Ameerika (0)

Põhja-
Ameerika 
kaart 1775
USA territoriaalne areng 1783-1898
USA territoriaalne kasv  1803
Orjuseküsimus
• Vastuolu, kuna osariikide põhiseadustes oli heaks 
kiidetud  võrdsuse põhimõte.
• Põhjapoolsetes osariikides rajati esimesed orjuse-
vastase ühingud valgetele
• Kõik põhjapoolsed  osariigid  keelustasid orjuse 18. 
sajandi vi mase veerandi vältel, nt 1777. a Vermont
• 1780. a Pennsylvanias, hiljem Rhode  Island  ja 
Connecticut: orjade lapsed on sünnist saadik vabad
• Vi mane põhjapoolsete osari kide orjusekeelustaja oli 
New  Jersey  1804. a
•  Delaware ’st alates jäi  orjus  lubatuks: majanduslikud 
põhjused
Parteid
•  Demokraadid  (1830):
•  Vabariiklased  (1792):
• Ülekaalus lõunapoolsetes  • Ülekaalus põhjapoolsetes 
osari  kides
osari kides
• Osari kide õigused
• Tugev keskvalitsus
• Demokraatia
• Orjuse vastased
• Orjus (iga  osariigi  siseasi)
• Tööstus, kaitsetol id
• Põl umajandus ja 
•  Pooldajad : kirde vana 
vabakaubandus
aristokraatia , põhja 
• Peamised pooldajad: 
farmerid,  protestandid
lihtinimesed 
(linnatöölised, 
väikefarmerid), istanduste 
orjaomanikud, 
katoli klased
Orjuseküsimuse areng
• Esialgu loodeti, et orjus kaob iseenesest, kuna pole 
majanduslikult tulus.
• Põhjaosariikides likvideerus aastaks 1804.
• 1808. a  keelustati  rahvusvaheline orjakaubandus 
Aafrikast USA-sse.
• 1793.a leiutati mehhaaniline puuvillapuhastusmasin, 
sellest alates muutus orjus eriti tulusaks.
• 1817. a loodi selts orjade Aafrikasse saatmiseks.
• Alates 1812. aastast tekstiilitööstuse kiire areng 
põhjaosariikides.
• 19. sajandi I poolel sai puuvillast „lõuna kuningas”; 
1820.-1860. a kasumid suurenesid.
Missouri   kompromiss   1821  
(orjandusküsimuses)
Orjuseküsimuse areng
• Uute osariikide vastuvõtmisel muutus oluliseks 
tüliküsimuseks see, kas uues osari gis on orjus 
lubatud või mitte: oluline tasakaalu säilitamine.
• Kongressil Missouri kompromiss 1820.a:
– võeti vastu orjanduslik Missouri ja mitteorjanduslik 
Maine,
–  Kongress  keelustas orjuse nendel aladel, mis 
paiknesid põhjapool Missouri lõunapi ri: orjuse pi  riks  
sai 36.  laiuskraad .
• Mida aga teha läänega?
Kodusõda  1861-1865
Sõda  Uniooni  ehk Põhja ja  Konföderatsiooni  ehk Lõuna 
vahel.
Sõja peamised põhjused:
1) orjanduse probleem,
2) Lõuna majanduslik mahajäämus ja hirm oma 
eriseisundit kaotada,
3) mõttevi si ja ühiskonna kardinaalsed erinevused, 
4)  tugevnes  orjapidajate positsioon ühiskonnas,
5) võeti vastu seadus, mis lubas pagenud orje 
jälitada ka vabades osariikides,
6) orjanduse küsimus anti otsustada osariigi 
pädevusse.
Eellugu
• 1860. aasta USA  presidendivalimised  võitis 
Vabari klaste Partei kandidaat Abraham  Lincoln .
• Kardeti, et Lincoln keelab orjanduse ja muudab 
Lõuna Põhjast majanduslikult täielikult sõltuvaks.
• Selle vältimiseks otsustati Unioonist lahku lüüa ja 
moodustada  omaette  ri k.
• Lahku löönud ri gid moodustasid uue Ameerika 
Riikide Konföderatsiooni (The Confederate 
States of America) ning valisid enda presidendiks 
Jefferson  Davise .
Abraham Lincoln               Jefferson  Davis
Lõuna sõjaline edu
* Soodne geograafiline asend
  (kaitsesõda omal territooriumil).
* Pikaajalised  sõjalised  traditsioonid ja 
võimukad  väejuhid .
Lõuna lootused
• Loodeti Euroopa toetusele
• Puudus toiduainetest
Põhja eelised
• Rohkem mehi (elanikkond ruurem),
• parem tööstuslik areng,
•  raudtee .
Lincolni reformid
1)  Sundmobilisatsioon  (20-45.aastased)
2) 1863 kaotati orjus kõigis osariikides
Mustanahalised said ka osaleda sõjas
(200 000 meest)
3) Jaosmaade 
seadus 1862
Jaosmaade seadus
•  Oldi huvitatud, et läänes asuvad vabad 
maad ei läheks orjanduslike istanduste 
alla. 
• 5-aastase maaharimise järel saadi 
maavaldus  endale
Aastad 1861–1863
• Sõda algas 12.  aprillil  1861, kui lõunaosariikide väed ründasid 
Charlestonis  asunud  Fort Sumteri kindlust.
• Esimeses Bull Runi lahingus (21. juulil 1861) suutsid 
lõunaosariigid Põhja väed sisuliselt purustada,  sealjuures  
mängis Lõuna võidu juures otsustavat osa  väejuht   Thomas  J. 
Jackson .  
•  Kindral  George B. McClellani juhtimisel püüdsid Uniooni väed 
alistada ka Richmondi, kuid Seitsme Päeva lahingutes (25. 
juuni–1. juuli) suutis kindral Robert E. Lee Põhja väed tagasi 
paisata. 
• Teises Bul  Runi lahingus (28.-30. august 1862) võitsid 
Konföderatsiooni väed Uniooni  veelkord . 
• Antietam Creeki lahingus (17. september 1862) sai Lee esimese 
tõsisema kaotuse osaliseks. 
• Chancellorsville'i lahing (27. aprill-6. mai 1863) oli 
Konföderatsioonile samuti edukas.
Aastad 1863-1865
• 1863. aastal algas Kodusõja käigus murrang. 1.-3. 
juulini toimus  verine  lahing Gettysburgi juures. 
• Pärast Chattanooga lahingut (1863. aasta novembris) 
liikusid kindral William T. Shermani väed Georgiasse 
ning laastasid seda metsikult.
• 1864. aastal jõudis Sherman ookeanini ja nii oli 
Konföderatsioon  kaheks lõigatud. 
• 1864. aasta ei  toonud  Põhjale veel si ski  võitu , sest 
Lõuna  kindralid  Lee ja James Longstreet suutsid 
Granti peatada Wildernessi lahingus. 
• 9. april il 1865 piirasid Granti väed Lee Appomatoxi 
kohtuhoones sisse ning Lee otsustas kapituleeruda. 
Tagajärjed
• Tänu Lincolnile, kindral Grantile, Shermanile ja teistele jäi 
Unioon  võitjaks setsessionääride üle ja Ameerika Ühendri gid 
jäid ühte. 
•  Lõunariikide   ohvitserid  ja lihtsõdurid lasti vabaks tingimusel, et 
nad ei võitle enam Uniooni vastu. 
•  Põhjariigid  kaotasid  langenutena  ja haavadesse surnutena 
umbes 360 000 meest, lõunariigid – 258 000. 
• Ameeriklaste omavaheline sõda maksis hi gelsuuri summasid. 
Võitjad  põhjariigid kulutasid üksi 3,25 miljardit dol arit. 
»  Setsessioon  (tuleneb ladinakeelsest sõnast "secessio") on teatud 
territooriumi eraldumine riigist. 
Ümberkorraldused lõunas
• 1865. a.- põhiseaduse muutmine –
orjanduse kaotamine
• Neegerorjade raske  kohanemine  
vabadusega – harjumine tsiviileluga
Lõunas ei lepitud orjade 
vabastamisega
• Ku Klux  Klan - terroristlik ja rassistlik 
organisatsioon
Kodusõja tagajärjed:
1) Kaotati orjus kogu USA territooriumil
2) Majanduse areng
3) Ühtse riigi kujunemine
USA aprill 1861 (unioon sinine, 
konföderatsioon punane, 
orjanduslik unioon kollane)
USA 1864-65 (unioon tumesinine / 
lõuna punane)

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21
• Slide 22
• Slide 23
• Slide 24
• Slide 25