3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9...
bitwise) 193.40.10.13 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 1101 && 255.255.255.0 -- 1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000 0000 = 193.40.10.0 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 0000 Bittipidi korrutamisel on tulemus üks kui mõlemad tegurid on ühed, kõigil muudel juhtudel on korrutis väärtus null. IP aadressi võrgu- ja masinaosa IP aadressi saab vaadelda koosnevana võrgu- ning masinaosast, kusjuures võrgumask näitab, kus üks lõpeb ja teine algab. Kirjutades IP aadressi ja võrgumaski kahendkujul üksteise kohale välja, moodustab võrgunumbri see osa IP aadressist, mis jääb maski ühtede kohale, ülejäänud on masinaosa. Näiteks IP aadressi 193.40.10.13 ja võrgumaski 255.255.255.0 puhul | <------ võrguosa --------> | masinaosa 255.255.255.0 -- 1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000 0000...
10.0/24 Selleks kirjutame mõlemad arvud välja kahendkujul ning korrutame bittipidi (ingl. k. bitwise) 193.40.10.13 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 1101 && 255.255.255.0 -- 1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000 0000 = 193.40.10.0 -- 1100 0001 0010 1000 0000 1010 0000 0000 Bittipidi korrutamisel on tulemus üks kui mõlemad tegurid on ühed, kõigil muudel juhtudel on korrutis väärtus null. IP aadressi võrgu- ja masinaosa IP aadressi saab vaadelda koosnevana võrgu- ning masinaosast, kusjuures võrgumask näitab, kus üks lõpeb ja teine algab. Kirjutades IP aadressi ja võrgumaski kahendkujul üksteise kohale välja, moodustab võrgunumbri see osa IP aadressist, mis jääb maski ühtede kohale, ülejäänud on masinaosa. Näiteks IP aadressi 193.40.10.13 ja võrgumaski 255.255.255.0 puhul | <------ võrguosa --------> | masinaosa 255.255.255.0 -- 1111 1111 1111 1111 1111 1111 0000 0000...
Maagilises teatris kohtub Harry oma igas vanuses, igas meeleolus, igat tüüpi minadega, õpib figuurimängu, mis polegi muud kui kui elumäng, elukunst. Nähtavale tuleb Harry sügav metsikus: hävitamis ja tapahimu. Ta elab taas läbi kõik olnud ja olla võinud armastused, armumised, juhused ja ahvatlused. Just maagilises teatris õpib Harry nägema ennast ja maailma mitte lepitamatuist vastanditest koosnevana , vaid tervikuna; isikust mitte enam eraldi seisva, lõpetatud ja kinnise üksiklasena, vaid piirideta, lõpmatuna ja mitmekihilisena; ta õpib, et vastandeid on inimene loonud oma peas ning et just need ongi inimese hädade peamised põhjustajad. Kohtuotsusega mõistetakse Harry ,,igavesele elule" selle eest, et tal pole huumoritaju ning et ta ajassegi tõelise ja kujuteldava. Lisaks määratakse talle karistuseks väljanaermine. Niisiis ei pääse...
tõttu kujutatakse tava- järjestus (koodon). Geneetilise koodi sõnastik koosneb siis 64-st kolmetähelisest liselt ka joonistel kro- sõnast (nelja nukleotiidi kolme kaupa kombineerides saame 43 = 64), millele mosoomi koosnevana vastavad 20 erinevat aminohapet. See elu seisukohalt väga oluline sõnastik on kahest tütarkromatiidist enamuses organismides sama nn. universaalne geneetiline kood (UGK). (joonised 2a ja 8)....
4) Sumbuva võnkumise differentsiaalvõrrand? k x + x + x = 0 , - võrdetegur, hõõrde- või takistusjõu tõtte ei toimu võnkumine m m jääva amplituudiga. 5) Mida nimetatakse lainepaketiks? Praktikas on lained lõpliku kestusega , nad on alguse ja lõpuga. Lainet ei saa iseloomustada ühe täpse sagedusega. Kuid teda võib vaadelda koosnevana teatud hulgast sinosoidaalsestest lainetest. Peaaegu alati on võimalik leida sellist ideaalsete lainete summast ,mis interferentsi tulemusena annaks reaalse laine. Niisugune lainete grupp kannab lainepakketi nime. 6) Kuidas kahaneb energia võnkumisel, võrreledes amplituudi kahanemist?? Võnkuva keha energia on võrdeline amplutuudi ruuduga. Järelikult amplutuudi kahanemisel kahaneb ka energia XX 1) Harmooniline võnkumine?...
NB. -8,85* F/m(elektrikonstant)Aine dielektriline läbitavus-näitab mitu korda on elektrilaengule mõjuv jõud dielektrikus nõrgem kui vaakumis. = /F ( laengule mõjuv jõud vaakumis,F-laengule mõjuv jõud aines)Elektriväli-elektrilaengute vahelise mõju vahendaja. Iga laeng tekitab oma elektrivälja, mida teised laengud tunnetavad.Väli-üks mateeria eksisteerimise vorm, teine on aine.Tänapäeval vaadeldakse ka välju koosnevana osakestest.Elektrivälja vahendav osake on valguskvant e. Footon.Elektrivälja tugevus-näitab elektriväljas paiknevale ühiklaengule mõjuvat jõudu. E=F/q(V/m=N/C)Punktlaengu korral E=k* ; laetud tasandi elektrivälja tugevus E= . Kehtib elektrivälja superpositsiooniprintsiip:summaarne elektrivälja tugevus on kõikide liikuvate elektrivälja tugevuste vektorsumma.Elektrivälja jõujoon-joon, mille puutuja siht mistahes punktis ühtib elektrivälja tugevuse vektori sihiga selles...
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. M...
Huygensi nimega on seotud ka paralleelsete telgede teoreem, millele tänapäevase kuju andis F. Steiner (1849-1901). Nimetuse "inertsmoment" võttis kasutusele L. Euler (1707-1783), temale võlgneme ka peainertstelgede mõiste (1765). Inertsellipsoidi tõi mehaanikasse L. Poinsot' 1834. aastal. L. Eulerit loetakse jäiga keha mehaanika rajajaks. Ta vaatles esimesena jäika keha koosnevana üliväikestest masspunktidest, mis on omavahel ühendatud liikumatult. Ta esitas esmakordselt ühe kinnispunkti ümber pöörleva jäiga keha kinemaatilised ja dünaamilised võrrandid. Liikumishulga jäävuse seaduse andis René Descartes (1596-1650) oma töös "Filosoofia printsiibid" 1644. aastal, kus ta kasutas seda põrkeülesande lahenda- miseks. Newton täpsustas hiljem, et süsteemi liikumishulka saavad muuta ainult välisjõud....
Ühel nendest seadmetest vänta pöörates tekkis teises seadmes põrisev heli. Ühel päeval kuulis Bell'i assistent lisaks põrinale ka esimesi telefonis edastatud sõnu ,,Hr. Watson tulge siia, ma vajan teid". Tänapäeva telefonid saavad toite keskjaamast. Toonvalimisega telefon Lihtsustatult saab vaadelda telefoni koosnevana neljast osast: · Kell ja sellega järjestikku kondensaator · Harklüliti · Valija: klaviatuur või ketasvalija · Kõneahel, mis sisaldab kuulari ja mikrofoni Kell kell on läbi kondensaatori ühendatud liinile kui kõnetoru on hargil. Kui telefonile tuleb kutsung, siis kellale tuleva vahelduvpinge toimel kell heliseb. Harklüliti kui kutsuv abonent tõstab kõne alustamiseks kõnetoru hargilt ühendatakse...
Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu k...
a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esi...
f . maksimaalse võimaliku väärtuse 0,5. Erandi moodustavad pehmed savid. Meil Seega vertikaalsurvet saab vaadelda koosnevana igas suunas mõjuvast Tavapäraste geotehnika probleemide puhul ei ole normaalpingete muutus eriti on kasutatud ühesugust väärtust igasuguse konsistentsiga savidele ja hüdrostaatilisest pingest r ja deviaatorpingest d=. Olenevalt seadme suur ning seepärast saab üldjuhul kõverjoonelise funktsiooni asendada seepärast on tenäoliselt allahinnatud nii kui ka E väärtused. Konkreetseid...
MATERJALIDE TÄHTSUS ..................................................................................................... 7 1.1. Sissejuhatus ............................................................................................................... 7 1.2. Materjaliteadus ja materjalitehnoloogia................................................................... 8 1.3. Materjalide klassifikatsioon. ...................................................................................... 9 1.3.1. Metallid.............................................................................................................. 9 1.3.2. Keraamika ........................................................................................................ 10 1.3.3. Komposiidid...
Selleks tuleks hiirega liikuda sobivale kaugusele ja vajutada hiire vasakut klahvi. 16 ARRAY kahemõõtmeliste massiivide koostamine Käsuga ARRAY saab moodustada valitud objektidest kahemõõtmelise massiivi (kogumi, hulga), kus objektid on paigutatud kas korrapäraselt rõht- ja püstridadesse (tulpadesse ja veergudesse) või ringi kaarele. Kujundatud massiivi vaadeldakse koosnevana üksikobjektidest, mida võib ükshaaval muuta. Käsust väljutakse automaatselt. Käsklust ARRAY saab valida: 3) Modify ribalt ikooni abil 4) Kirjutades käsuribale ARRAY Kui valida käsk ARRAY: - Select objects (valida objektid, mida soovitakse paljundada). Objektide valik lõpetatakse käsklusega - Enter type of array [Rectangular / Polar] (valida paljundamise stiil kas ridadesse ja veergudesse või ringi kaarele) I)Kui valida R...
Mis on aine? Aine on aatomite kogum, mis on pidevas soojusliikumises; ainel on agregaatolek ning füüsikalis-keemilised omadused. Aine all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone. Selliselt mõistetuna vastandatakse ainet väljale. 2.Kuidas tõestada, et ained koosnevad osakestest? Erinevate katsete tegemisel, ntks. lõhna/värvi levimisel (difusioon - nähtus, kus ained segunevad üksteisega. Sama moodi on difusioon ühe ja sama aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele; difusioon on soojus liikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsiooni ühtlustumiseni ruumis). 3.Kuidas tõestada, et aatomid ja moleklulid on pidevas soojusliikumises? Reaktsioonide toimumise tõttu. Aineosakesed on pidevas soojusliikumises, selle kiirust mõõdame me kaudselt termomeetriga. Kui jahutada kehasid siis aineosakeste soojusliikumine aeglu...
1.2. LMMASTIKURINGE Aineringes esineb lmmastik peamiselt jrgmistes vormides: molekulaarne lmmastik N2, orgaaniliste hendite lmmastik (taimedes, loomades, mikroobide biomassis ja mulla orgaanilises aines) ning nitraadi-ja ammooniumioonina. Mulla orgaanilises aines esineb lmmastik paljude erinevate henditena, milledest ligi pool on tpselt identifitseeritavad. N-ringe vib vaadelda koosnevana kolmest alaringest: Elemendi ringe on bioloogiliste oksdeerimis- ja redutseerimisreaktsioonidega seotud lmmastiku ja molekulaarse lmmastiku muundumine erinevateks keemilisteks vormideks. Fototroofne ringe on taimede poolt lmmastiku omastamine, mille liikumapanevaks juks on fotosntees. Anorgaaniline lmmastik muudetakse lmmastiku sisaldavateks orgaanilisteks henditeks taimes. Heterotroofne ringe on seotud orgaanilise aine lagundamise protsessiga. Lmmastikuringe phikomponendid on...
Eestis kehtestati 2000. aastal tingmärgistandardid, mis on täpselt samasugused kui Euroopa Liidus kasutusel olevad. Nimetus Pilt Skeemitingmärk Juht Ristuvad juhid Kolme juhi hargnemispunkt Nelja juhi hargnemispunkt 11 Kuivelement (ka patarei) Takisti Lüliti Vooluringi võib vaadelda koosnevana kahest osast: sisemine osa ehk siseahel, milleks on toiteallikas ülejäänud elemendid (tarvitid, ühendusjuhtmed, lülitid, mõõteriistad jne.) moodustavad välis- ahela. Vooluringist laiem mõiste on vooluahel. Vooluahel võib koosneda mitmest vooluringist aga võib olla ka hoopis avatud s.t. katkestatud, ilma vooluta ahel. Elektrivoolu mõõdetakse ampermeetriga. Ampermeeter ühendatakse vooluringi alati jadamisi (järjestikku)....
Polükondensatsiooni korral on iga üksiku vahereaktsiooni saaduseks püsiv ühend, mis võib küll edasi reageerida, kuid võib jääda ka selliseks. Lisaks eraldub polükondensatsiooni igal sammul vee molekul või mõni teine molekul. Ka polüsahhariidi moodustumisel eraldub igas vahereaktsioonis vesi (vt näiteks disahhariidide moodustumine polüsahhariidid moodustuvad samal põhimõttel). Sel põhjusel tuleb polüsahhariidi molekuli vaadelda koosnevana monosahhariidi jääkidest, kuigi monomeerideks on monosahhariidid. Polüsahhariidi kui polümeeri molekuli lüli on seega ,,monosahhariid miinus vesi". Polükondensatsiooni tulemusena moodustunud polümeer võib kuumutamisel küll laguneda, aga mitte monomeerideks! Tärklis koosneb -glükoosi molekulide jääkidest ja on tekkinud polükondensatsioonil. nC6 H12O6 (C6 H10O5 ) n + nH 2O Füüsikalised omadused: valge, tahke, krudisev, ei lahustu vees (hüdrofoobne), kuid pundub,...
Elektritarbijate ja paigaldiste kategooriad elektrivarustuse töökindluse järgi: 1. kategooria tarbijad ja -paigaldised, mille elektrivarustuse katkemine võib põhjustada ohu inimeludele, seadmete kahjustusi, massilist toodangupraaki ja pikaajalisi häireid keerukas tehnoloogilises protsessis. Selliste tarbijate või paigaldiste hulka kuuluvad metallurgia-, keemia- ja mäetööstuse ettevõtted, teatrid, kinod, klubid, haiglate operasiooniruumid, raadiosidesõlmed, telefoonijaamad, veevarustuse- ja kanalisatsiooniseadmed jne. 1. kategooria tarbijate ja paigaldiste hulgas eristatakse erirühma, mille katkematu töö 1. Komplekt alajaam; on...