Elemendi RAADIUS RÜHM Suureneb, sest elektronkihtide arv suureneb. PERIOOD Väheneb, sest elektronide liitjad hoiavad väliskihi elektrone tugevamalt kui loovutajad. Aatom tõmbab tugevamalt enda poole mittemetalle. KATIOON+ LOOVUTAB Katiooni raadius väiksem kui elemendi algraadi...
energiat ja saadustes uute sidemete tekkel eraldub palju energiat, siis on ülekaalus eralduv energia ja reaktsioon on eksotermiline. Eksotermiline protsess Endotermiline protsess 7) Keemiliste sidemete liikide (ioonilise, mittepolaarne kovalentne, polaarne kovalentne side) iseloomustus (mis aatomite vahel esineb, kuidas tekib, iseloomulik omadus) ja nende ühiste ning erinevate tunnuste võrdlus. Elektronegatiivsuse vahe alusel sideme tüübi määramine. 8) Polaarsed ained ja mittepolaarsed ained ning sellest sõltuv aine lahustumine vees. Pähe õppida tuntumate ainete molekuli kujud vihikust, et hinnata nende sümmeetriat ja ebasümmeetriat. Ebasümmeetrilised molekulid on polaarsed ning sümmeetrilised on mittepolaarsed. Kõik lihtainete molekulid on mittepolaarsed. Polaarse sidemega ainetes tõmbab tugevama tõmbejõuga aatom elektronpaari
energiat ja saadustes uute sidemete tekkel eraldub palju energiat, siis on ülekaalus eralduv energia ja reaktsioon on eksotermiline. Eksotermiline protsess Endotermiline protsess 7) Keemiliste sidemete liikide (ioonilise, mittepolaarne kovalentne, polaarne kovalentne side) iseloomustus (mis aatomite vahel esineb, kuidas tekib, iseloomulik omadus) ja nende ühiste ning erinevate tunnuste võrdlus. Elektronegatiivsuse vahe alusel sideme tüübi määramine. 8) Polaarsed ained ja mittepolaarsed ained ning sellest sõltuv aine lahustumine vees. Pähe õppida tuntumate ainete molekuli kujud vihikust, et hinnata nende sümmeetriat ja ebasümmeetriat. Ebasümmeetrilised molekulid on polaarsed ning sümmeetrilised on mittepolaarsed. Kõik lihtainete molekulid on mittepolaarsed. Polaarse sidemega ainetes tõmbab tugevama tõmbejõuga aatom elektronpaari
Keemiline side on mõjujõud elementide aatomite vahel ühendis. Keemilise sideme tekkimisel läheb aatom üle püsivasse olekusseja selle käigus vabaneb energia Keemilise sideme liigid: *Kovalentne side, mis moodustub ühiste elektronipaaride abil välise elektronkihi paardumata elektronide vahel *Iooniline side, moodustub erinimeliselt laetud ioonide vahel *Metalliline side, moodustub metalli attomitest ja elektronidest.tekkiva sidemetüübi üle saab otsustada suhtelise elektronegatiivsuse abil Suhteline elektronegatiivsus iseloomustab elementi aatomivõimet siduda elektrone keemilise sideme moodustumisel Ühikuks on võetud liitiumi aatomi võime siduda endaga elektrone Kovalentne side <1,7< Iooniline side Metallilise sideme korral metallvõre sõlmpunktides asuvad metalli ioonid ja aatomid Nende aatomite ja ioonide vahel liiguvad ühised väliskihi elektronid H-side molekulidevaheline side, mida ei eksisteeri kuskil mujal, saab tekkida ühendites, kus
keemiline side. Kovalentne side tekib aatomite vahel ühe või mitme ühise elektronpari abil. Mittepolaarse kovalentse sideme korral on ühine elektronpaar jaotunud võrdselt mõlema aatomi vahel. Polaarse kovalentse sideme korral seob üks aatomitest ühist elektronpaari tugevamini, mistõttu aatomitel tekivad vastasmärgilised osalaengud. Iooniline side Vastasmärgilise laenguga ioonide vahel esinevat tõmbejõudu ioonkristallis nimetatakse iooniliseks sidemeks moodustub suure elektronegatiivsuse vahe korral , ühine elektronpaar läheb täielikult üle suurema elektronegatiivsusega elemendile. · kristallid on kõvad, seejuures haprad · sulamistemperatuur on üsna kõrge · tavatingimustes elektrit ei juhi Metalliline side Ühiste väliskihi elektronide abil moodustunud keemilist sidet metallides nimetatakse metalliliseks sidemeks. · Hea soojus ja elektri juhid · Suhteliselt plastilised · Peegeldavad hästi valgust Keemiliste sidemete liigid
Isotoop elemendi teisend, mille tuumas on erinev arv neutrone Orbitaal ruumiosa, kus elektron viibib kõige sagedamini Keemiline element kindla tuumalaeguga aatomite liik Perioodilisusseadus elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaegust Elektronegatiivsus elemendi võime elektrone enda poole tõmmata Molekul aine väiksem osake, mis koosneb aatomitest Keemiline side mõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks Osalaeng elektronegatiivsuse nihkumine polaarsel sidemel Hape aine, mis annab lahusesse vesinikioone Oksiid aine, mis koosneb kahest elemendist, milleks üks on hapnik Alus aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone Sool kristalne aine, mis koosneb katioonidest ja anioonidest Elektrolüütiline dissotsiatsioon ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustumisel vees Hüdraatumine vee molekulide seostumine ioonidega Hüdrolüüs reageerimine veega
7) Mis on ruutskeem? Näitab elektronide jaotust orbitaalidel 8) Mis on elektronvalem? Elektronvalem näitab elektronide jaotust kihtidel ja alakihtidel 9) Mis on elektronskeem? On aatomi elektronkatte ehitust väljendav skeem, mis näitab elektronide arvu elektronkihtides. 10) Osata kirjutada elemendi aatomi kohta elektronskeemi, ruutskeemi, elektronvalemit 11) Mis on a) periood b) rühm? a)horisontaane elementide rida b)vertikaalne elementide rida 12) Metallilisuse, elektronegatiivsuse muutumine perioodis ja rühmas. 13) Mis on a) s-element b) p-element? a) (IA ja IIA) rühma elemendid ja heelium, mille väliselektronkihi konfiguratsioon on s1 või s². b) (IIIA kuni VIIIA) rühma elemendid (välja arvatud heelium), mille väliselektronkihi konfiguratsioon on s²p1, s²p², s²p³, s²p4, s²p5 või s²p6. 14) Osata leida elemendi maksimaalset o-a, sellest tulenevalt kirjutada oksiidi valemit ja happe/aluse valemit. Maksimaalne o-a võrdub rühmanumbriga
Kui keemilised sidemed on molekulis mittepolaarsed, on ka molekul tervikuna mittepolaarne. Polaarsete sidemete korral sõltub molekuli polaarsus molekuli kujust:ebasümmeetrilise kujuga molekulid on polaarsed, sümmeetrilised molekulid on mittepolaarsed. Mittepolaarsed ained koosnevad mitepolaarsetest molekulidest, polaarsed ained polaarsetest molekulidest. Iooniline side vastasmärgiliste laengutega ioonide vahel esinev tõmbejõud ioonkristallis Väga suure elektronegatiivsuse korra läheb ühine elektronpaar täielikult üle elektronegatiivsema elemendi aatomile. Valdavalt esineb iooniline side aktiivsete metallide halogeenides ja oksiidides.
Kontrolltöö MITTEMETALLID kordamisküsimused Õ202-221 1. Mittemetalliliste omaduste, aatomiraadiuse, elektronegatiivsuse muutumine perioodis ja rühmas. (Õ204) Mittemetallilised omadused tugevnevad perioodides vasakult paremale ja rühmaes alt üles, elektronegatiivsus kasvab ning aatomiraadius väheneb. 2. Mittemetallid kui oksüdeerijad või kui redutseerijad millega reageerivad, osata tuua ise näide või lõpetada reaktsioonivõrrandit. (Õ204) oksüdeerija- reageerimisel metalliga ja endast vähemaktiivsemate mittemetallidega. Redutseeija- endast aktiivsemate mittemetallidega H2 + S = H2S 3
Kontrolltöö MITTEMETALLID kordamisküsimused Õ202-221 1. Mittemetalliliste omaduste, aatomiraadiuse, elektronegatiivsuse muutumine perioodis ja rühmas. (Õ204) Mittemetallilised omadused tugevnevad perioodides vasakult paremale ja rühmaes alt üles, elektronegatiivsus kasvab ning aatomiraadius väheneb. 2. Mittemetallid kui oksüdeerijad või kui redutseerijad millega reageerivad, osata tuua ise näide või lõpetada reaktsioonivõrrandit. (Õ204) oksüdeerija- reageerimisel metalliga ja endast vähemaktiivsemate mittemetallidega. Redutseeija- endast aktiivsemate mittemetallidega H2 + S = H2S 3
1.Mittemetalliliste omaduste, aatomiraadiuse, elektronegatiivsuse muutumine perioodis ja rühmas. (Õ204) Mittemetallilised omadused tugevnevad perioodides vasakult paremale ja rühmaes alt üles, elektronegatiivsus kasvab ning aatomiraadius väheneb. 2. Mittemetallid kui oksüdeerijad või kui redutseerijad millega reageerivad, osata tuua ise näide või lõpetada reaktsioonivõrrandit. (Õ204) metalli ja endast vähem aktiivsemate mittemetallidega (on oksüdeerijad=oa. Väheneb) endast aktiivsemate metallidega (on redutseerijad=oa. Suureneb) 3. Maksimaalse ja minimaalse oksüdatsiooniastme määramine. (Õ205- 206) Maksimaalne on rühma nr Minimaalne on kui 8 lahutad maksimaalse oa. 4. Mittemetallide füüsikalised omadused. (Õ207) ei juhi elektrit, erineva värvusega, aatomite vahel kovalentsed sidemed. 5. Mis on molekulaarne ja mittemolekulaarne metall? Osata tuua näiteid. (Õ207) Molekulaarne metall- mida suuremad molekulide mõõtmed, seda tugevamad m...
Hundi reegel alles siis, kui kõigil sama alakihi orbitaalidel on olemas üks elektron, algab nende täitumine teise elektroniga. Fosfor: Elementide metalliliste omaduste suurenemine: - rühmas ülevalt alla, sest elektronkihtide arvu kasvamise tõttu suureneb aatomi raadius ehk välinen elektronkiht kaugeneb tuumast; - perioodis paremalt vasakule, sest väheneb tuumalaeng (ja ühtlasi kasvab ka aatomi raadius) Mittemetallidel täpselt vastupidi. elektronegatiivsuse ja mittemetallilisuse kasv aatomiraadiuse ja metallilisuse kasv Keemilised sidemed jne: Eksotermiline-eraldub energia H <0 nt ühinemisreaktsioonid. C + O2 -> CO2 H = -393,6 kJ Endotermiline-neeldub energia H >0 nt lagunemisreaktsiionid. NaCl+H2O -> Na++ Cl- Kovalentne side on ühiste elektronpaaride abil tekkinud side. Esineb aatomite vahel molekulides (või kristallides)
aatomitega. Ka vesinikuaatomi ionisatsioonienergia on poole suurem kui leelismetallidel ning palju suurem elektronegatiivsus. Lähtudes sellest, et elektronkatte väliskihi täitmiseks on vesinikuaatomil puudu üks elektron nagu halogeenide aatomitelgi, võib vesiniku paigutada VII rühma. Nagu halogeenide aatomitelgi, on vesinikuaatomil suur ionisatsioonienergia. Halogeenidest erineb vesinik aga väiksema elektronafiinsuse ja elektronegatiivsuse poolest. Vesiniku mittemetallilisus ei ole nii väljendunud nagu halogeenidel. Nõnda moodustavad ühendeid H-ioonidega ainult väga elektropositiivsed metallid nagu kaalium ja kaltsium. Vesiniku ionisatsioonienergia on nii suur, et isegi vesiniku (I) ühendid niisuguste tugevate oksüdeerijatega nagu fluor ja hapnik ei saa olla ioonilised. Kui ühendites tekiksidki positiivsed vesinikuioonid, siis moodustuks nende väga suure polariseeriva toime tõttu ikkagi kovalentne side
5) Ioonilise sidemega ained on haprad, sest kristalli mõjutamisel satuvad kohakuti samanimelised ioonid, mis tõukuvad. Kristall puruneb. 6) Molekulide vaheline side on vesinikside. 7) Vesiniksideme korral peab molekulis esinema H aatom ja teise aatomina kas F, O, N või S. 8) Elektroneatiivsus on suurus, mis iseloomustab ELEMENDI AATOMI VÕIMET SIDUDA ENDAGA ELEKTRONE. Variant 2 1) PK side esineb selliste aatomite vahel, mille elektronegatiivsuse vahe on 0,1-1,9 (väiksem kui 1,9) 2) Vastasnimeliste ioonpaaride vahel moodustunud sidet nimetatakse IOONILISEKS SIDEMEKS. Side püsib koos elektrostaatiliste jõududega (vastasnimeliste ioonide vahel) 3) Vesinikseidemega ained omavad analogidega võrreldes ... sulamis- ja keemistemperatuuri ning ... vees lahustuvust. 4) Keemiline side on AATOMITE VAHELINE SEOS, MILLEGA TEKIB KEERUKAM OSAKE. 5)Ühe ja sama mittemetalli aatomite vahel moodustub MPK side.
!!! Kes soovib, kirjutab selle õppematerjali endale konspekti; kui on võimalus see välja printida, siis tehke seda. Mõlemad tegemised on lubatud. III k ,,Keemia meie ümber" 1. ptk Karbonüülühendid * Karbonüülühendid on süsivesinike funktsionaalderivaadid, mis sisaldavad molekulis nn karbonüülrühma C= O I ALDEHÜÜDID JA KETOONID 1. Aldehüüdid * Aldehüüdid on süsivesinike funktsionaalderivaadid, mille molekul sisaldab nn aldehüüdrühma CHO, milles C on O-ga seotud kaksiksideme (+)-sidemega ja C on sp2- valentsolekus see rühm on planetaarne; * Aldehüüdide molekulis asub -CHO rühm süsinikahela lõpus. 1.1 Molekuli üldvalem ja ehitus. * strukt. üldvalem - R-CHO (vt teistsugust kirjutist ka) * aldehüüdrühma elektroniline ehitus R-C+HO- - hapniku aatomi suurema elektronegatiivsuse tõttu on elektronpilv (elektronpaar) sidemest kandunud tema poole, põhjustades sellel negatiivse laengu, mille tõttu C-aatomile jääb positiivne laeng; need...
1. AINE EHITUS: aatomi elektronkatte ehitus (kihid ja alakihid); aatomorbitaalid (s, p, d), elektronvalem ja ruutskeem (1.4. perioodi elementidel); aatomiehituse seos keemilise elemendi asukohaga perioodilisustabelis; elementide metalliliste ja mittemetalliliste omaduste (elektronegatiivsuse) muutus perioodilisustabelis (A-rühmades; keemiliste elementide tüüpiliste oksüdatsiooniastmete seos aatomiehitusega, tüüpühendite valemid; keemilise sideme energeetiline põhjendus; ekso- ja endotermilised reaktsioonid; mittepolaarne ja polaarne kovalentne side; osalaeng; iooniline side; vesinikside; metalliline side; ainete omaduste sõltuvus keemilise sideme tüübist; molekulidevaheliste jõudude ja keemilise sideme tugevuse võrdlus. 2. ANORGAANILISTE ÜHENDITE PÕHIKLASSID. ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED: oksiidid, happed, alused ja soolad, nende nomenklatuur, keemilised omadused ja saamisviisid; elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid; tugevad ja nõ...
mittepolaarsetes lahustites Iooniline side Vastasmärgiliste laengutega ioonide vahel esinevat tõmbejõudu ioonkristallis nimetatakse iooniliseks sidemeks. Ioonsed ained ained, milles esineb valdavalt iooniline side. Kristallid Kõvad, Haprad Sulamistemp. Ja keemistemp. Kõrge Sulas olekus ja vesilahuses Hea Elektrijuht Puudub plastilisus Esineb nendes ainetes, mille elektronegatiivsuse erinevus on väga suur (leelised, liitanioone sisaldavad soolad jt.) Vesinikside Vesinikside on täiendav side, mille tugevalt positiivse osalaenguga vesiniku aato saab moodustada negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi aatomiga. Molekulie vahel esinevad vesiniksidemed põhjustavad ainete sulamis- ja keemistemperatuuride olulist tõusu. Ained, mis moodustavad veega tugevaid vesiniksidemed, lahustuvad vees hästi. Metalliline side
arvust mse mittesiduvate el. Arv Formaalne laeng laengu jaotus molekulis Elektronegatiivsus elementide võime tõmmata enda poole elektrone kovalentses sidemes KNaLiBe=AlSiBPC=SBrN=ClOF Polaarne side elektronpaar ei jaotu tuumade väljas ühtlaselt Iooniline side erinevate elektrilaengute tõmbumisel tekkinud side Dipoolmoment µ laengu jaotus molekulis µ=e laengu suurus*d erinimeliste laengukeskmete vahekaugus (debaid) Induktsioon elektronegatiivsuse edasikandumine mööda -sidemeid Struktuuriteooria 1)aatomitel kindel arv keem. sidemeid 2)sidemete arv org. keemias üld. püsiv 3)sidemete arv ja hulk sõltub orbitaalide hübradisatsiooniastmest 4)C võimeline andma kov. sidemeid Molekulaarvalem aatomite omavaheline suhe molekulis Struktuurvalem elementide vahelised seosed ja nende esinemise järjekord valemis Isomeeridel sama molekulaarvalem ja mass, erinev struktuur. Seoseisomeerid erineb aatomite järjestus
Keemia kordamisküsimused Seleta mõisted : Iooniline side Ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu. Metall + mittemetall. Kovalentne side Aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride tekkimisel. Mittemetall + mittemetall. Metalliline side Keemiline side metallides tekib metallidevahel ühise väliskihi elektronide abil. Metall + metall. Vesinikside Täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronnegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teisi molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga. Elektronegatiivsus Suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustamisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. Iooniline side : * 1,9 Kovalentne mittepolaarne : * = 0 Molekulorbitaal Kui kaks aatomit sattuvad üksteisele nii lähedale, et nende elektronide orbitaalid...
Mittemetallid. 1. Kuidas muutuvad elementide mittemetallilised omadused rühmas ülalt alla ja perioodis vasakult paremale?(tugevnevad/nõrgenevad) Keemiliste elementide mittemetallilised omadused perioodilisustabeli perioodides vasakult paremale tugevnevad ja rühmades alt üles vastavalt elementide elektronegatiivsuse kasvule. 2. Millised on mittemetallide üldised omadused? (olek, elektrijuhtivus, elektrone väliskihil jne) Mittemetallid on väga erineva värvusega. Ei juhi elektrit. Erand-süsiniku allotroop grafiit on hea elektrijuht, kasutatakse elektroodimaterjalina. Tavatingimustes gaasilises olekus. Ainete sulamistemperatuur kasvab ka aatomite arvu suurenemisel molekulis. 3. Milline keemiline side on mittemetalliaatomite vahel? Aatomite vahel on kovalentsed sidemed
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem Koostaja: Helen Kaljurand Tallinna Kristiine Gümnaasium Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Sisuleht · Perioodilisussüsteemi avastamine · Mendelejevi tabel · Tänapäevane perioodilidustabel · Perioodilisustabel · Slaid 8 (Sarnaste elementide paiknemine tabelis) · Perioodilisustabli lahter · Periood · Rühm Sisuleht · Perioodilisustabeli seosed · Elektronkatte muutused perioodides ja rühmades · Ülesanne 1 · Mõtlemisülesanded · Mõtlemisülesanded · Teemaga seotud lingid · Kasutatud materjal Perioodilisussüsteemi avastamine · Dimitri Mendelejev avastas 1869. aastal seaduspära ...
Aatomi ehitus AATOM (neutraalne) Aine väikseim osake, mis koosneb tuumast ja elektronkattest. TUUM (laeng ELEKTRONKATE (laeng positiivne) negatiivne) Koosneb Koosneb tuumaosakestest elektronkihtidele ehk PROOTnukleonidest. jaotunud elektronidest. ELEKTRONK ON NEUTR IHT ON laeng laeng 0 Tiirlevad +1 elektronid. mass 1 ELEKTRON mass 1 laeng -1 mass 0,0005 Planetaarne aatomimudel Planetaarne aatomimudel - TUUM + + NEUTRON PROOTON ELEKTRONKATE - ELEKTRONKIHT ELEKTRON ...
Keemilised elemendid Loeng 3 02.03.2007 Keemiline element Iga keemilise elemendi omadused sõltuvad aatomi tuumas olevate prootonite arvust, mis võrdub aatomi järjekorranumbriga. Elektronide hulk aatomis ja jaotus ümber tuuma, elektronkihtide arv, nende täitumus elektronidega, elektronide hulk väliskihis ja ka sellele eelnevas kihis jne ... määravad elementide ionisatsioonipotentsiaali, elektronafiinsuse, elektronegatiivsuse, prootonafiinsuse, reaktsioonivõime. Looduses esinevad isoleeritud aatomitena ainult elemendid, mida tuntakse väärisgaaside nime all (He, Ne, Ar, Kr, Xe, Rn) Rühmad 8 rühma ülalt alla (aatomi väliskihis 1 kuni 8 elektroni), neist erinimetus: 1A rühma elemendid Li, Na, K, Rb, Cs, Fr on leelismetallid (alkali metals) 2A rühma elemendid Be, Mg, Ca, Sr, Ba, Ra on leelismuldmetallid (alkaline earth metals)
teemant. Värvuselt esineb väga erinevaid mittemetalle (C-must,S-kollane). Looduses on nad esindatud mitmete allotroopidena - ehk keemilise elemendi esinemisel mitme lihtainena. Näiteks süsinik,teemant,grafiit, mis omakorda võivad üksteisest erineda aatomite arvu, molekulide paigutuse poolest kristallid kui ka struktuuri poolest. Mittemetallide aatomid on metalli aatomitega võrreldes suhtelised väikesed, millte tõttu aatom hoiab elektrone tugevalt kinni, tekitades suurema elektronegatiivsuse ning kaasates elektronide kergema juurde võtu kui loovutamise. Metallidega reageermisel käituvad mittemetallid oksüdeerijana. Järgnevalt teen kokkuvõtte ühe levinuima mittemetalli ehk hapniku kohta. Hapnik asub 2.perioodi VIA rühmas, mille rühma elemente nimetatakse üldnimetusega kalkogeenid. Hapnik on keemiliselt aktiivne mittemetall, millel on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon (O3).
Kovalentsed sidemed moodustuvad eriti mittemetallide aatomite vahel. Mittemetalli ja metalli aatomi vahel tekib tavaliselt iooniline side, metallide aatomite vahel metalliline side. Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena. Iooniline side esineb aktiivsete metallide ja mittemetallide vahel. Ioonilise sideme tekkeks peab sidet moodustavate elementide elektronegatiivsuse vahe olema vähemalt 1,7. Metalliline side ehk metalliside on keemilise sideme tüüp, mis moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis. Vabad elektronid põhjustavad metallide elektri- ja soojusjuhtivust ning plastilisust. Pooljuhtdioode kasutatakse vahelduvvoolu alaldamiseks, moduleeritud elektrivõngete detekteerimiseks (näiteks raadiovastuvõtjates), sageduse
(elektronegatiivsused on erinevad, kuid mitte väga palju). Seepärast tekivad molekulis poolused. Osalaeng (väiksem elektroni laengust) iseloomustab elektrontiheduse nihkumist polaarsel sidemel (- või +). Negatiivse osalaengu omandab see aatom, mis tõmbab ühist elektronipaari rohkem enda poole. Teine aatom omandab positiivse osalaengu. Side ons eda polaarsem, mida suurem on aatomite elektronegatiivsuse erinevus. Polaarne kovalentne side esib mittemetallioksiidides, hapetes ja paljudes orgaanilistes ainetes. Näidis: Märkus. Tuleb teha vahet sideme polaarsusel ja molekuli polaarsusel. Kui näiteks molekulis on kaks polaarset sidet, aga nad paiknevad 180 nurga all (ühel sirgel), siis molekul tervikuna on mittepolaarne. Võrdle näiteks H2O ja CO2 molekule. Vees on sidemetevaheline nurk 105 ja molekul on tervikuna polaarne (dipool), kuid
Asendajad aromaatses tuumas võivad muuta benseeni -süsteemi elektrontihedust (elektronrikkust) lisades seda (donoorne efekt) või vähendades seda (akseptoorne efekt). Donoorne efekt suurendab areeni reaktsioonivõimet (on aktivaatoriks), akseptoorne efekt vähendab areeni reaktsioonivõimet (on desaktivaatoriks). Asendajatel on kahte tüüpi elektroonseid efekte: Induktsioon: +I ja I rühmad. Induktsiooniefekti põhjustab funkstionaalse rühma elektronegatiivsuse erinevus süsinikuga, millega ta on seotud. Induktsiooniefekt mõjutab -sideme kaudu. Levinumad I-rühmad on järgmised: -I rühmad desaktiveerivad aromaatset tuuma elektrofiilse asenduse suhtes (nad stabiliseerivad tekkivat karbkatiooni). Elektrodonoorset induktsiooniefekti omavad alküülasendajad on +I tüüpi rühmad. Vesinikku loetakse selles skaalas neutraalseks asendajaks. -I induktiooniefekti tõttu on järgmised areenid elektrofiilse asendusreaktsiooni suhtes desaktiveeritud:
A B Resonantsi poolt stabiliseeritud Struktuuris A on negatiivne laeng süsinikul ja struktuuris B on negatiivne laeng hapnikul. Kuigi tegelikult esineb hübriidstruktuur on B siiski eelistatum, kuna süsinik- hapnik -side on suhteliselt nõrgem süsinik-süsinik -sidemest. Struktuuri B osatähtsus hübriidstruktuuris on suurem, kuna hapnik oma suure elektronegatiivsuse tõttu on võimeline paremini hoidma negatiivset laengut. Kui resonants-stabiliseeritud anioon liidab prootoni, võib see toimuda kahel viisil: a) kui prooton seotakse süsinikule ja moodustub algne karbonüülühend nimetatakse keto-vormiks; b) kui prooton seotakse hapnikule moodustub enool-vorm. Resonants- stabiliseeritud aniooni nimetatakse enolaataniooniks. Prooton Prooton liitub liitub O
Samas mida rohkem on molekule, seda suurem on nende põrkumise tõenäosus. Mool (mol) on aatommassiühikus olevate aatomite arv ehk ainehulk, mis sisaldab niisama palju üksikosakesi, kui on aatomeid 12g süsiniku isotoobis C12. Valentselektronideks väise kihi elektronid, mis osalevad keemilise sideme moodustumisel. Valents - aatomi omadus moodustada aatomite vahel ühiseid elektronpaare, mis põhjustavad keemilise sideme tekke. 6. Elektronegatiivsuse all mõistetakse elemendi aatomi võimet siduda endaga elektrone (suur liidab+mittemetallilisus, väike loovutab) 7. Aatom koosneb väikesest raskest positiivselt laetud tuumast(prootonid ja neutronid) ja ümber tuuma tiirlevatest negatiivselt laetud elektronidest, mis on jaotatud elektronkihtidesse. 8. Keemilise sideme jaotus- Ioonne, kovalantne 9. Raku tähtsamad osad- Plasmamembraan ehk välismembraan , Tsütoplasma , Tuum ,
VESINIK Grete Ojandu TT1 Olustvere TMK 2009a. Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1[1]. Ta on lihtsaima aatomiehitusega ning väikseima aatommassiga element[2]. Keemiliste elementide perioodilisuse süsteemis kuulub ta 1. perioodi ja s-blokki. Teda paigutatakse mõnikord I rühma, mõnikord VII rühma, mõnikord mitte ühessegi rühma[3]. Elektronkonfiguratsioon on 1s1[4]. Vesinik on tüüpiline mittemetall[5]. Vesinik on Universumis (kuid mitte maakoores) kõige sagedasem element. Ta esineb vees ja peaaegu kõigis orgaanilistes ühendites, seega seotud kujul kõigis organismides. Vesinik on kõige väiksema aatommassiga element; kõige sagedasema isotoobi prootiumi aatom koosneb ainult ühest prootonist ja ühest elektronist. Vesiniku aatommass on 1,00794±0,00007 g·mol-1. Maal ei esine tavalistes looduslikes tingimustes üheaatomilise molekuliga monovesinikku ehk atomaarset vesinikku H, küll aga dives...
sünteesiks (eriti plastid, lõhkeained kaevandamiseks, määrdeained, ravimid jpt.) 112. tuntud elemendist leidub looduses 94. 84% maakoorest 3 elementi: O 47%, Si 30%, Al 8%. Levinud metallid on ka Fe, Ca, Na, K. Elemendid looduses on peam ühenditena.Levinumad on väikese järjekorranumbriga(kuni26) ja paari- järjenumbriga elemendid. 3. Sideme polaarsus Ühine elektronpaar nihkub aktiivsema mittemetalli poole, see on suurema elektronegatiivsuse poole. Selle tagajärjel muutub side polaarseks, ühte otsa jääb negatiivne laeng ja teise ossa positiivne. Sidemel oleks nagu kaks poolust. Mida suurem on elektronegatiivsuste vahe , seda suurem on elektronide nihe, seda polaarsem on side ja seda suuremad on osalaengud. Kui dX > 1,7 loetakse side valdavalt iooniliseks. Kuna elektronegatiivsuste vahe ei saa olla lõpmatult suur, siis pole puhast ioonilist sidet tegelikult olemas.
salakihis on 1 orbitaal, palakihis on 3 orbitaali, dalakihis on 5 orbitaali jne. Üks orbitaal mahutab kuni kaks elektroni ehk ühe elektronipaari. 2. Aatomi ehituse seos perioodilisustabeliga Aatomiraadius suureneb rühmas ülevalt alla, sest kasvab elektronkihtide arv. Aatomiraadius väheneb Arühmades perioodis vasakult paremale, sest suureneb tuumalaeng ja seega tuuma mõju elektronegatiivsuse ja mittemetallilisuse kasv elektronkattele. Keemilistes reaktsioonides on: metallidele omane elektrone loovutada, mittemetallidele elektrone pigem liita. 3. Elementide sümbolid Elementidele antakse ka kindel keemiline sümbol, aatomiraadiuse ja metallilisuse kasv mis põhineb elemendi ladinakeelsel nimetusel.
AATOMIEHITUS, OMADUSED orbitaal – ruumiosa, kus elektroni leidmise tõenäolsus on suur peakvantarv n – määrab elektroni energiataseme/nivoo, näitab elektronkihtide arvu aatomis // vastav perioodi numbrile tabelis n = 1, 2, 3, ..., 7 kihid K, L, M, N, O, P, Q mida kaugemal tuumast elektron on, seda nõrgemini on ta seotud tuumaga ja seda suurem on ta energia. 2 maksimaalne elektronide arv energeerilisel nivool on 2 n => 2)8)18)32)etc orbitaalkvantarv l – määrab elektroni energia alanivoo, iseloomustab orbitaali kuju l = 0, 1, 2, 3, ..., n-1 l = 0 => s-orbitaal l = 1 => p-orbitaal l = 2 => d-orbitaal elektrone, mille l võrdub nt 0, 1, 2, 3, nimetatakse vastavalt s-, p-, d- ja f-elektronideks magnetkvantarv m – määrab orbit...
Elementide elektornegatiivsus · Elektronegatiivsus on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi suhtelist voimet siduda endaga molekulis voi keemilises uhendis elektrone. · Korge elektronegatiivsusega elementide aatomid seovad tekkinud molekulides elektrone tugevalt. · Kokkuleppeliselt voetakse uhikuks liitiumi aatomi elektronegatiivsus XLi = 1. Teiste elementide elektronegatiivsused leitakse vordluse teel. · Tinglikult saab elektronegatiivsuse pohjal eristada metalle ja mittemetalle. Elemendid elektronegatiivsusega alla 1,7 on metallilised, elektronegatiivsusega ule 1,7 mittemetallilised. Elektronegatiivsuste vahe alusel saab ka kindlaks tehavaldava sideme liitaine molekulides ning uhendeis .Elemendid, mille elektronegatiivsuste vahe on alla 1,7, moodustavad kovalentse sideme, teised ioonilise sideme. · Uhendites taiendavad suurema elektronegatiivsusega elemendid oma valist elektronkihti
Keemiliste sidemete moodustamisel lähevad aatomid üle püsivamasse olekusse, kus nende energia on väiksem. Keemiline reaktsioon on protsess, milles tekivad ja katkevad keemilised sidemed. Keemiliste sidemete tekkel energia alati eraldub, keemiliste sidemete lõhkumiskes tuleb energiat kulutada. Sideme lõhkumiseks tuleb kulutada sama palju energiat kui eraldus selle sideme tekkimisel. Kovalentse sideme polaarsus sõltub sidet moodustavate keemiliste elementide elektronegatiivsuse erinevusest. Mida suurem on elektronegatiivsuse erinevaus, seda tugevamini on ühine elektronpilv nihutatud elektronegatiivsema elemendi aatomi suunas ja seda polaarsem on tekkinud kovalentne side. Kui aga elemendid on enam vähem võrdse elektronegatiivsusega, jaotub ka ühine elektronipaar nende vahel ligikaudu võrdselt ja side on peaaegu mittepolaarne. Ainete omadused sõltuvad oluliselt sellest, kui tugev on aine osakeste omavaheline vastastiktoime.
20. Maksimaalne elektronide arv elektron-nivool kvantarvuga n ? 2n2 21. Millises järjestuses täidavad elektronid orbitaale? Madalama väärtusega energianivood esmalt (kasvavas järjekorras) 22. Mis inertgaaside keemilise inertsuse aluseks? 23. Millised on elektropositiivsed elemendid? Ennem omastavad elektrone, kui loovutavad. 24. Millised on elektronegatiivsed elemendid? Ennem loovutavad elektrone, kui omastavad 25. Mida näitab elektronegatiivsuse väärtus? Aine keemilist aktiivsust, oksüdatsiooni astet??? 1. Millal tekib aatomite vahel keemiline side? Keemiline side tekib aatomite vahel siis, kui selle tulemusena väheneb süsteemi potensiaalne (vaba) energia. Iseloomusta ioonilist sidet? Suhteliselt tugevad aatomitevahelised jõud ioonilise sideme juhul on põhjustatud kulonilistest (elektrostaatilistest tõmbejõududest) jõududest negatiivsete ja positiivsete
1 Loeng 1-2 Keemia ja teaduslik meetod 1.Teadus ja keemia. Teadus uurib ja püüab mõista loodust. Sõltuvalt uuritavst objektist või tema eri tahkudest eristame sotsiaalteadusi (inimsuhted), bioloogiateadusi (elavad organismid) ja füüsikalisi teadusi (põhilised loodusprotsessid). Keemia, kuuludes viimaste hulka, uurib aine struktuuri, omadusi ja muundumisi.Teadlased, vaadeldes loodust ja korraldades katseid (see on mõõtmisi) koguvad andmeid mõistmaks, mis looduses toimub. Saadud andmete alusel teadlased sõnastavad mõisteid ja väiteid, püsitavad hüpoteese, loovas teooriaid ja avastavad loodusseadusi. Hüpotees (kr. hypothesis-alus, eeldus) on teadaolevaile faktidele toetuv, kui tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse vms. kohta. Hüpoteeside tõenäosus on erinev, tähtis on, et nad võimaldavad fakte loogiliselt organiseerida.. Erinevalt meeleval...
moodustuv keemiline side. Kovalentse sidemega seonduvad ühe ja sama mittemetalli aatomid. 11. Teised keemilise sideme liigid: Iooniline side, selle erinevus kovalentsest sidemest. Vesiniksideme olemus ja tekkimise tingimused; vesiniksideme moju aine omadustele, selle tähtsus eluslooduses. Metalliline side. Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmargiliste laengutega ioonide elektrilise tombumise tulemusena. Iooniline side erineb kovalentsest sidemest suurema elektronegatiivsuse poolest. Vesinikside on kuni 10 korda norgem kui kovalentne side. Vesiniksidemed tekivad peamiselt ainetes, milles vesiniku aatom on kovalentse sidemega seotud tugevalt elektronegatiivsete elementide fluori, hapniku voi lammastiku aatomiga. Metalliline side on keemilise sideme tuup, mis moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tombumise tulemusena metallis. ANORGAANILISETE ÜHENDITE POHIKLASSID JA NENDE OMADUSED. 12. Metallid.
Vesiniksideme olemus ja tekkimise tingimused; vesiniksideme mõju aine omadustele, selle tähtsus eluslooduses. Metalliline side. Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena. Iooniline side esineb aktiivsete metallide ja (aktiivsete) mittemetallide vahel (paljud soolad, mitmed oksiidid ja hüdroksiidid). Ioonilise sideme tekkeks peab sidet moodustavate elementide elektronegatiivsuse vahe olema vähemalt 1,7. Iooniline side erineb kovalentsest sidemest suurema elektronegatiivsuse poolest. Vesinikside on kuni 10 korda nõrgem kui kovalentne side. Vesiniksidemed tekivad peamiselt ainetes, milles vesiniku aatom on kovalentse sidemega seotud tugevalt elektronegatiivsete elementide fluori, hapniku või lämmastiku aatomiga. Metalliline side on keemilise sideme tüüp, mis moodustub negatiivsete vabade elektronide ja
Asendajate elektroonsed efektid on aluseks orgaaniliste ühendite reaktiivsusele. Seetõttu on elektrooniliste efektide põhiaspektide teadmine oluline biomolekulide ja ravimite reak- tiivsuse mõistmisel. Elektroonsed efektid (induktiivne, mesomeerne) mõjutavad elektron- tiheduse jaotumist molekulis. Viimane sõltub ka aatomite elektronegatiivsusest. Elektro- negatiivsus on aatomi võime tõmmata enda poole kovalentse sideme valentselektrone. Kesksete elementide-organogeenide elektronegatiivsuse skaala (Paulingi järgi) on aga all- järgnev: F > O > N,Cl > Br > C sp > C sp2 > I > C sp3 , S > H 4,00 3,50 3,00 2,80 2,75 2,69 2,6 2,5 2,20 Induktsiooniefekt (I-efekt) Oma elektronegatiivsuse tõttu asendajad polariseerivad kovalentseid sidemeid (induktiivne efekt), kusjuures asendaja (aatom või aatomite grupp) tõmbab ühist elektronpaari enda suu- nas. Kuna molekulis toimub elektrontiheduse ümberjaotumine, järgneb esimese σ-sideme
1 1.Defineeriga aine mõiste? Maeeria vorm, mida iseloomustab nullist erinev seisumass ja suhteline stabiilsus. Koosneb ühe või mitme keemilise elemendi aatomitest. 2.Mis on magnetkvantarv ja selle lubatud väärtused? Määrab üksikute orbiitide orientatsiooni ruumis. Tema mõju elektroni energiale on väike. Lubatud väärutsed on (-1)-(+1) ka null. 3.Millised jõud valitsevad erinimielistel laetud ioonide vahel ioonilise sideme tekkel? Kulonilised tõmbejõud, mille aluseks on ühe iooni tuuma mõju teise iooni elektronpilvele ja vastupidi. Kui aga ioonid lähenevad teineteisele sellisele kaugusele, kus nende elektronpilved hakkavad kattuma, siis ilmnevad nende kahe iooni vahel tugevad tõukejõud. 4.Mis määrab är koordinatsiooniarvu metallilise sideme juhul? On määratud geomeetriliste tingimustega, väärtuselt 8-12 5.Koordinatsiooniarv RTK struktuuris? KA=8 6.Kuidas arvutada planaarset aatomitehedust? FI(pi)=(aatomite arv, määratletud pikkusel antud ...
1. pilet 1.Aine - mateeria vorm, mida iseloomustab nullist erinev seisumass ja suhteline stabiilsus. Koosneb ühe või mitme keemilise elemendi aatomitest. 2.Magnetkvantarv ja selle lubatud väärtused? Määrab üksikute orbiitide orientatsiooni ruumis.Tema mõju elektroni energiale on väike. Lubatud väärtused on(- 1) -- (+1)ka null.3.Millised jõud valitsevad erinimeliselt laetud ioonide vahel ioonilise sideme tekkel? Kulonilised tõmbejõud, mille aluseks on ühe iooni tuuma mõju teise iooni elektronpilvele ja vastupidi. Kui aga ioonid lähenevad teineteisele sellisele kaugusele, kus nende elektronpilved hakkavad kattuma, siis ilmnevad nende kahe iooni vahel tugevad tõukejõud .4.Mis määrab ära koordinatsiooniarvu metallilise sideme juhul? On määratud geomeetriliste tingimustega, väärtuselt 8-12.5.Koordinatsiooniarv RTK struktuuris=8. 6.Kuidas arvutada planaarset aatomtihedust? tih=(aatomite arv, määratletud pikkusel antud pindalas) /suuna pikku...
põhjustavad metallide elektri- ja soojusjuhtivust ning plastilisust. Metalliline side avaldub kõige selgemalt aktiivsete metallide- leelis- ja leelismuldmetallide korral. Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena. Iooniline side esineb aktiivsete metallide ja (aktiivsete) mittemetallide vahel (paljud soolad, mitmed oksiidid, hüdroksiidid). Ioonilise sideme tekkeks peab sidet moodustavate elektronide elektronegatiivsuse vahe olema vähemalt 1,7. Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga. Vesiniksidemed tekivad peamiselt ainetes, milles vesinikuaatom on kovalentselt seotud tugevalt elektronegatiivse elemendi aatomiga. Side tekib kas kahe molekuli vahele (intermolekulaarne) või ühe molekuli eri osade vahele (intramolekulaarne)
Kõige elektronegatiivsemad elemendid on gruppidest 6A ja 7A. Mõned elemendid gruppidest 4A - 5A võivad käituda sõltuvalt konkreetsest juhust kui elektronpositiivsed või kui elektronegatiivsed elemendid (Ge, Si, As, Ab, P...) Elektronegatiivsus Elektronegatiivsus määrab ära astme, mil määral tõmbab aatom oma elektronkihtidesse lisaelektrone. Elektronegatiivsust väljendatakse suhtelise arvuga vahemikus 0 - 4,1. Kõige elektropositiivsemad elemendid omavad elektronegatiivsuse väärtuseid 0,9 - 1,0. Kõige elektronegatiivsemateks elementideks on fluor elektronegatiivsusega 4,1; hapnik 17 elektronegatiivsusega 3,5 ja lämmastik elektronegatiivsusega 3,1. Elektronegatiivsuse mõiste aitab meil tulevikus kergemini aru saada keemilisi sideme teooriast. 18 3. KEEMILINE SIDE MATERJALIDES 3.1. Aatom- ja molekulaarsideme erinevad tüübid. (joonis 2.14)
leelismuldmetallide korral Iooniline side: Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena. Iooniline side esineb aktiivsete metallide ja (aktiivsete) mittemetallide vahel (paljud soolad, mitmed oksiidid ja hüdroksiidid) Ioonilise sideme tekkeks peab sidet moodustavate elementide elektronegatiivsuse vahe olema vähemalt 1,7. Vesinikside: Vesinikside on kuni 10 korda nõrgem kui kovalentne side Vesiniksidemed tekivad peamiselt ainetes, milles vesiniku aatom on kovalentse sidemega seotud tugevalt elektronegatiivsete elementide fluori, hapniku või lämmastiku aatomiga. Anorgaaniliste ühendite põhiklassid ja nende omadused. 12. Metallid. Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes
23. Elektronegatiivsed gaasid, elegaasisolatsioon Siseisolatsioonis kasutatakse elektronegatiivseid gaase. Need on gaasid, mille molekulid seovad endaga kergesti elektrone, moodustades väheliikuvaid negatiivseid ioone. Seega väheneb vabade elektronide arv lahendusprotsessis, mistõttu nendel gaasidel on suurt elektriline tugevus. Elektronegatiivsete ainete elektriline tugevus ja veeldumistemperatuurid Peamised elektronegatiivsed ained on: floor, kloor, hapnik, lämmastik. Elektronegatiivsuse astet iseloomustatakse sidumiskoefitsiendi abil. Kõigis valemeis, kus esineb põrkeionisatsioonikoefitsient tuleb sel juhul kasutada nn netopõrkeionisatsioonikoefitsienti ehk vahet: Elegaasisolatsiooni kasutamine vähendab gabariite, näiteks 110 kV GIS: Joonis 2.25 Gabariitide võrdlus õhk- ja elegaasisolatsiooni kasutamisel Vahel kasutatakse gaase siseisolatsioonis kõrgendatud rõhu all. 24. Pindlahendus ühtlases väljas Joonis 2.29 Dielektrik ühtlases väljas
Põhimõisted Mateeria on kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Keemiline element on aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng (111 elementi, 83 looduses). Molekul koosneb mitmest ühe või mitme elemendi aatomitest (samasugustest või erinevatest). Molekul on lihtvõi liitaine väikseim osake, millel on sellele ainele iseloomulikud keemilised omadused. Ioon on aatom või omavahel seotud aatomite grupp, mis on kas andnud ära või liitnud ühe või enam elektroni, omades seetõttu kas positiivse (katioon) või negatiivse laengu (anioon). Aatom, molekul Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootonid ja neutronid ei ole jagamatud, vaid koosnevad kvarkid...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
