AJALUGU (Ärkamisaeg, NSVL, tegelased jms) (0)

NSVL maj oli end ammendanud, töövilj väga mad, põl.maj ei pööratud piisaval täh, kolh.kord ei mot in töötama, elatustase madal, rah.olematud in, tõsteti kaupade hindu a palgad jäid mad (+def), Brež ei teg riigi prob, agress v.pol (Afg, Nic)
Poola 80. üritati hindu tõsta aga palgad ei kasv, puhk tööliste streik , juhiks Walesa. W raj liikumise Solidaarsus . Jaruzelski kuulut. Sõj.seisukorra ning lõpetas S teg. vangistas W
Afg 79-89. NSVL oli huvit komm. lev, strat asukoht, nafta . NSVL maj olukord halvenes, raiskas oma ressursse, NSVL viis sõjaväe 1989 Afg välja.
SAH akad , füüsik, diss, osales tuumapommi proj ja vesinikpommi väljatöötamisel
SOLŽ kirj , diss, oma kirjanduses krit NSVLi ja Stalinit-läks vangi
J.P II Krakovi peapsk, kardinal Karol Wojtyla. Valiti 1978 Rooma paavst. Võttis endale paavstina nime. Vab idee lev. Atentaat (KGB). Ida-eur päritolu, võitles kom. vastu.
WAL elektrik , S juht, taasises poola 1. pres, nobeli preemia laureaat.
GIERpoola kom pol, riigiteg, kom liider 70-80
JARpoola kompartei viimane juht, riigiteg
MAZ 1. mittekom valitsuse juht euroopas, poola kirj.
SRP-1 72. Tuumarelv väh. SRP-2 79. Taheti väh raketikandjate arvu. Seda lep ei sõlmitud.
SRV-1 91. Mõlemad pooled väh oma tuumaarsenali 1/3 võr.
87.DES.LEP G ja Reagani koht Wash -is lepiti kokku Kesk-ja lähimaarak likvid kohta. Üks tuumarelvaliik likv-suur murrang
Moskva suhe L-riikidega G lootis sellega et USA loobuks tähtede sõja prog. NSVL ür väh relvade koormat, et säästa raha. NSVL-l oli vaja lõp ka piirkondlikud konfliktid (Afg, Nic)
Tähe sõjad 83.kosmose militariseerimine. See oli bluff sundimaks NSV Liitu suur oma relvastuse koormat.
G liidrina 85-91 Noorim NSVLi liider.NSVL viim dikt . Tema pol õhutas opositsiooniliikumisi. Talle oli täh suh parand -majandusabi saamine ja relvastuskoorma väh. G tahtis teha ümberkorraldusi NSVLis, eesmärgiga seda koos hoida. Tahtis päästa NSVL.
Muud 80.NSVLis väh tsensuur, presidentaalse valitsemissüst keht , mitme kandidaadiga valimised uude esindusorganisse ( Rahvasaadikute Kongress ).
VAB-LIIKUMINE 87 nõud Baltimaad MRP salaprotokollide avalik ja tüh,88-loominguliste liitude pleenumid,haritlaskonna liitumine vab.võitlusesse,88-laulev rev.nõuti Eesti vab,toodi välja s.m.v lipp ,Laul rev.levis Lätti, Leetu , 89. Balti kett.
Brež doktr NSVL välispol dok.al. Praha kevadest 68.Lõpp-87,Kesk-ja Ida-Eur tug-s opo-liikumine,nad otsustasid kom diktatuurival. loobuda,moskva ei takistanud sündmusi.
Ungari toim meeleavaldused, 89 avati piir Austriaga, kirj alla kokkuleppele et muud põhiseadust ja kuulut välja vabad val. 90 võitsid valimised opo-jõud.
Tšehh al 87 oli toim väiksemaid m- avaldusi , 89 mood opo. kontrolli all olev valitsus, presidendiks valiti diss V.Havel, nn sametrev. oli lõppenud.
Rumeenias vägivaldsed sündm, vastuhakk Ceausescu režiimile. C + naine lasti maha
Bulgaarias tagandati peasekretär Živkov. Võimule tulid noorema põlvk kom, kes kuulutvälja 90 Bulgaaria demokratiseerimise prog. Juunis korraldati vab val.
SDV Berliini müüri langemisega varises kokku kom süst, korraldati vab val, 1. Juuli 90 mood maj-, sots- ja valuutaliit. 3. Okt 90 taasüh Sm ametlikult.
G hoiab NSVLi koos 90.toim.liiduvabariikides ülemnõukogude val ja võeti vastu suveräänsusdekl, Läti ja Leedu kuulut iseseisvuse,Eesti üleminekuper.verevalamine Riias/Vilniuses. 91.märts korrald referendum NSVLis,Jeltsin valiti Vm presidendiks.G üritas uue liidulepinguga hoida koos NSVLi,aga Balti riigid keeldusid,G ähvardas neid maj-sanktsioonidega,aga ei hoolitud,G oli oma autoriteedi kaot.
Augustiputš19-21.08.1991 NSVLis riigipöördekatse-RESK,rühm NLKP Keskkomitee juhtkonda ja NSVL valitsuse vandenõulased püüdsid kõrv. G-d NL presidendina ja teha lõpp perestroikapol.Janajev tah ära hoida NSVL likv-se,mis pidi algama 20.aug. uue liidulepinguga.A-putš ebaõnnestus,kuna dem jõud eesotsas Jeltsiniga astusid vastu,A-putši järel NSVL lagunes,rahvas kaotas usu kommunistidesse
NSVLi lagunemine 6.sept.91 tunnustas Balti riikide iseseisv ka NSVL,25.dets.91 pani G presidendi ameti maha,dets saatis NSVL end laiali,mood SRÜ(Valgevene,Venemaa, Ukraina ).
Kult muutus 60-lootuste aeg,70- trots ,80-uus teotahe ,pintsaklipslaste põlvk,uuskonservatism,eesmärk olla rikas,ilus AIDS muut in seksuaalharj,kümnendi sümb kuj. kondoom ,vähemuste suhtes pol. korrektsus ,ettevaatlikus
ÄRK-AEG 87.fosforiidisõda(tunnetati rahva ühtekuuluv),MRP-AEG,EMS,mitmed pol.m- avaldused ja miitingud Hirvepargis, vabanes poliitvange.
IME Isemaj.Eesti. aluseks S.Kallase,T.Made,E.Savisaare,M. Titma artikkel"Ettepanek:kogu ENSV täielikule isemaj-sele".Olemus- ENSV maj-lik eraldumine üleliidulisest maj-kompleksist.89.mais ENSV Ülemnõukogu võttis vastu seaduse"Eesti isemaj.alused",27.nov NSVL Ülemnõukogu võttis vastu seaduse Balti riikide maj-st iseseisvusest.
SUV-DEKL (16.nov.88)sellega kinnitati liiduvabariigi"seaduste ülimuslikkus ENSV territooriumil" ja deklareeriti,et NSVLi keskvõimu ja liiduvabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping.
5 sündmust 1)Laul. Revol . 2)Rahvarinde loom,massiline rahvaliikumine, 3)Balti kett-näitas vab tahet ja aitas kaasa Balti riikide iseseisv, 4)M-avaldus hirvepargis-pol.m-avaldus,tulemusena loodi EMS,mis oli 1.dem.põhimõtetel tuginev massiorgan ,hakati avalik- tama Eesti aj.lugu, 5)EV taasises.
LAUL.REV 87-88 Toodi av ette s.m.v lipp,öölaulupeod,rahvas tantsis, laulis kogu öö lippudega,hakati teadvustama ajalugu,ajakirj ja tv vabanesid tsensuuri kammitsatest,korraldati lauluväljakul"Eesti laul" rahv.massim-avaldus
Kodanike komitee Rahvarinne ja EKP suht sellesse eitavalt,tõrjuvalt kuid osalesid valimistel.90.märts toim Eesti Kongress,tegevorganiks valiti Eesti Komitee,Kodanlike komiteede liikumine oli tõestanud elujõulisust ja omariikluse taastmist
Omariikluse taastamine (20.aug.91)Läti,Leedu riikluse iseseisv järgmisena,riigipöörde katse kukkus läbi,EV ja teised Balti riigid võeti ÜROsse,Balti riigid olid taas maailma pol kaardil kui iseseisev ja suverääne riik.
3 poliitikut E. Savisaar -rahvarinde liider,arendas IME prog,lammutas käsumaj./ M.Laar-Isamaa liider, peaminister , Eesti Kongressi ja Põhiseaduse Assamblee liige./ S.Kallas-IME idee 1 autor,Eesti Panga president ,Ref-erakonna asutaja .
MRP-AEG 15. Aug.87 oli T. Madisson koos teiste endiste pol-vangidega organiseerinud MRP avalik-se Eesti Grupi (MRP-AEG). Selle eesmärgiks oli MRP ja selle lisaprotok av-mine ning tagajärgede likv-ne.
V.Väljas EKP KK uus 1.sekr. Hääletas Taasiseseivumise poolt
K.Vaino EKP eelviimane 1.Sekr
T. Kelam Eesti pol, rahvusliku Sõltumatuse, Eesti Partei esimees, 1 EV Kodanike komitee initsiaator.
E.Savisaar Rahvaride 1 asutaja,liider,üleminekuvalitsuse peamin, Ül oli mood valitsus.
A.Rüütel Ülemnõukogu esimees
L.Meri TaasiseseisvEV1. president.
T. Madison Eesti vab-võitl,pol-vang,Eesti Kongressi liige, Hirvepargi miitingu peaorganisaator
L.Parek ERSP asutajaliige ja esimees,Eesti Kongressi liige, esines kõnega Hirvepargi miitingul
M.Laar Isamaa liider. esialgu iseseisvumishääletuse vastu, hiljem poolt. Eesti Kongressi ja Põhiseaduse Assemblee liige.
S.Kallas IME idee autor, Reform .erk.asutaja 26sept87.esitasid S.Kallas, T.Made, E.Savisaar ja M.Tiitma ettepaneku viia Eesti üle täielikule, NSVL-i keskvõimust sõltumatule isemaj-sele
H-park 23aug87Rahv-rinde loom apr.88Laul.rev 88.kevad-suvi SUV-DEK 16nov88 vene lahkub EVst 31aug94 B-kett 23.aug89 üleminekuperiood kevad.90-92 jaanuarikriis 1991R-hääl EV taastamises 3märts91 EV t-ises20.aug 1991 EV t-ises. NSVL oli nõrgestatud, Lääs hoidis NSVLil silma peal, USA ja EU ähv. NSVLi maj-abist ilmajätmisega. e-rakett ülitäp keskmaarak
Perestroika- 85.sots üh täiustamine selle ümberkujundamise teel
Glasnost- 86. avalikustamine .
EMS Est. muinsuskaitse Selts
ERSP Est.Rahvusliku Sõltumatuse Partei
Pintsaklipslane- noored edukad m/n,kes istusid uutes kontorites,klõbistasid arvutiklahve ja saatsid korda finantsimesi.