Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eksami piletid (0)

3 HALB
Punktid
1. pilet
1.Aine - mateeria vorm, mida iseloomustab nullist erinev seisumass ja suhteline stabiilsus. Koosneb ühe või mitme keemilise elemendi aatomitest.
2. Magnetkvantarv ja selle lubatud väärtused? Määrab üksikute orbiitide orientatsiooni ruumis.Tema mõju elektroni energiale on väike. Lubatud väärtused on(-1) — (+1)ka null.3.Millised jõud valitsevad erinimeliselt laetud ioonide vahel ioonilise sideme tekkel? Kulonilised tõmbejõud, mille aluseks on ühe iooni tuuma mõju teise iooni elektronpilvele ja vastupidi. Kui aga ioonid lähenevad teineteisele sellisele kaugusele, kus nende elektronpilved hakkavad kattuma, siis ilmnevad nende kahe iooni vahel tugevad tõukejõud
.4.Mis määrab ära koordinatsiooniarvu metallilise sideme juhul? On määratud geomeetriliste tingimustega, väärtuselt 8-12.5.Koordinatsiooniarv RTK struktuuris=8.
6.Kuidas arvutada planaarset aatomtihedust? tih=(aatomite arv, määratletud pikkusel antud pindalas) /suuna pikkus)
7. Allotroopia ? Paljud elemendid võivad eksisteerida erinevates temperatuuri ja rõhutingimustes erinevates kristallsüsteemides.
8.Kriteeriumid, mis määravad ära lisandi asendusliku lahustumise astme?a)aatomi suuruse faktor b) elektronegatiivsuse faktor e)asendatava ja asendava aatomi valents d)struktuuri faktor
9. Statsionaarne difusioon ?on difusiooni erijuht, kus ei toimu protsessi kaigus muutusi nii allika kui ka difusiooni lõpp-punkti lisandi konsentratsioonis.
10.Omajuhtivusega pooljuht ? on omane temperatuuri 0 k taielikult täidetud valentstsoon , mis on eraldatud tühjast juhtivustsoonist suhteliselt kitsa keelutsooniga.
11.Valguse neeldumine mittemetallilises materjalis ? Kui valgus läbib mittemetallilist materjali siis osa valgust neeldub:I/Io=e^(-alfa*l) 12.Eutektikapunkt? Peenkristallilise segu tahkumise või sulamis temp. ja koostise sõltuvuse graafikul vastab eutektikumile eutektiline punkt, milles eutektikum on tasakaalus tahkete faasidega.
13.Kahefaasilisele süsteemile faaside koostist olekudiagrammist? Tuleb lugeda sealt pealt nt mingi konkreetse temperatuuri ja protsendiliste sisalduse juures
2.pilet
1.Materjal? on aine koos kõigi oma omaduste kompleksiga.
2.Kõrvalkvantarv ja selle lubatud väärtused? Defineerib elektroni energia alanivood lubatud põhivoo piires ja seega ruumialad aatomis.Lubatud väärtused on l-(n-1)
3.Miks anioonide mõõtmed ioonilise sideme tekkimisel muutuvad ja kuidas? Mõõtmete muutumine on tingitud naatriumi 3s1 elektroni äraandmises ja vastavalt elektron / prooton suhte muutumisest.Positiivselt laetud tuum Na ioonis Na+ tõmbab elektronpilve endale ligemale, põhjustades raadiuse vähenemise ionisatsioonil. Elektron/prooton suhte suurenemise tõttu kloori aatomi mõõdud ionisatsioonil suurenevad.Seega aatomist anioonide moodustamisel mõõdud suurenevad.
4.Mis on metallilise sideme tekke aluseks?On elektronpilvede jagamine liituvate aatomite vahel kuid erinevalt kovalentsest sidemest on see suunata side.
5.Millised on põhilised kristallistruktuurid metallides?RTK,PTKja heksagonaalne tihedaima pakkimise kristallsüsteem.
6.Kuidas arvutada materjali ruumilist tihedust ? Po=(mass elementaarrakule)/(maht elementaarrakule)
7.Millised on kristallilised materjalid?
Kristalliline materjal on materjal kus võrepunktide kogumik mingi võrepunkti ümber on identne võrepunktide kogumikuga kristallvõre igas teises kohas.
8.Kuidas toimub lisandi võrevaheline lahustumine materjalis? Lisand aatom täidab tühimiku põhiaatomite vahel.
9.Milline on Ficki esimese seaduse analüütiline kuju?
J=-D(dc)/(dx) J-difusioonivoog D-diftsiooni koefitsient dc/dx- kontsentratsiooni gradient miinusmärk dif toimub kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamale
10.Mis on lisandpooljuht?Materjal, mille elektrilised omadused on määratud neis tühistes kogustes esindavate täiendavaid laengukandjaid tekitavate lisanditega.
11.Mis määrab ära polümeermaterjalide läbipaistvuse astme?määrab kristalsete osade suurus.Kui nende suurus on suurem kui langeva valguse lainepikkus siis osa valgust hajub peegeldumise ja murdumise tõttu.
12.Analüüsi piiramatu lahustuvusega kahekomponentse süsteemi faasidiagrammiKui mõlema komponendi osakeste mõõtmed on teineteisele lähedased, võib üks asendada teise komponendi aatomeid või molekule tema kristallvõres tingimusel, et mõlema aine kristallstr on lähedased.
3 pilet
1.Mis määrab ära materjalide omadused?Tema struktuur,ehk osakeste paigutumine materjalis
2.Mis on peakvantarv ja millised on tema lubatud väärtused? Annab elektroni lubatud energianivood , kus tõenäosus vastava kvantarvuga elektroni leidmiseks on suurim. Väärtused on vahemikus 1-7
3.Miks katioonide mõõtmed muutuvad ioonilise sideme tekkimisel ja kuidas? Mõõtmete muutumine on tingitud naatriumi 3s1 elektron äraandmiseks ja vastavalt elektron/prooton suhte muutumisest.Positiivselt laetud tuum Na ioonis Na+ tõmbab elektronpilve endale ligemale, põhjustades raadiuse vähenemise ionisatsioonil.Elektron/prooton suhte suurenemise tõttu kloori aatomi mõõdud ionisatsioonil suurenevad.Seega aatomist katioonide moodustamisel mõõdud vähenevad.
4.Kas kovalentne side on suunatud või ilma suunata?suunatud side,millele on iseloomulik sideme suund ja nurk.
5.Millised on võimalikud kristallstruktuuri variatsioonid monokliinses kristallsusteemis? Lihne-ja tsentreeritud monokliinsed elementaarrakud.
6. Millisele aatomjärjestusele vastab THK kristallstruktuur?Olgu esimene tihedalt pakitud aatomite kiht tähistatud A kihina.Selles kihis on aatomite vahel kahte tüüpi tühimikke.Tühimikke,mis on esitatud üleval tipus kolmnurgana, nimetakse a tüüpi ja teisi tühimikke (alö kolmnurgad) b tüüpi tühimikeks.Teise kihi aatomeid võime paigutada kas a või b tühimikele,mõlemal juhul tekib samane kolmemõõtmeline struktuur.Lepime kokku, et teine kiht on paigutatud a.Nüüd kui hakkame paigutama kolmandat tihedat aatomite kihti on võimalik jällegi 2 võimalust,mis annavad kaks erinevat kristallstruktuuri.Üheks võimaluseks on nad paigutada b tühimikesse B tasapinnal .Siis III kihi aatomid asuvad täpselt esimese A kihi aatomite kohal ja seda võib märkida kui uut A .Saadav kolmemõõtmeline struktuur on esitatav seega kui järgnevus …ABABAB
7.Millised ained on on monokristallilised?Monokristallid on kristallilised kehad kus perioodilisus ja korduvus aatomite paigutuses jätkub ilma katkestuseta üle kogu tahke keha.
8.Mis on joondislokatsioonid?Dislokatsioonid on joon, ehk ühemõõtmelised defektid , mille ümber osa aatomeid on paigutunud mitteregulaarselt.
9.Mis on mittestatsionaarne difusioon?on difusiooni tüüp, kus lahustunud aine aatomite konsentratsioon materjali igas punktis muutub.
10.Kirjuta avaldus elektrijuhtivusele omajuhtivusega pooljuhis? p-aukude konsentr.-aukude liikuvus.e- elektrilaeng.
11.Mis määrab ära metalli värvi Peegeldunud kiirguse spektraaljaotus.Kui metall peegeldab tagasi kogu nähtava valguse spektri,siis on ta hallikat värvi.Vase ja kulla värvus on tingitud sellest,et nähtava kiirguse lühilaine osa ei peegelda tagasi.
12 Analüüsi piiratud lahustuvusega kahekomponentse süsteemi faasidiagrammi Piiratud- kui ühe komponendi aatomid või molekulid on märksa väiksemad lahusti vastavatest osakestest ja nad paigutuvad teise komponendi võre sõlmpunktide vahelistesse tühikutesse.
4 pilet
1.Defineerige materjaliteaduse mõiste? Materjaliteadus tegeleb materjali omaduste ja struktuuri vaheliste seoste otsimisega. Kogub fakte ja süstematiseerib need.
2.Defineerige Heisenberg’i määramatuse printsiip? ühel ajal ei ole võimalik määrata elektroni asukohta ja liikumismomenti.
3.Kirjelda ioonilise sideme teket NaCI-s?
Naatrium annab ära oma välimise 3s1 elektroni ja see paiguldub Cl aatomi orbttaalile ja tekib Na+CI- ioonide paar.Moodustunud paari valimine elektronkiht on täielikult täidetud ja seega kõrge stabiilsusega.
4.Mis on teemandi tugevuse aluseks?Süsiniku aatomid on tetraeedriliselt paigutatud üksteisest võrdsetel kaugustel ja sidemed on tugevad.
5.Millised variatsioonid kristallstruktuuris on võimalikud ortorombilises süstemis? Lihtne,- ruumtsentreeritud-pindsentreeritud- ja alustsentreeritud ortorombilised elementaarrakud.
6.Millisele aatomjärjestusele vastab PTK kristallstruktuur?Võimaluseks kolmanda kihi moodustamiseks on aatomid paigutada kiht B a tühimikesse.Tekib uue paigutusega kiht, mis ei ole samane esimestega ja mida tähistame C. Aatomid C kihis ei paikne otseselt ei A ega ka B kihi aatomite kohal. Pakkejärjestus …ABCABCABC… viib PTK kristallstruktuurile.
7.Defineerige omaduste anisotroopia.
Anisotroopiaks nimetatakse aine omaduste sõltuvust kristallograafilisest suunast . See on seotud erinevusega aatomite ja ioonide pakketiheduses erinevates kristallograafilistes suundades.
8.Mis on vintdislokatsioonid?on dislokatsioonitüüp mille puhul ülemine aatomtasapind kristallis on aatomite vahelise vahemaa võrra nihutatud alumise tasapinna suhtes
.9.Mis on materjali elektrilised omadused? Vastumõju temale rakendatud elektriväljale.
10.Mis on n-tüüpi lisandjuhivus?
n-tüüpi lisandjuhtivus on juhtivus kus põhilisteks laengukandjateks on elektronid ja augud on mittepõhilisteks kandjateks. N-tuupi pooljuhis on Fermi nivoo nihutatud keelutsooni ülaossa ja tema täpne positsiooni sõltub temperatuurist ja doonori konsentratsioonist.
11.Mis on faas? Faasideks nimetatakse üksteisest ruumiliselt eraldatud homogeenseid süsteemiosi. Ühesuguste termodünaamiliste ja keemiliste omadustega.
12.Analüüsige puhta aine faasidiagrammi. Seda iseloomustab Clausiuse -Clapeyroni võrrand:
5 pilet
1.Defineerige materjalide tehnoloogia mõiste?Materjalide tehnoloogia kasutab ära materjaliteaduse fakte ja kavandab nende järgi vastavate omadusega materjale 2.kirjeldage Bohri mudelit aatomi ehitusele? Bohri mudel annab lihtsustatud pildi vesiniku aatomi ehitusest.Elektronide orbiidid ei ole ringikujulised(nagu eeldab Bohri mudel) vaid ellipsikujulised, vastavalt Heisendbergi määramatuse printsiibile ei ole võimalik määrata sama hetkel elektrorni asukohta ja liikumismomenti.
3.Mis on ioonilise sideme aluseks?ioonilise sideme aluseks on tugevad kulonilised jõud nende erinimeliste laetud ioonide
4.Miks on grafiit pehme?Grafiit on pehme kuna süsiniku aatomid on seotud tasapinnaliselt ja side üksikute tasapindade vahel on nõrk
5.Millised on vöimalikud variatsioonid tetragonaalses süsteemis? Lihtne ja ruumtsentreeritud tetragonaalsed elementaarrakud.
6.Mis on Miller Bravais indeksid?bMilleri indeksi on kristallograafiliste tasapindade indentifitseerimiseks. Indeksid on defineeritud, kui pöördväärtused lõikudes, mida antud tasapind teeb kristallograafilistele telgedele. ühikumõõduks on kuubilise võre elementaarraku mõõtmed.
7.Defineerige omaduste isotroopia? Aineid nimetatakse isotroopseteks kui nende 1iiüsikalised omadused ei sõltu suunast. St. Isotroopia on vastulause anisotroopiale. 8.Kuidas muuta dislokatsioone materjalis nähtavaks? Söövitades materjali selektiivsete söövitajatega, või dekoreeritakse dislokatsioon.
9.Mida näitab materjali elektrijuhtivus ?Materjali elektrijuhtivus näitab, et materjal on võimelinejuhtima elektrivoolu.
10.Mis on p-tüüpi lisandjuhtivus?p-tüüpi lisand juhtivuse korral on augud põhilisteks laengukandjateks ja elektronid mittepõhilisteks laengukandjateks. Fermi nivoo asub keelutsoonis aktseptornivoo lähedal asend sõltub temperatuuris ja lisandi konsentratsioonist.
11.Mis on faasidiagramm ? Diagramm, millelt näeb millises olekus on antud süsteem antud tingimustel
12.Kuidas leida olekudiagrammist faaside suhtelist hulka? Tuleb lugeda sealt pealt nt mingi konkreetse temperatuuri ja protsendiliste sisalduse juures
6 pilet
1.Mis on materjali struktuur?Materjali struktuur annab osakeste sisemise paigutuse materjalis.
2.Kirjutage Planck ’i võrrand? E=h Plancki konstant = 6,63*10^-34
3.Milliste elementide vahel tekib iooniline side?iooniline side moodustub tugevalt elektropositiivsete ja elektronegatiivsete elementide vahel.
4.Mis on sp^3 hübridatsioon?Hübritatsioonil laheb üks 2s orbitaal üle 2p orbitaaliks nii,et moodustuvad 4 täiesti võrdset sp^3 hübriitset orbitaali.Hübridatsioon on energiat vähendav protsess 5. Millised variatsioonid kristallstruktuuris on võimalikud kuubilises kristallsüsteemis? Lihtne-, pindsentreeritud-ja ruumtsentreeritud kuubiline elementaarrakk
6. Kuidas leida kristallograafilise tasapinna Miller’i indeksid? a) Valime tasapinna mis ei labi punkti (0,0,0) b) Maärame tasapinna lôikepunktid x, y, z telgedega. C) Moodustame pöördarvud nendest lõikepunktidest. D) Leiame lähimate täisarvude kombinatsiooni, mis omab sama suhet kui saadud lõikude pikkused.
7.Millest sõltub aine anisotroopsuse aste? Anisotroopsuse aste ja suurus sõltuvad kristallstruktuuri summeetriastja suureneb sümmeetria vähenemisega.
8.Millele põhineb dislokatsioonide “ ilmutamine ”? Dislokatsioonide ilmutamise meetodid põhinevad asjaolul, et dislokatsioonil esinevad sidemed on liigse energiaga, mistõttu keemilised protsessid toimuvad kiiremini ja kristalli pinnale tekivad söövituskujundid.
9.Materjalide kvalifikatsioon elektrijuhtivuse järgi? On olemas 3 eritüüpi materjale: elektrijuhid, pooljuhid ja isolaatorid.
10.Kuidas sõltub elektrijuhtivus pooljuhtides temperatuurist? Omane on juhtivuse suurenemine temp. kasvades
11.Mis iseloomustab faasi?faasidiagramm
7.pilet
1.Millised on materjali struktuuri erinevad astmed ?Struktuur aatomtasandil — esitab aatomite ja molekulide paigutuse materjalis Struktuur mikroskoopilisel tasandil — käsitleb suurte aatomite gruppide omavahelist koosmõju. Makroskoopiline struktuur — käsitleb materjali struktuuri mida on võimalik jälgida palja silmaga.
2.Mis on footon ?on elektroni poolt vabanev energia hulk
.3. Iseloomustage juhuslikku dipoolsidet?Vaga nõrk side, mis on tingitud aatomite elektronpilve
4.Kuidas toimub kovalentse sideme teke lammastiku molekulis?Toimub p elektronide jagunemisel molekuli moodustavate aatomite vahel. N2 aatom , mis omab välimises elektronkihis 5 elektroni saavutab pärast kolme 2p elektroni jagamist väga stabiilse konfiguratsiooni.
5.Loetlege 7 võimalikku kristallsüsteemi? Kuubiline, tetragonaalne, heksagonaalne, ortorombiline, rombiline, monokliinneja trikilinne.
6.Mis on Miller’i indeksid? indeksid on kristallograafiliste tasapindade indentifitseerimiseks.indeksid on defineeritud,kui pöördvaärtused lõikudes,mida antud tasapind teeb kristallograafilistele x, y z telgedele. Ühikmõõduks on kuubilise võre elementaarraku mõõtmed.
7.Millised on polukristallilised materjalid?
Polukristallilised materjalid on materjalid mis koosnevad paljudest väikestest kristallidest. Osakesed selles materjalis omavad täiesti juhuslikku suundaja nende vahel on piirpind.
8.Miks materjali välispind kujutab endast energia liiga? Kuna pinna aatomite osa sidemeid on vabad, sest nende aatomite naabrite arv pole vastav sellele, mida nõuab püsiva sideme moodustamine. Seega kujutab materjali pind endast kõrgema energiaga olekut võrreldes sisemusega
. 9.Millised on laengukandjad elektroonses elektrijuhis? Elektroonses elektrijuhtivuses on laengukandjateks elektronid.Pos.laetud osakesed saavad väljassuunalise kiirenduse, neg laetud aga vastupidise suuna kiirenduse.
10.Milline on avaldis elektrijuhtivuse leidmiseks ioonilises keraamikas Skogu=Selektroonne + Siooniline
11.Defineerige Gibbsi faaside reegel:näitab, et tasakaalulise süsteemi vabadusastmete arv on seda suurem, mida rohkem on temas komponente, faaside arvu kasv põhjustab aga vabadusastmete languse ! (faaside reegel: lähtub termodünaamilisest tasakaalutingimusest deltaG=0. Tasakaalulises heterogeenses süsteemis peab valitsema termiline ja mehaaniline tasakaal kõikide faaside vahel. Samuti peab kõikides faasides olema püstitunud keemiline tasakaal ja iga komponendi keemiline potentsiaal peab kõikides kooseksisteerivates faasides olema ühesugune.)
8 pilet
1.Mis on materjali omadus?Materjali omadus on selle materjali vastumõju mingi välisparameetri muutusele.Tähtsaimad omadused on: mehhaanilised, termilised, elektrilised, magnetilised, optilised , ja materjali vastupidavus keskkonna mõjule.
2.Millised on lubatud energianivood elektronile aatomis? Liikudes umber tuuma on elektronile lubatud ainult kindlad energiavood, mis lubavad omandada elektronil just kindlad energiaväärtused.
3.Iseloomustage püsivat dipoolsidet? Suhteliselt nõrgad, tekivad molekulide elektronpilve tiheduse assümeeriast tingitud molekulaardipoolidest.
4.Kuidas toimub kovalentse sideme teke hapniku molekulis?
Toimub p elektronide jagunemisel molekuli moodustavate aatomite vahel.(hapniku) O2aatom, mis omab valimises elektronkihis 6 elektroni saavutab pärast kahe 2p elektroni jagunemist väga stabiilse konfiguratsiooni
.5.Mis on elementaarrakk?Ruumivõre osa, mis on kirjeldatav kolme kristallvõre vektoriga a,b,ja c mis algavad elementaarraku ühest nurgast.
6.Mis on suundade perekonnad? Suunad näitavad antud suunas kulgevate vektorite projektsioone kristallograafilistele telgedele, mis on vahendatud vaiksemate täisarvuliste väärtusteni.
7.Millised on amorfsed materjalid?Amorfseteks kutsutakse materjale, mis on mittekristallilised, st. Puudub korrapära ja korduvus pikkadel aatomdistantsidel
.8.Mis on faaside vahelised piirpinnad materjalis? Faaside vahelised piirpinnad võivad olla kui piirpinnad erinevate kristallmodifikatsioonide vahel.Piirpinnaa energia suurus sõltub piirpinna tuubist.
9.Loetlege võimalikud laengukandjad ioonilises materjalides? ioonilistes materjalides on laengukandjateks ioonid.
10.Mis on materjali optilised omadused? Optilised omadused on materjali vastumõju temale rakendatud valgustatud elektromagneetilisele kiirgusele.
11.Mis on süsteemivabadusastmete arv? Vähim sõltumatute muutujate arv (rõhk, komponentide kontsentratsioonid erinevates faasides, temperatuur), mis on vajalik süsteemi oleku kirjeldamiseks ja mida võib muuta ilma, et muutuks faaside arv süsteemis
12.Kuidas leida olekudiagrammist faaside suhtelist hulka? Tuleb lugeda sealt pealt nt mingi konkreetse temperatuuri ja protsendiliste sisalduse juures
9 pilet
1.Materjalide klassifikatsiooni alused? Metallilised , keraamilised , polümeersed, kornposiitsed ja pooljuhtmaterjalid .
2.Mis määrab ära aine keemilise identiteedi? Prootonite arv tuumas.
3.Iseloomustage metallilist sidet?suhteliselt tugevad aatomitevahelised jõud, mille tekke aluseks on vabade elektronide elektronpilvedejagamine sidet moodustavate aatomite vahel. Side on suunata.
4.Kuidas toimub kovalentse sideme teke fluori molekulis?Fluori aatom mis omab valimises elektronkihis 7 elektroni saavutab pärast ühe 2p elektroni jagamist teise fluori aatomiga inertgaasile vastava väga stabiilse konfiguratsiooni.
5.Mis on ruumvõre?Aatomite paigutus tahkes kehas, kus aatomid asetsevad punktidena 3 dimensioonis kulgevate joontevõrgu lõikekohtades.
6.Pakkefaktori väärtus HTP rakus?74%
7.Kuidas arvutada lineaarset aatomtihedust= (aatomdiameetrite arv määratletud pikkusel antud suunas)/(suuna pikkus)
8.Mis on foononid ?Foononiks nimetatakse defekte mis tekivad aatomite võnkumisest enda võreasendi umber kristallvõres, mis tekitab vibratsioone.
9.Miks tekivad tahke aine moodustumisel energiatsoonid? Kui viime aatomid üksteise lähedusse, siis algab koosmõju,mille tulemusena aatomi elektronnivoodjagunevad üksteise ligidal paiknevaks elektronvooks
.10.Millised on kiirguse elektromagneetilise spekteri osad? Radioaktiivne kiirgus, röntgenkiirgus, ultraviolett nähtav valgus, infrapunane valgus, raadiolained .
11.Mitu faasi on tasakaalus kolmikpunktis? Kolm (tahke, vedel, gaas )- ühekomponendilises süsteemis, vabadusastmetearv on null
10 pilet
1.Mis on metallid? Metallid on anorgaanilised ained, mis koosnevad ühest või mitmest metallilisest elemendist ja võivad sisaldada täiendavalt ka mittemetallilisi elemente (süsinik, lämmastik,hapnik)
2.Mis on isotoopide tekke aluseks?on ühesuguste prootonite arvu korral erinev neutronite arv aatomituumas .
3.Iseloomustage kovalentset sidet?Suhteliselt tugev aatomite vaheline side,mis tekib elektronpilvedejagamisel sidet moodustavale aatomite vahel.See on suunatud side. 4.Mis on kovalentse sideme tekke aluseks? on valentselektronidejagamine kahe naaberaatomi vahel nii, et kumbki sidemest osavõttev aatom saab inertgaasile vastava elektronkonfiguratsiooni.
5.Mis on kristalliline materjal?Materjal kus võrepunktide kogumik mingi võrepunkti umber on identne võrepunktide kogumikuga kristallvõre igas teises kohas.
6. Ekvivalentne aatomite arv HTP?6.HTP on ekvivalentne 6 aatomilisele rakule.
7.Kas on võimalik materjalides ideaalne korraparaja millistel tingimustel? On, ainult siis kui T=0 K
8.Kuidas difusiooni kiirus sõltub temperatuurist? Temp. tõstmine viib difusiooniprotsessi kiirenemisele,
9.Neli võimalikku tsoonistruktuuri materjalides?Kaks tsoonistruktuuri metallidele, uks isolaatoritele ja teine pooljuhtidele.
10.Millega on määratud valguse kiirus vaakumis ? On määratud vaakumi elektrilise ja magnetilise läbitavusega vastavalt võrrandile:C= kus i- magnetiline läbivus ja - elektriline läbitavus.
11.Kui suur on süsteemi vabadusastmete arv ühefaasilises alas? v= 3-f(faaside arv); maksimaalselt saab tasakaalus olla 3 faasi!; n=2; 2-faasiline on v=1, 3-faasiline v=0, 1-faailine v=2
12.Analüüsi puhta aine faasidiagrammi. Seda iseloomustab Clausiuse-Clapeyroni võrrand: lnp2/p1=DeltaH/R*(1/T1-1/T2)
11.pilet
1.Metallide üldiseloomustus?Metallidele on omane kristallstruktuur, aatomid on paigutunud korrapäraselt, suur arv vabu elektrone. Tänu sellele on metallid head elektri ja soojusjuhid.Paljud metallid omavad suurt kõvadust toatemperatuuril(mõned ka kõrgetel temperatuuridel) ja nende poleeritud pind omandab läike.
2.Millised aatomi koostisosad määravad ära aine elektrilised ja keemilised omadused? Tuuma ümbritsevad elektronid, eriti valimised elektronkihid määravad ära aatomite elektrilised,mehhaanilised,keemilised ja termilised omadused,
3.Iseloomustage ioonilist sidet?Suhteliselt tugevad aatomitevahelisedjõud, mis on põhjustatud elektrostaatilistest tõmbejõududest positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel, mis tekivad elektronide üleminekul ühelt sidet moodustavalt aatomilt teisele.iooniline side on suhteliselt tugev, ilma suunata side.
4.Defineerige elektroneutraalsuse kriteerium ioonilise sideme puhul? ioonsete materjalide struktuuris peavad ioonid olema paigutatud nii, et säiliks materjali elektriline neutraalsus ka lokaalsel tasandil. St, et näiteks ioonse CaF2 ioonpaigutus peab olema selline, et iga Ca2+ iooni kohta on 2 F-iooni.
5.Millised on võimalikud kombineeritud sidemed1.Iooniline- kovalentne, 2. metalliline-kovalentne,3.metalliline-ioonilineja 4.ioonilinekovalentne-metalliline,
6.Koordinatsiooniarv HTP struktuuris?12.
7.Mis on kristallvõre defekt? Igasugune kõrvalkalle ideaalsest võre korraparast.
8.Millised on difusiooni kiirust mõjutavad faktorid ? Difundeeruva osakese suurus, dif. mehhanismist, temp, aine kristallmodifikatsioon
9.Joonistage võimalikud metallide tsoonistruktuurid? 1)valentstsoon on vaid osaliselt täidetud elektronidega2)täis valentstsoon ja normaalolekus tühi juhtivustsoon kattuvad osaliselt.3)Ja 4) On sarnased: Kõik olekud valentstsoonis on täidetud, puudub kattumine juhtivustsooniga, valents ja juhtivsoon on eraldatud keelatud tsooniga. Erinevus 3) ja 4) vahel seisneb keelutsooni laiuses.
10.Kuidas on määratud valgusosakese e footoni energia? kus h — blancki konstant, -valguse lainepikkus, -valguse sagedus.
11. Kui suur on süsteemi vabadusastmete arv kahefaasilises alas?
Kui suur on süsteemi vabadusastmete arv kahefaasilises alas?v= 112.Analüüsi piiramatu lahustuvusega kahekomponentse süsteemi faasidiagrammi Kui mõlema komponendi osakeste mõõtmed on teineteisele lähedased, võib üks asendada teise komponendi aatomeid või molekule tema kristallvõres tingimusel, et mõlema aine kristallstr on lähedased.
12 pilet
I. Mis on sulamid ? Kahte või enamat metalli sisaldavad materjalid, milledele võib olla lisatud ka mõningaid mittemetallilisi elemente.
2. Mis on aatomnumber ? Aatomnumber annab prootonite arvu tuumas ja neutraalse aatomi korral võrdub prootonite arv elektronide arvuga tema elektronpilves. Aatomnumber näitab elektroni asukoha perioodilisustabelis .
3. Millal tekib keemiline side aatomite vahel? Keemiline side aatomite vahel tekib siis, kui selle tulemusena väheneb süsteemi vaba energia,
4. Millest sõltub koordinatsiooniarv ioonse sideme puhul? Koordinatsiooniarvu suurus sõltub otseselt erinimeliselt laetud ioonide suhtelisest suurusest .
5. Miks polümeersetel ainetel on vaid pehmenemistemperatuur? See on seletatav polümeerse aine ahelate vahel oleva sekundaarse vesiniksideme erineva pikkusega ehk tugevusega . Aine kui terviku omadused määrab ära nõrk sekundaarne side. (7)
6. Kirjutage sõltuvus kuubilise raku külje ja aatomraadiuse vahel PTK elementaarrakus a *ruutjuur2=4R a- elementaarse kuubilise raku külje pikkus; R-aatomraadius
7. Kristallvõre defektide klassifikatsiooni alused? a) punktdefektid b) lineaarsed defektid c) sekundaarsed defektid d) kolmemôôtmelised defektid( poorid , võrefaasid)
8. Mis on difusioon? Difusioon on materjali ülekanne, mis põhineb aatomite liikumisel materjalis,
9. Milline tsoonistruktuur vastab pooljuhtideleja isolaatoritele? Pooljuhtideleja isolaatoritele on omane 3 ja 4 tsoonistruktuur. 3 Ja 4 On sarnased: kõik olekud valentstsoonis on täidetud, puudub kattumine juhtivustsooniga, valents ja juhtivsoon on eraldatud keelatud tsooniga. Erinevus: 3 ja 4 vahel seisneb keelutsooni laiuses.
10. Mis on materjali valguse murdumisnäitaja? Materjali murdumisnäitaja n on valguse suhteline levimiskiirus mingis keskkonnas. Avaldub kujul n=c/v, c- valguse kiirus vaakumis, v — valguse kiirus antud keskkonnas.
11. Kui suur on süsteemi vabadusastmete arv kolmefaasilises alas? v= 3-f(faaside arv) 3-faasiline v=0
12. Analüüsige piiratud lahustuvusega süsteemi faasidiagrammi. Piiratud- kui ühe komponendi aatomid või molekulid on märksa väiksemad lahusti vastavatest osakesetest ja nad paigutuvad teise komponendi võre sõlmpunktide vahelistesse tühikutesse.
13 pilet
1. Mis on komposiidid ? Komposiitmaterjalid koosnevad kahest või rohkemast materjalist: täiteaine(te)st ja maatriksist e. Põhiainest.
2. Millistest osakestest koosneb aatom? Aatom koosneb kolmest erinevat tüüpi sub-aatomosakestest: Prootonist, neutronist ja elektronist.
3. Millised on elektronegatiivsed elemendid? Kôik elektronegatiivsed elemendid on oma loomuselt mittemetallid. Nad vôivad keemilistes reaktsioonides vôtta elektrone ning moodustada negatiivseid ioone ehk anioone .
4. Mis on koordinatsiooniarv? Koordinatsiooniarv on maksimaalne suuremate ioonide arv mis ümbritsevad vaiksemat nii, et need on väiksemaga otseses kontaktis.
5. Mis määrab ära vee kõrge keemispunkti? Vee keemispunkti määrab ära vesiniksideme tugevus.
6. Pakkefaktori väärtus PTK rakus? 74%
7. Loetle vôimalikud punktdefektid? Tasakaalustatud vakantsid, mittetasakaalustatud vakantsid, võrevahelised defektid.
8. Kuidas väljendub difusiooni temperatuursõltuvus? Temperatuuri tõstmine suurendab nii vakantside konsentratsiooni kui ka aatomite vibratsioonliikumise energiat, siis on difusioonikiirus väga temperatuuritundlik.
9. Miks metallid on väga head elekirijuhid? Sest neil on suur hulk vabu elektrone.
10. Snelli seadus valguse murdumisele? Snelli seadus seob valguse murdumisnäitajad ja langemis ja murdumisnurgad kahes keskkonnas. nInl=sinxl/ sinx
11. Defineerige lahus. Koosneb lahustist (näiteks vesi) ja selles lahustunud ainest; lahuseks nim teatud piirides pidevalt muutuva koostisega faasi (homogeensest süsteemiosa). Kahe või enama aine molekulide (ka aatomite või ioonide) ühtlane segu.
14 pilet
1. Komposiitmaterjalide kujundamise alused? Komposiitmaterjalid on kujundatud nii, et nad lõpptulemusena omavad mõlema komponendi parimad omadused.
2. Nõrga sideme üldiseloomustus? Nõrga sideme juures ei toimu elektronide üleandmist ega jagamist sidet moodustavate aatomite vahel.
3. Millised on elektropositiivsed elemendid? Elektropositiivsed elemendid on metallid, mis vôivad keemilistes reaktsioonides anda ära elektrone ja moodustada positiivseid ioone ehk katioone.
4. loonide geomeetriline paiknemine ioonsetes tahketes kehades ? loonilistes materjalides on kõik positiivsed ioonid ümbritsetud võrdse arvu kõige lähemate
negatiivsete ioonidega kõigis kolmes suunas ja vastupidi. St. Et ioonide paiknemine kehas on maaratud vaid geomeetria reeglitega.
5. Kirjelda vesiniksidet vees? Vesinikside tekib kui polaarne kovalentne side millest osa vôtab vesiniku aatom asub koosmôjju tugevalt elektronegatiivsete aatomitega 0, N, F või Cl. Vesinikside on küllalt tugev vees ja jääs. Vesiniksideme teke on orgaanilise elu tekke üheks aluseks. Vesiniksidemel on suur osa polumeersete ainete tugevdamisel,
6. Ekvivalentne aatomite arv PTK? 12
7. Mis on vakantsid? Vakantsid on tühjad aatomkohad kristallvõres, mis on ideaalses võres hõivatud.
8. Mis on difusiooni aktivatsiooni energia? Aatomite hulk, kus aatomid peavad omama energiat üle keskmise. See ongi aktivatsioonienergia.
9. Miks pooljuhtide ja isolaatorite elektrijuhtivus on madal? Isolaatoritel on omane tugev iooniline või kovalentne side, mistõttu on elektronid
lokaliseeritud ja neil puudub võimalus liikuda mõõda kristalli. Pooljuhtides side on nõrk kovalentne või valdavalt kovalentne side. Valentselektronid pole nii tugevalt seotud kui isolaatorites ja nad on kergemini ergastatavad.
10. Miks neelavad metallid kogu nähtava valguse? Metallid neelavad kogu nähtava valguse, sest ülalpool Ferni nivood on väga ulatuslik ja pidev lubatud tühjade elektron-nivoode ala.
11. Defineerige segu. Segu koosneb kahe või enama komponendi kristallidest
15 pilet
1. Mis on polümeermaterjalid? Polümeermaterjalid on materjalid mis koosnevad pikkadest süsinikahelatest ja sisaldavad täiendavalt ka teisi mittemetallilisi elemente ( vesinik , lämmastik, hapnik).
2. Esmase sideme üldiseloomustus? Esmane side on seotud elektronide üleandmise võl jagamisega sidet moodustavate aatomite vahel ja on suhteliselt tugev side.
3. Mis inertgaaside keemilise inertsuse aluseks? Elemendi suure keemilise inertsuse aluseks on s2p6 elektronkonfiguratsioon välimises elektronkihis.
4. Kuidas muutub ioonilise sideme energia ioonilise sideme tekkel? Süsteemi energia on minimaalne kui ioonid on tasakaalukaugusel aO. Ja sideme energia on otseselt seotud sideme tugevusega ja ioonide vahelise kaugusega. Tõukeenergia neeldub kui ioonid satuvad lähestikku ja on positiivne, tõmbeenergia vabaneb kui 2 iooni satuvad lähedusse ja on negatiivne.(?)
5. Kuidas muutuvad inertgaaside sulamistemperatuurid inertgaasi aatomsuurusega ja miks? Inertgaaside sulamistemperatuurid suurenevad kui nende aatominumbrid suurenevad. Aatominumbrite suurenemine on põhjustat tugevate sekundaarsete sidemetega suurema aatomsuurusega inertgaasides, kus elektronide vabadus moodustada tugevamaid dipoole on suurem.
6. Koordinatsiooniarv PTK struktuuris? 12
7. Kuidas tekivad tasakaalsed vakantsid? kas materjali tahkumisel kui lokaalsed häiritused ideaalsusest kui ka kristallvõre võnkumiste fluktuatsioonide tõttu tekkinud aatomite ümberpaigutumise tulemusena juba väljakujunenud kristallides . Vakantside tasakaaluline kontsentratsioon suureneb temperatuurile vastavalt. (?)
8, Millised on aatomdifusioonj mehhanismid tahketes kehades? Vakantsmehhanism ja võrevaheline mehhanism .
9. Mis on elektronide liikuvus? Elektronide liikumise resultaadiks on elektronide liikumine elektriväljale vastupidises suunas- elektrivool. Kõik elektronid liiguvad kiirendusega kuni materjalile on rakendatud elektriväli (selline asi on võimalik ainult teoorias , kuna praktikas on materjalides sisetakistused)
10. Kuidas toimub valguse peegeldumine metalli pinnalt? Enamik metallis neeldunud kiirgust vabaneb kohe, kui elektron läheb tagasi madalama energiaga olekusse, vabanev kiirgus ilmneb kui sama lainepikkusega peegeldunud kiirgus. Metallide peegeldumiskoefitsient on u. 0.9-0.95
11. Mis on likvidusjoon. Üleval pool likvidusjoont (e.sulamis) on ained vedelas olekus
12. Kuidas määrata faaside koostist olekudiagrammist. Tuleb lugeda sealt pealt nt mingi konkreetse temperatuuri ja protsendiliste sisalduse juures
16 pilet
1. Polümeermaterjalide üldiseloomustus? Enamik polümeermaterjale on struktuurselt mittekristallilised, tavaliselt halvad elektrijuhid, väikese tihedusega, sageli väga hea painduvusega, kitsa töötemperatuuride piirkonnaga.
2. Millised on nõrgad ehk füüsikalised sidemed? Püsiv-ja juhuslik dipoolside.
3. Millises järjestuses täidavad elektronid orbitaale? Elektronid taidavad orbitaale järgnevas järj estuses.
1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d10 4p6 5s2 4d10 5p6 6s2 4f14 5d10 6p6 7s2 5f14 6d10 7p6 6f14 7d10
4. Mis määrab tasakaalse oleku ioonilises sidemes? Tasakaluline olek tekib siis kui tõmbejõud saavad vôrdseks tõukejõududega ja nende summaarne jõud on võrdne 0-ga
5. Kirjeldage keemilist sidet argoonis? Keemiline side kahe argooni aatomi vahel on dipoolne ja väga nõrk, kuna argooni väliskiht on täidetud ei saagi ta moodustada tugevaid sidemeid, Kui uks Ar aatom satub teise lahedusse siis tema elektronpilv kaldub kõrvaloleva aatomi positiivse tuuma poole. Sellest tulenebki side.
6. Sõltuvus kuubilise raku kuljeja aatomraadiuse vahel RTK elementaarrakus? Sõltuvus avaldub kujul: a ruutjuur3=4R kus R- aatomi raadius ja a- ühikraku külje pikkus.
7. Kuidas sõltub tasakaalsete vakantside kontsentratsioon temperatuurist? Tasakaaluliste vakantside konsentratsioon suureneb aine temperatuuri vähenedes.
8. Kirjeldage difusiooni vakantsmehhanismi? Vakantsmehhanismi puhul difundeeruv aatom vahetab oma koha vakatnsiga selles kehas. (?)
9. Millest sõltub metalli elektritakistus ? Takistusele avalduvad mõju elektronide hajumise mehhanismid (lisanddefektid, foononid ja deformatsioon ) ja muidugi ka vabade elektronide arv.
10: Millised optilised nähtused esinevad mittemetallides? Mittemetallilised materjalid vöivad valgust peegeldada, valgust neelata, kuid võib esineda ka valguse murdumist ja läbimist.
11.Mis on solidusjoon. Alla poole solidusjoont (soliduse e. kristallumise)on ained tahkes faasis ehk tahkes olekus, tahked lahused.
12. Analüüsige binaarset eutektikaga olekudiagrammi.
17 pilet
1. Milles seisneb pooljuhtmaterjalide omapära? Pooljuhtmaterjalid on elektrijuhtivuselt vahepealsed juhtidele ja isolaatoritele. Pooljuhtmaterjale iseloomustab suur parameetrite tundlikus väga väikeste lisandi sisalduste suhtes.
2. Millised on tugevad ehk esmased sidemed? Jooniline-, kovalentne- ja metalliline side.
3, Kuidas avaldub maksimaalne elektronide arv elektron-nivool kvantarvuga n? Maksimaalne elektronide arv, mis võib asuda ühel elektronnivool kvantarvuga n on mäaratud kõikide kvantarvude kogumikuga ja võrdub arvuliselt 2n ruut
4. Mis on tõukejöudude tekke aluseks ioonilise sideme tekkel? Tôukejôudude aluseks on ioonide elektronpilvede kattumine kui ioonid on teineteisele piisavalt lahedal. Alusex on kui üritame ioone üksteisele lahemale viia.
5. Milliste metallide puhul on kôrgemat aste metalliline side? Kõrgemat astet metalliline side on omane leelismetallidele, mis omavad vaid ühte valentselektroni ülalpool väga stabiilset inertgaasi elektronkonfiguratsiooni.
6. Pakkefaktori väärtus RTK rakus? 68%
7. Kuidas tekitada mittetasakaalseid vakantse? Neid on võimalik tekitada materjali plastilisel deformatsioonil, materjali järsul jahutamisel ja materjali pommitamisel suure energiaga osakestega.
8. Miks difusioon vakantsmehhanismil on väga temperatuuritundlik? Et temperatuuri tõstmine suurendab nii vakantside kontsentratsiooni kui ka aatomite vibratsioonliikumise energiat, siis on difusioonikiirus väga temperatuuritundlik.
9. Milline on temperatuuri mõju metalli elektritakistusele? Puhaste metallide elektritakistus on temperatuuriga lineaarses sôltuvuses. See on tingitud vôrevibratsiooni intensiivistumisest ja võredefektide konsentratsiooni suurenemisel temperatuuri kasvades.
10. Miks metallid ei neela röntgen ja radioaktiivset kiirgust.
11. Kas faaside koostis ühefaasilises alas muutub temperatuuriga.
12. Analüüsige piiramatu lahustuvusega süsteemi faasidiagrammi. Kui mõlema komponendi osakeste mõõtmed on teineteisele lähedased, võib üks asendada teise komponendi aatomeid või molekule tema kristallvõres tingimusel, et mõlema aine kristallstruktuurid on lähedased.
18 pilet
1. Mis määrab ara materjalide kasutamise astme? Mida lihtsam on mingit ainet kasutada seda rohkem seda ka tehakse. Samuti mäarab materjali kasutamise astme ãra materjlai hind, kattesaadavus, ja kindlasti ka omadused materjalide kasutamisel .
2. Aatomsideme astmed? Aatomsideme astmeid võib olla kaks: esmane(keemiline vôi tugev side) ja teisene(nôrk vöi fliusikaline) side.
3. Mis on spinkvantarv ja millised on spinkvantarvu lubatud vaartused? Spinkvantarv määrab kahe elektroni lubatud pöörlemise suunda umber oma telje. Need vöivad olla kellaosuti suunas ja vastupidi. Lubatud vaartused on +1/2 ja —1/2.
4. Mis on tõmbejõudude aluseks ioonilise sideme tekkel? Tõmbejoudude aluseks on ühe iooni tuuma mõju teise iooni elektronpilveleja vastupidi. Aluseks on see kui püüame viia ioone uksteisest kaugemale.
5. Mis on elektrongaas ? Elektrongaasiks nimetatakse väikese tihedusega elektronpilve mille moodustavad valentselektronid, mis pole seotud ühegi konkreetse tuumaga .
6. Ekvivalentne aatomite arv RTK? 2
7. Millised on vôrevahelised defektid? Kui normaalsetel asjaoludel on täitmata koht võre vahel,
8. Kirjelda difusiooni võrevahelist mehhanismi? Võrevahelisel difusioonil liiguvad aatomid ühest võresõlmede vahest teise tühja kohta võresõlmede vahel. On omane suhteliselt vaikeste aatomite dif-le kristalivõres.
9. Lisandi mõju metalli elektritakistusele? Lisandtakistus sõltub lisandi konsentratsioonist vastavalt: rooi=ACi(1-Ci ), Kus rooi - lisandist põhjustatud takistus, Ci — lisandi konsentratsioon, aatomosa; A — konstant, sõltub aga nii põhiainest kui ka lisandist.
10. Va1use peegeldumine mittemetallilise materjali pinnalt? Kui valgus läheb ühest keskkonnast teise, erineva murdumisnäitajaga keskkonda, siis osa kiirgust peegeldub piirpinnal ka siis kui on tegemist kahe läbipaistva.keskkonnaga. Peegeldusvõime määrab seos: R=Jr/Jo kus Jr ja Jo on vastavalt peegeldunud ja langeva valguse intensiivsused.
11. Kas faaside koostis kahefaasilises alas muutub temperatuuriga.
12. Analüüsige binaarset eutektikaga olekudiagrammi.
Vasakule Paremale
Eksami piletid #1 Eksami piletid #2 Eksami piletid #3 Eksami piletid #4 Eksami piletid #5 Eksami piletid #6 Eksami piletid #7 Eksami piletid #8 Eksami piletid #9 Eksami piletid #10 Eksami piletid #11 Eksami piletid #12 Eksami piletid #13 Eksami piletid #14 Eksami piletid #15 Eksami piletid #16 Eksami piletid #17 Eksami piletid #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 69 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor siimj2ger Õppematerjali autor
18 piletit

Sarnased õppematerjalid

Eksami piletid-materjali füüsika ja keemia
9
doc

Eksami piletid (materjali füüsika ja keemia)

1 1.Defineeriga aine mõiste? Maeeria vorm, mida iseloomustab nullist erinev seisumass ja suhteline stabiilsus. Koosneb ühe või mitme keemilise elemendi aatomitest. 2.Mis on magnetkvantarv ja selle lubatud väärtused? Määrab üksikute orbiitide orientatsiooni ruumis. Tema mõju elektroni energiale on väike. Lubatud väärutsed on (-1)-(+1) ka null. 3.Millised jõud valitsevad erinimielistel laetud ioonide vahel ioonilise sideme tekkel? Kulonilised tõmbejõud, mille aluseks on ühe iooni tuuma mõju teise iooni elektronpilvele ja vastupidi. Kui aga ioonid lähenevad teineteisele sellisele kaugusele, kus nende elektronpilved hakkavad kattuma, siis ilmnevad nende kahe iooni vahel tugevad tõukejõud. 4.Mis määrab är koordinatsiooniarvu metallilise sideme juhul? On määratud geomeetriliste tingimustega, väärtuselt 8-12 5.Koordinatsiooniarv RTK struktuuris? KA=8 6.Kuidas arvutada planaarset aatomitehedust? FI(pi)=(aatomite arv, määratletud pikkusel antud pindalas)/(suuna pikk

Füüsika
Materjali keemia ja füüsika
11
doc

Materjali keemia ja füüsika

1. Mis on aine? Aine on osake, mis omab massi ja mahtu 2. Mis on materjal? Materjal on aine, mille töötlemisel (kasutamisel) ei toimu keemilisi muutusi 3. Mis määraab ära aine omadused? Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). 4. Defineerida materjaliteaduse mõiste? 5. Defineerida materjalide tehnoloogia mõiste? 6. Mis on materjali struktuur? 7. Materjali struktuuri erinevad astmed? 8. Mis on materjali omadus? 9. Materjalide klassifikatsiooni alused? Klassifikatsioon toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, s.t. aine võib olla eri tunnustega ja kuuluda samaaegselt erinevatesse klassidesse 10. Mis on metallid? 11. Metallide üldiseloomustus? 12. Mis on sulamid? 13. Mis on komposiidid?- lihtne kombinatsioon mitmest eri tüüpi sidemetüübist. 14. Kom

Füüsika
Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt
73
pdf

Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalifüüsika ja -keemia 2008 Sisukord 1. MATERJALIDE TÄHTSUS ..................................................................................................... 7 1.1. Sissejuhatus ............................................................................................................... 7 1.2. Materjaliteadus ja materjalitehnoloogia................................................................... 8 1.3. Materjalide klassifikatsioon. ...................................................................................... 9 1.3.1. Metallid.............................................................................................................. 9 1.3.2. Keraamika ........................................................................................................ 10 1.3.3. Komposiidid ..................................................

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
Keemia alused KT1
5
doc

Keemia alused KT1

1. Nimetage tähtsamad kontsentratsiooni väljendusviisid, neile vastavad kontsentratsiooni ühikud ja selgitage nende arvutamist. ­ P(massiprotsent) =m(aine)/m(lahus)*100% iseloomustab lahustunud aine hulka lahuse või lahusti kindlas ruumalas või massis. Molaarsus(c;mol/dm3,M) ­ nt lahustunud aine moolide arvu 1 dm3 lahuses. c=n(l aine)/V(lahus dm3). Molaalsus(cm;mol/kg,m) ­ nt lahutunud aine moolide arvu 1kg lahuti kohta. C m=n(l aine)/m(lahusti kg). Moolimurd(X) ­ lahuse 1 komponendi moolide arvu suhe lahuse kkogu moolide arvust. X1=n1/n1+n2. 2. Milliste omaduste poolest erineb kvantosake klassikalise mehaanika osakesest? ­ Klassikalise mehaanika raames määravad osakese oleku üheselt tema asukoht ja kiirus. Seetõttu ei ole klassikalises mehaanikas vajadust vaadelda olekuid ja mõõtmistulemusi lahus, sest olek määrab mõõtmistulemused ja ümberpööratult. Kvantmehaanikas aga ei ole üldjuhul üheselt ennustatav, millised tulemused täpselt annab osakese asuk

Keemia alused
Üldkeemia kordamisküsimuste vastused
19
docx

Üldkeemia kordamisküsimuste vastused

1. Mis on aatom? Millest see koosneb? (Kirjelda naatrium aatomi näitel) Aatomiks (vanakreeka sonast (atomos) 'jagamatu')nimetatakse vaikseimat osakest, mis sailitab talle vastavakeemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid voivad aines esineda uksikuna voi molekulideks liitununa. · Keemia seisukohast on aatom jagamatu, fuusikalistevahenditega aga saab teda lahutada elementaarosakesteks. Aatomi ehitust voivad muuta looduslikud radioaktiivsed protsessid ja aatomite pommitamine elementaarosakestega. · Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast, mida umbritseb negatiivselt laetud elektronkate ehk elektronkest. Viimane jaguneb elektronkihtideks, mis omakorda koosnevad negatiivse elementaarlaenguga elektronidest. Aatomi tuum annab 99,9% kogu aatomi massist; aatomi elektronkate maarab ara aatomi labimoodu. Vahima aatomi mass on suurusjargus 10-27 kg ja labimoot suurusjargus 10-10 m (ehk uks ongstrom). · Prootonite arv = järjekorranumber, see on 11 · Elektronide

Üldkeemia
Keemiline side
4
doc

Keemiline side

Keemiline side Kovalentne side Keemilise sideme teooria põhiseisukohti vaatleme vesiniku molekuli tekke näitel: H + H H2 + 431 kJ Vaba vesiniku tuuma ümbritseb 1s kerasümmeetriline elektronpilv. Aatomite Ha ja Hb lähenemisel teineteisele tekivad kahte tüüpi elektrostaatilised jõud: 1. tõmbejõud ühe aatomi tuuma ning teise aatomi elektroni vahel, 2. tõukejõud kahe tuuma vahel. Kui teineteisele lähenevad kaks aatomit, mille elektronide spinnid on antiparalleelsed, siis esialgu on ülekaalus tõmbejõud, edasisel lähenemisel aga tõukejõud. H2 molekuli moodustumisel kattuvad aatomite elektronorbitaalid ning moodustuvad molekulaarsed kaheelektronilised pilved, mis ümbritsevad kahte positiivse laenguga tuuma. Tuumadevahelises alas on kattuvate elektronpilvede tihedus maksimaalne. Negatiivse laengu tiheduse suurenedes tuumade vahel tugevnevad märgatavalt erinimeliste laengute tõmbejõud, võrreldes vastavate jõududega üksikute aatomite vahel. Negatiivs

Keemia
KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED
14
doc

KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED

1. Keemia põhimõisteid ja põhiseadusi Keemia uurimisobjektiks on ained ja nende muundumised. Keemia on teadus ainete koostisest, ehitusest, omadustest, muundumisest ja sellega kaasnevatest nähtustest. Keemia põhiseaduste avastamiseni jõuti 18. saj lõpul, 19. saj alguses. 1.1 Massi jäävuse seadus Suletud süsteemi mass ei sõltu selles süsteemis toimuvatest protsessidest. Lähteainete masside summa võrdub lõppsaaduste masside summaga. (Laroiser, 1774a.) Keemilise reaktsiooni võrrandi kujutamisel avaldub seadus selles, et reaktsioonivõrrandi mõlemal poolel peab elementide aatomite arv olema võrdne. Reaktsiooni käigus aatomid ei kao ega teki ja et aatommass on püsiv, ei muutu ka ainete üldmass. N: 2H2+O2=2H2O (2 mol/1mol/2mol -> 4g/32g/36g) Reageerivate ainete masside summa võrdub lõppsaaduste masside summaga. 1.2 Energia jäävuse seadus Energia ei teki ega kao. Suletud süsteemis on energia hulk konstantne. Energia on seotud massiga: E= m*c2 (E- energiamuut; c2= 9*

Keemia
Materjaliteadus
37
docx

Materjaliteadus

Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (joonis 2- 17). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kritallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev (joonis 2-18). 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (nt. Mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahu kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist joonis 2-19. Nii saadakse nt suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia on nähtus , kus monokristalli omadused eri suundades on erinevad. See on seotud osakes

Materjaliteaduse üldalused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun