PERIODISEERING JA ÜHTLUSTAVAD OMADUSED: Rooma impeerium kui hilisemate sajandite arusaama alus Euroopa ühisjoonte olemasolust. Ühe riigi raamesse paigutatud suur osa alasid, ühised õigusnormid, liikumine impeeriumi raames (turvaliselt ühise süsteemi alusel, iseenesest mõistetav, mille alusel sarnastuvad ka arusaamad ja vaated), ladina keel ja tähestik, tugev sõjaline jõud kui eri osade rahvaste vaheliste konfliktide lahendaja tekitas olukorra, mis soodustas majanduskasvu, üldist heaolu paranemist.
Poliitilised ideoloogiad 3. september 2012. a. 12:00 19. sajandi demograafiline plahvatus --> valitsejatel tohutu arv alamaid --> probleemid; Lühike 20. sajand -- katsetuste aeg; Nõukogude Liidu eksisteerimine; marksism; Pikk 20. sajand -- poliitiliset ideoloogiate alus; marksismi alusel Nõukogude Liidu eksisteerimise aeg (1922-1991) Euroopa tõusu ja languse narratiivi taustal -- 20. sajandil Euroopa nõrgeneb, poliitiline tähtsus väheneb; II MS tõukab Euroopa tipust tagasi <-- väliste mõjude sunnil 19. sajandi "hale" lõpusajand -- 20. sajand Lääne-Euroopa enne ideoloogiaid. Rooma riigi kokkuvarisemine 5.sajandil, I võimusiirde faas: Paavst ja Bütsants kui pseudo-Rooma (miks võtab Euroopa tugevnev perifeeria omaks Euroopa nõrgeneva osa religiooni?), II võimusiirde faas: ususõjad 14.-17.saj., perifeeria irdub Roomast, Seisuslik konflikt muutub primaarseks, 17
VARAUUSAEG (1517 1792) Euroopa tsiv allutas enda valdusse teisi mandreid. 16. saj oli suurriikide ajajärk. Põhja-Euroopas domineerisid Taani ja Rootsi. Ida-Euroopas hakkas domineeris Venemaa, kes hakkas murdma Lääne-Euroopasse ning käsitama end Bütsantsi õigusjärglasena. Venemaa hakkas koloniseerima ka ida-alasid. Venemaa suurimaks konkurendiks sai Poola-Leedu. Liivi sõjas likvideeriti Liivi ordu. Kagus kujunes suurriigiks Osmanite impeerium. Osmanid vallutasid Põhja- Aafrika ning vallutasid 1526 Ungari
1. IMPERALISMIAJASTU JA ÜHISKOND Imperalismiajastu (19. Saj lõpp): · Rahvusluse levik · Mõjukate rahvusriikide teke (nt saksa, itaalia) · Sovinism (oma rahvuse teistest paremaks pidamine) · Püüti saavutada võimalikult suur mõju kogu maailmas · Majandusliku mõju laiendamine · Oma pol, põhjendati vajadusega hoolitseda vähemarenenud riikide eest · Euroopa tsiv. (isikuvabadus, eraomand, demokraatia, turumaj, võrdsus) · Sisemised vastuolud, ei tahetud kuulda mõne enda ter lahkulöömisest · Erand: Norra eraldus rahumeelselt Roorsist (1905) · Saks, Vene-ümberrahvastamispol, ing-ralvajõud, aust-ung-piiratud anutonoomia Kolooniaimpeeriumide teke: · 20. Saj alguseks hakkasid vabad kolooniavallutusteks sobivad maad otsa saama · Viis katseteni valdused ümber jaotada · Huviorbiidis oli aafrika · 1914
Komintern (Kommunistlik Internatsionaal) üle kogu maailma komm parteisid ühendav organisatsioon, eesmärgiks proletariaadi diktatuuri kehtestamine; Kominterni juhtimisel hakati ette valmistama riigipöördeid Bulgaarias, Poolas, Sks (1924 ka Eestis) 2. fasism sai alguse Itaaliast 1922; rahvuslikule, kultuurilisele, rassilistele tunnustele tuginev, ühe juhtimise all olev sõjaliselt tugev riik (Itaalia 1922 Mussolini) 3. natsism poliitiline ja majanduslik ideoloogia, mis ühendab rahvuslust ja sotsialismi; tekkis Sks lühidalt peale Versailles rahulepingut; eesmärgiks kõigi sakslaste ühendamine ühte rahvusriiki · patsifism püüti vältida vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest; rahvas oli sõdimisest tüdinud · Sks Vene koostöö algus: põhjuseks Sks tõrjutus sõjasüüdistuste pärast, Venemaa tõrjutus kommunismi pärast; 1922 Genovas Nõukogude Venemaa küsimus (esitati
· Urbaniseeriumine- linnastumine · Kapitalistliku tootmisviisi tõus- sellest saab põhiline tootmisviis · Kaubaringluse kasv- kommertsialiseerumine ja tarbimisühiskonna arenemine 4. Mis on feodaalriik, mis on tema tunnused ja millal ta Euroopas välja kujunes? Feodaalriik kujunes välja 3-13. saj. Tunnused: · personaalne vasalli ja kuninga suhe, mis on seotud õiguste ja kohustustega; · kuninga võim nõrk; · Euroopa rakukeste-laadne poliitiline struktuur, kus ainike ühendav jõud ja korra tagaja kiri; · monarhi sissetulek põhiliselt enda mõisates. 5. Mis on ständestaat, mis on tema tunnused ja millal ta Euroopas välja kujunes? Ständestaat ehk seisuslik riik kujunes välja 13-15. saj. Tunnused: · tekkis seoses linnade arenguga. · Mõiste sisu- ühtsema õigusruumi teke, territoriaalsus, parlamentide teke. · Üksikud linnad ja feodaalid siiski veel keskvõimust üsna sõltumatud. 6
5 sündmust 1)Laul. Revol. 2)Rahvarinde loom,massiline rahvaliikumine, 3)Balti kett-näitas vab tahet ja aitas kaasa Balti riikide iseseisv, 4)M-avaldus hirvepargis-pol.m-avaldus,tulemusena loodi EMS,mis oli 1.dem.põhimõtetel tuginev massiorgan,hakati avalik-tama Eesti aj.lugu, 5)EV taasises. LAUL.REV 87-88 Toodi av ette s.m.v lipp,öölaulupeod,rahvas tantsis,laulis kogu öö lippudega,hakati teadvustama ajalugu,ajakirj ja tv vabanesid tsensuuri kammitsatest,korraldati lauluväljakul"Eesti laul" rahv.massim-avaldus Kodanike komitee Rahvarinne ja EKP suht sellesse eitavalt,tõrjuvalt kuid osalesid valimistel.90.märts toim Eesti Kongress,tegevorganiks valiti Eesti Komitee,Kodanlike komiteede liikumine oli tõestanud elujõulisust ja omariikluse taastmist Omariikluse taastamine (20.aug.91)Läti,Leedu riikluse iseseisv järgmisena,riigipöörde katse kukkus
serfdom britannica näitel käib UK kohta, ei saa kasut Venemaa, Liivimaa jt kohta. Pärisorjus keskajal. Klassikalised riigid Pr ja UK. · Prantsusmaal: Ürit otsida kirjanduses joont, millal algas pärisorjus ja lõppes sõltuvuslik vahekord tp. Pr tp välja ( 90ndateni vähemalt) vaieldud. Varasem kaanonlik pr pärisorjuse alguse dateerimine oli, et see sai alguse 10 saj lõpus ja 11 sajandil. Kohe viib aga tuliste debattideni. Kui pärisorjus oli 10 saj lõpus siis kas pärisorjus pandi peale senjööride poolt peale vabale talurahvale või talurahvas oli juba karolingide ajal sõltuv ning nende õiguslik olukord muutus ajaloo jooksul üha kehvemaks. Kõige suuremat vaidlust põhjustanud servi termin. Mida selle all täpsemalt mõista ( kohalikud tp või orjad). Erinevad autorid eriarvamusel. Pärisorjus
Kõik kommentaarid