· Hg22+ Hg2+ + Hg · (tasakaal paremale Cl-, Br- jm. kompleksimoodustavate ligandide juuresolekul) · Dihalogeniidid HgHal2 lahustuvad nii vees kui org. lahustites, neile on iseloomulik (erinevalt suurest enamikust teistest sooladest), et nad praktiliselt ei dissotsieeru vesilahustes. Soolade MHal (M = Na, K, Rb) vesilahustes hästilahustuvad kompleksid M2HgHal4 II rida 1. Väärisgaaside elektronkihi omadused väliselektronkihi konfiguratsioon : s2p6 välise energiataseme orbitaalid täiesti täitunud (alates Ar-st täiel. täitunud nii s - kui p - nivood) Väliselektronkihi suur püsivus keemil. passiivsus Oktetireegel: aatomid püüavad keemil. reaktsioonides saavutada 8-elekronilist väliskihti - max stabiilsus He, Ne, Ar - ühendeid ei tunta seniajani (v.a. eksimeerid ArO + jmt) Esimesed väärisgaaside ühendid saadi alles 1962 (N.Bartlett, sünd 1932) Kanadas, Briti Kolumbia provintsis
11.Def segu. 15 1.Mis on polümeermaterjalid? Polümeermaterjalid on materjalid, mis koosnevad pikkadest süsinikuahelatest ja sisaldavad täiendavalt ka teisi mittemetallilisi elemente (vesinik, lämmastik, hapnik) 2.Esmase sideme üldiseloomustus? Esmane side on seotud elektronide üleandmise või jagamisega sidet moodustavate aatomite vahel ja on suhteliselt tugev side. 3.Mis inertgaaside keemilise inertsuse aluseks? Elemendi suure keemilise inertsuse aluseks on s2p6 elektronkonfiguratsioon välimises elektronkihis. 4.Kuidas muutub ioonilise sideme energia ioonilise sideme tekkel? Süsteemi energia on min kui ioonid on tasakaalukaugusel a0. ja sideme energia on otseselt seotud sideme tugevusega ja ioonide vahelise kaugusega. Tõukeenergia neeldub kui ioonid satuvad lähestikku ja on positiivne, tõmbeenergia vabaneb kui 2 iooni satuvad lähedusse ja on negatiivsed.(?) 5.Kuidas muutuvad inertgaaside sulamistemperatuurid inertgaasi aatomsuurusega ja miks?
15 pilet 1. Mis on polümeermaterjalid? Polümeermaterjalid on materjalid mis koosnevad pikkadest süsinikahelatest ja sisaldavad täiendavalt ka teisi mittemetallilisi elemente (vesinik, lämmastik, hapnik). 2. Esmase sideme üldiseloomustus? Esmane side on seotud elektronide üleandmise võl jagamisega sidet moodustavate aatomite vahel ja on suhteliselt tugev side. 3. Mis inertgaaside keemilise inertsuse aluseks? Elemendi suure keemilise inertsuse aluseks on s2p6 elektronkonfiguratsioon välimises elektronkihis. 4. Kuidas muutub ioonilise sideme energia ioonilise sideme tekkel? Süsteemi energia on minimaalne kui ioonid on tasakaalukaugusel aO. Ja sideme energia on otseselt seotud sideme tugevusega ja ioonide vahelise kaugusega. Tõukeenergia neeldub kui ioonid satuvad lähestikku ja on positiivne, tõmbeenergia vabaneb kui 2 iooni satuvad lähedusse ja on negatiivne.(?) 5. Kuidas muutuvad inertgaaside sulamistemperatuurid inertgaasi
püüavad paigutuda nii, et kõik lubatud 5 orbitaali on täidetud paralleelsete spinnidega elektronidega (joonis 2.7). 2.5. Elektronstruktuur ja reaktsioonivõime. (joonis 2.11) Inertgaasid Elemendi keemilised omadused on otseselt määratud tema aatomite välimistel elektronkihtidel asuvate elektronide reaktsioonivõimega. Kõige inertsemad ja kõige väiksema reaktsioonivõimega on välimises elektronkihis s2p6 elektronkonfiguratsiooni omavad inertgaasid. Erandiks on vaid He, mille välimises elektronkihis on 1s2 elektronkonfiguratsioon. Seega elemendi suure keemilise inertsuse aluseks on s2p6 elektronkonfiguratsioon välimises elektronkihis. Elektropositiivsed ja elektronegatiivsed elemendid. (joonis 2.11) Elektropositiivsed elemendid on metallid, mis võivad keemilistes reaktsioonides anda ära elektrone ja moodustada positiivseid ioone ehk katioone. Kõige elektronpositiivsemad on
annaabi.ee 
