(nt kas ühistranspordis võib suitsetada e-sigarette). 2. Õigusaktiks on õiguse tunnetamise allikad. Õigusaktid jagunevad: a) õiguse üldaktideks ja õiguse üksikaktideks; b) õiguse üldaktideks, üksikaktideks ja eriaktideks; c) kohustuslikeks ja soovituslikeks. 3. Õiguse üldakt a) on üldise sisuga, eelkõige deklaratiivne poliitiline dokument, mis ise uut õigust ei loo, kuid mis koondab eneses teatud õigusvaldkonna arengusuunad; b) teatud üldist, laiemat valdkonda reguleeriv õigusakt, ei reguleeri konkreetset, kitsamat valdkonda (nt reguleerib keskkonna kaitset üldiselt, aga mitte enam konkreetselt kalade kaitsmist); c) on abstraktselt kirja pandud üldkohustuslikke reegleid sisaldav õigusakt. 4. Õiguse üksikakt a) on konkreetse juhtumi lahendamiseks antud õigusakt; b) tekitab õigusi ja kohustusi vaid konkreetsele isikule; c) loob uut õigust konkreetsetes (üksikutes, so hästi kitsastes) valdkondades. 5. Õiguse üldakte annavad: a) kõik kolm võimuharu;
Euroopa Liidu töökeskkonna alased direktiivid 1.1 Direktiivi eesmärk on kehtestada meetmed, et soodustada töötajate töötervishoiu ja ohutuse parandamist. Tööandja kohustused on riskide vältimine, riskide tõrjumine nende tekkefaasis. Vastav Eesti Vabariigi õigusakt on Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. 1.2.01 Direktiiv sätestab miinimumnõuded töökoha ohutuse ja tervishoiu kohta. Tööandja kõige suurem kohustus on muuta töökoht nendele nõuetele vastavaks. Peab tagama, et iga töötaja jaoks on evakuatsiooni tee kogu aeg vaba. Tagada kinniste ruumide piisava õhutamise. Kõigi ruumide temperatuurid peavad olema normi piires. Tagama igale töötajale maksimaalselt loomulikku valgust, sest kunstlik valgus pole silmadele kasulik. Ma arvan, et
Mõlemal juhul on tegemist positiivse õiguse allikatega. Õigusakti vastuvõtnud organi sisu järgi liigitatakse õiguse allikad: 1. Legislatiivaktideks-riigi legislatiivorganipoolt vastu võetud õigusaktid 2. Haldusaktideks- vastu võetud riigi eksekutiivorgani poolt-valitsus 3. Juristiktsiooniaktideks-vastuvõetud riigi juristikatsiooniorganite poolt-kohtusüsteem Vastavalt õiguskorras omavale üledandele ja selle täitmisele: 1. Legislatiivfunktsiooni täitev õigusakt 2. Haldusfunktsiooni täitev õigusakt 3. Juristikatsiooniaktid Õigusakte võib liigitada ka materjaalselt. Saab toimuda siis kui õigusakt on funktsionaalselt määratletud. Õigusakt õigusallika tähenduses saab materiaalselt olla vaid õigusnormi sisaldav akt. Juristikatsiooniaktide kui õiguse allikate seos eesti õiguskorraga on hüptootiline. Kohtuorganite otsustega üldistatult Eestis õigust ei looda.
Ajaliselt kehtivad õigusaktid: määramata tähtaja kehtivad, kuni muudetakse või tühistatakse või satuvad vastuollu kõrgemal seisva aktiga. aktis endas määratud tähtajani muutuvad kehtetuks neis endis sätestatud tähtajast. aktis endas määratud sündmuseni või toiminguni ammenduvad vastava sündmuse saabumise või toimingu teostamise kaudu ning tähtajast, millal osundatud sündmus saabus või toiming sooritati. Ruumis võib õigusakt kehtida: kogu riigi territooriumil sel juhul loetakse riigi territooriumiks ka ulgusmerel ja teiste riikide sadamates olevaid tema aluseid ja sõjaaluseid, teistes riikides asuvaid diplomaatiliste ja nendega võrdsustatud esinduste territooriume ning väljaspool riigi õhuruumi lendavaid lennukeid, õhu- ja kosmosesõidukeid. kogu riigi territooriumil teatud tunnustega aladel raudteed, sõjaväebaaasid, haiglad nt karantiin, sadamad või piirivööndid näiteks sulgemine
Üldakt õigustloov ,sellega antakse üldnorme (õigusnorme), mis reguleerivad abstraktset hulka juhtumeid. Näiteks seadused, määrused, seadlused. Üksikakt õigustrakendav akt, lahendatakse õiguslikus elus üksikjuhtumeid. Üksikaktid ei sisalda õigusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks. Nt otsused, korraldused, käskkirjad Seadus on üldkohustuslik käitumisreegelite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt, kõrgeimat juriidilist jõudu omav õigusakt, mis võetakse vastu Riigikogus või rahvahääletusel. Õigusaktide hierarhia: kõrgeimaks aktiks on seadus Riigivõimuinstitsioo Üldakt Üksikakt 1) Põhiseadus n 2) Põhiseaduslikud seadused riigikogu Seadus otsus 3) Seadused Vabariigi president seadlus Otsus,käskkiri 4) Seadlused
Tööandja: võtab teisi kohalviibivaid isikuid arvesse võttes esmaabi andmiseks tulekustutustöödeks ja töötajate evakueerimiseks vajalikud meetmed mis on kohandatud ettevõtte ja/või asutuse tegevusalade laadile ja suurusele korraldab vajalikud kontaktid välisteenistustega eelkõige seoses esma ja kiirabi ning pääste ja tulekustutustöödega Eesti õigusakt: TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded direktiiv 89/654/EEC Töötajate ohutuse ja tervise kaitseks peab tööandja tagama järgmist: evakuatsioonipääsud ja teed peavad olema kogu aeg vabad. Töökohta eelkõige I ja II lisas nimetatud seadmeid ja vahendeid hooldatakse tehniliselt ja kõik leitud
14. Mis on seadlus? Kes võtab vastu? Kui kaua kehtib? Too paar seadluse näidet? 15. Mitme astmeline kohtusüsteem on Eestis? Nimeta neid? 16. Mis vahe on esimeseastme kohtutel? Mida seal menetletakse? 17. Nimeta riigikohtus olevaid kolleegiume? (4 tk.) 18. Kes kehtestab õigusnorme? Mis juhtub, kui ma neid rikun? Mille jaoks neid üldse vaja on? 19. Millised on õigusnormide liigid (nimeta 3)? 20. Mis on õigusnormid? 21. Mis on õigus? 22. Millisteks valdkondadeks jaguneb õigus? 23. Mis on õigusakt? 24. Millised õigusaktid sisaldavad õigusnorme? 25. Kuidas õigusaktid jagunevad kaheks suureks grupiks? 26. Mille järgi tõlgendatakse õigusakte? 27. Mis on kodifitseerimine ja inkorporeerimine? Mis on nende vahe? 28. Nimeta õigusrikkumisi? (5 tk.) 29. Nimeta teoõigusvastasust välistavad asjaolud 30. Nimeta juriidilisest vastutusest vabastavad asjaolud (4 tk.) 31. Kuidas jagunevad sotsiaalsed normid? (5 tk.) 32. Mis on juriidilised faktid? 33. Kuidas jagunevad juriidilised faktid? (2 tk
erinevates olukordades, nt. Kätlemine tervitades 16. Tabu- üldkohustuslik range keeld, nt nõukogude liidus jõulude pidamine. 17. Moraal- tavade ja reeglite kogum, mis reguleerib inimeste käitumist, seotud isiklike tõekspidamistega, nt kümme käsku. 18. Õigusakt- juriidilist väljendusviisi kasutades kirjapandud õigusnorm. 19. Konstitutsioon- - riigi põhiseadus, mis korraldab riigi valitsemist, inimeste õigusi ja kohustusi, kõige tähtsam õigusakt. (Eestis neljas põhiseadus) 20. Seadus- õigusakt, mille võtab vastu parlament ja mis reguleerib erinevate eluvaldkondade tegevust, nt. Lastekaitse seadus, reklaamiseadus, jt 21. Määrus, otsus- õigusakt, mis täpsustab seaduses kirjapandud põhimõtteid, nt. Haridusministri määrus (hindamismäärus) 22. Eeskirjad- Reguleerivad käitumist, mingis ühiselu valdkonnas või asutuses, nt. Kooli sisekorra eeskiri, liikluseeskiri, käitumiseeskiri, jt. 23
toodud teo eest. Õigusakt – on pädeva institutsiooni (organi) või ametiisiku poolt tema pädevuse piires ja kehtestatud korras vastuvõetud otsus, mis tekitab, muudab või lõpetab õigusi ja kohustusi. Seega on õigustloov. Järeldused: 1. õigusakti saab välja anda üksnes pädev institutsioon ja ainult pädevuse piires. Pädevus tuleneb põhiseadusest või selle alusel vastu võetud seadusest (näit. Riigikogu pädevus, valitsuse pädevus). Pädevust ületav õigusakt on kehtetu (näit. maksud, riigilõivud kehtestatakse seadusega, mitte valitsuse määrusega). 2. kehtestatud korras, st kas Riigikogu häälte enamusega ja Presidendi poolt välja kuulutatud. Kohaliku omavalitsuse akt võetakse vastu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel. 3. õigusakt sisaldab alati kohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme, millistega korraldatakse (reguleeritakse) mingeid ühiskonnaelu valdkonna suhteid – st isikute
· Õigusaktide struktuur: 1. Seadusandlike ja haldusaktide struktuur a. Pealkiri b. Preambula (sissejuhatus võib olla, ei pea) c. Üldsätted d. Regulatiivne osa e. Rakendussätted f. Signatuur ja saatum (kuupäev) 2. Kohtuotsuse struktuur a. Motiveeriv osa b. Resolutiivosa · Õigusaktide kehtivus 1) Jõusolek ja õigusjõud 2) Jõus on iga jõustunud õigusakt a) mida pole muudetud või tühistatud b) mis ei ole muutunud kehtetuks 3) Õigusjõud e. seaduse kollisioon a) Kõrgema õigusjõuga õigusakt b) Hilisem õigusakt c) Erinormidega õigusakt 4) Kehtivus ajas a) Määramata tähtaja b) Aktis endas määratud tähtajani c) Aktis endas määratud sündmuse või toiminguni 5) Kehtivus ruumis a) Kogu riigi territooriumil
PÄRIMISÕIGUS RAHVUSVAHELINE KAUBANDUSÕIGUS ÕIGUS MAJANDUSÕIGUS Sotsiaalse reguleerimise funktsioonid inimeste vastastikune kaitse koordineerimine sotsiaalse koostöö loomine SOTSIAALNE REGULEERIMINE individuaalne reguleerimine normatiivne reguleerimine õigusakt üldakt e üksikakt õigustloov akt SOTSIAALSETE NORMIDE LIIGID moraalinormid tava ja traditsioon korporatiivsed normid religioossed normid kultuurinormid õigusnormid süstematiseeritud lähtuvad riigilt tagatakse riikliku sunniga ÕIGUSNORMI STRUKTUUR kui X siis Y HÜPOTEES
kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Eristataks enormatiivseid ehk iõgust loovaid akte ja mitte normatiivseid ehk individuaalselt ehk õiguse rakendamise akte. Normatiivsed erinevad individuaalsetest selel poolest, et nad on suunatud õigusnormi kehtestamisele, st nad sisaldavad õigusnorme; nad sisaldavad üldkohustuslikke käitumisreegleid. Sageli neid nimetetaks eõiguse üldaktideks. Individuaane õigusakt on akt, mis annab õigused ja paneb kohustused konkreetsetele subjektidele või määratud subjektide liigile (nt kohtuotsused). Iga riigi normatiivsed aktid moodustavad teatava hierarhilise süsteemi, mille kõige krgemaks normatiivseks aktiks on seadus 2) EL, kui organisatsioon omab iseseisvat õigussüsteemi, kusjuures õigus jaguneb esmaseks ja teiseseks. Esmane õigus moodustub asutamis lepingutest ja neid täiendavatsest lepingutest.need
kokku leppida (nt. töötasu, töötasu alammäär + palju jõuad välja objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke kaubelda) IV. Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi: a) käitumisreegleid ehk õigusnorme. (nt. seadus, kõikidel tuleb täita regulatiivsed, määravad ära subjektide õigused ja kohustused b) seda) kaitsvad on kõik karistusõiguse normid. KOV määrus. Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt on selline akt, mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused Õigusnormid süstematiseeritud kujul kujutavad endast riigi konkreetsele subjektile. Õigustrakendav akt ei sisalda õigussüsteemi ehk õiguskorda. Õigussüsteem on õiguse õigusnorme. Nt. ühe isiku kohta õigust rakendav akt. ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide
EESTI ÕIGUSAKTIDE SÜSTEEM. Lk 63 68 Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahenudsel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Sõltuvalt neis sisalduvate õiguste ja kohustuste iseloomust ja isikute ringist, keda need õigused ja kohutused hõlmavad, võivad õigusaktid olla normatiivsed või mittenormatiivsed. Normatiivakt ehk õigusakt (ka õigustloov akt) On suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Tänu sellele kehtib ta määratlemata iskute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi. Normatiivakti kaudu loob riik õigusnorme ehk teisisõnu objektiivset õigust. Mandri-Euroopas peamine õigusvorm. I Seadus - normatiivakt, mis on vastu võetud riigiorgani kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt
sageli teataval viisili ülesehitatud õigusnormide kogumit ja õigusasutuste süsteemi. 3. õiguse allikad Õigusvorm (e. õigusallikas) on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud v tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguse ajalooloise arengu protsessis on õigusvõrmidena olnud kasutusel õiguslik tava, juristide arvamus, kohtu- ja halduspretsedent, leping ja normatiivne akt. 4. õigusakt Õigusakt on juriidiline dokument, millel on õiguslik tähendus, toob kaasa teatud õiguseid ja kohustusi. Õigusakt on pädeva organi või ametiisiku poolt vastuvõetud kirjalik otsus, millega luuakse, lõpetetakse või muudetakse õigussuhteid. Õigusakt võib olla: 1)õigust loov akt ehk üldakt 2)üksikakt 5. seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad? Seadus on seaduse vormis seadusandliku võimu poolt või rahvahääletusel vastu võetud
funktsioonidest ja tema kompetentsi ulatusest. Vastavalt riigiorgani asendile riigiaparaadis erineb ka õigustloovate aktide juriidiline jõud. Kõige kõrgemaks organiks kõikides riikides on parlament(meil siis Riigikogu), kellele kuulub ka seadusandlik võim. Õigusakte jagatakse 1. üldaktid e normatiivaktid e õigustloovad aktid - sisaldavad üldkohustuslikke õigusnorme. Nt seadus, määrus. 2. Üksikaktid. Üldakt ehk normatiivakt on õigusakt, millega antakse üldisi, abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Sellised aktid on näiteks seadused, määrused ja dekreedid. Vastandina üldaktile antakse õiguslikus elus üksikjuhtumite lahendamiseks ka üksikakte, mis ei sisalda õigusnorme, vaid on adresseeritud individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Sellised on näiteks otsused, korraldused, käskkirjad. ÕLA liigid: 1
väljakuulutamist. Riigikogu võtab vastu ka deklaratsioone, pöördumisi jne, need avaldatakse samuti riigi teatajas 7 tööpäeva jooksul pärast nende allakirjutamist. Seadus jõustub 10. päeval pärats riigi teatajas avaldamist. Mitmesugused deklaratsioonid, poliitilised avaldused – nendel dokumentidele ei ole juriidilist jõudu, nad on pigem riigikogu poliitilised aktid, mis ei kehtesta igusi ega pane kohustusi. Seadus ehk dekreet – riigipea õigusakt ja selle juriidiline jõud sõltub riigipea õiguslikust seisundist, mis on kindlaks määratud põhiseaduses. Põhiseadus annab presidendile õiguse anda välja seaduse jõuga seadusi, kui riigikogu ei saa kokkutulla, on olemas edasilükkamatud riiklikud vajadused. Presidendi seadusele annavad kaasallkirja peaminister ja riigikogu esimees. Tulemeb asjaolust, et riigipea ei vastuta poliitiliselt. oma otsuste eest ja kaasallkirja võtavad tema eest vastutuse need isikud, kes kannavad
õigusnorme või üldisi käitumiseeskirju sisaldavad aktid, mille on vastu võtnud parlament, rahvas või täitevvõim. Õigustloovad aktid on sellised riigi või kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud aktid, mis sisaldavad õigusnorme - määratlemata isikute ringile suunatud üldkohustuslikke käitumiseeskirju. Seadus on seaduse vormis kas Riigikogu poolt Riigikogu kodukorraga või rahvahääletusel seadusega kindlaks määratud korras vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. 4. Seadlused (Põhiseadus §109) Põhiseaduse § 109 alusel võib Vabariigi President anda seadlusi, millel on seaduse jõud. Vabariigi President võib seadlusi anda kui on edasilükkamatu riiklik vajadus, Riigikogu ei saa kokku tulla. 5. Määrused (Põhiseadus §87) - Põhiseaduse § 87 p 6 sätestab, et Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi ning § 94
võib täidesaatev võim täpsustada ja täiendada seadust määrusega. Üldvolitus- kus seadusandja annab edasi ühe osa oma pädevusest mõnele teisele organile. Erivolitus- konkreetne üksik tegu mille teostamiseks volitus antakse. Konkreetse sisu ja nimega määruse andmine. Siseriiklikud üksikaktid Haldusaktid- haldusorgani poolt antud haldusülessannete täitmiseks, avalikõiguslikus suhtes üksik juhtumi reguleerimiseks isikule suunatud reguleeriv õigusakt Haldusorgan- seadusega antud avaliku halduse ülesandeid täitma määratud asutus või sisk. Üldkorraldus- haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel isikule või asjale avalik-õigusliku seisundimuutumisele. Peab omama konkreetset määratlust(aeg, asi, isik) Vaidlustamise võimalus. Ettekirjutus- haldusakt mis paneb iskule kohustuse. Luba- haldusakt, millega antakse isikule õigus või kõrvaldatakse õigusaktist tulevnev piirang.
Õigustloov akt on alati legislatiivakt, olenemata sellest, kas teda võtab vastu seadusandlik, täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse organ. Seadus Riigikogu, kellele kulub seadusandlik võim, võtab vastu seaduseid. Seadus on seaduse vormis kas Riigikogu poolt Riigikogu kodukorraga või rahvahääletusel rahvahääletuse seadusega kindlaks määratud korras vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. Materiaalne ja formaalne tähendus. Sageli on seadused selles tähenduses kattuvad. Seadusi võib liigitada ka teistel alustel. Kasutatakse sageli mõisteid lihtseadus, konstitutsiooniline seadus, põhiseadus. Riigis kehtiv põhiseadus kuulub seaduse mõiste alla. Konstitutsioonilise seaduse lahtimõtestamiseks on kolm versiooni. Õigusriigi printsiibist tulenevalt saab põhiseadusega ettenähtud
Üksnes siis on ta võimeline riigiga kui võrdne võrdsega sutlema ning vajadusel olema valmis oma seaduslikke õiguseid kaitsma. Sellest tulenebki idee üldisest haldusakti põhjendamise (motiveerimise) kohustusest, mis rõhutab kodaniku seisundit haldusmenetluse subjektina, ühtlasi on akti põhjendamine menetluse korrektse lõpetamise vältimatuks eelduseks. Kehtiva haldusakti õiguslik tähendus haldusõiguses ja väljaspool haldusõigust I. Haldusakt kui õigusakt 1. Haldusakt on õigusakt, (üksik-)norm, regulatsioon, õiguskorra osa. Õigusaktina ei saa teda taandada ka pelgalt tõendiks. Tõend sisaldab informatsiooni asjaolude kohta, õigusakt seevastu reguleerib õigussuhteid. 2. Kehtivus kaasneb vaid haldusakti resolutiivosaga, mitte teiste osadega (sh motiividega). Põhjendus võib muudes menetlustes olla üheks võrdväärseks tõendiks teiste kõrval. II. Haldusakti kehtivus 1. Kehtivuse olemus
Õigusakti struktuur- Seadusandlike ja haldusaktide struktuur: 1. Pealkiri 2. Preambula e sissejuhatus (EV PS) 3. Üldsätted 4. Regulatiivne osa(otsustav osa) 5. Rakendussätted(millal hakkab kehtima) 6. Signatuur ja daatum Kohtuotsuse struktuur: 1. Juristiktsioonilised aktid e õigusemõistmise aktid 1.1 Motiveeriv osa 1.2 Teo kirjeldus 1.3 Resolutiivosa e kohtulahend 2. Õigusaktide kehtivus 2.1 jõusolek 2.2 jõus on iga õigusakt 2.3 mida pole muudetud või tühistatud, mis ei ole muutunud kehtetuks 2.4 õigusjõud 2.5 kõrgema õigusjõuga õigusakt 2.6 hilisem õigusakt 2.7 erinormidega õigusakt 2.8 Kehtivus ajas 2.9 Määramata tähtajaga 2.10 Aktis määratud ajani 2.11 Aktis määratud sündmuseni või toiminguni 2.12 Kehtivus ruumis- kogu riigi territooriumil,riigi territooriumil teatud
subjektide õigused ja kohustused b) kaitsvad on kõik objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke karistusõiguse normid. käitumisreegleid ehk õigusnorme. (nt. seadus, kõikidel tuleb täita seda) Õigusnormid süstematiseeritud kujul kujutavad endast riigi KOV määrus. Mittenormatiivne õigusakt ehk üksikakt ehk õigussüsteemi ehk õiguskorda. Õigussüsteem on õiguse õigust rakendav akt on selline akt, mis annab subjektiivsed ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile. struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Õigustrakendav akt ei sisalda õigusnorme. Nt. ühe isiku kohta
5.Mille poolest erineb eraõigus ja avalik õigus? Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik, mida iseloomustab oma vaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod. Eraõiguse moodustavad õigusharud, õigusinstituudid ja õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute vahel. Need normid, instituudid ja õigusharud kasutavad autonoomset reguleerimismeetodit. 6.Mis on õigusakt? Mis on üldakt ja üksikakt, milles seisneb nende erinevus? Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Üldakt ehk normatiivakt(e õigustloov akt) on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab ühiskondlikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Õigusnormide olemasolu annab
Kuid mitte ainult! Õiguslike ettekirjutuste sõnastamine eeldab ka seaduskeele tundmist, selle keele iseloomulike joonte ja seaduskeele nõuete tundmist. Kogu taoline põhjalik ettevalmistav töö annab võimaluse saavutada tulemusi, mis kajastuvadki meie õigusloomes uute hästi toimivate seaduste näol. Paraku pole mingisugust kindlat ja konkreetset retsepti, mis paneks kõik õigusaktid ladusalt toimima. Viletsalt koostatud õigusakt võib aga paralüseerida seaduse toimimist. Normitehnika on väga nüansirikas ja uute seadusesätete formuleerimine võib sisaldada mitmeid sisulisi ja vormilisi probleeme ja väljakutseid. Kuigi seaduste stabiilsus on õiguskorra kindlustamise üheks olulisemaks eelduseks, tuleb kehtivaid seadusi aeg-ajalt ka täiendada ja muuta kui nad elule jalgu jäänud. Vormitehniliselt on väga oluline, et seadustega opereerimisel toimiks mingi süsteem.
Lünga ületamine-Analoogia(ühe või mitme õigusliku alusega õigusnormide rakendamine mitte piisavalt või üldse reguleerimata elulise asjaolu suhtes),Rõhutamine(reguleerimata asjaolud loetakse oma olemuselt hõlmatuks reguleeritud asjaoludega)Vastandamine(kui seaduses antud juhtum pole reguleeritud, siis ei soovitud seda reguleerida seega antud juhtumil puudub õiguslik tähendus)Vastuolu ületamine-kõrgema õigusjõuga akt on üle madalamast, hilisem õigusakt on üle varasemast, Eriseadus on üle üldseadusest. Määratlemata õigusemõiste-Seadusse on teadlikult jäetud avara tähendusega mõiste, millega tagatakse haldusorgani tegevuse paindlikus. Faktiline koosseis-Eluline asjaolu, kui eeldus, mille saabudes on midagi keelatud, lubatud või käsitud. Subsumeerimine-normi rakendamine peale faktide kogumist. 11. Diskretsioon e. Kaalutlusõigus annab õiguse haldusorganil seaduse eesmägist olenevalt ise
Juriidiline kohustus on vajaliku käitumise määr, mida kohustaud isik peab järgima õigustaud isiku huvide rahuldamise kindlustamiseks. Õigussubjektid on indiviidid või organisatsioonid, kes õigusnormi alusel võivad olla õigussuhtes osalejateks poolteks, subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjaks. 6. Seadus on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreeglite ehk õigusnormide kogum ehk õigusakt. Kontinentaalses õigussüsteemis on seadustel õiguskorra hierarhias ülimuslik iseloom. See tähendab, et kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõutegea ja seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ. Seadused liigitatakse oma juriidilise jõu järgi kolmeks: - Põhiseadus riigi tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid;
PS EL õigus seadused seadlused valitsuse määrused KOV määrused Eesti õiguskord põhineb seadustel. (Pretsedendid, tavaõigus ja doktriinid on teisejärgulised.) Seadused peavad olema vastu võetud vastavalt põhiseaduslikule korrale. Seadus kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt. Seadustel on ülimuslik iseloom: kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega; seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ. Kõik seadused tuleb teatavaks teha avaldamise teel. Seadlus - sisuliselt seadusjõuga õigusakt, mille kehtestamise õigus kuulub presidendile. Vastavalt põhiseadusele saab president võtta vastu seadlusi ainult erandlikes olukordades.
10) vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus; 11) riigieelarve seadus; 12) Eesti Panga seadus; 13) riigikontrolli seadus; 14) kohtukorralduse seadus ja kohtumenetluse seadused; 15) välis- ja siselaenudesse ning riigi varalistesse kohustustesse puutuvad seadused; 16) erakorralise seisukorra seadus; 17) rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus. Neljandal tasemel asuvad nn lihtseadused. Seadus on Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt. Riigikogu pädevus seadusi vastu võtta tugineb Põhiseaduse §-le 65. § 65. Riigikogu: 1) võtab vastu seadusi ja otsuseid; 2) otsustab rahvahääletuse korraldamise; 3) valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79; 4) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121; 5) annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks; 6) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande;
· Õigus- ja moraalinormid · Sotsiaalsed normid ja väärtused Mõisted · avalik sektor · erasektor ehk tulundussektor · kolmas sektor ehk mittetulundussektor · avalik elu (vs eraelu) · identiteet · integratsioon · rahvus · iive (negatiivne ja positiivne) · leibkond · hierarhia · stratifikatsioon ehk kihistumine · moraal ehk kõlblus · väärtused · õiglus · õigusakt · diskrimineerimine · huvigrupp · pluralism · tolerantsus · nulltolerants · konsensus · kompromiss 1 Valik eelnevate eksamite ülesandeid Ülesanne 1. 2 Ülesanne 2. 3 Ülesanne 3. 4 Ülesanne 4. 5 Ülesanne 5. 6 Ülesanne 6. 7 Ülesanne 7.
organiks on Riigikogu, see on vastu võetud 16.02.1995 ning jõustunud 21.03.1995. Kohustuslikud saavad olla ainult need seadused, mis on avaldatud, seega on ka Tartu Ülikooli seadus kohustuslik. Tartu Ülikooli seadus on objektiivselt kehtiv, subjektidele kohustuslik ning väljendab ametlikult seda, mida riik peab õigeks või valeks ehk on riigi poolt süstematiseeritud. 2. Kümnendana loetud õigusakt. Millisesse mandri-euroopalikku õiguskultuuri õigusvaldkonda loetud akt kuulub? Kümnendana lugesin Rahvaraamatukogu seadust (lühend - RaRS). Kontinentaal- Euroopa õiguskultuuris jagatakse õigus kahte suuremasse valdkonda. Seda tehti juba rooma õiguse ajal, kus õigus jagunes era- ning avalikuks õiguseks. Õiguskorra jagunemine õigusvaldkondadeks omab praktilist tähendust - saadakse teada, missugused asutused on kindlate kaasuste puhul pädevad otsust langetama ning
Euroopas koosneb kahest kojas näiteks Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Poole ja Venemaa parlament. Ühekojalisus on iseloomulik Skandinaaviale ( v.a Norra) ja Balti riikidele. Sageli nimetatakse kodasid ülem- ja alamkojaks, kuigi see ei tähenda, et ülemkoda oleks tähtsam või mõjukam kui alamkoda. Pigem on see vastupidu riigi poliitika põhijooned määrab alamkoda oma seadusandliku tegevusega. Seaduse järgi on kojad võrdsed, mis tähendab, et õigusakt jõustub alles siis, kui mõlemad kojad on selle heaks kiitnud. Kodade erinevused: · komplekteerimise viis · töövaldkondade jaotus Komisjonid/komiteed on parlamendi tööorganid. Alalised komisjonid keskenduvad ühele valitsemisalale. Alalised komisjonid kattuvad suures osas ministeeriumitega. Nt. Väliskomisjon ja välisministeerium, rahanduskomisjon ja rahandusministeerium jne. Parlamendi erakondlik jaotus: · Koalitsiooni moodustavad need parteid, kes kuuluvad valitsusse.
Uute aluslepingute sõlmimine ja olemasolevate lepingute muutmine saab toimuda vaid kõikide liikmesriikide nõusolekul. Seega, aluslepingute muutmise ettepaneku võib teha liikmesriik, Euroopa Parlament või Euroopa Komisjon. KUIDAS LUUAKSE EL TEISEST ÕIGUST- Teisesed õigusaktid on ELi aluslepingute, eelkõige sätteid täpsustavad ja rakendavad normid. Kuna teisesed õigusaktid on vastu võetud esmaste õigusaktide alusel ja nende täitmiseks, siis peab teisene õigusakt alati sisaldama õiguslikku alust. EL-i õigusakt saab toetuda ainult ühele õiguslikule alusele. ELi teisest õigust loovad ELi institutsioonid. Seadusandliku akti eelnõu esitab Euroopa Komisjon. Seadusandlikud aktid (määrused, direktiivid, otsused) võetakse vastu, kas seadusandliku tavamenetlusega või seadusandliku erimenetlusega. Seadusandliku tavamenetluse (ELTL art 289 lg 1) puhul võtavad
Punkt 3 Kehtivus ajas Punkt 4 Kehtivus ruumis Punkt 5 Kehtivus isikute ringi osas §5 Õigusaktide kehtivuse teoreetilised probleemid Punkt 1 Loomuõiguslikud teooriad Punkt2 Positivistllikud teooriad Punkt 3 Realistide teooriad Punkt 4 Normativistid §1 Õigusakti mõiste ja liigid Punkt 1 Õigusakti mõiste Õigusnormid vormistatakse kirjalikult ning nende süsteemne kogum koondatakse kindlatele nõuetele vastavana vormistatud dokument, mida tähistatakse terminiga õigusakt. Õigusnorm on käitumiseeskiri inimeste teadvuses, õigusaktis on needsamad käitumiseeskirjad dokumenteeritud paberkandjal. Õigusaktidel on oma nimetused (liigitähistused) sõltuvalt sellest, kas tegemist on üldaktide või üksikaktidega nt.seadus, seadlus, määrus, otsus, korraldus, kläskkiri jne.) Üldakte nimetatakse veel õigustloovateks aktideks ehk normatiivaktideks.Õigust kohaldavaid õigusakte nimetatakse üksikaktideks
Seadus avaldatakse Riigi Teatajasja jõustub 10. päeva jooksul, kui seaduses teisiti ei öelda. Seaduste vajalikkus Aitavad inimesi omavahelises suhtlemises Aitavad lahendada inimeste omavahelisi erimeelsusi Reguleerib kodanike ja riigi vahelisi suhteid Aitab korraldada kooselu ühiskonnas. Põhiseadus ehk konstitutsioon kirjalik õigusakt, mis on teistest seadustest kõrgem. Kõik teised kehtivad õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduse ül : 1. Sätestada riigi/valitsemise eesmärgid 2. Määratleda kodanike õigused, vabadused,kohustused 3. Sätestada valimise struktuur, võimuinstitutsioonide ülesanded ja nende moodustamise kord.
Seadus avaldatakse Riigi Teatajasja jõustub 10. päeva jooksul, kui seaduses teisiti ei öelda. Seaduste vajalikkus Aitavad inimesi omavahelises suhtlemises Aitavad lahendada inimeste omavahelisi erimeelsusi Reguleerib kodanike ja riigi vahelisi suhteid Aitab korraldada kooselu ühiskonnas. Põhiseadus ehk konstitutsioon kirjalik õigusakt, mis on teistest seadustest kõrgem. Kõik teised kehtivad õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduse ül : 1. Sätestada riigi/valitsemise eesmärgid 2. Määratleda kodanike õigused, vabadused,kohustused 3. Sätestada valimise struktuur, võimuinstitutsioonide ülesanded ja nende moodustamise kord.
*Diktatuur - on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. *Demonseerima - tühistama. *Ratifitseerima - Kinnitama, heaks kiitma. *Autoritaarne diktatuur - Diktatuuri vorm, mis tugineb rahvuslikule ühtsusele ja konservatiivsetele väärtustele. *Totalitaarne diktatuur - Diktatuuri vorm, millega kaasneb range kontroll kodanike mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle. *Põhiseadus ehk konstitutsioon - kirjalik õigusakt, riigi kõrgeim seadus. 2. Valitsemisvormid -ja viisid. (TV lk 19) Monarhia - Valitsemisvorm, mille puhul võim kuulub ainuvalitsejale ehk üksikisikule : *Absoluutne - valitsusvormi, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. 1)Saudi-Araabia 2)Brunei *Konstitutsiooniline - on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega. 1)Rootsi 2)Norra Vabariik - Valitsemise vorm, mille puhul rahvas teostab võimu vahetult või valitud hindajate kaudu.:
1 ) Võimude kolmikjaotus (horisontaalne võimu jagunemine) : Seadusandlik võim ( RIIGIKOGU ) Täidesaatev võim ( VABARIIGI VALITSUS, PRESIDENT, VALITSUSASUTUSED Kohtuvõim ( 3 astmeline MAA/HALDUSkohus, RINGKONNAkohus; RIIGIKOHUS) 2)Vabariigi Valitsus ( täidesaatev võim) Koosneb peaministrist ( Jüri Ratas ) ja 15 ministrist. Volitused algavad riigikogu kinnitamisega. 4 aastat, nagu riigikogugi. - viib ellu riigi sise ja välispoliitikat - annab väljs määrusi ja korraldusi - koordineerib valitsusasutuste tegevust - koostab riigieelarve eelnõu 3) Riigikogu ( seadusandlik võim) Riigikogusse võib kandideerida 21 a hääleõiguslik Eesti kodanik, 101 liiget, 4 aastat Riigikogu juhatus koosneb riigikogu esimehest ja 2 aseesimehest . 11 ALALIST komisjoni, 6 ERIALA/UURIMIS komisjoni - võtab vastu seaduseid ja otsuseid - valib Vabariigi Presidendi - võtab vastu riigieelarve - ratifitseerib välislepinguid - kinnitab Presidendi ettepanekul õiguskants...
võtta, tingimused niisiis, et liikmesriigid ei ole tegutsenud; - EL saaks paremini tulemust saavutada Liikmesriikide parlamentide järelevalve oma valitsuste üle Euroopa Liidu tegevuse suhtes on iga liikmesriigi konkreetse põhiseadusliku korralduse ja tava küsimus 4. Õigusaktid ja õigusnormide hierarhia a. Määrus on Euroopa Liidu õigusakt, mis on üldiselt kohaldatav, tervikuna siduv, suunatud määramata hulgale isikutele ja on pärast jõustumist liikmesriikides vahetult kohaldatav. b. Direktiiv Euroopa direktiividega kehtestatakse liikmesriikidele eesmärgid, mille saavutamise vahendite üle otsustavad liikmesriigid ise. Direktiiv võib olla adresseeritud kas ühele või mitmele liikmesriigile või ka kõigile liikmesriikidele. Selleks, et direktiivi sätted asjaomases
või nulltolerants nende erinevuste suhtes - erinevad võimalused vastuolude lahendamiseks ning nende positiivsed ja negatiivsed küljed: jõumeetodid, enamusotsustsus, kompromiss, konsensus - osalemine ühiskondlikes liikumistes, surverühmades, protestiavaldustes, erakondades 5) Normide osa ühiskonnasuhetes (õpik lk 24-28; TV ül 16.-17.) - Mõisted: sotsiaalsed normid, õigusakt, seadus, määrus, tava, moraalinorm, õigusriik - Õigus- ja moraalinormid: nende osakaal ühiskonnas; miks need vajalikud on?; kirjutatud ja kirjutamata seaduste muutmine kumb on lihtsam? - Sotsiaalsete normide hierarhia - Sotsiaalsed normid ja väärtused Eesti ühiskonnas 2. Riigi mõiste ja funktsioonid 1) Riigi mõiste, tunnused, funktsioonid (õpik lk 29-34; TV ül 18.-21.)
teostades oma võimu.Avaliku õiguse näited: haldusõigus, kriminaalõigus, rahvusvaheline õigus. Eraõiguses on mõlemaks pooleks üksikisikud. Eraõiguse näited: autoriõigus, patendiõigus, tsiviilõigus, äriõigus. 4 Õigusakt. Õigusakt on kirjalikus vormis esitatud õigusnormide kogum. 5 Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad? Seadus on seaduse vormis kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. Seadus jõstub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses ei sätestata teist tähtaega. Määrus on seadusele alluv üldakt. Määrus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, kui samas määruses ei sätestata teist tähtaega. Käskkiri on üksikakt, mida annab minister välja põhiseaduse põhjal. Käskkiri
* kompromiss ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, eesmärgiga jõuda kokkuleppele Tartu rahuleping * konsensus üksmeel, vastuväidete puudumine otsustavas küsimuses Riigikohus võtab vastu otsuse, millega on nõus kõik kohtunikud * õigusnorm riigi kehtestatud reegel, mis on kohustuslik kõigile Põhiseadus * konstitutsioon põhiseadus; riigi kõrgeim seadus, mis sätestab valitsemiskorralduse, kodanikuõigused ja kohustused * seadus õigusakt, mille võtab vastu parlament ja mis reguleerib erinevate eluvaldkondade tegevust Eesti Vabariigi põhikooli ja gümnaasiumi seadus * moraalinorm kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub Kristlik moraal (varguse hukkamõist, austus vanemate vastu, ligimesearmastus) * sotsiaalne norm suuline/kirjalik käitumisreegel; sotsiaalse normi liikideks on tava, moraalinorm ja õigusnorm * õigusriik õigusteadlik termin demokraatliku riigi tähistamiseks; riik, kus
on kirjas ps muutmise kord, tohib muuta aint rahvahääletusega./Õigusaktidest on kõige tähtsamad seadused, mida võtab vastu Riigikogu. Seadusega korraldatakse mõnda avaliku elu valdkonda.Seadustest lähtuvad valitsuste ja omavalitsuste õigusaktid - määrused, korraldused ,otsused,juhendid, eeskirjad. Et seadust ellu viia annavad valitsus ja ministrid välja määrusi. Neid võib välja anda ka omavalitsuse volikogu. Määrus on õigusakt,mille valitsus või volikogu annab välja piiramatu arvu juhtumite reguleerimiseks. Seda nim üldaktiks. Valitsus ja volikogu võivad vastu võtta ka üksikakte. Valitsuse üksikakte nim korralduseks, volikogu omi otsusteks. Üksikaktidega reguleeritakse ühte konkreetset juhtumit./Seadusi algatada on õigus Riigikogu fraktsioonidel, komisjonidel, üksikliikmetel, valitsusel. Seaduseelnõu läbib Riigikogus 3 lugemist. Nendel istungitel tutvuvad saadikud eelnõuga ja teevad parandusettepanekuid
vangistus või juriidilise isiku sundlõpetamine Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi Kui Riigikogu koosseisu volitused lõpevad, siis langevad Riigikogu menetlusest välja kõik eelnõud, mida koosseis ei jõudnud lõpuni menetleda Vabariigi põhiseadus on Eesti riigi toimimise ja kõigi teiste seaduste õiguslik alusdokument Seadus on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegelite kogum ehk õigusakt. Näiteks lastekaitseseadus|Kõigil rahvastel on enesemääramise õigus. Seetõttu kehtestavad nad vabalt oma poliitilise staatuse ning kindlustavad vabalt oma majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise arengu President võib saata seaduse riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks Seaduseliigid:Põhiseadus, Põhiseaduslikud seadused, Seadused, Seadlused, Määrused, Kohaliku omavalitsuse õigusaktid ÕIGUSAKTID: õiguse üldaktid - õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme
Konstitutsioon ehk põhiseadus riigi kõrgeim seadus, mis sätestab valitsemiskorralduse, kodanikuõigused ja kohustused Demokraatia valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel Seadus kõrgeima riigivõimuorgani normatiivakt, mille täitmine on kohustuslik Volikogu omavalitsuse esindusoran Eestis; valitakse valla/linna territooriumil elavate häälteõiguslike inimeste poolt Üldakt õigusakt, mis sätestab piiramatu arvu juhtude reguleerimise ühes valdkonas; üldakt on seadus ja määrus Üigustloov akt ehk normatiivakt kindlate reeglite järgi kirja pandud õigusnorm; õigusakti liikideks on seadus, määrus, otsus, korraldus Üksikakt õigusakt, millega reguleeritakse ühte konkreetset juhtumit; ühekordne otsus; üksikakt on volikogu otsus ja valitsuse korraldus Esindusdemokraatia demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate
· terminit on võimalik mitmeti tõlgendada või on sellel mitu tähendust; · termin ei ole eesti keeles üldlevinud. Legaaldefinitsioonid jagunevad: · reaaldefinitsioonid antakse kogu õiguskorra suhtes üheselt mõistetavas tähenduses; · nominaaldefinitsioonid kokkuleppelised, võidakse anda piiritletud õigusintstituute hõlmavatena. Terminoloogia põhimõtted: Täpsus, Ühesus, Üldtuntus, Iseseisvus, Püsivus ja järjepidevus, Läbivus Õigustekstide liigid Dokument ja õigusakt Dokument on mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks. Õigusakt on avaliku võimu volitusega antud kohutuslikke käitumiseeskirju ehk õigusnorme sisaldav dokument. Õigusaktid: · Õigustloovad aktid ehk õiguse üldaktid ehk normatiivaktid. Põhiseadus
• Leia tsiviilseadustiku üldosa seadusest säte tsiviilõiguse allikate kohta – millised need on? * Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. • Millisest seadusest leiad testamendi mõiste? * Pärimisseadus. • Olete midagi kuulnud „emapalgast“ – milline õigusakt reguleerib ja mis on selle toetuse korrektne nimetus? * Vanemahüvitise seadus. • Loetle Eestis kehtivaid maksuseadusi (vähemalt 3)! Kas krediidiasutuste seadus reguleerib tellerite töötingimusi pangas? Kas Eesti Pank on kr.asutus (viita õigusaktile, sättele). * Riigilõivuseadus, tulumaksuseadus, käibemaksuseadus. Seadus reguleerib krediidiasutuse asutamist, tegevust, lõpetamist, vastutust ning järelevalve teostamist krediidiasutuse üle. Eesti Panga seadus.
õigus). ELi õigus on jaotatud esmasteks ja teisesteks õigusaktideks. Aluslepingud (esmased õigusaktid) on aluseks kogu ELi tegevusele. Teisesed õigusaktid (määrused, direktiivid ja otsused) tulenevad aluslepingutes sätestatud põhimõtetest ja eesmärkidest. Teisesed õigusaktid on ELi aluslepingute, eelkõige sätteid täpsustavad ja rakendavad normid. Kuna teisesed õigusaktid on vastu võetud esmaste õigusaktide alusel ja nende täitmiseks, siis peab teisene õigusakt alati sisaldama õiguslikku alust. EL-i õigusakt saab toetuda ainult ühele õiguslikule alusele. 8. Mida tähendab piiratud pädevuse põhimõte? El tegutseb aluslepingutes seatud eesmärkide saavutamiseks talle liikmesriikide poolt antud pädevuse piirides. Kui aluslepingutes ei ole ELile pädevust mingis küsimuses antud, ei saa ta tegutseda. Siis määrab liikmesriik ise oma pädevuse. ELTLi kohaselt on ELil pädevus vaid viies valdkonnas: 1) tolliliit;
panevad kohustusi (Kiris jt 2012:66). Normatiivaktid ehk õiguse üldaktid ehk õigustloovad aktid sisaldavad õigusnorme. Mittenormatiivsed õigusaktid ehk üksikaktid ehk õigustrakendavad aktid ei sisalda õigusnorme. Nt VV korraldus NB õigustloovateks aktideks pole juhendid ja korrad ! nt parkimiskord. Määrused on õigustrakendavad. Õigusaktide kehtivus: · Jõusolek ja õigusjõud · Jõus on iga jõustunud õigusakt -) mida pole muudetud või tühistatud või -) mis ei ole muutunud kehtetuks. · õigusjõud e seaduste kollisioon -) kõrgema õigusjõuga õigusakt -) hilisem õigusakt -) erinormidega õigusakt. Seadus ja VV määrus kõrgem on seadus. VV määrus ja ministri määrus VV määrus on kõrgem. · Kehtivus ajas -) määramata tähtaja -) aktis endas määratud tähtajani -) aktis endas määratud sündmuse või toiminguni
seega kokkuleppeliselt on selline tegevus karistatav kuid objektiivselt pole võimalik kontrollida selle tõepärasust. · Vormilisus õigus kujuneb läbi kindlaksmääratud menetluses tehtud vormiliste otsuste. Veendumus mingis kogukonnas ei vii veel seaduse/normi kehtima hakkamiseni vaid kehtima hakkab see peale seda kui see on omandanud peale menetlustoiminguid õigusakt või kohtulahendivormi, muutub see objektiivse õiguse osaks. Õigusele on omistatud ülesanded, mida see peab ühiskonna tegema, et oleks tagatud kõigi heaolu. · Korrafunktsioon- Õiguse ülesanne on tagada inimeste vahelistes suhetes ja inimeste suhetes riigiga kord. Määrab kindlaks suhetest tulenevate õiguste, kohustuste ja vastuse piirid ja nende teostamise korra ehk menetluse. Enamik kodanike järgib õigust vabatahtlikult.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
