Ameerika Ühendriigid 17. - 19.saj (0)

Ameerika Ühendriigid 17.- 19. sajandil
Põhja-Ameerika koloniseerimine
16.saj algul jõudsid Florida rannikule konkistadoorid-hispaanlastest
vallutajad, kellele järgnesid ka muud rahvad
Väljarändajad-maata talupojad, käsitöölised, kaupmehed, lihtsalt
seiklejad ja ka usulistel motiividel kodumaalt lahkunud
17.saj alguseks oli seal kolooniaid paljudel riikidel, kaasnes omavaheline
konkurents, esialgu jäid peale inglased ja prantslased
Prantslased tõrjuti järkjärgult välja, Euroopast toodi kaasa seisuslikud
vaheseinad, aadli ja vaimulikkonna eesõigused ning elanikkonda
koormav maksusüsteem
Inglaste kolooniates oli hoopis vabameelsem poliitiline kord, tööjõulisem
elanikkond ning tegusamalt toimiv valitsemisaparaat
1763.aastal kaotasid prantslased lõplikult oma asumaad Põhja-Ameerikas
Seitsmeaastase sõja tagajärjel
Inglise kolooniate elukorraldus
18.saj keskpaigaks oli P-Ameerika idarannikul 13 eripalgelist Inglise
kolooniat, igaühel oma esinduskogu ja omavalitsus
Põhja- ja lõunapoolsete asumaade elulaad, majanduslik areng ja
valitsemiskorraldus olid aga üsnagi erinevad
Põhjapoolsed kolooniad Lõunapoolsed kolooniad
farmerlik põllumajandus, kus farmer ·
majanduse aluseks hiigelsuured
hairs ise põldu, käis jahil, tegi puuvilla- ja tubakaistandused
sepatööd, kudus riiet, ehitas, tegi kõik ·
kuna tööjõudu ei jätkunud, hakati
majapidamises vajaliku Aafrikast sisse vedama neegerorje
Ameerika elulaad ­ aktiivsus ja ·
Ümberasunud pidasid end kuninga
ettevõtlikkus alamateks
Metsade rohkus võimaldas tegelda
laevaehituse ja käsitööga
Kujunesid iseseisvad vabariigid
Kolooniad / kuningavõim
18.saj teisel poolel hakkasid asumaade ja Inglismaa suhted teravnema
London hakkas sihiteadlikult takistama kolooniate majanduslikku arengut
Kehtestati tollieeskirjad ­ kolooniad pidid emamaale toorainet müüma suhteliselt madalate
hindadega, asumaades toodetud valmiskaupu Inglismaal turustada ei tohtinud
Mida nõrgemaks jäi side Inglismaaga, seda enam hakkasid kolonistid end ameeriklastena
tundma
Seitsmeaastase sõja ajal oli Inglismaa oma kolooniate kaitseks toonud Ameerikasse arvuka
sõjaväe, mida nüüd hakati vaatama kui vallutajad
Asuti boikoteerima Inglise kaupu ja keelduti makse maksmast või nõuti nende alandamist
Inglased püüdsid ameeriklaste vastupanu relva jõul maha suruda
1775.aasta aprillis toimus esimene relvakokkupõrge, üle kogu maa loodi kolonistide
relvaüksusi, legendi järgi pärineb siit kaAmeerika lipp: nimelt pannud üks kolonistidest
teiba otsa oma triibulise voodikoti
Iseseisvumise
väljakuulutamine
Esialgu ei kavatsenud kolonistid Inglismaast täielikult lahku lüüa, vaid soovisid,
et London asumaade vajadustega rohkem arvestaks
1776. aastal tuli Philadelphias kokku teine kontinentaalkongress, millest kujunes
ameeriklaste kõrgeim võimuorgan ­ kongress ­ otsustas luua regulaararmee ja
valis selle ülemjuhatajaks Geroge Washingtoni
4.juuli 1776 võttis kontinentaalkongress vastu iseseisvusdeklaratsiooni, mis
kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikides (nüüd tähistavad ameeriklased seda
päeva iseseisvuspäevana)
Iseseisvussõda
1776. aasta suvel oli riigi olukord ameeriklaste jaoks äärmiselt keeruline
Sõjaline ülekaal vormiliselt kindlasti inglaste poolel
Aga erinevalt Inglise palgasõduritest võitlesid ameeriklased oma maa ja vabaduse eest
Uus taktika indiaanlaste eeskujul lahkrivi, asetusid hajusalt, tulistades võimaluse korralt
puu või kivi tagant
Inglased sõdisid tolle tava kohaselt pikkades tihedates viirgudes
Ameeriklaste eesmärgiks oli pidada poliitilise ja süjalise jõuna vastu seni, kuni
Inglismaa vasased nende nimel konflikti sekkuvad ja see õnnestus, Prantsusmaa saatis
1788. aastal Ameerikasse oma abiväed
Nii hakkaski ameeriklasi sõjaväljal edu saatma, peale esimest suuremat võitu inglaste
üle 1777. aastal
1781. a piirasid ameeriklasd Inglise väed sisse ja sundisid nad kapituleeruma
1782. a sõlmiti vaherahu, mis tähistas ameeriklaste võitu iseseisvussõjas
1783. a sõlmitud Versailles' rahuga kuulutati endised asumaad vabadeks ja
iseseisvateks riikideks
Uus riik ­ Ameerika
Ühendriigid
Pärast vaenutegevuse lõppu seisti silmitsi majandusliku ja sotsiaalse kaosega
1787.a asuti välja töötama põhiseadust
Ühed pooldasid tugevat keskvõimu ­ föderaalvõim
Teised nõudsid osariikidele demokraatia ja kodanikuvabaduse kaitseks suuremaid
õigusi
1789.a hakkas kehtima föderalistliku suunaga põhiseadus
Uus riik ­ Ameerika Ühendriigid ­ senine riikide liit muutus liitriigiks
USA-ga liidetud uued territooriumid jäeti üldiseks vabaks koloniseerimiseks
Põhimõte, et kui mingile alale on asunud väh 60 000 meest, võib moodustada uue
osariigi
USA esimene president 1789.aastal George Washington
Uue pealinna ­ Washingtoni ­ rajaminem, mis välistas võimalikud osariikidevahelised
pinged, kui mingi linn oleks valitsuse poolt välja valitud
Territoriaalne ekspansioon
19.saj esimene pool hõivati uusi alasid nii diplomaatilisel teel kui ka sõjalise jõuga
Põhjendus: Ameerika Ühendriigid peavad valitsema oma mandrit mitte sekkuma Euroopa
asjadesse
1820.a president James Monroe lausa nõudis Euroopa eemalejäämist Ameerikast
Territoorium suurenes 3 korda, loodi juurde 23 uut osariiki
1790.a elas seal 3,9 mln ja 1820.a 9,6 mln inimest, 1860.a aga juba 31,4 mln
Uus keskus New York
Tohutu ekspansioon põhjustas aga sotsiaalseid pingeid, ebavõrdsust ning põliselanikkonna
olukorra kiiret halvenemist
Valgete hulgaline juurdetulek muutis olukorda, põliselanikkonda hakati allutama valgete
tavadele, kommetele ja seadustele
Igapäevased olid verised konfliktid indiaanlaste ja kolonistide vahel
Moodustati indiaalastele ette nähtud territooriumid ­ reservaadid, sest nad ei suutnud
tulirelvadele vastu seista
Põhi ja lõuna
19. saj esimesel poolel oli valdavalt põllumajanduslik maa
Lõunas aluseks suurmajapidamised ­ istandused, orjade tööga kasvatati peamiselt
puuvilla (mille nõudlus oli Euroopas suur)
Selline ühe kultuuri ulatuslik kasvatamine muutis maa peagi täiesti kõlbmatuks
Põhjas tugines põllumajandus farmidele, kus kasutati eelkõige farmeri enda ja tema
perekonna tööjõudu, mitte orjade
Farmer tootis kõike vajalikku üksnes enda tarbeks, toodangut turustati esialgu vähe
Põhjaosariigid tööstuslikult enam arenenud, sest seal levis ettevõtlik vaim ja hinnati
töökust
1820.-1830.a ühendas raudteede ehitamine erinevaid piirkondi ühtseks
majandustervikuks
Orjus
Sisepoliitilise elu üheks sõlmprobleemiks sai orjuseküsimus
Iga osariigi enda otsustada jäi, kas see on orjusevaba või orjanduslik
1808.a keelati orjade sissevedu Ühendriikidesse
Eelkõige puuvillakasvatuse laienemise tõttu muutus orjus veelgi tulutoovamaks ning
järjest enam hakkas see teravdama põhja- ja lõunaosariikide suhteid
Lõunas peeti orjust enesestmõistetavaks
Põhjas seevastu kujunes isegi friisoilerite liikumine, mis nõudis, et orjust ei laiendataks
läänealadele, kus polnud veel osariike asutatud
1830.aastatel elavnes abolitsionistlik liikumine, mille eesmärk oli orjapidamine kaotada
Organiseeriti neegerorjade põgenemisi Lõunast orjusevabadesse põhjaosariikidesse
(loodi keeruline maa-aluse raudteena salateede süsteem)
Abolitsionistide aktiivsest tegevusest hoolimata ei muutunud orjusevastane hoiak
ühiskonnas siiski valdavaks
Abraham Lincoln ja
setsessioon
19.saj keskpaigaks olid Ühendriigid jõudnud sügavasse sisepoliitilisse kriisi,
keskmeks endiselt orjanduse küsimus
1852.a ilmus Harriet Beecher-Stowe' romaan "Onu Tomi onnike", mis iseloomustas
tabavalt vaba ja orjandusliku ühiskonna vastuolisid ja mis aitas kaasa orjusevastase
hoiaku levikule
Orjuse kaotamist pooldas Vabariiklik Partei, mille kandidaat valiti Abraham Lincoln
valiti 1860.a presidendiks
See oli lõunaosariikidele suur poliitiline löök, mis pani aluse setsensioonile ehk
eraldumisele
Kuu aega enne valimisi otsustasid esialgu 7 osariiki unioonist eralduda ja
moodustada uue riigi ­ Ameerika Osariikide Konföderatsiooni
Kodusõja puhkemine
Lincoln ei tunnustanud eraldumist ja kutsus 1861.a kõiki taastama endiseid riiklikke
sidemeid, teda ei võetud kuulda
14.aprilli 1861.a tulistati Lõuna-Carolinas föderaalvägesid
Lincoln kuulutas välja vabatahtlike värbamise ning kuulutas vastuhakkajad osariigi
mässajateks
Algas kodusõda!
Uniooni pooldajad ületasid oma vastaseid elanikkonna arvu, tööstusliku arengutaseme
ja raudteevõrgu poolest
Esialgu saatis rindel edu hoopis lõunaosariiklasi, mida tingis soodne geograafiline asend
Edukamalt tegutses Põhja sõjaväelaevastik
1863.a halvas lõunarannikul välja kuulutatud mereblokaat Lõuna kaubavahetuse
Euroopaga
Lincolni reformid ja kodusõja
lõpp
Sõjaline ebaedu sundis presidenti ümberkorraldusi tegema
1862.a kuulutati välja sundmobilisatsioon, mis oluliselt tugevdas föderaalarmeed
Võeti vastu "Vabastamise proklamatsioon", millega 1.jaanuaril 1863.a kaotati
konföderatsiooni osariikides orjus
1862.a võeti vastu jaosmaade seadus, mille alusel võis ikga Ühendriikide kodanik saada
riigi lääneosas endale vabalt kuni 65ha maad, mis saadi endale pärast 5-aastast
maaharimist
1864.a valiti Lincoln uuesti presidendiks
Põhi toibus saadud kaotustest ning haaras lõplikult strateegilise initsiatiivi
1863.a juulis toimus Getysburgi lahingus otsustav kokkupõrge, kus konföderatsioon sai
lüüa
1865.a aprillis vallutati konföderatsiooni pealinn Richmond ning kapituleerusid ka
Lõuna väed
4 aastat kestnud verine ja laastav kodusõda oli lõppenud Põhja võiduga
14.aprillil 1865.a tapeti Washingtonis Fordi teatris president Lincoln
Tõus maailma juhtivaks
tööstusriigiks
Kodusõjale järgnes majandusliku tõusu aeg, eelduseks kasutamata maavarad ja arvukas
sisserännanud tööjõud
Kiiresti võeti kasutusele maailmas avastatud tehnilised leiutised ja uuendused
Lai siseturg, sest linlased ja farmerid ostsid enamiku tööstuskaupu poest
Puudusid suured sõjalised kulutused, sest polnud vaenlasi, kes võinuks riiki ohustada
1890.aastatel muutusid Ühendriigid maailma juhtivaks tööstusriigiks
Kaasnes monopolide ­ suurettevõtete ehk trustide teke, milles olid ühendatud nii
tootmine, varustamine kui ka turustamine
Kiire linnastumine: väikestest küladest said linnad, linnad omakorda kasvasid
suurlinnadeks
Suureks probleemiks kujunes korterikitsikus ja linnadesse koondunud vabrikutööliste
elu- ja olmetingimuste halvenemine
Enamasti puudusid linnades kanalisatsioon ja veevärk, mis põhjustas haiguste ning
epideemiate levikut