IMPERALISMIAJASTU JA ÜHISKOND (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Rahvusvah suhted 20 saj,baltimaad vene impeeriumi ajal jne

muutusid kiiresti: *arenes põllumajanduslik ühistegevus. *talud hõlmati üha tihedamalt turusuhetesse. Leedus aga oli majanduse areng aeglasem, mille tulemuseks oli ulatuslik väljaränne V.le ja Am.sse. Eestis oli 19.saj viimastel aastatel mõjukaimaks rahvuslikuks tegelaseks tõusnud Jaan Tõnisson (ajaleht ,,Postimees") ning 20.saj algul jõudis eestlus ka Tallinna, kus advokaat Konstantin Päts pidas olulisemaks hariduse ja kultuuri edendamist. (ajaleht ,,Teataja"). Nii Eesti ühiskond jagunes majandusmeesteks ja aatemeesteks. Uue mõtteviisina omandas aina suurema mõjuvõimu sotsiaaldemokraatia. Eestlaste ja lätlaste mõju ühiskonnas kasvas jõudsalt. 1904.a saavutas eesti-vene blokk võidu Tallinnas. 1905.-1906.AASTA SÜNDMUSED BALTIKUMIS Nikolai II 17.oktoobri manifest ­ lubati Baltimail poliitiliste erakondade moodustamine.Eestis hakati mõisaid põletama ning moodustati uusi omavalitsusüksusi

Ajalugu

14

pdf

Maailm 20 saj algul

MAAILM XX.saj ALGUL 1914-1991- lähiajalugu ehk lühike 20.s sajand 1914, sest: 1. I MS osalesid kõik riigid 2. 1881-1914 polnud EU suuri sõdu (Lõppes Preisi-Prantsuse sōjaga 1981) 3. 100a suurimast sõjast (Napoleoni sõda?) 4. lõppes belle épique 1991, sest: 1. NSV liidu kokkukukkumine 2. sotsialismileeri kokkuvarisemine …ka 2001, sest: 1. uued konfliktid (kaksiktornid 9/11) 2. nn uus vaenlane (islami terrorism, ISIS) ➔ 20 saj alguses rahvaarv 1,6 miljardit, neist 60% elas koloniaal-poolkoloniaal maades (pkoloniaal- tegelt jagatud suurriikide vahel, nt Hiina oli jagatud 5 riigi vahel- Prantsusmaa, Suurb, Jaapan) ➔ Sõltumatuid riike oli 56 (1900a), suurriike 8 (Prantsusmaa, Suurb, Saksamaa, Itaalia -omasid ülemkolooniaid), USA, Venemaa, Austria-Ungari, Jaapan) ➔ Venemaa rahvaarv kasvas kiiresti, sest neil oli kõrge loomulik positiivne iive ➔ USAs kasvas rahvaarv kiiresti sisserännu tulemusena (e

12. klassi ajalugu

16

docx

Ajalugu - I MS

Rahvusvahelised suhted enne I ms Imperialismi ajastu: Riikide blokkide kujunemine  2 suurt  sõjalis-poliitilised blokid  kolmikliit  1879-liiduleping Saksa ja Austria vahel  1871 sündis Saksa keisririik; Austria-Ungari keisririik II kohale(pl Viin)  nende kahe vaheline liit (1879)  mõni aasta hiljem liitub Itaalia  see liit tekitas teistes riikides pahameelt Euroopale tundus, et loovad omavahel kamba ja teised tahtsid ka kamba luua. Prants ja vene.  1893 – teine riikide blokk hakkab kujunema Prantsusmaa ja Vene vahel (kui saksa ühte ründab, tuleb teine appi)  Pr ja Vene koostöö oli saksa jaoks kohutav look  Vene-Pr liiduga ühines ka Inglismaa  1904 London sai teha Pr’ga liidulepingu (Ingl-Pr)  Entente Lerdiale/ Antante-lepingu nimi  Hakati tegema sõjalisi plaane saksa vastu  Oli Pr-Vene ja Pr-Ingl liidulepingud, puudus Vene-Ingl  1907 Ingl parandas Venega suhte

Ajalugu

7

doc

Maailm enne esimest maailmasõda

Maailm 20.sajandi algul IMPERIALISMIAJASTU JA ÜHISKONDLIKUD LIIKUMISED Imperialismiajastu 19. saj lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Eelneval sajandil levis jõudsalt rahvuslus ja tekkisid uued, mõjukad rahvusriigid nt. Saksamaa ja Itaalia. Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, kui sajandi teisel poolel hakkas suuremate rahvuste hulgas tõusma sovinism e. marurahvuslus. See tähendas, et enda rahvust peeti paremaks kui teisi. See andis tõuke imperialismile e. suurriikide püüdele saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele sooviti suurendada ka majanduslikku mõjuvõimu. Nii muudeti vähem arenenud maad 19.sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka turuks. Suurriigid põhjendasid oma käitumist Euroopa tsivilisatsiooni levitamisega. Kuna nende arust oli selline ühiskondlik ning poliitiline kord ­ isikuvabadus, e

Ajalugu

4

doc

Maailm ja Eesti XX sajandi alguses

Rahvuslike ideede levik tõi kaasa rahvusliku liikumise. Lätis tekkis uus vool, mis kritiseeris vanema põlvkonna rahvuslaste ükskõiksust sots probleemide vastu ning nõudis nende lahendamist. Suuna ideoloogiks oli Janis Rainis (1865-1929), kes osales Päevalehe (Dienas Lapa) väljaandmisel a) Konstantin Päts ­ "Teataja" 1901 (majandus) b) Jaan Tõnisson ­ "Postimees" (rahvuslust ärgitav kihutustöö) c) Peeter Speeg ­ "Uudised" 1903 (majandus) Nii jagunes Eesti ühiskond majandus- ja aatemeesteks. Uue mõtteviisina omandas aina suurema võimu sotsiaaldemokraatia. 1904. a asutati Läti Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei. Raske olukord oli Leedus, kus venestamine oli eriti jõhker. Keelati nii rahvuslikud org-d kui isegi ladina tähestikku kasutav leedukeelne kirjavara. 1905. a juunis pidas Läti Sots-dem Töölispartei Riias oma teise kongressi, kus kutsus rahvast üles avalikule väljaastumisele. Algas mõisate põletamine ja mõisnike tapmine. Aktiivselt

Ajalugu

6

docx

20.saj algus ja esimene maailmasõda

19.saj lõpul jõudis maailma imperialismiajastu. Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvaste võrdsuse põhimõttest, suuremate rahvaste juures tõstis pead sovinism e. marurahvuslus, nurgakiviks oli oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis õigustuse imperialismile ­ suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Riigi huvid kõikjal maailmas, koloniaalvallutused ja majanduslik mõjuvõim. Vähem arenenud maad muudeti tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning turuks. Levis Euroopa tsivilisatsioon, juhtmõtteks isikuvabadus, eraomand ja demokraatia (ainuvõimalik), muid poliitilisi kordi peeti mittetsiviliseerituks ja mahajäänuks. Suurriigid Poliitiline olukord Majanduslik olukord Välispoliitilised taotlused Suurbritannia *põhiseaduslik monarhia *vabakaubandus *rivaliteet Saksamaaga *võimas riik, koloniaal

Ajalugu

5

docx

Ajalugu: maailm 20.saj alguses

06.09.2013 Maailm 20.saj algul · 19. Sajandi lõpp oli maailmas imperialismi ajastu. · Tekkisid võimsad rahvusriigid(rahvusluse levik) · Suuremad ja tugevamad rahvused tähtsustasid end rohkem( sovenism e. Marurahvuslus) · Selline mütteviis õigustas imerialismi teket. · Imperialismi tagajärjel muudeti vähem arenendud riigid tugevate riikide toorainebaasideks. · Suurriigid põhjendasid oma teguviisi aidata nõrgemaid. · Suurriigid levitasid euroopa tsivilastsiooni(isikuvabadused, eraomadus, demokraatia) · 20.saj. alguseks oli kogu maailm jagatud euroopa suurriikide asumaadeks. Rahvusvahelised suhted · 19.saj. lõpus hakkati moodustama sõjalisi blokke · Kolmikliit (Sm. Austria ­Ungari, Itaalia) · Kolmkliit tekitas teistes euroopa riikides rahutust. · 1904.a. sõlmisid kokkuleppe Pr. Ja Ing plus Vm. 1907(antan

20. sajand maailmas

7

doc

Maailm 20. sajandi algul

Maailm 20. Sajandi algul Imperialismiajastu Sovinism e marurahvuslus- Oma rahvuse teistest paremaks pidamine. Kuulus suurtele rahvustele. Imperialism ­ Suurriikide püüded saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas Suurriigid põhjendasid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest ning levitada nendegi juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi. Euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks oli isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. 20. sajandiks oli peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa asumaadeks või mõjusfäärideks. Peale Euroopa riikide(ja sinna alla kuuluva Venemaa), olid maailmas kaks tõelist suurvõimu- Ameerika Ühendriigid ja Jaapan. Sel ajal ei tahtnud ükski suur ega väike riik mõne enda territooriumi lahkulöömisest kuuldagi, kuigi euroopali

Ajalugu

Kommentaarid (1)