termokeemilisteks võrranditeks. Eksotermilistes reaktsioonides energia eraldub, endotermilistes reaktsioonides energia neeldub. Väärisgaaside aatomite väliselektronkiht on elektronidega täidetud ja seetõttu kõige püsivamas olekus. Elektronidega täidetud väliskiht sisaldab reeglina 8 elektroni ehk elektronokteid. Püsiva elektronkihi võivad aatomid saada vajaliku arvu elektronide üleandmisel ühtedelt aatomitelt teistele. Moodustunud ioonide vahel tekivad ioonilised sidemed. Püsiva elektronkihi võivad elementide aatomid saavutada ka ühise elektonipaaride moodustamisel teiste aatomitega Ühiste elektronipaaride moodustamisel tekivad aatomite vahel kovalentsed sidemed. Keemiliste sidemete tekkel energia alati eraldub, keemiliste sidemete lõhkumiseks tuleb alati kulutada energiat. Kui lähtainete energia on kõrgem kui saadustel on reaktsioon eksotermiline(energia eraldub)
· H2O + S = H2S (divesiniksulfiid) · H2 + Cl2= 2HCl (vesinikkloriid) Vesinikuühendid · Vesinik (I-) ühendid- vesinik kui oksüdeerija käitub nagu tüüpiline halogen: moodustab halogeenidega analoogiliselt hüdriide (vesinikuühendid metallidega või mittemetallidega, milles vesiniku o.a on I). Sõltuvalt suhteliselt elektronegatiivsema elemendi omadustest hüdriidis võivad hüdriidid nagu halogeenidki olla kas ioonilised, kovalentsed või ioonilis-kovalentsed. Ioonilised on leelis- ja leelismuldmetallide hüdriidid, näitkes KH ja CaH 2. Ioonilised hüdriidid on kõrge sulamistemperatuuriga tahked kristallilised ained, s.o. soolad. I rühma s-elementide hüdriidid on nagu enamik nende elementide halogeenide NACl struktuuriga. Keemilises mõttes käituvad ioonilised hüdriidid aluseliste ühenditena.
DIFUSIOON Tahkistes esineb vähesel määral. Nt. Kulla ja plii kokkusurumine... Amorfsetes esineb suuremal määral. Nt. Plastiliini kokkusurumine... SOOJUSJUHTIVUS Tahkistes esineb regulaarselt. Nt. Kuumas tees metall- lusikas. Amorfsetes esineb vähem. Nt. Parafiini soojus. SISEHÕÕRDUMINE Tahkistes tinglik... Nt. Liival kõndides. Amorfsed ained on suure hõõrdeteguriga vedelikud. Nt. Vanad aknaklaasid paksenevad. TAHKISTE LIIGID Ioonilised tahkised Molekulaarsed tahkised Võrktahkised Teemandi struktuur KRISTALLIDE STRUKTUUR Esimese kihi kerad paiknevad nii, et igaühel on kuus naabrit. Teine kiht paikneb esimese peal, kerade vaheliste tühikute kohal. Kolmanda kihi saab tegelikult paigutada kahel viisil. METALLID Vedelad kristallid on ained, mis voolavad, kuid nende molekulid paiknevad korrastatult nagu kristallis. Nad on näiteks mesofaasist, s.o vedela ja tahke faasi vahepealsest olekust.
· Mitteelektrolüüdid ained, mille vesilahused ei sisalda ioone ei juhi elektrivoolu. · Lahuses on ainult molekulid (paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid) · Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained. · Elektriline dissotsiatsioon elektrolüütide jagunemine ioonideks nende lahustumisel vees. · Dissotsiatsiooni põhjustab hüdraatumine vee molekulide seostumine ioonidega. - Ioonilised ained vee molekulid rebivad ioonid kristallist välja. - Molekulaarsed ained vee molekulide mõjul lahustuva aine molekulid. Polariseeruvad ja lagunevad ioonideks. · Kristallvõre või molekuli lõhkumisel kulub energiat, ioonide hüdraatumisel vabaneb energia. 1) Kristallvõre lõhkumine kulub energiat (energia neeldub) endotermiline
Kuidas moodustub Lewisi happe ja aluse vaheline side? Hape on elektronpaari aktseptor (H+) ja alus on elektronpaari doonor (OH-). Ühel elektronpaar üle, teisel vaba orbitaal. L happe ja aluse vahelisel reaktsioonil tekib koordinatiivse sidemega kompleks. (BF 3(hape) + F-(alus) BF4-?) :NH3(alus) + H+(hape, vaba orbitaal) NH4+. 16. Millised on ioonilise ja kovalentse sideme põhilised erinevused? Ennustage ja põhjendage, milline kahest antud sidemest on kovalentsem / ioonilisem. Ioonilised sidemed on mittepolaarsed, kuid kovalentsed heteronukleaarsed sidemed on polaarsed. Polaarsel kovalentsel sidemel moodustub dipoolmoment (vektor positiivse laengu suunas). Kovalentse sideme põhiomadused: küllastatavus, suunalisus, polaarsus ja polariseeritavus. Iooniline side: ühine elektronpaar on on üle läinud elektronegatiivsema elemendi aatomile, moodustunud ioone seovad
1,2,3-propaantriool ehk glütserool 3-metüül-pentanaal 3-pentanoon 3,4-dimetüülpentaanhape 2-aminopentaanhape 1-nitropropaan 3-hüdroksü-propaanhape trimetüülamiin 2-metüülpropaanamiid etüülpropanaat etüületanaat ELEKTRONEGATIIVSUS MUUTUB ALT ÜLES JA VASAKULT PAREMALE FÜÜSIKALISED OMADUSED Tahked ained toatemperatuuril : • ained, mis ei ole molekulaarsed. Molekulidest saavad koosneda ainult mittemetallilistest elementidest koosnevad ained. Ioonilised (metall-mittemetall, metallid). C, Si, B on tahked ained!!! • H2, Hcl, jõud nende vahel on suhteliselt nõrgad • I2 on tahke! Kuna see on raske ja raskete molekulide vahel mõjuvad tugevad tõmbejõud. • Polaarsetel molekulidel on kõrgem keemis-ja sulamistemperatuur. C-H side on mittepolaarne. • Vesi saab tekitada vesiniksidemeid. OH vesinikside on tugevam kui NH • Kõige tugevamad vesiniksidemed on karboksüülhapetes Vees lahustuvus:
Elektrolüüdid 1. Mõisted: · Elektrolüüdid ained, mis lahuses või sulatatud olekus juhivad elektrit. Tekitavad lahusesse ioone. · Mitteelektrolüüdid ained, mis elektrit ei juhi. · Elektrolüütiline dissotsiatsioon elektrolüütide lahustumisega kaasnev aine osaline või täielik lahustumine ioonideks. · Tugevad elektrolüüdid kõik ioonilised ained, nende lahused sisaldavad ainult ioone ja neis ei ole elektrolüüdi molekule, nad dissotseeruvad lahustumisel täielikult.Need on soolad, leelis- ja leelismuldmetallide hüdrooksiidid, anorgaanilised happed.' · Nõrgad elektrolüüdid need on osaliselt dissotseerunud, dissotsatsiooni määr on väiksem kui 5%, eelkõige alused ja happed. · Hüdraatunud ioonid vee molekulidega ümbritsetud ioonid, nende tekkimisel vabaneb energia.
Nagu halogeenide aatomitelgi, on vesinikuaatomil suur ionisatsioonienergia. Halogeenidest erineb vesinik aga väiksema elektronafiinsuse ja elektronegatiivsuse poolest. Vesiniku mittemetallilisus ei ole nii väljendunud nagu halogeenidel. Nõnda moodustavad ühendeid H-ioonidega ainult väga elektropositiivsed metallid nagu kaalium ja kaltsium. Vesiniku ionisatsioonienergia on nii suur, et isegi vesiniku (I) ühendid niisuguste tugevate oksüdeerijatega nagu fluor ja hapnik ei saa olla ioonilised. Kui ühendites tekiksidki positiivsed vesinikuioonid, siis moodustuks nende väga suure polariseeriva toime tõttu ikkagi kovalentne side. Samal põhjusel ei saa tavalistes keemilistes nähtustes esineda ioonid H+ vabas olekus. Vesiniku aatomi ehituse eripära tõttu esineb vesinikuühenditele eripärane keemilise sidemeliik vesinikside. Negatiivne vesinikuioon H moodustub vesinikuaatomist eksotermilises protsessis.
Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes liitris lahuses 5. Tugev alus + nõrk hape = aluseline keskkond Nõrk alus + tugev hape = happeline keskkond Tugev hape + tugev alus = neutraalne 7.Ioonse aine lahustumisel vees toimub hüdraatumine, vee molekulid ühinevad ioonidega ja NaCl laguneb ioonideks. 8.Elektrolüütide lahused juhivad elektrit sp. , kuna nad sisaldavad ioone. 9. Ioonilised ained esinevad tahkes olekus ioonidest koosnevate kristallidena. Kristallide kokkupuutel veega algab ioonide väljumine kristallvõrest ja üleminek lahusesse. Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivad elektrolüütide lahused elektrivoolu. 10. KNo3 lahustumisel temperatuur langeb, kuna KNO3 lõhkumiseks kulub rohkem energiat kui hüdraatumisel eraldus. KOH lahustumisel vees lahuse temperatuur tõuseb, kuna hüdraatumisel eraldus rohkem
jagunenud/dissotseerunud ioonideks. 60) Mittepolaarsed ained mittepolaarsetest molekulidest koosnev aine. Nt lämmastik ja metaan 61) polaarsed ained polaarsetest molekulidest koosnev aine. a. Polaarne molekul molekul, milles positiivse ja negatiivse laengu keskmed ei lange kokku, mistõttu moodustub dipool b. Dipool osake, milles on kaks vastasmärgilist, kuid sama suurusega laengutsentrit. 62) ioonilised ained aine, milles osakesi seovad ioonilised sidemed. Nt soolad ja leelised 63) Oksiid elemendi põlemisel tekkiv ühend, mis koosneb kahest elemendist, kus üks on alati hapnik 64) Sool liitaine, mis koosneb metallikatioonist ja happeanioonist. 65) Hape liitaine mis koosneb happevesinikust ja happeanioonist. Annab lahusess Hioone ja reag. Alustega. (loovutab prootoneid) 66) happeline oksiid hapnikhappele vastav oksiid, mis reageerib alustega. Nt vääveldioksiid.
Seda sellepärast, et tähed koosnevad enamasti ainult vesinikust. Päikesel on vesinikku koguni 92,1% kogu aatomite arvust, ning moodustab päikese massist 75%. Vesinik oksüdeerijana käitub nagu tüüpiline halogen: moodustab halogeenidega analoogiliselt hüdriide (vesinikuühendid metallidega või mittemetallidega, milles vesiniku o.a on I). Sõltuvalt suhteliselt elektronegatiivsema elemendi omadustest hüdriidis võivad hüdriidid nagu halogeenidki olla kas ioonilised, kovalentsed või ioonilis-kovalentsed. Põhiliselt saadakse vesinikku maagaasist, kuid saadakse ka divesinikuna veest. Laborites saadakse põhiliselt metalli reageerimisel. Ka kasutusalasid on vesinikul mitmeid. Vesinikuga täidetakse õhupalle, toodetakse amoniaaki ja soolhapet ning kasutatakse orgaaniliste ainete töötlemisel. Vesiniku põlemisel tekkivat kõrge temperatuuriga leeki kasutatakse metallide lõikamisel, keevitamisel, sulatamisel
Lahus- Lahusti- Lahustunud aine- Pihus- Pihusti- Pihustunud aine- Küllastunud lahus- Küllastumata lahus- Lahuse ja pihuse erinevus: lahus on homogeenne süsteem-ained on samas olekus; pihus on heterogeenne süsteem, ained on erinevas olekus või mittelahustunud Lahustuvad vaid molekul- ja ioonivõrega ained Lahustumisprotsess: kõigepealt lõhutakse kristallvõre ja ioonilised sidemed, siis tekivad osakesed mis moodustavad lahusti ja lahustunud aine osakestest. Enamike tahkete ainete lahustumine on endotermiline protsess, mistõttu lahustuvust saab suurendada temperatuuri tõstmisel Gaaside lahustuvus temperatuuri tõstes väheneb, sest gaasidel pole kristallvõret. Co2 ja joodil pole vedelat olekut Sarnane lahustub sarnasega: polaarsed lahustid lahustavad polaarseid aineid või ioonseid
vesilahuses elektrivoolu. Elektrolüüdid sisaldavad ioone juba tahkes olekus või moodustavad neid lahustumise protsessis. Tahkes olekus ei juhi elektrolüüdid elektrivoolu, sest tugeva ioonilise sideme tõttu ei suuda ioonid kritallvõrest väljuda. Ioonide liikumine saab võimalikuks kas tahke aine soola sulatamisel või selle lahustamisel vees. Seega elektrijuhtivuse kaudu saabki kindlaks määrata, kas aine on elektrolüüt või mitte. -Keemilise sideme isloomu järgi jaotus: 1) Ioonilised elektrolüüdid. Esindajad: kõik soolad, tugevad alused(leelised). Nt. NaCl(keedusool), LiOH. 2) Molekulaarsed ehk polaarsed elektrolüüdid. Esindajad: happed ja enamik hüdroksiide. Nt. Al(OH)3, H2SO4. -Elektrolüüdid jaotatakse veel: 1) Tugevad elektrolüüdid -> tugevad happed, leelised ja soolad (Need on ained, mis lagunevad täielikult ioonideks ja seetõttu on lahuses täielikult ioonid)
jagunemine ioonideks nende lahustumisel vees). Dissotsiatsiooni põhjustab hüdraatumine (vee molekulide seostumine ioonidega). Mida rohkem alused või happed dissotsieeruvad vees ioonideks, seda tugevamad nad on. Tugevate aluste ja hapete dissotsiatsioon on täielik: HCl H+ + Cl- Nõrgad alused ja happed dissotsieeruvad ioonideks vaid osaliselt (H2CO3 ja paljud orgaanilised happed). ELEKTROLÜÜTIDE TUGEVUS Tugev elektrolüüt: · Tugevateks elektrolüütideks on kõik ioonilised ained. Nende lahused sisaldavad ainult ioone ja neis ei ole elektrolüüdi molekule, nad dissotseeruvad lahustumisel täielikult. Need on soolad, leelis- ja leelismuldmetallide hüdrooksiidid, anorgaanilised happed. Happed: HI, HBr, HCl, HNO3, H2SO4 Alused: LiOH, NaOH, KOH, Ba(OH)2, Sr(OH)2 Soolad: NaCl, KCl Nõrk elektrolüüt: · Nõrgad elektrolüüdid on osaliselt dissotseerunud. Dissotsatsiooni määr on väiksem kui 5%
Viimase arusaamade kohaselt ioon on sfääriline kera, mille elektriväli on ruumis ühtlaselt jaotunud Ioonilisel sidemel pole ülalolevast definitsioonist otse lähtudes mingit suunalisust, sest "KERAD - võivad üksteisega toimida igast suunast!" 15 Samuti ei ole küllastatust, set kahe iooni elektriväljad üksteist täielikult iialgi ei kompsenseeri. + - Tüüpilised ioonilised ühendid moodustuvad I. , II. , ja VII. pea-alarühma elemendid. "Aga HCl on molekulaarne ühend!" 16 On kokkulepe, et 1) sidemed, kus = 0 - 4 D, on kovalentsed 2) sidemed, kus 4 D, on ioonilised kovalentsed sidemed ioonilised sidemed 0 4
·Mitteelektrolüüdid ained, millevesilahused ei sisalda ioone Ei juhi elektrivoolu ·Lahuses on ainult molekulid (paljudorgaanilised ained, lihtained, oksiidid) ·Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentsesidemega ained Elekrolüütiline dissotsiatsioon ·Elektrolüütiline dissotsiatsioon - elektrolüütidejagunemine ioonideks nende lahustumisel vees ·Dissotsiatsiooni põhjustab hüdraatumine veemolekulide seostumine ioonidega Ioonilised ained - vee molekulid rebivad ioonidkristallist välja Molekulaarsed ained - vee molekulide mõjul lahustuvaaine molekulid polariseeruvad ja lagunevad ioonideks ·Kristallivõre või molekuli lõhkumisel kulubenergiat, ioonide hüdraatumisel vabaneb energiat Elektrolüüdid jamitteelektrolüüdid Soolade ja hüdroksiididedissotsiatsioon Dissotsiatsioonivõrrandid näitavad, millisedioonid on elektrolüüdi lahuses
Kordamisküsimused /Elektrolüüdid. Hüdrolüüs .Ioonireaktsioonid/ 1) Osata välja tuua elektrolüüdi ja mitteelektrolüüdi erinevusi. Elektrolüüt: Juhib elektrit (vesilahuses ja sulatatud olekus) Laguneb vees ioonideks Happed, Alused, Soolad, kraanivesi Ioonilised ja polaarsed ained Mitte-Elektrolüüt: Ei juhi elektrit Ei lagune vees ioonideks Lihtained, destilleeritud vesi, orgaanilised ained, oksiidid, tärklis Mittepolaarsed ained 2) Osata loetelus ära tunda elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid ja anda ka selgitus. 3) ☺Näide Millised antud loetelus olevate ainete vesilahused kuuluvad elektrolüütide hulka?
soola kontsentratsiooni ja soola üldkontsentratsiooni suhet. Mida nõrgemast happest ja alusest on sool moodustunud, seda täielikumalt ta hüdrolüüsub. HAPPED JA ALUSED. Brønsted Lowry teooria. Happed on ühendid, mis loovutavad prootoneid (ehk vesinikioone), alused aga ühendid, mis seovad prootoneid. Lewis teooria. Happed on elektronpaari aktseptorid, alused on elektronpaari doonorid. Hape kompleksimoodustaja, aluseks ligandid. VESINIK (-I) ühendid: hüdriidid- aluselised (LiH; CAH)ioonilised e met ja mittemet. Happelised (SiH4, BH3) kovalentsed e. Mittemetall. Amfoteersed (AlH3). HALOGEENID: Tüüpilised mittemetallid keemiliselt aktiivsed, ei reageeri lämmastiku, hapniku, süsiniku, kergemate väärisgaasidega. Metalliga reageerides ->metallhalogeniid. F2: F2+ H2O -> O2+ 2HF; 2F2+ SiO2-> SiF4+ O2; 2F2+ 2OH- -> OF2+ 2F- + H2O. Cl: Cl2 + H2O-> HOCl+ H+ + Cl- ; 3Cl2+ 6OH- -> HOCl + H+ Cl-
H + H = H2 H* *H Kovalentsed ained: Koosnevad mittemetallilistest elementidest. Võivad tahkes olekus moodustada aatomitest koosnevaid kristalle teemant On eriti kõvad ained ( teemant on tugevaim aine looduses ) Eriti kõrge sulamis to ( teemantil 3500o C ) Ei juhi elektrit Ei lahustu vees. Iooniline side Tekib erinimeliste laengutega ioonide vahel. Tekib aktiivse metalli ja mittemetalli vahel. Näiteks: NaCl keedusool Na+1Cl-1 Na loovutab 1e ja Cl liidab 1e Ioonilised ained: Koosnevad metallist ja mittemetalli ioonist. Väga püsivad ained Vesilahused on head elektrijuhid Lahustuvad vees Kõrge sulamis to ( näiteks NaCl-l 800o C ) Ülesanne: Millistes valemites esineb kovalentne side ? H2O, Ba(OH)2, H2S, N2, MgO, HF, MgCl2, CO2, NaF, Br2, CaF2, O3 Metalliline side Metallid koosnevad kristallvõrest, kus väliselektronid liiguvad vabalt ringi ka teiste metalliioonide ümber. Tekib elektrongaas
OKSIIDID Metallioksiidid: nimetus à metalli nimi (vajadusel oksüdatsiooniaste)oksiid Mittemetallioksiidid : tavaliselt on molekulaarse ehitusega ja nimetus reagee Metallioksiidid on ioonilised ained ja molekule pole moodustatakse eesliidete abil (mono, di ,tri, tetra, penta, heksa, hepta, okta, rimine Näiteks CaO kaltsiumoksiid Fe2O3 raud(III)oksiid e. diraudtrioksiid nona ,deka) CO2 süsinikdioksiid N2O dilämmastikoksiidP4O10 tetrafosfordekoksiid reageerimi ne
Laulud koondunud tsüklitesse või nummerdatud. Tuntuimad vokaal teosed: "Jakobi redel", "Gurie laulud". Laulutsüklid: "Saksa laulud", "Kuu Pierot", "Kolm satiiri". Elulõpul kirjutab vaimuliku muusikat: "De Profundis", "Kolm korda tuhat aastat". Lavateostest tuntuimad on ooperid: "Mooses ja Aron", "Kilplane", "Õnnelik käsi". Klaverile on hulk programmita palu, seaded teiste heliloojate ooperitest. Saavutuste rohkemasse ossa jäävad orkestriteosed, ebatradits ioonilised nii vormilt kui esitajate poolest. Kuulsaimas: sümf. poeem "Pelleas ja Melisande". Üks eredamaid saavutusi on kantaat "Ellujäänu Varssavist", mis jutustab juudigeto likvi deerimisest. S on avaldanud muusika publitsistikat, teooria ja kompositsiooni alast pedagoogilist literatuuri. Tuntud on harmooniaõpetus. PAUL HINDEMITH (1895-1963) Saksa neoklassitsistlik helilooja ja dirigent, pärineb tööliskeskkonnast kuid vanemad võimaldasid muusikalise hariduse. Hakkab õppima
5) reguleeriv- hormoonid 6) liikumisfunktsioon- kontraktsioonivalgud (lihased) 7) energeetiline- oksüdeerimine 8) signaalfunktsioon- retseptorid Jaguneb: 1) lihtvalgud- ainult aminohapped 2) liitvalgud- lisaks mittevalguline osa 3) primaarstruktuur- aminohappe järjestus [-Ala- Met- Phe- Gly-] 4) ainult kindla ruumilise struktuuriga 5) valgul on elusrakule vajalikud keemilised omadused 6) sekundaar- ja tertsiaarstruktuuri (disulfiidsidemed- tugevad, ioonilised, hüdrofoobsed, vesiniksidemed nõrgad) - fibrillaarvalgud- kiulised - globulaarvalgud- kerajad 7) denatureerumine- valgu struktuuri lagunemine primaarstruktuuriks 8) valgu hüdrolüüs => aminohapped SAHHARIIDID Liigitamine: 1) monosahhariidid: tavaliselt 5- 6 C-d - 1 osa aldehüüdrühma või ketorühma koostisesse. Ülejäänutega on seotud hüdroksüülrühmad.
veekareduskui vesi sisaldab märgatavas koguses Ca ja Mg soolasid. elektrolüütilinedissotsiatsioonaine lagunemine ioonideks elektrolüütaine, mis laguneb veemolekulide soojusenergia toimel ioonideks, juhib seetõttu elektrit dissotsiatsioonimäärnäutab kui suures ulatuses aine on ioonideks lagunenud. mittepolaarsed ainedained, milles ma ei saa eristada ja + poolt polaarsed ainedained, milles saab eristada + ja poolt ioonilised ainedained, milles esineb iooniline side hapeained , mis eraldavad lahusesse vesinikioone happeline oksiidoksiid, mis reageerib alusega annab soola ja vee tugev hapehape, mis lahuses esineb ioonidega enamasti nõrk hapehape, mis lahusesse eraldab vähe vesinikioone. alusaine, mille lahuses on hüdroksiidioonide liig aluseline oksiidoksiid, mis reageerides happega moodustab soola ja vee leelisesimese Arühma alus(VL tugev alus). II Ast alates Cast allapoole
Ioonide liikumine saab võimalikuks kas tahke soola sulatamisel või soola lahustamisel vees. Ioonide olemasolu ja nende suunaline liikumine elektriväljas annabki ainele või lahusele elektrijuhtivuse. Seega saab elektrijuhtivuse kaudu kindlaks määrata, kas antud aine on elektrolüüt või mitte. Elektrolüütideks võivad olla need ained, mis sisaldavad tugevalt polaarseid kovalentseid või ioonilisi sidemeid. Keemilise sideme iseloomu järgi jaotatakse elektrolüüdid: a) Ioonilised elektrolüüdid nendeks on soolad, leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid. Näiteks: NaCl, NaOH, Ba(OH)2. b) Polaarsed kovalentsed ehk molekulaarsed elektrolüüdid nendeks on happed ja paljud hüdroksiidid. Näiteks: HCl, Mg(OH)2, H3PO4 Sõltuvalt sellest, kui suurel määral aine ioonideks laguneb, jaotatakse elektrolüüdid: 1) Tugevad elektrolüüdid on ained, mis lagunevad (dissotseeruvad) täielikult ioonideks ja seetõttu on lahuses ainult ioonid
Ioonide liikumine saab võimalikuks kas tahke soola sulatamisel või soola lahustamisel vees. Ioonide olemasolu ja nende suunaline liikumine elektriväljas annabki ainele või lahusele elektrijuhtivuse. Seega saab elektrijuhtivuse kaudu kindlaks määrata, kas antud aine on elektrolüüt või mitte. Elektrolüütideks võivad olla need ained, mis sisaldavad tugevalt polaarseid kovalentseid või ioonilisi sidemeid. Keemilise sideme iseloomu järgi jaotatakse elektrolüüdid: a) Ioonilised elektrolüüdid nendeks on soolad, leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid. Näiteks: NaCl, NaOH, Ba(OH)2. b) Polaarsed kovalentsed ehk molekulaarsed elektrolüüdid nendeks on happed ja paljud hüdroksiidid. Näiteks: HCl, Mg(OH)2, H3PO4 Sõltuvalt sellest, kui suurel määral aine ioonideks laguneb, jaotatakse elektrolüüdid: 1) Tugevad elektrolüüdid on ained, mis lagunevad (dissotseeruvad) täielikult ioonideks ja seetõttu on lahuses ainult ioonid
kordajaid vaadates on seal vähem gaasi Ainete lahustumisprotsess Ioonkristall HO molekul(polaarne) Looduses kehtib väga lihtne printsiip ehk sarnased tõmbuvad nt: tõmbuvad väga üleval toodud ioonkristallid ja HO. Ehk HO liitub näitkes NaCl kristallis Na ja Cl molekulidega(all toodud joonis)(toimub hüdraatumine) Mis toimub? 1) Katkevad ioonilised sidemed sidemed ioonkiristallis(endotermiline, H>0, energiat eraldub) 2) Lahustuvad aineosakesed, seostuvad HO molekulidega, ehk toimub hüdraatumine
Vee pehmendamise võimalusi - Keetmine. Mööduva kareduse eemaldamine - Destilleerimine - Reaktiivide lisamine Mg- ja Ca-ioonid. Na₃PO₄ Na₂CO₃ Dissotsatsiooni põhjustab hüdraatumine –vee molekulide seostumine ioonidega. Kristallivõte lõhkumisel kulub energiat, ioonide hüdraatumisel vabaneb energiat. Kui kristallivõre või molekuli lõhkumiseks kulub rohkem energiat, kui ioonide hüdraatumisel energiat vabaneb, siis lahus jahtub ja vastupidi. Ioonilised ained Molekulaarsed ained Dissotsatsioonivõrrandid Üheprootonilised Mitmeprootonilised NaOH → Na + OH ˉ HCl → H + Clˉ Vesiniksoolad dissotseeruvad katiooniks ja vesinikku sisaldavaks happeaniooniks NaHPo₄ →Na + HPO₄ Ammoonium NH₄ võib kuuluda soolade koostisesse. NH₄Cl –ammooniumkloriid (NH₄)₂SO₄ - ammooniumsulfaat Dissotsatsioonimäär α = Cd/C Cd –ioonideks dissotseerunud kontsertatsioon c-molekulide üldkonts
I hallikasmust tahke aine, joodi aurud on lillad. Jood ei veeldu vaid kohe aurustub, seda nim sublimeerumiseks. Kõik nad vees üsna vähe lahustuvad, lahustuvad paremini piirituses, Cl lahustub ainukesena märgataval määral vees, kahustuvus ja mürgisus väheneb joodi suunas. 5. Keemilised omadused: Ühed aktiivseimad mittemetallid, F söövitab isegi klaasi. Reageerivad metallidega, klooriga reageerivad peaaegu kõik metallid, ka kuld, tekivad ioonilised ühendid, mis kuuluvad soolade klassi. 2Na + Cl2 => 2NaCl Reageerivad vesinikuga: Cl reageerib külmalt päikese käes plahvatusega: H2 + Cl2 => 2HCl (gaasiline) Cl reageerib Br ja I ühenditega, tõrjudes välja Br ja I. Reageerivad veega, reaktsioon pöörduv: Cl2 + H2O <=> Hcl + HclO F lagundab tormiliselt vett, tõrjub välja hapniku: 2F2 + 2H2O => HF + O2 Halogeniidid: 1. Vesinikhalogeniidid: HF, Hcl, Hbr, HI Tööstuses saadakse vesiniku reageerimisel halogeniididega: H2 + Cl2 => 2HCl
suunas nad on isotroopsed. Kristalsed ühendid ühendid, millel on korrapärane perioodiliselt korduv osakeste (ioonide, aatomite,molekulide) paigutus. Osakesed mood kristallvõre, mille sõlmedes nad paiknevad. Osakesi iseloom soojuslik võnkumine, mis on seda intensiivsem, mida kõrgem temp. Omadused sõltuvad sageli suunast kristalsed ühendid on anisotroopsed. 15. Kristallvõrede iseloomustus Jaotamise aluseks jõud, mis hoiavad osakesi koos. Ioonilised (NaCl, MgO) *Võresõlmedes pos ja neg'sed ioonid; *jõud osakeste vahel elektrostaatilised tõmbejõud; tihe pakkimine, kõrge võreenergia; *omadused: kõvad, sädelevad, kõrge sulamistemp, halvad elektri- ja soojusjuhid. Kovalentsed (C teemant, SiO2 kvarts) *võresõlmedes aatomid; *jõud osakeste vahel kovalentne side; *omadused: kõvad, kõrge sulamistemp, halvad soojus- ja elektrijuhid. Molekulaarsed (Ar, H2O) *võresõlmedes molekulid või
suunas nad on isotroopsed. Kristalsed ühendid ühendid, millel on korrapärane perioodiliselt korduv osakeste (ioonide, aatomite,molekulide) paigutus. Osakesed mood kristallvõre, mille sõlmedes nad paiknevad. Osakesi iseloom soojuslik võnkumine, mis on seda intensiivsem, mida kõrgem temp. Omadused sõltuvad sageli suunast kristalsed ühendid on anisotroopsed. 15. Kristallvõrede iseloomustus Jaotamise aluseks jõud, mis hoiavad osakesi koos. Ioonilised (NaCl, MgO) *Võresõlmedes pos ja neg'sed ioonid; *jõud osakeste vahel elektrostaatilised tõmbejõud; tihe pakkimine, kõrge võreenergia; *omadused: kõvad, sädelevad, kõrge sulamistemp, halvad elektri- ja soojusjuhid. Kovalentsed (C teemant, SiO2 kvarts) *võresõlmedes aatomid; *jõud osakeste vahel kovalentne side; *omadused: kõvad, kõrge sulamistemp, halvad soojus- ja elektrijuhid. Molekulaarsed (Ar, H2O) *võresõlmedes molekulid või
molekulide vahel. Näitab milline osa molekulidest on jagunenud ioonideks. <3% - nõrk elektrolüüt =3-30% - keskmise tugevusega elektrolüüt. >30% - tugev elektrolüüt. ioonideks dissotseerunud molekulide arv * 100% = ------------------------------------------------------------- lahustunud aine molekulide üldarv MITTEPOLAARSED AINED mittepolaarsetest molekulidest koosneb aine. POLAARSED AINED polaarsetest molekulidest koosnev aine. IOONILISED AINED ioonilise kristallvõrega aine, milles osakesed on seotud ioonilise sidemega. ELEKTROLÜÜDI LAHUS elektrolüüdid on jagunenud ioonideks, juhib elektrivoolu. LAHUSE ELEKTRIJUHTIVUS kui lahuses on ioonid, juhib lahus elektrit. HAPE (aine, mis annab lahusesse vesinikioone) elektrolüüt, mille dissotsiatsioonil katioonidena moodustuvad üksnes vesinikioonid. HAPPELINE OKSIID mittemetallioksiid, mis vastab mingile happele; alusega reageerides annavad soola ja vee.
5. Selgitage perioodilisi seoseid näidete abil hüdriidide omadustes. Kirjeldage soolataolisi, metallilisi ja molekulaarseid hüdriide ning kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. Kõik pea-alarühmade elemendid (v.a.väärisgaasid) moodustavad vesinikuga binaarseid ühendeid hüdriidi valem on seotud pea-alarühma numbriga · Tugevalt elektropositiivsed (leelis- ja leelismuld) metallid moodustavad soolataolisi hüdriide, kus vesinik on hüdriidioonina, H-. Ioonilised on leelis- ja leelisemuldmetallide hüdriidid, nt KH ja CaH2. Ioonilised hüdriidid on kõrge sulamistemp tahked kritallilised ained ehk soolad. Esimese rühma s-elementide hüdriidid on nagu enamik nende elementide halogeniide NaCl struktuuriga. Keemilises mõttes käituvad ioonilised hüdriidid aluseliste ühenditena. KH+HOH=KOH +H2 Metallilised hüdriidid on elektrijuhid, metalse läikega ja evivad ka teisi metallilistele ainetele iseloomulikke omadusi
Kui aatom loovutab või liidab elektrone, omandab ta laengu ja muutub iooniks. Aatom, mille väliskihil on 1-3 elektroni, loovutab neid, aatom, mille väliskihil on 4-7 elektroni, liidab elektrone. Liites elektrone muutub aatom negatiivse laenguga osakeseks ehk aniooniks. Elektronide eemaldamisel aatomist tekib positiivne osake ehk katioon. Oksüdatsiooniaste (o.- a.) on suurus, mis võrdub elemendi aatomite formaalse laenguga ühendis, kus kõik keemilised sidemed on ioonilised. O.-a. väärtuste abil koostatakse ühendite valemeid ja redoksreaktsioonide võrrandeid. Metallide oksüdatsiooniastme määrab enamasti rühma number. Mittemetallide aatomid võivad loovutada väliskihist osa või ka kõik elektronid. Nende elementide positiivne oksüdatsiooniaste on järelikult muutuv, kuid 4 kõrgeim o.-a. ühtib ikkagi rühma numbriga. Liitaines on elementide o.-a. kogusumma null
· Magneesiumi oksiidi tüüp on tugevaluseline. · Keemiliselt väga aktiivne. · Magneesium põleb õhu käes energiliselt, kõrvuti hapnikuga toimuvad ka reaktsioonid lämmastiku ja CO2.-ga. Põlevat magneesiumit ei tohi kustutada veega või süsihappegaasi kustutiga. MgCl2 + Ca(OH)2 Mg(OH)2 + CaCl2 Mg(OH)2 + 2HCl MgCl2 + 2H2O 7 ÜHENDID Magneesiumi ühendid on reeglina ioonilised. Magneesiumoksiid tekib Mg põlemisel, kuid sellisel viisil saadud MgO on saastunud nitriidiga. Puhta MgO saamiseks kuumutatakse magneesiumhüdroksiidi või karbonaati. MgO lahustub vees vähesel määral ja aeglaselt, ta on termiliselt väga stabiilne, hea soojusjuhtivusega ning halb elektrijuht. Magneesiumhüdroksiid on leelis, mis lahustub vees vähesel määral ja annab valge kolloidse suspensiooni. Seda kasutatakse muuseas mao happesuse alandamiseks. , mis tekib
Elektrolüüt aine, mis lahuses (või sulas olekus) on täielikult või osaliselt jagunenud ioonideks ning juhib elektrit. Dissotsiatsioonimäär näitab, kui suur osa lahustunud aine molekulidest on jagunenud ioonideks. Mittepolaarne aine kovalentset mittepolaarset keemilist sidet või üksteise mõju kompenseerivaid polaarseid sidemeid sisaldavatest molekulidest koosnev aine. Polaarne aine polaarsetest(dipoolsetest) molekulidest koosnev aine. Ioonilised aine tahkes olekus ioonkristallidest koosnev aine. Elektrolüüdi lahus ioone sisaldav lahus. Lahuse elektrijuhtivus on tingitud lahuses olevate ioonide suunalisest liikumisest elektriväljas. Hape liitaine, mis koosneb vesiniku aatomi(te)st ja happejäägist. Happed on ühendid, mis loovutavad prootoneid. Happeline oksiid enamasti mittemetallioksiid, millele vastab kindel hapnikhape. Happeliseks oksiidiks nim. oksiidi, mille reageerimisel alustega tekivad sool ja vesi.
metallid nagu kaalium ja kaltsium (kaaliumhüdriid KH ja kaltsiumhüdriid CaH2)[18]. Ionisatsioonienergia, elektronafiinsus ja oksüdatsiooniastmed Vesinikuaatomi ionisatsioonienergia on 13,6 eV[19] ehk 1312 kJ/mol. Suure ionisatsioonienergia poolest sarnaneb vesinik VII rühma elementidega. Vesiniku ionisatsioonienergia on nii suur, et isegi vesiniku (I) ühendid niisuguste tugevate oksüdeerijatega nagu fluor ja hapnik ei saa olla ioonilised. Kui ühendites tekiksidki positiivsed vesinikuioonid, siis moodustuks nende väga suure polariseeriva toime tõttu ikkagi kovalentne side. Samal põhjusel ei saa tavalistes keemilistes nähtustes esineda ioonid H+ vabas olekus. Vesiniku aatomi ehituse eripära tõttu esineb vesinikuühenditele eripärane keemilise sideme liik vesinikside.[20] Negatiivne vesinikuioon H moodustub vesinikuaatomist eksotermilises protsessis (elektronafiinsus 0,75 eV)
maksimaalne arv vastasnimeliselt laetud ioone. Sama laenguga ioonide vastastikuse tõukumise tõttu on süsteemi püsivus kõige suurem vaid ioonide kindla vastastikuse kordinatsiooni korral. Erinevalt kovalentsetest ühenditest ei sõltu kordinatsiooniarv ioonilistes ühendites elemendi elektronstruktuurist, vaid iooni mõõtmetest. Suuremate mõõtmete korral on kordinatsiooniarv suurem. Seega on ioonilised ühendid tavalistes tingimustes kristallilised ained ning neid pole mõtet vaadelda lihtsate kaheiooniliste molekulidena. Elementide oksüdatsiooniaste Ioonilistes ühendites määrab elemendi valentsi seotud või loovutatud elektronide arv, mis vastab elemendi positiivsele või negatiivsele elektronvalentsile, teiste sõnadega oksüdatsiooniastmele. Üldiselt nimetatakse oksüdatsiooniastmeks elemendi iooni laengut. Sealjuures lähtutakse eeldusest, et ühend koosneb
Ühendid on reeglina kovalentsed. Berülliumiga saab seostuda kuni 4 ligandi. · Iseloomulik on BeX4 tetraeeder, mis esineb kloriidi ja hüdriidi korral, kus Be aatom käitub Lewis'i happena. 17. Iseloomustage üldiselt magneesiumiühendeid. Mg olulisemad ühendid (MgO, Mg(OH) 2): nende kasutamine ja kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. · Mg-ühendid on reeglina ioonilised. · Magneesiumoksiid tekib Mg põlemisel, kuid sellisel viisil saadud MgO on saastunud nitriidiga. Puhta MgO saamiseks kuumutatakse magneesiumhüdroksiidi või -karbonaati. · MgO lahustub vees vähesel määral ja aeglaselt, ta on termiliselt väga stabiilne, hea soojusjuhtivusega ning halb elektrijuht. · Magneesiumhüdroksiid on leelis, mis lahustub vees vähesel määral ja annab valge kolloidse suspensiooni. Seda kasutatakse mao happesuse alandamiseks.
polaarses lahustis 60.elektrolüüt - aine, mis vesilahustes ja sulatatud olekus jaguneb ioonideks ja seetõttu juhib elektrivoolu 61.dissotsiatsioonimäär - suurus, mis näitab, milline osa lahustunud elektrolüüdist on jagunenud (dissotsieerunud) ioonideks. Lämmastik, metaan 62.mittepolaarsed ained- mittepolaarsetest molekulidest koosnev aine 63.polaarsed ained - polaarsetest molekulidest koosnev aine. HF, H2O 64.ioonilised ained - aine, milles osakesed seovad ioonilisi sidemeid 65.elektrolüüdi lahus - lahus, kus on lahustis (tavaliselt vees) lahustatud aluseid, happeid või soolasid 66.lahuse elektrijuhtivus - võime juhtida elekktrit ioonilise sideme tõttu 67.Oksiid - hapniku ja teise keemilise elemendi ühend 68.sool - kristalne aine, mis koosneb (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest. Nt NaCl 69.Hape - aine, mis annab lahusesse vesinikioone ja reageerib alustega; üldisemas tähenduses
52) Hüdrogeenimine.- liitumine vesinikuga 53)Vee karedus on vee omadus, mille tingivad vees lahustunud Ca ja Mg soolad. 54)Elektrolüütiline dissotsiatsioon on hüdratiseeritud ioonide moodustumine lahuses. 55)Elektrolüüt on aine, mille vesilahus juhib elektrit. 56)Dissotsiatsioonimäär näitab lahuses olevat vahekorda ioonide ja molekulide vahel. 57) Mittepolaarsed ained omavad mittepolaarset kovalentset sidet. 58) Polaarsed ained omavad polaarset kovalentset sidet (näiteks H2O) 59)Ioonilised ained omavad ioonilist sidet. (näiteks NaCl) 60)Lahuse elektrijuhtivus on võime juhtida elektrit. 61)Hape on aine, mis annab lahusesse vesinikioone. 62)Happeline oksiid ehk mittemetallioksiid koosneb mittemetallist ja hapnikust.(NO) 63) Tugev happe lahuses on peamiselt vesinikioonid ja happeanioonid. Happe molekule seal praktiliselt pole . (HNO3, HCl, H2SO4) 64)Nõrk happe lahuses on ülekaalus happe molekulid ja väga vähe on vesinikioone ja happeanione.(H 2CO3, H2SO3, H2S)
Enamasti valgud ei ole 100% või -struktuuris, vaid üks neist vormidest esineb ülekaaluliselt. 3) Tertsiaalstruktuur tekib polüpeptiidahela spetaiaalsel ruumilisel kokkupakkimisel kas: · Kerakujuliseks gloobuliks (sagedasem) · Niitjaks, ellipsoidseks fibrilliks. Stabiliseerivateks sidemeteks on: a) molekulisisesed H-sidemed; b) ioonilised sidemed (erinevalt laetud radikaalide vastasmõju tekkinud) c) hüdrofoobsed sidemed (hüdrofoobsete AH radikaalide vastasmõju) d) S-S tüüpi sidemed, mis tekivad 2 tioolrühma vastasmõjul. Tertsiaarne struktuur esineb: osa ensüüme, histoonvalgud, albumiinid, globuliinid, fibrinogeen, sidekoelised valgud. Kõik aminovalgud omavad 3o struktuuri.
Mitu grammi on selles lahuses vett? 260g ja 247g 6. Kui palju soola ja vett tuleb võtta 5 kg 8 % soolvee valmistamiseks? 0,4 kg ja 4,6kg 7. Autoakus kasutatav väävelhappe lahus saadi 1,65 kilogrammi puhta väävelhappe lahustamisel 2,90 kilogrammis vees. Mitme protsendiline on akuhape? 36,3% Keemilise sideme määramine ühendites. 8. Millistes järgmistes ühendites esinevad kovalentsed sidemed, millistes ioonilised sidemed? Cl2 Li2O KCl F2 H2S CaO O2 Elektronskeemi koostamine. Ioonide moodustumine aatomitest 9. Koosta järgmiste elementide elektronskeemid: N Li Al Se Ca Kas nende elementide aatomid püüavad elektrone eelkõige liita või loovutada? Millised ioonid tekivad? Oksiidide, hapete, aluste ja soolade äratundmine, nimetuste andmine ja valemite koostamine 10
-) Elektronnegatiivsus elementide aatomite elektronide enda poole tõmbamise võime keemilises sidemes. -) Polaarne kovalentne side moodustub ühiste elektronpaaride ja osalaengute tõmbumise tõttu. Nt: H2O H1/1); O8/2)6) * Iooniline side on vastasmärgiliste ioonide tõmbumine. -) Esineb elektroni üleminekul aktiiselt metallilt aktiivsele mittemetallile. -) Ioonilise sidemega ained esinevad ioonkristallidena. -) Molaarmass tõmbab M-i aatomilt viimase kihi elektrone ära. -) Ioonilised kristallid on tahked, kõrge sulamis- ja keemistemperatuuriga, rabedad ja juhivad voolu lahustatult ja sulatatult. (nt. NaCl, ViS) Nt: NaCl Na11/2)8)1); Cl17/2)8)7) * Metalliline side metallides (Na, Ca, Al, Fe, Cu, jne) * Doonor akseptorside e. koordinatiivne side. -) Vesinikside on doonor-akseptorsideme erijuht. * Vesinikside täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahele, mis sisaldavad OH, -NH2, -NH, HF. -) Põhjustab ainete sulamis- ja keemistemperatuuris tõusu.
Nende hulka kuuluvad kõik ensüümid, hapnikku transportivad valgud, valgulised hormoonid, antikehad jt, organismidele väga tähtsad valgud. Ainult kindla struktuuriga valgu molekulil on elusrakule vajalikud keemilised omadused. Valkude ruumiline struktuur on aga ebapüsiv. Välja arvatud väga tugevad kovalentsed disulfiidsillad tsüsteiini jääkide vahel, fikseerivad valgu struktuuri suhteliselt nõrgad jõud: vesiniksidemed, ioonilised sidemed ja hüdrofoobne vastastikmõju. Hüdrofoobset vastastikmõju põhjustab süsivesinikahelate nõrk omavaheline tõmbumine. Temperatuuri tõstmine lõhub nõrgad sidemed ja valgud kaotavad oma bioloogilise aktiivsuse, näiteks võima katalüüsida keemilisi reaktsioone. Vees lahustuvad valgud moodustavad kolloidlahuseid. Hapete, leeliste, soolade ja orgaaniliste lahustite toimel sadestuvad valgud lahusest. Orgaanilised lahustid segavad hüdrofoobset vastastikmõju ja mõjutavad samuti
Lühendatud ioonvõrrand Molekulaarne võrrand Cu2+ + OH H+ + HCOO- Ag+ + S2- ÜLESANNE 11. (8 punkti) Õpilastele anti ülesanne teha kolm katset ioonireaktsioonide kohta. Katseteks olid kasutada järgmiste ainete lahused: HCl, H2SO4, Al2(SO4)3, BaCl2, KOH, Na2CO3, LiNO3. A. Valige esitatud ainetest sobivad ainepaarid ja kirjutage (ning tasakaalustage) vastavad molekulaarsed ja lühendatud ioonilised reaktsioonivõrrandid, mille korral: 1) eraldub gaas: ___________________________________________________________ ______________________________________________________________________. 2) tekib sade ja happeline lahus: ______________________________________________ ______________________________________________________________________. 3) tekib nõrk elektrolüüt ja neutraalne lahus: _____________________________________
Need ühendid teevad emulsioonid võimalikuks, sest stabiliseerivad sisemist faasi. Emulgaatorite ülesandeks on saada erinevad ained (näiteks vesi ja õli) omavahel segunema ja ühtlase emulsioonina püsima. Nad on pindaktiivsed ained, mis vähendavad pindpinevust kahe faasi vahel. Tüüpilised emulgaatorid on molekulid, milles on hüdrofiilne osa ja lipofiilne osa. Nad jagatakse kolme rühma -anioonilised, katioonilised, mitte-ioonilised ehk amfoteersed - sõltuvalt sellest, milline on nende veeslahustuv pearühm (head group). Steariinhape on näiteks aniooniline. Sellel on pikk lipofiilne süsinikahel (saba), mille külge kinnitub hüdrofiilne karboksüülhape rühm (pea).Vette asetatuna on emulgaatoritel kalduvus reastada end viisil, mis vähendab vastasmõju hüdrofiilse ja lipofiilse otsa vahel. Kui emulgaatorit on piisavalt, moodustuvad kerakujulised struktuurid, mida nimetatakse mitsellideks. 3.2.4 Humektandid
väga erinevad (mitmekümne suurusjärgu ulatuses). Lavoisier seostas happelisust hapnikusisaldusega Liebig - hapete vesinikteooria (vesinik asendatav metalliga) Arrhenius - elektrol. dissots. teooria, mille järgi happed ja alused dissotsieeruvad lahuses vastavateks ioonideks. Brnstedi-Lowry üldistatud prootoniteooria (1923): molekuli või iooni happelised omadused seisnevad võimes loovutada prootoneid teisele osakesele. Järelikult: esinevad nii molekulaarsed kui ioonilised happed ja alused ; happelisus ja aluselisus sõltub konjugeeritud paarist, võimaldab arvutada hapete tugevust. Vesinikeksponent (pH): Happelisust-aluselisust ebamugav väljendada arvu 10 astmetena; S.Sorensen (1909): vesinikeksponent pH = - log aH Lahuse pH: selles lahuses sisalduvate vesinikioonide aktiivsuste negatiivne kümnendlogaritm Ioonireaktsioonide lõpuni kulgemise tingimused: Tekib vähelahustuv sade: Tekib lenduv ühend: Kompleksiooni
KEEMIA Alused ehk hüdrooksiidid Koosnevad metallis ja hüdrooksiid rühmast. Happed, soolad ja alused on ioonilised ained. Koosnevad positiivsest katioonist ja negatiivsest anioonist. kaltsium hüdrooksiid Ca2+ (OH) 2 Aluseid jaotatakse lahustuvuse järgi. KOH, LiOH, NHOH, Ba(OH)2 NaOH seebikivi Lahustumatud hüdrooksiidid Mg(OH)2, Mn(OH)2 Soolad On liitained mis koosnevad metallist ja happe anioonist. Alumiinium sulfaat Al2(SO4)3 Kaltsiumkloriid CaCl2 ll<< Magneesium fosfaat Mg3(PO4)2
suunas nad on isotroopsed. Kristalsed ühendid ühendid, millel on korrapärane perioodiliselt korduv osakeste (ioonide, aatomite,molekulide) paigutus. Osakesed mood kristallvõre, mille sõlmedes nad paiknevad. Osakesi iseloom soojuslik võnkumine, mis on seda intensiivsem, mida kõrgem temp. Omadused sõltuvad sageli suunast kristalsed ühendid on anisotroopsed. 15. Kristallvõrede iseloomustus Jaotamise aluseks jõud, mis hoiavad osakesi koos. Ioonilised (NaCl, MgO) *Võresõlmedes pos ja neg'sed ioonid; *jõud osakeste vahel elektrostaatilised tõmbejõud; tihe pakkimine, kõrge võreenergia; *omadused: kõvad, sädelevad, kõrge sulamistemp, halvad elektri- ja soojusjuhid. Kovalentsed (C teemant, SiO2 kvarts) *võresõlmedes aatomid; *jõud osakeste vahel kovalentne side; *omadused: kõvad, kõrge sulamistemp, halvad soojus- ja elektrijuhid. Molekulaarsed (Ar, H2O) *võresõlmedes molekulid või
10. Tuha analüüs 1. Milliseid keemilised elemendid sisaldusid põletatud materjalis (puu)? 50% süsinik, 42% hapnik, 6% vesinik, 1% lämmastik ja 1% teisi (kaltsium, kaalium, etc) 2. Millised oksiidid moodustusid nendest põlemisel? K2 O; CaO; P2 O 5 3. Millised oksiidid olid gaasilises olekus ja millised tahkes? CO2, NO2 4. Millised oksiidid olid ioonilised ja millised kovalentsed? K2 O - iooniline P2O5 - kovalentne CaO iooniline CO2 kovalentne NO2 kovalentne 5. Kuidas tõestada kõiki töös esinevaid katioone ja anioone? Fosfaatioon – proov + konts. HCl + (NH4) 2MoO 4 + askorbiinhape (värvus: tumesinine) Kloriidioon – proov + AgNO3 (värvus: valge sade)
annaabi.ee 
