1. pilet 1.Aine - mateeria vorm, mida iseloomustab nullist erinev seisumass ja suhteline stabiilsus. Koosneb ühe või mitme keemilise elemendi aatomitest. 2.Magnetkvantarv ja selle lubatud väärtused? Määrab üksikute orbiitide orientatsiooni ruumis.Tema mõju elektroni energiale on väike. Lubatud väärtused on(- 1) -- (+1)ka null.3.Millised jõud valitsevad erinimeliselt laetud ioonide vahel ioonilise sideme tekkel? Kulonilised tõmbejõud, mille aluseks on ühe iooni tuuma mõju teise iooni elektronpilvele ja vastupidi. Kui aga ioonid lähenevad teineteisele sellisele kaugusele, kus nende elektronpilved hakkavad kattuma, siis ilmnevad nende kahe iooni vahel tugevad tõukejõud .4.Mis määrab ära koordinatsiooniarvu metallilise sideme juhul? On määratud geomeetriliste tingimustega, väärtuselt 8-12.5.Koordinatsiooniarv RTK struktuuris=8. 6.Kuidas arvutada planaarset aatomtihedust? tih=(aatomite arv, määratletud pikkusel antud pindalas) /suuna pikku...
T→0 ∆ T = dT Tehakse vahet soojusmahtuvusel jääval rõhul Cp ja jääval ruumalal Cv. Soojusmahtuvus on seotud kristallvõre sõlmedes olevate osakeste võnkumisega, mis toimuvad tasakaaluasendi ümber väga suure sagedusega ja väikse amplituudiga. Tekib lainetuse taoline nähtus. Väikseim võnkeenergia ühik on foonon. Võnkumise intensiivsus temperatuuri alanemisel väheneb, seetõttu väheneb ka soojusmahtuvus. 0K lähedal saab võrdseks nulliga. Madalatel temperatuuridel kasvab soojusmahtuvus kiiresti vastavalt võrrandile: Cv = AT3 , kus A on konstant. Edasi kasv aeglustub ja alates mingist temperatuurist jääb püsivaks. Selline temperatuur on Debye temperatuur (ΘD). Faasiülemineku käigus (sulamine, aurustumine) muutub Cv hüppeliselt. Ideaalgaasidel on Cv max 3R.
Soojusmahtuvus on seotud kristallvõre sõlmedes olevate osakeste võnkumisega. Need võnkumised toimuvad tasakaaluasendi ümber väga suure sagedusega ja väikese amplituudiga. Kuna osakesed on omavahel seotud sidemetega, siis on naaberosakeste võnkumine omavahel seotud ja kristallis tekib lainetuse taoline nähtus. Võnkeenergia ei saa omada igasugust väärtust (energia on kvanditud). Väikseim võnkeenergia ühik kannab nimetust foonon. Kuna võnkumiste intensiivsus temperatuuri alanemisel väheneb siis väheneb ka soojusmahtuvus. 0 K lähedal saab ta peaaegu võrdseks nulliga. Suurim soojusmahtuvus on polümeersetel materjalidel, väiksem keraamilistel materjalidel ja metallidel. Metallidest on suurim soojusmahtuvus alumiiniumil. Soojuspaisumine Suurem osa materjale paisub temperatuuri tõusul. Atomaarsel tasemel tähendab materjali paisumine aatomitevahelise kauguse suurenemist. Seda on võimalik selgitada
Soojusmahtuvus on seotud kristallvõre sõlmedes olevate osakeste võnkumisega. Need võnkumised toimuvad tasakaaluasendi ümber väga suure sagedusega ja väikese amplituudiga. Kuna osakesed on omavahel seotud sidemetega, siis on naaberosakeste võnkumine omavahel seotud ja kristallis tekib lainetuse taoline nähtus. Võnkeenergia ei saa omada igasugust väärtust (energia on kvanditud). Väikseim võnkeenergia ühik kannab nimetust foonon. Kuna võnkumiste intensiivsus temperatuuri alanemisel väheneb siis väheneb ka soojusmahtuvus. 0 K lähedal saab ta peaaegu võrdseks nulliga. Suurim soojusmahtuvus on polümeersetel materjalidel, väiksem keraamilistel materjalidel ja metallidel. Metallidest on suurim soojusmahtuvus alumiiniumil. Soojuspaisumine Suurem osa materjale paisub temperatuuri tõusul. Atomaarsel tasemel tähendab materjali paisumine aatomitevahelise kauguse suurenemist. Seda on võimalik selgitada
............................................................... 47 5.5.3. Kaksikud ........................................................................................................... 48 5.5.4. Faasidevahelised piirpinnad ............................................................................ 48 5.6. Kolmemõõtmelised defektid ................................................................................... 49 5.7. Aatomvõre võnkumine e. foonon ........................................................................... 49 6. DIFUSIOONIPROTSESSID TAHKETES KEHADES. ............................................................... 50 6.1. Sissejuhatus ............................................................................................................. 50 6.2. Aatomdifusioon tahketes materjalides (joonis 4.8). ............................................... 51 6.3. Difusiooni vakantsmehhanism. ............
Soojusmahtuvus on seotud kristallvõre sõlmedes olevate osakeste võnkumisega. Need võnkumised toimuvad tasakaaluasendi ümber väga suure sagedusega ja väikese amplituudiga. Kuna osakesed on omavahel seotud sidemetega, siis on naaberosakeste võnkumine omavahel seotud ja kristallis tekib lainetuse taoline nähtus. Võnkeenergia ei saa omada igasugust väärtust (energia on kvanditud). Väikseim võnkeenergia ühik kannab nimetust foonon. Kuna võnkumiste intensiivsus temperatuuri alanemisel väheneb siis väheneb ka soojus- mahtuvus. 0 K lähedal saab ta peaaegu võrdseks nulliga. Soojusmahtuvuse sõltuvus temperatuurist on toodud joonisel 11-1. Madalatel temperatuuridel kasvab soojusmahtuvus kiiresti vastavalt võrrandile: Cv = AT 3, kus A on konstant. Edasi kasv aeglustub ja alates mingist temperatuurist D jääb püsivaks. Temperatuuri D nimetatakse Debye temperatuuriks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
