Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eksami piletid (materjali füüsika ja keemia) (0)

1 HALB
Punktid

Lõik failist

1
1.Defineeriga aine mõiste?
Maeeria vorm, mida iseloomustab
nullist erinev seisumass ja suhteline stabiilsus. Koosneb ühe või
mitme keemilise elemendi aatomitest.
2.Mis on magnetkvantarv ja
selle lubatud väärtused?
Määrab üksikute orbiitide
orientatsiooni ruumis. Tema mõju elektroni energiale on väike.
Lubatud väärutsed on (-1)-(+1) ka null.
3.Millised jõud valitsevad
erinimielistel laetud ioonide vahel ioonilise sideme tekkel?
Kulonilised tõmbejõud, mille
aluseks on ühe iooni tuuma mõju teise iooni elektronpilvele ja
vastupidi. Kui aga ioonid lähenevad teineteisele sellisele
kaugusele, kus nende elektronpilved hakkavad kattuma, siis ilmnevad
nende kahe iooni vahel tugevad tõukejõud.
4.Mis määrab är
koordinatsiooniarvu metallilise sideme juhul?
On määratud geomeetriliste
tingimustega, väärtuselt 8-12
5.Koordinatsiooniarv RTK
struktuuris? KA=8
6.Kuidas arvutada planaarset
aatomitehedust?
FI(pi)=(aatomite arv,
määratletud pikkusel antud pindalas)/(suuna pikkus)
7.Mis on allotroopia ?
Paljud elemendid võivad
eksisteerida erinevates temperatuuri ja rõhutingimustes erinevates
kristallsüsteemides.
8.Nimeta kriteeriumid, mis
määravad ära lisandi asendusliku lahustumise astme?
a)aatomi suuruse faktor
b) elektronegatiivsuse faktor c)asendatava ja asendava aatomi valents d)struktuuri faktor
9.Mis on statsionaarne difusioon ?
Statsionaarne difusioon on
Vasakule Paremale
Eksami piletid-materjali füüsika ja keemia #1 Eksami piletid-materjali füüsika ja keemia #2 Eksami piletid-materjali füüsika ja keemia #3 Eksami piletid-materjali füüsika ja keemia #4 Eksami piletid-materjali füüsika ja keemia #5 Eksami piletid-materjali füüsika ja keemia #6 Eksami piletid-materjali füüsika ja keemia #7 Eksami piletid-materjali füüsika ja keemia #8 Eksami piletid-materjali füüsika ja keemia #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 101 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor marekag Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
18
doc

Eksami piletid

valents d)struktuuri faktor 9.Statsionaarne difusioon?on difusiooni erijuht, kus ei toimu protsessi kaigus muutusi nii allika kui ka difusiooni lõpp-punkti lisandi konsentratsioonis. 10.Omajuhtivusega pooljuht? on omane temperatuuri 0 k taielikult täidetud valentstsoon, mis on eraldatud tühjast juhtivustsoonist suhteliselt kitsa keelutsooniga. 11.Valguse neeldumine mittemetallilises materjalis? Kui valgus läbib mittemetallilist materjali siis osa valgust neeldub:I/Io=e^(-alfa*l) 12.Eutektikapunkt? Peenkristallilise segu tahkumise või sulamis temp. ja koostise sõltuvuse graafikul vastab eutektikumile eutektiline punkt, milles eutektikum on tasakaalus tahkete faasidega. 13.Kahefaasilisele süsteemile faaside koostist olekudiagrammist? Tuleb lugeda sealt pealt nt mingi konkreetse temperatuuri ja protsendiliste sisalduse juures 2.pilet 1.Materjal? on aine koos kõigi oma omaduste kompleksiga. 2

Materjali füüsika ja keemia
thumbnail
11
doc

Materjali keemia ja füüsika

1. Mis on aine? Aine on osake, mis omab massi ja mahtu 2. Mis on materjal? Materjal on aine, mille töötlemisel (kasutamisel) ei toimu keemilisi muutusi 3. Mis määraab ära aine omadused? Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). 4. Defineerida materjaliteaduse mõiste? 5. Defineerida materjalide tehnoloogia mõiste? 6. Mis on materjali struktuur? 7. Materjali struktuuri erinevad astmed? 8. Mis on materjali omadus? 9. Materjalide klassifikatsiooni alused? Klassifikatsioon toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, s.t. aine võib olla eri tunnustega ja kuuluda samaaegselt erinevatesse klassidesse 10. Mis on metallid? 11. Metallide üldiseloomustus? 12. Mis on sulamid? 13. Mis on komposiidid

Füüsika
thumbnail
73
pdf

Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt

............................................................... 43 5.3. Lisandid tahkes kehas .............................................................................................. 45 5.4. Joondefektid ­ dislokatsioonid (joonis 3.43) ........................................................... 46 5.5. Kahemõõtmelised defektid ..................................................................................... 47 5.5.1. Materjali välised pinnad .................................................................................. 47 5.5.2. Kristallide vahelised piirpinnad ....................................................................... 47 5.5.3. Kaksikud ........................................................................................................... 48 5.5.4. Faasidevahelised piirpinnad ............................................................................ 48

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
thumbnail
4
doc

Keemiline side

Keemiline side Kovalentne side Keemilise sideme teooria põhiseisukohti vaatleme vesiniku molekuli tekke näitel: H + H H2 + 431 kJ Vaba vesiniku tuuma ümbritseb 1s kerasümmeetriline elektronpilv. Aatomite Ha ja Hb lähenemisel teineteisele tekivad kahte tüüpi elektrostaatilised jõud: 1. tõmbejõud ühe aatomi tuuma ning teise aatomi elektroni vahel, 2. tõukejõud kahe tuuma vahel. Kui teineteisele lähenevad kaks aatomit, mille elektronide spinnid on antiparalleelsed, siis esialgu on ülekaalus tõmbejõud, edasisel lähenemisel aga tõukejõud. H2 molekuli moodustumisel kattuvad aatomite elektronorbitaalid ning moodustuvad molekulaarsed kaheelektronilised pilved, mis ümbritsevad kahte positiivse laenguga tuuma. Tuumadevahelises alas on kattuvate elektronpilvede tihedus maksimaalne. Negatiivse laengu tiheduse suurenedes tuumade vahel tugevnevad märgatavalt erinimeliste laengute tõmbejõud, võrreldes vastavate jõududega üksikute aatomite vahel. Negatiivs

Keemia
thumbnail
19
docx

Üldkeemia kordamisküsimuste vastused

1. Mis on aatom? Millest see koosneb? (Kirjelda naatrium aatomi näitel) Aatomiks (vanakreeka sonast (atomos) 'jagamatu')nimetatakse vaikseimat osakest, mis sailitab talle vastavakeemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid voivad aines esineda uksikuna voi molekulideks liitununa. · Keemia seisukohast on aatom jagamatu, fuusikalistevahenditega aga saab teda lahutada elementaarosakesteks. Aatomi ehitust voivad muuta looduslikud radioaktiivsed protsessid ja aatomite pommitamine elementaarosakestega. · Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast, mida umbritseb negatiivselt laetud elektronkate ehk elektronkest. Viimane jaguneb elektronkihtideks, mis omakorda koosnevad negatiivse elementaarlaenguga elektronidest. Aatomi tuum annab 99,9% kogu aatomi massist;

Üldkeemia
thumbnail
5
doc

Keemia alused KT1

1. Nimetage tähtsamad kontsentratsiooni väljendusviisid, neile vastavad kontsentratsiooni ühikud ja selgitage nende arvutamist. ­ P(massiprotsent) =m(aine)/m(lahus)*100% iseloomustab lahustunud aine hulka lahuse või lahusti kindlas ruumalas või massis. Molaarsus(c;mol/dm3,M) ­ nt lahustunud aine moolide arvu 1 dm3 lahuses. c=n(l aine)/V(lahus dm3). Molaalsus(cm;mol/kg,m) ­ nt lahutunud aine moolide arvu 1kg lahuti kohta. C m=n(l aine)/m(lahusti kg). Moolimurd(X) ­ lahuse 1 komponendi moolide arvu suhe lahuse kkogu moolide arvust. X1=n1/n1+n2. 2. Milliste omaduste poolest erineb kvantosake klassikalise mehaanika osakesest? ­ Klassikalise mehaanika raames määravad osakese oleku üheselt tema asukoht ja kiirus. Seetõttu ei ole klassikalises mehaanikas vajadust vaadelda olekuid ja mõõtmistulemusi lahus, sest olek määrab mõõtmistulemused ja ümberpööratult. Kvantmehaanikas aga ei ole üldjuhul üheselt ennustatav, millised tulemused täpselt annab osakese asuk

Keemia alused
thumbnail
4
odt

Aatomi ehitus. Keemiline side. Lk 10-66

Kontrolltöö: Aatomi ehitus. Keemiline side. Lk 10-66 Prooton positiivse laenguga aatomi osake; Neutron laenguta aatomi osake; Elektron negatiivse laenguga, paikneb orbitaalil; Massiarv tuumaosakest arv aatomituumas neutronite arv + prootonite arv; Aatomituum väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist; Aatom keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa; Aatomnumber ehk järjenumber; Lihtaine keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid; Liitaine keemiline ühend, esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid; Elektronkiht Isotoobid sama keemilise elemendi aatomid, mis erinevad üksteisest neutronide arvu poolest ja seega ka massiarvu poolest; Keemiline element on ühesuguse tuumalaenguga(prootonite arvuga) aatomite liik. Elektronkate koosneb elektronidest, jaotub elektronkihtideks. Elektronskeem näitab elektronide paiknemist elektronkihtidel. Elektronpilv elektronide kiire liikumise tõttu tekkinud negatiivne laengu p

Keemia
thumbnail
7
pdf

keemiliste elementide perioodilised omadused

14/09/2021 Elementide perioodilised omadused • Perioodiliselt muutuvad elektronstruktuuriga seotud omadused: elementide aatomi- ja iooniraadiused ning nendest tulenevad omadused (red-oks). YKI0150 3. loeng Aatomi raadiuse vähenedes elemendi oksüdeerivad omadused suurenevad ja vastupidi. Keemiliste elementide • Füüsikalised omadused: sulamis- ja

Keemia alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun