Futurism 1. Millisest sõnast tuleneb mõiste ,,futurism"? Itaalia keeles ,,futuro" - tulevik 2. Millisel maal sündis futurism? Millised olid sel maal ühiskondlikud olud? Itaalias oli uue ja vana kontrast põhjas oli tormiline tööstuse areng ja lõunas poolfeodaalsed traditsioonid. 3. Kuidas suhtuseid sfuturistid anasse kunsti ja kultuuritraditsioonidesse? Vana kunst = kõlbmatu, muuseum = surnuaed 4. Kuidas ja kus levitasid futuristid oma ideid? Futuristid esitasid oma plaane nn. manifestidena, mida kanti ette rahvakogunemistel ja avaldati ajakirjades. Esimene kollektiivne enesereklaam (teatraalne, tundeküllane) kunstiajaloos. 5. Kes oli futuristide liikumise juht? F.T.Marinetti 6. Kuidas püüdsid futuristid edasi anda liikumist ja helisid? Motiivi areng ajas, teravate kriiskavate värvikildude kasutamine; konsentrilised ringid ja lained heli võnkumine; moti...
vastuhakuta ülistavat laulu Stalinist. Salati maha ka usk jumalasse. Pühade raamatute alustalaks on headus, headusega kaasneb sallivus. Usk on tähtis, et end alal hoida. Polegi oluline, kas usk on just mõnda jumalasse. See võib olla ka saatusesse, vikatimehesse, päikesesse, vaimudesse, saapasse kapinurgas, iseendasse. Ükskõik kellesse või millesse, peamine on, et inimeses oleks usk. Usk viib edasi, paigaltammujad vajuvad põhja. Bolsevism on lahkunud Eestimaalt vaid mõned kümned aastad tagasi ja küntud vaod on veel liiga värsked ning sügavad. Kuid peamine süü on meis endis me oleme takerdunud aegunud printsiipidesse, suutmata neist lahkuda, vagusid meie suhtumises siledaks tasandada. Kogu heaolu meie ühiskonnas saab olema vaid siis, kui me seda tõesti kogu hingest tahame. Tuleb unustada see, mis oli, ja sammuda headuse poole, et kogu ühiskond muutuks meeldivamaks.
töötaja võiks ennast ja oma peret ülal pidada. Oluline on ka see, et lasterikkad pered saavutaksid samasuguse elatustaseme kui teised. Eeldatakse, et igas riigis toimib mingi mehhanism, mis kompenseerib kulutused pere toimetulekuks. Keskseks küsimuseks on seejuures, kuidas tagada inimeste toimetulek sotsiaalsete riskide korral. Seda tehakse töötustoetuse, tervisekindlustuse, õnnetusjuhtumite vastu kindlustamise, töövõimetus ja vanaduspensioni ning peretoetuste abil. SÜNDIKALISM ja BOLSEVISM Protestiks sotsialistlike parteide mõõdukamaks muutumise vastu kujunes romaanikeelsetes maades 1870. aastail välja uus revolutsiooniline vool sündikalism. Reformide asemel toonitasid sündikalistid leppimatut klassivõitlust, mis pidi toetuma revolutsioonilistele ametiühingutele (kr syndikos õiguskaitsja). Sündikalism muutus üsna mõjukaks XX sajandi alguses Prantsusmaal. Sündikalismi tuntuim teoreetik Georges Sorel väitis, et kuna rahvamassid on manipuleeritavad ja
Sissejuhatus Valisin selle teema, sest tahtsin rohkem teada saada küüditamisest. Minu vanaisa veetis oma vanematega palju aastaid Siberis.Kahjuks on ta surnud ja mind hakkas huvitama küüditamine,samuti otsin oma tööd tehes vastust küsimusele, keda peeti ,, nõukogudevaenuliseks elemendiks" ja saadeti Siberisse. Peatun töös lähemalt kahel suuremal (1941 ja 1949 a) massiküüditamisel ja annan põgusa ülevaate ajaloolisest taustast nende vahepeal olevast ajast. Küüditamisest ilmekama pildi saamiseks on töös meenutusi inimestelt, keda küüditati. Peamisteks allikateks kasutasin internetti, koguteost ,,Eesti rahva kannatuste aasta" ja raamatuid ,,Balti Sõlteaastad" ning ,,Teine Eesti". Sain nendest teada, et Eesti rahva ainsaks sooviks oli elada rahus ning tööd teha , väike Eesti ei tahtnud kedagi segada ega ohustada. Maailma suurvõimude plaanidega need soovid aga kokku ei langenud. 1. septembril 1939 tungisid Saksa väed Poolasse algas Tei...
KUNSTIAJALUGU. 12.klassfuturism Contents 2.Juugendstiil.......................................................................................................................................... 4 3.Rahvusromantism ja sümbolism Põhjamaades.................................................................................... 5 4.Postimpressionistid I............................................................................................................................ 6 5.Postimpressionistid II.......................................................................................................................... 7 6.Fovism ja ekspressionism.................................................................................................................... 8 7.Eesti kunst 20.sajandi alguses............................................................................................................ 10 8.Kubism.......................
isegi boikott nende häälekandjale ,,Sotsiaaldemokraat". Võrreldes ESDTP ga Tööerakonna maine ei kannatanud- neil täita erandlik missioon Eesti riigi loomisel, oli keskjoone tõmbaja ja agraarküsimuses juhtija rollis. Survet valitsusele avaldati nii vasakult, aga ka paremalt poolt. Eesti Maarahva Liit pettus valitsuses. Neile ei olnud valimistulemused vastuvõetavad. Et sotsialistid ei loo väärtusi vaid jagavad väärtused vaid ümber. Et põllupidajate kaela veeretatakse maksukoorem. Bolsevism tuli täiega likvideerida. Kahtles Asutava Kogu võimes lahendada agraarküsimus ja võtta vastu sobilik põhiseadus. Eraomandit (sh baltisakslaste oma) ei tohi eksproprieerida vaid ainult piirata. Ka Rahvaerakond hakkas valitsuses paremale kalduma. Nõudis võimalkult laia koalitsioonivabadust. Mõisate võõrandamine õiglase tasu eest, eraomandi puutumatust. Rahvaerakond kaldus septembris, oktoobris 1919 Eesti Maarahva Liidu poole. 1
juriidiliselt on kõik korrektne). Legitiimsus õiguspärasus. See on laiem mõiste kui legaalsus. Hõlmab enda kõrvale lisaks õigusele ka moraali. V loeng Sõjaõigus Võib rääkida sõjaajaõigusest ja rahuajaõigusest traditsiooniline jaotus. Sõja alustamisel on tähtis ka legaalsus, tuleb kuidagi põhjendada. NT Hitler: bolsevism ründab. Sõja alustamise piiramist võib nimetada rahvusvahelise õiguse kõige ambitsioonikamaks projektiks. Probleemiks on see, kes neid käskusid-keeldusid reaalselt tagab. Samas arusaamad selle kohta, millal sõda tohib alustada, on juba päris vanad. Ühtse kristliku riigi konseptsioon kõiki peeti vendadeks - katoliku kiriku juures arendati välja õiglase sõja teooria. Sõda pidi vastama teatud eetilistele standarditele. Üks kristlik vürst ei tohtinud minna teise vastu lihtsalt
[email protected] Kinder, Hilgemann ,, Maailma ajalugu esiajast tänapäevani", Avita. Tallinn, 2001+ soovituslik kirjandus ÕIS-ist Eksam 09.01 ja 16.01 , järeleksam 23.01 Euroopa poliitiline ajalugu 20 . sajandil Ideoloogiad on pol praktikas võrdlemisi uus nähtus. Tekkinud viimase 300 a jooksul. Pol ideloogiad tähistavad olulist murrangut arusaamises võimust.18.saj kujunes välja uus võimukäsitlus, mis hakkas kõrvaldama aristokraatia võimumonopoli , võimu hakkab saama töölisklass, mis on majtegevust juhtiv eliit. Tõsine vastane aristokraatiale, ei oma piisavat poliitilist võimu . Pinged erinevate ühkihtide vahel. Töölisklass tahab võimule lähemale pääseda, selleks vajab argumente, et oma võimu legtiimseks muuta, kujuneb välja olukord, kus pol võitluse ideeliseks aluseks ei ole enam dünastilised argumendid ( valitseja suguvõsade ja pärismusõiguslikkusele tuginevad argumendid, samuti mitte ka religioossed argumendid), keskeks polvõitluse...
see ei pea paika, aga juudivastased on selles veendunud. Juutide ,,jõukus" äratab kadedust. Teravnes majandusprobleemide ajastul. Arvamus, et juudid koguvad jõukust, pärissakslased vaesuvad. Legend: eksisteerib rahvusvaheline juutide salaliit, mille eesmärgiks on juutide ülemvõim maailma majanduses ja poliitikas. ,,Majandusprobleemides on süüdi juudid". III. Poliitiline seletus: juutlus = (rahvusvaheline) bolsevism. Juudid on internatsionalistid = vasakpoolsed: nad on sotsialistid ja kommunistid. Nad on Saksa rahva ja rahvusluse vaenlased. Põhjuseks oli juutide olulisus sotsialismi ajaloos. Juudid olid: Karl Marx, mitmed Vene revolutsiooni juhtivad tegelased (nt Trotski), Spartakistide juht Rosa Luxemburg ja Baieri Nõukogude Vabariigi juht Kurt Eisner, paljud Weimari Vabariigi vasakpoolsed intellektuaalid: kultuuribolsevismi oht.
-J. Teooria ja praktika probleeme seonduvalt põhiseaduslikkuse järelevalvega. "Juridica" nr 7, 1995 42. Maruste, R. Euroopa inimõiguste konventsiooni artikkel 6 ja Eesti siseriiklik õigus. "Juridica" nr 3, 1996 43. Maruste, R. Veel kõrgemate riigiametnike kriminaalvastutusele võtmise korra seadustest ehk hämamine vastutuse kategooriaga. "Juridica" nr 3, 1996 108 44. Masary'k, T.G. Maailmarevolutsioon. 55.peatükk: Bolsevism ja kommunism põhimõtteliselt. "Akadeemia" nr 7, 1993 45. Merusk, K. Halduskohtute mõiste, organisatsioon ja pädevus haldusvaidluste lahendamisel. "Juridica" nr 2, 1994 46. Merusk, K. Veelkord õigustloovatest aktidest. "Juridica" nr 3, 1993 47. Merusk, K. Kehtiv õigus ja õigusakti teooria põhiküsimusi. TÜ, Tartu, 1993 (1995 - 2.,täiendatud väljaanne) 48. Merusk, K. Avalik-õiguslik juriidiline isik kehtivas õiguskorras."Juridica" nr 4, 1994 49. Merusk, K
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
