1806.Aastal Napeloen kuulutas välja majandusblokaadi.Kõik kes olid seotud prantsusmaaga ei saanud enam kaubelda inglismaaga. Saareriigi kaubalaevadele suleti kõik sadamad Põhja ja läänemerel, Atlandi ookeanil ning vahemerel. inglismaa jäi kontinentaalblokaadi. Inglismaa tõesti sai kahjustada sellest kuid Inglismaa suutis sellest üle saada. Inglismaa suurendas kaubavahetust oma ülemerekolooniatega. Hakati ka kaaperdama Prantsusmaa ja tema liitlaste kaubalaevu. Majandussõda mõjutas ka Prantsusmaa enda ja ta liitlaste majandus elu. Prantsusmaa hinnad tõusid kuni 300% 1805'est kuni 1812 aastani. Napeloen üritas tagada blokaadi täesti aga ta ei saanud kuna Briti odavate kaupade nõudluse pärast.
1806.Aastal Napeloen kuulutas välja majandusblokaadi.Kõik kes olid seotud prantsusmaaga ei saanud enam kaubelda inglismaaga. Saareriigi kaubalaevadele suleti kõik sadamad Põhja ja läänemerel, Atlandi ookeanil ning vahemerel. inglismaa jäi kontinentaalblokaadi. Inglismaa tõesti sai kahjustada sellest kuid Inglismaa suutis sellest üle saada. Inglismaa suurendas kaubavahetust oma ülemerekolooniatega. Hakati ka kaaperdama Prantsusmaa ja tema liitlaste kaubalaevu. Majandussõda mõjutas ka Prantsusmaa enda ja ta liitlaste majandus elu. Prantsusmaa hinnad tõusid kuni 300% 1805'est kuni 1812 aastani. Napeloen üritas tagada blokaadi täesti aga ta ei saanud kuna Briti odavate kaupade nõudluse pärast.
Rahahimu on üles kaalunud demokraatlikud aated. On ilmselge, et arenenud maailm elab siiani arenguriikide najal. Enamasti on just need vaesed riigid suurte naftaväljade kodumaaks. Must kuld tuleb sealt võileivahinna eest. Hinda aga tõsta ei saa, sest nii hakatakse neid süüdistama maailmaturu ebastabiilseks muutmises. Tuleb kaua kestev sõda, mille käigus muuseas ka edukad relvatehingud. Pole siis ime, et pärast sellist nöörimist hakatakse lennukeid kaaperdama ja pommivöösid õhkima. Siiani oleme õnneks või kahjuks suutnud tüli toita, kuigi oleme seda juba liiga kaua norinud. Mida siis teha? On olemas organisatsioone, mis tegelevad arenguriikide probleemidega. Sinna viiakse toitu ja ravimeid. Aretatakse uusi taimesorte, mis kasvavad ka äärmuslikes tingimustes. Kuid see kõik on rohkem üksiküritajate missioonitundest tingitud katse maailma parandada.
sõjategevust Prantsusmaa vastu, et taastada vana kord. Tänu sellele saigi Prantsusmaa peamiseks vastaseks sel ajal Euroopa enim arenenud riik Inglismaa, kellega liitusid kõik teised riigid. Sõjaliselt Inglismaa koos liitlastega aga Prantsusmaast ning Napoleoni vägedest jagu ei saanud, ainult meresõjas saatis Napoleoni ebaõnn. Peale kontinentaalblokaadi kuulutamist Inglismaale, suurendas too aga kaubavahetust ülemerekolooniatega ning hakkas Prantsusmaa ja nende liitlaste kaubalaevu kaaperdama. Prantsusmaa liitlasteks olid Preisimaa, Austria, Venemaa, Taani ja Norra. Prantsusmaa vasallriigid olid aga Hispaania, Sveits, Itaalia ja Poola. Niimoodi oli Napoleon loonud Euroopas Prantsusmaast sõltuva poliitilise süsteemi, millest välja jäid ainult Inglismaa, Rootsi, Portugal ja Türgi. Napoleon allutas enda alla ka mitmed alad. Peamised ümberkorraldused ja muudatused olid nendel aladel pärisorjuse kaotamine, aadlike eesõiguste kaotamine, valitsevaks sai ilmalik
ning 1804.a kuulutas Senat ta imperaatoriks. 3. Napoleoni sõjalised ja majanduslikud katsed põhivastase Inglismaa purustamiseks. Võitluse tulemus. Napoleon kaotas Trafalgari merelahingus ning meredel jäi valitsema Inglismaa. Napoleon otsustas murda inglased majandusblokaadiga ükski Euroopa riik ei tohtinud Inglismaaga kaubelda, see ei avaldanud loodetud mõju vaid halvenes hoopis Prantsusmaa ja tema liitlase olukord, sest: 1. Hakati kaaperdama Prantsusmaa ja tema liitlaste kaubalaevu 2. 1805-1812 tõusid Prantsusmaal hinnad kui 300% 3. Inglismaa suurendas kaubavahetust ülemerekolooniatega 4. Oli suur nõudlus Briti odavate kaupade järele. 4. Prantsusmaa ja Venemaa ettevalmistused sõjaks teineteise vastu. VENEMAA PRANTSUSMAA Diplomaatilised 1)sõlmis rahulepingu 1)sõlmis Venemaavastase
kaardilt. Kokkuvõttes koosnesid Napoleoni sõjad seitsmest erinvast sõjast, millest ühes, majandussõjas Inglismaa vastu, kuulutas Napoleon välja kontinentaalblokaadi Berliinis 1806.a, mis keelas Prantsusmaa liitlastelt ja sõltlasriikidel igasuguse kauplemise Inglismaaga. See mõjutas väga tugevalt Inglismaa majandust, kuid sellegipoolest suutis Inglismaa sellest kuidagi üle olla, suurendades kaubavahetust oma ülemerekolooniatega ja hakates laevu kaaperdama. See majandussõda mõjutas rängalt ka Prantsusmaad ennast, hinnad tõusid kuni 300%. Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad olid ka ajendiks suurte reformide ajastuteks Saksamaal. Üks keskne muudatus seoses nende reformidega oli pärisorjuse kaotamine suuremas osas Saksamaal. Tehti ümberkorraldusi ka riigi valitsemises ja kohaliku omavalitsemise alal, Preisimaa linnad said endale valitavad omavalitsused. Tsiviilelus kaotati aadli eesõigused,
Prantsusmaa vahel: liidust vabanemine 1798 · Probleem: SB/PR vahele jäämine · Esialgu USA erapooletus kaubandulikel motiividel · Presidentide hoiak: 1. G.Washington (1789-97): ettevaatlik 2. J. Adams (1797-1801): USA peab olema SB poolel 3. T. Jefferson (1801-1809): sümpaatia prantslaste poolel, aga USA ei pea sekkuma sõtta · 1793 PR diplomaat E.-C.Genét saabus USAsse · Tulemus: võttis ameerika meremehi ,,tööle" inglise laevu kaaperdama ja ,,retkedele" Hispaania Floridasse · Reageerib Washington: tegevus pole kooskõlas diplomaatia reeglitega, sest USA on erapooletu riik. · 1795 USA saadab läbirääkija SB-sse · SB: lubas vabastada Suure Järvistu kindlused, kuhu inglased olid jätnud oma sõjaväe ja lubas USA põhjapiiri paika panna · 1797 USA läbirääkijad Prantsusmaale: · Skandaal: Prantsuse läbirääkija ,,X,Y,Z" nõudsid altkäemaksu ja laenu PR-le ... USA ei ole nõus
annaabi.ee 
