Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Materjalifüüsika ja -keemia
2008 Sisukord
1. MATERJALIDE TÄHTSUS ..................................................................................................... 7 1.1. Sissejuhatus ............................................................................................................... 7 1.2. Materjaliteadus ja materjalitehnoloogia ................................................................... 8 1.3. Materjalide klassifikatsioon . ...................................................................................... 9 1.3.1. Metallid.............................................................................................................. 9 1.3.2. Keraamika ........................................................................................................ 10 1.3.3. Komposiidid ..................................................................................................... 10 1.3.4. Polümeermaterjalid ......................................................................................... 10 1.3.5. Pooljuhtmaterjalid ........................................................................................... 11 1.4. Tendentsid materjalide kasutamises. Materjalide konkurents materjaliturul........ 11 1.5. Tulevikutendentsid materjalitööstuses ................................................................... 11
2. KEEMILINE SIDE. .............................................................................................................. 13 2.1. Sissejuhatus ............................................................................................................. 13 2.2. Aatomi ehitus. ......................................................................................................... 13 2.2.1. Aatomnumbrid. ............................................................................................... 13 2.2.2. Aatommassid. .................................................................................................. 13 2.3. Aatomite elektronstruktuur. Vesiniku aatom . ........................................................ 14 2.3.1. Kõrvalepõige kvantmehhaanikasse. Kvantarvud............................................. 15 2.4. Keerulisemate (multielektroonsete) aatomite elektronstruktuur. ......................... 16 2.4.1. Aatomi suurus.................................................................................................. 16 2.4.2. Elektron -konfiguratsioon elementides. ........................................................... 17 2.5. Elektronstruktuur ja reaktsioonivõime. (joonis 2.11) ............................................. 17
3. KEEMILINE SIDE MATERJALIDES ...................................................................................... 19 3.1. Aatom - ja molekulaarsideme erinevad tüübid. (joonis 2.14) .................................. 19 3.1.1. Primaarsed aatomsidemed. (joonis 2.14) ....................................................... 19 3.1.2. Sekundaarsed aatomsidemed ja molekulaarsidemed. (joonis 2.14) .............. 19 3.2. Iooniline side. (joonis 2.15) ..................................................................................... 19 3.2.1. Jõud ioonide vahel ioonpaaris (joonis 2.18). ................................................... 20 3.2.2. Ioonilise sideme energia (joonis 2.20) ............................................................. 21 3.2.3. Ioonide paiknemine ioonsetes tahketes ainetes (joonis 2.23). ....................... 22 3.2.4. Ioonide geomeetriline paiknemine ioonsetes materjalides (joonis 2.23) ....... 22 3.2.5. Elektroneutraalsus ioonsetes materjalides (joonis 2.23) ................................ 22 3.3. Kovalentne side (joonis 2.25) .................................................................................. 22
2 3.3.1. Kovalentne side, konkreetsed näited (joonis 2.25, 2.26, 2.27) ....................... 23 3.3.2. Kovalentne side süsinikuga (joonis 2.29)......................................................... 23 3.3.3. Kovalentne side benseenis (joonis 2.35). ........................................................ 24 3.3.4. Kovalentne side grafiidis ja fullegeenides (joonis 2.36). ................................. 24 3.3.5. Kovalentne side süsiniku aatomite vahel teemantis (joonis 2.38, 2.39). ........ 25 3.3.6. Kokkuvõtteks ................................................................................................... 25 3.4. Metalliline side (joonis 2.40) ................................................................................... 25 3.5. Sekundaarsed sidemed (joonis 2.42) ...................................................................... 26 3.5.1. Side läbi fluktuaalsete dipoolide. .................................................................... 27 3.5.2. Side polaarsetes molekulides. ......................................................................... 27 3.5.3. Kokkuvõtteks ................................................................................................... 28 3.6. Erinevate sidemete kombinatsioonid (joonis 2.47)................................................. 28 3.6.1. Iooniline-kovalentne kombineeritud side (joonis 2.47). ................................. 28 3.6.2. Metalliline - kovalentne kombineeritud side. ................................................. 29 3.6.3. Metalliline - iooniline kombineeritud side. ..................................................... 29 3.7. Kokkuvõte (joonis 2.47, 2.48). ................................................................................. 29
4. KRISTALLSTRUKTUURID JA KRISTALLGEOMEETRIA ......................................................... 31 4.1. Sissejuhatus ............................................................................................................. 31 4.2. Ruumvõre ja ühikrakk (joonis 3.2)........................................................................... 31 4.3. Kristallsüsteemid ja Bravais võred (joonis 3.3, 3.4). ................................................ 31 4.4. Põhimised kristallstruktuurid metallides (joonis 3.7, 3.8) ....................................... 32 4.4.1. Ruumtsentreeritud kuubiline kristallstruktuur (joonis 3.9, 3.10, 3.11). ......... 33 4.4.2. Pindtsentreeritud kuubiline kristallstruktuur (joonis 3.12, 3.13, 3.14). .......... 33 4.4.3. Heksagonaalse tihedaima pakkimisega kristallsüsteem (joonis 3.15, 3.16) ... 34 4.5. Kuubiline elementaar - rakk ...................................................................................... 34 4.5.1. Aatomite asendid kuubilises elementaarrakus (joonis 3.17) .......................... 34 4.5.2. Suunad kuubilises elementaarrakus (joonis 3.18, 3.19). ................................. 35 4.5.3. Milleri indeksid kristallograafiliste tasapindade tähistamiseks kuubilises võres (joonis 3.20, 3.21, 3.22). .................................................................................................. 35 4.6. Kristallograafilised tasapinnad ja suunad heksagonaalses elementaarrakus. ........ 37 4.6.1. Kristallograafiliste tasapindade indeksid THP elementaarrakus (joonis 3.23, 3.24). 37 4.6.2. Baastahud heksagonaalses kristallis................................................................ 37 4.6.3. Prismaatilised tahud. ....................................................................................... 37
3 4.6.4. Suunaindeksid heksagonaalses kristallis ......................................................... 37 4.7. Võrdlus PTK, RTK ja THP kristallstruktuuride vahel. ................................................ 37 4.7.1. PTK ja THK (joonised 3.26-3.32) ...................................................................... 37 4.7.2. Ruumtsentreeritud kuubiline kristallstruktuur ............................................... 38 4.8. Ruumilise, planaarse ja lineaarse tiheduse arvutused elementaar-rakkudes (joonis 3.33). 38 4.8.1. Ruumiline tihedus (joonis 3.33)....................................................................... 38 4.8.2. Planaarne aatomehitus (joonis 3.33). ............................................................. 39 4.8.3. Lineaarne aatomtihedus (joonis 3.33)............................................................. 40 4.9. Polümorfism e. allotroopia. ..................................................................................... 40 4.10. Kristallilised ja mittekristallilised materjalid. Monokristallid .............................. 41 4.11. Anisotroopia ........................................................................................................ 42 4.12. Polükristallilised materjalid ................................................................................. 42 4.13. Mittekristallilised materjalid ............................................................................... 42
5. DEFEKTID TAHKETES MATERJALIDES ............................................................................... 43 5.1. Sissejuhatus (Joonis 3.38) ........................................................................................ 43 5.2. Punktdefektid .......................................................................................................... 43 5.2.1. Vakantsid ja võrevahelised aatomid ................................................................ 43 5.3. Lisandid tahkes kehas .............................................................................................. 45 5.4. Joondefektid ­ dislokatsioonid (joonis 3.43) ........................................................... 46 5.5. Kahemõõtmelised defektid ..................................................................................... 47 5.5.1. Materjali välised pinnad .................................................................................. 47 5.5.2. Kristallide vahelised piirpinnad ....................................................................... 47 5.5.3. Kaksikud ........................................................................................................... 48 5.5.4. Faasidevahelised piirpinnad ............................................................................ 48 5.6. Kolmemõõtmelised defektid ................................................................................... 49 5.7. Aatomvõre võnkumine e. foonon ........................................................................... 49
6. DIFUSIOONIPROTSESSID TAHKETES KEHADES . ............................................................... 50 6.1. Sissejuhatus ............................................................................................................. 50 6.2. Aatomdifusioon tahketes materjalides (joonis 4.8). ............................................... 51 6.3. Difusiooni vakantsmehhanism . ............................................................................... 51 6.4. Võrevaheline difusioonimehhanism........................................................................ 52 6.5. Statsionaarne difusioon (joonis 4.11, 4.12, 4.13).................................................... 52 6.6. Mittestatsionaarne difusioon (joonis 4.14, 4.15) .................................................... 53
4 6.7. Difusioonikiirust mõjutavad faktorid (joonis 4.16).................................................. 54 6.7.1. Temperatuuri mõju ......................................................................................... 54 6.8. Kokkuvõte ................................................................................................................ 55
7. MATERJALIDE ELEKTRILISED OMADUSED ....................................................................... 56 7.1. Elektrijuhtivus .......................................................................................................... 56 7.1.1. Elektroonne ja iooniline juhtivus ..................................................................... 56 7.2. Tahkete ainete tsooniteooria alused....................................................................... 56 7.3. Juhtivus tsooniteooria ja keemilise sideme teoorias .............................................. 57 7.3.1. Metallid............................................................................................................ 57 7.3.2. Isolaatorid ja pooljuhid .................................................................................... 58 7.4. Elektronide liikuvus ................................................................................................. 58 7.5. Metallide elektritakistus .......................................................................................... 59 7.6. Temperatuuri mõju materjalide elektrijuhtivusele ................................................. 59 7.7. Lisandite mõju materjalide elektrijuhtivusele ......................................................... 60 7.8. Pooljuhid.................................................................................................................. 60 7.8.1. Omajuhtivusega pooljuhid .............................................................................. 60 7.9. Augud pooljuhtmaterjalides .................................................................................... 60 7.10. Omajuhtivus ........................................................................................................ 61 7.11. Lisandpooljuhtmaterjalid .................................................................................... 61 7.11.1. n-tüüpi lisandjuhtivus ...................................................................................... 61 7.11.2. p-tüüpi lisandpooljuhtmaterjalid..................................................................... 62 7.11.3. Juhtivuse temperatuursõltuvus pooljuhtides.................................................. 62 7.11.4. Kokkuvõtteks ................................................................................................... 63 7.12. Elektrijuhtivus ioonilises keraamikas ................................................................... 63
8. MATERJALIDE OPTILISED OMADUSED............................................................................. 65 8.1. Elektromagneetiline kiirgus ..................................................................................... 65 8.2. Materjali murdumisnäitaja ...................................................................................... 66 8.3. Snelli seadus valguse murdumisele ......................................................................... 66 8.4. Valguse koosmõju metallidega (joon. 8.7) .............................................................. 66 8.5. Optilised nähtused mittemetallides (joon. 8.7) ...................................................... 67 8.5.1. Valguse murdumine ........................................................................................ 67 8.5.2. Kiirguse peegeldumine (joon. 8.9)................................................................... 68 8.6. Kiirguse neeldumine mittemetallilistes materjalides (joon. 8.10) .......................... 69 8.7. Valguse peegeldumine, neeldumine ja läbiminek klaasplaadist (joon. 8.10., 8.11) 69
5 8.8. Polümeermaterjalid................................................................................................. 69
8.9. Valguse neeldumine pooljuhtides (joon. 8.14, 8.15, 8.16)...................................... 70
8.10. Materjali läbipaistvus .......................................................................................... 71
8.11. Materjali värvus ................................................................................................... 72
8.12. Valguse hajumine pooljuhtmaterjalides ja isolaatorites ..................................... 72
8.13. Optiliste omaduste kasutamine .......................................................................... 72 8.13.1. Luminestsents .................................................................................................. 72 8.13.2. Fotojuhtivus ..................................................................................................... 73
6 1. MATERJALIDE TÄHTSUS 1.1. Sissejuhatus
Materjalide tähtsus meie igapäevases elus on suurem. kui me seda tavaliselt tunnetame .
Meie igapäevane elu ja töökeskond, transport ja riietus, sidevahendid ja käitumine - kõik
need on suuremal või vähemal määral mõjutatud materjalidest , nende kvaliteedist ja hinnast . Ajalooliselt on ühiskonna arengu astet alati seotud ühiskonna liikmete võimega
toota ja kasutada materjale. Materjalidest tulenevad ka varajase inimühiskonna
arenguetappide nimetused - kiviaeg , rauaaeg , pronksi aeg, (polümeeride ajastu,
mikroelektroonika ajastu).
Oma varajases arengus omas inimkond juurdepääsu vaid piiratud hulgale looduslikele
materjalidele: (kivi, savi, nahk....). Enda arengu uude faasi jõudis inimkond kui loodi
tehnikad, mis võimaldasid toota materjale, mis olid enda omadustelt paremad kui
looduslikud: näit. portselan , mitmed metallid. Järgnevalt leiti, et materjalide omadusi saab
muuta erinevate termiliste töötlustega ja erinevate lisandite lisamisega. Antud perioodil,
materjalide loomine ja kasutamine põhines valikul : erinevatel töötlustel saadud materjalide

Vasakule Paremale
Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #1 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #2 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #3 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #4 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #5 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #6 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #7 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #8 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #9 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #10 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #11 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #12 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #13 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #14 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #15 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #16 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #17 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #18 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #19 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #20 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #21 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #22 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #23 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #24 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #25 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #26 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #27 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #28 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #29 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #30 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #31 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #32 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #33 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #34 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #35 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #36 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #37 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #38 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #39 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #40 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #41 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #42 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #43 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #44 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #45 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #46 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #47 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #48 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #49 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #50 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #51 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #52 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #53 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #54 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #55 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #56 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #57 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #58 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #59 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #60 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #61 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #62 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #63 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #64 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #65 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #66 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #67 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #68 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #69 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #70 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #71 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #72 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #73
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 73 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 97 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pubekas Õppematerjali autor
Pantud kõik ühte faili kokku, parandatud vigu, lisatud sisukord ja konverteeritud pdf vormingusse.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
doc

Materjali keemia ja füüsika

1. Mis on aine? Aine on osake, mis omab massi ja mahtu 2. Mis on materjal? Materjal on aine, mille töötlemisel (kasutamisel) ei toimu keemilisi muutusi 3. Mis määraab ära aine omadused? Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). 4. Defineerida materjaliteaduse mõiste? 5. Defineerida materjalide tehnoloogia mõiste? 6. Mis on materjali struktuur? 7. Materjali struktuuri erinevad astmed? 8. Mis on materjali omadus? 9. Materjalide klassifikatsiooni alused? Klassifikatsioon toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, s.t. aine võib olla eri tunnustega ja kuuluda samaaegselt erinevatesse klassidesse 10. Mis on metallid? 11. Metallide üldiseloomustus? 12. Mis on sulamid? 13. Mis on komposiidid?- lihtne kombinatsioon mitmest eri tüüpi sidemetüübist. 14. Kom

Füüsika
thumbnail
9
doc

Eksami piletid (materjali füüsika ja keemia)

1 1.Defineeriga aine mõiste? Maeeria vorm, mida iseloomustab nullist erinev seisumass ja suhteline stabiilsus. Koosneb ühe või mitme keemilise elemendi aatomitest. 2.Mis on magnetkvantarv ja selle lubatud väärtused? Määrab üksikute orbiitide orientatsiooni ruumis. Tema mõju elektroni energiale on väike. Lubatud väärutsed on (-1)-(+1) ka null. 3.Millised jõud valitsevad erinimielistel laetud ioonide vahel ioonilise sideme tekkel? Kulonilised tõmbejõud, mille aluseks on ühe iooni tuuma mõju teise iooni elektronpilvele ja vastupidi. Kui aga ioonid lähenevad teineteisele sellisele kaugusele, kus nende elektronpilved hakkavad kattuma, siis ilmnevad nende kahe iooni vahel tugevad tõukejõud. 4.Mis määrab är koordinatsiooniarvu metallilise sideme juhul? On määratud geomeetriliste tingimustega, väärtuselt 8-12 5.Koordinatsiooniarv RTK struktuuris? KA=8 6.Kuidas arvutada planaarset aatomitehedust? FI(pi)=(aatomite arv, määratletud pikkusel antud pindalas)/(suuna pikk

Füüsika
thumbnail
18
doc

Eksami piletid

1. pilet 1.Aine - mateeria vorm, mida iseloomustab nullist erinev seisumass ja suhteline stabiilsus. Koosneb ühe või mitme keemilise elemendi aatomitest. 2.Magnetkvantarv ja selle lubatud väärtused? Määrab üksikute orbiitide orientatsiooni ruumis.Tema mõju elektroni energiale on väike. Lubatud väärtused on(- 1) -- (+1)ka null.3.Millised jõud valitsevad erinimeliselt laetud ioonide vahel ioonilise sideme tekkel? Kulonilised tõmbejõud, mille aluseks on ühe iooni tuuma mõju teise iooni elektronpilvele ja vastupidi. Kui aga ioonid lähenevad teineteisele sellisele kaugusele, kus nende elektronpilved hakkavad kattuma, siis ilmnevad nende kahe iooni vahel tugevad tõukejõud .4.Mis määrab ära koordinatsiooniarvu metallilise sideme juhul? On määratud geomeetriliste tingimustega, väärtuselt 8-12.5.Koordinatsiooniarv RTK struktuuris=8. 6.Kuidas arvutada planaarset aatomtihedust? tih=(aatomite arv, määratletud pikkusel antud pindalas) /suuna pikkus) 7. Allotroopia? Pal

Materjali füüsika ja keemia
thumbnail
37
docx

Materjaliteadus

Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (joonis 2- 17). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kritallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev (joonis 2-18). 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (nt. Mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahu kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist joonis 2-19. Nii saadakse nt suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia on nähtus , kus monokristalli omadused eri suundades on erinevad. See on seotud osakes

Materjaliteaduse üldalused
thumbnail
32
docx

Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013

Eksamiküsimused 2013 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4), antud joon 2- 19 ja 2-20 Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne) (joon 2-17). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist on joonisel 2-19. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri.

Materjaliõpetus
thumbnail
24
docx

Materjaliteaduse üldalused eksamiküsimused

Eksamiküsimused 2015 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4) 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli on ka oma kindel tõmbamise skeem sulandist. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia

Materjaliteaduse üldalused
thumbnail
22
rtf

Materjaliteaduse üldalused 2012 kevad

Eksamiküsimused 2012 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4) 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli on ka oma kindel tõmbamise skeem sulandist. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meet

Materjaliteaduse üldalused
thumbnail
5
doc

Keemiline side ja aine ehitus

KEEMILINE SIDE JA AINE EHITUS RAUDVARA I. Keemilise sideme põhjendus Üksikud aatomid on ebapüsivad, see tähendab neil on kõrge energia. Seepärast liituvad nad teiste aineosakestega, minnes üle püsivamasse ehk madalama energiaga olekusse. Seega, sideme moodustumisel vabaneb (eraldub) energiat ning süsteemi energia väheneb ehk süsteemi enda energia muut on negatiivne: H<0. Reaktsioone, milles energiat eraldub, nimetatakse eksotermilisteks. Niisiis on ühinemisreaktsioonid, nt Zn + S à ZnS, ka pigem eksotermilised. Kui aga side lõhkuda ja tekivad üksikud aatomid, minnakse üle ebapüsivamasse kõrgema energiaga olekusse. Selle jaoks ehk sideme lõhkumiseks on vaja energiat kulutada: energia neeldub. Selliseid protsesse nimetatakse endotermilisteks ja et süsteemi enda energia muutub juurdeantava arvelt suuremaks, on H>0. See on iseloomulik pigem lagunemisreaktsioonidele, nt Cu(OH)2 à CuO + H2O

Keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun