Plastmasside kasutamismahust. Plastikute tootmine. Laura Valk Kaisa-Mai Kallaste Sivert Pomerants Mis on plastmassid ehk plastikud? - Plastikud ehk plastmassid on polümeersed materjalid, mida valdavalt toodetakse naftast saadavatest kemikaalidest. - Koostisaine järgi on eristatavad järgmisi plastikud (nimetatud peamised pakendite tootmisel kasutatavad): kõrge ja madala tihedusega polüetüleen, polüpropüleen, polüstüreen, lineaarse ahelaga madala tihedusega polüetüleen Ajalugu - Sõna ,,plastik" pärineb kreekakeelsest sõnast (plastikos) mis tähendab ,,plastilist või vormitavat" ning sõnast (plastos), mis tähendab ,,vormitud." - 1863- esimene poolplastik- TSELLULOOSNITRAAT - 1899- esimene tõeline plastik- bakeliit - 1938- avastati teflon Tootmismaht
Jõhvi Gümnaasium Plastmass kui materjal Referaat Jõhvi 2011 Plastmassid moodustavad väga mitmekülgse grupi materjale. Plastik on materjal, mille koostisesse kuulub polümeerne aine. Polümeer on ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest. Plastikud ei lagune, seega on nendest lahtisaamine suur keskonnaprobleem, nad jäävad keskonda igaveseks. Parim lahendus nendest lahtisaamiseks on ümbertöötlemine. On hakkatud tootma ka orgaanilisest materjalist plastikuid, kuna sellised plastid lagunevad hästi ja ei ole keskonnale kahjulikud, nendest tehake enamasti piknikunõusid ja kilekotte. Paljude traditsiooniliste materjalide asemel on edukalt kasutusele võetud plastid, sest neil on:
Sellepärast sobivad linoleumkatted kuivematesse ruumidesse. Katte puhastamisel kasutatakse kuivemaid puhastusmeetodeid Plastikkatted Plastikkatete tootmist alustati juba 20. sajandi esimesel poolel. Praegu kasutatakse plastikkatteid rohkem kui ühtegi teist pinnakattematerjali. Nende tootmise tehnoloogia on 3 läbi teinud suure arengu. Tänapäevased plastikud on kergesti puhastatavad, ilusad, niiskust ja vett-taluvad ning nende valik on väga suur. Plastikut võib puhastada nii märjalt kui kuivalt ning sobivad nii kergelt kui ka tugevalt keemilised puhastusained Plastikkatted jagunevad: · Monoliitsed plastikud · Kihilised plastikud Plastikut peaks puhastama mitte abrasiivsete puhastusvahenditega ning tugeval puhastusainel pole kah mõtet Tekstiilkatted
Fiibrid ehk kiud · Tselluloos paber, puit, papp · Siid · Puuvill · Plastikud, kummid (naftatooted) süsivesinikud · Lina Metallid · Kasutatakse masinate ja seadmete ehituseks · Raudbetoon ehitusmaterjal · Veel Tootmine · Raud kaevandatakse rauamaaki, rikastatakse, ja saadakse raud · Alumiinium saadakse boksiidist · Vask vasemaagist Teras saadakse rauast, roostevaba, elastne, vastupidav Must metallurgia tegeleb raua ja selle sulamitega (malm, teras)
S:asukoht, taimkate, inimtegevus 4. Oskan analüüsida kliimadiagrammi 5. Mis on albeedo? On pinna peegeldumisnäitaja 6. Kirjelda õhu liikumist ja ilma tsüklonis ja antitsüklonis 7. Mis jõud mõjutavad tuulte kujunemist? Gradientjõud, Coriolisi jõud 8. Globaalse õhuringluse skeem 9. Analüüsi atmosfääri saasteallikate mõju (4 probleemi oskan lahti seletada) Füüsikalised: soojusreostus, müra ja vibratsioon, radioaktiivsed ained. Keemlised: plastikud, raskemetallid, aeroolid, orgaanilised ained. Sudu: suits+udu, orulinnade saaste koondumine, meil soodustavad tuuled saasteainete kiiret langust. Osoonikihi lagunemine: neelab UV-kiirgust.
ekspordis, % maailmakaubanduses, % Toornafta (2007) 76,6% 17,1% Jaapan 30%, Taipei 25% Sektoris 27 Orgaanilised 3,4 % 2,6% Hiina 28,5%, Singapur kemikaalid 10% Sektoris 29 Plastikud, 2,5% 1,4% Hiina 15,4%, Belgia polümeersed ained 10,9% Sektoris 39 Tabel 2: Saudi Araabia peamised eksporditavad tooted 2008 Allikas: ITC Saudi Araabia, kui üldtuntud naftariik, peamiseks eksporditavaks tooteks on kindlasti toornafta. See on peamiseks riigi rikkuse allikaks(nagu ka teistel suurtel naftariikidel). Näiteks 2008
surnud tsoonid Meredes vohavad sinivetikad mürgistused Mürgid: Merevesi sisaldab mürgiseid kemikaale: taimekaitse- ja putukatõrjevahendeid Klooriühendid on tihti pärit paberitööstustest, kus neid kasutatakse pleegitajana. On oht, et merre satuvad ka radioaktiivsed ühendid, kui neid ei ladestata ettenägelikult Prügi: plastikrõngad, kuhu loomad-linnud võivad kasvõi peadpidi kinni jääda plastikud sisaldavad kemikaale Reostus kanalisatsioonist: Paljudes maailma piirkondades jäävad kanalisatsiooni reoveed töötlemata majapidamises kasutatavatele toksilistele kemikaalidele Reovee puhastamata kujul merre laskmine võib põhjustada ka inimeste haiguste levikut Tagajärjed Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis Vähenevad kalavarud Mõju inimese toidualauale
seevastu ained, mida kasutatakse plastile parema painduvuse, elastsuse ja venivuse andmiseks (näiteks linaõli ja dibutüülftalaat). Selleks, et suurendada plastide mehaanilist tugevust ja vähendada polümeeri kulu (Näiteks asbest, mis annab tulekindluse) kasutatakse täiteaineid [1]. 4 Plastide leiutamise ajalugu On selge, et plastmasside leiutamine 19-nda sajandi keskel on tuntavalt muutnud meid ümbritseva keskkonna koostist. Plastikud on vallutanud nii meie kodud, töökoha, iga mõeldava tööstuse ning eriala kui ka muutunud meediumiks kunstis. Enne plastide kasutusele võttu kasutati plastmassidele sarnaste omadustega looduslikke materjale - näiteks sarv, merevaik, sellak ehk lakivaik (eksootilistel taimedel elutsevate täide eritatav kummitaoline vedelik) [5], männivaik, vandel, kilpkonnaluu jt, mida saab sarnaselt plastikule vormida.
lahkumisel. 6. Elektrivool on laengukandjate suunatud liikumine. Voolu suunaks on kokkuleppeliselt valitud positiivsete laengukandjate liikumise suund. Negatiivsed laengukandjad (näiteks elektronid metallis) liiguvad seega voolu kokkuleppelisele suunale vastupidises suunas. 7. Juhid on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur. (metallid, kraanivesi). Dielekter ehk isolaator ehk mittejuht. Väga vähe laengukandjaid. (kummid, plastikud, õhk, klaas). Pooljuhid on juhtide ja dielektrite vahepealsed ained. Vabade laengukandjate arv sõltub tugevalt temperatuurist. (germaanium, räni). 8. Voolutugevus I näitab , kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus. q 1C I = 1A = t 1s I voolutugevus, q juhuristlõiget läbiva laengu suurus, t selleks kulunud aeg 9. Punktlaeng on selline laetud keha, mille mõõtmed on tühised võrreldes kehade vahelise kaugusega. 10
Selline kilekottide maha loopimine tekitab aga väga suurt kahju looduses elavatele loomadele. Plastikkotid tekitavad loomade seas huvi, kuna need on valged, läikivad ja krõbisevad. Kokku sureb igal aastal ca 1 miljon looma ja lindu kilekotijäänuste allaneelamise tagajärjel. Linnud, kalad, hülged hukkuvad, neelates meres ujuvat prahti, pidades kileosakesi planktoniks vm toiduks, mis aga ummistab või vigastab nende seedeelundeid. Linnud surevad nälga noka külge takerdunud kile tõttu. Plastikud võivad jääda ka looma makku, täites selle ja tekitades sooltesse haavandeid, mille tõttu loom sureb aeglaselt ja piinarikkalt. Kilekotid on sarnaseks ohuks ka kuival maal, kui loomad söövad ära toidu järele lõhnavaid kilekotte. Kuid ega ei ole head ilma halvata. Biolagunevatel kottidel on ka oma miinused. Üheks neist on see, et need kotid ei ole nii vastupidavad ja võivad maksta rohkem kui tavalised kotid ja
kanalisatsiooni torud). Materjalide põlevust iseloomustatakse süttivusega. Eesti normides jaotatakse materjalid süttivuse seisukohalt põlevateks ja mittepõlevateks. Mittepõlevaks loetakse ehitusmaterjali, mis ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (näiteks kipskrohv, klaas, tellis, betoon). Põlevad on kõik need materjalid, mis ei täida eelpooltoodud nõudeid (impregneerimata puit, plastikud, kummid) . Materjalid liigitatakse 3 kategooriasse: 1. Mittepõlevad - ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt ( looduslikud ja tehiskivi, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). 2. Raskelt põlevad - süttivad raskesti ja hõõguvad ning söestuvad ainult tulekolde juuresolekul (õlg- ja roogmatt, mis on saviga segatud tihedus 900 kg/m3) või immutatud antipüreeniga. 3. Põlevad - on kõik orgaanilised materjalid kui nad pole immutatud antipüreeniga
Ka nõuavad need tihti keerulist aparatuuri. Liimimine on teostatav ka toatemperatuuril ning pindade lihtsa ettevalmistamisega. Liimühenduste puuduseks võib olla liimi kuivamise aeg, materjali ja liimi sobimatus, temperatuuritundlikkus, nõrk vastuseis lahustitele. Liimitav pind Liim peab nakkuma liimitava pinnaga, selle eeltingimuseks on märgumine. Märgumise järgi eristatakse hüdrofiilseid (klass, metall, tselluloos, valgulised tooted) ja hüdrofoobseid (sünteetilised plastikud) aineid. Hüdrofiilsel pinnal valgub vesi õhukese kilena laiali, hüdrofoobselt veereb tilkadena maha. Sageli on hüdrofiilsel pinnal nt klassil või metallil - aga hüdrofoobseid aineid (rasvad), hüdrofiilsed liimid sinna ei nakku, hüdrofoobsed liimid aga nakkuvad nn mustusega. Liimitava pinna puhul on oluline nende mikrostruktuur, karedus. Karedus tõstab liimitava kokkupuutepindala. Head on liimimiseks poorsed materjalid, eriti alt (sügavuses) laienevate pooridega
ANTITSÜKLON Kõrgrõhuala Suvel-selge, päikesepaisteline ilm Talvel-jahe Front-kitsas piir 2 erineva õhumassi vahel. Atmosfääri mõjukeskused-püsiva kõrg- või madalrõhkkonnaga alad. KLIIMAVÖÖTMED Ekvatoriaalne Lähisekvatoriaalne Troopiline Lähistroopiline Parasvööde Lähisarktiline Arktiline/antarktiline ATMOSFÄÄRI SAASTEALLIKAD Füüsikalised Radioaktiivsed ained Soojusreostus Müra ja vibratsioon Keemilised Süsiniku-, fluori-, väävli- ja lämmastikuühendid Naftasaadused Plastikud Pestitsiidid Raskemetallid Orgaanilised ained Aerosoolid Happevihmad Kivisöe, põlevkivi ja nafta põletamisel paiskub õhku lämmastiku-, fosfori- ja väävliühendeid, mis reageerivad atmosfääris õhuniiskusega tekitades happesademeid. Mullaosakestest tõrjutakse vajalikud toitained välja, muutused liigilistes koosseisudes. Sudu Suits+udu. Mõjub hingamisteedele ja kopsudele Orulinnades saaste koondumine, meil soodustavad tuuled saasteainete kontsentratsioonide kiiret langust.
HUVITAVAT LISAINFOT Kas olmekeemia mürgitab veel sündimata lapsi? Roheline Värav kirjutab, BBC loo alusel, et parfüümides ja puhastusvahendeis leiduvad kemikaalid võivad läbida platsenta ja jõuda looteni, selgub Maailma Looduse Fondi (WWF) Suurbritannia haru ja Greenpeace'i ühisest uurimistööst. Muuhulgas jõuavad veel sündimata lapseni paljud plastikud ja kunstlik mustus. WWF ja Greenpeace taotlevad nende ainete keelustamist esmatarbeesemeis. Mõned tervishoiueksperdid vaidlevad keskkonnakaitsjaile vastu, kinnitades, et pole kindlaid tõendeid, nagu kahjustaksid kemikaalid sündimata lapse tervist. Uuriti 27 sündimata lapse nabanöörist ja 42 värskelt emalt võetud vereproove. Proove testiti kaheksa kemikaaligrupi, kaasaarvatud puhastusvahendeis ja mähkmeis leiduvate, osas. Üldse olid testid positiivsed 35 kemikaali osas
Polümeerkomposiitide puhul on maatriks polümeerne aine. Polümeerne aine ise on selline milles olevad molekulid on seotud korduvate kovalentsete elementidega. Merevaik, plast,kumm, silikoon. Young´s Modulus ehk elastsusmoodul näitab elemendi jäikust. Teisisõnu materjali mingi pindalaühiku ja deformatsiooni suhet. Armatuurid kui ka maatriksid võivad olla nii metalsed, keraamilised kui ka polümeersed (plastikud). Looduses komposiidi näiteks puu ja luu. Polümeerkomposiidis on matriiksiks polümeer, mille omadused määravad enamiku komposiidi omadustest va tugevuse ja jäikuse. Maatriksi deformeeritavus peab olema suurem armatuuri deformeeritavusest. Lisaks peab maatriks hästi märgama ja ,,kleepima" end armatuuri külge. Ei tohi kuivades eriti kahaneda ja peab kiiresti kõvenema. Üleüldiselt peaksid mõõtmed säilima kuivades
terased, hall- ja legeermalm töötingimused, katkendlik lõikeprotsess 40 Pehmed, hästi töödeldavad Koorivtöötlemine väikese tõmbetugevusega terased K 01 Hall- ja kõrgtugev malm, suure Peentreimine heades ränisisaldusega Al-sulamid töötingimustes 10 Hallmalm HB 220, tempermalm, Peentreimineja freesimimine karastatud teras, kivimid, klaas, plastikud, kõva kummi 20 Hallmalm HB 220, Cu- ja Al- Treimine sulamid, puit 30 Pehme hallmalm, Kooriv treimine suhteliselt värvilismetallid ja -sulamid madalate lõikekiirustega ja suurte ettenihetega Tabel 2 Joonis 2. Joonis 3 Pinnakonaruste Soovitatav pinna- Töötlemisviis
Alumiinium on väga plastne ja vormitav paljude moodustega. Alumiiniumil on hea elektrijuhtivus, mis soosib tema kasutamist elektrotehnika valdkondades. Vask ja vasesulamid Vask on üks vanimaid inimkonnale teadaolevaid metalle. Vask on olnud kasutusel enam kui 5000 aastat. Tänaäeval on palju kasulikke vasesulameid, kuid metalli kõrgest hinnast tingituna on need paljudel juhtudel asendumas odavamate materjalidega nagu alumiinium ja plastikud. Puhta vase nagu alumiiniumigi mehaanilised omadused sõltuvad suuresti deformatsiooniastmest külmdeformeerimise ja kalestunud metalli järgnevast lõõmutamisest. Vaske legeeritakse mitmesuguste elementidega ja saadakse kasulikke sulameid, millest peamised on vasetsingisulamid e messingid (valge vask) vasetina, vasealumiiniumi jt sulamid e pronksid Nikkel ja niklisulamid
P273 Vältida sattumist keskkonda. P280 Kanda kaitsekindaid/kaitserõivastust/kaitseprille/kaitsemaski. P284 Kanda hingamisteede kaitsevahendeid. Pakkimisviisi valimine Pakkimiseeskiri on P002. Aine on tugev oksüdeerija ja reageerib süttivate ja redutseerivate ainetega. Võib plahvatada kuumutamisel. Ta on mürgine, söövitav aine. Eri pakkimis tingimusi tal ei ole. Selle pärast kõige mõistlikum variant oleks valida plastikud kanistrid mitte-eemaldateva keenetega eks 3H1, et vältida võimaliku kokkuputusega metallidega. Pakendi valimine (tüüp ja mis täh(ed)t (X, Yvõi Z) on vastuvõetavad pakendi markeeringus) X või Y sest grupp on II. Pakendi märgistamine (CLP märgistus), märgid 100x100mm UN1439 (ÜRO number) AMMONIUM DICHROMATE (õige veonimetus, PSN) Ohumärk: Oksüdeerivad ained CLP märgistus:
Jaapanlased vallutasi 1942 malaisia, mis oli tol ajal üks maailma suurimad kautsuki ekportijaid ning USAsse import katkes sellega seoses. Vahemiks 1940 kuni 1945 tehti USAs ja Kandas väga suur areng, et toota "sõjamaterjale" Kõige tähtsamad materjalid naftakeemia (petrolchemistry) toodangu saamiseks olid etüleen, prpüleen, butüleen ja benseen, mida toodeti suuresti rafineerimisjaamades. Samuti ka aurukateldes, mis põhinesid naturaalgaasist ethaani. Plastikud on toodetud õlist või maagaasist, mis sisaldab etaan, propaan, butaan, pentaan · Siis kui toornafta rafineerimisel on saadud erinevaid süsivesinike, töödeltakse neid, et saada erinevate süsivesinike ja teisi süsinik monomeere( stüreen, vinüül, alküülnitriil) · Pärast sõja lõppu hakkasid USA tehased,mis varasemalt tootsid sõjatööstusele tootma tooteid USA tavatarbija huvides.
läbivoolu ärahoidmiseks olema tihe savi ja see peaks ulatuma pehmest või vett läbi laskvast pinnasest allapoole ankurdamaks tammi korralikult ja tammialuste voolude ärahoidmiseks. Savi tuleb tihendada 30 cm paksuste kihtidena. Tamm peab ulatuma meetri võrra üle veepinna, et jäätumine ei ulatuks savisüdamikuni ja ei rikuks tammi. Kui soovitakse ehitada sisebasseine, siis kasutatakse basseinide ehituseks klaaskiudu, kuid kindlasti sobivad ka vinüül, PVC, akrüül jne plastikud. Roostevaba terase kasutamine on laiemalt levinud. Suuri basseine võib ehitada ka betoonist või tellistest. Basseinide sisepinda võib katta epoksüvaiguga või kõrgahjutsemendiga. 10-20 cm sügavune vesi on vähile piisav. Varjepaikadeks võib kasutada plastikuga kaetud metallilehtesid, katusekive, drenaažitorusid jmt. Väikeste vähipoegade jaoks on kasutatud plastikrohumatte, mille harjaste vahele pojad pääsevad varju. Vähibasseine võib paigutada teineteisega kohakuti.
Ülekoormus 15% Inimlikud allikad: 1.Hooldusvead 34% 4. Valmistamise vead 10% 2. Konstruktioonivead 33% 5. Paigaldamise vead 7% 3. Vale kasutamine 12% 6.Hooletus ja lohakus 4% Juhtimuslikud allikad: Juhtimissüsteemi ja meetodite puudused, mis võimaldavad inimlike vigade kordumist ja nende avastamata jäämist Konstruktioonimaterjalide liigid : 1.Metallid ja nende sulamid 4.elastomeerid 2. Plastikud 5. Puidud 3.komposiitmaterjal 6.kermised ja Klaasid Materjali omadused 1.tugevuspiirid 5. Katkevenivus 2.voolepiirid 6.kõvadus 3.väsimuspiirid 7. Tihedus 4.elastsusmoodul ja 8.töötemp nihkemoodul Teras Fe+C 2,14% Malm Fe+C kuni5% Pronks Cu+Sn Messing Cu+Zn Duralumiinium Cu+Mg+pronks
2. Riigi ekspordi struktuur ja muutused Peamised Vastava toote osatähtsus Vastava toote osatähtsus Peamised ekspordi turud eksporttooted riigi ekspordis, % maailmakaubanduses, % Toornafta (2007) 76,6% 17,1% Jaapan 30%, Taipei 25% Sektoris 27 Orgaanilised 3,4 % 2,6% Hiina 28,5%, Singapur 10% kemikaalid Sektoris 29 Plastikud, 2,5% 1,4% Hiina 15,4%, Belgia 10,9% polümeersed ained Sektoris 39 Tabel : Saudi Araabia peamised eksporditavad tooted 2008 Allikas: ITC Saudi Araabia, kui üldtuntud naftariik, peamiseks eksporditavaks tooteks on kindlasti toornafta. See on peamiseks riigi rikkuse allikaks (nagu ka teistel suurtel naftariikidel). Näiteks 2008. aastal sai riik toornafta ekspordist tulu ligi 223 miljonit USD. Saudi Araabias
Peamised Vastava toote Vastava toote osatähtsus Peamised ekspordi turud eksporttooted osatähtsus riigi maailmakaubanduses, % ekspordis, % Toornafta (2007) 76,6% 17,1% Jaapan 30%, Taipei 25% Sektoris 27 Orgaanilised 3,4 % 2,6% Hiina 28,5%, Singapur 10% kemikaalid Sektoris 29 Plastikud, 2,5% 1,4% Hiina 15,4%, Belgia 10,9% polümeersed ained Sektoris 39 Saudi Araabia, kui üldtuntud naftariik, peamiseks eksporditavaks tooteks on kindlasti toornafta. See on peamiseks riigi rikkuse allikaks(nagu ka teistel suurtel naftariikidel). Näiteks 2008. aastal sai riik toornafta ekspordist tulu ligi 223 miljonit USD. Saudi Araabias on
Kuna paber väga kompaktne, võib teda kasutada pulbrite hoidmisel, sest tolm ei pääse läbi pakkematerjali. Selleks kasutatakse eri sorti paberit, mis on tugevam ning on võimeline taluma paremini lööke. Paberit immutades võidakse saada veekindel, tulekindel või rasva(õli)kindel paber. Kotid, mis nõuavad suuremat tugevust, on tehtud kahest kuni kuuest paberikihist. Siiski on ta vastuvõtlik vigastustele, eriti rebimisele/rebenemisele. - Plastikud. Erinevaid plastikuid kasutatakse pakkimismaterjalina, nagu nt. polüvinüülkloriid (PVC), polüstüreen, polüetüleen ja polüpropüleen. Neid võib vormida mistahes kujuks, kasutades tehnoloogiaid nagu vaakumpakkimine ja süstvormimine (injection moulding) Nende karakteristikud on väga mitmekesised. Mõned neist peavad vastu agressiivsetele ainetele, mõned võivad taluda suuri löökkoormusi jne.
Majade kütmiseks tohib koos muu tahke küttematerjaliga kasutada üksnes puitu, mida ei ole töödeldud kemikaalidega, värvitud või lakitud. Põletada võib ka vanapaberiks kõlbmatut paberit ja kartongi. Põletatavad materjalid peavad olema puhtad ja kuivad ega tohi sisaldada toidujäätmeid. Toidujäätmete põletamisel tekkivad ained võivad olla mürgised ja võivad aja jooksul söövitada suitsulõõre. Plastikuid ei maksaks üldse põletada, kuna ka põletamiseks kõlbulikud plastikud põlevad üksnes põlemistingimustes, mida on raske saavutada elamute küttekolletes. Suur osa plastikuid annavad põletamisel väga mürgiseid ühendeid, mis võivad kahjustada põletajat ennast ning mürgitavad välisõhku. prügi sorteerimise skeem: Prügi: · Paber · Plastik · Metall · Klaas · Orgaanika · Ohtlik prügi · Olme Liigid: Paber ja papp:
(keraamilised plaadid, kanalisatsiooni torud). Materjalide põlevust iseloomustatakse süttivusega. Eesti normides jaotatakse materjalid süttivuse seisukohalt põlevateks ja mittepõlevateks . Mittepõlevaks loetakse ehitusmaterjali, mis ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (näiteks kipskrohv, klaas, tellis, betoon). Põlevad on kõik need materjalid, mis ei täida eelpooltoodud nõudeid (impregneerimata puit, plastikud, kummid) . On levinud ka klassifikatsioon, mille järgi materjalid liigitatakse 3 kategooriasse: 1. Mittepõlevad ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt ( looduslikud ja tehiskivi, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). 2. Raskelt põlevad, süttivad raskesti ja hõõguvad nind söestuvad ainult tulekolde juuresolekul. (TEPfibroliit; õlg ja roogmatt, mis on saviga segatud tihedus 900 kg/m3) või immutatud antipüreeniga (tuletõkkevahend, kasutatakse puidu
5.1 Omadused · Omab erimooduli ja eritugevuse kõige kõrgemaid näitajaid kiudude hulgas. · Säilitab erimooduli ja eritugevuse näitajad ka kõrgematel temperatuuridel. · Ei allu toatemperatuuril vee, lahustite, hapete ja aluste toimele. · Süsinikkiud on struktuurilt elastne · Keemiliselt vastupidav ja korrosioonivaba · Hea sooja ja elektrijuhtivuse omadustega · Hinnalt peagi võrreldav traditsiooniliste materjalidega, kuid on oluliselt kallim kui muud plastikud · Väike soojuspaisumine 5.2 Ehitus · Sisaldab 95-99 massiprotsenti süsinikku. · Struktuuriliselt kujutab endast segu amorfsest C-st ja grafiitsest C-st. · C-aatomid paiknevad heksagonaalselt paralleelsetel tasapindadel. · C-kiud on eriti anisotroopne materjal, sest tasapinnas seovad C-aatomeid tugevad kovalentsed sidemed, tasapindade vahel on aga Wan Der Waalsi jõud. · Tasapinnad on orienteeritud kiutelje suunas, kuid nende paigutus võib olla:
uurivad Lähis-ida naftavarusid. 1911 Briti laevastik läheb kivisöelt üle naftale. Enamus maailma sõjalaevastikest järgib eeskuju. 1920 Alkoholi keeluaeg algab Ühendriikides. Üks projekti sponsoreerijatest oli John D. Rockefeller. Ühtlasi muutus auto ainsaks (legaalseks) kütuseks bensiin. 1926 Exxon kirjutas alla lepingu saksa kontserni I.G.Farbeniga jätkates koostööd ka teise maailmasõja ajal. 1936 Nailoni süntees: esimesed plastikud naftast. 1952 President Mohammed Mossadegh kuulutab Iraani nafta riiklikuks. Järgmine aasta ta kukutatakse. 1956 Marion King Hubbert ennustab Ühendriikide naftapuurimise tipphetkeks 1969- 1970. Ühendriigid on maailma suurim naftatootja ja eksportija (nagu Saudi-Araabia täna). Hubberti analüüsi ei võeta tõsiselt. 1961 - Organization of Petroleum Exporting Countries (OPEC) rajati järgnevate riikide poolt: Iraan, Iraak, Kuwait, Saudi Arabia, and Venetsuela.
väändel. 5. Plastid Plastideks nimetatakse looduslikke ja sünteetilisi mittemetalseid kõrgmolekulaarseid ühendeid. Neid suure molekulmassiga keemilisi ühendeid nimetatakse polümeerideks (vaikained). Polümeeride molekulid koosnevad suurest arvust ühte või mitut tüüpi korduvatest lülidest. Plastidel on väike tihedus suur korrosioonikindlus, enamikel plastidel on ka suur hõõrdetegur. Plastid on head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavad omadustega. Plastikud on ka dekoratiivsed materjalid. Plastidel on väike kuumuspüsivus, soojusjuhtivus ja hügroskoopsus. Plastid vananevad ja vananedes kaotavad oma omadused. Plastid jaotatakse kas termoreaktiivseteks (reaktoplastid) ja termoplastseiks. Termoplastidel ei muutu korduval kuumutamisel kuju ega koostis. See on tingitud sellest, et nendes plastides on molekulivahelised jõud suured. Reaktoplastidel aga muutub temperatuuri mõjul kuju ja koostis ning kaob plastsus. See on
1PROPANOOL, PROPÜÜLAKOHOL CH3CH2CH2OH, iseloomuliku lõhnaga narkootilise toimega mürgine värvuseta vedelik. Seguneb igas vahekorras vee, etanooli ja etüüleetriga, sisaldub puskariõlis. Sünteetiliselt saadakse sedaeteenist oksosünteesi teel, seda tarvitatakse lahustina ja propaanhappe ja estrite sünteesis. FÜÜSIKALISED OHUD: Aur seguneb hästi õhuga, kergesti tekivad plahvatusohtlikud segud. KEEMILISED OHUD: Reageerib tugevad oksüdeerijad põhjustab ohtu Reageerib mõned plastikud and kummi. TOIME TEED: Ained võivad imenduda kehasse. ja aurude sissehingamise kaudu seedeelundkonna kaudu . SISSEHINGAMISE OHT: Aine ohtlik sisaldus võib 20°C kiiremini pihustamisel või dispergeerimisel juures tekkida küllalt aeglaselt. LÜHIAJALISE TOIME MÕJUD: Aine ärritab silmad. Aine võib kahjustada kesknärvisüsteem. Toime suurtel sisaldustel teadvusetust võib põhjustada teadvusetust PIKAAJALISE KORDUVA TOIME MÕJUD: Vedelik kuivatab naha rasvast.
Ühendamine toimub valtsidevahelisel tööpinnal. Kasutatakse näiteks 2-5 paberikihi ühendamiseks, saadakse papp või kartong Lainepapi saamiseks – ühendatakse papp ja laineline paber Läikiva pinnaga või rasvakindla paberi ühendamine papiga Lamineerimine (kiletamine) – 2 või enam materjalikihti liimitakse üksteise külge mitmekihiliseks materjaliks, näit. paber, foolium, plastik või erinevad plastikud Ekstrusioon, väljapressimine, puhumisvormimine – materjali pressimine või surumine läbi avade surve all, Tarbija:pooltooded-vajalik soojendamine mikrolainahjus,valmis ja poolvalmis pakitud toidu,lühem toiduvalmistamise aeg,poest nädalaks koju.vähe lisaaineid ja suurendada sälivust. 8. Mis mõjutab toidu kvaliteeti säilitamisel? Sisefaktorid:mikroorganismide liik ,veeaktiivus,pH,rakkude hingamine ja toidu koostis.
surm. 2.2 Tsüaniidiühendid Tsüaniidiõhendid tekivad peamiselt tekstiili (ka puuvillase kanga) ja plastmassi põlemisel ning mürgituse võib saada sarnaselt vingumürgitusele (Tervishoiu Akadeemia, 21.04.2016). Toimemehhanismilt sarnaselt, kuid vingugaasist veelgi kiiremini pääsevad organismi tsüaniidiühendid. Põlemissaadusel samamoodi puudub lõhn ja värvus, kuid tappev toime on vingugaasist tõhusam. Ohuallikateks on tulekahjud, kus põlevad vill, plastikud, kangad, reliin, poroloon, kemikaalid aga ka kinnises, halvasti ventileeritavas ruumis olevad küttekolded, kus neid materjale 6 põletatakse. (Jürgenson, 2010) Suitsus olevad kemikaalid põhjustavad bronhospasmi, hingamisteede epiteelkude põletusi, rohket lima eritumist ning turseid. Kui kiiresti need sümptomid avalduvad, sõltub kemikaalide
Keemia 2012 - Molekulide ahelad on väga pikad ja püsivad koos füüsikaliste jõudude mõjul. - Temperatuuri mõjul võivad ahelad üksteise suhtes liikuda . - Võimaldab sulatada ja töödelda neid mitmeid kordi. - Puudub kindel sulamistemperatuur, on sulamispiirid. ****sulamispiiride vahemikus on võimalik plastikuid väänata, keerata, keevitada. 50kraadi on pehmenemis vahemik, ehk sulamis piir, sel ajal on võimalik plastikud väänata.**** Termoreaktiivsed polümeerid: - Molekulide ahelad on lühikesed ja omavahel seotud põiksidemetega. - Sulades struktuur hävineb ja ei ole enam uuesti töödeldav. - Põiksidemete pärast kõvemad kui termoplastsed polümeerid. - Bakeliit, polüester, FF-valigud.(fenoolfariin) Elastomeerid: - Elastsus saavutatakkse vulkaniseerimise või mõne muu meetodiga. - Ahelate vahel elastsed põiksidemed - Sünteetiline kumm Lisandid plastmassides:
See ühtlustab ruumide temperatuuri ööpäeva kestel. Põlevus Materjalide põlevust iseloomustatakse süttivusega. Eesti normides jaotatakse materjalid süttivuse seisukohalt põlevateks ja mittepõlevateks. Mittepõlevaks loetakse ehitusmaterjali, mis ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (näiteks kipskrohv, klaas, tellis, betoon). Põlevad on kõik need materjalid, mis ei täida eelpooltoodud nõudeid (impregneerimata puit, plastikud, kummid) . On levinud ka klassifikatsioon, mille järgi materjalid liigitatakse 3 kategooriasse: 1. Mittepõlevad- ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt (looduslikud ja tehiskivi, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). Osa neist jääb pärast tulekahju praktiliselt kasutuskõlblikeks osa aga muutuvad kasutuskõlbmatuks. 2. Raskelt põlevad- süttivad raskesti ja hõõguvad nind söestuvad ainult tulekolde juuresolekul
kunstjuuksed, juuksevärv, juuksekoolutajad, kuuldeaparaadid, südameklapid, kütteõli, majavärv, soojustus, reaktiivmootorite kütus, päästevestid, põrandakatted, huulepalsam, huulepulk, valjuhääldid, ravimid, mootorikütus, kiivrid, kinofilm, küünelakk, õlifiltrid, aerud, värvipintslid, värvid, langevarjud, parafiin, pastapliiatsid, lõhnaõlid, plasttoolid, plastmasstassid, plastmasskahvlid, kile, plastikud, vineeriliimid, külmkapid, rulluisu rattad, tõrvapapp, kummipaelad, kummikud, prügikotid, jooksukingad, sahhariin, pitsatid, sünteetilised särgid, kingaviks, kingad, dushikardinad, lahustid, prilliraamid, muusikakeskused, fliisid, lauatennisepallid, makid, telefoniaparaadid, tennisereketid, termosed, trikood, prill-lauad, printeritahm, hambapasta, grafoprojektori kiled, televiisorialused, trükimasina lindid, autokummid, vihmavarjud, polster, pihustid,
4. Plastid Plastideks nimetatakse looduslikke ja sünteetilisi mittemetalseid kõrgmolekulaarseid ühendeid. Neid suure molekulmassiga keemilisi ühendeid nimetatakse polümeerideks (vaikained). Polümeeride molekulid koosnevad suurest arvust ühte või mitut tüüpi korduvatest lülidest. Plastidel on väike tihedus suur korrosioonikindlus, enamikel plastidel on ka suur hõõrdetegur. Plastid on head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavad omadustega. Plastikud on ka dekoratiivsed materjalid. Plastidel on väike kuumuspüsivus, soojusjuhtivus ja hügroskoopsus. Plastid vananevad ja vananedes kaotavad oma omadused. Plastid jaotatakse kas termoreaktiivseteks (reaktoplastid) ja termoplastseiks. Termoplastidel ei muutu korduval kuumutamisel kuju ega koostis. See on tingitud sellest, et nendes plastides on molekulivahelised jõud suured. Reaktoplastidel aga muutub temperatuuri mõjul kuju ja koostis ning kaob plastsus
[7] 7.3 Geiger-Müller (GM) detektor Eelised: odav, lihtne, kerge käsitleda ja piisavalt tundlik. Tehnilised puudused: näit sõltub kvandi energiast, ei anna otsest teavet neeldunud energiast (mõõtetulemus on ligikaudne), detektori täitegaasil piiratud kasutusaeg ja on ebalineaarne tugevates kiirgusväljades (pikk impulsi aeg). [7] 7.3 Neutronite loendurid Tööpõhimõte: neutronid aeglustatakse kergetest aatomitest materjaliga (plastikud). Aeglustatud neutronid tekitavad BF3 või He tuumareaktsioone, kus eraldub alafaosake või gammakvant ja neid osakesi registreeritakse traditsiooniliste detektoritega Neid kasutatakse piiripunktides, et avastada illegaalset tuumamaterjali. [7] 7.4 Stintillatsioondetektoriga seadmed Gaaslahendusdetektoritest on tundlikumad ja nende seadmete kuju ning suurus võivad olla väga erinevad. NaI (T1) detektor: kõrge gammakiirguse detekteerimise efektiivsus, võimaldab teha
põrandavaha, jalgpallid, liimid, glütseriin, golfipallid, kitarrikeeled, kunstjuuksed, juuksevärv, juuksekoolutajad, kuuldeaparaadid, südameklapid, kütteõli, majavärv, soojustus, reaktiivmootorite kütus, päästevestid, põrandakatted,huulepalsam, huulepulk, valjuhääldid, ravimid, mootorikütus, kiivrid, kinofilm, küünelakk, õlifiltrid, aerud,värvipintslid, värvid, langevarjud, parafiin, pastapliiatsid, lõhnaõlid,plasttoolid, plastmasstassid, plastmasskahvlid, kile, plastikud, vineeriliimid, külmkapid, rulluisu rattad, tõrvapapp, kummipaelad, kummikud, prügikotid, jooksukingad, sahhariin, pitsatid, sünteetilised särgid, kingaviks, kingad, dushikardinad, lahustid, prilliraamid, muusikakeskused, fliisid, lauatennisepallid, makid, telefoniaparaadid, tennisereketid, termosed, trikood,prill-lauad, printeritahm,hambapasta, grafoprojektori kiled,televiisorialused, trükimasina lindid, autokummid,vihmavarjud, polster,
tihendamine - nt pulberpressimine - pulber surutakse rõhu all vormi. valamine - nt lintvalu, lähteaine valatakse õhukese painduva lindina paagutamine - see järgneb pulberpressimisele, see on pressitud detaili kuumutamine. muudab materjali tihkemaks ja tugevamaks, väheneb materjali poorsus ja pulbri oskesed ühinevad tugevamalt klaasi puhul: pudelite puhumine, pressimine, kiu tõmbamine, lehtklaasi valmistamine pidevvaluga 26. Kuidas liigitatakse plastmaterjale? plastikud - kasutustemperatuur on madalam kui klaasisiirdetemperatuur elastomeerid ja kummid - kasutustemperatuur on tunduvalt kõrgem kui klaasisiirdetemperatuuur. 27. Milles seisneb termoplastsete ja termokõvenevate plastide erinevus? 1) termoplastid muutuvad soojendamisel pehmeks ja jahutamisel kõvaks (protsess on pöörduv); termokõvenevad plastid muutuvad kuumutamisel jäävalt kõvaks ning ei sula enam.
tingimuste näol. Enamus varustajatest asub Eestis aga ------------------ otsib ka erinevaid võimalus toorme hangeteks hiinast. Hiina kauba edasimüümisel on võimalus tegutseda hulgimüüjana Baltikumi piirkonnas. Peamisteks partneriteks ja varustajateks on: Prostokk OÜ erinevad reklaammaterjalid ja masinad (kleebised, kangad, trükipaberid) Lexplast OÜ ka reklaammaterjalid (kiled, pvc, plastik) Proplastik OÜ välireklaam materjalid (alumiinium profiilid ja plastikud) Sapa Kontsern , maailma suurim standard lahenduste pakkuja Metallihoov OÜ metall konstruktsioonide ja muude metall lahenduste teostaja. Hiina hanked: www.alibaba.ee www.made-in-china.ee Tootmisvahenditena on firmal hetkel olemas kleepsulõikur, öösipress ja arvutid programmidega tööde teostamiseks. Investeeritava rahaga aga planeeritakse osta veel lisaks erinevaid tootmisvahendeid. Laiformaat printer Mutoh Valuejet 1650, Kleebise lõikur Kneecut 120,
komposiidid. Tasapinnalised kihilised komposiidid: kohakuti asetatakse kihid, millel on suurim tugevus erinevas suunas, näiteks puidust, paberist või muust kudainest kihid, näiteks vineer. Kihid ühendatakse liimi või polümeerse sideainega. Sandwich-tüüpi paneelid: koosnevad kahest tugevast materjalist lehest, mille vahel asub mingi väikse tiheduse ja tugevusega materjali kiht. Väiskihid on õhukesed metall-lehed või kiududega tugevdatud plastikud, keskel näiteks vahtplast, kummi, tsement, puit või siis meekärjekujulisi metallist struktuure (ehitusmaterjalid ja lennukikered).
Polümeermaterjalid Plastideks nimetatakse looduslikke ja sünteetilisi mittemetalseid kõrgmolekulaarseid ühendeid. Neid suure molekulmassiga keemilisi ühendeid nimetatakse polümeerideks. Polümeeride molekulid koosnevad suurest arvust ühte või mitut tüüpi korduvatest lülidest. Plastidel on väike tihedus ja suur korrosioonikindlus, enamikel plastidel on ka suur hõõrdetegur. Plastid on head dielektrikud, isolaatorid ja heli summutavad omadustega. Plastikud on ka dekoratiivsed materjalid. Plastidel on väike kuumuspüsivus, soojusjuhtivus ja hügroskoopsus. Plastid vananevad ja vananedes kaotavad oma omadused. Plastid jaotatakse kas termoreaktiivseteks ja termoplastseiks. Termoplastidel ei muutu korduval kuumutamisel kuju ega koostis. See on tingitud sellest, et nendes plastides on molekulivahelised jõud suured. Reaktoplastidel aga muutub temperatuuri mõjul kuju ja koostis ning kaob plastsus. See on tingitud sellest, et
Sellest 70% vajub põhjale. Ülejäänu jõuab ühel hetkel välja Vaikse ookeani keeristes tekkinud prügisaartesse.2 Krista Taim arvates, igal aastal kilekotid tapavad looduses umbes milion lindu ja looma. Milionid loomad ja linnud surevad kilekotijäätmete ja muu plasti allaneelamise tõttu. 3 Isegi Tallinna loomaaieas kilekottide söömise tõttu on hukkunud kaks muskusveise vasikat. Linnud, kalad, hülged hukkuvad, neelates prahti, mis ujub meres, pidades kileosaid toiduks. Plastikud võivad jääda ka looma makku, täites selle ja tekitades sooltesse haavandeid, mille tõttu loom sureb aeglaselt ja piinarikkalt. Samuti üheks ohuks on kilekotid, mis on kuival maal, kui loomad söövad toidu järele lõhnavaid kilekotte. Tihti loomad ja linnud takerduvad kilesse ja surevad selle tõttu. See oht kasvab ,kuna unimeste arv kasvab ja paljudes rikedes teadlased ja majandusteadlased püüavad leida lahenduse sellele probleemile.
[] Geiger-Müller (GM) detektor Eelised: odav, lihtne, kerge käsitleda ja piisavalt tundlik Tehnilised puudused: näit sõltub kvandi energiast, ei anna otsest teavet neeldunud energiast (mõõtetulemus on ligikaudne), detektori täitegaasil piiratud kasutusaeg ja on ebalineaarne tugevates kiirgusväljades (pikk impulsi aeg). [] Neutronite loendurid Tööpõhimõte: neutronid aeglustatakse kergetest aatomitest materjaliga (plastikud). Aeglustatud neutronid tekitavad BF3 või He tuumareaktsioone, kus eraldub alafaosake või gammakvant ja neid osakesi registreeritakse traditsiooniliste detektoritega Neid kasutatakse piiripunktides, et avastada illegaalset tuumamaterjali. [] Stintillatsioondetektoriga seadmed Gaaslahendusdetektoritest on tundlikumad ja nende seadmete kuju ning suurus võivad olla väga erinevad. NaI (T1) detektor: kõrge gammakiirguse detekteerimise efektiivsus, võimaldab teha gamma-
Elastomeeridest kasutatakse kummi ja kõvakummi (eboniidi) valmistamiseks looduslikku (isopreen)kautsukit, butadieenkautsukit, kloropreenkautsukit ja silikoonkautsukit. Viimane on tunduvalt kuumakindlam ja vastupidavam ultraviolettkiirgusele, kuna süsinikahela asemel on siloksaanahel: | | | Si O Si O Si O | | | 3.2.3 Plastid, immutusmaterjalid, kompaundid ja lakid Plastidest kasutatakse näiteks kihilisi plastikud nagu tekstoliit ja klaastekstoliit. Tekstoliit saadakse fonoolformaldehüüdvaiguga immutatud puuvillase riide kihtide kuumpressimise teel. Klaastekstoliit koosneb klaasriidest (klaaskiust valmistatud riie) ja epoksüüdvaigust või räniorgaanilisest lakist. Ta on väga kuumakindel ja hõõrdetugevus ületab terase tugevuse. Immutusmaterjale kasutatakse poorsete dielektrikute (näiteks paber) immutamiseks, et parandada nende elektriisolatsiooniomadusi. Immutusmaterjalidena kasutatakse:
PLASTMASSIDE KOOSTIS: polümeer, plastikaator muudab elastsemaks, stabilisaator muudab pikaealiseks, värvaine, täietaine kiudmaterjal, pulbrikujul, kihilised, muudab tugevamaks, TÖÖTLEMINE: pressimine, vantsimine, surve all valamine, keevitamine. OMADUSED: Mahumass 900 1500 kg/m3, keemiline püsivus on hea, korrosioonikindlus, soojajuhtivus on väike, kuumakindlus on väike(halb!), on mürgine. · Polüetuleen kilekotid · Plastikud · Polüesterool seinakatte mat. · Vahtplastid polüstoleen kasutatakse seinte soojustamiseks, kerge vahtplast. · Polüvinüülatsetaat PVA kasutatakse liimide koostises · Polüvinüülkloriid PVC kate, väga haisev, ebatervislik · Epoksüüdvaigud kasut. liimides · Polüuredaat · Polüester lakid, värvid
ainetega, millega kangaid, üli-tugevaid vaha nagu Protect All, Polish, ta võib kokku kangaid, nooli, vibusid, Wax and Treatment with UV puutuda.Klaaskiul on ka poolläbipaistvaid Protection. paremad akustilised omadused katusepaneele, auto Hoolimata sellest, mis toode kui plastikud või metallil. keresid, valitakse, tuleb olla kindel, et Sarnastel tingimustel hokikeppe, surfilaudu, jälgitakse toote kasutamise klaaskiud ja tema laevakeresid. Seda on juhiseid, liitmaterjalid vibreerivad kasutatud meditsiinilistel kindlustamaks parimad vähem ja jäävad vaiksemaks põhjustel lahastes
Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Soojamahtuvuse ühikuks on soojaerimahtuvus c (kJ/®C kg) Põlevus Materjalide põlevust iseloomustatakse süttivusega. Eesti normides jaotatakse materjalid süttivuse seisukohalt põlevateks ja mittepõlevateks. Mittepõlevaks loetakse ehitusmaterjali, mis ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase . Põlevad on kõik need materjalid, mis ei täida eelpooltoodud nõudeid (impregneerimata puit, plastikud, kummid) Tulekindlus on materjali võime taluda väga kõrgeid temperatuure pika aja kestel ilma sulamise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. Kuumakindlad materjalid jagatakse järgmistesse alagruppidesse: - tulekindlad materjalid, raskeltsulavad, kergelt sulavad 4. Puidu omadused- pos. ja neg., erinevad määratavad tugevuse liigid Puidu peamised positiivsed omadused on: • väike tihedus (puithoone on kerge, ehitada saab ilma võimsa kraanata)
(keraamilised plaadid, kanalisatsiooni torud). Materjalide põlevust (combustibility) iseloomustatakse süttivusega. Eesti normides jaotatakse materjalid süttivuse seisukohalt põlevateks ja mittepõlevateks . Mittepõlevaks loetakse ehitusmaterjali, mis ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (näiteks kipskrohv, klaas, tellis, betoon). Põlevad on kõik need materjalid, mis ei täida eelpooltoodud nõudeid (impregneerimata puit, plastikud, kummid) . On levinud ka klassifikatsioon, mille järgi materjalid liigitatakse 3 kategooriasse: 1. Mittepõlevad non-combustible - ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt ( looduslikud ja tehiskivi, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). 2. Raskelt põlevad, hard-combustible süttivad raskesti ja hõõguvad nind söestuvad ainult tulekolde juuresolekul. (TEP-fibroliit; õlg- ja roogmatt, mis on saviga segatud tihedus 900 kg/m3) või immutatud antipüreeniga. 3
(keraamilised plaadid, kanalisatsiooni torud). Materjalide põlevust (combustibility) iseloomustatakse süttivusega. Eesti normides jaotatakse materjalid süttivuse seisukohalt põlevateks ja mittepõlevateks . Mittepõlevaks loetakse ehitusmaterjali, mis ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (näiteks kipskrohv, klaas, tellis, betoon). Põlevad on kõik need materjalid, mis ei täida eelpooltoodud nõudeid (impregneerimata puit, plastikud, kummid) . On levinud ka klassifikatsioon, mille järgi materjalid liigitatakse 3 kategooriasse: 1. Mittepõlevad non-combustible - ei sütti, ei põle, ei söestu ega hõõgu iseseisvalt ( looduslikud ja tehiskivi, mineraalsed kivimaterjalid ning metallid). 2. Raskelt põlevad, hard-combustible süttivad raskesti ja hõõguvad nind söestuvad ainult tulekolde juuresolekul. (TEP-fibroliit; õlg- ja roogmatt, mis on saviga segatud tihedus 900 kg/m3) või immutatud antipüreeniga. 3