikaitse kõrgeima juhina on eelkõige sümboolne ja tseremoniaalne ning tasakaalustav. Sõjaseisukorra ajal on Vabariigi Presidendi pädevuses sõjaseisukorra lõpetamise ja demobilisatsiooni ettepaneku tegemine. Lisaks on sõjaseisukorra ajal Vabariigi Presidendi pädevuses teha Riigikogu esimehele ettepanek kutsuda Riigikogu kokku erakorraliseks istungjärguks kiireloomuliste riigikaitseliste küsimuste otsustamiseks. Samuti lahendab Vabariigi President sõjaajal RRKS-ga Vabariigi Presidendi pädevusse antud riigikaitselisi küsimusi.

Armuandmisõigus
Armuandmine on Vabariigi Presidendi ühekordne individuaalne halastusakt ning see on traditsiooniliselt riigipeale-suveräänile kuuluv privileeg . Armu klassikalises ajaloolises tähenduses antakse kohtu poolt süüdi mõistetud isikutele, kes on toime pannud kuriteo. Armuandmine vabastab süüdlase täielikult või osaliselt kuriteo toimepanemisega kaasnevatest tagajärgedest. Samas ei sea armuandmine kahtluse alla kohtulahendi seaduslikkust ja põhistatust ega mõjuta teisi analoogilise teo toime pannud isikuid. Armuandmine erinevalt amnestiast eeldab selle individuaalset taotlemist.

Presidendi tasakaalustav funktsioon (seoses valitsuskriiside ärahoidmisega, võimu liigse koondumise takistamisega, kõrgemate riigiteenijate nimetamisega –mh õigus ametisse nimetamisest keelduda, kui see on vastuolus riigi huvidega jne)
Kui Eesti ühtsuse , s.o ühiste eesmärkide ja väärtuste edendamine piirdub peamiselt kõnede , seisukohavõttude jms PS-s otseselt reguleerimata tegevusega , siis teiste funktsioonide täitmiseks näeb PS ette vastavad aktid ja toimingud. Näiteks on riigipeal Riigikogus vastu võetud seaduste suhtes edasilükkava veto õigus ja õigus otsustada Riigikogu erakorraliste valimiste väljakuulutamine. Viimati nimetatud tasakaalustav mõju on kogu PS kehtimise aja vältel pikaajalised valitsuskriisid ära hoidnud ja sellega toetanud stabiilse poliitilise kultuuri teket. Lisaks eeltoodule on riigipeal rida muid, näiliselt vähem sisulisi ülesandeid, alates põhiseaduslike institutsioonide juhtide kandidaatide valikust ja Eesti esindamisest välissuhtlemises kuni riiklike autasude andmiseni.
Riigikogu erakorraliste valimiste väljakuulutamise põhjus võib olla näiteks see, et on vähetõenäoline uue tegusa valitsuse moodustamine sama Riigikogu koosseisu puhul.
Presidendil on ühel juhul otsustamisõigus, kas kuulutada välja erakorralised Riigikogu valimised või mitte. President kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu istungi. President võib jätta seaduse välja kuulutamata, kui selleks on teatud juriidiline või poliitiline motiiv . President teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe, Eesti panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ning kaitseväe juhataja ametisse nimetamiseks. Õigus ametiisikuid ametisse nimetamast keelduda juhul, kui nimetamine oleks vastuolus seadusega või riigi huvidega

VP veto Eestis – kas ja kuidas piiratud, mida kontrollib VP seaduse väljakuulutamisel?
Andes Vabariigi Presidendile õiguse jätta seadus välja kuulutamata ja taotleda Riigikohtult seaduse põhiseaduslikkuse kontrollimist, annab PS presidendile kontrolliõiguse Riigikogus vastu võetud seaduste suhtes ja suspensiivse veto õiguse. PS nõuab, et seaduse välja kuulutamata jätmise otsus peab olema motiveeritud, jätab aga lahtiseks, millised on seaduse välja kuulutamata jätmise lubatavad motiivid. Põhjused võivad olla nii juriidilised kui ka mittejuriidilised
Ometi oleks väär järeldada, et Vabariigi President on seaduse välja kuulutamata jätmise mittejuriidiliste kaalutluste valikul täiesti vaba. Piirid seab juba PS § 81, mille järgi Vabariigi President tõotab ametisse astumisel kasutada talle antud võimu erapooletult . Erapooletuse nõue tähendab, et president tegutseb üldistes huvides. Arvestada tuleb ka tänapäeva demokraatlike riikide praktikat. Demokraatlikes riikides, kus riigipeal on vetoõigus, kasutatakse mittejuriidilistele motiividele tuginevat vetot haruharva. Selle põhjuseks on, et vetoõigust kasutav riigipea vastandab ennast ainuisikulise riigiorganina kollektiivsele seadusandjale . Sellist vastandamist ei peeta kooskõlas olevaks tänapäevaste arusaamadega demokraatiast. Samuti võib mittejuriidilistel motiividel kasutatav veto takistada parlamendi enamuse poliitilise programmi teostamist. Vabariigi Presidendi ametiseisundist tulenevalt võiks mittejuriidilistel kaalutlustel kasutatav veto olla vahend, mida kasutatakse üldistes huvides erakorralistel juhtudel.

Vabariigi Presidendi valimise üldskeem – kes valib, kellel on õigus kandidaate üles seada, mitu vooru , milline on nõutav häälteenamus?

• Vabariigi Presidendi valib Riigikogu või käesoleva paragrahvi neljandas lõikes sätestatud juhul valimiskogu .
  
• Vabariigi Presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust.
  
• Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt nelikümmend aastat vana.
  
• Vabariigi President valitakse salajasel hääletusel. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse järgmisel päeval uus hääletusvoor. Enne teist hääletusvooru toimub uus kandidaatide ülesseadmine. Kui teises hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel samal päeval kolmas hääletusvoor. Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu.
  
• Valimiskogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste volikogude esindajatest. Iga kohaliku omavalitsuse volikogu valib valimiskogusse vähemalt ühe esindaja, kes peab olema Eesti kodanik.
  
• Riigikogu esitab valimiskogule presidendikandidaadiks kaks Riigikogus enim hääli saanud kandidaati. Presidendikandidaadi ülesseadmise õigus on ka vähemalt kahekümne ühel valimiskogu liikmel.
  
• Valimiskogu valib Vabariigi Presidendi hääletamisest osavõtnud valimiskogu liikmete häälteenamusega. Kui esimeses voorus ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse samal päeval kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor.
  
• Vabariigi Presidendi valimise täpsema korra sätestab Vabariigi Presidendi valimise seadus.
  

Presidendi valimise korra seos tema volitustega
Riigipea valimise viisi valikul arvestatakse üldiselt riigipea pädevust. Parlamentaarses riigis presidendi otsevalimise ettenägemisel tuleb arvestada, et selliselt saab president tugeva mandaadi, mille kasutamiseks rahva ootustele vastavas ulatuses on õigusi vähe. See võib kaasa tuua rahva pettumise ja riigiõiguslikke probleeme, kui riigipea asub oma volitusi praktikas laiendama. Presidentaalses riigis, s.o riigis, kus valitsus vastutab presidendi ees ja presidendil on ulatuslikud võimuvolitused, on presidendi otsevalimine loogiline ja demokraatia põhimõttest tulenevalt soovitav .

Kes on põhiseaduse järgi Vabariigi Presidendi asendaja ?
Riigikogu esimees (§83)
IX VALITSUS

Vabariigi Presidendi osalus valitsuse moodustamisel

• määrab peaministrikandidaadi vastavalt põhiseaduse §-le 89;
  
• nimetab ametisse ja vabastab ametist valitsuse liikmed vastavalt põhiseaduse §-dele 89, 90 ja 92;
  

Riigikogu osalus valitsuse moodustamisel

• annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks;
  
• peaministrikandidaadi ülesseadmine Riigikogu poolt (PS § 89 lg 5);
  
• Riigikogu erakorralised valimised valitsuse moodustamise nurjumise korral (PS § 89 lg 6).
  

Vabariigi Valitsuse põhifunktsioonid
Vabariigi Valitsus teostab täidesaatvat võimu. Parlamentaarsetes valitsemissüsteemides tähendab täidesaatva riigivõimu teostamine kahe alljärgneva funktsiooni täitmist:

Poliitilise juhtimise funktsioon seisneb põhimõtteliste poliitiliste otsuste tegemises või nende ettevalmistamises (poliitika kujundamises).

Haldusfunktsioon seisneb eelkõige seaduste täitmises üksikotsuste vastuvõtmise teel.

Milles seisneb poliitilise juhtimise funktsioon?
See seisneb põhimõtteliste poliitiliste otsuste tegemises või nende ettevalmistamises (poliitika kujundamises). Põhiseaduses on valitsuse poliitilise juhtimise alased ülesanded sätestatud § 87 punktides 1, 2, 4 ja 5.

Valitsuse koosseis
Vabariigi Valitsusena käsitatakse põhiseaduses kollegiaalset põhiseadusorganit, mis koosneb peaministrist ja ministritest (PS § 88).

Umbusalduse avaldamine – mõiste, kellel on õigus algatada, kellele võib avaldada, millisel põhjusel , milline on häälteenamus?
Parlamentaarses riigis püsib valitsus ametis seni, kuni tal on parlamendi usaldus. Selle kaotuse korral on valitsus kohustatud ametist lahkuma .
PS § 97 lõike 1 järgi võib Riigikogu avaldada umbusaldust:

Vabariigi Valitsusele tervikuna ;

peaministrile;

ministrile.
Umbusalduse avaldamise võivad algatada vähemalt 21 Riigikogu liiget.
Poolt peab hääletama Riigikogu koosseisu enamus.

Millised on umbusalduse avaldamise tagajärjed?
Umbusalduse avaldamise korral

astub tagasi kogu valitsus, kui umbusalduse adressaadiks oli valitsus tervikuna või peaminister

vabastatakse ametist umbusalduse adressaadiks olnud minister

Enamus- ja vähemusvalitsuse mõiste
Enamusvalitsus kontrollib vähemalt pooli parlamendi kohti.
Üldiseks valitsuse moodustamise põhimõtteks on, et valitsuse loomisel osalevatel parteidel oleks parlamendi enamuse saadikute toetus. Kui seda ei ole, siis saavad opositsiooniparteid soovi korral maha hääletada valitsuse esitatud eelnõusid või avaldada umbusaldust mõnele ministrile / valitsusele tervikuna.
Majoritaarse valimissüsteemiga riikidele on tavaliselt omane üheparteiline enamusvalitsus, sest valimised võitnud partei saavutab parlamendis harilikult absoluutse enamuse (nt Suurbritannia ).
Proportsionaalse valimissüsteemiga riikidele on omased koalitsioonivalitsused- valitsuse moodustavad kaks või enam parteid. Kui võimuliidu moodustanud parteid omavad parlamendis mitme peale absoluutse enamuse, siis nimetatakse sellist valitsust enamusvalitsuseks. Kui valitsusse kuuluvatel parteidel puudub parlamendis enamus, siis nimetatakse seda vähemusvalitsuseks. Vähemusvalitsused tekivad tavaliselt ühe koalitsioonipartneri lahkumisel valitsusest või teiste parteide soovimatusel osaleda valitsemisel. Vähemusvalitsus saab toimida ainult siis, kui opositsiooniparteidel puudub üksmeel.

Millist eesmärki täidab valitsuse võimalus siduda eelnõu vastuvõtmine Riigikogus usaldusküsimusega?
PS § 98 kohaselt võib Vabariigi Valitsus ise tõstatada usaldusküsimuse, sidudes sellega mõne tema poolt Riigikogule esitatud eelnõu vastuvõtmise. Kui Riigikogu eelnõu vastu ei võta, astub Vabariigi Valitsus tagasi.

Vabariigi Valitsuse/ministri määruse mõiste
Vabariigi Valitsuse määrus on õigustloov akt, milles peab viitama selle andmise aluseks olevale seadusesättele.  Vabariigi Valitsus annab määrusi valitsusasutuste ülesehituse, asjaajamise ja töö korraldamiseks, samuti teenistusliku järelevalve teostamiseks.
Ministri määrus on õigustloov akt. Ministri määruses peab viitama seadusesättele, mille alusel on määrus antud. Kui Vabariigi Valitsus on seaduse kohaselt volitatud andma küsimuse ministri lahendada, tuleb ministri määruses viidata ka Vabariigi Valitsuse määruse sellekohasele sättele.

Mis on määrusandluse eesmärk?
Määrusi andes teostavad Vabariigi Valitsus ja ministrid sisuliselt seadusandlikku funktsiooni. Määrusandlusõiguse eesmärgiks on vähendada seadusandja koormust ja anda normide tehniline detailiseerimine üle valitsusele, et tagada seeläbi paindlik haldustegevus ning vältida seaduste ülekoormamist tarbetute üksikregulatsioonidega

Mis on delegatsiooninorm ?
Õiguse teooria kohaselt peab täitevvõimu üldakti andmiseks olema seaduses vastavasisuline delegatsiooni- ehk volitusnorm . Selles normis täpsustatakse akti andmiseks pädev haldusorgan ning talle antava määrusandliku volituse selge eesmärk, sisu ja ulatus. Peale selle võib seaduse delegatsioonisäte kehtestada ka muid norme täitevvõimu kohustamiseks või tema legislatiivfunktsiooni piiramiseks. Volituse eesmärgi, sisu ja ulatuse sätestamine seaduses on vajalik selleks, et igaüks saaks aru, missugust halduse üldakti tohib anda.

Milliste küsimuste reguleerimist ei saa Riigikogu delegeerida valitsusele?
Riigikogu ei tohi volitada täitevvõimu reguleerima küsimusi, mis põhiseaduse kohaselt tuleb reguleerida seadusega (nt PS § 104 lõikes 2 ja §-s 113 ettenähtud küsimused).

Määruse andmise tingimused – mida tähendab, et valitsus tohib anda määrust „seaduse alusel ja täitmiseks“?
Andes määrust seaduses sisalduva delegatsiooni- ehk volitusnormi alusel, peab Vabariigi Valitsus ja ministrid pidama kinni järgmistest nõuetest:

Määrust andma volitatud organil on kohustus seaduse rakendamiseks vajalik määrus anda.

Määrust andma volitatud organil on kohustus jälgida kehtivate määruste kooskõla uute seadustega.

Uue delegatsiooni- ehk volitusnormi kehtestamise korral peab määrust andma volitatud organ andma uue määruse.

Määrust andma volitatud organ ei tohi ületada delegatsiooni- ehk volitusnormis sätestatud volitust .
„seaduse alusel ja täitmiseks“ - üldjuhul on legaalsed üksnes määrused intra legem, mis on antud spetsiaaldelegatsiooni alusel. Täitevvõim ei saa praeter legem määrustega reguleerida valdkondi, mida põhiseaduse kohaselt tuleb reguleerida seadusejõuliste „õigusaktidega”.” Et valitsus saaks realiseerida oma määrusandlusõigust, peab seadus sisaldama vastava volituse (delegatsiooni).
X KOHUS

Kohtuastmed ja -harud Eestis

• Esimene aste – maa-, linna-, halduskohtud (PS kui nimetab, kuid linnakohtud enam ei ole). Maakohus (Viru, Harju, Pärnu, Tartu) arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju jm toimingud, mis on seadusega antud nende pädevusse. Halduskohus (Tallinn, Tartu) arutab seadusega tema pädevusse antud haldusasju.
  
• Teine aste – ringkonnakohus (Tallinn, Tartu), vaatab apellatsiooni korras läbi maa- ja halduskohtu lahendeid.
  
• Kolmas aste – kassatsiooni - ehk Riigikohus (Tartu), vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Seaduses sätestatud juhtudel ja korras vaatab Riigikohus kohtulahendeid läbi teistmise ja kohtuvigade parandamise menetluses, samuti täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus.
  

Apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse vahe
Apellatsioonikohus võib kogu esimese astme protsessi korrata algusest lõpuni, nt tõendite uuesti hindamine, sh tunnistajate ülekuulamine . Kassatsiooni korras tõendeid uuesti üle ei hinnata, vaid vaadatakse, kas alama astme kohtud on seadusest õigesti aru saanud, seda õigesti ka kohaldanud ning kas on järgitud protseduurireegleid.

Erakorralise kohtu keeld
PS keelab erakorraliste kohtute moodustamise. Selle sätte võtmine PS-sse on seletatav ajaloolise mäluga. Erakorralised kohtud (nt „troikad”) olid NSV Liidus loodud poliitiliste eesmärkide saavutamiseks ja teisitimõtlejate represseerimiseks. Neis kohtutes puudusid minimaalsed protsessuaalsed tagatised ja kohtunike sõltumatus. Keelu eesmärk on välistada, et seadusandja või täidesaatev võim saaksid mingite eesmärkide saavutamiseks luua erakorralisi kohtuid, ja tagada PS-ga õigusriigi põhimõtete järgimine .

Mis on erikohus ?
Neid kohtuid võib luua seadusega mõnda liiki kohtuasjade jaoks. Euroopa riikides on loodud erikohtuid töö- ja sotsiaalvaidluste ning mõnede muude asjade lahendamiseks. Eestis muid erikohtuid peale halduskohtu loodud ei ole.

Milles seisneb õigusemõistmise funktsioon?
Avaliku võimu kontroll – igaühel võimalus pöörduda kohtusse oma õiguste kaitseks. Kohtu ülesanne kontrollida täidesaatva võimu tegevuse kooskõla ps-i ja seadustega.
Põhiseaduslikkuse järelvalve – harilikud kohtud hindavad , kas asja lahendamisel kohaldatavad seadused on kooskõlas ps-ga või mitte. Riigikohtul on õigus tunnistada vastuolus olevad sätted kehtetuks.
Tsiviilõiguslikud nõuded, õigused ja kohustused – vaidluste lahendamine eraisikute vahel, kohtu ülesanne on õigusrikkumine tuvastada ja fikseerida .
Kriminaalasjades esitatavad süüdistused – ainult kohtul on õigus kedagi süüdi mõista. Kohtud tagavad menetluse erapooletuse ja õigluse.
Rida eripädevusi, mis tulenevad ps-st – nt kohtu luba isiku kinnipidamiseks üle 48h.

Kohtu sõltumatus

Institutsiooniline – kehtib kõigi kohtute ja kohtunike kohta üldiselt ja ei sõltu konkreetselt lahendatavast asjast . Hõlmab ametikohtade ühildamatust ( kohtunik ei või töötada mitmel ametikohal), kohtunike ametikohtade kindlust (vastasel juhul saaks neid kergesti mõjutada), kohtunike tasu ja muude hüvede kindlust (kohtuotsused ei tohiks olla töötasuga seotud) ning kohtuid kui institutsioonide sõltumatust (sama mõte, mis kohtunike mitmel kohal töötamise puhul).

Personaalne – kohtu koosseisu erapooletus asja lahendamisel (ei tohi olla isiklikult mõjutatud või mõjutatavad). Sellisel juhul tuleb end otsustamiselt taandada. Olukord tekib huvide konflikti mõjul (nt enda või lähikondlaste kohta käiv või neid mõjutav otsus). Lisaks ei ole kohus erapooletu, kui ta on varem lahendatava asja kohta andnud arvamusi.

Kohtuniku sõltumatuse tagatised
Ei ole osalenud selle asja lahendamisel prokuratuuris või uurimisorganites ega tegutsenud kohtunikuna asja eelmenetluses. Mitte kõik eelmenetluse toimingud (nt vahistamisloa admine), oluline on otsuste sisu ja ulatus (nt hinnangute andmine kuriteokahtluse põhjendatusele).

Nimetage kolm õigusemõistmise põhiseaduslikku põhimõtet
Õigus avalikule kohtupidamisele, õigus viibida asja arutamise juures, menetlusosaliste võrdsus, edasikaebeõigus, õigus kiirele menetlusele.
XI PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE

PS järelevalve seos õigusriiklusega
PSJV tähendab järelvalvet selle üle, et riigi tegevus oleks ps-ga kooskõlas. Selle all mõeldakse tavaliselt õigusnormide kontrolli ja ps-like organite vaheliste vaidluste lahendamine. Põhiseadusliku järelevalve põhiline funktsioon on õigustloovate aktide ja välislepingute PS-le vastavuse kontroll.

Mis on Eestis põhiseaduslikkuse järelevalve kohus?
Riigikohus

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium
Põhiseaduslikkuse järelevalve asju lahendab Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium või üldkogu (PSJKS § 3). Riigikohtu esimees on seaduse järgi põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi esimees. Kolleegiumi ülejäänud kaheksa liiget nimetab Riigikohtu üldkogu (KS § 29). Kolleegium otsustab asja viieliikmelises, kaebuse valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale kolmeliikmelises koosseisus. Kolleegium võib asja tähtsust arvestades anda selle lahendamiseks üldkogule.

Riigikohtu üldkogu PS järelevalve teostajana
Kolleegium võib asja tähtsust arvestades anda selle lahendamiseks üldkogule. Üldkogule võivad kohtuasja lahendamise üle anda ka teised Riigikohtu kolleegiumid ja erikogu, kui neil tsiviilasja, kuriteo- või väärteoasja või haldusasja lahendamisel tekib põhjendatud kahtlus asjasse puutuva õigustloova akti või välislepingu PS-le vastavuses. Üldkogu ainupädevuses on läbi vaadata taotlused tunnistada Riigikogu liige, Vabariigi President, õiguskantsler või riigikontrolör kestvalt võimetuks täitma oma ülesandeid, lõpetada Riigikogu liikme volitused või erakonna tegevus (PSJKS § 3).

Mis on abstraktne normikontroll?
Tähendab, et ei lähtuta konkreetsest kaasusest. Abstraktne normikontroll võib toimuda järelkontrolli (ex post) ja eelkontrolli (ex ante) vormis. Esimesel juhul nõutakse, et kontrollitav õigustloov akt oleks jõus, teine annab võimaluse kontrollida õigustloovaid akte , mis veel ei kehti.

Mis on konkreetne normikontroll?
Konkreetse normikontrolli käigus kontrollitakse, kas kohtu menetluses olevas kohtuasjas asjasse puutuv norm on PS-ga kooskõlas.

Mis on abstraktse ja konkreetse normikontrolli vahe?
Vt 98 ja 99

Õiguskantsler PS järelevalve algatajana – milliste aktide suhtes
Kõikide õigustloovate aktide suhtes: seadusandliku või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse õigustloov aktid (st seadused, määrused ja üldise iseloomuga käskkirjad). Puudub õigus vaidlustada üksikakte.

President PS järelevalve algatajana – milliste aktide suhtes
Veel jõustumata seaduste üle pärast nende vastuvõtmist ja enne väljakuulutamist.

Instantsikohus PS järelevalve algatajana – kuidas see toimub
Kohtud teostavad konkreetset normikontrolli (konkreetset kaasust on vaja). Kohus peab hindama vastuolu ps-ga ja kui on vastuolu, siis jätab normi kohaldamata ning esitab PSJV komisjonile otsuse tegemiseks normi kehtetuks tunnistamise või jõusse jätmise kohta.

Eel- ja järelkontrolli vahe
Järelkontrolli (ex post) juhul nõutakse, et kontrollitav õigustloov akt oleks jõus, eelkontroll (ex ante) annab võimaluse kontrollida õigustloovaid akte, mis veel ei kehti.

Kellel on õigus algatada PS järelevalve menetlus?
Taotluse võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu. Kohus algatab menetluse kohtuotsuse või -määruse edastamisega Riigikohtule.

Mis tingimustel tohib KOV volikogu PS järelevalve menetluse algatada?
Kohaliku omavalitsuse volikogu võib esitada Riigikohtule taotluse tunnistada väljakuulutatud , kuid jõustumata seadus või jõustumata Vabariigi Valitsuse või ministri määrus põhiseadusega vastuolus olevaks või jõustunud seadus, Vabariigi Valitsuse või ministri määrus või selle säte kehtetuks, kui see on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega.

Mis on individuaalkaebus ja kas see on Eestis lubatud?
Individuaalne põhiseaduslik (konstitutsiooniline) kaebus on spetsiifiline põhiõiguste kohtuliku kaitse vahend, mis võimaldab isikul tema põhiõiguste rikkumise korral pöörduda otse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu (konstitutsioonikohtu) poole. Individuaalkaebuse esitamise eelduseks on üldjuhul asjaolu, et isiku käsutuses ei ole muid õiguskaitsevahendeid või on need ammendatud . Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse järgi on võimalus esitada Riigikohtule individuaalkaebus piiratud. Individuaalkaebuse võib Riigikohtule esitada:

• isik, kelle õigusi rikub Riigikogu, Riigikogu juhatuse või Vabariigi Presidendi otsus
  
• erakond, valimisliit või üksikisik, kelle õigusi rikub valimiskomisjoni otsus või toiming
  

Riigikohus on möönnud, et tulenevalt PS §-dest 13, 14 ja 15 ning Euroopa inimõiguste konventsiooni kohaldamispraktikast, on isikul õigus esitada Riigikohtule individuaalkaebus ka juhul, kui tal ei ole võimalik muul tõhusal viisil kasutada talle PS §-ga 15 tagatud õigust kohtulikule kaitsele.

Millise otsuse saab Riigikohus langetada normikontrolli raames?
Riigikohus tunnistab kehtetuks mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega; vastupidisel juhul kuulutab õiguspäraseks, aga tegemist võib olla kehtiva või mittekehtiva õigusaktiga (nt vastu võetud, aga välja kuulutamata seadus).
XII ÕIGUSKANTSLER ja RIIGIKONTROLL

Õiguskantsleri asend riigiorganite süsteemis
1992. a põhiseadusega taasloodud õiguskantsler on sõltumatu põhiseaduslik institutsioon , kes ei kuulu ühegi riigivõimu alla ega juurde.

Õiguskantsleri põhifunktsioonid

Õigustloovate aktide põhiseaduspärasuse kontroll - 1993. a jõustunud õiguskantsleri tegevuse korraldamise seadus (RT I 1993, 25, 436) käsitas õiguskantslerit ennekõike kui organit, kes valvab selle järele, et riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovad aktid oleksid põhiseaduse ja seadustega kooskõlas (põhiseaduslikkuse järelevalve ehk normikontrolli funktsioon).

Ombudsman - 1. juunil 1999. a jõustunud õiguskantsleri seaduse (RT I 1999, 29, 406) alusel teostab õiguskantsler aga ka kontrolli riigi- ja teiste avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja isikute kontrolli isikute põhiõiguste ja -vabaduste tagamise ning hea haldustava järgimise üle (rahvusvaheliselt tuntud ombudsmani ehk õigusvahemehe funktsioon).

Tasakaalustaja roll kõrgete ametikandjate suhtes kriminaalmenetluse algatamisel - Lisaks neile kahele põhifunktsioonile täidab õiguskantsler põhiseadusest ning seadustest tulenevalt järgmisi ülesandeid: Riigikogule ettepaneku tegemine Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe ja Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks

Riigikontrolli asend riigiorganite süsteemis
PS sätestab Riigikontrolli sõltumatu Riigikogu abistava riigiorganina. Riigikontrolli tegevuse eesmärk on anda majanduskontrolli kaudu Riigikogule ja avalikkusele kindlustunne, et avaliku sektori vahendeid kasutatakse seaduslikult ning tulemuslikult.

Riigikontrolli põhifunktsioonid
Et Riigikontrollil ei ole õigust rakendada sanktsioone ja tema tegevuse tulemus piirdub eelkõige Riigikogu ja avalikkuse informeerimisega, milleks tehakse tööd rahvusvahelistest auditistandarditest lähtudes, on hakatud Riigikontrolli kontrollitegevust tähistama ka sõnaga „ audit ”. Käesoleva peatüki kommentaarides kasutataksegi sõnu „audit” ja „kontroll” nende eri grammatilistes vormides samatähenduslikena. PS-s kasutatud termin „majanduskontroll” tähistab tänapäeval nii finants -, õiguspärasuse- kui tulemusauditeid. KOV üksuste osas on kontrolli ulatus piiratud

Finantsaudit – Riigikontroll hindab riigiasutuste raamatupidamist ja aruandlust.

Tulemusaudit - (haldustegevuse vastavus 3E kriteeriumitele). Tulemuslikkust hindab Riigikontroll lähtuvalt kontrollitavatele õigusaktidega pandud ülesannetest, riiklike programmide ja arengukavadega püstitatud eesmärkidest, samuti heast juhtimistavast ja otstarbekuse ehk tulemuslikkuse kriteeriumist. Tulemuslikkuse kriteeriumi nimetatakse ingliskeelses kirjanduses kolme E kriteeriumiks: effectiveness (mõjusus), mis tähendab tegevuse kavatsetud mõju saavutamist võimalikult suures ulatuses; efficiency (tõhusus), mis tähendab nõutavate tulemuste saavutamist optimaalsete kulutustega, ja economy (säästlikkus), mis tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste minimeerimist. See nõuab inimressursside, kapitali ja muude sisendite (input) kontrollimise kõrval tähelepanu keskendamist väljundite (output) ja tulemuste kindlaksmääramisele ja mõõtmisele. 3E kriteerium kehtib ka Riigikontrolli enda organisatsioonilise korralduse ning tegevuse kohta.
XIII KOHALIK OMAVALITSUS

Millised on KOV üksused põhiseaduse järgi?
Vallad ja linnad

Kas maavalitsus on KOV üksus?
Ei ole, maavalitus kuulub riigi sektori haldusalasse. KOV alla kuuluvad vaid vallad ja linnad.

Kohaliku omavalitsuse mõiste(d)
Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla või linna – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi.
Kohalik omavalitsus:

rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel;

teostub demokraatlikult moodustatud esindus - ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel.

KOV põhiseaduslikud tagatised e garantiid
1) õigussubjektsuse garantii - eesmärk on õiguslikult tagada KOV koht avaliku halduse tasakaalustatud tervikstruktuuris. Garantii kindlustab ka vertikaalse võimude lahususe säilimise. Õigussubjektsuse garantii hõlmab:

KOVü-de liikide kaitse;

KOVü piiratud individuaalse õigussubjektsuse garantii (konkreetse KOVü õigused riigi poolt tema haldusterritooriumi suuruse muutmisel või õigussubjektsuse lõpetamisel).
2) enesekorraldusõiguse garantii - eesmärk on tagada KOVü enesekorraldusõigus e autonoomia , mille põhisisuks on otsustus - ja valikudiskretsioon kohaliku elu küsimuste lahendamisel.
3) finantsgarantii - alla kuuluvad õigused on suunatud enesekorraldusõiguse kasutamiseks vajalike tingimuste loomisele, seega seonduvad valdade ja linnade majandusliku suutlikkusega täita avalikke ülesandeid (omavalitsuslikud ülesanded e kohaliku elu küsimused, riiklikud ülesanded. Garantii on aluseks KOVü-de rahastamise korraldusele, mis moodustub ühelt poolt omavalitsuslike ülesannete rahastamissüsteemist ja teiselt poolt KOVü-dele seadusega pandud riiklike kohustuste rahastamist reguleerivatest sätetest. Nõuetekohase KOVü-de rahastamise mehhanismi loomine on PS §-st 154 tulenevalt riigi ülesanne. Võrreldes KOVü põhigarantiiga – enesekorraldusõigusega – on finantsgarantiiga seotud õigused teisejärgulised.
4) kohaliku eelarve iseseisvuse garantii - konkretiseerib KOVü enesekorraldusõigust eelarve valdkonnas. Riigieelarve (PS § 115) ja kohalikud eelarved on lahutatud.
5) õiguste kaitse garantii - eesmärk on võimaldada KOVü-l vaidlustada oma põhiseaduslike õiguste rikkumist. Ehkki vahetu kaitse võimalust PS sõnaselgelt ette ei näe, ei ole see PS kohaselt ka välistatud.

Kohaliku elu küsimused (kohaliku omavalitsuse universaalpädevus ) ja riigieluküsimused – mõisted ja eristamine
PS § 154 lõike 1 järgi otsustavad ja korraldavad kõiki kohaliku elu küsimusi kohalikud omavalitsused , kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. PS § 154 lõige 1 kätkeb endas kohaliku omavalitsuse autonoomia olemust, olles omavalitsusüksuste olulisim põhiseaduslik tagatis. Seda on kutsutud ka KOV enesekorraldusõiguseks ja universaalpädevuseks. Universaalpädevus tähendab KOV üksuse õigust ilma spetsiaalse volituseta otsustada ja korraldada kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud mõne teise haldusekandja kompetentsi . Universaalpädevus tähendab sealjuures ka KOV ülesannete n-ö avastamise pädevust, st vabatahtlikult KOV-le ülesannete võtmist ilma vastava seadusest tuleneva volituseta. Universaalpädevusega on kaetud ka kohustuslikud KOV ülesanded, mille täitmiseks peaks KOV-il olema vähemalt minimaalsel tasemel otsustus- ja kaalutlusruum, st KOV peaks saama vähemalt otsustada, kuidas ülesannet täita.
Vastukaaluks KOV universaalpädevusele sätestatakse PS § 65 punktis 16 Riigikogu universaalpädevus riigielu küsimuste lahendamisel, st õigus määrata, mis on riigielu küsimus ning mis ei ole.
KOV täidetavad riiklikud ülesanded saavad PS § 154 lõike 2 esimese lause järgi tuleneda samuti vaid seadusest. Erinevalt olemuslikest KOV ülesannetest tuleb KOV täidetavate riiklike ülesannete rahastamine täies mahus ette näha riigieelarvest. Nimelt PS § 154 lõike 2 teise lausega sätestatakse, et seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Ammendavat käsitlust riiklikest ülesannetest, mille täitmine on omistatud KOV-ile, käesoleval hetkel ei eksisteeri.
PS § 65 punkti 16 järgi on Riigikogu pädevuses lahendada kõiki riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada. Olemuselt riigielu küsimuste kui riiklike ülesannete tunnuseid põhiseaduses ei avata . Traditsiooniliselt loetakse riigi, täpsemalt parlamendi ülesandeks seaduste, sh omavalitsuskorralduse seadusliku raamistiku väljatöötamist. Põhiseaduse järgi kuulub põhiõiguste piiramise üldine ja põhimõtteline otsustamine riigi kui seadusandja kompetentsi. Riigi kohustuseks on tagada eelkõige normiloome ja riikliku järelevalve kaudu kolmandate isikute põhiõiguste kaitse.

Kuidas kohalik omavalitsus teostub?
Kohalik omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel ja teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel.
KOV juhtimine on 2-tasandiline. Volikogule lisaks eksisteerib valitsus. Volikogu langetab kõik tähtsamad otsused ja määrab kindlaks OV-üksuse haldamise põhimõtted. Valitakse 4 aastaks.
1 Osa üldteadmistest omandatakse kevadsemestril
30