Sisekaitseakadeemia Päästekolledz ................ ........... VALGUSDIOODID Referaat Õppejõud: ..................... Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD.........................................................
Pooljuhtlaserid ehk valgusdioodid Valgusdiood elektroonikas kasutatav pooljuhtdioood, Tähendus mis kiirgab valgust. Rohkem tuntud nime all LED. Õige suurusega pärispinge rakendamisel elektroodidele hakkab vagusdiood kiirgama kindla lainepikkusega valgust, mis sõltub kestast ja teistest komponentidest, mida diood sisaldab Kaks kontakti anood ja Kuidas töötab ? katood. Päripingestamisel rakendatakse LED-i anoodile positiivne ja katoodile negatiivne pinge. Vastupidisel juhul valgusdiood ei sütti. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Televiisorid, raadido, telefonid, Kasutamine kalkulatorid, led käekell Tänan kuulamast !
KUIDAS SÄÄSTA ENERGIAT? Kodune majapidamine. · Lülitage välja tühjas toas põlev lamp · Uute elektripirnide paigaldamisel eelistage säästupirne või valgusdioode (LED-e) · Küttekulude vähendamiseks laske vajadusel uuenda küttesüsteem, täiustada hoone soojustust ja ventilatsioonisüsteemi ning vahetage vanad aknad energiasäästliku- mate vastu. Valgusdioodid ja säästupirnid. · Valgusdioodid - 30-60 millivatti elektri- energiat. · Valgusdiood suunatulelaternad. · Säästupirn võtab 4-5 korda vähem elektrit kui võtab tavaline pirn. Kodune majapidamine · Teleri, audio- ja videotehnika mittekasutamisel on mõtekas need kohe ootereziimile lülitada. · Akulaadijad jätkavad seinakontakti jäädes voolu tarbimist. · Toidu valmistamisel asetage potile kaas peale. Kodune majapidamine · Pesumasina kasutamisel eelistage madalaid temperatuure
........................................................................................................4 1.Programm, mis lülitab nupuvajutusel sisse kaheksa valgusdioodi..................................4 2.Programm, mis nupuvajutusel kuvab 7-segmendilisel näidikul etteantud kümnendarvu. .............................................................................................................................................5 3.Programm, mis nuppu all hoides süütab valgusdioodid etteantud viivitusega ühekaupa järjekorras. Nn. ,,Kiti tuli"...................................................................................................6 Kokkuvõte...............................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus...............................................................................................................10 LISAD.................................................
võib kasutada õrnade objektide valgustamiseks. Kiudoptilised valgustid on praegu veel suhteiselt kallid ning neid kasutatakse peamiselt muusiumides ja kunstigaleriides väljapanekute valgustamiseks ning hotellides ja ööklubides eriefektide loomiseks, kus neid põimitakse, seotakse ja punutakse omavahel või lihtsalt riputatakse lae alla, nii et valgustitest moodustatavad valguskardinad. Kasutadakse veidi fantaasiat, võib kiudoptikat edukalt kasutada ka dekoratiivsete valgustitena kodus. Valgusdioodid (LED) On imepisikesed pooljuhhidest seadmed, mis muunduvad elektri ühte teatud värvi valguseks. Tavaliselt kasutatakse valgusdioode autoarmatuuride, kalkulaatortite ja stereodi ekraanide taustavalgustitena. Ent tehnoloogia kiire areng on meieni tooonud valgusdioodid, mis annavad piisavalt eredat valgust, mistõttu neid saab kasutada ka värviliste valgustitena sisekujunduses (mitte ainult ekraanide taustavalgustitena) –
Ksenoon valgus- Ksenoonlamp toodab valgust gaaskaarleegi abil. Ksenoontule süttimiseks läheb vaja pinget 20 000V, mille tootmiseks kasutatakse spetsiaalset elektroonikaplokki. Ksenoonlamp on umbes 2,5 korda suurema valgustootlikusega 2-3 korda väiksema voolutarbe juures. Samuti on ksenoontule poolt toodetav valgus päevavalguse spektrile lähemal ja seega silmale sõbralikum ja värve vähem moonutav LED- LED (Light Emitting Diodes) valgusdioodid põhinevad pooljuhtidel ja muudavad elektrivoolu koheselt valguseks. Tänu sellele ei ole soojuskadusid. Valgusdioodid toodavad väikestele mõõtmetele hoolimata palju valgust väikese energiakuluga. Samuti on ületamatu nende eluiga. Kui võrrelda LED-tehnoloogiat halogeenlampidega, oleks see just kui võrrelda Hi- Fi süsteeme lampraadiotega. Päevasõidutuled- Eesti Vabariigi seaduste järgi peavad mootorsõidukitel põlema esituled ka päevasel ajal
vajavad toiteks alalispinget. Samuti on alaldeid tarvis raadio teel edastatud heli-, video- ja teabesignaalide dektekteerimiseks. Päikesepatareid ehk fentiilfotoelemendid kasutatakse päikeseenergia valgusenergiaks muutmisel. Valgusdioodid leiavad tööd indikaatoreina elektroonikaseadmeis, tekstide ja numbrite kuvamises jms. Ka pooljuht laserid on loomuselt valgusdioodid. Mis on transistor? Kus kasutatakse? Transistor on pooljuhtseadis elektrisignaalide võimendamiseks, muundamiseks ja genereerimises. Valmistatakse ränist.
Varikappe kasutatakse võnkeringide häälestamiseks soovitud sagedusele. Valgusdiood Valgusdiood on pooljuhtseadis, mis muundab elektrienergiat valguskiirguse energiaks. Valgusdiood tarbib tunduvalt vähem energiat kui hõõglambid. Kui esialgu leidsid nad kasutamist indikaatoritena, siis on viimasel ajal suure valgusviljakusega valgusdioodide kasutusevõtmise tulemusel hakanud levima valgusdioodide kasutamine valgustuspaigaldistes. Valgustuspaigaldistes kasutatavad valgusdioodid on väikepingelised (enamasti alalispingel 3 7 V talitlevad) väikesemõõtmelised (läbimõõduga 1 5 mm) pooljuhtseadised, mis on varustatud sisseehitatud nõguspeegli ja läätsega ja mis kiirgab valgust kitsama või laiema vihuna mingis ühes suunas. Nad on nii värvilised (kollased, punased, rohelised, sinised) kui ka valged. Valgustuseks ettenähtud valgusdioodid on 1 5-vatised, nimipinge 3,6 või 6,8 V, valgusviljakus 10 30 lm/W ja eluiga kuni 40 000 tundi
LED Valgusdiood on elektroonikas pooljuhtdiood, mis kiirgab valgust. Valgusdioodi tähistamiseks kasutatakse ka lühivormi LED (inglise keelest Light-Emitting Diode 'valgust kiirgav diood'). Õige suurusega päripinge andmisel elektroodidele hakkab valgusdiood kiirgama kindla lainepikkusega valgust, mis sõltub sellest materjalist, millest diood koosneb. Tavaliselt tarbivad valgusdioodid 30-60 millivatti elektrienergiat. Alles 1990. aastate lõpus tulid kasutusele sinist valgust kiirgavad dioodid. Siis hakati dioodidest esmakordselt saama ka valget valgust, kui punane, roheline ja sinine valgusdiood koos samas korpuses tööle pandi. Teise tehnoloogia järgi saadakse valge, kui osa sinisest valgusest muundatakse kollaseks. Kollane ja sinine koos loovad valge valguse illusiooni. Valgusdioode kasutatakse mitmesugustes elektroonikaseadmetes indikaatoritena, televiisori-
Sisuliselt on tegemist dioodiga, millel mõni omadus on «aretamise» käigus eriti esile toodud. Näiteks iga diood läheb lühisesse, kui talle rakendatud vastupinget tõsta üle taluvuspiiri (50 kuni mitu tuhat volti). Diood on siis omadega igaveseks läbi. Stabilitron (ehk Zener) aga taastub pärast lühist, see ongi tema põhiline tööreziim (tegelikult asi lühiseni ei lähe). Tõsi, koormustakistita põleks ka stabilitron heleda leegiga... LED-id ehk valgusdioodid on kõigile tuttavad. Seal kasutatakse vidinat päriühenduses. Pingelang on LED-il enamasti üle 1,6 V (nt 1,6 V punastel isenditel, 2...3 V muudel värvilistel jne). Ka tavaline klaaskestaga diood hakkab päripingel piisava voolu korral helendama, aga vaid hetkeks. Schottky diood on eriti madala pingelanguga ja seepärast mugav kasutada kas või arvutite toiteplokkides. Dioodide sugulaste hulgas on veel mitmeid teisi Gunni diood, varikap ehk mahtuvusdiood, laserdiood, tunneldiood jne.
Väljundseadmed Võimaldavad esitada väljastatavaid andmeid inimestele arusaadaval kujul või edastada neid sidekanalite kaudu teistele süsteemidele. Monitorid Monitor ehk kuvar on arvuti visuaalne väljund. Erinevad monitori liigid on CRT (Cathode Ray Tube) ehk elektronkiirekuvar, LCD (Liquid Crystal Display) ehk vedelkristallkuvar, PDP (Plasma Display Panel) ehk Plasmakuvar ja OLED (Organic Light-Emitted Diode) ehk Orgaanilised valgusdioodid. Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht · http://www.annaabi.com/materjal-13861-arvuti-sisend-ja-väljundseadmed-kuvarid-e- monitorid
esituledes jm. 5. LED Valgusdiood ehk LED (Light-emitting diode) pooljuhtdiood, mis asub epoksüvaigust kapslis ning kiirgab valgust. LED-tehnoloogia on jõudnud nii kaugele, et mitmes valdkonnas on see võetud kasutusele hõõglambi, neooni ja luminofoorlambi parima alternatiivina. Peamisteks eelisteks alternatiivide ees on valgusdioodil suurus ja väga väike energiatarbivus, ning kuna valgusdioodid muudavad peaaegu kogu toodetava energia valguseks, siis on nende valgus väga hele ja intensiivne. Õige suurusega päripinge andmisel elektroodidele hakkab valgusdiood kiirgama kindla lainepikkusega valgust, mis sõltub sellest materjalist, millest diood koosneb. Tavaliselt tarbivad valgusdioodid 30-60 millivatti elektrienergiat. Alles 1990. aastate lõpus tulid kasutusele sinist valgust kiirgavad dioodid. Siis hakati dioodidest
valgusega kiiritamine fotoluminestsents elektrivool elektroluminestsents elektronidega pommitamine (katoodkiirega kiiritamine) katoodluminestsents keemiline reaktsioon kemoluminestsents Luminestsentskiirgust võib nimetada «külmaks» kiirguseks, sest reeglina on ta hästi jälgitav eelkõige madalatel temperatuuridel. Järelhelendus: luminestsents jääb lühikeseks kuid lõplikuks ajavahemikuks kestma ka peale ergastava protsessi peatamist. luminofoorlambid ja valgusdioodid on märksa suurema valgusviljakusega kui hõõglambid. Luminofoor Luminestseerivaid aineid kutsutakse luminofoorideks (kr k phoros kandja) nt paljud orgaanilised värvained, väikesi lisandihulki sisaldavad anorgaanilised ained. Huvitav katse - kemoluminestsents http://www.youtube.com/watch? v=ze0RSp3OBwg
olekuga saame moodustada erinevaid arvsüsteeme ning arvnumbreid. Antud ülesandel kasutame kahendkoodi, mille valem on: X ...a3 23 a2 22 a1 21 a0 20 Sümbol ,,X" tähistab süsteemi summat, sümbolid ai tähistavad signaali olekut 0 ja 1. Meie jadaloendur loendab kuni 16 (0...15) arvu, seega kasutame valemi osa a3 23 a2 22 a1 21 a0 20 , et saada maksimum 16 numbrit. Meie skeemis on binaarkoodi näitajaks punased valgusdioodid, kus punane värv vastab olekule 1 ja valge värv olekule 0, lisaks on meil 7-segmendiline indikaator element (digitaalne ekraan, display) näitamaks süsteemi summat X. Seitsme-segmendiline ekraan näitab 16 numbit, sümbolitega: 0,1,2,3,4,5,6,7,8,9,a,b,c,d,e,f. Binaarkoodile vastavad olekud on järgmised: Binaarkoodi summeerimisel alustame reeglina kõige vähem tähtsamast bitist ai , mis on kõige parempoolne bitt ning lõpetame kõige suurema tähtsusega bitiga, kõige vasakpoolne bitt
LED-e kasutatakse ka vähiravis ravimiaktiveerijana (valgusteraapia) ja kosmoselaevades taimelavade valgustitena. Tööpõhimõte Valgusdioodi kiirgus kujutab endast elektroluminestsentsi, mis tekib elektriliselt ergastatud elektronide ja aukude rekombinatsioonil. Enamjaolt koosneb tavaline LED kahest elektroodist ja pooljuhtmaterjalidest tehtud kiibikesest, mis on uputatud plastikkesta sisse. LED Segmentelemendid Segmentelemendid on ühte korpusesse valatud erikujulised valgusdioodid, millede üheaegsel lülitamisel saab moodustada numbreid ja tähti. 3 Hõõglamp Hõõglamp on valgustusseade, kus helendub elektrivoolu poolt kõrge temperatuurini kuumutatud hõõgniit. Hõõgniit valmistatakse volframist, kuna selle sulamistemperatuur on kõrgeim. Umbes meetri pikkune ja u 50 m jämedune volframtraat on vormistatud ühe või kahekordse spiraalina mahutamaks seda väikesesse ruumi. Hõõgniit paikneb klaaskolvis, mis on väliskeskkonnast õhukindlalt eraldatud
4. Alaldav pn-siire (tekkimise tingimus) 5. Bipolaartransistorid (tööpõhimõte) 6. Darlington´i lülitus (liittransistor) 7. Formeerkanaliga MOP väljatransistor 8. Indutseerkanaliga (n-tüüpi) MOP-transistor 9. Indutseerkanaliga väljatransistor 10. Pooljuhtdioodid 11. Stabilitron 12. Türistor (ehitusskeem, pinge-voolu karakteristikud) 13. Väljatransistoride liigitus (koos tingmärkidega) 14. Elektronkiiretoru 15. Optronid 16. Optronid. Kõige kiiretoimelisem optron 17. Valgusdioodid 18. Vedelkristallpaneel. Eelised, puudused. 19. Resistiivne pingejagur 20. Bipolaartransistori töö lüliti režiimis 21. Bipolaartransistori väljundkarakteristikud ÜE-lülituse jaoks 22. Emitterijärgija. (skeem, pingevõimendustegur) 23. Galvaaniline (otse) sidestus võimendites (eelised, puudused) 24. Lihtne "voolupeegel" 25. Negatiivne tagasiside võimendites 26. Positiivse tagasiside mõju võimendi parameetritele 27. RC - sidestus (eelised ja puudused) 28
- Punktdioodid (väike pn-siirde pindala, kiiretoimelised) - Stabilitronid e. Zener-dioodid (vastupingestus), stabistorid (päripingestus). Parameeter stabiliseerimispinge (3...1000 V). Diagramm ja skeeminäide. - Schottky dioodid (kiiretoimelised). - Varikapid (vastupingestus). Parameeter mahtuvus. Kasut. LC- kontuurides. - Fotodioodid (vastupingestus). Korpuses ava. Valgus genereerib pn-siirdes vabu l/k. Päikesepatareid. Parameeter valgustundlikkus, efektiivsus 20...30% - Valgusdioodid (LED) (päripingestus). Klaaskorpus.Parameeter kiirguse värvus. Laserid (heterosiire, resonaator, kiirgus koherentne). - Optronid. Ühes korpuses valgusdiood + fotodiood/transistor või struktuur: valgusdiood/laser valgusjuht fotodiood/transistor. Optroonika.
Liigitus: Toitetrafod. Kõrgsagedustel ka sobitustrafod. Südamik ferromagnetiline: madalal sag. 50 Hz teras, kõrg.sag. ferriit. Ülekandetegur (keerdude arvu suhe w1/w2=U1/U2; P1 P2) f) Infoesitusseadised Vaakumseadised: hõõglampindikaatorid, kineskoobid (25...30 kV!), magnetronid (2,4 GHz) Plasmaseadised: tärkindikaatorid, värvikuvarid Vedelkristallseadised e. LCD: eestvalgustusega (käekellad) ja tagantvalgustusega (kuvarid) Pooljuhtseadised (valgusdioodid e. LED, laserid) g) Pistmikud Seadmete omavaheliseks ühendamiseks. Kaks poolt: pistik ja pesa (male, female). Olmes võrgupistmikud, audio-video-, antennipistmikud, arvutipistmikud. Standardiseeritud: DIN, ISO ja IEC Euroopas ja RCA USAs, Jaapanis, MIL USA armees. Valikul tähtsad vool ja pinge, keskkond ja eluiga. Tavaliselt messing. Audiotehnikas ka kullatud kiht (ei oksüdeeru). SCART (video ja audiosignaalid), USB, RJ (telefonikaabel), HDMI jne.
Kõrgsagedusdioodid (lülitus-, detektor- ja segustidioodid). 3. Ülikõrgsagedusdioodid (PIN-dioodid, Schottky dioodid). 4. Stabilitronid (Z-dioodid ja temperatuurkompenseeritud tugidioodid). 5. Siirdeprotsesside liigpingelahendus-dioodid (TAZ-supressordioodid). 6. Mahtuvusdioodid e. varikapid (Esaki dioodid). 7. Takistusdioodid (CCR-dioodid). 8. Generaatordioodid (Gunni dioodid). 9. Sageduskordistusdioodid (varaktorid). 10. Valgusdioodid, laserdioodid, fotodioodid. Erinevat tüüpi dioodide tingmärgid on toodud joonisel 3.4. Pooljuhtdioodide elektrilisi omadusi iseloomustab pinge voolu tunnusjoon IA = (UAK). Dioodi pinge-voolu tunnusjoon on toodud joonisel 3.5. Kui diood on päripingestatud, s. t. anoodil on katoodi suhtes positiivne pinge, siis juhib diood voolu ja päripingelang on väike. Kui diood on vastupingestatud, siis dioodi läbib ainult väga väike vastuvool. Kui vastupinge on suurem kui dioodi
aasta lõpuks : Energiatõhusamaid valgustustooteid kasutusele võttes säästavad Euroopa majapidamised energiat ja panustavad ELi kliimakaitse eesmärkide saavutamisse. 2.Seniste hõõglampide asemele pakutavad alternatiivid : 1. Energiamärgistuse klassi C kuuluvad täiustatud hõõglambid 2. Energiamärgistuse klassi B kuuluvad täiustatud hõõglambid 3. Kompaktluminofoorlambid 4. Valgusdioodid (LED-lambid) 3.Millised on nende alternatiivide plussid ja miinused ? (võrdlus hõõglampidega ) Plussid Miinused Suurem energiatõhusus Hind kõrge Paremad alternatiivid Ei kannata palju lülitamist Parem teave toote kohta Lambid soojenevad aeglasemalt Suurem energia kokkuhoid ja väiksem kulu Igal lambil on oma kindel töötemperatuur
varjutused. Miks tekib poolvari? Selgitage poolvarjulist kuuvarjutust. Poolvari on ruumipiirkond, kus osa valgusallikast jääb eseme serva taha, osa veel paistab, seega on ka valgus seal nõrgem kui täielikult valgustatud alal. Poolvari on seda laiem, mida suurem on valgusallikas ja mida lähemal see asub. Näiteks Päikese poolvari on üsna kitsas, kuna Päike asub väga kaugel. LED-lampide (valgusdioodlampide) valgusest tekkivad poolvarjud on väga kitsad, kuna nende sees olevad valgusdioodid on väga väikeste mõõtmetega. Kui klassis on terve lagi kaetud suurte valgusallikatega, siis täisvarju praktiliselt ei tekigi ja see on loomulikult hea – varju piirkonnas on halb lugeda. Kas on võimalik poolvarjuline päikesevarjutus? Viirutatud osa varjukoonuse joonisel tähistab poolvarju, kus Maa või Kuu varjab vaid osa päikesekettast. Näeme, et see on palju suurem ja vastavalt on suurem ka osalise varjutuse tõenäosus.
põhiosaks on pooljuhtkristalli tekitatud P-N- siire, mis on varustatud eri osadega ühendatud viikudega ja paigutatud standardsesse hermeetilisse kesta. Kest võib olla kas klaasist, plastist või metallist. Metallkesti kasutatakse reeglina suurevoolulistel dioodidel ja tavaliselt on see parema jahutuse võimaldamiseks ühendatud dioodi katoodiga. Enimlevinud eriotstarbelised dioodid Stabilitronid (zenerdioodid) Mahtuvusdioodid Valgusdioodid Fotodioodid. Alaldusdioodid Alaldusdioodid on ette nähtud vahelduvvolu muundamiseks alalisvooluks toite otstarbel. Seega on nad suurevoolulised dioodid , mille lubatav pärivool on mõnesajast milliamprist sadade ampriteni. Lubatav vastupinge ulatub alaldusdioodidel sadadest tuhandete voltideni. Schottky alaldusdioodid Lülitidioodid Lülitidioodid on ette nähtud vooluahelate katkestamiseks ja sulgemiseks, mistõttu on
värvifiltrist nende vahel. Iga värvilise punti kohta ekraanil on tegelikult ekraanil kolm punkti: üks punase värvifiltriga, üks rohelise ja üks sinisega. Punkte LCD monitoril juhib digitaalne juhtseade, mis kasutab üldjuhul TFT (Thin Film Transistor) tehnoloogiat. PDP (Plasma Display Panel)- Plasmakuvar, mille puhul tekitavad pildi gaaslahendused OLED (Organic Light-Emitted Diode)- Orgaanilised valgusdioodid. Kasutavad orgaanilist kelmet, mis on kaetud fluorestseeruvate molekulidega ja elektrilaengu saades hõõguvad. Uus tehnoloogia, mis võimaldab veelgi õhemaid ja teravama pildiga kuvareid. Monitore iseloomustavad: Ekraani mõõt- Mõõdetakse ekraani diagonaali. Esitatakse tollides. Nt 17'' või 63''.Nimimõõtmed ja maksimaalne kuvaala diagonaal. Kaadrisagedus-Sagedus millega toimub kaadri uuendamine. Tavaliselt 50-90 Hz. Soovituslik oleks vähemalt 70 Hz
takistab selle läbipääsu teises suunas. Kui päri või vastuvool juhtub olema liiga tugev siis diood hävib.Kasutusalad- toiteplokkides, kus nad muudavad vahelduvvoolu (AC) alalisvooluks (DC). Selleks on vaja nelja dioodi või dioodsilda (mis koosneb neljast dioodist), trafot ja kondekaid. Dioode kasutades tuleks vaadata ka seda kas dioodid antud pinget ja voolu ka kannatavad. Sellega hoiate ära dioodi ja võibolla ka muude komponentide riknemise. Valgusdioodid-indikaatoreina elektroonikaseadmeis, tekstide või numbrite kuvamiseks. Pingestamata p-n siire Kui ühes pooljuhtkristallis tekitada kaks erineva juhtivusega osa, üks elektronjuhtivusega ja teine aukjuhtivusega, siis nende erinevate juhtivustega osadeüleminekupiirkonda nimetatakse p-n-siirdeks. Selline olukord saadakse pooljuhtkristalli erinevate lisandite sisseviimise teel. Sellises kristallis on n-osas külluses elektrone ja p-osas külluses auke
Veebikaamera tüüpiliselt hõivab pilti JPEG või MPEG failid ning laeb ülesse veebi serverisse Võimaldavad esitada väljastatavaid andmeid inimestele arusaadaval kujul või edastada neid sidekanalite kaudu teistele süsteemidele. Arvuti visuaalne väljund. CRT (Cathode Ray Tube) elektronkiirekuvar LCD (Liquid Crystal Display) vedelkristallkuvar PDP (Plasma Display Panel) Plasmakuvar OLED (Organic LightEmitted Diode) Orgaanilised valgusdioodid. Tehnoloogia, mida kasutavad enamus televiisoreid ja kineskoopkuvarid. Lame ja õhuke kuvar, mida kasutatakse elektronkäekellade, kalkulaatorite, mobiiltelefonide, süle ja pihuarvutitel. Personaalarvutid, telerid. Kaks tehnoloogiat värvide esitamiseks Passive matrix Active matrix sagedam ekraanivärskendus. Kasutusvaldkond arvutikuvarid ja televiisorid. link Kasutavad orgaanilist kelmet, mis on kaetud fluorestseeruvate molekulidega ja elektrilaengu
elektrograafilisel protsessil, mis algselt töötati välja paljundusmasinate jaoks. Esimesed töötavad laserprinterid valmisid 70.aastate alguspoolel (IBM,Fujitsu). Laserkiired tekitavad elektrostaatilise laengu pildist ja edastavad selle laetud vastuvõtjale, mis annab toonerile vastava elektrostaatilise laengu. Enne printima hakkamist loeb printer mällu kogu lehekülje, mille puhul vajatakse üsna suurt mälumahtu. Valgusallika (laseri) asemel tuhandeid üliväiksed valgusdioodid. Valgustundliku kihiga kaetud pöörlevat trumli valgustamine toimub valgusdioodide süütamisel ja kustutamisel. Sellel tehnoloogia puhul puudub vahetu mehaaniline kontakt prindipea ja andmekandja vahel, pole vaja kasutada värvilinti. Tindiprinteri printimispea Sissemonteeritud mootorit skännerib printimispea vasakult paremale liikudes lehel horisontaalsete ridadena. Kui rida saab prinditud, liigub paber jälle sammu võrra edasi.
Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p3 Elektronskeem: +33|2)8)18)5) Elektronite arv: 33 Neutronite arv: 42 Prootonite arv: 33 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -III, 0, III, V Kristalli struktuur: romboeedriline Füüsikalised omadused: Aatommass: 74,92160 Sulamistemperatuur: 816 °C (rõhul 38,6 atm.) Keemistemperatuur: 615 °C (sublimeerub) Tihedus: 5,72 g/cm3 Värvus: hall, hõbedase läikega Elemendi, ühendite kasutusalad: laserprinterid puidu immutamine klaas, laserid ravimid valgusdioodid Arseeni ajalugu. Sõna arseen on laenatud Pärsia sõnast Zarnikh, mis tähendab ,,kuninga kollast". Sõna laenajateks olid kreeklased, kes selle arsenikon'iks muutsid. Arseeni on teatud ja kasutatud nii Pärsias kui ka mujal juba väga ammustest aegadest. Kuna arseeni sümptomid kattuvad kohati mõne levinud haigustega, kasutati seda tihti mõrva otstarbel kuni Marsh'i testi, tundliku keemilise testi, mis tuvastab arseeni esinemise väga tõhusalt, leiutamiseni
Need elemendid on sidestatud ainult valguskiire abil ja seepärast kasutatakse neid erinevate ahelate elektrilise sidestuse vältimiseks. Vastuvõtu poolel olevaks kiirgusallikaks on reeglina infrapunases piirkonnas töötav valgusdiood. Väljundi poolel on kiirguse vastuvõtjaks fotodiood, fototransistor, türistor või takisti. Vastavalt sellele on olemas dioodoptronid, transistoroptronid, türistoroptronid ja takistioptronid. 31. Valgusdioodid ja nende kasutamine. Valgusdiood on elektroonikas kasutatav pooljuhtdiood, mis kiirgab valgust. Valgusdioodi tähistamiseks kasutatakse ka lühivormi LED (inglise keelest Light-Emitting Diode 'valgust kiirgav diood'). Õige suurusega päripinge rakendamisel elektroodidele hakkab valgusdiood kiirgama kindla lainepikkusega valgust, mis sõltub kestast ja teistest koostiselementidest, mida diood sisaldab. Valgusdioodil on nagu tavalisel dioodilgi kaks kontakti anood ja katood
normaalsest tervest nahast hästi läbi ja ei kahjusta sealseid rakke. Tätoveeringuga värvitud rakus see kiirgus neeldub ja piisava doosi korral raku temperatuur tõuseb ning rakk hävineb - organism viskab selle endast välja nagu pinnu sõrmest. Poole tunniga siin midagi ära ei tee, sest organism vajab uue olukorraga kohanemiseks, ümber korrastumiseks ja kasvamiseks aega, aga mõne seansi vältel võib niisugune skalpellita lõikamine hävitada nii tätoveeringu kui ka portveinipleki. Valgusdioodid vahetavad üha enam külmlaserid välja, kuna nad annavad laiema hajusa valguskiire ega nõua akupunktuuripunkti leidmisel ja aktiveerimisel nii suurt täpsust kui laserid. Vaskaurude laseri eeliseks teiste laserite ees on see, et sobiv lainepikkus ja kiiretest intensiivsetest impulssidest koosnev kiirgus on veresoonte ning nahadefektide termiliseks töötlemiseks parem kui teiste laserite kiirgus ja seetõttu ei kahjustu normaalne terve kude ega teki ebasoovitavaid arme.
-NO2, aga nad võivad suurendada fosforestsentsi. Antud funktsionaalsed rühmad indutseerivad magnetvälju, mis soodustavad tripletsesse olekusse üleminekuid (spinn pöördub kergemini) 3. Hapnik kustutab fluorestsentsi (fotokeemiline oksüdeerimine) 4. Eksisteerib sõltuvus pH-st (suurendamine - intensiivsem fluorestsents. Vähendamine - nõrgem fluorestsents). 29.Seadme skeem selgitusega Source: Võib olla Xe, Hg, Laserid, Valgusdioodid. Valgus sattub monokromaatorisse, kus toimub lainepikkuse valimine. Siis valgus läbib proovi. Siis ta sattub detektori sisse (fotokordistid, CCD), kus toimub molekuli või tema laengu identifitseerimine. Teine pool valgust sattub monokromaatorisse number 2, kus jälle toimub lainepikkuse valimine ning lõpuks toimub fluorestsents. Möödetakse fluorestsentsi spekter ja maksimaalse emisiooni lainepikkuse jaoks mõõdetakse ergastusspekter. Oluline
juhtiva kihiga. Ekraani nurkadesse on paigutatud elektroodid, mille kaudu tekitatakse ekraani pinnale ühtlane elektriväli. Kasutatakse vahelduvvoolu generaatorit. Projekteeritud mahtuvuslik: ekraani pinnale moodustatakse juhtivatest ribadest võrk. Ribad kuhu salvestub laeng on isoleeritud ja nende vahel on mahutavus. 3. Infrapunapuute ekraan rahaautomaadid, tahvelarvutid. Ekraani servadesse IP-valgusdioodid, mille kiirtest moodustub ekraani ette võrgustik. Vastasservadesse IP-andurid, iga kiir langeb ühele andurile. Kui kiir levib kaitseklaasi sees siis täieliku sisepeegeldusega IP-puuteekraan. 4. Akustilise laine impulstuvastus servadesse piesoandurid. Ekraani puudutamisel tekivad akustilised lained, mis eemalduvad puutekohast. Andurid muudavad energia elektrisignaaliks, tekib lainepilt, mis viiakse kokku kontrolleri mälus oleva pildiga. Nii
docstxt/125482860476476.txt
elektrivälja järgi. Kui valgus läbi lasta, säilib esialgne polarisatsioon. LCD jaoks on vaja valgusallikat, kasutatakse kolme varianti: ekraanitagust peeglit(kas kalkukad, käekellad/ ei toimi hämarates tingimustes), ekraanitagust valgusallikat(heleda valguse korral halvasti vaadeldav), kombineeritud meetod(ei ole tõhus, aga kas GPS väljas/sees) LED ehk valgust eraldav diood. Ekraanitaguseks aktiivseks valgusallikaks on valgusdioodid. LED-kuvarite puhul on vaja valgusallikat vähem jahutada, sest LED-id tarbivad vähem voolu. Seetõttu saab teha õhemaid ja kergemaid ekraane. Puuduseks see, et heleda valguse korral on vedelkristallidelt peegelduv valgus intensiivsem tagumise valgusega, seega on pilt halvasti vaadeldav. OLED ehk orgaaniline valgust eraldav diood. Koosneb neljast kihist: 1. Alus, mis võib olla painduv plastmass 2. Anood, mille läbi liiguvad elektronid 3. Orgaanilised
2.3.2 Fotokordisti 4.3 Valgust emiteerivad seadised 4.3.1 Hõõglamp ja sellel põhinevad indikaatorseadised 4.3.2 Huumlamp ja sellel põhinevad indikaatorseadised 4.3.3 Vaakuumluminestsentsindikaator 4.3.4 Valgusdiood ja sellel põhinevad indikaatorseadised 4.3.5 Laserdiood 4.3.6 Plasmapaneel 4.3.7 Elektroluminestsentspaneel 4.3.8 Elektronkiiretoru 4.4 Optronid 4.5 Valguskiirgust mõjutavad seadised 4.5.1 Vedelkristallid ja LCD-paneel Kasulik meelde jätta: - Valgusdioodid - Optronid, kõige kiiretoimelisem optron - Elektronkiiretoru - Vedelkristallpaneel. Eelised, puudused. Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 1 (43) 4.1 Optoelektroonika mõiste ja optoelektroonsete seadiste liigitus Optoelektroonika on elektroonika haru, mis tegeleb valgussignaalide elektrilisteks (ja vastupidi) muundamise teooriaga ning selle rakendamisega infotöötlus-,
vooluimpulsside jada. Vooluimpulsse saab tasandada filtritega,näiteks konden- saatoritega. Pooljuhtdioodide liike. Kõige laialdasemalt kasutatakse dioode vahelduvvoolu alaldamiseks. Dioodidel töötavad alaldid paljudes kodumasinate toiteseadmetes, liiklusvahendite elektrisüsteemides ja mujal. Eriotstarbelised dioodid: ventiilfotoelemendid ja päikesepatareid, GaAs ja GaP ühenditest valmistatud dioodid on valgusdioodid (ingl. LED). Pärivoolu korral hakkab see kiirgama valgust. Kiirguvad footonid saavad energiat elektronide ja aukude rekombineerumisest. Rekombineerumisel langeb elektron kõrgemalt energiatasemelt madalamale valentsitsooni ja see vabastabki energiat. Valgusdioode kasutatakse kaasajal indikaatoritena, kuna nad tarbivad tavalistest lampidest oluliselt vähem energiat. Valgusdioode võidakse kasutada ka lihtsamate tekstide ja numbrite esitamiseks automaatikaseadmetes või mõõteriistades
Magnotoreoloogilised Magnetvälja tugevuse erinevus Viskoossuse muutus II tüüpi (energiat muundavad) Elektroluminestsents Pinge Valgus Fotoluminestsents Kiirgus Valgus Kemoluminestsents Konsentratsioon Valgus Termoluminestsents Temperatuuri erinevus Valgus Valgusdioodid Pinge Valgus Päikesepatareid Kiirgus (valgus) Pinge II tüüpi ( pööravat energiat muundavad) Piesoelektrikud Deformatsioon, pinge Pinge, deformatsioon Pinge, temeratuuri Püroelektrikud Temperatuuri erinevus, pinge
lülitamisel p-osa külge) liituvad välise allika ja tõkkekihi elektriväljad. § Siire sulgub (juba väikestel vastupingetel) enamuslaengukandjatele veel kindlamini kui pingestamata olekus. DIOODIDE RAKENDUSI: pooljuhtdioodid-vahelduvvoolu alaldamiseks, moduleeritud elektrivõngete detekteerimiseks (näiteks raadiovastuvõtjates), ka sageduse muundamiseks ja segustamiseks ülikõrgsagedustel. Dioode kasutatakse ka valgustundlike elementidena ja päiksepatareidena. Valgusdioodid(väikesed pirnikesed) TRANSISTORITE RAKENDUSI: Transistoreid kasutatakse elektrisignaalide muundamiseks, võimendamiseks ja genereerimiseks. 12) ja 13) VAHELDUV VOOL JA TRANSFORMAATORID LC VÕNKERING: Elektriskeemidel kujutatakse seda tavaliselt nn. võnkeringina, mis koosneb induktiivsusest L ning mahtuvusest C § IGAL juhil on nii mahtuvus kui ka induktiivsus Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub
Seejuures jagunevad dioodid kahte suurde gruppi: 1. põhidioodid 2. eridioodid Põhidioodid leiavad kasutust PN siirde põhiomaduses, see on ühesuunaline elektri juhtivus. Põhidioodidest enam levinud on alaldus dioodid, peale nende on veel kõrgsagedus dioodid, milles leiab kasutamist mingi teine PN siirde omadus peale põhiomaduse nagu näiteks PN siirde mahtuvuse muutus vastupinge muutumisel või valgus nähtused PN siirdes jne. (Stabilitronid, varikapid, valgusdioodid, fotodioodid jne.) 1.7 Alaldus dioodid Alaldus dioodid on dioodid, mis on ette nähtud kasutamiseks alaldus lülitustes, selleks, et muundada võrgusageduslikku vahelduvpinget alalispingeks. Alaldusdioodide eriliigi moodustavad kõrgsageduslikud alaldusdioodid, millised leiavad kasutamist kõrgsageduslikkudes toiteblokkides, kus alaldatava pinge sagedus võib olla 20 KHz kuni 100 KHz. Alaldusdioodid on suure võimsuselised dioodid. Nende
liigutata mitte lugejat, vaid veetakse kood lugemisakna eest läbi. Sellised seadmed meenutavad oma välimuselt ja ka kasutusviisi poolest magnetkaardilugejaid, magnetriba asemel on kaardil aga vöötkood. CCD-lugejad CCD-lugejad väljastavad mitme LED-i abil valgusriba, mis peab ulatuma üle koodi. Seetõttu on CCD-lugejate puhul oluliseks parameetriks lugemislaius, millega on ära määratud suurim loetav koodipikkus. Valgusdioodid vilguvad vaheldumisi sagedusega 50..200 Hz. Sellist sagedust inimsilm ei taju ja seetõttu näeb kasutaja ühtlast valgusriba. Lugemismehhanism peab arvet, millise valgusallika poolt millisel ajahetkel genereeritud valgussignaal CCD-sensorile jõuab ning koostab selle põhjal tervikliku koodipildi. Lugeja võib alustada tööd, kui vajutatakse vastavat lülitit või kui ta jõuab piisavalt lähedale mingile pinnale
Wattsoni abil on võimalik tuvastada kogemata sisseununenud seadet üle kogu maja .Kui kodus on diiselgeneraator, väike tuulegeneraator või päikesepaneel, näitab seade ka toodetud võimsust. Seadme jälgimine võimaldab mõista erinevate elektriseadmete võimsust ja õppida vältima raiskavat käitumist. Iga kasutaja on hästi kursis oma majapidamise elektritarbimise hingeeluga. Lisaks numbritele näitab Wattson elektritarbimise taset värvitoonides. Seadme tagaküljel kumavad valgusdioodid: punaselt, kui tarbimise tase on kõrge; lillalt, kui tarbimise tase on keskmine; siniselt, kui tarbimise tase on madal. Wattson on piisavalt arukas, et õppida ära iga majapidamise ja kontori keskmine elektritarbimise tase ning selle põhjal näidata majapidamise kõrget ja madalat tarbimistaset. Värvitoonides tarbimise näitamine on eriti hea laste kasvatamisel. Punase tule alarmeeriva tähenduse õpib laps ära juba varakult, seega on lihtne talle selgeks
"Seda saab hõlpsasti lahendada arvuti maksimaalne aeg _delay_ms magada, ja arvestade mitu korda helistada _delay_ms saavutada soovitud viivituse järel. Soovi korral võite panna see arvutus arvesse eraldi funktsioon, mis saab helistada, kui teil on vaja edasi lükata. lesson1.c on üks võimalik lahendus. Õppetund 2: kaks vilkuv LED - Toimetulek Pins See osa põhineb eelmises osas. Nüüdseks oled ilmselt igav vaadates pardal LED vilkuma. See on hea. Proovime kinnihakkamine mõned muud valgusdioodid. Kui üritate seda, leiad nad kõik vilguvad koos. Miks? Sest sa palusid seda PORTB = 0xFF; . Nutikamad lugejad võisid arvasin, et kirjalikult kõik 1 on sadama paneks kõik sõrmed, et 1. Kui sa oled uus siin ... ma lihtsalt ütlesin seda. Samal põhjusel, kirjutades 1 a ühele natuke sadama registrisse pöörleb ainult et pin on. Tuletame meelde, et Arduino pin kaart ütles, et pin 13 - LED - on PB5. Teisisõnu, hammustas 5 port B v 0x20
4 Tegelikult jagas esimene prisma valge valguse osadeks ja teine prisma ühendas tekkinud valguse, mida murdes läbi prisma valguslained murduvad erinevalt, sellepärast lahutub valge valgus erivärvilisteks valgusvöötideks ehk valgus murdub põhivärvideks. 2.2 Optiline kiirgus Optilise kiirguse allikateks on laserdioodid ja valgusdioodid. Jaguneb ultravioletkiirguseks, nähtavaks valguseks ja infrapunakiirguseks. Laserdioodid tekitavad koherentse valgussignaali, mistõttu seda saab kasutada nii multi- kui monomoodiliste fiibrite juures. Laserdioodi võimsus on suurem kui LED-dioodil, samuti on laserdioodi signaali spekter kitsam. Miinusteks on tema temperatuurisõltuvus ja märgatavalt kõrge hind. LED-diood ei tekita koherentset valgussignaali ning ka tema signaali spekter on laiem kui laserdioodi korral
vastupingega ja hoiab temaga paralleelselt ühendatud koormusele rakendatud toitepinge või koormusvoolu muutumisel sellele mõjuva pinge peaaegu muutumatuna. Stabilitroni läbilöögipinged, mis on stabiliseerimispingeks, on vahemikus 2,4 kuni 91 V. Stabilitroni töö põhineb pn-siirde teatud kindla vastupinge U v ületamise järgneval järsul dioodi takistuse vähenemisel ja seda läbiva voolu tugevnemisel. 37) Valgusdioodid Valgusdiood on pooljuhtseadis, mis muundab elektrienergiat valguskiirguse energiaks. Valgusdiood tarbib tunduvalt vähem energiat kui hõõglambid. Kui esialgu leidsid nad kasutamist indikaatoritena, siis on viimasel ajal suure valgusviljakusega valgusdioodide kasutusevõtmise tulemusel hakanud levima valgusdioodide kasutamine valgustuspaigaldistes. 38) Fotoelemendid - Fotoelement on pooljuhtseadis, mis muundab valgusenergia elektrienergiaks
Mõjutades vedelkristalli polariseeriva pingega, muutub ka valguse polaarsus peale kristalli läbimist ja ta läbib ka teise filtri. Miinused: aeglus, ebaselge kujund ja vajalik täpne vaatenurk. Plussid: vähene energiatarve. Suurimaks energia tarbijaks on paneeli taga olev valgustus. LED (Light Emitting Diode) kujutis luuakse valgusdioodide ehk LED-ide abil. Vastavalt ekraani tüübile on valgusdioodid ka ühe- või mitmevärvilised. Mitmevärvilise puhul on kasutusel RGB-lahendus ehk videopildi loovad punased, rohelised ning sinised dioodid. Plussid: dioodide pikk kasutusiga ja madal voolutarve. OLED (Organic Light Emitting Diode) kujutis luuakse orgaaniliste valgusdioodidega. Kiirgavaks elektroluminestsentseks kihiks on orgaaniline ühend, mis kiirgab valgust elektri toimel. Orgaanilise pooljuhi kiht asub kahe elektroodi vahel.
Pilet 1. 1. Valgusdioodid 2. Võimendi põhiparameetid 3. RC-generaator (Wien i sild + OV) 4. TTL-Schottky loogika elemendid 5. RS-triger 1.Valgusdiood on päripingestatud pn-siirdega pooljuhtseadis, milles siire kiirgab valgus laengukandjate rekombinatsiooni tõttu. Vooluläbimisel pn- siiret, osa elektrone muudavad energiat, vahetavad orbiite, vabaneb energiat ning vabanev energia kiiratakse valgusena. n: infrapunane. Algul vaid peen valgus praegu olemas kollane, sinine, roheline. Pinge umbes 2V. valmistatakse (gallium arseeniid fosfiid). Kasutatakse optronites (valgusallik+valguse vastuvõtja). Dioodoptron kiireim 10 -8s. Inertsivaba ja saab ise valida spektri. 2. Võimendus astme põhiparameetrid: Ku=Uvalj/Usis, Ki=Ivalj/Isis, KP=Pvalj/Psis=Ku*Ki. Võimendi puhul KP alati >>1 OV: *Võimendustegur: KUD, K. Sõltub differentspinge sagedused, toiteping, temp. Antakse nullsagedusel ja nimiting-stel K=500..500k *Ühissignaali nõrgendusteg...
2. Kõrgsagedusdioodid (lülitus-, detektor- ja segustidioodid). 3. Ülikõrgsagedusdioodid (PIN-dioodid, Schottky dioodid). 4. Stabilitronid (zenerdioodid) ja stabistorid pinge stabiliseerimiseks. 5. Siirdeprotsesside liigpingekaitsedioodid. 6. Mahtuvusdioodid e. varikapid. 7. Sageduskordistusdioodid (varaktorid). 8. Generaatordioodid (Gunni dioodid). 9. Tunneldioodid. 10. Optoelektroonika valdkonda kuuluvad dioodid: valgusdioodid, laserdioodid, fotodioodid. Valik erinevat tüüpi dioodide tingmärke on toodud joonisel 3.5. Joonis 3.5. Dioodide tingmärgid [2]. Dioodi pn-siirde p-juhtivusega piirkonnaga ühendatud väljaviiku nimetatakse anoodiks ning n-juhtivusega piirkonnaga ühendatud väljaviiku nimetatakse katoodiks. Diood on päripingestatud, kui tema anoodiga on ühendatud välise pingeallika positiivne poolus ja katoodiga negatiivne poolus.
ultravioletse valguseni. Päikeseenergiat võib muuta elektrienergiaks pooljuht-päikeseelementide abil: töötavad põhimõttel, et pooljuhis p-n siirdealas (p- juhtivusega, n- juhtivusega alade kokkupuutepiirkond) neeldunud valgus tekitab seal auk-elektroni paari, mis sisemise elektrivälja toimel liiguvad eri suundades ja tekitavad välisahelas pinge. Väga lai optiliste omaduste kasutusala on laserid ja valgusdioodid, mida kasutatakse indikaatorites. Optilised kaablid: valmistatakse klaaskiududest. 19. Materjalide soojuslikud omadused: soojusmahtuvus, soojuspaisumine ja soojusjuhtuvus. Keskmine soojusmahtuvus on soojushulk Q, mida materjalile tuleb anda, et tõsta tema temperatuuri 1 kraadi võrra. Tegelik soojusmahtuvus C on piirväärtus, millele läheneb keskmine soojusmahtuvus, kui Q dQ
Pilet 1. Pilet 3. 1. Valgusdioodid 1. türistori volt-amper karakteristik 2. Võimendi põhiparameetid 2. mis asi on nullinihepinge OV baasil? 3. RC-generaator (Wien i sild + OV) 3. T-triger 4. TTL-Schottky loogika elemendid 4
Pilet 1. 1. Valgusdioodid Valgusdiood on pn-siirdega diood, mis muudab elektrienergiat optiliseks kiirguseks tavaliselt spektri nähtavas või infrapunases osas. Teatud ainete kristallis moodustatud pn-siirde päripingestamisel (pluss p-kihil) injekteeruvad augud n-kihti ning elektronid vastassuunas. Need injekteerunud augud ja elektronid rekombineeruvad pn-siirdes ja selle läheduses vastasmärgiliste laengukandjatega ning osa vabanevast energiast eraldub kiirgusena. Kuna p-kiht on kõigest mõne mikromeetri paksune, siis väljub kiirgus kristallist. Kiirguse värvuse määrab pooljuhtmaterjali koostis. Toodetakse ka kahevärvilise kiirgusega valgusdioode. Nendel on tavaliselt kaks eri materjalist siiret ja kolm viiku. Siirdeid läbivate voolude muutmise teel saab siis valida mitmeid värvivarjundeid, näiteks punase ja rohelise korral punakaskollasest kollakasroheliseni. Valgusdioode valmistatakse peamiselt galliumarseniid-fosfiidist. Valguse lainep...
valgust filmile või digisensorile. Vastavalt määratud avale ja säriajale jõuab 35 mm filmile või digisensorile kindel kogus valgust ja nii tekibki foto. Kusjuures enne ühe objektiiviga peegelkaameraid olid kasutusel kahe objektiiviga TLR (twin lens reflex) kaamerad, millest üks võimaldas teha pilti ja teine kaadrit eelnevalt näha. 2. Optiline kiirgus Allikateks on laserdioodid ja valgusdioodid. See on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 100nm- 1mm. Optilise kiirguse spekter jaguneb ultravioletkiirguseks, nähtavaks valguseks ja infrapunakiirguseks. Laserdioodid tekitavad koherentse valgussignaali, mistõttu seda saab kasutada nii multi- kui monomoodiliste fiibrite juures. Laserdioodi võimsus on suurem kui LED-dioodil, samuti on laserdioodi signaali spekter kitsam. LED-diood ei tekita koherentset valgussignaali ning ka tema signaali spekter on laiem kui
annaabi.ee 
