Nimetu (1)

Ameerika ajalugu 1
Sissejuhatus

• Karl May (1842-1912)
  
• Suurima müügieduga saksa kirjanikke läbi aegade
  
• Olulised (poiste) seiklusromaanid
  
• Teoseid tõlgitud enam kui 30-sse keelde
  
• Avaldatud 200milj. eksemplari
  
• Käis vaid korras USA-s (idarannikul) veidi enne oma surma
  

Tark indiaanipealik Winnetou

• Rousseau stiilis „õilis pärismaalane“
  
• Eeskuju J.F.Cooper: pärismaalased on valgete seaduserikkujate süütud ohvrid ja tõelised kangelased
  
• Verevend valgenahaline Old Shatterhand
  
• Valgenahalised kõrvalkangelased sageli saksa päritoluga
  

USA kui üliriik

• United States of America: asutatud 1776
  
• Föderatiivne vabariik, mis koosneb 50 osariigist (ja viiest territoorimumist.nt Puerto Rico)
  

• „Rahvaste sulatusahi“ , kümneid erinevaid rahvusi
  
• 80% (Euroopa päritoluga) valged: suurimad päritolurahvused sakslased , iirlased , inglased
  
• 12% afroameeriklased
  
• Pärismaalasi ( indiaanlasi , eskimod , Vaikse ookeani saarte elanikud) vaid 3,1 – 4,9 milj.
  
• Aasia päritoluga elanike arv kasvab
  
• Latiinod: hispaania keelsed ja roomakat. pärit enamasti Mehhikost ... kõige kiiremini kasvav rühm
  

USA ja religioon

• Ilmalik riik, aga maailma usklikum elanikkond (läänelikus kultuuriruumis)
  
• 1986 86,4% täiskasvanutusest identifitseeris ennast kristlasena
  
• 2007 protsent 78,4 %
  
• Protestante 51,3%
  
• Suurim üksik konfessioon on roomakat kirik : 23,9 %
  

USA Eriaplgelised regioonid

• Vabameelsed, linnastunud Ida- ja Läänerannikud: „euroopalik“, demokraatide toetajad.
  
• Nende vahele jääv Kesk- ja Kaug-Lääs: farmerid , põllumajandus, konservatiivsus , religioossis, vabariiklaste toetajad
  
• „Sügav Lõuna“: kodusõjas olid konföderatsiooni poolel, eriline identiteet ja kõnemaneer
  
• „Piiblivöönd“: kristlik- konservatiivne piirkond, mis paikneb lõunapoolsetes osariikides
  

USA Mõju Maailmas I: Majanduslik Mõju

• USA kui maailma majanduse vedur
  
• Juba 20.saj. alguses sai USA-st maailma juhtiv tööstusriik
  
• Arengu soodustajad: ettevõtlik vaim, tehnikalembus, ei olnud pidurdavaid traditsioone ja eelarvamusi
  
• Alguseks piisavalt suur sisemajandus.
  

Moodsa tarbimisühiskonna pioneer

• Positiivne arenguspiraal: taskukohased tooted, kasvava tarbimine, sisemaj. kasv, ostujõuline elanikkond
  
• „The Worlds highest standard of Living “
  
• Eeskuju ülejäänud maailmale
  
• 20. saj. olulisem krediidiandja, NY on maailma finantsturgude oluliseks keskuseks: mõju kogu maailma jaoks (maj. globaliseerumise juht)
  
• Liberaalne turu: „Kapitalismi evangeeliumi levitaja “, neoliberalismi häll
  
• Üle oma võimete elamine
  

Poliitiline mõju

• Maailma I moodne vabariik: „rõhutute sõber“
  
• Puritaanide mõju: „Jumala valitud rahavs“
  
• Esilekerkimine algas 19.saj. viimased veerandil nn lähivälismaal
  
• I ja II MS mõju Euroopa suunal: USA oluline roll
  
• „Külma sõja“ bipolaarne maailm: võidab demokraatlik ja kapitalistlik USA
  
• USA võimas sõjaline potentsiaal: NATO
  
• USA välispoliitikat on 20.saj. mõjutanud ameeriklaste kindel veendumus , et USA pol.-maj. süsteem on parim maailmas: missioon levitada vabadust, demokraatiat ja turumajandust.
  

Kultuuriline mõju

• Loomulik, et arenes demokraatlikule vabariigile kohane rahvalik ameerika kultuur
  
• Oluline algusest saadik rahvapärane, „ tavaliste “ inimeste kultuur (elitismi ja kõrgkultuuri pärand)
  
• Oluline kultuuri aineline ja praktiline aspekt
  
• USA on massikultuuri/popkultuuri („ popular culture“) hälliks
  
• „0 saj. oluliseks kujuneb kultuuri meelelahutuslik külg ja tarbimiskultuur
  
• Kultuuriline mõju: maailma amerikaniseerumine
  
• Tänapäeval USA on ka oluline kõrgkultuuri keskus ja maailma juhtiv teadusriik
  

Indiaanlased kolumbuseeelsel perioodil
Algupära ja arvukus

• Indiaanlased: nimi eksituse tulemusena, kuna Kolumbus arvas , et on saabunud Indiasse ( hisp . indios, ingl. indians
  
• Tänapäeval põlisameerikalsed
  
• Mongolite üks haru, meenutavad geneetiliselt mingil määral Indoneesia , Kesk-ja Ida-Aasia ning Tiibeti hõime
  
• Seletus I: Saabusid Ameerikasse suurulukite järel nn Beringi maariba kaudu, mis ühendas Siberit ja Alaskat paleoliitikumi ajal umbes 14 000 aastat tagasi (või isegi varem?)
  
• Seletus II: võisid purjetada õle Vaikse Ookeani mööda rannikut/ saarte kaudu hilispaleoliitikumi ajal
  
• Geeniuurijad: oli kaks sisserändamise lainet
  
• Enamus indiaanlastest elas (ja elab) Lõuna- ja Kesk-Ameerikas
  
• Arvatakse, et Mehhikost põhjapool elas vaid u. 1-2 milj. indiaanlast 1500. aastal
  
• Indiaanihõimude keeled, kultuurid, eluviisid ja religioonid erinevad teineteisest
  
• PA-s ühine joon: ökoloogiline harmoonia ?
  

Piirkonnad
1. Lõunaregioon

• Ebasoodne kõrbeala tänapäeva Arizona , New Mexico ja Utahi piirkonnas
  
• Pueblod (hisp. pueblo= küla) elasid asulates Rio Grande kaldal , suhted Mehhiko (kõrg)kultuuridega
  
• Oluline ülesanne vee kogumine
  
• Sõjakad navahod (suurim indiaanivõim tänapäeval) ja apatšid , kelle esiisad saabusid subarktilisest põhjast
  
• Tänapäeva reservaatide piirkonnad
  

2. Lääne mägiala:

• Karmi keskkonnaga tänapäeva Idaho platooala ning Utahi ja Nevada suur nõgu
  
• Rändavad korilased (ingl. diggers), väikesed populatsioonid (nt. juted ja paljuted)
  

3. Vaikse ookeani looderannik :

• arenenud ühiskonnastruktuuri ja selge sotsiaalse hierarhiaga suured külakogukonnad
  
• Elatusid kalasaagist ja mereimetajate küttimisest
  
• Omapärane kõrgeltarenenud kultuur
  

4. (Põhja-) California :

• Looduse paradiis , kus indiaanlased olid pähkli- ja puuvilja- „aiad“
  
• Lähedaste preeriaalade (heinamaade) ökoloogiliselt oskuslik ekspluateerimine : regulaarne kulupõletamine, mis väetast pinnast, takistas maastikupõlenguid, pidurdas kahjurite levikut, garanteeris head jahipidamisvõimalused
  
• Ulukite (piisonite) küttimine
  

5. Subarktilised indiaanid Kanada metsades

• Mh. põtrade küttimine, kalastus (rändav eluviis)
  

6. Idapoolne metsavöönd kirdes :

• Suure järvistu piirkond ja hilisem Uus Inglismaa, Kesk-Lääs, Lääne- Virginia
  
• Rikkalik toiduvaru: ulukid, kalad , mais, kõrvits, oad, (tseremoniaalne) tubakas
  
• 12.- 13 saj. kõrgeltarenenud, õitsevad ühiskonnad: kindlustatud linnad koos templitega
  
• Puidust pikkmajad, hauapanustega kalmed
  
• Maundid = keskaegsed muldrajatised, ing. mound Kesk-Ameerika tempelpüramiidide tagasihoidlik variant (ehitati kuni eurooplaste tulekuni)
  

Indiaanikultuuri piirkonnad

• nt. Hopwelli kultuuri ühed kandjad Illinois indiaanide esiisad (esimesed sajandid pkr. , pildil nende pealik uusajal)
  
• Võimas irokeeside poliitiline liit 16. saj : asutaja Hiawatha
  
• Hõime: nt. mohikaanid
  

7. Idaranniku lõunapoolsed alad:

• Tänapäeva lõunapoolsetes osariikised, nt. Carolina, Georgia , Alabama
  
• Tšerokiid: arenenud ühiskonnakorraldusega hõimud
  
• Vt eelmine pilt: Inglismaale viidud tšerokiid 1762. aastal
  

8. Lääne preeriaindiaanid (siuud, šaiennid):

• Neid pole enne 1650 . aastaid
  
• Pööre: varauusajal idapoolsed alad võetakse kasutusele äsjaleiutatud vibu ja nooled
  
• Veidi hiljem saavad hispaanlastelt hobused ja tulirelvad
  
• Võimaldab efektiivse piisonite küttimise (arv enne 1840. aastaid 60-70 milj), paljud hõimud loobuvad põllumajandusest
  
• Tulemused: võimas sõjaline kultuur, „ Metsiku Lääne“ (Old west ) indiaanlased (tiipiid)
  

PA indiaanikultuuride ühisjooni

• Usk kõrgema olendi olemasolusse, kes peale maailma loomist ei sekku enam inimeste saatusesse
  
• Ohvriannid, tänuavaldused ja palved osutati vaid nt. vihma ja viljakuse jumalatele siis kui nendelt midagi sooviti
  
• Vaja oli lepitada nt. piksejumalat
  
• Kõiges ebatavalises peitus üleloomulik jõud (nt. loomades , mida polnud enne nähtud)
  
• Metallide kasutamist ei tuntud ning puudusid Kesk- ja Lõuna-Ameerika tüüpi kõrgkultuurid
  

Eurooplaste saabumise mõju indiaanlastele

• Laastav mõju_ ühe prognoosi järgi suri enne aastat 1650. 80% indiaanlastest!
  
• Esialgu laastavad Euroopast imporditud nakkushaigused (nt- rõuged, ka teadlik bioloogiline sõjapidamine)
  
• Sõjad
  
• Näljahädad kuna indiaanlaste traditsiooniline elukoskkond hävitati (ökokatastroofid)
  
• Ümberasustamine reservaatidesse (19.saj.)
  
• Alkohol
  
• Indiaanlased saavad USA kodakondsuse 1924!
  

Ameerika avastamine
Unustatud eellugu :

• Viikingid avastasid Ameerika Leif Erikssoni juhtimisel aasta 1000 paiku
  
• Talvitusid (tänapäeva Kanada) Newfoundlandi piirkonnas (arheoloogilised leiud 20 saj. II poolel)
  
• Sellest kirjutatakse saagades: Vinland
  

Ameerika avastamine: Kolumbus

• 1492 Hispaania teenistuses olev C.Kolumbus otsis lääne kaudu mereteed Indiasse ja randus Bahama saartel (San Salvadoris?) ja liikus veel Kuuba ja Haiiti piirkonnas
  
• Uskus oma elu lõpuni, et avastatud piirkond on India
  
• Sõbralik vastuvõtt pärismaalaste poolt, kelle katoliseerimine on Hispaania oluline prioriteet
  
• 1493 viis Hispaaniasse saagina kulda, „metslasi“, tubakat, ananasse, kalkuneid ja tšillipipart.
  

Ameerika maadeavastajad : Amerigi Vespucci (hisp.teenist)

• Olulised motiivid: meretee leidmine Indiasse ja otsiti kulda ja hõbedat
  
• Esimesed maadeavastajad (itaalia päritoluga) hispaanlased, inglased, portugaallased, prantslased ja hollandlased
  
• Amerigo Vespucci reisib mööda Kesk- ja Lõuna-Ameerika rannikut ( 1497 -1502): annab nime uuele mandrile (lad. Americus) 1507
  

Ameerika teised avastajad :

• 1497-98 I „inglane“ John Cabot (Caboto) randus II maailmas PA mandril (Newfoundland?)
  
• Hispaanlane Juan P. de léon on I eurooplane , kes randub tänapäeva USA-s: Florida 1513
  
• Mehhiko langeb 1519-20, mille järel hispaanlased suunduvad edasi põhja ja lõuna poole (inkade purustamine 1533)
  
• 1528 I hispaanlaste korralik ekspeditsioon PA-sse (Foridasse)
  
• 1540 Francisco V. de Coronado uurimisreis
  

PA Kolonisaatorid ja kolooniad 1565- 1763

• Aktiivsed on ajastu suurriigid - koloniaalriigid
  

I Hispaanlased:

• 1565 rajavad I eurooplasete püsiasunduse PA-sse: St.Augustine Floridas
  
• Peamine huvi koondub lõuna poole, kuna PA-st ei leita kulda!
  
• Oluline ristiusu levitamine: misjonärid ja sõdurid
  
• 1609 New Mexico (Santa Fe)
  
• Hispaania proovib 17.-18. saj. kanda kinnitada tänapäeva Florida, Texase, New Mexico, Arizona, California aladel: Hispaania mõjuala
  

• Misjonäride tugipunktid (jaamad koos kindlustustega) Californias (nt. San Diego 1769 , Los Angeles 1781 , San Francisco 1795) ja Texases (viimased 30 misjonijaama 18.saj. lõpus)
  
• Takistused: suur piirkond, vähe koloniste, indiaanlaste vastupanu
  
• „ Legaalne “ alus: 16.saj. oli paavst määranud PA Hispaania võimupiirkonna
  

II Prantslased:

• Uurimisekspeditsioonid algavad 1530 . aastatel (St Lawrence jõel)
  
• Kinnitavad kanda esialu tänapäeva Kanada aladel: 1605 kalastajakoloonia, 1608 Québeci kaubapunkt
  
• 1663 sai Uus Prantsusmaast krooniasumaa
  
• Kinnitavad enda mõjusfääriks suure järvistu veetee ja liiguvad mööda Mississippi jõge Mehhiko lahe poole, kus 1681 pandakse alus Louisiana le (1718 rajatakse seal New Orleans )
  
• Prantsuse koloniaalimpeerium: Kanada Québec ja Ontario , Suure järvitu piirkond (mh tänapäeva Minnesota , Wisconsini, Illinois, Ohio ja Michigani aladel, nt Detrioti rajamine 1701), Mississippijõe org kuni Louisianani
  
• Prantsuse alad takistavad (PA idaranniku) inglaste valgumist läände: kindlused !
  
• Ristiusu levitamine ja karusnahakaubandus
  
• Pigem kaubateede võrgustik kui kompaktne koloonia: suurel alal vähe elanikke (1700: 25 000; 1763: 83 000)
  

III HOLLANDLASED:

• 1626 kaubakompanii ostis indiaanlastelt Manhatteni saare ja rajas Uus Amsterdami koloonia (1660. aastatel 10 000 el.)
  
• Soovisid vahendada karusnahakaubandust ja arendada suurmajandeid: kompanii ja põllumehed
  
• Inglismaale 1664 -74: New York
  
• Sallivus, rahvaste sulatusahi: 1644 : 18 keelt
  

IV ROOTSLASED :

• Hollandlaste tiiva all asutati Rootsi kompanii 1637: Uus-Rootsi asutamine tänapäeva Delawares 1638
  
• 1638-56 12 kolonistide laeva: rootslastel ja soomlastel kerge kohaneda
  
• 1656 kaotati hollandlastele, kes omakorda kaotasid selle inglastele
  
• 1703 inglise koloonia staatus
  

V INGLASED:

• Rajavad 13 koloonia (nende hulgas em NY ja Delaware ) kompaktse vööndi idarannikule (tänapäeva Maine aladelt kuni Florida piirini , laius u. 150km)
  
• 1776 inglise kolooniates on 2,5 milj. elanikku
  
• Rändamise põhjused:
  
• A. Usulised (&pol.) vastuolus : anglikaani kiriku/ äärmusprotestantide: (kalvinistidest puritaanide) / Katoliiklaste vahel (al. 1620 .aast.)
  
• B. Majanduslikud motiivid (tähendus kasvab)
  
• C. Väljasaatmine aastast 1717 alates: Briti valitsuse uus määrus, mille järgi surmanuhtlus asendati väljasaatmisega Uude Maailma (kokku 50 000)
  
• D. Neegerorjade staatus: esimesed saabuvad 1619 (18.saj. lõpus üle viiendiku elanikkonnast 570 000)
  
• Inglismaa-SB toetab sihikindlalt oma kolooniaid (maj. huvid): tööjõu puudus)
  
• Agraarne majandus:
  

I Põhjas perefarmid
II Lõunas istandused ( orjad )
Kolooniad
1. Virginia ( 1587 ,1607)

• Taust: konkurents Hispaaniaga
  
• 1587 esimene katse 100 sisserändajaga ebaõnnestus
  
• 1607 Jamestown (tänap. Lõuna-Virginias): Inglise koloniaalajastu algus PA-s
  
• Ebasoodne asukoht: 104-st kolonistist oli pool aastat hiljem elus 38 (juht John Smith), nälg ja indiaanlaste rünnakud
  
• Esialgu vahendasid koloniaalagentuurid ehk kompaniid, hiljem muutus krooniasumaaks
  
• 1609 James I andis koloniaalagentuurile volikirja, mille järgi rändajad said tasuta reisi, aga pidid vastutasuks töötama agentuuri heaks (tasuta) kuni 7 aastat: lepinguteenijad ehk võlaorjad (identured servants) ja seejärel õigus saada 100 aakrit maad
  
• Em. staatus ka teistes kolooniates
  
• 1612. aastast majanduse aluseks tubaka kasvatamine : istandused, kuhu tööjõuks sobivad neegerorjad ... jõukus kasvas kiiresti
  
• Elanikkonna areng Virginias:
  
• 1634: 5000
  
• 1670: 40 000, kellest 6 000 on valged võlaorjad ja 2 000 neegerorjad
  
• „Aristokraatlik“, suuristandused, anglikaani kirik
  

1. Massachusetts (Plymouth 1620, Boston 1630)

• 100 inglise puritaani (puhta kalvinismi ja koguduste sõltumatuse toetajad, pärit jõukast kodanlusest) põgenesid Mayfloweri pardal James I ajastul Hollandi kaudu Uude Maailma, 1620
  
• Usa rahvusmütoloogia: palverändurid panevad aluse USA-le: I tänupüha 1621
  

• Ulatuslik emigreerumine algas 1628-29: puritaanid põgenesid usulise tagakiusamise eest ( kuningale allutatud anglikaani kiriku juurutamine inglismaal)
  
• 1640. aastaks on saabunud kokku 15 000 – 20 000 kolonisti
  
• Ülem keskklass , kaupmehed , ei ole orje
  
• Teokraatia (Vana Testamendi rangus , Boston kui uus Jeruusalemm ), demokraatia
  
• „Õiged ameerikased“: WASP
  
• Mitmekülgne majandus: perefarmid, kaubandus
  
• Hariduse hindamine: Harvadi Ülikooli rajamine 1636; jutlustaja prototüüp
  
• Puritaanide mõju:
  

A. Ameerika demokraatia alus ?
B. Negatiivne piirav mõju? (usuline sallimatus)
C. Positiivne majanduslik mõju (kalvinismi seos moodsa kapitalismiga)

• Ka teised Uus-Inglismaa kolooniad asutati erinevaid protestantismi voole esindavate kirikuõpetajate eestvedamisel, kelle tõlgendused erinesid Mass. omast: usulised kriisid 1630-70
  

2. Connecticut 1630. aastatel

• Koloonia staatus 1662
  

3.Rhode Island 1630-40.aastatel

• lõplil õiguste (nt usuvabaduse) kinnitus ja koloonia staatus 1663
  
• Suurem usuline sallivus (baptismi keskus) ja humaansus („liberaalne koloonia“)
  

4. New Hampshire

• Esialgu Mass. osa, omaette koloonia alates 1679
  

5. New York 1664
6. Delaware: koloonia staatus 1703
7. New Jersey

• Hollandlaste ja rootslaste järel saabuvad piirkonda inglased 1664
  
• Puritaanide ja kveekerite ala
  

8. Pennsylvania

• asutaja William Penn sai kuningalt volikirja (omandiõiguse) koloonia asutamiseks 1682
  
• Kveekerite koloonia: tagakiusamise ohvrid mh Uus-Inglismaal
  
• Penn ( aadlik , Oxfordi kasvandik ) tegutses esialgu jutlustajana mh Hollandis ja Saksamaal
  
• Kveekerite lahkusk tekkis Inglismaal 1650. aastatel: ideaalideks võrdsus, rahu, vägivalla vastasus , tagasihoidlik elu kollektiivis
  
• Vaidlustasid sotsiaalse hierarhia (keeldusid vandetõotusest andmisest ja maksude maksmisest) ja radikaalsed demokraadid (naiste ja indiaanlaste õigused, orjuse vastased) ja patsifism (passivne vastupanu) ja usuline sallivus (ahvatleb mh baptiste)
  
• Penn rajab Philadelphia („vennaliku armastuse linna“): 1776 PA keskus ja suurim linn (40 000)
  

• Immigrandid mh Inglismaalt, Hollandist ja Saksa põllumehed, kes rajavad oma I asula (Germantowni) P-s 1683
  
• Kümne aastaga saabus kohe 20 000 elanikku
  
• Arenenud õitsev majandus (põllumajandus, karjakasvatus, kaubandus)
  
• „Lahkusuliste oese“, teine Rhode Island
  

9. Maryland 1630.aastatel

• Rajati usulistel põhjustel katoliiklaste pelgupaigaks lord Baltimore omandina ja tema eestvedamisel
  
• Esimese 200 asuniku hulgas oli võrdselt katoliiklasi ja protestante
  
• Usuline sallivus (kat. eelisõigused kaotati 1689)
  
• Tubakaistandused ja orjad (nagu Virginias)
  

10. Virginia 1587/1607 (vt eelmine loeng)
11.-12. Põhja- ja Lõuna-Carolina algus 1650.aastatel, poolitati 1729

• Rajasid Inglise aadlikud majandusliku kasu saamise eesmärgil
  
• Puhvertsoon Hispaania vastu
  
• Põhiseaduse üks autor J. Locke
  
• usuvabaduse tõttu heterogeenne rahvastik : inglased, waleskased, šotlased, sakslased, prantslased
  
• Riisiistandused
  
• USA neegerorjuse häll: 1720: 6000 valget ja 12 000 musta
  

13. Georgia 1732

• Rajati Hispaania alade piirimaile: esialgu olid seal katsetatud hispaanlased ja prantsuse hugenotid
  
• Esialgu taotleti ideaalühiskonna rajamist (mh. orjus ja alkohol olid keelatud): nt võlavanglast vabanenute pelgupaik
  
• Hernhuutlased ,metodistid
  
• Istandused
  

PA kolooniate haldus kolmel tasemel

• Eeskujuks Inglise süsteem (eriti Cromwelli ajastu ühiskond) ja võimude lahusus
  

I kohalik omavalitsus (iga koloonia sees)

• Vallad , linnad
  

II Koloonia keskvalitsus (Kolooniate tase)
A. Seadusandlus : alamkoda ( assembly ), valimised
B. Haldus: Ülemkoda ehk koloonia nõukogu ( council ), kuningas nimetas
C. Kuberner : Inglise trooni esindaja, kellel veto -õigus (reaalselt võim kahanes)
Populatsiooni areng koloniaalperioodil
Elanike arvu kasv:

• 1664: 27000
  
• 1665: 100 000
  
• 1700: 250 000
  
• 1720: 470 000
  
• 1740 : 1milj
  
• 1763: 2.milj
  
• 1776: 2,5 milj (570 000 neegrit )
  
• 1790 veidi alla 4 milj
  

Majanduse üldine raamistik

• Hoogne rahvastiku juurdekasv, samas pidev tööjõu puudus !
  
• Sündivus oli kõrge ja väikelaste suremus oli madal + sisseränne
  
• 1775 üle poole ameeriklastest olid nooremad kui 16. aastast
  
• Tavainimeste elatustase oli kõrgem kui Euroopas
  
• Majandus oli agraarne: põhjas perefarmid, lõunad (orjanduslikud) istandused
  
• Produktid : nisu,tubakas,puit, riis ( puuvill hil.)
  

Istanduste töökõupuuduse lahendus: orjatöö

• Eurooplased ja indiaanlased ei pea vastu lõunapoolsete kolooniate istandustel
  
• Lahenduseks triangelikaubandus: Eurooplased müüsid relvastust, klaaspärle, alkoholi jne. Lääne-Aafrikasse, kust võeti peale orjalaadung, mis viidi Lääne-India saartele. PA viidi Eusse tubakat ja puitu.
  

Emamaa majanduspoliitika

• Emamaa merkantilistlikud arusaamad: PA peab tootma tooraineid Inglismaa-SB-le ehk olema toorainete reservuaar ja emamaa väliskaubanduse ergutaja ja PA peab ostma Inglismaa-SB manufaktuuritooteid
  
• Kolooniate majanduslik ärakasutamine
  
• 18.saj. PA kolooniate väliskaubandus oli monopoliseeritud brittidele ja PA kolonistidele
  
• Maj. süsteem piiras ameeriklaste õigusi ja takistas nende majanduse arengut
  
• PA rummi tooraine melass pärines L-I saartelt
  

Inglismaa-SB ja Prantsusmaa vahelised sõjad PA-S 1689-1763

• Taust: Inglismaa-SB ja Prantsusmaa üldine välispoliitiline rivaliteet
  
• 18.saj. alguseks Prantsusmaa kujunes PA juhtivaks jõuks oma valduste suuruse poolest: sõjaline ja maj.realiteet
  
• Uus-Prantsusmaa piiras nagu kuusirp Briti idaranniku kolooniaid
  
• 18.Saj. Briti-Prantsuse sõjad kandusid ka PA:sse: alaline sõjaline valmisolek
  
• PA-s korduvad verised konfliktid
  
• Mõlemad kasutavad indiaanlasi oma liitlastena
  

1. Pfalzi pärilussõda (EUR) / Kuningas Williami sõda (PA-S) 1689-1697

• Piirid ei muutu
  

2. Hispaania pärilussõda (EUR) / Kuninganna Anna sõda (PA-s) 1701-1713

• Tulemus: Prantusmaa loovutab SB-le Kanada alasid (Hudsoni lahe ümbruses)
  

3. Austria pärilussõda (EUR) / Kuningas George sõda (PA-s) 1744- 1748

• Tulemus: piirid ei muutu, ja prantslased ehitavad mh Mississippi ja Ohio orgu ja Lääne- Pennsylvaniasse suuri kindluseid 1750.aastate alguses
  

4. Seitsmeaastane sõda (eur) 1756-63 / Prantsuse ja indiaani sõda (PA-s) 1754 -60/63

• Sõja algus_ Briti väed üritavadväljatõrjuda prantslased Lääne-Pennsylvaniast 1754
  
• Kaasas Virginiast päris George Washington (pildid esimene autentne maal temast inglise ohvitseri mundris)
  

• SB ja kolonistide liitlaseks on võimas Irokeeside liit (asut. umbes 1570, 5 hõimu)
  
• Prantslaste poolel on hulgaliselt erinevaid Indiaanihõime
  
• 1754 Albany kongress (NY-i koloonias, korraldaja mh Benjamin Franklin): Oluline arutada Briti kolooniate ühisaktsioone (PR.vastu) ja pol. liidu loomist ... ei anna tulemusi
  
• Mõned Briti strateegia eksimused lahingutes õõnestasid emamaa autoriteeti, kuna ei arvestatud ameerika sõjaväelaste arvamusega
  
• 1758 -60 vallutasid Briti väed enamiku Prantsuse kindlustest (nt. Niagra tänapäeva NY aladel) ja lahingute lõpp PA-s
  
• 1763 Pariisi rahu likvideeris Prantsuse koloniaalimpeeriumi Ameerikas
  

1. Senised Kanada ja PA prantsuse valdused (Suure järvistu piirkond, Ohio- ja Mississippi jõe org) SB-le (va Lõuna-Louisiana)
2. Prantsusmaa liitlane Hispaania kaotab (Ida-) Florida SB-le (Hisp. sai Florida tagasi 1783
3. Em kaotuse kompensatsiooniks sai Hispaania senise prantsuse (Lõuna)- Louisiana Mehhiko lahe ääres.
Briti võit 1763

• Briti impeeriumi võimu alla kuulus nüüd kogu Põhja-Ameerika Mississippist ida pool
  
• SB-l pidi lahenama keerulise uusasustuse levimise küsimuse / indiaanlaste õiguse maaomandile ja piirialade kaitse korraldamine
  
• 1763 kuninglik proklamatsioon: uusasustus ei tohi levida apalatšide mäestikust läände (omavoliliselt) ... seal esialgu reservmaa indiaanlastele
  
• See otsus ei meeldi ameeriklastele !
  

Konflikti algus SB-ga 1763- 1774 : maksutüli

• Seitsmeaastane sõda oli tekitanud SB-le suure riigivõla (140milj. naela )
  
• SB parlament pidas mõistetavaks, et ka ameeriklased annavad omapoolse panuse riigikassasse: pidid maksma osa kooloniate kaitse- ja halduskuludest (kuna said sõja tulemusest kasu)
  
• PA kolooniate esinduskogude alamkodade võimu kärpimine SB keskvõimu (Inglise parlamendi) heaks !
  

Maksutüli ideeline alus

• SB pm-i kehtestas inglise parlament ameerika kolooniate elanikele uusi makse
  
• Probleem: ameeriklaste arvates olid uued maksud ebaseaduslikud, kuna ameeriklased ei olnud esindatud inglise parlamendis
  
• Ameeriklaste tõlgendus: Uusi makse võisid PA kolooniatele kehtestada vaid kolooniate omad seadusandlikud kogud
  
• Põhimõte: No taxation without representation
  

• Sugar Act = Suhkruseadus (välismaalt, lääne india saartelt pärit rummi tooraine melass maksustati kõrgelt ja eeldati, et Uus-Inglismaa rummivabrikud ostaksid SB Ida-Indist); kaudne maks
  
• 1765 Stamp act = Tempelmaks : riigilõiv, dokumendid , ajalehed maksumärgistati ja esimene SB parlamendi kehtestatud otsene maks ameerikalastele, kehtis ka SB-s
  
• SB motiiviks oma PA viibiva sõjaväe rahastamine (ohvitseridele töö kindlustamine)
  
• 1765 9 koloonia resolutsioon NY-s: ameeriklased otsustavad boikoteerida SB kaupu nii kaua kuni tempelmaks tühistatakse!
  
• Ameeriklaste negatiivse suhtumise tõttu tempelmaks tühistati 1766
  

Uued maksud

• SB vajas palgaraha kolooniate kubernerude ja kohtunike jaoks
  
• 1767 Townshend act = nt. Uues tollimaksud (mh tee sisseveo maksustamine; senu tarbitud Lääne-India saarte kaudu vahendatud salakaubateed)
  
• Uus protestide laine ja SB impordi boikoteerimine!
  
• SB väeosa Bostonisse; TA tühistamine 1770
  
• Maksuvaidlus jätkus, kuna SB vajas raha ja enda autoriteedi kinnitamist
  

Maksutüli tulemus 1763-1770

• Ameeriklaste poliitiline aktiivsus ja omavaheline koostöö on ärganud: lendlehed, ajalehed, vastupanuühingud, ( sons of liberty, daughters of liberty), avalikud koosolekud
  
• Arutluse teema: Missugused peaksid olema PA kolooniate ja SB vahelised põhiseaduslikud suhted ?
  

Tee Iseseisvuse poole 1770-1775

• SB sõjavägi Bostonis alates 1768 alates !
  
• „ Bostoni veresaun “ (3-5 surnut ): seejärel SB tühistas uued maksud, va teetolli
  
• Näide inglise türanniast ja propagandarelv ameeriklastele
  
• 1773 Tea Act: anti PA teekaubanduse privileeg SB Ida-India kompaniile (sisuliselt tee hind langes)
  
• Järgnes suurim kriis SB ja ameeriklaste suhetes
  
• 1773 „Bostoni teejoomine “: väärtusliku teelaadungi uputamine
  

Konflikti teravnemine

• SB parlament ja kuningas Georg III pidasid juhtunut avalikuks mässuks !
  
• 1774 „Talumatud seadused“: Mass. Õiguste piiramine (mh Bostoni sadama sulgeine kuni kahju hüvitamiseni)
  
• Briti autoriteet PA-s devalveerus
  
• Ameeriklased hakkavad rajama üleameerikalikku poliitilist struktuuri
  
• 1774 I kontinentaalkongress Philadelphias (55 delegaati, puudu Georgia): eesmärgiks tühistada „Talumatute seaduste“ mõju
  
• Olulised delegaatid (kaasas mitmed nn „ isad riigiasutajad“) mh: Samuel ja John Adams (Mass.), George Washington (Benjamin Franklin proovis pidada läbirääkimisi SB-s)
  
• Otsustati katkestada kaubandussuhted SB-ga kuni vana õiguskorra taaskehtestamiseni (järjekordne boikott ): kontinentaalliit
  
• Boikoti järele valvasid kohalikud komiteed: uus võimustruktuur
  
• Kinnitati lojaalsust SB-le !
  

Ameerika revolutsiooni vaimsed mõjutajad
I SB poliitiline süsteem: põhiseaduslik monarhia = rahva esinduskogu olemasolu, võimude lahusus, parlamentarism ; lepinguteooria : Kui valitseja ei pea kinni lepingutest, on ta võimalik tagandada (sündmused Inglismaal 1689, Locke)
II 17.saj. Inglismaa (puritaanide) traditsioonilised poliitilised väärtused: põhiseaduslikud vabadused ja Cromwelli ajastu vabariiklik ideoloogia ... vabariiklus (republicanism); SB mandumine korruptsiooni ja monarhia tulemusena 18.saj. ( aristokraat . Roll)
III Piibel ja protestantismi mõju

• Vana testamendi Genesis : „Kõik loodi võrdsetena“ ja Eksodus: vaarao (valitseja) kaotab, iisraeli rahvas (puritaanid/ameeriklased) taastab vabaduse; kuningate jumalik õigus ei eksisteeri (mäss õigustatud)
  
• Piibli keel ja kuvandid mõjutasid nii eliidi kui ka rahva käitumist: võimalik rakendada poliitika vankri ette
  
• Kalvinismi ja sektantluse mõju: väikses (usu)kollektiivis koos otsustamine oli „demokraatia kooliks“
  
• Paljud revolutsiooni juhtivad tegelased olid puritaanliku taustaga (Benjamin Franklin, Samuel ja John Adams)
  

IV Valgustusfilosoofia (riigiteooriad): eriti Montesquieu tõlgendus SB võimude lahususe idealsest tasakaalust

• Mõju eliidi hulgas
  
• Tulemus: Ameerika ühiskonna ideaalideks kinnistuvad vabariiklus (alates 1775), vabadus (hiljem tuntud kui liberalism ), (võimaluste) võrdsus, põhiseaduslikkus, aristokraatliku korruptsiooni taunimine.
  

Revolutsiooni tähendus

• Esialgu Inglise parlamendi võimu eitamine 1760 . Aastast alates (maksuvaidlus)
  
• Aasta 1775 paiku hakati loobuma truudusest SB monarhi Georg III vastu
  
• Ameerika kogukonna lõhenemine:
  

I Vanale korrale jäid truuks nn. Briti lojalistid („ toorid “), keda oli 1/5 kolonistidest (mh. B.Franlini poeg): oli ka erapooletuid
II Iseseisvuslased
Ameerika revolutsioon 1775-83

• I Sõjaline kokkupõrge 1775. Aasta aprillis Lexingtoni külas (Bostoni lähedal): ameeriklasest „minutimehed“ / SB sõjavägi
  
• Algas PA kolooniate Vabadussõda (Viimane lahing 1781, rahuleping 1783)
  
• II Kontinentaalkongress kogunes 10.mail 1775 (hääletas iseseisvuse poolt 1776; 13 koloonia rahvaesinduskogud volitasid delegaadid): organiseeris sõjaväe, kelle ülemjuhatajaks sai Georg Washington
  
• 1775.a. augustis kuningas Georg III kuulutas kolooniad mässulisteks
  

T. Paine pamflett 1776

• Iseseisvusmõte oluline levitaja Thomas Paine, kes 1776 andis välja lendlehe Common Sense :
  
• Kuningas G III on türann, emamaa põhiseadus on mäda (mandunud) ning vastuolus terve mõistusega, et saar võiks valitseda mandri üle!
  
• Läbimüük 150 000 eks.
  

Sõja mitu palet
C. Lojalistid (15-20 %): nt. Osa vanematest või äsja saabunutest, anglikaani kiriku liikmetest, Viginias orjadest „mustanahalisi lojaliste“, kes sõdisid SB väeosades

• 2% kolooniate elanik . Lahkus maalt peale sõda
  
• Suurem osa PA idapoolsetest indiaanlastest (mh Irokeeside liit) toetas SB poolt !
  
• Indiaanlastest ja mustanahalistest pooldajatele lubati anda maaomand ja vabadus (realiseerus Kanada poolel, kuhu osa põgenes peale sõda)
  

Indiaanlased ja sõda

• Joseph Brant , kes tegutses edukalt Penn. Ja NY läänealadel
  
• Oma põlvkonna tuntuim indiaanlane , kes kohtus G.Washingtoni ja G III-ga
  
• NB ! 1783 Ameerika Ühendriikide ja SB rahuleping ei arvestanud indiaanlaste õigustega
  

Sõja osapooled
I Briti väeosad (u. 35 000): professionaalid (palju saksa palgasõdureid) ja lojalistid

• Oluline laevastik , aga maavägede hooldamine raske
  
• Sõda on SB-s ebapopulaarne!
  

II PA kontinentaalarmee sõjavägi (u. 27 000 + prantslastest 13 500 ja hispaanlastest välisliitlased): esialgu ebaprofessionaalne, aga hea võitlusvaimuga ja tundis kohalike olusid ja elanikkonna toetus, rahastamisprobleemid
Vabadussõja sündmused

• Algus aprillis, viimane lahing 1781
  
• Kontinentaalarmee professionaalne juhataja Georg Washington
  
• 1776 a. Suveks olid revolutsionäärid saavutanud kontrolli 13 koloonia üle ( iseseisvusmanifest )
  
• Seejärel SB-l õnnestus vallutada NY ja Philadelphia
  
• 1776 sõja pöördepunkt Saratoga lahing (NY): ameeriklaste võit ja SB alandav kaotus (ameeriklased said 5 800 sõjavangi) ... alles seejärel Euroopas levis arvamus, et ameeriklased võivad võita.
  

Vabatahtlikud ja ameeriklaste välisliitlased

• Ameeriklaste vabadusvõitlus innustas paljusid valgustusajastu eurooplasi
  
• Vabatahtlikud nt: Prantsuse kindral markii La Fayette, Preisi kindral vpn Steuben (Mõlemad olulised Washingtoni armee koolitajad) Poola vabadusvõitleja Kosciuszko.
  
• Prantsusmaa oli aastast 1776 alates toetanud ameeriklasi majanduslikult (relva ja laskemoonaga)
  
• B.Franklin oli ameerilaste saadik Prantsusmaal: otsis aktiivselt tuge
  

Välisliitlased

• 1778 sõlmis abs. Prantsusmaa poliitlilise liidu vabariikliku P-Ameerikaga: Iseseisvuse tunnustamine ja kaitseleping ehk sõja sõja jätkamine koos seni kuni SB tunnustab 13 Ameerika Ühienenud riigi iseseisvust ja eraldi kaubandusleping
  
• Prantsusmaa abi: mehi, sõjalaevu, relvastust raha
  
• Prantsusmaa motiiv :
  

Sõja lõpp

• 1778 tulemuseks konflikti laienemine: SB kuulutas sõja Prantsusmaale
  
• SB võiduvõimalused kahanesid märkimisväärselt !
  
• 1781 lahing Virg. Yorktownis: SB armee kapituleerumine ameeriklastele ja prantslastele
  
• 1782 algasid poliitlised läbirääkimised Pariisis (kohal nt. B.Franklin ja J.Adams)
  

Mõju

• Vabariigi ja demokraatia eeskuju eurooplastele !
  
• Tähtis vaimne eeskuju Prantsuse revolutsioonile
  
• Tühjendas Prantsuse riigikassa
  
• Sõja ohvritena suri u. 50 000 inimest.
  

Ameerika Ühendriikide riigikorra areng 1776-1789: Osariikide tase

• Toimus haldusrevolutsioon !
  

(Osa)riikide tase

• II kontinentaal kongress soovitas 1776, et uutes riikides kehtiks:
  
• Esindusdemokraatia põhimõte
  
• Vabariiklik riigikord
  

... tulemuseks osariikide uued konstitutsioonid

• Eeskuju teistele: Virginia põhiseadus 1776 ( Bill of rights , autor Jefferson )
  

Osariikide tase: konstitutsioonide sisu

• Radikaalseim Pennsylvania põhiseadus (ühekojaline seadusandlik kogu)
  
• Konstitustioonide sisu:
  

I Kõik konstitutsioonid algasid inimõiguste deklaratsiooniga

• Garanteeriti „ võõrandamatud inimõigused“ = demokraatlikud kodanikuõiguses:
  
• Nt. Südametunnistuse-, sõna-,koosoleku- ja usuvabadus
  
• Elukoha puutumatuse nõue
  
• Õigusriik: võrdsus seaduste ees, viivitamatu kohtupidamine
  
• Relvakandmisõigus (mitmel pool)
  
• II Rahvavalitsuse põhimõte: vabad valimised !
  
• Osariikides meeste hääleõiguse laiendamine (hääletasid maksumaksjad)
  

... üheski riigis ei olnud esialgu täisealiste meeste üldist hääleõigust !
... esialgu naistel ja neegerorjadel ei olnud poliitilisi õigusi!
Orjuseküsimus aktualiseerus

• Vastuolu, kuna osariikide põhiseadustes oli heaks kiidetud võrdsuse põhimõte !
  
• Põhjapoolsetes osariikides rajatakse esimesed orjuse-vastased ühingud
  
• Kõik põhjapoolsed osariigid keelustasid orjuse 18.saj. viimase veerandi vältel: nt. 1777 Vermont (enne kui võeti vastu osariigina USA koosseisu)
  

Kostitutsioonide haldusstruktuur

• Viimane põhjapoolsete osariikide keelustaja New Jersey 1804
  
• Delawarest alates orjus jäi lubatuks (lõunapoolsetes istandusriikides): maj. Põhjused
  

III Haldusstruktuur

• Rahva suveräänsus: varem piiras kuberneride võimu alamkodada tähtsust
  
• Riigivõimu kolm haru: täidesaatev-, seadusandlik- ja kohtuvõim
  

Konstitutsioonide haldusstruktuur

• Osariikide valitsus, seadusandlik kogu ja kohtud on teineteisest eraldatud (Montesquieu), aga samas nad kontrollivad teineteist, mille tulemuseks on tasakaal !
  
• Osariikide ametnike valitavuse põhimõte
  
• Üldiselt arvati, et PA-s ei tohi tekkida uut aristokraatiat ega privileegetitud ülemklassi (nii nagu oli vanas maailmas)
  

Kiriku ja riigi suhe
IV Kirik ja osariigid lahutati teineteisest: usuvabadus

• Varem kiriku toetamine maksumaksjate rahaga
  
• Esimene Virginia, viimasena järgnesid puritaanse taustaga Uus- Inglismaa osariigid 19.saj alguses
  

Keskvõimu esialgne korraldus: konföderatsiooni tase 1776-1789

Keskvõimu organiseerimine (13 riiki) 1776-81

• Algus II kontinentaalkongress ja iseseisvusdeklaratsioon 1776
  
• Ühise Ameerika Ühendriikide keskvalitsuse korraldamine uue ühise põhiseaduse alusel oli problemaatiline ülesanne, kuna
  

(SB) keskvõimust olid kurvad kogemused

Enamus soovis välitda uue tugeva keskvõimu loomist, mis kontrolliks osariike

• Samas sõjaajal oli vaja luua funktsioneeriv keskvõim, mis ühendaks 13 PA riiki omavahel suureks tervikuks
  
• I lahendus nn konföderatsiooni artiklid (Articles of Confederation)
  
• Esialgne versioon pandi kirja nädala jooksul iseseisvusdeklaratsiooni kuulutamisest 1776
  
• Käsitleti KK-l aasta aega: vaidlused
  
• KK võttis uue parandatud versiooni vastu 1777
  
• Seejärel selle pidid heaks kiitma kõikide osariikide seadusandlikud kogud
  
• Kohalik ratifitseerimine kestis kaua
  
• Konföderatsiooni artiklid jõustusid alles 1781 aastal !
  

Konföderatsiooni periood USA ajaloos 1781-89

• Iga osariigi seadusandlik kogu saatis oma esindajad konföderatsiooni kongressi, mis oli ühekojaline
  
• Probleem: kongressil igal osariigil oli üks hääl
  
• Tähtsaimate otsuste jõustumine nõudis 2/3 nõusolekut
  
• Liit oli ebamäärane osariikide omavaheline liit, nagu „ liivast köis“
  
• Osariigid säilitasid oma iseseisvuse nt maksuküsimuste alal
  
• Probleemid:
  

Kongress ei saanud kehtestada makse keskvõimu heaks (sõja järel maj. Kaos )

Kongress ei saanud kehtestada üleriiklike seadusi

Ameerika Ühendriikidel ei olnud ühist valitsust (va. Kong . Vaheajal) ega ülemkohust

Erinevad regionaalhuvid ja maj. Huvid

• Kongressi sisepoliitiline tegevusala:
  

Indiaaniküsimused: „Lääne“ uusasustuse juhtimine

Ühisraha väljaandmine: paberaha väärtusetu

Postiküsimused, mõõdud ja kaalud

• Kongressi välispoliitiline tegevusala:
  

Sõja ja rahu küsimused

Rahvusvaheliste lepingute sõlimine
Konföderatsiooni periood: järeldused

• Konföderatsioon oli nõrk riigimoodustis: võim osariikidel !
  
• Iseseisvate riikide sõprusliit
  
• Ei raha ega võimu USA ülesehitamiseks
  
• Ei funktsioneeri hästi: vaja uuendada riigikorda liitriigi suunas
  
• Oluline keskvõimu küsimus:
  

Kui tugev see peaks olema ?

Mis küsimused peaks olema olulised ?

• 4. Uue põhiseaduse kehtestamine 1787/89 (jõustus realselt kui I president astus ametisse ja uus kongress kogunes)
  
• Konföd. Probleemide lahendamiseks kogunesid 12 osariigi esindajad (va. Rhode island) Philadelphiasse 1787: konstitutsiooniline konvent
  
• „ Suurmeeste kokkutulek“: nt. Eesistuja G. Washington, B.Franklin (55 delegaati)
  

Konstitutsiooniline konvent

• Eesmärgiks uus valitsuskorraldus ja põhiseadus: sihiks jõudude tasakaalu süsteem
  
• Vaja kokku sobitada kohalik võim ja keskvõim:
  

Tugeva keskvõimu pooldajad = föderalistid (mh. Washingon, James Madison )

Osariikide iseseisvust ja lõtva liitu pooldavad vabariiklased = antiföderalistid (mh. Jefferson, Kes oli Prantsusmaal saadikuna)

Lepitavad jõud (mh Franklin)

• Tulemus: võidavad föderalistid
  

Eesmärk:
I Keskvõimu võim peab ulatuma osariikide kodanikeni

• See peab olema täpselt paika pandud ja piiritletud
  
• Föderaalvalitsus peab omama tegelikku võimu
  
• Siht: oma keskvalitsus, seadusandlik kogu, välisministeerium, õigus koguda makse
  

II Keskvalitsus peab alluma teatud kontrollile (kehtis juba osariikide sees):

• Nõrk inimloomus vajab valvet ja kontrollimist
  
• Samas oluline võimu jagamine (võimude lahususe põhimõte)
  
• Poliitilise võimu tasakaalu kindlustamine (seadusandlik-,täidesaatev- ja kohtuvõim) nii, et ükski neist ei domineeri
  

III Föderalismi põhimõtted: osariikide säilitamine: kohalikud küsimused neile
UUE PÕHISEADUSE KEHTESTAMINE

• Oldi valmis kompromissideks: tulemuseks I moderne demokraatlik põhiseadus maailmas
  
• Konvent võttis uue põhiseaduse vastu 17.9.1787
  
• Jõustus alles 1789, kuna osariikide spetsiaalsed põhiseaduslikud koosolekud pidid selle heaks kiitma
  
• Nõuti 9 osariigi heakskiitu (saavutati 1788.a. juunis)
  

Põhiseaduse sisu

• Presidentaalne liitvabariik (presidendil suur täitevvõim)
  
• Võimude lahusus
  

Seadusandlik võim:

• Uus ühine seadusandlik organ: kahekojaline kongress
  

I Ülemkoda = Senat : Iga osariik saadab kuueks aastaks kaks esindajat ehk võrdne esindatud (väiksemate riikide huvide kindlustamine)
II Alamkoda = esindajatekoda: esindajate arv sõltub elanike arvust ehk proportsionaalne esindatus (suurte osariikide huvide kindlustamine), valitakse 2 aastaks, rahvahääletusel valitavad

Täidesaatev võim: president

• Riigipea ja valitsusjuht
  
• Valivad osariikide valijamehed neljaks aastaks
  
• President nimetab ametisse ministrid
  

Kohtuvõim: Ülemkohus (vt hiljem)

• Oluline põhimõte: vastastikuse kontrolli süsteem
  
• Ühelt poolt föderatsiooni (keskvalitsuse) ja osariikide vahel
  
• Teiselt poolt föderaalvõimude eneste vahel
  
• Nt. Kongressil on õigus anda kohtu alla nii president kui ka ülemkohtu kohtunikud
  

I Presidendi poliitilist tegevust kontrollib kongress ja põhiseaduslikku tegevust ülemkohus
Senat kinnitab presidendi olulised ametisse määramised ja lepingud

• Kongress võib Presidendi tagandada
  
• II kongressi tegevust kontrollivad president ja ülemkohus (kooskõla põhiseadusega)
  
• Kongressi otsused jõustuvad peale presidendi kinnitust
  

III Ülemkohus (Supreme court )

• 9 sõltumatut liiget, kelle president nimetab eluajaks ja kinnitab senat
  
• Teostavad põhiseaduse ja seadusandluse õiguslikku järelvalvet
  
• Oluline esimees John Marshall 1801-1835 (pärit Virg)
  
• Uued seadused peavad vastama põhiseadusele
  

I Föderaalvõimude (valitsuse) valitsuse pädevuses:

• Riigikaitse : sõja- ja mereväe moodustamine ja ülalpidamine
  
• Rahandus : õigus makse sisse nõuda, tollimaksud
  
• Välispoliitika ka indiaaniküsimused
  
• Väliskaubandus
  
• Ühismaade haldamine
  
• Uute osariikide vastuvõtmine vanadega võrdsetel alustel: I Vermont 1791
  
• Välismaalaste naturalisatsiooni ehk kodakondsusküsimud
  

II osariikide pädevuses:

• Liiklus , usu- ja haridusasjad, õiguskord ja politsei (peab olema kooskõlas üleriikliku põhiseadusega)
  

Tähendus:

• Maailma vanim praegu kehtiv moderne põhiseadus koos täiendustega
  
• Eeskuju mitmete teiste riikide põhiseadustele
  
• Märksõnad: ühiskond, õiglus, rahu, kaitse, föderaalriik, vabadus
  

Esimesed parteid ja föderaalriigi institutsioonid

• Föderalistid = natsionalistid: linnade kõrgem keskklass, aristokraatlik, nt J Adams
  
• Antiföderalistid: demokraatlik, maaelanikud , farmerid, töölised, populaarne lõunas (rõhk indiviidi ja osariikide õigustel) nt T. Jefferson
  
• 1789 alustab tegevust I president ja kongress
  
• 1789 loodi välisministeerium
  
• 1791 alustab tegevust valitsuskabinet (esialgu presidendile andis nõu kongressi ülemkoda senat)
  

Tähelipp

• Kasutusele 14.7.1777
  
• 7 punast ja 6 valget triipu ehk kokku 13 asutajariigid
  
• Vasakul üleval tähed sinisel aluspõhjal: osariigid (tänapäeval 50, esialgu 13 tähte)
  

Põhiseaduse täiendused 1791

• Konvent soovis kaitsta uut põhiseadust kergekäeliste muudatuste ja täienduste eest: 2/3 kongressi kodade esindajatest peab hääletama poolt
  
• Tänase päevani konstitutsiooni täiendatud 27 parandusega (1791-1992)
  
• I ratifitseeriti mitme riigi nõudmisel nn Õiguste Bill 1791: kodanikuõigused,mis olid osariikide põhiseadustes ja kooskõlas iseseisvusdeklaratsiooni vaimuga („Elu, vabadus ja õnneiha“)
  

Õiguste Bill 1791
Põhiseaduse 10 esimest täiendust:

• Mh. Usuvabadus, sõnavabadus, presiivabadus, koosolekuvabadus, apellerimisvabadus, õigus olla relvaomanik ja –kandja
  
• Keeld majutada sõjaväelasi eramajades rahuajal
  
• Õigus õiglasele ja kiirele avalikule kohtupidamisele ja tsiviilprotsessides jury kasutamine ja julmade karistusviiside keelamine
  

Teised olulised põhiseaduse täiendused

• 1865 Orjuse likvideerimine (13.parandus)
  
• 1869 Hääleõigust ei tohi keelata rassilise kuuluvuse alusel
  
• 1917 Keeluseadus
  
• 1919 Naiste ja meeste ühetaoline valimisõigus (19.parandus)
  
• 1933 Keeluseaduse tühistamine
  
• 1971 Valimisvanuse langetamine 18. Aastani
  

USA geograafiline areng 1776-1959

• 1776:13 ... 1959: 50
  
• Osariigid kas Commonwealth (of Vriginia, Massachusetts, Pennsylvania) või State (of, ülejäänud), erand Washington District of Columbia (W.D.C)
  
• Uue ühisriigi nimi 9.9.1776 United States (Of America)
  
• 1783 Pariisi rahuleping kahekordistas USA territootiumi
  
• Lisaalast sai föderaalriigi esimene ühisvara, mille maa-alade müümine andis raha USA riigikassasse
  

Loodeterritoorium

• Uusasutuse vaba levimine apalatšidest läände, kus asusid Ohio ja Tennessee suured metsad
  
• Esialgu uue territooriumi asustamine
  

Northwest Ordinance = Loodeterritoorium rajati kongressi määrusega 1787

• Nn. Ohio ala, mis allus kongressile
  
• Piirkonna asustamine kindla kava järgi
  
• Juhib spetsiaalne kuberner ja eeskuju edaspidiseks
  
• Orjus selles piirkonnas algusest saadik keelatud !
  

Edaspidine jaotamine 3-5 osaks kui:

• 5000 sisserändajast meest: kahekojalise esindajate koja rajamine
  
• 60 000 elanikku: uue osariigi asutamine: vastuvõtmine USA koosseisu !
  
• Probleem: oli veel indiaanlaste maa-ala, kus toimusid sõjad 1790-1795
  
• Nii sai alguse hilsemad Ohio ( 1803 ), Indiana , Illinois, Michigan, Wisconsin, Minnesota (idapoolne osa)
  

Loodeterritooriumi eeskuju

• Sarnaseid asustamise ja asutamise põhimõtteid on enamasti jälgitud ka teiste uute alade puhul:
  

Uus piirkond on föderaalriigi ühismaa, kus elanike arv kasvab

Moodustatakse territoorium

Moodustatakse osariik

• Eelduseks piisav populatsioon ja haldus
  
• Maa jaotatakse ruutudeks ja sektsioonideks : joonlaua meetod
  

Edela (Southwest) territoorium

• Metsaala uurimine 1760. Aastatel
  
• I linn 1775, sõjad indiaanlastega
  
• 1790: 110 000 elanikku
  

Esimesed uued osariigid:

• Esimesed uued osariigid
  
• 1791 Vermont (Uus Inglismaa tagamaal)
  
• 1792 Kentucky (Southwest t.)
  
• 1796 Tennessee (Southwest t.)
  
• 1803 Ohio (Northwest t.)
  
• USA põhiseaduse ratifitseerimine ja seejärel kongressi heakskiit
  

Louisiana territooriumi ostmine 1803

• 1763 rahuleping oli andnud Hispaaniale senise Prantsusmaa Louisiana ala, mis asus Mississippi jõest Läände
  
• 1783 rahuleping andis Hispaaniale tagasi Florida ja garanteeris Hispaania valdused läänes
  
• 1800 Napoleon sundis Hispaaniale peale lepingu, mis andis Prantsusmaale tagasi nende vana Louisiana territooriumi
  
• Hispaaniale jäid veel alles Florida ja alad Texasest Californiani
  
• Prantsusmaa keelab ameeriklastel kasutada New Orleansi sadamat
  

T.Jeffersoni Louisiana ost 1803

• 1803 USA ostab Prantsusmaalt Louisiana !
  
• Ostu maksumus 15. Milj dollarit
  
• Piirkonnas asub praugu 14 USA osariiki: Arkansas, Missouri , Iowa , Oklahoma , Kansas , Nebraska, Minnesota, Põhja- ja Lõuna-Dakota, New Mexico, Montana , Wyoming, Colorado, Louisiana
  
• Võimaldab „tõelise“ Kaug-Lääne asustamise
  

1818 Leping SB-ga

• 1818 USA ja SB (Kanada) uus piir: 49 laiuskraad
  
• USA saab väikese territooriumi juurde
  
• Lisaks Oregoni regiooni ühisala, mis jagatakse 1846 USA ja Kanada vahel
  

1819 Florida ostmine Hispaanialt

Uued osariigid 1812 - 1821 :

• Lõunas: Louisiana, Mississippi, Alabama, Missouri
  
• Põhjas: Indiana, Illinois, Maine (Uus-Inglismaal)
  
• 1824 USA koosseisu 24 osariiki
  
• Osariigi staatuse saamine võttis aega: nt. Louisiana 1803, Louisiana osariik 1812
  

Enne kodusõda (1836-1861) juurde veel tuli 10 riiki

• 1861 USA-s kokku 34 osariiki
  
• 1840 juba kolmandik ameeriklastest elas uutes osariikides „läänes“
  
• 1845 „Manifest destiny “ = staatuse ettemääratus: USA laienemine üle mandri on „Jumala poolt antud ülesanne“
  

Kanada piiriäärsete alade asustamine:

• Michigan ( 1837 ), Iowa, Wisconsin, Minnesota (1858)
  
• 1846 Oregoni ühisala jagamine (jälle priiks 49. Laiuskraad):
  
• Oregon ( 1859 ), hiljem Idaho
  

Texase ja teiste Mehhiko alade saamine

• Kuni 1821 Hispaania koloonia: Mehhiko iseseisvumise järel selle osa
  

Territooriumi laienemine: Texas ja Mehhiko alad

• Sõjaline konflikt ameerika sisserändajate ja Mehhiko sõjaväe vahel: nt. Alamo kaitsmine
  
• Tulemuseks Texase Isesesvumine 1836
  
• 1845 Texas uniooni koosseisu
  
• Järgneb sõda mehhiko ja USA vahel 1845-1848, mille tulemusena: USA sai Mehhiko PA aladm piiriks Rio Grande
  
• Hiljem seal Uus Mehhiko (suurem osa) California, Nevada, Utah , Arizona, Colorado (osa)
  
• USA maksis: 18.milj. dollarit
  

Laienemine Läände

• 1848 USA saavutas läänepiiri ja ulatus Atlandilt Vaikse ookeanini täies ulatuses !
  
• Võrdlus: uus USA territoorium (1845-48) 5X Prantsusmaa territoorium !
  
• Vahemaad ja suurus üle mõistuse: nt. Uudise levimine üle mandri kestis 5 kuud
  
• 1853 Mehhiko vastase lõunapiiri revideerimine USA kasuks ostutehinguga
  
• Varsti leiti California kulda: kullapalavik
  
• Texas: lihakarja kasvatamine ja puuvill
  

Olukord enne kodusõda

Enne kodusõda vüetakse veel vastu:

• Lõunas: Arkansas (1836), Florida (1845), Texas (1845), California (1850)
  
• Läänes: Kansas (1861)
  
• Põhjas: vt eelpool
  
• Osariigid idarannikul Mainest Floridani (Nagu tänapäeval)
  
• Osariigid lõunas Floridast Texaseni
  
• Osariigid läänes: piir Texas-Arkansas-Kansas-Iowa-Minnesota
  
• Osariigid põhjas Mainest Minnesotani
  

Territooriumi kasv: Alaska (12.)

• Osariigid Vaikse Ookeani rannikul: California ja Oregon
  
• 1861 kokku 34 osariiki
  
• Vastuvõtmist mõjutab orjuse küsimus !
  
• Kodusõja ajal: Lääne-Virginia (1863) ja Nevada (1864)
  

Alaska ostmine Venemaalt 1867

• Vene koloonia alates 1740. Aastatest
  
• Osteti 7 milj. Dollari eest ja esialgu kriitika
  
• Tulus ost: leiti kulda 19.saj. lõpus
  

Havai 1898

• James Cook 1778
  
• Suhkru tootmine algas 1830. Aastatel
  
• Havai kuninganna kukutamine 1893: USA sõltlaseks
  
• 1898 Hispaania-USA sõja ajal USA okupeerib saared
  
• 1900 territootiumi staatus
  

Uued Kaug-Lääne osariigid peale kodusõda ja enne I MS: 12

• Nebraska (1867), Oklahoma, Lõuna- ja Põhja Dakota, Utah, Montana, Washington, Idaho, Colorado, Uus Mehhiko, Arizona
  

Viimased osariigid Alaska ja Havai

• USA jätkuva lääne ekspansiooni tulemusena kujuneb elust piiriäärsel alal ( frontier ) Oluline ameerika eluolu ja mentaliteeti kujundav võtmekogemus
  

Maa-alade omandamine

13. Asutajariiki idarannikul 1776

Rahulepingu reservmaa SB-lt 1783

Maade ostmine : louisiana Prantsusmaalt 1803, Florida Hispaanialt 1819, Alaska Venemaalt 1867

• Piirilepingud: SB-ga 1818, 1846 ja Mehhikoga 1853
  

• Sõjalise survega: Mehhikolt Texas 1845 ja Mehhiko ülejäänud PA alad 1848 (maksti kaotajale kompensatsiooni ), Havai 1898
  

USA mentaliteedi kujunemine 1790-1861

• Rahvaste sulatusahjus (melting pot) sünnib eriline „ameerika rahvus“, kellel oma „ameerika identiteet“
  
• Progressiusk: tuleviku optimism
  
• Eneseusk: „Meie ühiskond on maailma kõige arenenum ja parem kui teised, kuna on sotsiaalselt dünaamiline“: ... self-made man aristokraatia ja türannia asemel
  
• Vaba ja õiglane ühiskond, kus inimesed on võrdsed (va. Orjad): demokraatlik poliitika
  

USA mentaliteedi kujunemine

• Missioonitunne igal alal: ususektid (nt. Metodistid, baptistid , mormoonid ), Karskusliikumine, naisliikumine , vanglareformid (kasvatav vangla surmanuhtluse asemel)
  

Mõjutajad:

• SB traditsioonid, protestantism , PA omapära, valgustus , romantika
  
• „Lääne hõivamine“ (The winning of the West); elu piiripärases dümaamilises tsoonis (frontier)
  

... Piiramatute võimaluste maa tavainimeste ja surutute ja tõrjute eurooplaste jaoks

• Liikuv põllumajanduslik ühiskond
  
• Paralleelselt kapitalismi areng: heaolu garantii (Alexander Hamilton )
  
• Eraettevõtluse ja tööstuse soosimine ( kaitsetollid )
  
• Väga soodne majandusareng , mida toetab kasvav immigratsioon ja odava ja viljaka põllumaa olemasolu (Kesk-Läänes)
  
• Dünaamilisus ja innovatiivsus (nt. Naiste (kõrg)kooliharidus, viljalõikusmasin)
  
• Ühiskonna olulised kujundajad : kristlus , kapitalism , demokraatia (Sotsiaalsete ja poliitliste võimaluste võrdsus)
  
• Ameerika idealism (T.Jefferson): rõhtutue paradiis: tavainimeste väärtused ja kultustamine eliidi asemel
  
• Populism
  
• Ameerika „naiivsus“
  
• Euroopa kultiveeritud eliidi nägemus: Ameerika kultuuritus
  

USA majanduselu 1783-1804

• Hamilton soovis rajada riigile keskpanga, mis kontrolliks pangandust: oluline saavutada rahaline stabiilsus: õnnestus 1797
  
• Tegevusluba vaid 20 a
  
• 1811 ei uuendatud, vastu antiföderalistid
  
• Asutati uuesti (uue sõja mõjul) 1816-17
  
• Hamilton soovis turgutada USA tööstust ja kaubandust, vastu antiföderalist T.Jefferson , kelle ideaaliks oli põllumajandusriik (farmer on ise enda peremees )
  
• Raha tõi ühismaade müük
  
• Revolutsiooni pärand: pooldati väikseid makse, tollitulud olulised (kaitsetollid,tootmismaksud)
  
• 1791 viskimaks (eirati läänes): viskimäss Pennsylvanias 1794
  
• 1786 rahaühik dollar
  
• Jõukad said laenu föderaalriigi kassast (et tugevneks nende side föderaalriigiga)
  
• Föderalist Hamilton soovis, et föderaalriik garanteeris osariikide võlad: rahva sidumine föderaalriigiga
  

... läks läbi kuigi
... Sellele oli vastu nt Jefferson, kelle arvates iga indiviid oli eelkõige oma osariigi kodanik
.... Poliitilise lõhe süvenemine: areng kahe partei süsteemi poole

• Pöördeline avastus: 1793 leiutati puuvillapuhastusmasin, mis eraldas puuvilla seemnetest senisest 50x kiiremini
  
• Puuvillast sai tulus kaubaartikkel Lõuna plantaažide jaoks
  
• Puuvilla orjanduslik tootmine laienes pidevalt (Ka läände kuni texaseni) 19.saj. I poolel
  
• Eksport SB:sse ja USA põhjaosariikidesse, kus asusid tekstiilitehased
  

USA Välispoliitika 1793-1853

• Esimene probleem Prantsuse revolutsioon (1789...) ja sõda Euroopas, kuna
  
• 1778 Prantsusmaa liit kehtis veel 1793 kui Euroopas algas sõda SB ja Prantsusmaa vahel: liidust vabanemine 1798
  
• Probleem: SB/PR vahele jäämine
  
• Esialgu USA erapooletus kaubandulikel motiividel
  
• Presidentide hoiak:
  

G.Washington (1789-97): ettevaatlik

J. Adams (1797-1801): USA peab olema SB poolel

T. Jefferson (1801-1809): sümpaatia prantslaste poolel, aga USA ei pea sekkuma sõtta

• 1793 PR diplomaat E.-C.Genét saabus USAsse
  
• Tulemus: võttis ameerika meremehi „tööle“ inglise laevu kaaperdama ja „retkedele“ Hispaania Floridasse
  
• Reageerib Washington: tegevus pole kooskõlas diplomaatia reeglitega, sest USA on erapooletu riik.
  
• 1795 USA saadab läbirääkija SB-sse
  
• SB: lubas vabastada Suure Järvistu kindlused, kuhu inglased olid jätnud oma sõjaväe ja lubas USA põhjapiiri paika panna
  
• 1797 USA läbirääkijad Prantsusmaale:
  
• Skandaal : Prantsuse läbirääkija „X,Y,Z“ nõudsid altkäemaksu ja laenu PR-le ... USA ei ole nõus
  
• USA ja PR suhted halvenevad: mitteametlik meresõda 1798-1800
  
• 1800 suhete normaliseerumine
  
• USA-le oluline mereteede vabadus ja liiklus Suure Järvistu aladel ja mississsipi jõel
  
• Inglased (ja prantslased) kaaperdavad USA laevu ja USA meremeestest saavad inimröövide ohvrid 1803
  
• 1801- 1805 probleemid Vahemere piirkonnas
  
• SB sõjalaev tulisyab ameeriklaste laeva ... USA embargo act (1807.1809): mh USA laevad ei tohi ilma loata sõita võõrriikide sadamasse
  
• SB on kehtestanud Pr vastase mereblokaadi 1808 USA väliskaubanduse peatumine
  

USA ja SB suhete pingestumine
Ameerikaste rahulolematuse põhjused:

• SB piiras ja takistas USA kaubavahetust Prantsusmaaga
  
• USA kodanike (meremeeste ja SB väejooksikute) sunniviisiline värbamine laevastikku
  
• SB toetab ameerika indiaanlasi (plaan moodustada Ohio piirkonna indiaanlaste puhverriik )
  
• Ameerika rahvuslik au oli haavatud, kuna SB käitus nagu koloniaalisand
  

1812. Sõda USA ja SB vahel

• USAs levib Kanada vallutamise plaan (karusnahad!)
  
• 1812 USA kuulutab sõja SB-le !
  
• „Mr. Madisoni sõda“ (president 1809-1817) / USA „II vabadussõda“
  
• Toimub maailma meredel ja Suure Järvistu aladel: puudub ühtne rindejoon
  
• 1814 inglased hävitavad pealinna Washintoni
  
• USA-s üldine patriootiline vaimustus ! Kangelane Andrew Jackson (USA tulevane populistlik president)
  
• Paralleelselt soimub Indiaanisõda: 1811 pealik Tecumseh üritab rajada indiaanlaste konföderatsiooni liidus SB-ga
  
• Aasta 1812. Sõda (1812-1815)
  
• Pildil pealik Tecumseh
  
• Suhtumine sõtta: Lõuna ja Lääne pooldavad sõda ja Uus-Inglismaa (nt Mass.) pooldab rahu
  
• Föderalistide „riigireetmine“
  
• Dets. 1814: Genti rahuleping
  

USA välispoliitika 1810. Aastatel

• USA ja SB: mõlemad arvavad , et nad on võitnud sõja: piirimuutusi ei ole
  
• Sõjal on pos. Mõju Ameerika tööstusele: Uus-Inglismaa tekstiilitööstuse algus (varem eksporditi SB tehastesse)
  
• Oluline president James Monroe periood (1817-1825):
  
• Kaitsetollid: majanduslik iseseisvus on sama tähtis poliitiline iseseisvus
  

PUUDUV OSA

USA merelise imperialismi sissejuhatus 1850. Aastatel

• Rahuleping 1848: kinnitas, et texas kuulub USA-le ja andis põhjapool Rio Grandet asuvad Mehhiko alad USA-le
  

PUUDUV OSA
Sisepoliitika ja parteide areng 1789-1860
Presidendid

• Esimesed presidendid on eliidi hulgast pärit kangelased („Riigiisad“), seejärel soositakse „tavainimesi“, kellega kerge samastuda
  
• I president parteitu föderalismi pooldaja G Washington (2x 1789-97) Virginiast
  
• II Föderalist John Adams (1797-1801) Mass.
  

Välispoliitika mõju:

• Föderalistide jaoks on Pr. Revolutsioon võõras (väikese grupi terror ) ja SB eelistamine: Hamilton, Adams ehk „ aristokraadid “
  
• Antiföderalistid näevad pr. Revolutsioonis demokraatia võitu: pääsevad võimule 19.saj. alguses
  
• III president on antiföderalist demokraat T.Jefferson (1801-1809)
  
• 1792 antiföderalistide fraktsioonist kujuneb uue nimega partei: Demokraatlik-Vabariiklik partei (tänapäeva demokraatliku partei eelkäija)
  
• Jeffersoni eesmärgiks on demokraatia tugevdamine ( vastaste jaoks „Napoleon“)
  

Adams ja Jefferson

• Jefferson on pop. Kuju, keda „tavainimesed“ toetavad
  
• Kujuneb terav vastasseis: J.Adams/T.Jefferson: mõlemad on Ameerika revolutsiooni juhtivad teoreetikud ja iseseisvusdeklaratsiooni autorid, kes hiljem ei salli teineteist
  
• Surevad samal päeval ehk rahvuspühal: 4.7. 1826
  

Adams

• On „ puritaan “: kuiv jurist Uus-Inglismaalt, kellele ei meeldi prantsuse moraal
  
• Prantsuse revolutsioon = kaasas halvim osa inimkonnast
  
• Aristokraat, kes ei väärtusta tavainimese võimeid, samas esindab piirkonda, kus orjus likvideerub
  
• Presidendina surus läbi immigratsiooni ja mässamist piiravad seadused (kehtis 1798-1801) radikalismi leviku tõkestamiseks
  
• Tugev keskvalitsus, kommerts - ja finantshuvid
  
• Ebapopulaarsena kaotas valimised
  
• Föderalistide partei likvideerub 1814, kuna said sõjas riigireetjate maine
  

Jefferson

• Suurmaaomanik Virginiast, kes üle 200 orja omanik
  
• Teadlase tüüpi mees ja seltskonnategelane
  
• Vaatamata taustale sai temast tavainimeste esindaja ja eestkõneleja: vabadus, vendlus, meeste võrdsus
  
• Põllumajanduse huvide esindamine
  
• Pooldas osariikide vabadust ja välispoliitikas sümpaatia Pr vastu, Inglismaa „Põlisvaenlane“
  
• Presidendina salliv: sõnavabadus !
  

Demokraatia areng USA-s: „ Jacksoni demokraatia“ 1828-1850
Andrew Jackson presidendina (1829-37)

• Jeffersoni ideaal: farmerite ühiskond ja valgete meeste võrdsus (tegelikult J. Orjuse poolt)
  
• Tõstab tavaameeriklased au sisse: „tavainimeste“ demokraatia kultuse tipp
  
• Peab ennast kõikide ameeriklaste usaldusisikuks: populistlik demokraatia
  
• Esimene „läänest“ (Tennessee) pärit president
  
• Tagasihoidliku päritoluga sõjakangelane
  
• Otsekohene , lihtne ja aus
  
• Tohutult populaarne kuju !
  

Jackson presidendina

• Presidendi- ja täitevvõimu kasvatamine valitsuse ja kongressi arvel
  
• Ei austanud kongressi ega ülemkohtu otsuseid, kuna oli saanud volitused otse rahvalt
  
• „Kuningas Andrew“ soosis räigelt oma mõtte- ja blokikaaslasi
  

Sisepoliitika:

• „spoils system“: „to the victor belongs the spoils“
  
• President paneb föderaalriigi tasemel ametisse oma partei mehed
  
• Riigiametit võib pidada iga üks, oluline poliitiliste vaadete õigsus
  
• Populismi poliitiline taust: meesvalijaskonna märkimisväärne laiendamine
  
• Uutes osariikides on enamasti meeste üldine valimisõigus ( alustaja Vermont 1791) ja välja jäid lõuna neegerorjad
  

USA PARTEIDE ARENG 1789-1861
PUUDUV OSA !!!!!

• Näiline vastuolu selles, et demokraadid pooldavad orjust (kuna küsimuse üle otsustamine on iga osariigi demokraatlik õigus)
  
• 19 saj. Keskpaiku kujuneb jaotus vabariiklased (orjavabas põhjas) / demokraadid (orjanduslikus lõunas) regionaalseks
  
• Vabariiklase Lincolni valmini presidendiks on kodusõja ajendiks: algab vabariiklaste võimuajastu 1861-1885
  

Demokraadid:

• Ülekaalus lõunapoolsetes osariikides
  
• Osariikide õigused
  
• Demokraatia
  
• Orjus
  
• Põllumajandus, vabakaubandus
  
• Pooldajad „tavainimesed“ (linnatöölised, väikefarmerid), istanduste orjaomanikud, katoliiklased
  

Vabariiklased:

• Ülekaalus põhjapoolsetes osariikides
  
• Tugev keskvalitsus
  
• Orjuse vastased
  
• Tööstus,kaitsetollid
  
• Pooldajad, kirde vana „aristokraatia“, põhja farmerid, protestandid
  

Ajutised Väikeparteid:
Nende platvormiks on nt vihavaen uute sisserändajate vastu , nt. Ameerika Nativistide Partei
Periodiseering
I parteide süsteem 1792-1824:

• Föderalistid (hamilton, j.adams) / Demokraatlik Vabariiklaste partei (Jefferson, Madison)
  
• Esialgu võimul föderalistid, alates 1801 DVP
  
• 1816-1834 „Era of good feelings“: rahvas on ühinenud DVP taha.
  
• 1824-1828 poliitiline ebastabiilsus
  

II parteide süsteem 1828-1854:

• Demokraadid/ Viigid
  

• Jacksoni demokraatia 1828-1850: huvi hääletamise vastu kasvab kiiresti
  

III parteide süsteem 1854-1885/ 1895 :

• Domineerivad vabariiklased
  
• Märksõnad: natsionalism , moderniseerumine , rass , ekspansioon , Kaug-Läände, moodse tööstusriigi areng
  

1850. aastatel USA-s neli regiooni

Põhjapoolsed osariigid (Uus Inglismaa)

• Puritaani taust ja protestantluse kants , kus toimumas katoliiklaste invasioon : 1850-tel ületas Bostonis iiri päritolu kat. Arv kohalike prot arvu)
  
• Anglosaksi elanikkond
  
• Väljakujunenud ( hierarhiline ) ühiskond: vana „aristokraatia“
  
• Arenev tööstus, kaubandus, taanduv põllumajandus
  
• Intellektuaalsus ja teoloogia
  

Keskmised osariigid (NY,Pennsylvania)

• Dünaamiline piirkond: nt. Rahvusvaheline metropol NY, kus 1840 on 350 000 elan . Ja kultuurikeskus Philadelphia
  
• Paljurahvuseline
  
• Äri, poliitika ja uus tehnoloogia
  
• Arenevad nii tööstus kui ka
  

Lõunaosariigid (idarannikul)

• Orjanduslikud puuvillaplantaažid: 1820. Aastatest alates tõusuaeg ja vastuolude tugevnemine (mustanahalised moodustavad riikides enamuse)
  
• Tugevad ususektid
  
• Oluline päritolu ja varandus : hierarhiline ühiskond, kuhu vähe sisserändajaid
  
• 19.saj. I poolel lõuna laieneb kuni Texaseni (lõunapoolsel läänel ühisjooni nii lääne kui ka lõunaga)
  

Lääs = Frontier (Loodeterritoorium, tänapäeva Kesk-Lääs)

• Dünaamiline ja laienev võimaluste maa („paradiis“), kust otsitakse heaolu
  
• Perefarmid, vaba tööjõu ja perefarmid
  
• Asunikud pärit nii vanadest osariikidest kui ka lääne-euroopast (esialgu Inglismaalt, Iirimaalt, saksa aladelt)
  
• Tõsimeeste kants
  

California: ühisjooni läänega ja vabameelsus
Ekspansioonist kriisi tekkimiseni: taust
Puuduv osa !
1790 4milj. 13 osariiki
1830 13 milj 24 osariiki
1850 23 milj. 31 osariiki
1845 elas Mississippist lääne pool 20 000 valget
1850 10% oli sündinud välismaal: kat. Iirlaste hoogne sisseränne algab 1840. Aastatel
1850 oli linnaelanikkonna osakaal 15 %
1860 31 milj
Ühiskonda hakkavad lõhestama sisepinged: nt. Orjuse küsimus tõuseb päevakorda alates 1830. Aastatel
Majandus ja mentaliteet

• 1820.-1830. Aastatel toimub majanduse mitmekesistumine : uued masinad , tööstus areneb põhjas ja jätkub puuvilla võidukäik
  
• 1860 USA lõuna oli maailma suurim puuvilla tootja !
  
• Jacksoni perioodil õpetati, et USA on eeskujuks 90% inimkonnast !
  

... Jätkub „Maailma parima demokraatliku tuleviku ühiskonna ehitamine“
... materiaalsete väärtuste esile tõstmine: progress, praktilisus , ja pragmaatilisus
...välismaailma nägemus: keskklassi kodanlik keskpärasus ja ameerika ainelisuse taunimine
Religiooni mõju kasvab

• Nn. Teine ärkamine 1830. Aastatel
  
• Protestantismi uued voolud : metodistid (suurim kirik USA-s 1840. Aastatel) ja baptistid
  
• Mormoonid (Joseph Smith 1830, hiljem Utah)
  
• Iirlaste immigratsiooni mõju: kodusõja eelõhtul on roomakat. Kirik suurim konfessioon USA-s
  
• Rändjutustajate suur mõju
  

Suhtumine indiaanlastesse enne kodusõda

• The types of mankind 1854: valge rass on ülirass ja indiaanlased ja neegrid kuuluvad vähemarenenud rasside hulka
  
• Indiaanlased ühiskonna väline rass
  
• Lõhestunud suhtumine: imetlus ja põlgus
  
• Esialgu sooviti assimileerida, seejärel võeti kasutusele reservaadid 1830. Aastatel (Oklahoma)
  
• Lääne väljarändajate jaoks indiaanlane oli vaenlane
  

• Filosoofid, kirjanikud , ajaloolased tundsid huvi indiaanlaste vastu: romantika idealiseeriv looduslapse teooria:
  

... loodi müüt metsikust läänest ja indiaanimütoloogia:
... J.F.Cooper. Viimane mohikaanlane (1826)
... H.W.Longfellow. Song of Hiawatha (1855)

• Antropoloogid: indiaanlased on kõrgema rassi esindajad kui mustanahalised:
  

... armastavad vabadust, võimatu orjastada,
... samas metsikud olendid, keda „valgetel“ on vaja allutada: „ loomulikud kaotajad“
„ Neegrite “ positsioon ühiskonnas enne kodusõda

• Moodustasid juba ammu ameerika ühiskonna ja majanduse lahutamatu osa: lõunas vallasvara
  
• NB! Briti saartel orjus uusajal tundmatu
  
• Vastuolus põhiseadusega ?
  
• Assimileeritus
  
• „Neegrite“ elu-olu ja positsioon varieerus: orjad lõunas maapiirkondades / vabad põhjas linnades:
  

... põhjapoolsetes osariikides põhiseaduslikud õigused ja pidasid ennast ameeriklasteks

• Lõunas enamuse moodustasid põllutööorjad ja valgetel kõrvalperekondade institutsioon ja kirjaoskamatud
  
• „Neegrid“ moodustasid ühiskonna põhjakihi igal pool
  
• Orjuse põhjendamine: Antiik-Kreeka- Rooma , piibel, orjus Aafrikas, (väikese ajuga) alamrass . Head isandad (kuna ori oli kallis investeering)
  

Orjuseküsimuse areng

• Esialgu loodeti, et orjus kaob iseenesest, kuna pole maj. Tulus
  
• Põhjaosariikides likvideerus aastaks 1804
  
• 1787 määrus keelustas orjuse loodeterritooriumil
  
• 1808 keelustati rahvusvaheline orjakaubandus Aafrikast USA-sse
  
• 1817 selts orjade saatmiseks Aafrikasse
  
• 1793 leiutati mehaaniline puuvillapuhastusmasin (eraldas seemned): sellest alates orjus eriti tulus.
  
• Alates 1812. Aastast tekstiilitööstuse kiire areng põhjaosariikides:
  

... Toorainet puuvilla kasvatati lõunaosariikides orajtööna
... Tulus puuvillakasvatus ja orjandus levis USA lõunarannikult läände
... 19.saj. I poolel puuvillast sai „Lõuna kuningas“: 1820-1860 kasumid suurenevad
Missouri kompromiss 1820

• Uute osariikide vastuvõtmisel muutus oluliseks tüliküsimuseks see, kas uues osariigis on orjus lubatud või mitte: oluline tasakaalu säilimine
  

Kongressil Missouri kompromiss 1820:
... võeti vastu orjanduslik Missouri ja mitteorjanduslik Maine
... kongress keelustas orjuse nendel aladel, mis paknesid põhjapool missouri lõunapiiri (va.Missouris): orjuse piiriks (läänes) sai 36. Laiuskraad

• Saavutati habras poliitiline tasakaal: 12 orjanduslikku / 12 mitteorjanduslikku riiki, aga probleem jäi lahendamata
  
• 1810: 1 milj. Orja
  
• 1830 2 milj. Orja
  
• 1860 4 milj. Orja + 0,5 milj vabastatud
  
• 1831 asutas W.L.Garrison (mass.) ajalehe The liberator:“Ebaameerikaliku ja ebainimliku orjuse institutsiooni peab likvideerima “
  

... Orjuse patt ja julm nähtus
Avalik arvamus

• Algab orjuse-vastane ajakirjandussõda ja 1833 orjuse-vastaste ühingute asutamine põhjaosariikides: põgenenud orjade vabastamine
  
• Abolitsionistid: orjuse peab likvideerima kohe !
  
• Oluline ilukirjanduse mõju:
  
• ... 1852 Harriet Beecher Stowe orjuse-vastane rahvusvaheline bestseller Onu Tomi onnike
  
• ... 1910 tõlgitud 21 keelde !
  
• ... äratas sümpaatiat mustanahaliste vastu
  
• ... USA kodusõjas Euroopa avalik arvamus põhjaosariikide poolel
  

• Kongressil võitleb orjuse vastu ex-president J.Q.Adams 1830. Aastatel
  

• Metodistide ja baptistide misjonitöö mustanahaliste hulgas
  

• 1830. Aastatel algasid orjade massirahutused lõunas
  
• Orjuse keelustamine: 1833 Briti kolooniates ja 1848 Prantsusmaa kolooniates
  
• 19.saj. keskpaiku nõuab põhjaosariikide avalik arvamus orjuse kui „USA demokraatia häbipleki“ lahendamist, millega lõunaosariikide plantaatorid ei nõustu.
  

PUUDUV OSA !!!
SÕJA KAOTUSED

• Uniooni võit, aga sügavad sõjahaavad!
  
• Suri 620 000 sõdurit + tundmatul arvul tsiviile
  
• „Viimane langenu“ oli president A. Lincoln , kelle fanaatiline orjuse pooldaja Jon Wilkes Booth lasi maha 14.4.1865 (L. Oli valitud II korda presidendiks 1864):
  

... tegelikult raske lööl lõunale, sest L. Plaan oli olnud lõuna tagasi võtmine uniooni koosseisu ilma kättemaksuta !
... Surma järel võimule äärmusvabariiklased, nn „kättemaksu inglid “
IV Sõja tulemused ja tähendus

• USA ajaloo kõige surmarohkem sõda
  
• Orjuse likvideerimine: probleem moondub rassiprobleemiks
  
• Uniooni taastamine
  
• Föderaalriigi valitsuse tugevnemine ja jätkub vabariiklaste domineerimine
  
• Lõuna oli ruineeritud: orjanduslik puuvillakasvatus oli hävitatud
  

.. Põllumajandusliku lõuna majanduliku allakäik jätkub kuni I MS-ni
... Jänkide „põhja maailma“ võit ja kehtestumine: seal 19.saj. II poolel tööstuse kiire areng (1885 tööstus saavutas seal aasta 1860 taseme)
Taasülesehitamise periood 1865-1877

• Lähtekoht: unioon on allutanud konföderatsiooni
  

... sõja tulemus: osariikidel ei ole õigust astuda välja unioonist

• Uued probleemid:
  

Kuidas konföderatsiooni riikidesse peaks suhtuma /vastuvõtmine uniooni ?

• Lincoln: mässus osalesid üksikisikud ja osariikide väljaastumine oli ebaseaduslik ja kehtetu
  

... uniooniga taasühinemiseks on nendel vaja likvideerida orjus.

• Kongress: Mässulise osariigi uniooni tagasi astumise eelduseks on lojaalsusvanne (üle 51% ei realiseeru)
  
• Uus president Andrew Johnson : võis käituda esimesed 8 kuud mõõdukalt, nt. Kuulutas välja esimese amnestia 1865.a.mais
  

... ei meeldi kongressile
Kongress: endised konf. Ametnikud ei tohi olla edaspidi riigiametnikud ja uniooni tagasivõtmine ei ole formaalsus .

Mida peaks tegema endiste orjadega ?

• 1865 lõunas uued põhiseadused: keelustasid orjuse, aga mustanahalistel ei ole valimisõigust.
  

Taasülesseehitamise periood
... Lõuna proovib taastada „vana korra“: osariigid kehtestasid mustanahalistele eraldi seadusi
... Lõuna enesekaitse : mustanahalistel ei ole õigust hääleõigusele ja ei anta riigiameteid
... Põhjaosariigid ei ole sellega nõus!

• Vaidlused kongressis: lõuna kaotab seal viimase mõjuvõimu 1865 a. detsembris
  
• Kongressi otsused dets 1865-juuli 1866: põhiseaduse lisad 13. Ja 14. , mis keelustasid orjuse ja sunnitöö USA aladel ja neegrid on USA kodanikud (kellele kuulub hääleõigus)
  
• 1866 kongressi valimised võidavad radikaalvabariiklased:
  
• Reconstruction Act: lõuna jagamine viieks sõjaliseks ringkonnaks (va Tennessee) ... seejärel lõunas jänkide sõjaline järelevalvereziim 1867-1877
  
• Meesneegritele antakse valimisõigus ja võimalus töötada riigiametnikuna
  
• Takistava kirjaoskamatuse likvideerimiseks asutatakse koole
  
• Lõunasse saabub hulgaliselt põhjast sisserändajaid: seiklejatest „pambumehed“, õpetajad jne.
  

• Jätkub 1865 alanud konflikt presidendi ja kongressi vahel:
  

... A.Johnson proovitakse tagandada 1867-1868: kongress kaotab

• Põhiseaduse 15. Parandus 1869: keelati hääleõiguse piiramine rassi,nahavärvi või endise orjastaatuse alusel (jõustus 1870)
  

... Realiseerus vastu lõuna valgete tahtmist !
... Lahendus: rassiline segregatsioon !

• Probleem: ei viida läbi majandusreforme, mille tulemusena mustada aineline elu-olu ei parane
  
• Lõuna osariikide lubamine kongressi 1866-1870
  
• 1872 kongress andis II amnestia (500 konföd. Juhtivale tegelasele)
  
• Demokraatlik partei taastab oma määrava positsiooni lõuna aladel (halduses) perioodil 1869 (esimesed Tennessee ja Virginia)- 1877 (viimased kolm Luisiana, Florida ja Lõuna-Carolina):
  

... 1877 lahkusid lõunast viimased uniooni väeosad (vajati läänes)

• 1868 valitakse presidendiks vabariiklasest sõjakangelane U.Grant (kuni 1877 a-ni)
  
• 1860.a. II poolel kaotanud konföderatsiooni meeste kibestus sisserändajate, lõuna koostöökonjunkturistide ja mustanahaliste vastu.
  
• Toona mustade soosimine ja „üliesindatus“ halduses ja valimistel ja vastavalt endiste konföd. Tegelaste diskrimineerimine
  
• 1870 mustanahaliste osa elanikkonnast oli suurim Lõuna-Carolinas (59%) ja Mississippis (54%) ja väikseim Põhja-Carolinas (37%) ja Texases (31%)
  
• Kontrolli taastamine salaseltside abil: Ku Klux Klan 1865.
  
• KKK asutati Tennessees: aja möödudes keskpunkti tõuseb endiste orjade distsiplineerimine (nt relvade konfiskeerimine nende käest) ja 1870. Aastate alguses mustanahaliste terroriseerimine
  
• Perioodi lõpuks on valge ülemrass taastanud oma positsioonid
  
• KKK tegevuse pidurdamiseks Force Act 1870:
  

... KKK hääbub kiiresti (asutatakse uuesti 1915)
... samas rassivägivald (lintšimine) ei kahane vaid pigem kasvab 19.saj. II poolel.

• 1876-77 poliitiline kompromiss põhja ja lõuna vahel:
  

... seejärel lõunas toimus poliitiline taandareng 1880. Aastatest alates

• Eriti 1890. Aastatel mustanahaliste poliitiliste õiguste piiramine: nt valimisõiguse eelduseks määrati kirjaoskus , kehtestati varanduslik tsensus
  
• Tulemus: mustade igapäevaelu pole muutunud oluliselt paremaks (va. Koolituse saamine)
  
• Realne olukord: nad on II klassi kodanikud
  

PUUDUV OSA!!!
Taasülesehitamise periood

• 20.saj. alguses mustanahalisi on 10% elanik., elavad enamasti lõunas on maarentnikud
  
• Rassilise diskrimineerimise institutsioon kogu USA-s 1880-1960.a-ni: eraldi koolid , restoranid , trammivagunid, pargipingid jne.
  

... esialgu kinnitati vägivalla abil
... seejärel seadused legaliseerivad segregatsiooni

• Tänapäeval ajaloolaste hinnang taasülesehitamise perioodile: ebaõnnestumine mitmet moodi.
  

Regioonide majanduslik areng 1860-1880

• 1860 USA jõukamad osariigid : texas, Louisiana, Mississippi, Georgia, Lõuna-Carolina
  
• 1860 USA vaesemad osariigid: Kansas (Nebraska), Minnesota, Wisconsin, Michigan
  
• 1880 USA jõukamad osariigid: Massachusetts, Conneticut, Rhode island, New York, Pennsylvania, Ohio, New Jersey
  
• 1880 USA vaeseimad osariigid: Lõuna-Carolina, Arkansas, Alabama, Florida, Mississippi, Põhja-Carolina
  
• Louisiana 1896: 130 000 mustanahalisel valimisõigus
  
• Louisiana 1900: 1350 mustanalisel valimisõigus
  

Elanikkond arvudes

• 1776: 2,5 milj.
  
• 1860: 31,5 milj.
  
• 1880: 50 milj.
  
• 1900: 76 milj
  
• 1920: 106 milj.
  
• 1940: 131 milj.
  
• 1820-1967 USAsse saabus 44milj. Immigranti:
  

... 1890-1920 saabus 19milj.
... 1900-1914 saabus 13milj
Tippajastu 1901-1910 saabus 9 milj.
Immigratsiooni „lained“ ja immigrantide päritolu
Koloniaalajastu (1607-1776)

• Peamiselt Inglismaalt (50%), ka šotimaalt ja Saksa aladelt (ja orjad Aafrikast)
  
• Lisaks veel hollandlasi, prantslasi (idarannikul hugenotte), rootslasi, soomlasi, iirlasi
  
• Peamiselt protestandid
  

Revolutsioonide ajastu (1776-1820)

• Immigratsioon vähenes
  

Immigratsiooni I laine (1820-1880)

• 1821-1840: 751 000
  
• 1841 -1860: 4,3 milj.
  
• 1865-1880: ½milj. Eurooplast rändas igal aastal
  

• Immigrandid pärinesid Lääne- ja Põhja-Euroopa aladelt
  
• Inglismaalt, Iirimaalt, Saksamaalt, Skandinaaviast
  
• „Vanad immigrandid“, „õiged“ ja soovitud ameeriklased olid protestandid (va iirlased): WASP
  
• 1830. Aastatel 1/3 on iirlased, 1840- 1844 : 250 000, 1851 : 250 000 , 1840-1870: 2milj iirlast
  
• Rajavad perefarmid
  

• 1848-1855 rändamise põhjuseks näljahädad ( iirimaa ), poliitilised rahutused -repressioonid (saksa aladel)
  
• 1840. Aastatest alates levib Euroopas müüt Ameerika kuldmaast (vvärismetallide leiud eriti peale kodusõda)
  
• Homestead act ( 1862 ): ( uutel Kaug-Lääne) aladel uusasunik saab (põllu)maad tasuta 64 ha eeldusel , et ta tasub 10 dollarit ja elab valdusel vähemalt 5 aastat.
  
• Peale kodusõda USA põhjaosariikide tööstuse kiire areng, kuna jätkub odavat tööjõudu
  
• Ajutine vähenemine 1870. Aastatel kui USA-s oli majanduslangus
  

Immigratsiooni II laine (1880-1914)
1881-190: saabus 23 milj.

• Suurim ränne ajaloos !
  
• Algas emigreerumine Ida-Ja Lõuna-Euroopast 1milj aastas: 1907 : 1,2 milj
  
• Austria-Ungarist ja Venemaalt (palju vähemusrahvusi: nt poolakad, ungarlased, juudid ) ning Itaaliast
  
• „Uues immigrandid“, keda peeti alaväärseteks ja ohtlikeks (mitteprotestandid): katooliiklased ja juudid (NY-s 80 000 juuti 1870, 1915: 1,5 milj.)
  
• Kardeti nende „ebaameerikalikku“ iseloomu (kuna enamasti pärit absoluutse mpnarhia riikidest) ja USA demokraatia ohtu sattumist
  
• Jäid elama suurlinnadesse: kirderanniku ja Kesk-Lääne tehasetöölised
  
• Uus alamklass (enne iirlased)
  
• Kaks võimsat immigratsiooni perioodi: 1882-1895, 1902-1914: üle miljoni aastas
  
• Mittesoovitud immigrandid: hiinlased, jaapanlased („kollane hädaoht“) , mehhiklased
  

II laine: mittesoovitav element

• Hiinlased saabusid läänerannikule alates 1850.aastatest (70 000, raudtee ehitajad)
  
• Keelavad seadused 1880,1882 (1892 pikendati), alaliseks 1902 (I MS järel lubati USA:sse 105 hiinlast aastas)
  
• Veidi hiljem jaapanlaste (1890.aastatel 1 000 aastas) ja mehhiklaste sisserände piiramine
  
• Nn ülalpeetavate tagasisaatmine
  
• 1887 immigratsiooni-vastase ühingu asutamine (iirlaste ja itaallaste vastane)
  

Immigratsiooni piiramine (1914-1939)

• 1917 hariduslik piirang
  
• 1921 ja 1924 kvootide kehtestamine (2% aasta 1890 immigrantide arvust):
  
• Soov piirata Ida- ja Lõuna-Euroopast pärit immigrantide arvu
  
• Immigratsiooni lõpp (1924-1929)
  
• 1930. Aastatel saabus vaid 70 000 immigranti: põgenikud euroopast
  

Immigrantide päritolumaa (1821-1929)

• Saksamaa 5 900 000, Iirimaa 4 600 000, Itaalia 4 600 000, Austria-Ungari 4 100 000 (mimeid rahvusi, SB 3 300 000 (va.Iirimaa), Venemaa 3 300 000 (vähemusrahvused) , Rootsi 1 400 000, Norra 850 000, Soome 280 000
  
• Osa saabunutest kogus raha ja pöördus tagasi „vanale maale“
  

Emigreerumine põhjused 19.saj. II poolel

Euroopa populatsiooni kiire juurdekasv !... tööpuudus Euroopas, Ameerikas puudus tööjõust (areng maailma juhtivaks tööstusriigiks)

Vaesus ja maapuudus (nt. Lõuna-Itaalias)

Vähemusrahvaste tagakiusamine (usuline, keeleliskultuuriline, nt. Venemaa juudid ja poolakad)

Isiklikud põhjused (probleemid eraelus)

Ameerika võimalused: kullapalavik, tasuta põllumaa andmine Kaug-Läänes (1862-90), kõrgem elatustase .... Ameerikas kiire maj. Kasv
Immigrantide elu 19.saj. II poolel

• Nad väldivad lõuna osariike, kuna seal ei ole töökohti
  
• Tippsihtpunktid: kirderannik (Mass., NY) ja Kesk-Lääne tööstuslinnad (nt. Chicago ) ja Kaug-Lääne alad
  
• Koondumine oma linnaosadesse: juudid Manhattanil 1916 60% mustanahalised Harlemis 1920: 98 % , Finntown 10 000 jne. (NY-s 50 % on uues immigrandid): mh omakeelsed lehed, seltsimajad, toiduärid
  
• Nt. Põhjamaalased koonduvad minnesotasse, kus on harjumuspärane kliima
  
• 20.saj. alguses 25-30% ameeriklastest on I-II põlvkonna immigrandid
  
•