Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on libisemispinnad ja libisemissuunad RTK ja SPH võre korral?

Lõik failist

Eksamiküsimused
2013

KYP0040 Materjaliteaduse üldalused
1.
Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4), antud
joon 2-19 ja 2-20

Valdav
osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest
hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest.
Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades
(tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne) (joon 2-17). Üksikute
terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon . Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev.
Monokristall
on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha
ulatuses,
st
on üksainus suur kristall . Looduslikud monokristallid (näiteks
mäekristall) on tavaliselt
korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse
monokristalle
kunstlikult.
Monokristalli tõmbamise skeem sulandist on joonisel 2-19. Nii
saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga
kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri.
Anisotroopia
on nähtus, kus monokristalli omadused eri suundades on erinevad. See
on seotud osakeste erineva tihedusega erinevates suundades.
Anisotroopia on seda suurem, mida ebasümmeetrilisemon kristall.
Anisotroopsed omadused on näiteks elastsusmoodul , peegeldustegur, elektrijuhtivus .Polükristalne materjal on isotroopne, omadused on
keskmised. Võimalik on valmistada polükristalseid materjale, milles kristallid on orienteeritud kindlas suunas. Selline polükristalne
materjal võib olla anisotroopne.
Amorfsetes
materjalides puudub osakeste paiknemise kaugem korrapära, esineb
ainult
lähikorrapära.
Vasakule Paremale
Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013 #1 Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013 #2 Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013 #3 Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013 #4 Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013 #5 Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013 #6 Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013 #7 Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013 #8 Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013 #9 Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013 #10 Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013 #11 Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013 #12 Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013 #13 Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013 #14 Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013 #15 Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013 #16 Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013 #17 Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013 #18 Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013 #19 Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013 #20 Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013 #21 Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013 #22 Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013 #23 Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013 #24 Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013 #25 Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013 #26 Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013 #27 Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013 #28 Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013 #29 Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013 #30 Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013 #31 Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013 #32
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sweeeet Õppematerjali autor
Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
24
docx

Materjaliteaduse üldalused eksamiküsimused

Eksamiküsimused 2015 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4) 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli on ka oma kindel tõmbamise skeem sulandist. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia

Materjaliteaduse üldalused
thumbnail
22
rtf

Materjaliteaduse üldalused 2012 kevad

Eksamiküsimused 2012 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4) 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev.

Materjaliteaduse üldalused
thumbnail
37
docx

Materjaliteadus

Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (joonis 2- 17). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kritallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev (joonis 2-18). 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (nt. Mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahu kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist joonis 2-19. Nii saadakse nt suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia on nähtus , kus monokristalli omadused eri suundades on erinevad. See on seotud osakes

Materjaliteaduse üldalused
thumbnail
11
docx

Materjaliteaduse üldaluste eksam

1.Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid. 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades. Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallidon tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist on joonisel. Nii saadakse näiteks suuri pooljuht-materjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia on nähtus, kus monokristalli omadused eri suundades on erinevad. See on seotud osakeste erineva tihedusega erinevates suundades. Anisotroopia on seda suu

Materjaliteaduse üldalused
thumbnail
13
docx

Materjateaduse üldalused.

1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjali 1)Valdav osa tahkeid aineid on polükritalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallides. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades. Üksikute terade pinnal muutub kritsallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2)Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokritallid on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Anisotroopia on nähtus, kus monokritall omadused eri suundades on erinevad. See on seotud osakeste erineva tihedusega erinevates suundades. Anisotroopia on seda suurem, mida ebasümmeetrilisem on kritall. Omadused on näiteks elastsusmoodul, peegeldustegur, elektrijuhtivus. Polükritalne meterjal on isotroopne, omadused on keskmised. Võimalik on valmistada polükritalseid materjale, millest kritallid

Materjaliteaduse üldalused
thumbnail
32
docx

Materjaliteaduse üldalused Eksami kordamisküsimused

12. Polümeeride tüübid. Termoplastid, vedelkristalsed polümeerid, termoaktiivsed polümeerid, elastomeerid. Termokäitumise järgi jagatakse termoplastideks ja termoaktiivseteks. 1) Termoplastid on lineaarsed või väheargnenud polümeerid, mis korduval kuumutamisel vedelduvad ja jahtudes tahkestuvad. Nii amorfsed kui poolkristallilised. Amorfsed: polümetüülmetakrülaat, polüstrüool, polüvinüülkloriid. Osaliselt kristallilised: polüetüleen, polütetrafluoretüleen, polüpropüleen, polüamiid, polüetüleen-tereftalaat (polüester). 2) Vedelkristalsed polümeerid: neis esinevad vedelas olekus korrastatud alad: ühedimensionaalne või kahedimensionaalne. Vedelkristalses olekus on näiteks täisaromaatsed polüestrid ja täisaromaatsed polüamiidid. 3) Termoaktiivsed polümeerid kõvastuvad kuumenemisel, kuid ei pehmene enne hävimist. Esmakordsel kuumutamisel tek

Materjaliteaduse üldalused
thumbnail
47
docx

Tehnomaterjalide eksami materjal

Tehnomaterjali eksami materjal 1.Metallide põhilised kristallvõred (tähised, koordinatsiooni arv, baas) Tähis ­ tähisega tähistatakse metalli kristallivõret, nätikes K6, K8, H6 ja H12 on ka T4 ja T8. Koordinatsiooniarv ­ on võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel: nii tähistatakse lihtsat kuupvõre kordinatsiooniarvuga 6 tähisega K6; ruumkesendatud kuupvõret K8, tahkkesendatud kupvõret K12; lihtsat heksagonaalvõret H6, kompaktset heksagonaalvõret H12; lihtsat tetragonaalvõret T4, ruumkesendatud tetragonaalvõret T8). Baas ­ on aatomite arv, mis tuleb võreelemnedi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus olev aatom 1/8-ga võreelemendile, serval 1/4-ga, aatom tahul 1/2-ga ja aatom võre sees tervenisti võreelemendile, heksagonaalvõre korral kuulub tippus olev aatom 1/6-ga võreelemendile jne. a)Ruumkesendatud kuupvõre ­ Tähis K8; Koordinatsiooni arv 8

Tehnomaterjalid
thumbnail
56
docx

Stenogramm eksamiks kokkuvõttev konspekt

1. Materjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused Materjalide liigitus tiheduse ning sulamistemperatuuri järgi: Tihedus: kg/m3 – kergmetallid ja -sulamid 5000 <  < 10000 kg/m3 - keskmetallid ja –sulamid > 10000 kg/m3 - raskmetallid ja -sulamid Sulamistemp: ≤ 327 °C - kergsulavad metallid ja sulamid, näiteks Pb, Sn 327-1539 °C - kesksulavad metallid ja sulamid, näiteks Mn, Cu, Ni >1539 °C - rasksulavad metallid ja sulamid, näiteks Fe, Ti, Cr Tõmbekatsel määratavad tugevus- ja plastsusnäitajad , jäikusnäitaja, nende ühikud ning kasutamine. Tõmbekatsel saame määrata nii tugevus kui ka platsusnäitajaid, tugevusnäitajateks on: Tõmbetugevus Rm – maksimaaljõule Fm vastav pinge, valemiga Rm = Fm / S0, ühikuga N/mm2. Tõmbetugevust ehk tugevuspiiri kasutatakse näiteks staatilistel koormustel habraste materjalide ohtlike pingete kirjeldamiseks. Voolavuspiir ReH – ülemine voolavuspiir. See on ping

Tehnomaterjalid




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun