a d ei märgita. Need on A rühma metallid v.a Sn ja Pb. · Muutuva o.a metallide korral märgitakse o.a väärtus oksiidi nimetusse · Mitemetallide korral antakse nimetused eeliidete abil. Saamine: 1. Lihtainete põlemisel 2Ca + O2 2CaO (Leek värvub punaseks) 2Cu + O2 2CuO ( Leek sinakasroheline) S + O2 SO2 ( Väävel põleb kahvatu sinise leegiga) 4P + 5O2 P4O10 ( Toss+leek) 2. Aluste lagunemisel ( Ei lagune I A metallil hüdroksiid v.a LiOH) Cu(OH)2 CuO + H2O 3. Hapete lagunemisel H2CO3 CO2 + H2O 4. Soolade lagunemisel CaCO3 CaO + CO2 5. Liitainete põlemise CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O Liigitus: · Aluselised oksiidid- enamus metalli oksiide Jagunevad: Tugevalt aluselised IA rühma metalli oksiidid ja IIA rühma metalli oksiidid alates Ca. Reageerivad: happega sool + vesi Veega leelis
soolade, hapete ja aluste lagundamisel CaCO3 CaO + CO2 H2SO3 H2O + SO2 2Fe(OH)3 Fe2O3 + 3H2O Oksiidide liigitus koostiselementide järgi: OKSIIDI D Metallioksiidid : Mittemetallioksiid id: Na2O, CaO, CuO, Fe2O3 CO2, CO, SiO2, P4O10 OKSIIDIDE NIMETUSED 1 ◦ Metallioksiidid e. aluselised oksiidid metall + oksiid a) kui metallil on püsiv o.-a. väärtus Na2O – naatriumoksiid Al2O3 – alumiiniumoksiid OKSIIDIDE NIMETUSED 2 b) kui metallil on muutuv o.-a. väärtus metalli nimetus + (o.-a. väärtus) + oksiid III Fe2O3 – raud(III) oksiid I Cu2O - vask(I)oksiid OKSIIDIDE NIMETUSED 3 ◦ Mittemetallioksiidid e. happelised oksiidid Kasutatakse ladinakeelseid eesliiteid: 1 – (mono), 2 – di, 3 – tri, 4 – tetra 5 – penta, 6 – heksa, 7 – hepta, 8 – okta,
üks on hapnik elemendi ühend hapnikuga hapniku ühend mingi teise keemilise elemendiga OKSIIDIDE SAAMINE I lihtainete põletamisel liitainete põlemisel õhus või hapnikus CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O C + O2 CO2 2Mg + O2 2MgO OKSIIDIDE SAAMINE II soolade, hapete ja aluste lagundamisel CaCO3 CaO + CO2 H2SO3 H2O + SO2 2Fe(OH)3 Fe2O3 + 3H2O OKSIIDIDE NIMETUSED 1 Metallioksiidid e. aluselised oksiidid a) kui metallil on püsiv o.a. väärtus Na2O naatriumoksiid Al2O3 alumiiniumoksiid m e t a l l + o k s i i d OKSIIDIDE NIMETUSED 2 b) kui metallil on muutuv o.a. väärtus III Fe2O3 raud(III) oksiid I Cu2O vask(I)oksiid metalli nimetus + (o.a. väärtus) + oksiid OKSIIDIDE NIMETUSED 3 Mittemetallioksiidid e. happelised oksiidid Kasutatakse ladinakeelseid eesliiteid: 1 (mono), 2 di, 3 tri, 4 tetra, 5 penta,
D. Lahustaja komponendi aatomite vahele (tühimikesse) paig 6. Millised väited on õiged monokristalse struktuuri kohta? Possible Answers A. Puhtad metallid on monokristalsed B. Monokristalsed struktuur saadakse kui luuakse tingimused C. Monokristalne struktuur koosneb monoliitsetest plokkides D. Monokristalses struktuuris on aatomid järjestatud katkema 7. Mida tähendab mõiste polümorfism? Possible Answers A. Metallil puudub kristallile omane korrapärane aatomit B. Sõltuvalt temperatuurist on mõnel metallil erinev kris C. Metalli aatomid on paigutunud ebakorrapäraselt D. Metalli kristallivõresse on tunginud teise elemendi aat 8. Millised väited on õiged? Possible Answers A. Süsiniku sisaldusega üle 0,6 % mittelegeerterasest tooteid, lagunemise martensiidiks B. Astekarastusel kasutatakse kahte erineva jahutusvõimega j
Normaliseerimine – termotöötlus, mis ühtlustab ebasoovitavat ebaühtlast jämedat granulaarset metalli struktuuri, mis on tekkinud sepistamise käigus. Normaliseerimine muudab struktuuri ühtlasemaks, ühtlane struktuur talub edasist kuumtöötlust paremini. Metall kuumutatakse 38-93 C üle ülemise kriitilise sulamistemperatuuri. Kogu metall peab täielikult läbi kuumenema, seega sõltub protsessi pikkus kuumutavate objektide suurusest. Pärast läbikuumutamist lastakse metallil õhu käes jahtuda. See võimaldab kristallstruktuuril muutuda võrdseks ja ühtlaseks läbi kogu objekti. Noolutamine on pingete langetamise protsess ja sellel on kaks põhilist funktsiooni. Noolutamine vähendab pingeid, mis tekivad näiteks metalli valtsimise käigus, ning samuti indutseerib noolutamine pehmust ja plastilisus, seega rakendatakse seda, kui on vajalik metalli painutamine või üldine kuju muutmine
Question 6 (10 points) Millised väited on õiged polükristalse struktuuri kohta? a. polükristallses struktuuris on aatomid järjestatud ideaalselt ja katkematult b. Monoliitsed plokid on eristatavad mikrostruktuuris teradena. c. Polükristalne struktuur koosneb paljudest monoliitsetest plokkidest d. Puhtad metallid on reeglina polükristalsed Question 7 (10 points) Mida tähendab mõiste polümorfism? a. Metallil puudub kristallile omane korrapärane aatomite paigutus b. Sõltuvalt temperatuurist on mõnel metallil erinev kristallivõre tüüp c. Metalli aatomid on paigutunud ebakorrapäraselt d. Metalli kristallivõresse on tunginud teise elemendi aatom Question 8 (10 points) Mis on tardlahus? a. Tardlahus on faas, kus lahustaja komponent säilitab oma kristallivõre ja lahustunud komponendi aatomid on paigutunud lahustaja komponendi kristallivõresse
Student Correct Value Response Answer B. 700...800 C. 300...400 100% D. 500...650 Score: 10/10 7. Mida tähendab mõiste polümorfism? Student Correct Value Response Answer A. Sõltuvalt 100% temperatuurist on mõnel metallil erinev kristallivõre tüüp B. Metalli kristallivõresse on tunginud teise elemendi aatom C. Metalli aatomid on paigutunud ebakorrapäraselt D. Metallil puudub kristallile omane korrapärane aatomite paigutus Score: 10/10 8. Mis on eutektikum?
katkematult D. Puhtad metallid on monokristalsed -20% Score: 10/10 7. Mida tähendab mõiste polümorfism? Correct Student Response Value Answer A. Metalli kristallivõresse on tunginud teise elemendi 0% aatom B. Metallil puudub kristallile omane korrapärane aatomite 0% paigutus C. Sõltuvalt temperatuurist on mõnel metallil erinev 100% kristallivõre tüüp D. Metalli aatomid on paigutunud ebakorrapäraselt 0% Score: 10/10 8. Mis on eutektikum? Correct Student Response Value
3 =8,3*103kg/m3 2. D=m/V=60,8g/7681,29mm³=0,0079g/mm³=0,0079*10 3 kg/10 m 3=0,0079*10kg/m 3 =7,9*103kg/m3 3. D=m/V=30,4g/11003,24mm³=0,0027g/mm³=0,0027*10 3kg/10 m3=0,0027*10kg/m³=2,7*103kg/m3 4. D=m/V=62,8g/8051,36mm3=0,0079g/mm3=0,0079*10 3kg/10 m3=0,0079*10kg/m³=7,9*103kg/m3 Järeldus: Töö käigus saime teada, et kõik kaalutud ja mõõtud kehad olid erinevatest materjalidest. Igal metallil on oma tihedus ja oma mass. Mõned tulemused ei tulnud välja, sest võib olla me mõõtsime natukene valesti.Igal metallil on oma tihedus ja oma mass. See võib olla ka inimese viga RASKUSKIIRENDUS 1.Tööülesanne. Maa raskuskiirenduse määramine. 2.Töövahendid. Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint. 3.Töö teoreetilised alused. Tahket keha,mis on kinnitatud raskuskeskmest krgemal asuvast punktist ja vib raskusju
dissotsiatsiooniks. Asetades elektrolüüti elektroodid ( metallvardad ) ja juhtida neist läbi elektrivool, hakkavad ioonid korrapäraselt liikuma, vastavalt iooni teooriale 1833 a. sõnastas inglise füüsik farade elektrolüütilise seaduse: elektrolüüsilt elektroodile eraldunud ainemass on võrdne voolutugevuse ja ajaga: M Elektrolüüsil sadestunud puhas metall K Elektrokeemiline ekvivalent ,mis on igal metallil erinev M= KQ Q=JT M=KJT Elektrolüüsis rakendatakse : · Galvanosteegias ( kus põhimetall kaetakse teise õhukese metalli kihiga, vältimaks korrosjooni) · Galvanoplastika ( metall jäljendite valmistamine ) · Metallide refereerimine ( puhaste metallide tootmist) Faradei arv on saadud elementaarlaengu ja avagaadro arvu korrutisel
· Väärismetallid (Au, Ag) on väga vastupidavad. · Lihtainete o.a on 0 2Mg0 + O20 2MgIIO-II Redutseerija Oksüdeerija (loovutab e-) (liidab e-) Mg -2e - Mg 2+ O +2e O- 2- · Metallid on redutseerijad (elektronide loovutajad). · Mittemetallid on oksüdeerijad (elektronide liitjad). · Kui metallidel esineb mitu erinevat o.a, tekib mittemetalli + metalli reageerimisel selline saadus, kus metallil on kõige iseloomulikum o.a Näiteks vasel II Cu + Cl2 =temp CuCl2 kroomil III pliil II Metall + (lahj.) hape · Metall + hape = sool + H2. Metall peab olema pingereas vesinikust vasakul. (Pingerida!) Mg + H2SO4 = MgSO4 + H2 Cu + HCl = ei reageeri Metall + vesi · Väga aktiivsed metallid IA ja IIA (alates Ca) 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 · Keskmise aktiivsusega metallid (Al Fe) 2Al + 3H2O =temp Al2O3 + 3H2
Plii ja elavhõbe Eesti atmosfääris Plii ja elavhõbe on raskemetallid, mis suurtes kogustes võivad põhjustada tõsiseid terviseprobleeme (depressioonist närvisüsteemi haigusteni). Neid aineid satub loodusesse peamiselt erinevate tööstuste ja transpordi tõttu. Mõlemal metallil on omad kasutusviisid. Elavhõbedast tehakse kraadiklaase, lambipirne ja hambaplomme; pliist aga haavleid ja raskusi(õngedele, kalavõrkudele). Raskemetalle leidub ka mujal, näiteks tubakatoodetes, hambaravis, akudes ja väetistes. Autotranspordist õhku sattunud raskemetallid võivad sadestuda teedest mitmekümne meetri kaugusel olevatele taimedele, seega on maanteede ääres olevad põllutaimed raskemetallide kihiga kaetud
13) Toorelt mürgised, kupataatult söödavaid seeni? Männiriiskas, kevadkogrits, karvane riisikas, 14) Söögiseened? Kukimürkel, kukeseen, suur sirmik, linnazampinjon, punane pilvik, kollane pilvik, liivtatik. 15) Kes on samblikud? Samblikud on liitorganism, kus elavad vastaatikku kasulikus kooselus seen ja fotosünteesiv organism, koosneb: ainurakne rohevetikaid või sinivetikaid 17) Samblike kasvukohad,eluvajadused, paljunemine? Kasvukohad: kividel, kaljudel, maal, puudel, metallil, surnud puudel, Eluvajadused: valgus, kasvuruumi, õhk, Paljunevad: tallustetükikestega 18) Samblike 3 kasvuvormi? Põõsassamblikud, Kooriksamblikud , Lehtsamblikud 19) Mis on tallus ja mis organismides esineb? 20 Samblike tähtsus looduses ja inimesele?
materjalidega, kuid tema tootmiseks “Punane kuld” (Au+Fe) vajalikud materjalid on odavad. “Roheline kuld” (Ag+In) “Valge kuld” (Au+Ni+Cu) Ehtekuld (Au+Cu) Ehtehõbe (Ag+Cu) Sulami tihedus on kergemate lisandite tõttu Duralumiinium (Al+Cu+Mn) - lennuki materjal, väiksem kui puhtal metallil tugev kui teras, kergem kui alumiinium “Kuju mäluga” sulam (Ni+Ti) - intermetalliit, kuumutamisel taastab esialgse kuju, nt vedrud Puitteras (Fe+Ni+Cr) - halb soojusjuht, nt pottide, pannide sangad Austria habemeajamisteras (Fe+C+Ag) Valgeplekk - tinatatud plekk, nt konservikarbid
Alused on ained mis annavad lahusesse hüdroksiidioone Liigitamine:Tugevad alused ehk leelised on NaOH, KOH, Ca(OH) 2 , Ba(OH)2Vees praktilist lahustumatud alused Cu(OH)2 , Al(OH)3 , Fe(OH)3 Nimetuse andmine: Kui metall on püsiva oksüdatsiooniastmega, moodustatakse nimetus järgmiselt KOH - kaaliumhüdroksiid Ca(OH)2 - kaltsiumhüdroksiid NaOH - naatriumhüdroksiid Al(OH)3 - alumiiniumhüdroksiid Kui metallil on muutuv oksüdatsiooniaste, näidatakse see järgmiselt: Fe(OH)2 - raud(II)hüdroksiid Fe(OH)3 - raud(III)hüdroksiid Cu(OH)2 - vask(II)hüdroksiid CuOH - vask(I)hüdroksiid Omadused: 1) reageerivad hapetega & tekib sool ja vesi ( reageerivad alati ) ntks CuO + H2SO4 > CuSO4 + H20 2) reageerivad happeliste oksiididega & tekib happelistele oksiididele vastav happe sool ntks CaO + CO2 > CaCo3
Kui aga korrosioon toimub, on see enamjaolt materjali lahustumine või keemiline reaktsioon, mitte aga elektrokeemiline protsess Korrosiooni kaitsest keraamikas, on lubja lisamine klaasile, et vähendada lahustuvust vees Polümeere on peaaegu võimatu lagundada Metallide korrosiooni kaitse ning vastupidavus metalli pinna katmine värviga, pinna katmine tsingiga, kuumtsinkimine või nende kasutamine koos 1) Metalli pinna katmisel värviga moodustub barjäär, mis ei lase metallil korrodeeruda 2) Metalli pinna tsinkimisel kantakse sellele tsingi kiht, mis on aeglase korrosiooniga 3) Kuumtsinkimisel pannakse metall vanni, kus on üles sulatatud tsink Õhu kätte sattudes reageerib tsink õhus oleva hapnikuga, tekitades ZnO, mis reageerib õhus oleva süsihappegaasiga ning tekib halli värvi ZnCO3 Korrosiooni eemaldamine Tihti on võimalik keemiliselt eemaldada korrosiooni saadusi Fosforhapet saab kasutada rooste
Hapniku kindlakstegemine hõõguv pird süttib hapnikus Põlemine ainete reageerimine hapnikuga. Liht- ja liitainet epõlemisel tekivad nende elementide ja hapniku ühendid ehk oksiidid. Põlemisel ained oksüdeeruvad. Osüdeerumine elektronide loovutamine Oksüdeerija ühend, mille osakesed liidavad elektrone Oksiid hapniku ühend mingi teise keemilise elemendiga Oksüdatsiooniaste elemendi aatomi laeng keemilises ühendis (eeldusel, et ühend koosneb ioonidest) 1. kui metallil on püsiv o-a ehk see asub IA, IIA, IIIA rühmas, siis oksiidi nimetuses metalli o-a'd ei märgita. (MgO- magneesiumoksiid) Kui metallil on muutuv o-a, siis määratakse see ära ja märgitakse oksiidi nimetuses. (NiO- nikkel(II)oksiid) 2. mittemetalli oksiidi nimetuses märgitakse indeksid ladina keelsete eesliidetega. (N 2O5- dilämmastikpentaoksiid) 1- mono 2- di 3- tri 4- tetra 5- penta 6- heksa 7- hepta 8- okta 9- nona 10- deka.
Hüdroksiidiooni laeng on -1, seega peab metalliioonide arv valemis olema alati 1 ja hüdroksiidioonide arv võrdub metalli ioonilaengu või oksüdatsiooniastmega. Kõikide hüdroksiidide valemid avalduvad kujul Men+(OH)n - n . Nimetuste määramine Kui metall on püsiva oksüdatsiooniastmega, moodustatakse nimetus järgmiselt KOH - kaaliumhüdroksiid Ca(OH)2 - kaltsiumhüdroksiid NaOH - naatriumhüdroksiid Al(OH)3 - alumiiniumhüdroksiid Kui metallil on muutuv oksüdatsiooniaste, näidatakse see järgmiselt: Fe(OH)2 - raud(II)hüdroksiid Fe(OH)3 - raud(III)hüdroksiid Cu(OH)2 - vask(II)hüdroksiid CuOH - vask(I)hüdroksiid Liigitamine Leelised on vees lahustuvad hüdroksiidid (I a & II a rühma elementide ühendid, välja arvatud Be(OH)2, praktiliselt ei lahustu ka Mg(OH)2 ). Kõik ülejäänud on vees lahustumatud hüdroksiidid. Saamine
nimetusena): Vastus: Cr Tagasiside Õige vastus on: cr Küsimus 7 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Fe tihedus on: Vali üks: 1. 8900 kg/m3 2. 7800 kg/m3 3. 2700 kg/m3 4. 4500 kg/m3 Tagasiside Õige vastus on: 7800 kg/m3 Küsimus 8 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millisel metallil järgnevast loetelust on kõrgeim sulamistemperatuur: Vali üks: 1. W 2. Al 3. Cr Tagasiside Õige vastus on: W Küsimus 9 Osaliselt õige Hinne 0,67 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kergmetallide hulka kuuluvad järgmisest loetelust: Vali üks või enam: 1. Au 2. Li 3. Ti 4. Be Tagasiside Õige vastus on: Li, Be, Ti Küsimus 10 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Võrdlusse on toodud vaid need akutrellid, mille kohta oli võimalik leida hinnainfot eestikeelsetelt kodulehtedelt. Ülevaate jaoks vajaminevate parameetrite leidmiseks kasutasin ka välismaiseid kodulehti, millel oli võimalik leida rohkem infot antud toodete kohta. Toodete maksumuseks on võetud keskmine hind. Võrreldavad parameetrid on võetud tavainmest kõige enam huvitavad: pöördemoment, akupinge, pöörete arv, puuritava ava maksimumsuurus nii puidul kui metallil, kaal koos akuga ning lisaseadmed, mis ostetava akutrelliga kaasa tulevad. Referaadi eesmärgiks on võrrelda akutrelle ning anda hinnang kvaliteedi ning hinna suhtele. Makita 6271DWAE Pöördemoment: 30Nm Padrun: 1.5-10mm Akupinge: 12V Pöörete arv: 0-400 / 0-1300 p/min Puuritava ava maks. suurus [Puit]: 25mm Puuritava ava maks. suurus [Metall]: 10mm Kaal: 1,5 kg Komplektis kohver, laadija ja 2x2,0 Ah NiCd akud. Hind: 1699 EEK
magnetiväljas poolused on · Domeenide, mis juba näitavad põhjast-lõunasse, suund tugevneb samas, kui domeenid nende ümber muutuvad väiksemaks. · Domeenide seinad või piirid, mis ühte eraldab n-ö naabrist, liiguvad füüsiliselt, et teha suurenevatele domeenidele ruumi. Mõnes väga suures magnetväljas hoopiski domeenide seinad metallis kaovad sootuks ära. Lõplik magnetiline jõud metallil sõltub jõust, mida kasutati domeenide liigutamiseks. Magneti jõudu saab vähendada või totaalselt ära kaotada, kui see pannakse kokku teise magnetväljaga, mille domeenid on vastassuunas. Teine võimalus on kuumutada materjali üle selle kürii punkti või kuni hetkeni, millal magnet kaotab oma võimed. Kuumus moonutav materjali ja väljutab magnetilised osakesed, põhjustades domeenide joondumise segi paiskamise. Domeenide muutumine nõelas magnetvälja abil:
kokku oleks väliskihil 8. 11. Liht ja liitained. Näited: a) Ca2- lihtaine. b) KMnO3- Liitaine. 12. Reaktsioonivõrrandid ja nende tasakaalustamine. Al + O2 = AlO 2Al + O2 = 2AlO 13. Hapnikuühendid- Oksiidide nimed, valemite koostamine, o, - a määramine, õhu koostis, oksüdeerumine, tuntumad oksiidid, arvutused reaktsioonivõrrandi põhjal. a) Kui metallil erinevad oksüdatsiooniastmed Fe2O3 Alumiinium (3) Oksiid, MgO b) Kui elemendi ühendites on vaid 1 oksüdatsiooniaste (1,2,3A rühm), Siis oksüdatsiooniastet ei märgita. Li2O- Liitiumoksiid. c) Mittemetallokiidide korral kasutame eesliidet. 2 di- 3 tri- 4 tetra- 5 penta- 6 heksa- 7 hepta- 8 okta- 9 nona- 10 deka- CO2- Süsinikdioksiid 14. Vesinik
ja liimi sobimatus, temperatuuritundlikkus, nõrk vastuseis lahustitele. Liimitav pind Liim peab nakkuma liimitava pinnaga, selle eeltingimuseks on märgumine. Märgumise järgi eristatakse hüdrofiilseid (klass, metall, tselluloos, valgulised tooted) ja hüdrofoobseid (sünteetilised plastikud) aineid. Hüdrofiilsel pinnal valgub vesi õhukese kilena laiali, hüdrofoobselt veereb tilkadena maha. Sageli on hüdrofiilsel pinnal nt klassil või metallil - aga hüdrofoobseid aineid (rasvad), hüdrofiilsed liimid sinna ei nakku, hüdrofoobsed liimid aga nakkuvad nn mustusega. Liimitava pinna puhul on oluline nende mikrostruktuur, karedus. Karedus tõstab liimitava kokkupuutepindala. Head on liimimiseks poorsed materjalid, eriti alt (sügavuses) laienevate pooridega. Ka poor saab seest olla kare. Siin on takistuseks liimi kui vähevoolava vedeliku jõudmine poori sügavusse või pooridesse varem tunginud vesi jm. Liimid
(Joonis) Pärast kokkutõmbumist on igal kuulil -100e. Summa -300e jääb muutumatuks. 2.Coulombi'i seadus (prantsuse sõjaväe insener) Punktlaengud mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline laengute suurusega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. (valem-joonis) F- jõud, millega laengud teineteisest mõjutavad (N) q1q2- laengute suurused (1C- kulon) 1C on vooluga juhis suhteliselt väike laeng. 1C=1A *1s Laetud kehal on 1C väga suur laeng, nt. metallil. r- laengute vaheline kaugus (m) k- võrdetegur, mille suurus on 9*109Nm2/c2 E (epsilon) laengute vahelise aine/keskkonna dielektriline läbitavus. Elektriväli -on elektrilaenguid ümbritsev energia, mis võib tööd teha liigitada teisi laenguid, kergeid paberiribasid, koguda tolmukübemeid jne. Täpsemaks iseloomustamiseks kasut. Järgmisi mõisteid: 1. Elektrivälja tugevus E- jõud, millega väli mõjutaks 1C. (valem) 2
metalli asukoht pingereas. Cu + konts. H2SO4 CuSO4 + H2O + SO2 NB! Kontsentreeritud hapetega ei reageeri Al, Fe, Au 4) REAGEERIMINE SOOLADEGA · Sool peab olema veeslahustuv · Reageeriv metal peab olema pingereas aktiivsem, kui soolalahuses olev metall METALLIDE KORROSIOON lk 151157 1) Mis on korrosioon? Metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel 2) Milline tunnus on korrodeerunud metallil? Läige kaob, värvus muutub 3) Milliseid tingimusi on vaja, et metal korrodeeruks? õhuhapniku juurdepääs, niiskus 4) Nimeta korrosiooninähte metallidel. Rooste, hõbeda tumenemine, vask muutub hallikasroheliseks. 5) Kuidas liigitatakse korrosiooni? Milline erinevus neil on? Keemiline ja elektrokeemiline korrosioon. Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüüdilahuses, aga keemiline toimub vahetult
) Korrosioon on redoksprotsess, milles metallid oksüdeeruvad. Korrosioon toimub sellepärast, et metallid liiguvad tagasi püsivamasse olekusse. Keemiline korrosioon metalli vahetu keemiline reaktsioon keskkonnad leiduva oksüdeerijaga.(N: metall + kuiv gaas) Elektrokeemiline korrosioon-metalli kokkupuude elektrolüüdilahusega,reaktsioon kulgeb kahe omavahel seotud reaktsioonina.[metall oksüdeerub,keskk. Oksüdeerijad redutseeruvad](veekiht metallil,puhas õhk). Metallide korrosiooni kiirendavad tegurid : · Metalli iseloom,välisting.(temp,õhuhapniku juurdepääsust,metallis olevatest lisanditest jne.) · Metall mis sisaldab lisandina vähemaaktiiivseid lisandeid(süsinik) korrudeerub kiiremini kui puhas metall. · Lahuses esinevad lisandid(sool autodele) Korrosioonitõrje
lahusega. Niisugune olukord esineb raudpleki ja vaskneedi, tinatatud pleki või tsingitud pleki puhul, mida katab niiskuskiht. Raudpleki ja vaskneedi puhul on kahe metalli , Fe ja Cu vahel otsene kontakt. Kui tinatatud pleki pind on kraapimise või kriimustamise tõttu rikutud, moodustub seal hõlpsasti galvaanipaar Fe - Sn. KORROSIOONI KAITSE • Värvimine - Metalli pinna katmisel värviga moodustub barjäär, mis ei lase metallil korrodeeruda. Värvimine on eelistatud juhul, kui pinna väljanägemine on oluline, sest ta ei ole püsiv kõigis välitingimustes • Pinna katmine tsingiga ja kuumtsinkimine - Metalli pinna tsinkimisel kantakse sellele tsingi kiht, mis on aeglase korrosiooniga ning mis kaitseb samuti pinda korrodeeriumise eest. Kuumtsinkimisel pannakse metall vanni, kus on üles sulatatud tsink ning mis on kuumutatud 460 °C-ni. Õhu kätte sattudes reageerib tsink õhus oleva hapnikuga,
elementide aatomite arvud kreeka keelest "vesinik", mille ees on mitme vesiniku aatomi korral aatomite tuletatud eesliidetega (Cl2O- diklooroksiid). arvu näitav liide. 2) Kui metallil on muutuv o.a, siis märgitakse see CaHPO4- kaltsiumvesinikfosfaat nimetuse keskel sulgudes. Kui metalli o.a on -SO4 sulfaat -S - sulfiid -NO2 - nitrit püsiv, siis seda nimetuses ei märgita
paratamatult polnud head tagajärjed. Rassi elu muutus veelgi keerulisemaks, kui tema ellu sekkusid kuritegelikud jõugud, kes hakkasid ähvardama nii Rassi ennast kui ka tema lähedasi sõpru. Peagi olid mängus ka politseinikud ning kaugel ei olnud ka arestimajja sattumine, kus Rassi ning ka tema sõprade kuritegelik tee ka lõpu leidis. Esimene kord jääb alatiseks meelde; kuidas sa hakkad tundma oma pulsilööke sellel randmesse soonival metallil. Varasemalt on kirjutanud paljud erinevad autorid noortest, kelle ellu tulevad esimene armastus, vägivald ning narkootikumid. Noored, kes on äsja astunud allakäigutrepi poole, loodavad, et kõik lõppeb peagi, kuid see pole nii. Enne hakatakse neid ähvardama tapmiskatsete ja muu seesugusega, mis ohustavad ka noore inimese lähedasi. Iga inimene peaks kas või korra oma nooruses uskuma, et surm on ukse taga, sest ainult siis jõuab ta üles
pärmi- ja kiirikseentega - ja nende eostega, mis kasvavad seintel ning muudel pindadel. Töötajatel võib välja arenededa ülitundlikkus hallitusseente ja teiste seenespooride suhtes ning võib haigestuda tõsisematesse hingamisteede haigusustesse. Haigestumine tekib, kui töötajad aastaid viibivad sageli töökeskkonnas, kus õhus on seente elutegevusest eritatud laguproduktid. Lisaks puidule võivad hallitusseened kasvada ka betoonil, metallil ja kivil juhul, kui neile on loodud head kasvutingimused (niiskus, jahedus ja päiksevalguse vähesus). Hallitusseente eosed on väga vastupidavad. Selleks, et hoonest hallitust või muud seeneliiki välja tõrjuda, on vaja teinekord mitte ainult hoone kuivatamine, vaid ka seeni hävitava kemikaali kasutamine. Tolm Tolm on ehitusviimistluses üks suurimaid ohutegureid. Iga töötaja puutub tolmuga kokku
kroom(III)oksiid,N2O5-lämmastik(V)oksiid. 2) Elemendi aatomite arv märgitakse eesliidete abil( peamiselt mittemetallioksiidide korral) N2O5-dilämmastikpeantaoksiid.Alused: on analoogilised vastavate metallioksiidide nimetustega.Kui element moodustab hüdroksiide mitmes oksüdatatsiooniastmes,märgitakse hüdroksiidi nimetus ka elemendi oksüdatsiooniastmes. Cr(OH)3- Kroom(III)hüdroksiid.Soolad: kui metallil on püsiv o.a siis seda nimetuses ei märgita ,kirjutatakse vaid metalli nimi ja happeaniooni nimetus Sn3(PO4)2-Tina(II) fosfaat. 11. Järgmiste hapete ja neile vastavate happejääkide nimetusi: HF-vesinikfluoriidhape-F-1 ( fluoriid),HCl-vesinikkloriidhape e.soolhape-Cl-1( kloriid),HBr-vesinikbromiidhape-Br-1( bromiid), HI-vesinikjodiidhape-I-1( jodiid) H 2S-divesiniksulfiidhape-S-
Siis pidime väga täpselt vaatama millal vesi oli välja valgunud ja õlikiht hakkas alla jõudma ja sulgema kraani õigel ajal. Katse saime sooritatud. 5. Analüüs Meie rühmal katse jällegi õnnestus. Pidime küll tegema katset kaks korda, aga saime palju teada jaotuslehtrist ja statiivist jaotuslehter ja statiiv ei tohi kunagi olla otseses kokkupuutes, alati peab midagi nende vahel olema, sest klaasil ja metallil on erinev soojuspaisumine ja vastasel juhul klaas puruneks. Sain ka teada et alati tuleb kraani keerama hakata varem ja seda peab alati teiselt poolt toetama. 6. Hinnang Hästi läks see et katse õnnestus, küll mitte esimesel korral, aga teisel korral küll. Järgmine kord peaks kindlasti tegema selle katse ühe korraga ära ja ilma vigadeta. Samuti ei tohiks statiivi maha tõsta ja peaks vaatama korralikult kõik kinnitused üle, seekord tuli välja et jaotuslehter oli natukene lahti
väheoksüdeeruvast materjalist (värvilisest- või väärismetallist, nende sulamitest või metallkeraamika teel). [3] Nõuded on kohati vastukäivad ning ideaalset, kõigile nõuetele vastavat materjali polegi olemas. Seetõttu kombineeritakse metalle ja kasutadakse erinevaid sulameid, et materjalide omadusi parandada. 4. Kommuteerivates kontaktides kasutatavad materjalid: (Põhiandmed Tabel 1) Hõbe (Ag)- Tal on suurem elektri- ja soojusjuhtivus kui ühelgi teisel metallil. Väike kontakttakistus. Hõbe on üks odavamaid väärismetalle. Tema pehmuse tõttu on teda hea töödelda. Hõbe on tundlik väävli suhtes. Puhas hõbe on kasutusel väiksemate voolude lülitamisel (kuni 20 amprini), kuna tal on väike kaarekindlus, kuid väikesete voolude puhul on ta kulumiskindel. Väga laialdaselt on kasutusel hõbeda sulamid vasega (Cu), pallaadiumiga (Pd), kaadmiumiga (Cd), volframiga (W), nikliga (Ni), tsingiga (Zn) jne
head elektri-oojusjuhid (Au, Ag, Al, Cu) 6) Milline metall on tavatingimustel vedelas olekus? Hg 7) Milline metall on kõige kõvem? kroom Cr 8) Millised metallid on heade magnetiliste omadustega? Fe, Co, Ni, Gd 9) Mis tekib enamike metallide pinnale õhuhapnikuga reageerides ? oksiidikiht, selle tekitavad endale: Mg, Zn, Cr, Ni, Al, Fe rauatagi: rauale kaitseks moodustuv oksiidikiht, mismoodustub metalli pinnale kõrgemal temp kuivas hapnikus tekkinud oksiidikiht ei lase metallil edasi reageerida 10) Kas metallid käituvad keemilistes reaktsioonides alati oksüdeerijatena, alati redutseerijatena või mõlemat moodi? redutseerijana 11) Mis on metallide pingerida ning kuidas seda kasutatakse? metallide järjestus keemilise aktiivsuse järgi vesilahustes kulgevates reaktsioonides 12) Pingerida lahjendatud hapetega reageerimisel ainult pingereas vasakul pool H2 olevad elemendid reageerivad 13) Pingerida veega/veearuga reageerimisel
Arvutite klahvide all on ka kullast tehtud ühendused ja kiipidel kullaga kaetud osad. Nüüdisaja elektriseadmetes leidub alati mingil määral kulda. Sellest kollase läikega metallist valmistatakse ka ehteid. Ta ei ole toksiline, seega on seda naha vastas ohutu kanda. See on kindel, et peaaegu igal naisel sisaldavad nii mõnigi ehe kulda. Kuld on väga pilkupüüdev metall, just oma läike poolest. Kuld on tuntud ka meditsiinis kontrastainetes. On ka teada, et sellel kollase läikega metallil on kasvaja vastane toime. Peamiselt kasutatakse seda metalli meditsiinis liigestehaiguste raviks, kuna kuld kondenseerub põletikulistes liigestes ja nähtavasti inhibeerib teatuid ensüüme. Teda segatakse veel ravimite valmisatmiseks proteiinidega ning hambaarstid kasutavad igal aastal kokku 13 tonni kulda, et parandada hambaid, valmistada kroone ja sildu. Praegusel ajal on laialt levinud ka ülekuldamine, mis ei täheta alati, et sellises tegevuses kasutatakse kulda
tihedalt üksteise vastu või liibuvad ebaõigesti. Sellised koostud ei ole hermeetilised, detaili pinna üksikutes osades suurenevad pinged, mille tulemusena detailid deformeeruvad või purunevad. Elastsuskadu ... Esineb keerd ja lehtvedrud, .... Mis töötavad dünaamilise koormuse ja temperatuurimuutuste olukorras Nõgi ja katlakivi .. Takistavad detailide jahutamist ja rikuvad nende soojusolukorda. Katlakivi soojusjuhtivus on 50..1000 korda väiksem kui metallil. Katlakivi põhjustab detailide ebaühtlast kuumenemist, mille tagajärjeks on plokikaane ja muude detailide kaardumine pragunemine. Detailid kattuvad nõega kütte- ja määrdeainete mittetäieliku põlemise tõttu või nende ainete kokkupuutumisel väga kuumade detailidega Tõrgete tekkimist kiirendavad Kasutuseeskirjade mittetäitmine (töötamine ülekoormusel, õlitus-, toite ja jahutustingimiste rikkumine), mitteõigeaegne ja lohakas
Klaaskiud (GF, GL) Omadused: · Klaaskiud on kuumuskindlad · Mittepõlevad · Tugevad · Mõõdupüsivad · Suurepärase ilmastikukindlusega · Leeliskindel , ei korrodeeru ning seega leiab kasutust kemikaalide kokkupuutes olevates konstruktsioonides. · Töödeldav, sulatatav ja kangaks tehtav peeaegu ükskõik millise kujuga või tekstuuriga. · On paremad akustilised omadused kui plastikul või metallil · Klaaskiud on tugevam kui lehtmetall või teras. · On väga vastupidav ekstreemsetele keskkonnamõjudele. · On keemiliselt inertne ehk ei reageeri keemiliselt teiste ainetega millega võib kokku puutuda. · Klaaskiud ja tema liitmaterjalid on struktuuriliselt stabiilsed. Kasutamine: · Isolatsioonimaterjalides · Filtrimaterjalides · Tugevdusmaterjalis komposiitides · Optilistes kiududes
2) Ühesuunalisel tõmbamisel tekivad maksimaalsed nihkepinged tõmbesuunaga nurga all: 90 3) Polükristalli suurte plastsete külmdeformatsioonide puhul tekkiv struktuur on: kiuline. 4) Plastse külmdeformatsiooni puhul väheneb matalli: plastsus. 5) Suurim plastsus on terastel struktuuriga: ferrit 6) Süsinikteraste plastse deformeerimise temperatuurivahemik asub: solidus- ja likviidsusjoone vahel. 7) Metalli suurima plastsuse tagab pingeolek: igakülgne surve 8) Suurim plastsus ilmneb metallil: sepistamisel. 9) Igakülgse tõmbedeformatsiooni olek tekib:ei tekigi. 10) Kuumutamine üle rekristalliseerumistempi peale kriitiliste deformatsiooni astmetega külmdeformeerimist: viib plastsuse paranemisele 11) Peadeformatsioonide summa on võrdne:nulliga 12) Deformatsiooni kiiruse suurenemine viib metalli: plastsuse vähenemisele. 13) Külmdeformeeritud terase kalestumise võib kõrvaldada: rekristalliseeuva lõõmutamisega.
korrosioonikindlus —suur kõvadus ja kulumiskindlus —väike tihedus Tehnokeraamika üldised puudused: —väike painde- ja tõmbetugevus (300...500 MPa) —suur haprus — omaduste suur hajuvus —halb töödeldavus —kõrge hind 15. Metallide, plastide ja tehnokeraamika omaduste võrdlus: Keraamika ja metallide tihedus jääb 2...17 kg/m^3*10^-3. Plastil Sulamis temp: Metallil madal> kõrge. Keraamikal- Kõrge. Plastil madal. Keraamika on kõige kõvem, halvastitöödeldab,
Silmet: endisel samasugust kuuma nagu 1100 Tantaali maailmaturg on olemasolevate andmete põhjal uraanitootjal elektripliidi plaati, on näha, heitlikum, kuid tulevikku võib öelda, et ettevõte on Lk. 2 kuidas imepisikesed peaks olema selgi metallil: pankrotis. nina vee peal sulametalli tilgad vaikselt tantaal on üks väheseidTantaalkondensaatoreid TAIVO PAJU kukuvad. metalle, mis inimorganismis Silmet oli pankrotis olevate ühenditega ei1.reageeri
deformeeritavuse vähenemist. Et seda vältida, kuumutatakse tööriistad pressidel sepistamiseks reeglina ette. Sepistamiseks kasutatakse hüdropresse survejõuga 250...15000 tonni ja liuguri kiirusega kuni 0,8 m/s. Kuumvormstantsimine vasaratel Vormstantsimisel kasutatakse tooriku deformeerimiseks spetsiaalseid tööriistu stantsivagudega stantse. Vormstantsimisel erinevalt sepistamisest on metalli voolamine stantsivao (vagude) vormiga piiratud. Metallil on võimalik stantsivaost väljuda vaid spetsiaalsesse kitsasse kraadisoonde. Vormstantsimise iseärasused võrreldes sepistamisega: 1. vormstantsitud toodete stantsiste, stantstoodete piiratud mass (üldjuhul kuni 500 kg), samal ajal kui sepistel võib see ulatuda sadade tonnideni. 2. märgatavalt suurem tootlikkus, kuid kasutatavate tööriistade stantside kõrgest maksumusest tingituna leiab vormstantsimine kasutamist põhiliselt
' 2.2. Millised on raua kristalliv6red, nende eksisteerimise temperatuurid? 2.3. Milline on metallide p6hiliste kristalliv6rede pakketihedus? Võre kompaktsusaste ehk ruumpakketihedus on võreelemendi kohta tulevate aatomite ruumala suhe võreelemendi ruumalasse: K8: 0.68 K12 ja H12: 0,74 H6: 0.54 2.4. Mls on polümorfism? Erinevate kristallivõrede esinemine ühel metallil erinevate temperatuuride juures 3. Sulamite struktuur 3.1. Loetlege p6hilised tardfaasid metallisulameis. Mehaanilised segud (EI OLE FAASID): eutektikum: L ->A+B eutektoid: -> A+B Tardlahused: asendustardlahus sisendustardlahus Keemilised ühendid 3.2. Kuidas liigitatakse tardlahused? Millised on nende tekke eeltingimused? Tardlahused - faasid, milles üks komponentidest säilitab oma kristallivõre, teise komponendi
valikuga. · Lehed paigutatakse hõõrdseibide alla. Sidurikorv · Sidurikorv: · 1) Surveketas 2)Vedruklamber 3)Klambri kinnitusneet 4) ja 9) Rumm ja survelaagri tugirõngas 5) Sõrmed 6)Tugirõngas · 7) Taldrikvedru (lamell) 8)Tangentsiaal vedrud 10) Siduri kest Siduri ketas Hooratas · On tegelikult mootori väntmehhanismi detail, aga tema välimist pinda kasutatakse siduri osana. · Üldjuhul valmistatakse need perliithallmalmist, sest sellel metallil on hea soojusjuhtivus. · Hooratas on masina element, mille ülesandeks on kineetilise energia salvestamine, et hiljem seda energiat kasutada masina edasiseks töövõimeks, hooratast kasutatakse mehhanismi töö ühtlustamiseks ning ka töövõime jätkamiseks Hooratta tüübid · Ühemassiline · Kahemassiline Kahemassiline hooratas · Miks?: Sisepõlemismootori töö toimub regulaarsete tsüklitena, mille käigus pöörete arv kõigub ja tekib väändevibratsiooni
Mõningate ainete c väärtused: Metall g/Ah mg/C NB! 1 g/Ah = 1000 mg/ 3600 As = 0,277... mg/C Vask (Cu) 1,186 0,329 Alumiinium (Al) 0,335 Kuld (Au) 7,37 Nikkel (Ni) 1,095 Hõbe (Ag) 4,025 1,118 Kroom (Cr) 0,648 Tsink (Zn) 1,22 Keemilised vooluallikad Metalli paigutamisel happe või leelise lahusesse tekib keemilise reaktsiooni tagajärjel metallil potentsiaal - elektroodipotentsiaal. Erinevate metallide puhul on see potentsiaal erinev ja nii saab ehitada seadmeid, milles kahel erinevast materjalist elektroodil tekib potentsiaalide vahe. Sellisel põhimõttel töötavad galvaani- e. primaarelemendid. Neis toimub keemilise energia pöördumatu muutumine elektrienergiaks. Juhul, kui voolu juhtimisel tagasi sellisesse süsteemi on võimalik keemilist protsessi tagasi pöörata on tegemist akudega e. sekundaarelementidega.
liuguri külge kinnitatud pinni töökäigul kasutatakse tööd, mida sooritab pressi töösilindris olev kõrge rõhu all vedelik. Tehnoloog valib pressi survejõu järgi. -4- Vormstantsimisel kasutatakse tooriku deformeerimiseks eritööriistu stantsivagudega stantse. Vormstantsimine on survetöötluse perioodiline protsess, kus sepistamisest erinevalt on metalli voolamine stantsivao vormiga piiratud. Metallil on võimalik stantsivaost, soovitatavalt pärast selle kõikide uurete täitumist, väljuda vaid spetsiaalsesse kitsasse kraadisoonde (sele 2.11). Vormstantsimise iseärasused, sepistamisega võrreldes, on järgmised: 1. Stantsitud Sele 2.10. Sepistus- ja vormstantsimisseadmete skeemid. a auruvasar, b hõõrd- e. friktsioonvasar, c vastulöögivasar, d väntpress, e hüdropress, f kruvipress toodete
katmine tsingiga, kuumtsinkimine või nende kasutamine koos. Värvimine Värvid on peeneks jahvatatud pigmendist ja sideainest koosnevad kattematerjalid, millega kaitstakse metalle korrosiooni eest. Värvid sisaldavad peale pigmendi ja 5 sideaine veel täiteaineid, lahusteid, plastifikaatoreid, sikatiive, tahkesteid jt lisandeid. Metalli pinna katmisel värviga moodustub barjäär, mis ei lase metallil korrodeeruda. Värvimine on eelistatud juhul, kui pinna väljanägemine on oluline, sest ta ei ole püsiv kõigis välitingimustes. Värvimisviisi valik sõltub värvist, eseme kujust, nõutavast kvaliteedist ja olemasolevatest seadmetest. Värvimisviisist sõltub otseselt värvikulu ja tööjõudlus. Masinate ja seadmete värvimisel kasutatakse järgmisi värvimisviise: pintsliga värvimine, õhuvoolus pihustamine,
H2SO4 > SO2 > S > H2S Peale nimetatud väävliühendite tekib vastava metalli sulfaat ja vesi. Metallidega, mis seisavad pingerea keskel, võib kulgeda üheaegselt mitu reaktsiooni Zn + H2SO4 (konts) = ZnSO4 + (SO2 + S + H2S) + H2O H2SO4 (konts.) Väheaktiivsete metallide (Cu, Ag, Hg) reageerimisel kontsentreeritud H2SO4-ga eraldub SO2 Kulda ja plaatina ei reageeri kontsentreeritud H2SO4-ga isegi kuumutamisel Mõnel keskmise aktiivsusega metallil (näit. Fe, Cr, Ni, Al) tekib toatemperatuuril kontsentreeritud H2SO4 toimel pinnale oksiidikiht. Metall passiveerub ja ei reageeri enam ka lahjendatud happega. Soojendamisel reageerib kontsentreeritud H2SO4 ka nende metallidega, mis külma kontsereeritud happe toimel passiveeruvad, kusjuures metall oksüdeerub kõrgeima oksüdatsiooniastmeni (Fe > Fe (III)) HNO3 Reageerimisel metallidega happeaniooni redutseerumisel tekib mõni madalama oksüdatsiooniastmega ühend:
d. suurem täpsus ja venitustegur Küsimus 6 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Kinniste stantside eeliseks on Vali üks: a. saab kasutada ebatäpseid toorikuid b. stantsi suurem püsivus c. toodete väiksem omahind d. metall on ruumilises survepingeolekus Küsimus 7 Valmis Hinne 0,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Suurim plastsus ilmneb metallil file://localhost/C:/Users/Sants/Desktop/TT%C3%9C/2.%20semester/Konstruktsioonimaterjalide%20tehnoloogia/test/Test%2... 7.05.2014 16:42:21 Test 4. Survetöötlus Page 3 Vali üks: a. valtsimisel b. pressimisel c. tõmbamisel d. sepistamisel Küsimus 8 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst
soojusjuhid. Kõvadus: metallid on erineva kõvadusega. Kõige kõvem metall on kroom, millega võib lõigata isegi klaasi. Ka volfram ja mangaan on kõvad metallid. Leelismetallid kaalium ja naatrium on niivõrd pehmed, et neid saab noaga lõigata. Tihedus: enamik metalle on veest raskemad. Erandiks on osa leelismetalle( Li, Na, K). Sulamistemperatuur: kõik metallid peale elavhõbeda on tavatingimustes tahked. Elavhõbeda sulamistemperatuur on -38,9°C, kõige kõrgema sulamistemperatuuriga metallil volframil aga 3410°C. 6. Aktiivsuse järgi jaotatakse metallid pingeritta. Pingeritta paigutatakse ka vesinik, sest vesinik on redutseerija ja võib esineda positiivselt laetud ioonina. Vesinik jaotab pingerea kaheks osaks: need elemendid, mis asuvad vesinikust vasakul ja need, mis asuvad vesinikust paremal. Metallide pingerida kasutatakse ainult nende reaktsioonide puhul, mis kulgevad vesilahustes. Hapnikuga reageerivad kõik metallid, peale hõbeda, kulla ja plaatina
; 2. Arvestades alakihtide orbitaalide mahtuvust, hakkame kirjutama elektronide arve alakihtide elektronidega täitumise järjekorras alakihtides. Nt: Na11/1s22s22p63s1; Fe26/1s22s22p63s23p64s23d6 * Elektronvalemi järgi saab kindlaks teha: perioodinumbrid (viimane number elektronvalemis), elektronide koguarv (liites astmed kokku), prootonite arv ehk tuumalaeng (p = e), väliskihi elektronide arv = A-rühma number (viimase astme kaudu), metallil on d- orbitaal (siis on B-rühma metall). * Isotoop sama prootonite arvu, kuid erineva neutronite arvuga aatomid kuuluvad samale keemilisele elemendile. * Ruutskeem iseloomustab elektronide täpsemat jaotumist orbitaalidel. -) nool elektron; kast orbitaal; noolega kast osaliselt täitundu orbitaal; nooltega kast elektronpaariga täitunud orbitaal. * Üht tüüpi (võrdse energiaga) orbitaalide täitumisel paigutub kõigepealt igale orbitaalile üks elektron ja alles siis teine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
