erinevat tüüpi materjale: elektrijuhid, pooljuhid ja isolaatorid. 4. Millised on laengukandjad elektroonses elektrijuhtivuses? elektronid 5. Millised on laengukandjad ioonilises materjalides? Laetud ioonid 6. Miks tekivad tahke aine moodustumisel energiatsoonid? viies aatomid üksteise lähedusse, nii et toimub korrastatud kristallstruktuuri teke siis aatomite elektronide ja tuumade vahel algab koosmõju. Koosmõju tulemusena N aatomi elektronnivood jagunevad N üksteise ligidal paiknevaks elektronnivooks, mis moodustavad kogumiku (energiatsooni) 7. Materjalide neli võimalikku tsoonistruktuuri? 8. Millised on metallide tsoonistruktuurid? 1) täis valentstsoon ja normaalolekus tühi juhtivustsoon osaliselt kattuvad, 2) valentstsoon vaid osaliselt täidetud elektronidega 9. Milline tsoonistruktuur vastab pooljuhtidele ja isolaatoritele? olekud valentstsoonis on
kulgevate joontevõrgud lõikekohtades. 6.Pakkefaktori väärtus HTP rakus? 74% 7.Kuidas arvutada lineaarset aatomtihedust? FI(pl)=(aatomdiameetrite arv määratletud pikkusel antud suunas)/(suuna pikkus) 8.Mis on foononid? Foononiks nim defekte mis tekivad aatomite võnkumisest enda võreasendi ümber kristallvõres, mis tekitab vibratsioone. 9.Miks tekivad tahke aine moodustumisel energiatsoonid? Kui viime aatomid üksteise lähedusse, siis algab koosmõju, mille tulemusena aatomi elektronnivood jagunevad üksteise ligidal paiknevaks elektronvooks. 10.Millised on kiirguse elektromagneetilise spektri osad? Radioaktiivne kiirgus, röntgenkiirgus, ultraviolett, nähtav valgus, infrapunane valgus, raadiolained 11.Mitu faasi on tasakaalus kolmikpunktis? 12.Analüüsige binaarset eutektikaga olekudiagrammi. 10 1.Mis on metallid? Metallid on anorgaanilised ained, mis koosnevad ühest või mitmest metallilisest
vaatleme probleemi vaid väga lihtsustatult. Nagu eelnevalt andsime, vastavad elektronidele isoleeritud aatomites mingid kindlad lubatud nivood energiateljestikus, kusjuures elektron püüab täita (paigutuda) alati madalama energiaga nivoosid(ele). Elektronide arv erinevatel nivoodel on määratud 4 kvantarvuga ja neid siduva Pauli keeluprintsiibiga. Kui omame mingi suure arvu materjali aatomeid N, mis on esialgu eraldi, siis algolekus on nende elektronnivood üksteisest sõltumatud ja analoogsed isoleeritud aatomi elektronnivoodele. Kui aga viime aatomid üksteise lähedusse, nii et toimub korrastatud kristallstruktuuri teke, siis seni isoleeritud aatomite elektronide ja tuumade vahel algab koosmõju. Koosmõju tulemusena N aatomi elektronnivood jagunevad N üksteise ligidal paiknevaks elektronnivooks (joon. 7.18, 7.19). Tekkinud jagunenud elektronnivoode kogumiku nimetatakse elektronide energiatsooniks materjalis. Jagunemise aste sõltub
annaabi.ee 
