Otsingule "isotoop" leiti 505 faili

isotoop - keemiline element, mille prootonite arv on sama, aga neutronite arv erinev looduslik radioaktiivsus - tuumade iseeneslik sisemine ümberkorraldumine, paiskavad välja alfa, beeta või gamma osakesi
isotoop

Kasutaja: isotoop

E-mail: helery_7[ät]hotmail.com
Faile: 1
Tuumafüüsika mõisteid keskkoolile
2
docx

Tuumafüüsika mõisteid keskkoolile

sitiivse laenguga aatomituuma osa Neutron – neutraalne aatomituuma osake Nukleon – prootoni ja neutroni ühisnimetus Tuumajõud – seob nukleone ühtseks tervikuks, tingitud tugevast vastastikmõjust, mis on suuteline ületama prootonite elektrostaatilist tõukumist Prootonite arvule tuumas vastab aatomi järjenumber perioodilisus tabelis ehk aatomnumber - Z Nukleonide koguarv – nim massi arvuks, nukleonid m=aatomi massiga Isotoop – keemilise elemendi tuum võib sisaldada erineva arvu neutroneid, kuid sama palju prootoneid Seoseenergia – energia, mis tuleb tuumale anda selleks, et tuuma lõhkuda üksikuteks nukleonideks Eriseoseenergia – seoseenergia ühe nukleoni kohta Tuuma mass ei ole võrdne üksikute nukleonide masside summaga Tuuma mass on alati väiksem tuuma moodustavate prootonite ja neutronite masside summast Massidefekt – nukleonide summaarse massi j...

Füüsika - Keskkool
34 allalaadimist
Aine ehitus ja radioaktiivsus
2
doc

Aine ehitus ja radioaktiivsus

abiks.pri.ee AATOMITUUMA EHITSU. ISOTOOBID. TUUMA SEOSEENERGIA. Aatomi tuuma mõõtmed (10­14m) on aatomi enda mõõtmetest (10­10m) tuhandeid kordi väiksemad.  Aatomi mass on aga koondunud peamiselt tuuma. Aatomi tuum koosneb nukleonidest, mida nim prootoniteks ja neutroniteks. Nende massid võrduvad  ligik...

Füüsika - Keskkool
100 allalaadimist
Mõisted
1
docx

Mõisted

Võivad erineda: aatomite arvu poolest molekulis; molekulideaatomite paigutuse poolest kristallvõres Isotoop-erineva massiarvuga keemilise elemendi teisendid (erinevad neutronite arvu poolest aatomituumas) Oksüdeerija-aine, mille osakesed liidavad elektrone ( ise redutseerudes) Redutseerija-aine, mille osakesed loovutavad elektrone ( ise oksüdeerudes) Mittemetalle on tabelis vähem, aga maakoores rohkem.Mittemetalli aatomid väiksemad. Mittemetallil on üldreeglina välimisel elektron kihil 4-7 elektroni. Tabeli paremas osas moodustavad kolmnurg...

Keemia - Keskkool
46 allalaadimist
Kogu 2008-aasta 12-klassi eksamimaterjal
12
doc

Kogu 2008. aasta 12. klassi eksamimaterjal

Lisaks prootonitele kuuluvad nukleonide hulka ka neutronid, mis võivad koos prootonitega moodustada aatomituuma. Prootonite arv tuumas määrab aatomi keemilised omadused ning seega ütleb, millise keemilise elemendiga on tegemist. Kergeima keemilise elemendi - vesiniku - tuum on üksik prooton (selles tuumas ei ole neutroneid). Massiarv – Massiarv on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas. Isotoop – Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aatomite tüübid, mis erinevad massiarvu (A) poolest. Järjenumber ehk aatomnumber ehk laenguarv (Z) langeb neil kokku. Sõna tuleb kreekakeelsest sõnast isotopos 'samal kohal olev': isotoobid on perioodilisustabelis ühel ja samal kohal. Järjenumber vastab prootonite arvule aatomis. Seega langeb ühe ja sama elemendi isotoopidel prootonite arv aatomis kokku. Massiarvude erinevus tuleneb erinevast neu...

Füüsika - Keskkool
427 allalaadimist
Prooton ja Neutron
1
doc

Prooton ja Neutron

4.Alfakiirgus-pos kiirgus heeliumi aatomituumal,magnetväli mõjutab,väike läbitungimisvõime. Beetakiirgus-neg kiirgus,elektronide voog, Al-leht takistab. Gammakiirgus-elektromagnetlaine,liigub valguse kiirgusega,teda ei mõjuta elek. ega magnetväli,väga suur läbitungimisvõime. 5.Isotoop-mingi keemilise elemendi aatomite tüübid,mis erinevad massiarvu poolest. 7.Poolestusaeg-ajavahemik,mille jooksul aine kaotab poole oma radioaktiivsusest. 8.Radioaktiivse lagunemise seadus-statistiline seadus, õige ainult suure arvu osakeste puhul. 9.Massidefekt-tuumamass ei ole võrdne tuumas olevate prootonite ja neutronite summaga. Ta on sellest alati väiksem. 10.Tuumareaktsioon-tekivad uued keem. elemendid. Keem.reaktsioonil uued ained. 11.Ahelreak-...

Füüsika - Keskkool
38 allalaadimist
Tuumafüüsika kontrolltöö materjal
1
doc

Tuumafüüsika kontrolltöö materjal

Küllastatavus- ühe nukleoni ümber mahub teatav arv nukleoneid, naabernukleonite vahel on tugev vastastikmõju (veetilk). 3)Tuumamass:aatommassiühikutes( 112 612C aatomi massist). Ühele AMÜ-le vastavalt Einsteini valemile E=mc2. Aatommassi ühik: Tuumafüüsikas kasutatav süsteemiväline mõõtühik. Üks AMÜ(u) on võrdne 112-ga süsiniku isotoobi 612C aatomi massist.1u= 1,6605402*10- 12 kg= 931,5 MeV Isotoop : keem.el teisend, mille aatomituumas on sama arv pr, kuid erinev arv neutr. 4) Seosenergia: nukl vastastikmõjuen. vastandväärtus.Võrdne tööga, mis kulub tuuma lahutamiseks koostisosadeks. Es= ∆mc2= ( Zmp+ Nmn- Mt)* 931,5 MeV. Eriseosenergia on tuuma seosenergia ühe nukleoni kohta. Massidefekt: tuuma moodustavate nukleonide masside summa ja selle tuuma massi vahe. ∆M= Zmp+ Nmn- Mt. 5) Radioaktiivsus: aatomi lagunemine laetud osa...

Füüsika - Keskkool
307 allalaadimist
Mõisted
6
odt

Mõisted

Seega ei ole prooton mitte fundamentaalosake, vaid liitosake. Prooton on positiivse elektrilaenguga Neutron - Neutron on elementaarosake, mis koosneb kvarkidest. Seega ei ole neutron fundamentaalosake vaid ta on liitosake. Ei oma laengut. Elektron - Elektron on fundamentaalne elementaarosake (tähis e−).Negatiivse elektrilaenguga. Massiarv - Massiarv on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas. Isotoop - Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aatomite tüübid, mis erinevad massiarvu (A) poolest. Järjenumber ehk aatomnumber ehk laenguarv (Z) langeb neil kokku. Elektronkate - Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv. Elektronkate jaguneb elektronkihtideks ja need omakorda alamelektronkihtideks ja orbitaalideks. Elektronkiht - Elektronkiht on aatomi elektronkatte osa. Orbitaal - Orbitaal on lainefunktsioon, mis ki...

Keemia - Keskkool
142 allalaadimist
Tuumaenergia-tuum-tuumkütus-radioaktiivsus-tuumareakts
2
doc

Tuumaenergia, tuum, tuumkütus, radioaktiivsus, tuumareakts.

Neutron muutub prootoniks ja selle protsessi käigus tekib elektron. β-kiirgus on elektronide voog. Tekkiv uus tuum on ergastatud ja β-lagunemisega kaasneb γ-kiirgus. α-lagunemine – tuumast vabaneb α-osake ehk heeliumi tuum. See juhtub, kui tuum on liialt suur. Kaasneb γ-kiirgus Seoseenergia – iseloomustab osakeste seotust tuumaga, energia, mis utleks anda osakesele, et ta vabaneks tuumast. Isotoop – keemilise aine teisendid, mis erinevad üksteisest neutronite arvu poolest. Poolestusaeg – aeg, mille jooksul antud isotoobi kogus väheneb radioaktiivse lagunemise tõttu kahekordselt. Tuumajõud – tugevaim jõud looduses, aga väikse mõjuraadiusega. Tavaliselt on aatomituumad stabiilsed. Kui vähemalt üks neist tingimustest pole täidetud, hakkab tuum lagunema 1.)uma võimalik suurus on piiratud, suured tuumad muutuvad ebapüsivaks prootonite tõ...

Füüsika - Keskkool
40 allalaadimist
Tuumafüüsika
2
doc

Tuumafüüsika

Isotoobid *Ühel elemendil võib olla erineva massiarvuga tuumi ehk isotoope . *massiarv-neutronite ja prootonite koguarv (A=Z+N)(Sama Z juures võib N, seega ka A olla erinev) 3.Stabiilse tuuma tingimused 1.Tuuma võimalik suurus on piiratud 2.Stabiilsel tuumal on energiatasemed täitunud järjest 3.Neutroneid on veidi rohkem kui prootoneid 4.Radioaktiivsus,radioaktiivne kiirgus *radioaktiivsus –on tuumade võime iseeneslikult kiirata *γ-radioaktiivsus e γ-lagunemine: Kui tuum on ergastatud olekus , st 1 madalamaist energiatas...

Füüsika - Keskkool
78 allalaadimist
Tuumafüüsika - kordamisküsimused
3
doc

Tuumafüüsika - kordamisküsimused

7. Mida iseloomustab tuumade seoseenergia? Millest sõltub seoseenergia suurus? Seoseenergia näitab, kui suur energia vabaneb, kui üksikutest neutronitest ja prootonitest panna kokku elemendituum, arvutatakse igal tuumal eraldi. Aatomituuma seoseenergia on otseselt seotud tuuma moodustavate nukleonide vahel mõjuva tuumajõuga 8. Millist nähtust nimetatakse radioaktiivsuseks? Millised elemendid omavad radioaktiivseid isotoope ? Radioaktiivsus ehk tuumalagunemine on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneslik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Kõik vismutist suurema prootonite arvuga elemendid on radioaktiivsed. 9. Mida kujutab endast alfakiirgus ja millised on selle kiirguse omadused? Alfakiirgus on ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib tuumareaktsioonide tulemusel ja koosneb alfaosakestest. Alfakiirgus on tulenevalt oma vä...

Füüsika - Keskkool
270 allalaadimist
Mittemetallid - füüsikalised ja keemilised omadused
1
docx

Mittemetallid - füüsikalised ja keemilised omadused

a vesinik,2 ¤2Fe+3Cl2=2FeCl3 aatomilised molekulid. ¤2Na+ S =Na2S *Rühmast ülevalt alla,vees lahustuvus väheneb. *Aurud on õhust raskemad, mürgised. VESINIK: *Halvad eletrijuhid, J,sublimeerub (tahke läheb 3 Isotoopi : gaasiks) # prooton Keemilised : # prooton ja neutron (radioktiivne) **Halogeenid reageerivad metallidega. # prooton ja 2 neutronit(radioktiivne) 2Al+ 3J2=2AlJ3 Füüsikalised: Vesinik on värvitu,lõhnatu,ja õhust *Kõik halogeenid reageerivad vesinikuga. 14,5 korda kergem , toatemp. toas. Cl2 + 2NaJ = 2NaCl...

Keemia - Keskkool
16 allalaadimist
Tuumafüüsika
2
doc

Tuumafüüsika

Milline on tuuma koostis: osakeste nimetused, laengud ja nende tähised? Prooton Z = 1 , Neutron N = neutraalne osake, laeng puudub 2. Mis on massiarv ja isotoop ? Massiarv (A) on nukleonide koguarv. (Prootonid+neutronid) Isotoop- keemilise elemendi tuumad, milles prootonite arv on jääv, kuid neutronite arv võib muutuda. 3. Mis jõud on tuumajõud ja tuumajõu eripära? Tuumajõud – tuumaosakeste vahel mõjub üks neljast vastastikmõju liigist. See on tugev vastasmõju, mis hoiab tuuma koos. Arvuliselt suur, kuid väikese mõjuraadiusega. 4. Mis on ja kelle poolt avastati looduslik radioaktiivsus? Loo...

Füüsika - Keskkool
42 allalaadimist
Neutron-prooton-elektron
2
doc

Neutron, prooton, elektron

Millist laengut omab ja kus asub: neutron, elektron, prooton: -Neutron = Neutraalne -Elektron = Negatiivne -Prooton = Positiivne -Prootonid & Neutronid asuvad aatomi tuumas, elektronid elektronkihtidel 2. Võrdle planetaarset, Thompsoni ja Bohri aatomimudelit! Thompsoni aatomimudel on nagu „rosinakukkel“ kus osakesed on aatomis laiali. Bohri...

Füüsika - Põhikool
50 allalaadimist
Tuumafüüsika
2
doc

Tuumafüüsika

1932.a. W. Heisenberg ja D. Ivanenko prooton-neutronmudel: Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest Massiarv Prootonite (Z) ja neutronite (N) koguarv tuumas. Tahistatakse tahega A. Aatommassi ummardatud arv. Isotoop Uhe ja sama keemilise elemendi teisendid, millel on aatomituumas uhesugune arv 235 238 prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. Naiteks 92U ja 92U . Uhe ja sama keemilise elemendi isotoopidel on suhteliselt sarnased omadused. Keemiline element Liit- voi lihtaine koostisosa (aatom), mis pole keemiliselt lagundatav. 118 keemilist elementi. Iga elemendi aatomil on oma aatomnumber ja tuumalaeng. Tuumajõud N...

Füüsika - Põhikool
18 allalaadimist
Relatiivsusteooria-aatomi ehitus- tuumafüüsika
4
docx

Relatiivsusteooria, aatomi ehitus, tuumafüüsika

Kõige tuntum vaheosake on footon – ta ei oma seisumassi, eksisteerib ainult liikudes. Footon tuleb mängu energia kandumisel. On veel vaheosakesi, nt mesonid ja gluuonid. Kriitiline mass- Olukord aine kogus, mille korral ahelreaktsioon hakkab iseeneslikult toimuma. Looduses sellises koguses ainet pole. ( kuigi uraani kasutatakse reaktsioonides) Isotoop- Element, mille prootonite arv on sama, aga neutronite arv erinev. Enamasti on maailmas stabiilsed isotoobid, aga ebastabiilsed on nt plutoonium ja uraan. Nendest lähtuvalt ehitatakse tuumapomme- radioaktiivsed isotoobid. 2. SELGITA KIIRUSTE LIITMIST NEWTONI TEOORIA JA RELATIIVSUSTEOORIA KOHASELT Relatiivsusteooria kohaselt liidetakse kiirused valemi albil. Kiiruste liitmise tulemus ei saa üle minna valguskiirusest. Mida su...

Füüsika - Keskkool
42 allalaadimist
Aatomi ehitus
1
docx

Aatomi ehitus

Looduslik radioaktiivsus – aatomituumade iseeneslik muundumine. Tuumajõud – kahe või enama nukleoni vahel mõjuv jõud, mis hoiab koos aatomituuma. Tuumareaktsioon – kahe aatomituuma kokkupõrge. Seoseenergia – võrdne minimaalse tööga, mis kulub selle liitosakese lahutamiseks koostisosadeks. Ahelreaktsioon – reaktsioon, kus reaktsiooni saadus põhjus...

Füüsika - Põhikool
60 allalaadimist
Füüsika küsimused
1
doc

Füüsika küsimused

Mida kujutab endast radioaktiivsus tuuma siseehituse seisukohalt? Massiarv 4, koguarv 2 võrra väiksemaks Kuidas muutub tuum alfalagunemisel? Üks neutron muutub prootoniks, elektroniks ja neutroniks. Mis toimub tuumas gammakiirgusel? Toimub kvantide kiirgamine. Kas kõik ühe elemendi isotoobid on stabiilsed? Ei Kas kõikidel elementidel on stabiilseid isotoope ? Ei Kirjelda tuumajõudude iseloomu! Ulatus väga väike, mõjutavad ühesuguselt Tuumaenergia 1.Mis on tuumareaktsioon?Võrdle seda keemilise reaktsiooniga. Tuumade muundumine. Tekivad uued keemilised elemendid. Keemilise reaktsiooni tagajärjel tekivad uued ained. 2.Mis on seoseenergia?Too näiteid! Energia, mis tuleb kulutada, et lõhkuda tuum. 3.Kuidas oleneb tuumade seoseenergia massiarvust? Mida suuremaks läheb massiarv, seda suuremaks...

Füüsika - Põhikool
29 allalaadimist
FÜÜSIKA RIIGIEKSAM-MÕISTED
7
docx

FÜÜSIKA RIIGIEKSAM: MÕISTED

Aatomituum koosneb nukleonidest – positiivse laenguga prootonitest ja neutraalse laenguga neutronitest. Tuuma läbimõõt on suurusjärgus 10–15 m. neutron – laenguta tuuma osake. Mass on ligilähedale võrdne prootoni seisumassiga ehk 1 aatommassi ühik. prooton – positiivse laenguga tuuma osake. Seisumass on umbes 1 aatommassi ühik. massiarv – nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv tuumas. isotoop – isotoobid on elemendid, kus on prootoneid tuumas sama palju, kuid neutronite arv on erinev. radioaktiivsus - on ebastabiilse (suure massiga) aatomituuma iseeneselik lagunemine. Selle protsessiga kaasneb radioaktiivne kiirgus. Samuti nimetatakse radioaktiivsuseks ebastabiilsete elementaarosakeste (nt neutron) lagunemist. poolestusaeg –aeg, mille jooksul laguneb pool radioaktiivsest ainest. seosenergia – energia, mis tuleks kulutada, et la...

Füüsika - Keskkool
255 allalaadimist
Füüsika kordamisküsimused lk-38-88
3
doc

Füüsika kordamisküsimused lk. 38-88

 38­88 1. Selgita mõisted:  1) Sulamissoojus­ Näitab kui suur soojushulk tuleb anda 1kg ainele tema  täielikuks sulamiseks sulamistemperatuuril. 2) Aurustumissoojus­ Näitab kui suur soojushulk kulub 1kg vedela aine täielikuks  aurustumiseks keemistemperatuuril. 3) Keemine­ Vedeliku aurustumine kogus ulatuses. 4) Isotoop­ Keemiline element, kus prootonite arv on sama, kuid neutronite arv  erinev. 5) Looduslik radioaktiivsus­ Ebapüsivate tuumade iseeneselik sisemine  ümberkorraldumine, mille käigus tuum paiskab välja alfaosakesi, beetaosakesi  või gammakiirgust. 6) Ahelreaktsioon­Protsess, kus protsessi lõpptulemus käivitab uue  samatüübilise protsessi.  2. Kirjelda ja võrdle: Thomsoni aatomimudel, planetaarne  aatomimudel, Bohri aatomimudel. Thomsoni aatomi...

Füüsika - Põhikool
28 allalaadimist
Mõisteid keemia riigieksamiks
4
docx

Mõisteid keemia riigieksamiks

Keemia mõisted Aatommass – on ühe aatomi mass aatommassiühikutes Isotoop – elemendi teisend , mille tuumas on erinev arv neutrone Allotroop – elemendi teisedid, mis erinevad neutronite arvu poolest molekulis Aatomorbitaal – ruumiosa, kus elektron viibib kõige sagedamini Perioodilisusseadus – elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust Elektronegatiivsus – iseloomustab elementide aatomite elektronide enda poole tõmbamise võimet keemilises sidemes Ioon – laenguga aatom või aatom...

Keemia - Keskkool
48 allalaadimist
TELLI TOIT KOJU!
Esimeselt tellimuselt 10€ ale

LAE APP ALLA


T e a t a   v e a s t