Euroopa poliitiline ajalugu 20 . sajandil (1)

vahur @edk.edu.ee
Kinder , Hilgemann ,, Maailma ajalugu esiajast tänapäevani", Avita. Tallinn, 2001+ soovituslik kirjandus ÕIS-ist
Eksam 09.01 ja 16.01 , järeleksam 23.01
Euroopa poliitiline ajalugu 20 . sajandil
Ideoloogiad on pol praktikas võrdlemisi uus nähtus. Tekkinud viimase 300 a jooksul. Pol ideloogiad tähistavad olulist murrangut arusaamises võimust.18.saj kujunes välja uus võimukäsitlus, mis hakkas kõrvaldama aristokraatia võimumonopoli , võimu hakkab saama töölisklass, mis on majtegevust juhtiv eliit . Tõsine vastane aristokraatiale, ei oma piisavat poliitilist võimu . Pinged erinevate ühkihtide vahel. Töölisklass tahab võimule lähemale pääseda, selleks vajab argumente, et oma võimu legtiimseks muuta, kujuneb välja olukord, kus pol võitluse ideeliseks aluseks ei ole enam dünastilised argumendid ( valitseja suguvõsade ja pärismusõiguslikkusele tuginevad argumendid, samuti mitte ka religioossed argumendid), keskeks polvõitluse küsimuseks kujuneb , kellel on õigus langetada pol otsuseid majanduse juhtimise üle.
19. sajandil on konflikti olemus Lääne-Euroopa ühiskondades muutunud. Keskne konflikti vorm majandusliku eliidi ja mitte eliidi vahel .
20 saj I p ideolgiate äärmuste ajastu . Pol ideoloogiad poliitika mõjutajatena on saavutanud oma kõrgpunkti. Olukord sarnaneb 15-16saj, 17 saj I p ususõdade aegse perioodiga.
20 saj I p otsitakse õigustust ideoloogiate elluviimiseks ( sõjaliselt). II MS järgsel ajastus toimub Euroopas ideoloogiat taandareng , ideoloogiate tähtsus kahaneb järk-järgult . Üheks selle tunnusmärgiks on see , et erinevused ideoloogiate vahel hakkavad kaduma , järjest raskem on vahet teha klassikalistel ismidel. Pol jõud , mis väidavad ennast mingit ideoloogiat kandvad , praktikas viiivad ellu vägagi sarnaseid tegusid . Samuti üh konflikt , mis siiani oli avalikus sfääris üh erinevate huvigruppide vahel , nüüd liigub see konflikt avaliku ja privaatsfääri vaheliseks konfliktiks. Keskseks küs muutub privaatsfääri tugevnemine , privaatsfäär radikaliseerub. Indiviidi ja üh vaheline konflikt, mille kulmineerumine kujuneb välja postmodernistlikus üh. Indiviidil on üh ees vaid need kohustused, mida ta tahab üh ees võtta, kui ta ei taha midagi võtta n see täiesti aksepteeritav. 20 saj I poole Europa poliitika on veel hästi seletatav läbi pol ideoloogiate , samas kui II MS järgse pol seletamisel tuleb otsida muid seletusi , argumente ideoloogiatele lisaks.
Ideoloogiad on retroperspektiivsed. Sõnumid , mida ideoloogiatega väljendatakse viitavad minevikus esinenud sündmustele . St. et juba sündides on mõned ideoloogiad aegunud, ei pruugi enam tulevikus olla relevantsed. Nt liberalism sündis aristokraatia ja religioonivastase ideoloogiana. Vaadeldes Euroopa edasist arengut näeme, et religioon ja aristokraatia kaotavad oma tähtsuse ühmääratlejatena. ( jäävad tahaplaanile) . Uued teema ja konfliktid tulevad peale, tekib vajadus uue ideoloogia või senise ümbermõtestamise järele .
Vabaduse teema , vabaduse mõtestamine ja käsitlemine , muutub euroopas keskseks probleemiks 19/20.sajandi jooksul . Inimese traditsiooniline mõtestatus ei pea indiviidi vabadust vajalikuks . Vabadusest räägitakse pigem siis ,kui mingi ühgrupp tahab mingist teisest ühgrupist eralduda ja tahab ise võimu kehtestada. Arusaam sellest , et indiviidil peab olema vabadus on küllaltki piiratud arusaam . Euroopas , kus kokku langevad finantsmaj teke , industrialiseerimine loob inim kultuurikonktekstis erandliku olukorra, kus tekib vajadus indiviidi vabaduse üle, see muutub hiljem pol ideoloogia keskseks teemaks. Indiviidi vabadusel on see prbleem , et ükski ideoloogia ei suuda seda nähtust kontrolli all hoida. Nt liberalism , olles selle idee välja öelnud, kaotab peatselt kontrolli mõtte ja tegevuse vabaduse üle. Tekib hulk küsimusi: kas vabadus peab olema kõigile, kes on indiviid, kui suur peab olema indiviidi vabadus üh võrreldes jms.
Issah Burlin on teinud vahet negatiivsel ja positiivsel vabadusel. Pos selline vabaduse käsitlus - kui suurt vabadust üh indiviidile lubab . Indiviid on ikkagi üh kontrolli all . Neg- indiviid küsib kui palju on üh õigus minu vabadust piirata?Nägemus olukorrast , kus indiviid kontrollib ühiskonda. Burlin leidis , et 200-300 a perspektiivis on üh liikumas pos vabaduselt neg vabaduse suunas, mistõttu jääb igavesti keskeks teemaks vabaduse piiramise küsimus ( kas vabadust tohib piirata ja mil määral ).
Vabaduse temaatika arenguga käib kaasas ka indiviidi mõiste laienemine. Indiviidi mõiste laienemine viitab üh debatile u 200 a jooksul , millele arutelud on välja jõudnud, samuti viitab see demograafilisele aspektile. Viimase 200 a jooksul on inimest hulk kasvanud plahvatuslikult, mille tulemusena on Euroopa poliitiline mõtlemine pidanud suurenema . Tuleb mõtestada , kuidas tuleb valitseda üh , kus elab seninägematult suur hulk inimesi . Murrang, mis viib rahvastiku suurenemisele on kaks tehnilist saavutust : aurujõule tuginev transport , meditsiini areng ( nakkushaiguste vähenemine), mis vähendab suremust. Aurulaevade jm transpordiga saab toitu transpordiga viia kohtadesse , kus esinevad näljahädad.Massiliseda näljahädad hakkavad kaduma 19 sajandil. Väga suur mõju rahvastikule . Pikeneb keskmine eluiga, tekib vajadus selle järele, et inim saaksid ise hakkama administratiivse tegevusega ( saavad ise hakkama oma tegevuse) - kirjutamine ja lugemine muutuvad oskusteks , mis on vajalikud tervele elanikkonnale. Selle tagajärjed jõuvad 19 sajandi lõpukümnendi poliitikasse. Kuna inimesi, kes loevad , on üha rohkem ja rohkem , hakatakse ka neile kirjandust trükkima. Levivad uued ideed vabaduse üle. Samuti üksikindiviidi tähtsuse järkjärguline suurenemine, vabaduse mõiste ei ole enam niivõrd seotud kogukonnaga /ühgrupiga, kuiüksikindiviidi endaga. Jürgen Habermas on seda protsessi kirjeldanud, kus avalikkuse mõiste muutub fundamentaalselt . 19 sajandil lugemisgrupid, 20.sajandil massiavalikksu .
Lugemisgrupid olid 19 sajandil levinud kooskäimise vorm . Jõukama keskklassi esinejad kogunevad , et arutada omavahel , mida keegi kuskil lugenud on . Loetu põhjal arutatakse edasi , kuidas mõjutada pol . Avalikus n elitaarne ja jõukas , kuid moodustab üh ainult pisikese fragmendi . Massiavalikus suhtleb meediaga ja saab sealt pol ideid , kuid on pol vähemaktiivne kui olid lugemisgrupid. ( Habermas). Massiavaliku on valmis vstu võtma ka väga radikaalseid poliitilisi ideid ja ideoloogiaid . Tunnusjooneks on järjest suurem passiivsus( massiavalikkuse). D. Bell räägib ideoloogia lõpust. Tema sõnum : valitsuste ül ei pea olema ideoloogia levitamine vaid puhtalt tehnokraatlikud nähtused, kes loovad indiviidi jaoks kõige paremad tingimused.
Kogukonnasisesed ja vahelised konfliktid:
Liberalism , kommunis on kogukonnasisesed konfliktid. Peavad oma üh piisavalt tugevaks , välispidised ohud puuduvad. Välise eksistensiaalse ohu puudumine koondab peamise tähelepanu kogukonna siseste peamiste konfliktide peale. Pol ideoloogiate jagamine parem ja vasak skaala pärineb Lääne- Euroopa kogukonnasisestel konfliktidelt . Paremal kuninga pooldajad , vasakul kuninga vastased ( jakobiinid ) . Keskel soojad? Vasakul oli liberalism , hiljem lisandub sinna sotsialism ja kommunism . 20 sajandi mõistes näeme , et mõlemad ääred liiguva keskele kokku .
Marksismis oli paremtiib üh halvem osa, vasak pool oli revolutsionäärid, üh edasiviiv jõud. Euroopalik käsitlus arvab pigem et parempoolsed on partikulistid ehk erinevuste tetajad, vasakpoolsed egaliteristid e võrdsuse toetajad. Vabadus, võrdsus vendlus ( päris Pr revolutsioonist ) ,ekslikult peetkse suureks ja heroiliseks revolutsioonikutsungiks , kuid mis tegelikult püüdis meeldida kõigile tolleagsetele ideoloogiatele . Vabadus- liberialism . võrdsus- sotsialism , vendlus - konservatiivne lause.
Ida-euroopas domineerib kogukndade vaheline konflikt. Piirkond kannatab krooniliselt julgeoleku all . Välisoht domineerib poliitika üle. Olulised on konfliktid etniliste religioossete ja keeleliste kogukondade vahel . Mis ei tähenda, et sotsmaj konflikti olemus puudus, kuid see ei olnud peamine konflikti telg . Ida Euroopa pol käsitledes tuleb mõisteid parem ja vasakpoolne kasut ülimalt tähelepanelikult.
Mõiste ideoloogia tuleb kasut prantsuse revolutsiooni ajal ja võtab kasutusele Antoine de Frasige,1976 kasutab seda mõistet poliitilises traktaadis ja tõlgendab seda kui teaduslikku nähtust. Arvab, et ideologia vastandub religioonile. Leiab, et ideoloogia abil on võimalik ideid õiges suunas arendada ja panna üh nende abil mõtlema. Ideloogiale antakse üdini positiivne aura . See muutub liberalismiajastu ideoloogia keskseks käsitluseks, mille kohaselt liigume järjest paremate ideede suunas. Tema käsitlusele vastupidise seisukohal on Karl Marx . Kirjutab ''Saksa ideoloogia'', mis on jõuline liberalismivastane kirjutis. Tema ideoloogia sõnum on see, et ideoloogia on läbinisti negatiivne nähtus. Arvab, et eliit hoiab ülejäänud üh enda alluvuses.
Itaalia marksist Antonia Gramski viib marksi neg ideoloogiapuhangu õuduslooks. Kirjutab hegemooniateooriast. Ideoloogia on midagi nii rõvedat , et see on õudusfilmi hetk , mis karjuvalt vajab , et kangelane astuks sisse ja vabastaks õnnetud hinged , kes selles ideoloogias siplevad.
Prantsuse filosoof M.Focult on samuti õuduszanri viljeleja , kuid mõtiskleb selle üle, mismoodi meie poolt kasutatud mõisted mõjutavad valitsemisvorme ja kuidas eliit süstib meisse väärtusshinnanguid,mille kaudu üh mõjutatakse.
Liberalism
Jaguneb kaheks : Majandusliberalism ja poliitiline liberailsm.
Võimupol sõnumiks kujuneb liberalism läbi maj teemapüstitamise .
III seisus( tööstuse ja kaubandusega tegelevad inim.) tunnetab 17-18 saj, et neil on liiiga vähe poliitilist võimu , et edasi areneda. Kujunevad välja majliberalismi põhiõigused, igal ühel on lubatud oma äri ajada ja kasu teenida ( sõnum on suunatud aadliprivileegide vastu).
lessever- seisukoht, mille kohaselt riik ei tohi üldse maj sekkuda( samuti mil määral on riigi sekkumine lubatud) .
Maj liberalismi ideed on Euroopat rohkem muutunud kui pol. Pol liberalism - igal ühe õigus osaleda pol otsustamises. Pol lib pole toime tulnud poliitilise vabaduse nõude järgi. Soovid kasvanud oluliselt suuremaks võrreldes sellega, millised need alguses olid.
Traktaat po vabaduse piiramisest ja millal see üh kahjulik on . Euroopa riigid, kus on olnud neoliber lained, on vaieldav palju on tegemist uue liberalismilainega või lihtsalt loosungeid edastava liikumisega.
Liberalismi poolt antav lubadus suurem sellest , mis tegelikult ellu viiakse. Liberalism- jõukate üh ideoloogia ( vabadus on kallis). Üh, kes tahab liberalismi rakendada peab olema jõukas. Populaarne ainult piiratud osas maailmast ja üh 19 saj juhtiv/populaarne ideoloogia - muutusi nõudev ideoloogia( radikaalne ). 19. saj jooksul liberalismi radikaalsus ja muutuste orienteeritus väheneb- Liberalismi muutumine konservatiivseks.Liberalismi kõrgaeg 19 saj. I MS - liberalismi allakäigu algus. Ideoloogiliselt täheldatakse knservatismi ja sotsialismi populaarsust . Palju äärmuslikke ideoloogiaid.
1940-70- liberalismi madalseisu ajastu. 80ndatel - neoliberalism ja neokonservatism. Tihti samades maades samad ideoloogiad. Tp partikularism - eristusi nõustuvad ja toetavad üh.
Kesksed liberalismi teemad:

• Rõhutab indiviidi tähtsust. Indiviid n üh tähtsaim institutsioon . Liberalism seisab kõikide õiguste võrdsuse eest. Võimaluste võrdsus. Kõigil on olemas võimalused, kuid see ei tähenda, et kõik võrdselt hüvesid.
  
• Liberalism rõhutab mõistust( põhjuseid), armastab ennast siduda valgustusfilosoofiaga. Liberalism austab mõistusega tehtavaid otsuseid. On veendunud , et igal indiviidil on olemas mõistus.
  

Meritokraatia- võimekate valitsemine
Liberalism- tolerantsust salliv ja edendav ideoloogia. Sõnavabadus. Eetiline ideoloogia( pluralism , läbipaistvus , ei salli vale kasutamisel tehtavaid otsuseid ).
19.saj keskpaigast algab liberalismi seiskumine ja allakäik. Kui palju ja mil määral on lubatud vabadus. Tekivad liberalismi kritiseerivad ideoloogiad. Nt marksism , mida peetakse kõige jõulisemaks liberalismi kriitikaks. Populaarsust koguvad ka egalitaarsed ( võrdsust nõudvad) ideoloogiad , mis 20.saj muutuvad moetrendiks.
Konservatism
I suurtest pol ideoloogiatest, mis tekib vastureaktsioonina liberalismile. Konservatism tekib inglaste kriitikana Suurele Prantsuse Revolutsioonile. E. Burke mõtted Prantsuse Revolutsioonist. Kui prantslased oleksid mõistlikud reformiksid nad oma üh järk-järgult. Lahendab enda arvates vabaduse dilemma . Vabadus on midagi , mis toimub valitsuse kontrolli all . Kõige olulisem on maj.vabadus , sest läbi selle tekitatakse üh jõukust juurde.
Pol vabadus oli pigem tagasihoidlikkue kutsuv ja seda on vaja nii palju, et see oleks kasulik maj vabadusele. 1790.a kirjutistes Burke levitab briti liberaalide ideid . Algab liberaalide konservatiivistumine. Muutused hakkavad peale Suurt Prantsuse Revolutsioni toimuma ka Prantsusmaal .
Hisp Lib/knserv ei jõua , neile jõuab lib/konservatismi segu .
Lib/kons levinud Madalmaades ja Skandinaavias. Ida- Euroopas puudus.
I MS järel Lääne- Euroopas konservatismi taassünd. Tugevnemise trend jätkub ka peale II MS , mistõttu võib öelda, et klassikaline lib pole enam praktiliselt poliitikas kasutusel, kõikjal, kus see kasut on on tegelikult konserv ja lib segu .
Konservatismi kesksed elemendid:

• Traditsini tähtsustamine. Ettevaatlik suhtumine muutustesse ja muutmisesse.
  
• Inim on üks ebatäiuslik olend . Orgaaniline üh. Käsitlus üh , kus suur osa inim tahabki , et tema eest hoolt kantaks . Kui anda tsustamine inim kätte , on selle tulemuseks kaos , anarhia ja katastroof.
  
• Võimu käsitlus on ebamäärane.
  
• Omandikäsitlus. Omand jagatud omaniku ja võimu vahel .Omand on omaniku oma aga raskes olukorras omab ka võim omandit. Täiendav pääs ressursside juurde, kui võimul on seda vaja.
  
• Konservatism usub siiralt võimu aususesse. Võim on läbinisti heasoovilik nähtus.
  

Neoliberalismi ja neokonservatismi sümbioos on kons käsitlusviis, kus võim on otsustanud , et vaba , piirangutest puhastatud maj tegevuse.
III
Sotsialism
Liberalism taandub vasakpoolsuse ees 19.saj ja 20saj. Alguses.
Autoritaarsus kujunenud kindlate põhjuste tagajärjel. Lääne Euroopa on erand , oma majandusliku eripäraga, mistõttu seal pole autoritaasust vaja olnud. Mujal Euroopas läbi 19 saj ja 20 keskpaiganai –autoritaarsus mõistlik ja ratsionaalne käsitlus. Nn B- ja C- tsoonis autoritaarsus jääb tugevks üüh mõttesunnaks kõigist moodsatest ideoloogiatest hoolimata.-> kujuneb välja nähtus, kus liberalism on tunduvalt vähem mõjuvõimas ideoloogia, kui Inglismaal ja Prantsusmaa. Seda on põhjendatud keskklassi väiksusega , võrreldes ida- ja kesk Euroopaga. Sellel on kindlasti rohkem pol ja sotsiaalseid põhjuseid kui see. Nt riilus üldises Euroopa kontekstis on Kesk- ja Ida-Euroopas tunduvalt ebakindlam kui Lääneeuroopa kontekstis. Autoritaarne ideoloogia on ka midgai, mis asendab laiematele elanikkonnakihtidele nõrka riiklust ning pakub turvatunnet olukorras, kus riiklikud moodustised on pidevas sõja ja eksistensialses ohus.
Elanikkonna kasv->Haridustaseme tõus -> Massimeedia .Massimeedia ->Massipsühholoogiani. Elanikkonna kasv ning massimeedia viivad Autoritaarsuse mõju kasvnui -> Tööjõumahuka suurtootmine -> Massipsühholoogia.
Autoritaarsuse mõju kasvnui -> Tööjõumahuka suurtootmine-> Massipsühholoogia. -> Radikaliseerumine , äärmuste esiletõus.
Massimeediasse jõuavad ka antiliberaalsed , vabadust kritiseerivad ideed. Urbaniseerumine , inimesed kogunevad suurtes hulkades tihedalt kokku, võimaldab efektiivsemalt erinevate ideede levikut. Inimesed on rahulolematud, tööstuse areng toob inimeste ette üha uusi kirgi ja väljakutseid, milleni mittejõudmine teeb inimesed õnnetuks . Progressiidee-sõnum sellest , et elu peab minema iga sammuga üha lihtsamaks. -> massipsühholoogia , mis muutub üha radikaalsemaks. I Ms on murdepunkti tekitajaks, mis ühest küljest diskretiteerib trad pol ideoloogiaid , eriti liberalismi , I MS väga laialt levib arusaam , et liberalism oma lubadustest hoolimata ei suutnud ära hoida üleEurooopalist suurt vägivalda. Samuti jätab IMS ideoloogilise katteta äärmuslikud radikaalsed meeleolud, kes otsivad pol maastikult jõude, kes vastanduksid vanadele pol jõududele ning pakuksid välja radikaalseid ja lihtsaid lahendusi masside olukorra parandamiseks. 20 saj II kümnendil tekivad äärmuslikud parem ja vasakspoolsed jõud ( kommunism ja bolsevism ) vs ( äärmuslik konservatism , natsionalism). Äärmusest ja radikaalsusest hoolimata suur hulk inimestest usub ideoloogiatesse. Klammerdudes liikumise külge võib Minu eksistentsi parandada. Pettumine ideoloogiates leiab aset IIMS ajal ja järel.
Sotsialism tekib Euroopas 19, sajandil soovist saada liberalismist veelgi radiaalsem ideoloogia. Vastureaktsioon liberalismile, kuid II laine vastureaktsioon e nende üh/pol jõudude vastureaktsioon, kellel ei õnnestunud tulla võimule liberalismi kõrghetke toel.Sotsialism toob selgelt tagasi religioosse elemendi poliitilisse ideoloogiasse. Kommunistlikud fantaasiad Thomas Moore , Tommaso Campanella , Robert Owen, Henin Siant Simon .Väga fantaasiarohked kirjutised . Suurem osa kirjutaiaid ise on olnud väga rikkad, kuid nad on mõnes mõttes kõrvale jäänud pol liinist ja ürit saada omale kõrvaltoetajaid. Arutelude keskmeks on see, et tuleb uskuda läbinisti võrdsesse ühiskonnda.Pr Rev alates hakkab pol vool liikuma kahes suunas. I suund : kui üh on küllaltki rikas ja jõukas, siis tõenäoliselt on eliidil raha selleks, et ülejäänud üh liikmeid aidata ja paremasse staatusesse tõsta. Eliidi kätte on kogunenud liiga suur varandus, peaks selle laiali jagama -> üh oleks võrdesem ja õiglasem. II suund: Pr rev aegsed jakobiinid, vägivalllale ja terrorile suunatud lähenemine. Uus õiglane üh tekib peale vana ebaõiglase üh hävitamist. Jakobiinid: I kommunistlik terrorireziim. Kirjaoskuse paranemise tulemusena hakkavad need ideed järk järgult levima. 1827 terminite sotsilism ja sotsialistid esmakasutus Inglismaal. 1840 aa termini levi üle Euroopa. Järk järgult muutub liberalismi tugevaks konkurendiks. Pol , kes varem olid liberalistid kujutavad ennast ümber sotsialistideks.
Sotsialismi kesksed mõisted:

• Tagasipöördumine religiooni juurde. Konservatism toetub sellele kirikuformaadile , mis on parajasti võimul ( anglikaani , luteri vms riigikirik ). Sotsialismis on pigem lahk usuliste või nende juures , kes väidavad, et nad pöörduvad kristuse alglätete juurde. Puuduvad institutsionaalsed struktuurid, leiavad ühtemoodi uskujate kogukonna. Sotsialism rõhub algkristlikule usumudelile. Võrdsete vendade-õdede kogukond , kes on ühte usku ja töötavad ühiseks hüvanguks.
  
• Kogukond/koostöö
  
• Võrdsus. Toetub väitele , et algkristlkutes kogukondades olid kõik võrdsed.On ürit seletada vajaduste mõiste kaudu, mille kohaelt inim vajadused peaksid olema enam vähem inimesele elamiseks vajalikud miinimum asjad, ei tohi hiilata lisarikkuse või omandiga. Juured asuvad ebamäärases minevikus, aluseks on võetud tagasihoidlik külakogukond.
  
• Vajadused
  
• Kollektiivne omand.Eraomandi kritiseerimine .Ideaal asub kauges minevikus. Riik peaks võtma olulisema vastutuse majanduse üle.
  

20 saj alguseks on sotsialism muutunud suureks pol moevooluks ,eetiline lähenemine üh, kuna ta tunneb kaasa üh kõikidele liikmetele.
Kaks teed sotsialismile

• Evolutsiooniline – Euroopa
  
• Revolutsiooniline- Venemaa.
  

Sotialistlike parteide asutamine

• Saksamaa- Sotsialistlik Partei (1875)
  
• Inglismaa- Fabiani Ühing( 1884), Tööpartei(1900)
  
• Itaalias 1892, Venemaal 1898 , Prantsusmaal 1905.
  

Sotsialistide tulek toob endaga kaasa massilise lahkumise liberatiivsetest parteidest.Lääne Euroopas jõuab kõige kaugemale vasakpoolne radikaliseerumine Prantsusmaal, kus toimub kokkupõrge kahe suure vasakpoolse jõu vahel.
Sotsialism Lääne- ja Kesk- Euroopas.

• Sotsialistid pole kusagil saanud üle 50 % häältest, valimisvõidust ei piisa seega sotsiaalseks revolutsiooniks.
  
• Töölisklassi suurus ja mõju on kõikuv, töölised on läinud kergesti kaasa sotsialismist veeldi radikaalsemate äärmustega ( Mussolini võimuletuleku näide) . Tööliste kohta ei saa alati väita , et nad kõik pooldasid sotsialismi . Populaarsed ka erinevad autoritaarsed ja konservatiivsed lähenemised. Töölisklass mõistab ka seda, et sotsialistid pole need , kes piisavalt palju lubaksid, arvestatav osa töölisklassist läheb veelgi radikaalsemate poliitiliste jõudude taha. Marxi lootus , et töölisklass hakkab moodustab suurema osa üh langeb põrmu ning nende tähtsus hakkab 20 saj keskpaigast langema. Sotsialistid peavad oma sihtrühma ümber mõtlema-> sotsialism hakkab looma massipartei funktsioone. 50ndatest alates proleritaari retoorika asendub vaeste retoorikaga.
  

Itaalia näide: liberalismilt fasismile(I):

• I MS mõjud ( Itaalia laienemisplaanide luhtumine, majlangus sõjaveteranid. Lubati , et ITA väljub sõjast maj õitsenguga, tegelikult oli majlangus, lisandus v suur sõjaveteranide probleem , mis oli psühholoogiline paine tervele üh->ITA armee saab I MS lahingutest järjest suurte ja häbiväärsete kaotuste osaliseks , mille tulemusena need pol jõud, kes on lib vastu meelestatud hakkavad kritiseerima armeed ja nende juhtkonda-> mõju hakkavad aavaldama ka sõjas pettunud sõjaveteranid. )
  
• Liberaalid , kui „vana“ jõud:
  

• olid ebaõnnestunult püüdnud olla radikaalsed ( sõda) ja teiste jõudude hulgast silma pasita.
  
• Nüüd proovivad lahendada olukorda vanade eetoditega ( Garibaldi kõrvaldamine poliitikast .)Ürit haarata pol vastased enda rüppe ja seal vastased neutraliseerida või vaigistada.
  

Liberaalide näide fasismile (II)

• Fasistid ( Benito Mussolini) kui „uus“ jõud. Neid ei saa keegi veel süüdistada ebaõnnestumises. Nad võivad olla piiritult radikaalsed ilma vastutust kandmata. Itaalia au taastamine.
  
• Kõik üh kihid näevad fasistide radikaalsuse lahendust oma probleemidele. Pooled fasistide pooldajatest on töölised.
  

Liberaalide näide fasismile (III)

• 1921.a lib ja fasistide valimisliit. Fasistid alustavad vasakpoolsete vastast terrorit.
  
• 1922 a fasistide „marss Rooma “, Mussolinist saab diktaator,’1933 Hitleb võimule Saksamaal diktaatorlikust valitsemisest saab Euroopa pol mood.
  

Tolle ajastu kontekstis on tegemist suure avanguga pol moetrendile, sest ITA ei teki Mussolini võimuletulekule mingisugust arvestuslikku vastureaktsiooni üh. Itaallased on üldiselt Mussolini võimuletulekuga rahul . Saadab Euroopale sõnumi, et võib-olla on diktatuur arvestatav valitsemisvorm. Keegi ei kritiseeri itaaliait , ei toimu isoleerimist, pigem nähakse seda uue Ita algusena ning lahendusena ITA sõjajärgsele nõrkusele ja ebastabiilsusele.
Sotsialism Lääne-Euroopas pärast II MS(I):

• Euroopa pole enam maailmapoliitika keskpunk( Külm sõda, USA mõju),Euroopa suurriigid ei välju sõjast päris suverräänsete valitsejatena. Fakt, et USA poliitikud sekkuvad Euroopa siseasjadesse on Euroopa jaoks määrava tähtsusega.
  
• Poliitlise retoorika liberaliseerumine, vasakpoolsed põhimõtted majandusse Liberaalne demokraatia koos sotsiaalse turumaj muutub standardseks valitsemisvormiks. Igasugune äärmuslus muutub peaaegu, et keelatuks . Muutub pol ebakorrektseks ja järk järgult erinevates riikides seadusandluse kaudu vägivallale kutsuvate riigikorda kukutavate parteide loomine keelatakse ära. Euroopa ideoloogiliseks peasuunaks saab tsentri otsimine. Otsitakse lahendust, mis sobiks kogu elanikkonnale. Sots ja lib elementide sümbioosi tekitamine. Vabaduse temaatika hakkab nihkuma üksikisiku privaatsfääri. Majanduses maksimaalselt vasakpoolseid põhimõtteid niipalju kui maj seda välja kannatab.
  
• Traditsiooniliste pol jõudude( konservatiivid , lib , sotsialistid) nihkumine tsentrisse.
  
• Majkasvu mõju: radikaalid ei saavuta enam pol edu , kommunismide kõrvaletõrjumine,
  
• Parem-Vasak koalitsioonivalitsused, vähemusvalitsused
  
• Religioon kaotab praktiliselt oma mõju poliitikale Muutub ääretähtuseks Euroopa pol , mis on pigem omane Euroopa ääremaades toimuvatele konfliktidele ( nt Põhja Iirimaa ).
  
• Urbaniseerumine- põllumaj parteide tähtsuse vähenemine
  
• Koloniaalimpeeriumine lagunemine - rohkem tähelepanu maj konkurentsivõime tõsmisele.
  

Väga soodsate olude poliitika. Külma sõja tulemusena kaob vajadus väga erinevate poli ideoloogiate vahel , kes agressiivselt kokkupõrkaksid.
Postmodernism sotsialismi asendamas:
20 saj lõpukümnenditel , alates 1960a hakkab diskussioon vabadusest nihkuma uutele teemadele:

• Vähemuste õigused
  
• Inimõigused
  
• Naiste õigused
  
• Keskkonnakaitse. Postmaterialism – Inim mõttemaailm , kes ei suuda ettekujutada vaeste inimeste üh.
  
• Multikultuursus , tolerantsus, piirideta maailm.
  

Vabaduse teema rõhuasetus nihkum avalikust sfäärist privaatsfääri .
Marksism

• Karl Marx( 1818 -1883)
  
• Friedrich Engels (1829-1895)
  
• Marxi on nim kõigi aegade mõjukamaks filosoofiks . Siiani annavad just markssmist tuletatud mõttesuunad kõige põnevamat aruteluainest üh , eriti poliitilise filosoofia ja teooria alal. Läbinisti kriitiline lähenemine üh . Üh kriitika on huvitav teoreetiline tegevus Marksism on leidnud laialdast edasiarendamist erinevates teadusvaldkondades. Paljud filosoofid ja pol teoreetikud , kes rõhuvad erinevate valitsemisvormide üle ammutavad oma ideoloogilist alguspunkti marksismist. Mitmetahuline filosoofiline õpetus/nähtus/meetod.
  
• Marksism on väga võimas kapitalismi ja eraomadile tugineva üh kriitika. Aga ülimalt vilets, katastroofiliste tulemusteni viiv juhis praktiliseks valitsemiseks.
  
• Olulisemad kirjutised : M&E „Püha perekond“ 1844
  
• M&E „Saksa ideoloogia“ 1845
  
• M&E „Kommunistliku partei manifest“1848
  
• „Kapital“ 3kd, M , 1867, M&E 1885, M&E 1894
  
• E“Perekonna eraomandi ja riigi tekkimisest“ 1884 Sissejuhatav hüüdlause anarhismile. Riigi kui nähtuse kriitika. Sõnum on pm täielikus kommunistlikus üh kaob ära vajadus riigi järele.
  

Kesksed mõisted :

• Tootmisvahendid
  
• Tootmisviis
  
• Baas ja pealisehitis( tootmisvahendid ja poliitilised ideed)
  
• Klass, klassiteadlikkus-> proletariaat ja kodanlus . Edasiminek ei toimu vaid tehnikas , vaid ka klasside vahel, kes muutuvad järjest teadlikumaks oma olemusest. Marx jõuab selleni , et kõige parem klass ( proletariaat) jääb võitluses peale, algab igavene proletariaadi valitsemise ajastu .
  
• Ideoloogia
  
• Ajalooline materialism , dialektiline materialism . E – maailmavaim , igast ajastust järgmine maailmavaim on järjest parem. Inimene liigub täiusliku maailmavaimu suunas. Marx – E õpilane samm sammult liikumise osas. Oluline järjest täiuslikumale maj tootmisele liikumine. Seob omavahel materialismi( inim poolt valimistavate hüvede tek pideva täiuslikkuse poole liikumisega ( dialektikaga)
  
• Poliitiline ökonoomia
  
• Rõhumine, lisaväärtus
  
• Võõrandumine.
  

Poliitilised mõjud on edasi kandunud vanema Marxi kirjutistes, pakuvad põnevamat radikaalset sõnumit.
Jätkuval on oluline teha vahet Marxi vaadetel noores ( eriti enne kohtumist Engelsiga) ja vanemas eas, ning Marxi tõlgendustel ( Georgi Plehhanov, Vladimir Lenin , kes toovad sisse proletaarse evolutsiooni , ideoloogia ja diktatuuri mõisted. )Vägivallakasut riigipöördeks on tavapärane praktika.Toovad kasut riigipöörde võimaluse( Plehhanov ja Lenin) , Lenin sunnib oma järgijaid uskuma, et proletariaat on inimkonna igavesti kestev lõppstaadium .
Marksism 20 . saj Euroopas

• Struktualism ( Louis Althusser) – psühhoanalüüsi tootmine marksismi , mitte ainult maj , vaid ka füsioloogiamõjutab inimesi
  
• Neomarksism ( Max Weber ) – toeub noore Marxi märksa liberaalsematele vaadetele( Marxi 1844a –eelsed käsikirjad publitseeriti alles 1932)
  
• Frankfurdi koolkond- segu oodsast sotsioloogiast ja psühhoanalüüsist ja Marxi tekstide/tõlgenduste kriitikast , kats e paiguatada Marxi õpetusi massiühiskonna tingimustesse. Lingvistiline marksismi käsitlus , psühholoogiline marksismi käsitlus ( valitsejad panevad oma võimu maksma läbi keele või psühholoogiliste eetoditega.)
  
• Kultuuriline ja analüütiline marksismi, feminism .Kui saabub naiste poolt valitsetav maailm tuleb see palju inimlikum.
  

Lääne- ja Kesk-Euroopas marksistlikud jõud marginaliseeruvad II MS järel. Kommunism polF praktika , mis pol tegemisel võtab erinevaid vorme ,olenevalt ajast ja piirkonnast , kus seda praktiseeritakse, kuid mis väidavad ennast pärinevat marksismist .
II MS väljuvad kõige kommunismilembeliste riikidena Prantsusmaa ja Itaalia. Itaalias on komm kujunenud põhiliseks põrandaaluseks Mussolinivastaseks jõuks.Koguvad võimu .Prantsusmaal kujuneb välja sots-kommunistide vaheline rivaalitsemine juba 30ndate lõpus. Itaalia II MS valitseb konkreetne võimalus komm võimuletulekuks.
Kõige tähelepanuväärsem komm kokkuvarisemine toimub samuti Prantsusmaal. Fenomenaalne on ka Pr sotsialistliku partei tõus ning see , kus ta sõna otseses mõttes suretab komm välja. A lacarte kommunism- suured kunagised komm parteid on lagunenud paljudeks pisikesteks komm rühmitusteks , kus on palju v erineva komm suunitlusega poliitikuid ja mõtleijaid Äärmuslikud rühmitused, stalinism saab äärmiselt populaarseks.
Lääne-Saksamaal keelustati komm partei. Oluline, sest sellele toimub üle Euroopa komm parteide põhikirjade/ vaadete revideerimine ning nende muutmine oluliselt vähem vägivallale orienteeruvaks.
Rahvuslus
Kaks rahvusluse kontseptsiooni

• Prantsusmaa( Jean Jacques Rousseau) -Rahvus kui riigi kodanike kogum, kes vastandub despootiale( kuningale ).Rosseau räägib rahvusest , kes tõuseb kuninga vastu , kellele on olemas omad õigused, õigus nõudmisi esindada ja lõpuks tõukab kuninga kõrvale ja astub võimule. Lüemalt käsitlus kodakondsusel põhinevast rahvusluse käsitlus.
  
• Saksamaa- kultuurili- keeleline rahvuslus.Käsitlus rahvusest , kui kultuurilis -keelelisest nähtusest. Liigub lähemale etnilisele rahvuse käsitlemisele. Saksa rahvusluse konseptsioon kujuneb välja 19 saj I poolel , Napoleoni sõjad annavad sellele suure tõukejõud ( kui Napoleon vallutab kogu Saksamaa ja võtab selle Prantsuse võimu alla). Saksa Pol eliit vastandub Pr ja töötab välja omad retoorilised lähenemised. Hakatakse rääkima sakslastest, kui saksa keele, kultuuri , ajaloo, vaimu kandijatest , kes on Kesk-Euroopa põlised asukad ja valitsejad , kes selgelt vastanduvad prantslastele. Saksa rahvusluse läbimurdeks saab 1848 revolutsioon . Rahvuslus vahetab välja liberalismi keskklassi keskse ideoloogiana.
  
• Samal ajal 19.saj keskpaigas algabki rahvusluse ja vasakpoolsuse paralleelne levimine läbi samade kanalite.
  

19.saj lõpus muutb rahvuslus riiklikuks ideoloogiaks- natsionalismiks:

• Ühiskonna „stabiliseerija“
  
• Tihti antiliberaalne
  
• Vasakpoolsise vastu
  
• Kolonialismi toetaja
  
• Autarkia nõudja. Arusaam sellest , et rahvus peab ise hakkama saama oma kõikide probleemidega ning ei tohi teistelt abi paluda ning sellest teistest sõltuvaks muutuda.
  

Rahvusriikide ajastu , valitseja ja tema alluvad on ühtehoidev perekond, kus alluvatel on ühine nimetaja ( rahvus , keel ,vm kultuuriline/religioossne joon) .
I Ms lõpp ja rahvuslus
Koos uute riikide tekkega Euroopas muutub etniline rahvuslus keskseks. See on jätkunud Ida-Euroopas vägivaldselt ka pärast Külma sõda ( Jugoslaavia pärilussõjad 1990.aa.).Etniliste kogukondade vahelised konfliktid, mis olid enne Austria- Ungari sisesed konfliktid muutuvad rahvusvahelisteks konfliktideks.
Saksamaa kui natsionalismi teoreetilise arendamise keskus :
Johann G Herder( 1744-1803)- Rahvus on olemas aegade hämarusest. Rahvuse vaim ( Volksgeist) . Heroniseerib rahvuse ajalugu , eriti antiik- ja keskaegset pärandit . Rahvus kui legitiimsuse kandja. Rahvuse romantiline käsitlus.Rahavl on riigiõiguslik kehand , rahvus on riigiloomise alus, rahval peab olema valitseja , rahvanimeline riik . Otsitakse vana Germaani õiguse lätteid jms .
Johann G Fichte( 1762-1814) – Herderi õpilane. Iga rahvus kujundab oma teadvuse, mille annab talle loodus. Ei tohi lasta teistel rahvastel oma teadvyst mõjutada. Autarkia, iga rahvas peab hakkama saama ainult omaenda ressurissedega. Ei ole soovitatav teiste rahvastega lävida, sest see nõrgestab sinu omapära ning vaimus .
Wilhelm von Humboldt (1767-1835). Alusepanija etnilisele natsionalismile. Rõhutab keele tähtsust. Keel determineerib ka rahvuse vaimus. Keeleala sätestab ka poliitilise võimu ala.
IV
Suurbritannia
Poliiitlise süs järjepidevus. Olulised kesksed riiklikud institutsioonid ulatuvad arengus mitusada aastat tagasi.
Konsitutsiooniliste aktide süsteem,pol süs ei tugine ühele suurele dok ( PS või konstitutsioonilie) vaid eri aegadel välja antud dokumentidele ( Best practice policy - aja katsumusele vastu pidanud pol süs). Royal privileges ( 1215 Magna Carta ) , Parlament bills ( 1679 Habeas Corpus Act, 1689 Bill of rights 1911 Parliament Act , Court decisions. )
Eelnevad seadused sisaldavad järgmisi eesmärke :Monarhi õiguste järk-järguline piiramine. Parlament , parlamendi kujunemine, parlamendi pol õiguste suurenemine ja piiritlemine. Peaministri ja valitsuskabineti institutsioon ja selle kujunemine , indiviidide õigused ja seda puudutav seadusandlus .
Ei taheta neid seadusi eriti muuta või kaotada , sest nad on tõestanud oma vastupidavust ja sobivust.
Important milestones of British Parliament

• 1215 Magna Carta by King John. Royal power is first time restricted through the establishment of a council of 25 barons entiteled to levy taxes and wage war against king if king violates their liberties. Furthermore known as Curia Regis.
  
• 1281 First joint meeting of Magnum Concilium and Curia Regis of King Edward I under the name concilium regis in parliamento ( kings council in parliament).
  
• 14th century . Parliament is being divided into two houses . House of Lords (‘lords of spiritual and temporal,) and House of Commons (knights and burgesses). Parliament bills - first sign of Parliament’s opposition to King. First signs of the ‘opposition’.
  
• 17th century. British revolutions ( Civil War and the Glorious Revolution). Parliament emerges as the main anti-monarchist institution. Development of Whig (anti-monarchist, liberal) and Tory (monarchist, conservative ) factions.
  
• 1830 Clear party system emerges in Parliament.
  
• 1911 Parliament Act establishes modern British Parliament.
  

Parlament on see , kes astub võimu lähedale siis , kui kuningas ja monarhia on nõrgenenud ja kehtestab siis oma võimu. Monarhia ja parl eksisteerivad sajandeid kõrvuti parall institutsioonidena, rohkem või v’hem omavahel konfliktis olles, kuni suur murrang saabub 14-17sajandini , järk-järgult parl muutub kuninga vastase opositsiooni keskseks vastaseks oponendiks, kes hakkab välja pakkuma kuninga võimu või autoriteedi võimu asemele alternatiivseid võimuvorme ja institutsioone. Opositisiooni tähtsus. Parl võimu tipphetk saabub Inglise kodusõdade ajal , monarhia ajutie kuktamise ajal , milles omakorda euroopa pol tuleb arusaam hilisemateks saj , et parl valitsemine riigis( kui parl on keskne võimu omav institutsioon) , viitab riigi rasketele pol vms oldele.
Parlamendi absoluutne võim ebanormaalne, ei jäe kauaks püsima. Parl esinevatest eri gruppidest kuj erinevad parteid, kes kujunevad institutsioonideks, kes võtavad järk-järgult kontrolli ja võtavad parlamendilt pol juhtimise funktsiooni.Monarhia meelsed( toorid -> konservatiivid) ja vastased ( viigid-> liberaalne partei).19 saj keskpaigaks jõutakse faasi ,kus pol elu suunajaks on lõplikult kuj pol parteid ja nend eümber kuj huvigrupid , mis tähendab , et 19 saj alate ei ole enam korrektne väita, et parlament piirab monarhia võimu vaid pol parteid piiravad ja vähendavad monarhia võimu-> monarhia võim ja elu pole enam pol elu keskmeks. Võimu piirab peaministri institutsioon, mis hakkab kujunema välja 18 sajandil pol vajadusest pol parteide tegevust kuidagi raamidesse seada, mis kulmineerib 19 saj lõps 20 alguses väga tugeva peaministri institutsiooni väljakujunemisega ( peaministrikeskne parlamnetarism ja demokraatia, peaministril suur kontrollivõimalus nii pol partei kui ka monarhi üle).
Royal personal prerogatives:
- dissolution of Parliament (House of Commons),
- appointment of Prime Minister (First Lord of the Treasury and Chancellor of the Exchequer , Privy Councellor).
20 saj alguse Britannia pol pilt oli selline :
Big parties
Conservatives (Tory)
Labour Party (since 1900)
Võib väita, et oli välja kuj I põlvkonna briti pol ideede maastik . Neeed pol parteid , misi tekivad monarhia võimu vähendamisest ja marginaliseerumisest e konservatiivid ja liberaalid.Monarhia vastasus pole enam päevakohane teema . Liikumine briti pol parteide II põlvkonna poole. Selle saabumisest annavad aimu radikaalsed sotsmaj nõudmised, mis partei pol tasemel kulmineeruvad tööpartei asutamisega.Briti peaministri institutsioon on 20 saj alguses jõudmas oma praeguse tugevuse ja võimutäiuseni , selle selgeks märgiks on 1911 a briti parlamendi seadus ( Parliament act) , mis kehtestas selgelt peaministri domineerimise parlamendi üle . Muuhulgas seadustades ka peaministri õiguse igal talle sobival hetkel parlament laiali saata ( alamkoda ) ja kuulutada välja uued parlamendi valimised.
20 saj I pool Briti pol ( eelkõige 20- 30ndad ) kujunes välja pol parteide II põlvkond. II põlvkonna väljakuj iseloomusta 3 keskset elementi:

• Liberaalse partei allakäik, liberaalne partei , kes oli 19saj briti pol suverräänae ainuvalitseja kaotab ma võimupositsiooni , lib partei nõrgenemine hakkab ilmnema juba enne I MS . Kuid I MS on siiski määrava tähtsusega sündmus , mis saab liberaalidele saatuslikuks . Löök parteile , millest liberaalid enam ei taastu .
  
• Valimistel hakkavad hääli kaotama , nende asemel hakkab tekkima tööpartei ( Labour party) , võtab endale rolli , mis varem kuulus liberaalidele. 1924 I tööerakondlasest peaminister , peale seda, surub tööpartei liberaalid pol maastikult välja. Vana viigide partei laguneb ja kaob pol maastikult, tekib hulk pisikesi liberaalseid rühmitusi , kes suudavad alles 1980ndatell taasühineda ja luua ühtse partei.
  
• Konservatiivide tagasitulek briti pol juhtimisse. Konserv partei hakkab oma poolehoidijaskonda järkjärgult suurendama . II põlvkonna parteide süs võtavad konservatiivid vastu radikaalide pidurdajate rolli . Peaministri institutsiooni jätkuv tugevnemine. (tuleb meeles pdada peaministri institutsiooni vajadusele briti pol jõudude silmis.Pole enam parlamendi kontrollija kuna parlament pole enam raamidesse sunnitud institutsioon.) Nii konservatiividele kui ka tööerakonnale on kasulik omada peaministrit kui parteide süs kontro ja hoidijat ja omaenda partei tugevakäelist juhti . Väga slge peaministri sidumine pol part süs.
  
• UK valimissüsteem General elections (House of Commons)
  

- first-past-the-post system (majoritarian)
Positive features :
- ‘winner takes it all’, single -party governments, no coalitions
- goverment usually has large parliamentary majorities (150-200 seats more than opposition)
- clear link to MP’s constituency
20 saj briti poliitika on siiani polariseerunud üh pol , süs kus on kaks omavahel eraldiseisvad jõudu , kus kasut majoritaarset valimissüs toob kuni 20 saj lõpuni kaasa olukorra , kus parl valimise võitnud erakond saab ühtlai ka alamkojas vajaliku suure häälteenamuse, mis on piisav selleks, et üksinda valitseda. Annab peaministrile suure võimu partei ja parlamendi üle. Puudub vajadus koalitsioonivalitsuste järgi .
III pol parteide põlvkonna mudeli keskseks elem ons ee , et briti üh pole enam kahe teema ümber kahestunud aid üh sisene fragmenteerumine on palju suurem ja üh lõhe ühe suure nimetaja põhjal hakkab britannia jaoks pol ajaloo hämarusse vajuma . Ilmselt hakkab tulema ka ühe rohkem koalitsioonivalitsusi , mis tõstatab esile peaministri rolli. Peaministri roll , mis on tema funkt ja roll , need lähemate aastakümnete jooksul mõeldakse pmber. Peaministri kuldajastu hakkab läbi saama. Briti pol süs hakkab lähenema kontinentaaleuroopa pol mudelile. ( Ilmselt skandinaavia ja madalmaade)
British parliament 20saj II poole alamkoda : Nominaalajaks loetakse viite aastat, tegelikult niikaua nad koos ei istu , kuna peaminister võib nad laiali saata ning seda kasut ka võrdlemisi agaralt. Kuna alakoja juhtpartei ja II kohal olev partei on institusionaliseeritud. Valimistel võitjaparteid hakatakse parlamendis kutsuma tema majesteedi valitsusparteiks ja teit tema majesteedi opositsiooniks. Teised parteid otseseid nimetui ei kandnud, kuid nende osa paarlamendist oli väike ja ei mänginud pol otsustes erilist rolli . Parlamendi valitsuse ja opositsiooni saadikute jagamine hierarhiasse. Eespinkidel istujad, kes istuvad peaminstri kõnelemiskohale lähedal ja tagapinklased. Eespinkides istuvad kahe suurema partei eliidi esindajad, keda peetakse antud hetkel selle pol partei juhtfiguurideks ja kellel on õigus partei nimel sõna võtta. Esinevad kas siis valitsuse nimel või opositsiooni nimel . Tagapinklaste hulka kuuluvad eelkõigenoored saadikud ( noored oma karjääriredeli paiknemise järgi, neil on õigus karjuda toetuskarjumist kui esineja esineb või takistada vastaspoole esindajat. Neil endil pole sõnaõigust. Õigus teha mõttestamata häält. Teise osa tagapinklastest moodustavad parteikarjääris oma kõrghetke läbinud ministrid , kes on kaotanud peaministri soosingu. Nende vastu ollakse austavamalt , neil on õigus esineda oma isiklike seisukohtadega.
Tagapinkide mässamine-kui tagapinklased enam mingil põhjusel peaministrit enam ei toeta. Reeglina indikeerib see seda, et parteis on tulemas liidrivahetus , kus parteijuht vahet välja ja briti trad kohaselt ka automaatselt peaministriks. Nõrk peaminister on just nimelt see , kes ei suuda oma tagapinke kontrolli all hoida. Parteisisese võimuvahetusega võimule tulnud peaministrid enamasti nõrgemad.
Piitsamehed- on parteiametnikud , kes kontrollivad tagapinklasi. Enamasti kontrollivad , et tagapinklased hääletuste ajal kohal oleks . Parteihierarhias on piitsameheks saamine suur edusamm, mis viitab sellele,, et nad on teel eliidi poole . On olemas ka peapiitsutaja.
- 659 seats
Parlamentarism üle euroopa on allakäigul . Parlamendid meenutav üha rohkem turismiatraktsioone.
Lordide koda: Tony Blairil õnnestus läbi viia reform , et takistada pärilike lordide automaatse õiguse lordide kojas osaleda. Kõik lordid ei löö kaasa lordide töös. Töötav osa on enam vähem sama suur kui alamkoda. Lordide koja pol meelsus oluliselt mitmekesisem kui alamkoja oma . Lordide koja esindajate hulgas suure osa moodustavad mitmepinklased, kes otseselt ei toeta ühte parteid , kuid üle poole on neist konservatiivide toetajaskond. Lordide koda ei algata seadusandlust, ei hääleta eelarve ja maksustamisega ja raha kogumisega seot seadusandlust . Lordide koda peab heaks kiitma muud alamkojast tulnud seadused, kuid lordide koda ei tohi vastu hääletada seadustele , mis tuginevad valitsuse programmile.( Salisbury / addisoni doktriin) .Võib Seadusandlust tagasilükata juhul kui see läheb vastuollu olemasoleva seadusandlusega . Käsit kui briti parl juriidilise analüüsi keskust muuhulgas ka põhjusel , et lordide hulka kuulub suurem osa juhtiatest õigusega seotud asjaoludest,
- 1,207 members
- hereditary peers (765) – abolished by Tony Blair in 2006, life peers (391), bishops (26), Law Lords (19)
- 7 per cent of women
- ‘ working house’
- crossbenchers
- 1911 Parliament Act
- Salisbury/Addison doctrine
Peaminister:Suur osa mooduseid kuidas pol otsuseni jõuda ja otsuseid langetada. Peaministrit ümbritseb hulk kaaslasi , kuid see ring on jagatud hierarhiasse. Võiks öelda , et see hierarhia on kolme tasandiline . I peaminister ja tema sõbrad, tema kõige lähedasemad kaaslased partei sees. Mitte rohkem kui 5 liikmeline seltskond . Puudub seaduspärasus. II Kabinet , mis on mõeldud sellele osale partei eliidist , kellega peaminister pole otseselt sõber , kuid kellest ta päris üle ka ei saa astuda ning keda ta peab kuulama ja enda juurde kutsuma . Partei eliidi vanem ja paremini posit osa keda nim kabineti staatusesse nim ministriteks. Paljude ministrkohtade jaoks pole sugugi kindel kas temast saab kabinetiminister või mitte . Peaministril pole kohustust kokku kutsuda kogu kabinetti vaid teatud liikmed sellest .Osad peaministri d on kabineti tükeldanud ka kabineti komiteedeks , kus vastaavalt olukorrale teatakse milliseid ministreid nad vajavad. Kogu kabineti kokkukutsumine viitab suuremale probleemile .III Goverment ? kuhu kuuluuvad noored ministrid , kes kuuluvad eliidi alamastmele. Nt briti eurominister on noorminister. Sinna kuuluvad ka erinevad kantslerid , nõunikud jms keda läheb aegajalt vaja.

• Prime Ministerial prerogatives:
  

- Managing the relationship between government and the Monarch ,
- managing the relationship between government and Opposition,
- head of Cabinet, administration and civil service , hiring and firing of ministers, appointments,
- requesting the Souvereign to grant a dissolution of Parliament,
- foreign and security policy, intelligence, nuclear arms.
Prantsusmaa
19 saj paistab silma pol formatsioonide heitlike muutumistega. Pr jõuab saja a jooksul proovida läbi v palju erinevaid valitsemisevorme alates S PR terrorireziimist -> erinevad monarhiad -> kaasaegse parlamentaarse valitsuse juurde 19 saj keskpaigas. Võrreldes Pr pol jõude inglise omaga , siis pr puhul on selle süs väljaarenemine oluliselt lühema traditsiooniga ja võiks ka öelda, et 19 saj teistest poolest võib ka Pr puhul hakata rääkima moodsast parl süst. Pr radikaliseerumispriotsess on tugevam ja hakkab varem peeale kui inglise kontekstis . Konservatiivne idee on oluliselt tugev Pr . Selgeks erinevuseks Pr ja Uk võrdlemisel on see, et Pr puhul Parlamendi domineeriv roll kaldub II MS järgsesse perioodi välja. Nii pr III ja IV vabariik on tuntuf just täidesaatva võimu hapruse ja nõrkuse poolest. Parlamendil on väga suur roll, parlament on väga killustunud , kuna ülkski pol peavool pole seotud ühe suure pol eralonnaga , kuna need on reeglina killustunud erinevateks parteideks. Reeglina on parlamendis 15-20 parteid ,selle tulemusena täidesaatev võim on nõrk ja Pr valitsetakse üsna palju vähemusvalitsuste kaudu. See mis toimub parlamendis ja selle ümber pole pol määrav , oluline oli see, et ametnikkond püsib tugevana ja pariisile lähedasena , hoiab pol koos ja tugevana . III ja IV vabariigi kogemuse põhjal kujuneb pr välja negatiivne kuvand parteist või pol erakonnast. Briti trad erakond on tugev ja pos nähtus, pr trad on see nõrga , laguneva vastuolulisi püleskütva nähtusega.
Charles de Gaulle tegi V vabariigi. Ei tee de Gaulle midagi selleks, et parteide nähtuse mainet parandada , vaid astub suure sammu selles suunas , et muust apr pol parteid isiksusekeskseteks ja tugevate liidrite toetustiimideks. De Gaulle pol mis ta ellu viib on väga palju USA-likek jooni ,kus partei on oma liidrit toetav ja valimistel võidule viiv meeskond . Pr pol süsteemi erinevus briti omas on ka see , et see toetub massiivselt põhiseadusele. Pr vabariigi I PS oli kuninga vastu ülestõusnute poolt tekitatud pol manifest enda õigustamiseks.Sealt edasi muutub see Pr riigi käsitluses väga fundamentaalseks dokumendiks , millele kõik üles ehit , kus riigi toimimine ära seletatakse ja paneb aluse konstitutsioonlisele lähenemisele pol süs rajamisel . PS muutmine tähendab alati ka uut faasi Pr riikluses .
50ndate lõpus jõuab Pr IV Vabariik mitmetel põhjustel suurde sisepol kriisi. Ühest küljest on probleemiks IV vabariigi enda ülesehit , nõrgad valitsused , algab Pr koloniaalimpeeriumi lagunemine. 50ndate keskel tabab Pr I suur tagasilöök, kui isesesivuvad Pr kolooniad IndoHiinas , mis on pika ja verise koloniaalsõja tagajärg, millega sisuliselt murtakse prantslaste unistus sellest , et nad saavad jätkata koloniaalimpeeriumiga ja omavad maailmamastaabis sõnaõigust. See on suureks löögiks pr konserv pol jõududele , kes on pr suuruse ideestiku jätkuvalt toetanud. Pr koloniaalimpeeriumi lagunemine, mida aktiivselt toetab ka USA , 1960 enamusele pr kolooniatest antakse iseseisvus . Kõige pingelisem olukord Alzeeria , mida peetakse teiselpool vahemerd asuvaks prantsusmaaks. Seal algab laiaulatuslik ja verine sõjategevus. Sellises olukorras ei pea IV vabariigi võimupol süs vastu , üks umbusaldusavaldus järgneb teisele, konserv parteid pööravad pilgu uue ja varasemast pol puutumatuks jäänud liidri otsingute suunas , kelleks on kindral De Gaulle , kes oli pol eksiilis, mistõttu võib öelda , et sõlmitakse pol kokkulepe , mille tulemuseks on uue konstitutsiooni väljatöötamine pr jaoks. Uus Ps võetakse kokku 1958 , mis muudab Pr seöglt presidentaalseks riigiks ja de Gauelle valit pr presidentiks , kus ta on 10 a . De Gaulle muudab pr pol süsteemi oluliselt, tõstes keskseks pol institutsiooniks presidendi . III ja IV vab ajal oli president väga marginaalse tähtsusega figuur .De Gaulle konsentreeris kogu pol elu presidendi ümber. I keskne pol sammuna ürit koondada enda ja presidendi institutsiooni ümber pr konserv jõud, luues uue konservatiivse partei , mille esialgne nimetus oli ühendus vabariigi eest. ( UPR )De gaulle partei eesmärgiks oli aidata de Gaulele vabariiki valitseda UPR-> gollistid ( de gaulle trad tuginev konserv jõud/peavool)
De Gaulle allutab juhtiva pol partei endale , levitab üldise signaali parteide hulka , et parteid on midagi , mis keskendub oma liidri ümber ja tema heaks. Teine oluline institutsioon , mis presidendile allub on peaministri institutsioon. Peaministri roll peab olema esindada presidenti parlamendi ees. Presidendil oli õigus peaministri ametisse nim ja vabastada. Toimis hästi kuni peaminister ja president olid samast parteid, et oli selgelt näha, kes kellele allub. De Gaulle reserveerib ka presidendile õiguse parlamenti laiali saata.
Probleemid V pr vab pol skeemis tekivad siis , kui pres ja peamin esindavad erinevaid pol suundi nt .. termin cohabitation ( abielu , pr mõistes pm konflikti sisaldav nähtus.) . Reeglina esines nii , et esindas vasakut , teine paremat tiiba. Tek kui pres ja peam valimised toimusid erinevatel aegadel ( president valiti 7 a , parl 5 a ) . Semi-cohabitation- pres sisepartei on jagunenud sisefraktsioonideks .
60ndatel pinged kollistliku partei sees, de Gaullel õnnestub see pol jõud teha tugevaks ja see püsib pr 20 a järjest ilma eriliste probleemideta võimu juures, võitlused kollistlite leeris.I suurem vastuolu de Gaulle ja peaministri G. Pompidou vahel ( üliõpilasrahutused, Pompidou tahab presidendiks saada, president sunnib Pompidoud tagasi astuma ) . 1969 de Gaulle sureb ja Pompidous saab kollistidde uus juht ja president ja peagi saabub konflikt pompidou ja peaministri Chaban-Delmas , millele järgneb peaministri vallandamine. Leiti , et Pres ei oma võimu ainuvalikuliselt peamnsitrit vallandada , Pompidou saadab parlamendi laiali ja nimetab ametisse endale sobiva peaministri . 70ndate keskel toimus suur pereheistmine kollistlikus leeris. Gaulistidest eralduvad noorema põlvkonna gaullistid , kes kuulutavad , et nemad on liberaalid, ja asut mittegaullistliku partei , ühendus pr dem toetajaks. Pikemas perspektiivis võib öelda, et mitte gaulistlikul partiel massiivset edu ei ole , kuid see on gaullistildele sõnum , mis tähendab aulissitde ainuvõimu lõppemist . Chirac vähendab presidendi valitsemisaega 7lt a viiele , et parlamdendi ja pres valitsusajad langeksid kokku , suureneks pol stabiilsus.
Pol süsteem oma põhiolemuselt selge ja ühene . Paremal alati konserv jõud, vasakul poolel konkurents sotsialistide ja kommunistide vahel . V vabariigil on olnud pol parteidele järgmised mõjud:

• Vasaktiival kommunistride marginaliseerumine. Pr , mis II MS järel kus oli suuruselt II komm jõud, nüüd on kommunistid Pr pol võrdlemisi marginaalsesse rolli ja on tükeldatud väkesteks parteideks . Ala carte communism – kommunistlik leer koorsneb suurest hulgast erinevatest radikaalsusastmega kommunistlikest grupeeringuteks .
  
• Sotsialistide tõus suurimaks vasakjõuks. Vasaktiiva vaieldamatu liider. Sots selge lähenemine konserv oma pol tõekspidamistes ja programmis.
  
• Gaullistlik partei , mis on edukas konservatiivse tiiva koondamine.
  

Prantsusmaa näide selgelt ühe liidri / isiku ümber ehit pol süs . Võrreldes Pr pres Briti peamin siis pr pres positsioon on tugevam briti omast , sest pr peaminister on oma parteisisestest lahendustest vähem sõltuv. Pr presidenti ei kõiguta areng parteis, pigem on talle ohtlikud olukorrad, kus keegi partei seest või peaminister muutub tõsiseltvõetavateks presidendikandidaadisk.
Itaalia vs Hispaania
Üheks 20 saj selgeks sarnaseks jooneks on mõlema riigi tuleks autoritaarsest reziimist demokraatiasse. Hisp puhul võiks öelda , et see muundumine on kõige hämmastavam .Hisp hakkab dem üles ehit peale Franko surma 1975ndal aastal . Hisp on neg pol vägivalla või terrorireziimi trad ligi 170 a järjest , kuid sellest hoolimata suudetakse üles ehit üks kõige paremini toimiv lõuna Euroopa demokraatia riik .
Itaalias on autoritaarne võim olnud Mussolini ajal ( 1922-1943). , kuid peale teda üles ehit dem jääb alla kaovad ära vanad parteid ( varisevad kokku) , ITA muutb parteideriigist valimisblokkide riigiks . Hakkame kuulma valimisblokkidest. Ideoloogia kadumise fenomen , pol muutb meelelahutuse osaks .Majoritaarne hääletamine , muutub valdavaks senatiks . Itaalial olemas ka president . I VAB ajal oli presidendi peaül valitsuskriiside lahendamine ja uute väljakuulutmine.Peaministri ametissenim. II Vab ajal roll pole niivõrd palju muutunud. Mingil per tekkis Berlusconi soov reformid ITA d nii , et see muutuks Prantsusmaaks, et ta ise saaks presidendiks. Algatas konsitutsioonireformiteemalised arutelud, kuid siiski ei ole see tema eesmärk veel ellu viia. Saksa dem mudel , mis on lõunaEur üle viidud .
Kaasaegne Hisp on Saksa pol süs importimise klassikaline näide. Franco sureb 75ndal a omamata kindlat järglast. Hisp kuningas on sellel ajal Pariisis eksiilis. Sinna on ta läinud juba 30ndate keskel .Ei taha ITA kuningakojale sarnast saatust Hispaania omale. 1976 kuningas naaseb Madridi ja asub troonile. Tollel hetkel on kuningas ainuke legitiimne institutsioon . Dem ülesehitamisel võtab eeskujuksSaksamaa. Kasut ära olukorda, et sellel ajal on Saksamaal võimul sots-dem Sakslaste kohalolek sakslaste pol süst hisp vormistatakse selle kaudu , et saksa sots-dem hakkavad abistama hispaania sots-dem partei taastamist. Provintsidesse moodustatakse saksa sots-dem esindused, tuuakse sisse saks annõunike , kes aitavad seda üles töötada. Kuninga eestvedamisel hakati ka üles töötama parempoolset tiiba USA eeskujul . Franco parteist moodustab parempoole -> tp rahvapartei ( vms) .78 konsitutsioon valmib ja on v sarnane saksa konstitutsioonile. Tugev peaminister, kes selgelt kontrollib parlamenti , kuid samas näeb see ette ka tugevalt väljatöötatud parteidesüs. Teineteise tasakaalustamine . Oluliseks ka 1981 viimane riigipöördekatse kus Antonio Molina`se riigipööre , tugevneb kuninga positsioon. Hisp ülesehit jõuliselt lööb kaasa USA , Ger, Falangi partei , kuningakoda ja sots partei Saksa sotsdem eeskujul sotspartei on olnud franco-järgse hispaania peamine võimupartei .
V
Saksa poliitika 19-20.sajandil
Saksamaa pärast Napoleoni (1814/15-1871)
Napoleoni sõdade ja nendega kaasnenud Pr pärit pol mõjutustel on Ger pol seisukohalt väga suur mõju ja paljud olulised teemad saksa riikluse seisukohast hakkavad napoleoni sõdade tulemusel välja kuj . Napoleoni poolt l’bi viidav Saks vallutamine või Saksa riikide alistamine ja eksistentsi lõpetamine on väga suur shokk saksa pol jõudude jaoks. I Saksa mitmesajaaastapikkuse aja jooksul , kui välispidine jõud saksamaa otsesele võikaudsele kontrollile allutab . Reaktsioonid pos( vabariiklike ja liberaalsete ideede tuleks saksa pol ) ja neg ( Napoleoni domineerimist kui saksamaale midag ivõõrast, millele saksamaa peaks vastu seisma ja peaks vastu esitama saksapärast mõttted institutsioonid ja väärtused. Nap sõdade tulemusena hakkab pol maastikul arenema kaks teemat :Liberalismi teke ja areng ja selle kõrval rahvusluse teke ja areng.
Lib on saksa pol selgelt uus nähtus. Samuti on see UK ja PR mõjutustele tuginev nähtus. Saksamaast ei saa iialgi keskset ja valdavat suundumust nagu UK ja samuti Lib ei saavuta seda taset, mis tal oli PR. Levib pigem rohkem moevooluna ja mooda ideoloogiana , kui kindla sisemaise jõu või nõudlusena. Lib levib kõige paremini Pr kkkupuutuvate alade juures asuvatel aladel, monarhiavastase pololu jooned. Saksa kontekstis puudub lib kirikuvastane rõhusetus nagu see on seda pR. Lib rõhut mitmetes Pr piirnevates saksa osades monarhiate nõrkust ja vajadust monarhia asendada mingi uuema riigikorraga. Erinevus Saksa ja UK Lib vahel ka see, et Saks pole lib kesklassi või majandusliku äri ideoloogia. Erandiks on Põhja saksamaa trad vabalinnad ( Hamburg ja premen,m is on suunitud kauplemisega meretaguste piirkondadega) .Üldine suunitlus Saksa kontekstis on see, et see on rohkem haritlaskonna ideoloogia. Lib tulek ka ülikoolide mäss võimu vastu. Lib pikemas perspektiivis võimule ei tule , ei ole suur võimas juhtiva pol jõu ideoloogia , mis saksamaad valitsema hakkaks . Lib jääb võimus pettunud ja võimu juurest kõrvale tõrjutud ideoloogast ja seetõttu muutub ta ka viljakaks taimelavaks veelgi radikaalsematele vooludele ja saksa kontekstis 19 II p sotsialismile ja kommunismile.
Saksa rahvulsuse kuj. Ei ole sama rahvuslus , ku isee , mis Pr tekib. Saksa rahvusluse pol eesmärk on suunatud saksak piirkondade kogumisele mingi ühtse võimu või juhtmise alla Sellest tulenevalt saksa rahvuslus keele ja kutltuuri etno ja ajaloo ja tniliste keelpiirkondade keskne. Samuti on probleemiks relig kaheks väga selgelt eristuvaks piirkonnaks ( Protestantlikuks ja katoliiklikuks).Et seda relig lõhet ületada peab rahvuslus leidma ühise nimetaja, mille ta leiab etnilises ja keelelises kultuurilises ühtsuses. Näeme , et pol võitlus saksa ühendamise eest on relig võitlus , kusjuures saksa protestantlikud piirkonnad, eesotsas preisimaaga, muutuvad saksa konservatiivseks ja rahvuslikuideoloogia kandijateks, katoliiklikud piirkonnad jäävad alla, neist ei saa saksa ühendamise keskust vaid ühendatakase preisi juhtimise alla . Katoliiklikud piirkonnad saksa ühendamise järgi tõmbuvad pigem enesekaitsesse ja jäävad saksa keisririigi sees preeisiga opositisooni IIMS lõpuni.
Lib on ideoloogia , mi son kõige tugevamini levinud katoliiklikes piirkondades. Kuna toimub võimuvõitlus kahe relig piirkonna vahel - > lib jääb alla kuni IIMS lõpuni. Preisi võtab enda pol suunitluseks rahvusluse ( Saksa rahvusliku ühtsuse. Prpagandakäsitlus võtab lib käest ära rahvusluse loosungi ja muudab selle osaks , et tõusta saksa k piirkondade valitsejaks.) Algne lib , mida katoliiklikud piirkonnad kasut , see ei sobi Preisi kuningakojale. Preisimaavaliitsejatel on Saksamaa ühendamine perekondlik projekt. ( Hohenzollerid)Kuna see lib kritiseeris neid siis see neile ei sobinud. Preisimaal ollakse seisukohal , et rahvuslusel on rahva kaitsev roll , süüdistavad lib saksamaa nõrgestamises, rahvusliku ühendamise takistamises ja võõraste pol suundumuste sissetoomises.
Lib levinud üliõpilaste seas, suunatud kodanluse vastu. Lib baas tunduvamalt väiksem kui UK –s ja PR-l. L-S piirkonnad, mis on PR lähemal , kus viiakse läbi konstitutsioonilise monarhia kehtestamine 19 saj algul , on kõige edukam liberalistlik pööre, kuid tuleb tõdeda , et pole tegemist võimupol kesksete aladega või aladega , mis muutuksid saksmaa ühendamisega muutuvateks aladeks. Protestantlikes piirkondades lib kehtestub üsna tagasihoidlikult , kas siis vabalinnades nagu Hannover või Preisimaaga konfliktis olevates protestantlikes riikides nagu Saksimaa.
Poliitilised suunad enne 1848.a. Katoliiklus ja konservatism:
- Katoliiklus. Keskused München, Frankfurt ja Köln.
- Konservatism. Keskuseks Preisimaa , mis ühtlasi tõuseb ka Saksa pol ühendajaks.
Keskne küsimus, mis 19 saksa pol arengut puudutab on see , et miks preisimaa pol võitluses võitjana välja tuleb , miks saksamaa ei ühine katoliiklike piirkondade juhtimise alla. Esile tõuseb oluline element, mis ka tänapäevani saksa pol teemat mõjutab : Baieri positsioon Saksa pol kontekstis.Otsustavaks 1848 a , millal Saksamaa ühendamise pol suunad paika pannakse on katoliiklik saksamaa jagunenud kaheks põhiliseks riigiks , kellel on tõsine mõju saksa poliitikale : Austria ja Baier . 1848 a Saksamaal toimuvate sündmuste kontekstis , kui tõuseb üles saksa ühendamise temaatika on sakslased jagunenud suursakslastega ( katoliiklikud, näevad ette saksamaa ühendamist austria e Habsburgide võimu alla. Suursakslased ilmselt ei arvesta sellega, et Baier on liiga suur ja mõjuvõimas , et üks üheselt Austriale alluda ja tunnistada vaid Austria positsiooni katoliiklaste hulgas. Kui SuurSaksa suund oleks kuidagimoodi ellu rakendunud oleks Saksamaast ilmselt saanud Austria-Baieri kaksikmonarhia. 1848 a sündmused puudutavad ka Austria Ungari sedavõrd tugevalt , et Viini tähelepanu on suunatud keisririigi kooshoidmisele eelkõige slaavi ja Ungari piirkondadele, mistõttu Austria ei saa täielikult ühendada Saksamaa rahvuslikus ühendamises. Preisimaa kasut seda hästi ära Selle tulemusena Saksamaa peavooluks muutub väikesaksa suunaks , katoliiklikud võimud jäävad alla pol võitluses, see toob kaasa selle, et Austria eraldub Baierist , kuid pole võimeline ka Baierit Preisi vastu toetama . ) j väikesakslaste suunaks. Aren jõuab tipppunkti 1848 Preisi-Baieri sõjaga ja Baier liidetakse Saksa keisririigiga.
Jõudude vahekord peale 1848 a .

• Saksamaa teel semi-liberaalse ühtsuse suunas (dilemmasid):
  

- Liberalismi keskused pole Saksamaa poliitilised jõukeskused. Liberalism on tugevaim Saksa väikeriikides.Kas Preisimaa siiski sobib Saksamaa juhtriigiks ? Suudab ta saksa riiklust koos hoida? Tuleb tõdeda, et Preisimaa ükskult võttes teistega võrreldes on kõige suurem nii territooriumilt kui rahvastikust e sõjaliselt kõige tugvam . Samas kui vaadelda Preisimaad ennast, siis näeme ,et Preisimaa on jagunenud Kahteerinevasse osasse : Ajalooline Preisi plu Brandenburg , mis on kindlasti maj Saksa mahajäänumaid osasid valdavalt agraarne saksamaa osa. Protestanlik osa Preisimaast ja protestantlus on tugevalt seotud Preisi kuningakojaga Hohenzolleritega. Teine osa on Preisimaa katoliiklium osa, maj jõukam , kuid ilma erilise pol hääleõiguseta. -> Preisimaa ürit kõrvaldada Reinimaa katoliiklaste hääle . Vaadates Preisimaad Saksamaa üldises kontekstis , tuleb Preisimaa maj nõrkus eriti hästi esile. Kesk Saksamaa katoliiklikud piirkonnad muutuvad palju jõukamaks, kui Preisimaa ( Maksavad suurema osa Saksamaa keisririigi osas eelarves) . Kujuneb välja Preisi konservatiivsus ,m illest oleme ka meie saanud neg kuvandi konservatismi kohta, mis on suunatud Hohenzollerite võimuprojekti säilitamisele. Hohenzollerid näevad lib-monarhia vastasuses endale suurt ohtu hakkavad nad tõrjuma selle vastaseid vaateid , saavutades selle, et nõuded radikaalsuse järgi aina tugevnevad.
- Baieri dilemma. Austria küll pürgib Saksa katoliiklike riikide poliitiliseks liidriks , kuid Baier on liiga suur selleks, et painduda Austria ülemvõimu alla. Austria on 1848.a. revolutsiooni ja selle järelmõjude haardes ja ei tegele piisavalt Lõuna-Saksamaa katoliiklike riikidega. See kergendab Preisimaa tõusu Saksa ühendamise liidriks.
- Katoliikluse ja protestantismi vastasseis. Pärast Saksamaa ühendamist keskenduvad katoliiklikud piirkonnad enesekaitsele, mitte liberalismi edendamisele
Saksa keisririik kuulutatakse välja 1870 ja lõppeb 1918 a.
Ketserliku Saksamaa pol süsteem

• 1871.a. põhiseadus,
  
• Preisi Hohenzollernite dünastia hoiab enda käes keisritrooni (Wilhelm I 1871-88, Wilhelm II 1888-1918),
  
• Riigikantsler (Otto von Bismarck 1871-90),
  
• Keisri ja riigikantsleri võim ja vastasseis,
  
• Liidunõukogu ( Bundesrat ) – seadusandlus ja järelevalve, Preisil veto ,
  
• Parlament (Reichstag) – otsese poliitilise võimuta, õigus seaduseelnõusid tagasi lükata.
  

Pol süsteem on selgelt ehit Preisi pol juhtimise ümber, st pol otsustamine ja täidesaatev võim on Preisimaa valitsuse käes. Hohenzollerite dünastiale ootamatu peaministri staatus , mis preisimaal varem oli teisejärguline institutsioon, riigikantsleri amet muutub väga oluliseks. Kujuneb välja keskne konflikt keisri ja riigikantsleri vahel . Olulist rolli mängivad isiksused . Suureks ajalooliseks maamärgiks on Bismack , kes on Wilhelm I parem käi ja peamine nõustaja Saksamaa ühendamises , kes Wilhelmile soovitab vajalikud suunad ja manöövrid, st Wilhelm I valitsemisel on riigikantslei võim oma tipus . Olukord muutub vastupidiseks Wilhelm II ajal , kuna Wilhelm II ei kannata riigikantslerit ja saadab ta pensionile ja arvab, et teab ise paremini , kuidas riiki juhtida. Edaspidi valib ta riigikantsleriks poliitikud , kes talle endale meelepärased on.
Teine suur vastuolu Preisimaa ja ülejäänud vürstkondade vahel . Saksa keisririik kuulutatakse välja , kui Saksa monarhiate ühendus, kus Preisimaa mängib liidrirolli , kuid teistele jääb siiski oma staatus ja võim alles ning kogutakse kokku liidunõukogusse e Bundesrati, mis muutub keskseks laiemapõhjaliseks institutsiooniks, millega saksa keisrikogu peab arvestama. Parlament ja pol parteid on saksamaa 19 saj lõpus alles uudne ja arenemise algjärgus olevate institutsioonide nähtused. Preisi kuningakoja arvates on parlament riigile ohtlik nähtus, radikaalsete ja mässumeelsete ideede levitamise koht. Parlament läheb PS sisse kui naljaka nähtusena. Parlament tundus nagu moodne nähtus , mis riigil olema peaks aga samas ei teatud , mis temaga peale hakata. Otsest pol parlamendile ei antud, ei saanud seadusi vastu võtta. Üks keisririigi keskseid teemasid oli see, et kas parlament võib vastutada maksude üle. Iga 10 a tagant võib parlament eelarvet arutada. Peale pikemat võitlus saab 19 saj lõpus parlament õiguse seadusi tagasi lükata. Alles tekkiv ja arenev nähtus on ka poliitline partei. Bismarcki isik ja elluviidavad erinevad reformid ja pol visioonid on see, mis saksa pol maastiku tekitab ja jagab pol maastiku kaheks: neid , kes Bismarck ideid pooldasid ja neid , keda ta represseeris ja nägi kahjutoovaks. Pooldajate hulka kuulusid väga erinevate ideoloogijate pooldajad, eelkõige need pol parteid , kes näevad kasutoovaks Berliini keskvalitsuse ja kuningaga koostöö tegemises.
Bismarcki vastaste hulka jaguneb vanadeks konservatiividdeks , kes pm ei tunnistanud riigikantsleri rolli poliitikas, kes arvasid , et riigikantsleri tegevus on pm seadusevastane. Ülejäänud on need, kes Bismarckile ei meeldinud, ja kellest ta üritas reformiga lahti saada.

• Bismarcki pooldajad:
  

- Rahvusliberaalid (Uued Liberaalid),
- Saksa Riigipartei (Vabad Konservatiivid, ettevõtjad),
- Saksa Konservatiivne Partei (suurmaaomanikud),
- Tsentrum (katoliiklik partei, suurim partei).

• Bismarcki vastased:
  

- Progressiivne Partei (vanad konservatiivid),
- Vabameelne Partei (edumeelsed liberaalid),
- Sotsiaaldemokraadid , kellest 20. saj. Alguses eralduvad kommunistid,
- Vähemusrahvuste parteid
1914 puhkem I MS , millesse Saksamaa siseneb alles arengujärjes oleva pol süsteemiga, millesse uuemaajastuvabameelsemad ideed peavad tugevalt konkureerima konservatiivsemate ideede ja pol huvidega ja kus on hoogsalt ka arenemas pol radikaliseerumine ja äärmusdenteside väljakujunemine. Sellest tulenevalt on Saksa keisririigile ajaloolises perspektiivis antud erinevaid hinnanguid. I Saksamaa õitsenguaega , kus saksamaa sai esmakordselt suureks ja võimsaks ,kui saksa hääl tõepoolest Euroopa saatuses hakkas olilist rolli mängima . Keisririik tundub stabiilsuse näidis saksamaa jaoks, kui kõik saksalik jõuliselt areneb. Saksamaa muutb üh mõtlemise keskuseks.
II MS järel kuvand pööratakse ümber->keisririik oli sissejuhatus natsi-saksamaale. Parteide noorus ja nõrkus, imperialism ja sõda – kõik tek keisririigi ajal ja said tuult tiibadesse Weimari vabariigi ajal ja viisid natsi saksamaani. II MS järgne saksamaa on alles see „õige“ Saksamaa , eelnevat ei tasu isegi väga meenutada. Parem on ka Saksa-Rooma keisririik.
Kõige hilisem trend, mis hakkab vaikselt ilmnema 80ndatel aastatel on arutlus selle ümber, et Saksamaa on ikkagi erilise arenguga maa , palavikus visklev geenius , kellest tuleb aeg-ajalt välja positiivseid impulsse.
Weimari Vabariik ( 1919-1933)
Keiser põgenes maalt , saksamaa jääb ilma keisrita , kaotab maailmasõja, peab nõustuma raksete rahutingimustega, kuid seda kõike tuleb ka pol legitimiseerida e keisrijärgsed pol jõud otsustavad saksamaa keisririigi aegse pol süsteemi vähemalt välisel moel fundamentaalselt ümber kujundada. 1919 a võetakse vcastu saksa uus PS, millega sakamaa kuulutatakse vabariigiks. Toimunud muudatust võib iseloomustada kui preisimaal olevate jõududega opositsioonis olemist. Preisi kuninga likvideerimiseks ja võimu tühistamiseks.See omakorda lööb piirkondlike monarhiate pihta. Senine Saksamaa oli olnud monarhiate liit-> lööb piirkondlike monarhiate pihta nende võimutäiust tühistatakse. Weimari konstitutsioonis on ürit näha liberaalse vastupöördena saksa poliitikas. Mida ei õnnestunud saavutada 1848 a Frankfurdi parlamendiga , seda õnnestus teha 1919 Weimari konstitutsiooniga. Oluliseks uuenduseks võrreldes keisririigiga on kahe institutsiooni tugevdamine. Presidendi institutsiooni loomine ( valit president üldrahvalikult, mis peaks olema selge erinevus võrreldes monarhiaga .Suurem võimalus on saada lib hulgast pärit president saksamaa etteotsa . Vähendatakse riigikansleri t’htsust. Ürit likvideerida keisririigiaegset keisri ja riigikantslerivahelist konflikti. ). Parlamendi põhjalik reform. Riigi päev , muudetakse oluliseks seadusandlikuks hoovaks riigipäevale antakse ka täiemahuline seadusandlik volitus ( eelarvete seaduste, riigikantsleri umbusalduse avaldamine) , mis aga jääb täpsemalt fikseerimata on see , kuidas presidendi ja parlamendi institutsioon peaksid omavahel kooseksiteerima või teineteisest sõltuma. Kujuneb välja olukord, kus parlament muutub täidesaatvastvõimust vägagi sõltumatuks. Sakslaste ette esmakordselt asetuvad parlamendivalimised kui äärmiselt oluline riigisisene toiming. Weimari vabariigist hakatakse rääkima kui parteide vabariigist, kus parteid muutuvad ülimuslikuks võrreldes täidesaatva võimuga. Weimari vabariigis ka põhiseause kaudu ürit vastuastuda liidumaade iseseisvusele. Tulemus ei ole eduakas pikemas perspektiivis, liidumaade autonoomiat ei viida piisavalt jõuliselt läbi , et erinevused niivõrd palju muutuksid. Liidumaade ideestik elab üle ka Natsi-Saksamaa ja tõuseb uuesti tugevalt päevakorda peale IIMS . Weimari vabariik situatsioon saksa ajaloos, kus pol elu tuumik kandub Riigipäeva ja seal esinevale omavahelisele võitlusele.
Uus ja väga moodne uue ajastu nähtus toob Weimari PS sisse Rahvahääletuse. Võimaluse seadusandlust vastu võtta rahvahääletuse teel . Sisse pannakse piiriküsimuste sisse. ( probleemistik Sileesias, Saksa-Taani piiriküsimus, millega loodetakse Saksamaale soodsamaid piirilahendusi saavutada) . See kalkulatsioon mõneti isegi õigustab ennast. II idee rahvahääletuste taga oli anda presidendile teine võimufunk kui parlament ei suuda lahenduseni jõuda . Selles osas aga Weimari Vabariigi presidendid edukad ei ole , peamiselt seetõttu , et parlament muutub liiga võimsaks ja president ei julge parlamendi vastu tegutsema hakata. Küll aga saabub erandlik olukord 1933 a Hitleri võimuletulles , kui Hitler kuulutab ennast ka presidendiks ( führer) , Hitler hakkab agaralt ära kasutama rahvahääletust , mida saab manipuleerida. Rahvahääletuste kaudu Hitler tühistab Weimari seadusandlust ja paneb kehtima Natsi seadusandlust. Kui kuulut välja saksa liiduvabariik , keelustatakse rahvahääletuste kasut riigivalitsemisel, viidates Hitleri toimingutele .
Weimari Vabariigi parteisüsteem

• Paremtiib:
  

- Saksa Rahvapartei (liberaalid),
- Saksa Rahvuslik Rahvapartei (vanad kons.),
- Tsentrum (katoliiklik),
- Saksa Demokraatlik Partei/Riigipartei (end. Vabad kons.),
- Natsionaalsotsialistlik Töölispartei,
- Baieri Rahvapartei,

• Vasaktiib:
  

- Sotsiaaldemokraatlik Partei,
- Kommunistlik Partei,
Parteisid rohkelt , künnis 2 % , parlament võrdlemisi killustunud ja rohkelt erinevate parteidega esindatud . Puudub väga selgelt domineeriv pol jõud vähemalt Weimari Vabariigi alguskümnenditel , järk-järgult hakkab osutama sellele, et keisririigist pärit jõud ennast ei õigusta ja 30 a alguses kus NSDAP tõuseb pol juhtivaks jõuks uue parteina, mis on vanast pärandist rikkumata. Vasaktiib muutub radikaalseks ja radikaliseerumine toob 30ndateks kaasa täitevvõimu otsuste ja ettepanekute vastu. Natsid ja kommunistid hääletavad koos selleks, et vanema põlvkonna parteisid maha suruda.Taganjärele Weimari Vabariik on saanud endale külge äärmiselt negatiivse kuvandi. Natsid kinnistasid jõuliselt Weimari neg kuvandit , nende käsitluses näitas Weimari Vabariik selgelt, kuidas Lääne Lib ideede rakendamine saksamaal toob kaasa pol kaose ja riigi allakäigu . II levinud tees oli väide, et Weimari Vabariik langes suure depressiooni ohvriks. Väidetakse , et sakslased maj depressiooni saabudes polknud tõeliseks demokraatiaks veel valmis ja Weimari suhteliselt liberaalne ja parlamenti rõhutav süs ei sobinud maj raske olukorraga kokku. Kuvand dem mitteharjunud sakslasest, kes raskustega kokkupuutudes haarab vanade läbiproovitud valitsemisüs järele.
Saksamaa LV
Erinevatest mõjutustest , millega liitvabariiki hakatakse üles ehit. 1945-49 saks ariiklus puudub , saksamaa jagatud okupatsioonitsooonidesse, riigi mõjutused erinevatelt okupeerivatelt riikidelt. USA , UK ja PR erinevad ideed ja visioonid , kuidas Saksamaa ülesehitus peaks välja nägema. Olukord, kus Saksamaa keskvalitsust pole olemas on olemas siiski Saksamaa piirkondlikud võimukeskused ja liidumaad niiet see suund liidumaade autonoomia tagasitoomine saksamaa pol süs saab selgelt pol süs väljakujunemise aluseks. Iva peitub ka selles, et okupatsioonivõimud peavad eelkõige koostööd tegema nende piirkondade eliitidega , kkus need okupatsioonipiirkonnad on ja nad ei pea muretsema Saksamaa keskvõimu pärast. Samuti IIMS järgne Saksamaa on I korda väga selgelt ja üheselt selline saksa riik , mis ei ole enam Preisimaalt selgelt mõjutatud. Saksamaa ehit üles tuginedes katoliiklikele piirkondadele. Sellest ka üks põhjuseid miks saksamaa juhtivaks pol jõuks kujuneb katoliiklikele piirkondadele tuginev Kristlik Demokraatlik Partei .
Perioodid
1949-1990 Jagatud Saksamaa (SLV ja SDV)
1990- Ühendatud Bundesrepublik
Konstitutsiooniline protsess käivitub kristlikke dem juhtimisel, pol loosungiks on „hoiduda Weimari vabariigi vigadeks “. Weimari Vabariigi demonstreeritakse kui targalt lib trad üles ehit riiki , mis on lõplikult lahti saanud võimustruktuuri autoritaasetest joontest ja mis luuakse lääne dem joontele tuginedes. Kaasatakse liidumaad PS väljatöötamisse. Liidumaad saadavad oma esindajad assambleese ning toimuvad ka referendumid PS üle.Parteide temaatika võetakse PS detailse jlgimise alla. Parteiseadus, lisaks sisaldab PS ka dem klauslit. Okupatsioonitsoonides võimulolevad USA , PR ja UK mõjutavad Saksa parteipol süs väljakujundamist. Parteisid ürit arendada tugevateks organisatsioonideks. Soovitakse luua olukorda, mis meenutaks Anglosaksi parteimaastiku, mis on selgelt domineeritud 2 suure partei poolt.Keelatuks kuulutati sellised parteid, kelle tegevust võis pidada dem vastu suunatuks. Praktikas tõi see kaasa kommunistliku partei keelustamise. Saksamaa oli ainuke Euroopa riik , kus nimetus kommunistlik oli keelatud . See ei takistanud Ida-Saksa kommpartei ühinemist pol süsteemiga.
Eesmärgid , mis dem klauslile pandi täitusid teatud per ideaalilähiselt . 50ndatest alates parlamendis esindatud parteide arv langes drastiliselt. 49 a liitvabariigi PS on märge Saksa idapiiride kohta. See märge ütles seda, et saksamaa idapiir pannakse lõplikult paika peale Saksamaa taasühendamist. St 49PS ei pidanud Saksamaa olukorda väga lõplikuks , kuid ei olnud ka piisavalt pol olukord, e t oleks tunnustatud lõplikult seda piiri , mis oli tekkinud Saksamaa ja Poola vahel . Piiriküsimus jääb lahti kuni 1990 aastani .
Täitevvõimu tugevdamiseks on ette nähtud olulise institutsioonina konstitutsioonkohut. Konsttutsioonikohus on istants , mis aitab täitevvõimul jõuda pol lahendusteni küsimustes , kus ei saavutata läbimurret parlamendis. Konstitutsioonikohtu erinevate lahendite nimekirjas oli murranduline Bundestag’i laialisaatmine (1984), ‘ konstruktiivne umbusaldusavaldus’,millega väga selgelt tugevdati kantsleri institutsiooni rolli parlamendiga võrreldes. Selle otsuse järel sai saksamaast kantsleri vabariik.
1981 a vahetub saksamaal võim Bundestag avaldab umbusaldust Helmund Schmiti juhtitud sotsdem ja vabdem valitsusele ja ametisse asub Kohli juhitav kristlike dem ja vabade dem koalitsioon. Helmut Kohli arvates siiski talle ei piisa, et ta sai vüimule läbi umbusaldusavalduse ja tahtis saada suuremat legitiimsust . Tahtis Bundestagi laiali saata ja korraldada erakorralised erakorralise parlamendivalimised 82 a. Laialisaadetud Bundestagi saadikud kaebavad Kohli peale konstitutsioonikohtusse väitega, et Bundestagi laialisaatnmine oli PS vastane. Konstitutsioonikohus leidis , et Kohli tegutsemine oli PS kooskõlas . Kohli jaoks on see suur võit , sest see ka hirmutab Bundestagi ning nad on hiljem väga ettevaatlikud umbusaldusavalduste esitamise vastu . Konstruktiivne umbusalduaavaldus tähendab et saksa pol praktikas kui algatatakse umbusaldusavalduse protsess , siis see kes tahab umbusaldustavaldada võimuaoleva kantsleri vastu peab ta esitama ka uue kantsleri ja koalitsiooni .Sellega välditakse pikki perioode , kus mõeldakse , kes võiks valitsemise üle võtta.
Parteide arvu vähendamine on siiski päris radikaalne. Uus nähtus , mida varem saksa pol pole olnud on see, et kujuneb välja kaks suurt parteid , mis domineerisid poliiitikat. Kuj välja dem parlamentaarse protsessina.

• Suured parteid:
  

Kristlikud demokraadid (CDU/CSU) – CSU on Baieri Kr.-Dem. Partei, millel on koostööleping CDUga. CDU ei sea iialgi üles oma kandidaate Baieris.
Nende areenileastumine on saksa pol märk sellest, et katoliiklikud piirkonnad valitsevad. Katoliiklike piirkondade eneseleidmine . I korda on katoliiklikel piirkondadel juhtiv saksamaa osa. Reinimaa ja Baierimaa katoliilikud jõud ühendatakse ühisesse pol parteisse- Krtislik dem liit, millel on olemas Baieri haru – Kristlik sotsiaalne liit. Kahe liidu vahel koostööleping ,näeb ette seda, et Baierimaal kandideerivad vaid CDU esindajad. Teiste parteide esindajad Baieris üles ei sea. Baierlastel kindel osa parlamendis. Kristlike dem eesmärk muutuda ülesaksamaaliseks jõuks , mistõttu ei viita nad oma nimes katoliiklusele . Kristlikuga viitavad nad abitsioonile hankide protestantlikest piirkondadest toetajaid . Ei ole õnnestunud Saksamaa relig lkõhet täielikult kaotada.
Sotsiaaldemokraadid (SPD) – vanim Saksa partei, traditsiooniliselt tugev Põhja-Saksamaal.Trad tugev partei protestantlikel aladel . Võib olla ka seletuseks, miks on õnnestunud poole sajandi jooksul hoida nendel kahel parteil enda käes pol maastikul liidripositsiooni.

• Väikesed parlamendiparteid, kes on suutnud saada oma esindust parlamenti:
  

- Vabad demokraadid (liberaalid) (FDP),IIMS järgse Saksa pol õnnestus tuua ühtne lib jõud on saksamaa jaoks uus nähtus Varem killustunud lib parteid õnnestub ühendada. Samas võib lib kohta öelda, et nad on kõige rohkem koalitsiooni kuulunud pol partei. Ülimalt paindlik pol jõud, kes on valmis koalitsiooni tegema mõlema suure parteiga. Tihti on neid seetõttu süüdistatud selgroo puudumises, kuid nad ei lase ennast sellest häirida. Tavaliselt tuleb sealt saksa välisminister.
- Rohelised (G), pol jõud , keda on keeruline paigutada. Mõned väidavad , et tegemist on rohelise kostüümiga KP , teised väidavad jällegi , et nende näol on tegemist võimumänguritega, kellel on ükstaspuha nimetusest , mille abil parlamendivalimistel edu saavutada.
- Demokraatliku Sotsialismi Partei (endine SDV KP) (PDS).SDV riigi kadumisest hoolimata on siiski sedavõrd mõjuvõimas nähtus , ets eda ei suudetud siiski keelustada ja kinni panna. Partei võttis enda kanda Ida-Saksa identiteedikandmise. Rõhutud Saksamaa solvatud osa saksamaast.
Saksamaa LV
Saksamaa pol omapäraks ka valitsuskoalitsioonide formaadid. Rohkem kui poole saj jooksul suudetud hoida formaati, kus valitsus koosneb kahest suuremast parteist. Saksamaa ideaalkoalitsiooniks on Väike koalitsioon, mis on suure ja väikese partei koalitsioon (CDU/CSU+FDP, SPD+FDP, SPD+G). See töötab hästi. „ Vabade dem koalitsioon mõne suure parteiga“. Välja töötatud skeemid , kuidas suurem ja väiksem koalitsioon töötab. Tavaliselt ennustatakse sellele stabiilset korralistest valimistest korraliste valimsteni valitsusiga.
Suur koalitsioon – kahe suure partei koalitsioon (CDU/CSU+SPD). Esinenud kaks korda , mõlemal korral juhtinud kristlikud demokraadid. I Suur koalitsioon 60ndate lõpus, kantsleriks oli G.Kirsinga, partneriks W. Brandt juhitud Kristlikud Demokraadid.
Parlament
Võrreldes seda keisririigi ja Weimari parlamendiga, siis tp parlamendi kojad tasakaalustavad teineteist . alamkoda Bundestag (4 aastat, 650-670 kohta),
ülemkoda Bundesrat (liidumaade esindus , sõltub kohalikest valimistest, liidumaad esindatud vastavalt oma rahvaarvule).
Üritati kahte koda panna teineteist balansseerima. Seadusandlusele vajalik mõlema koja heakskiit . Tasakaalustamismehhanism. 2 hääle valimissüsteem oli samuti suur uuendus, millest me näeme USA ja UK erinevaid mõjutusi ja mõnes mõttes aitab hoida parteide nmenklatuuri.
Saksa LV süsteemis näeme väga ideaalsetes värvides. Saksamaal väga stabiilne ennustatav süsteem. Saksamaa , kui pol süs eksportija .
31