Ameerika Ühendriigid (0)

AMEERIKA ÜHENDRIIGID 2 
Ameerika Ühendriigid (4 tundi)
Ameerika Ühendriigid. Põhja­Ameerika  koloniseerimine . 
Inglismaa ja Prantsusmaa rivaliteet Põhja­Ameerikas. Inglise 
kolooniate lahkulöömine ning Ameerika Ühendriikide 
iseseisvussõda.  Poli  tiline süsteem. 
Uute territooriumide hõlvamine läänes. Orjanduse küsimus. 
Lõuna ja põhja eripära. Kodusõda ja sel e tagajärjed. Lõuna 
rekonstruktsioon. Tööstuslik tõus.  Reformid  
majandusvabaduse tagamiseks ja sotsiaalsete  olude  
parandamiseks.
Iseseisvussõja lõpp
Pariisi  rahuleping  1783. a
Lõplik rahuleping sõlmiti Pariisis 1783. a septembris
GBR tunnustas 13 Ameerika Ühinenud Riigi iseseisvust, vabadust ja 
enesemääratlemisõigust
GBR garanteeris neile  Mississippi  jõest  itta  jäävad alad; põhjas  piiriks  
Kanada , lõunas Florida
Hispaania  sai tagasi Florida
USA põhiseadus 1789
Li triik e föderatsioon, osariikide li t
Föderaal­ e keskvõimu pädevusse kuulusid:
välispoli tika
kaitsejõud
kaubavahetuse korraldamine osariikide vahel ja 
teiste riikidega
rahandus , post, föderaalmaksude kogumine
q
Osariigid  vastutasid: hariduse, tervishoiu,  ja ühendusteede 
eest.
USA põhiseadus. Kongress
o
Kõrgem seadusandlik organ, kahekojaline: 
Senat  ja  Esindajatekoda
o
Senat: osari kide esindajatest, iga osari k valis 
2 senaatorit ­  esindasid osari gi huve
o
Esindajatekoda: li kmed valiti vastavalt osari gi 
rahvaarvule, parteipoli tilisel printsiibil
o
Mõlemal kojal võrdsed õigused
USA põhiseadus.  President
Täitis  riigipea  ja valitsusjuhi rolli
Nimetas ametisse valitsuse, oli selle juht
Valiti kodanike poolt 4 aastaks
Parteid 18. saj lõpp – 19. saj algul
Sisepoliitikat kujundas kahe partei – 
föderalistide ja demokraatlike vabariiklaste 
omavaheline võitlus.
Föderalistid esindasid põhjaosariikide 
kodanluse huve; kaotasid 1820te alguseks 
oma mõju
Demokraadid  – lõuna orjapidajate huvide 
esindaja
Demokraatlik partei
asutati 1828. a Demokraatlike Vabari klaste Partei baasil
ühendas lõunaosari kide orjapidajaid, osa põhjaosariikide 
kodanlusest ning lääneosari kide farmereid
esialgu olid demokraadid huvitatud reformidest
hiljem hakkas suurenema orjapidamist pooldavate jõudude 
mõju
 oli 19. saj I poolel Kongressis  enamuses
Vabariiklik partei
asutati 1854
väljendas põhjapoolsete osari kide kodanluse, 
farmerite ja  haritlaskonna  huve
esitas nõude anda läänes tasuta krunte kõigile, 
kes soovivad seda soovivad
olid orjuse kaotamise poolt
Orjuse küsimuse areng
Esialgu loodeti, et  orjus  kaob iseenesest, kuna pole 
majanduslikult  tulus .
1787 ­   keelustati  orjus loodeterritooriumil.
1793 ­  leiutati  mehhaaniline puuvil apuhastus­masin, sel est 
alates muutus orjus eriti tulusaks.
1804 ­ põhjaosariikides likvideerus orjus.
1808 ­ keelustati rahvusvaheline orjakaubandus Aafrikast 
USAsse (vt järgmine slaid!).
1817 ­ loodi selts orjade Aafrikasse saatmiseks.
1812. aastast alates tekstiilitööstuse kiire areng 
põhjaosariikides.
19. sajandi I poolel sai puuvil ast „lõuna kuningas”; 1820.­
1860. a  kasumid  suurenesid.
LIBEERIA
Libeeria rajasid 19. sajandi alguses  Ameerikast  
ümberasunud vabastatud  orjad . Riik kuulutati iseseisvaks 
26. juulil 1847. Orjade järeltulijad hoidsid võimu pikka aega 
enda käes, põliselanikud said hääleõiguse alles 1960ndatel.
Uute osariikide vastuvõtmisel muutus oluliseks 
küsimuseks, kas uues osariigis on orjus lubatud või 
mitte ­ oluline tasakaalu säilitamine
Missouri  kompromiss 1820:
Võeti vastu orjanduslik Missouri ja mitteorjanduslik 
Maine
Kongress keelustas orjuse nendel aladel, mis paiknesid 
põhjapool Missouri lõunapiiri: orjuse piiriks sai 36. 
laiuskraad
Mida aga teha läänega?
Kodusõda 1861 ­ 1865
Sõda Uniooni e Põhja ja Konföderatsiooni e Lõuna vahel.
Sõja peamised põhjused:
orjanduse probleem
Lõuna majanduslik mahajäämus ja hirm oma eriseisundit kaotada
mõtteviisi ja ühiskonna kardinaalsed erinevused 
Tugevnes  orjapidajate positsioon ühiskonnas
Võeti vastu seadus, mis lubas pagenud orje jälitada ka vabades 
osariikides
Orjanduse küsimus anti otsustada  osariigi  pädevusse
KODUSÕJA ALGUS
19. saj keskel sisepoli tiline kriis – orjanduse küsimus
Orjapidajate ja abolitsionistide e. orjusevastaste vastasseis
1860. a valiti presidendiks  Abraham  Lincoln – orjuse 
kaotamist pooldava Vabariikliku Partei kandidaat
Lõunaosari gid  eraldusid ja moodustasid uue riigi ­  Ameerika 
Osariikide Konföderatsiooni
Vastuolud vi sid kodusõjani
Algul oli edu lõunaosariikide poolel (sõda käis nende aladel)
LINCOLNI REFORMID JA KODUSÕJA 
LÕPP
Konföderatsiooni osariikides kaotati orjus 1863.
Seadustati mustanahaliste värbamine föderaalvägedesse.
1862 . a kehtestati jaosmaa seadus (Homestead’i seadus) ­ iga 
ühendriikide kodanik võis lääneosas tasuta maa saada ja 
pärast 5­aastast harimist sel e omanikuks saada (tasuda 
vaid riigilõiv)
Lõunaosariigid lootsid Euroopa toetusele, mida ei tulnud. 
Tekkis toidupuudus
Lõunaosariigid andsid al a 
1865. a  tapeti   Washingtonis   Fordi  teatris  president Lincoln
Abraham Lincoln. 
Fordi teatri loož (14.04.1865)
ÜMBERKORRALDUSED LÕUNAS
q
1865. a kaotati lõplikult orjus ühendriikides
q
Probleemid: 
1)
vabad  endised  orjad olid kirjaoskamatud, elu­ ja töökohata, 
perekonnanimedeta
2)
hulkurlus, vargused, röövimised;
3)
lõunas ei lepitud orjade vabastamisega, loodi rassistlikke 
organisatsioone (Ku  Klux  Klan (1866)­ valgete eelisseisundi 
kindlustamiseks –  terror , salapärased rituaalid, lintšimine e 
omakohus – lõppes tavaliselt süüdimõistetu hukkamisega). 
Valged kapuutsid, tuleristid ­  hirmutamiseks.
     Keelustati 1871, tegutseb illegaalselt tänini.
“The  good  old  days  when blacks knew their 
place and couldn't vote ...”
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth  level
●
Fifth level
Lõuna  rekonstrueerimine
… poli tika, mil ega põhjaosari gid üritasid nõrgendada 
lõuna istanduseomanike poli tilist mõjuvõimu:
Lõunaalade  okupatsioon  föderaalvägede poolt + 
nende käes kohalik täidesaatev võim
Lõunaosari gid pidid tunnistama USA PS 14. 
parandust  mustanahalistele poli tiliste õiguste 
andmise kohta (=  vabanemine  
okupatsioonivägedest)
TÖÖSTUSLIK TÕUSUAEG
19. saj teisel poolel kiire tööstuse areng, mille 
eelduseks  maavarad, sisserännanud tööjõud ja 
suur siseturg.
Puudusid suured sõjalised kulutused.
Kasutusele võeti tehnilised uuendused.
Arengut soodustas raudteede ehitamine, eriti Lääne 
hõivamisel.
19. saj lõpuks maailma juhtiv tööstusriik.
TÕUSUAEG
1894­ USA tööstuse kogutoodangult 1. kohal maailmas
1860 – 1890:
•
Ettevõtete arv kasvas üle 3 x
•
Tööliste arv üle 4 x
•
Toodang u 7 x
q
Eriti kiiresti arenes rasketööstus
Immigratsioon  ja asustuse levik 
Läände
1850.­1860. aastatel saabus USAsse üle 700 000 immigrandi, 
kõrgpunkt 19. saj viimase 30 a jooksul – 14 mln ümberasujat 
(SM, Iirimaa, SBR, Põhjamaad jm).
Kolonistide massililine levik Vaikse ookeani suunas.
1868.­1900. – jagati uusasunikele Homesteadi seaduse kohaselt 
600 000 maatükki (80 mln aakrit; 1  aaker  =u 0,4 ha)
Ø
Vajadus ühendusteede järele – raudteede ehitamine; esimene 
rdt idast läände üle kogu mandri valmis 1869. aastal
LÄÄNE HÕIVAMISE MÕJUD
Piisonite küttimine (toit  raudtee  ehitajatele, ohustasid  liiklust  jm) 
– 19. saj lõpuks olid peaaegu täielikult hävitatud.
Nt Buffalo  Bill  suutis üksi 1,5 aastaga tappa üle 4000 piisoni.
1900. aastaks oli miljonilistest piisonikarjadest alles 90 
isendit! – tuli võtta kaitse alla.
1872 rajati USA esimene  looduskaitseala   Yellowstone ’i Park.
Preeriaindiaanlased jäid ilma traditsioonilisest elatusallikast.
INDIAANLASED
Indiaanlaste lootusetu võitlus valgetega: 1869­1891 toimus 
sadu relvastatud veriseid kokkupõrkeid, 65 suuremat 
lahingut USA armeega.
19. saj lõpuks olid USA läänepoolsed alad kolonistide 
poolt val utatud, asustatud.
Indiaanlased, kes  soovisid  säilitada oma elulaadi, paigutati 
spetsiaalsetele aladele – reservaatidesse.
Põl umajanduse edusammud
Peamine  majandusharu  oli põl umajandus, kus rakendati 
uuendusi :  traktorid , terasadrad, külvi­ ja lõikusmasinad jm .
Maailma suurim nisutootja 19. saj lõpul, tähtis 
ekspordiartikkel, maailmaturul müüdi seda Euroopa 
tootjast osavama hinnaga ( omahind  madalam).
Suutis rahuldada ka kasvavate suurlinnade vajadusi.
Põl umajanduse arengut soodustas uute maade kasutuselevõtt 
läänes, mis sobisid hästi karjakasvatuseks. Rajati 
ratsakarjuste e. kauboide eluasemeid e. rantšosid.
MONOPOLIDE  TEKE
Konkurentsi pärast koondusid väikeettevõtted üheks suureks – 
kompaniiks, mis li tusid teiste  firmadega  ja tekkisid 
korporatsioonid eri tööstusharudes.
Korporatsioonide baasil loodi  monopole  e truste (USA 
termin), kus ühendati tootmine, varustamine ja 
turustamine. Trustide osanikud olid ka pangad.
Määrasid konkurentsi puudumise tingimustes hinna, kvaliteedi 
jm – hi gelkasumid!
Ni  saavutati teatud majandusvaldkonnas monopoolne 
seisund.
Nafta­, raudtee­, terase­ jt trustid, nt John Rockefelleri 
Standard Oil  Trust .
SOTSIAALSED OLUD
Kiire  linnastumine : külast sai väikelinn, mis kasvas 
suurlinnaks (New  York , Chicago, Philadelphia jt)
Linnadest said tööstus­ ja finantskeskused.
Tööliste  palgad  väikesed, tööpäevad pikad ja 
töötingimused viletsad, eriti naistel.
Tekkisid ametiühingud, tööliste väljaastumised.
Lõuna osariigid jäid tööstuslikult põhjaosale alla.
REFORMIDE AJASTU
19. saj lõpul uuendused, et piirata monopolide võimu ja  korruptsiooni
1901. a sai presidendiks vabariiklane  Roosevelt , kes
1)
tugevdas riiklikku järelvalvet trustide, raudteede, ravimite, toiduainete 
jm üle
2)
arendas  maaparandust;
3)
tegutses loodusvarade kaitsmisel
MUUDATUSED VÄLISPOLIITIKAS
Eesmärk ülemvõimu kehtestamine läänepoolkeral ja Vaikse ookeani 
piirkonnas
Hispaania­Ameerika sõja järel liideti Hispaania  kolooniad  (nt 
Filipi nid)  Vaiksel  ookeanil, mis võimaldas laiendada 
kaubandust Aasiaga (nt Hi naga)
Ameerika  mandril  sekkuti rohkem teiste riikide siseasjadesse – 
panamerikanism (Monroe doktri n, dol aridiplomaatia – laenud, 
kapitali  paigutamine  jm; relvajõu kasutamine)
Venemaalt osteti Alaska 1867, 7,2 mln $
Annekteeriti Havai
Atlandi ja Vaikse ookeani vahele ehitati läbi  Panama  maakitsuse 
kanal

Document Outline

• Slide 1
• 
  Ameerika Ühendriigid (4 tundi)
• Iseseisvussõja lõpp
• Slide 4
• Slide 5
• USA põhiseadus 1789
• USA põhiseadus. Kongress
• USA põhiseadus. President
• Parteid 18. saj lõpp – 19. saj algul
• Demokraatlik partei
• Vabariiklik partei
• Orjuse küsimuse areng
• LIBEERIA
• Slide 14
• Kodusõda 1861 - 1865
• KODUSÕJA ALGUS
• LINCOLNI REFORMID JA KODUSÕJA LÕPP
• Slide 18
• Abraham Lincoln. Fordi teatri loož (14.04.1865)
• ÜMBERKORRALDUSED LÕUNAS
• Slide 21
• Slide 22
• Lõuna rekonstrueerimine
• TÖÖSTUSLIK TÕUSUAEG
• TÕUSUAEG
• Immigratsioon ja asustuse levik Läände
• Slide 27
• Slide 28
• LÄÄNE HÕIVAMISE MÕJUD
• Slide 30
• INDIAANLASED
• Põllumajanduse edusammud
• MONOPOLIDE TEKE
• SOTSIAALSED OLUD
• REFORMIDE AJASTU
• MUUDATUSED VÄLISPOLIITIKAS