· elektronide peegeldumine aine pinnakihtidelt. Mitteelastsete mõjude tulemuseks on: Tuntav osa kokkupõrkel kaotatud energiast läheb aine soojendamiseks, vaid väike osa eraldub uute nähtustena: · Sekundaarsed elektronid, · Auger' elektronid, · Neeldunud elektronid, · Karakteristlik ja pidev röntgenkiirgus, · Elektronmagnetkiirgus nähtavas piirkonnas, · Elektron-auk paarid, · Katoodluminestsents, · Võrevõnked (foononid), · Elektronlained (plasmonid). 11. Kui sügaval aines tekivad Auger' elektronid? Auger' elektronid tekivad terves ergastusruumi ulatuses. 12. Kui sügaval aines tekivad sekundaarsed elektronid? Sekundaarsed elektronid tekivad kogu aine ulatuses. 13. Kui sügavalt ainest tuleb sekundaarelektronide signaal? Nad kannavad informatsiooni ainult pinnalähedases kihis. ?? 14. Kui sügavalt ainest väljuvad Auger' elektronid?
Fluori aatom mis omab välimises selektronkihis 7 elektroni saavutab pärast ühe 2p elektroni jagamist teise fluori aatomiga inertgaasile vastava väga stabiilse konfiguratsiooni. 5.Mis on ruumvõre? Aatomite paigutus tahkes kehas, kus aatomid asetsevad punktidena 3 dimensioonis kulgevate joontevõrgud lõikekohtades. 6.Pakkefaktori väärtus HTP rakus? 74% 7.Kuidas arvutada lineaarset aatomtihedust? FI(pl)=(aatomdiameetrite arv määratletud pikkusel antud suunas)/(suuna pikkus) 8.Mis on foononid? Foononiks nim defekte mis tekivad aatomite võnkumisest enda võreasendi ümber kristallvõres, mis tekitab vibratsioone. 9.Miks tekivad tahke aine moodustumisel energiatsoonid? Kui viime aatomid üksteise lähedusse, siis algab koosmõju, mille tulemusena aatomi elektronnivood jagunevad üksteise ligidal paiknevaks elektronvooks. 10.Millised on kiirguse elektromagneetilise spektri osad? Radioaktiivne kiirgus, röntgenkiirgus, ultraviolett, nähtav valgus, infrapunane valgus, raadiolained 11
Fluori aatom mis omab valimises elektronkihis 7 elektroni saavutab pärast ühe 2p elektroni jagamist teise fluori aatomiga inertgaasile vastava väga stabiilse konfiguratsiooni. 5.Mis on ruumvõre?Aatomite paigutus tahkes kehas, kus aatomid asetsevad punktidena 3 dimensioonis kulgevate joontevõrgu lõikekohtades. 6.Pakkefaktori väärtus HTP rakus?74% 7.Kuidas arvutada lineaarset aatomtihedust= (aatomdiameetrite arv määratletud pikkusel antud suunas)/(suuna pikkus) 8.Mis on foononid?Foononiks nimetatakse defekte mis tekivad aatomite võnkumisest enda võreasendi umber kristallvõres, mis tekitab vibratsioone. 9.Miks tekivad tahke aine moodustumisel energiatsoonid? Kui viime aatomid üksteise lähedusse, siis algab koosmõju,mille tulemusena aatomi elektronnivoodjagunevad üksteise ligidal paiknevaks elektronvooks .10.Millised on kiirguse elektromagneetilise spekteri osad? Radioaktiivne kiirgus, röntgenkiirgus, ultraviolett nähtav valgus, infrapunane valgus, raadiolained
võrra nihutatud alumise aatomtasapinna suhtes 16. Kuidas muuta materjalis dislokatsioone nähtavaks? dislokatsioonide mikroskoopiliseks uurimiseks objekti eelnevat söövitamist selektiivsete söövitajatega või dislokatsiooni dekoreerimist. 17. Millele põhineb dislokatsioonide "ilmutamine"? 18. Miks materjali välispind kujutab endast energia liiga? dislokatsioonil esinevate vabade sidemete tõttu. 19. Mis on faaside vahelised piirpinnad materjalis? 20. Mis on foononid? Aatomite võnkumine kristallivõres 21. Mis on difusioon? materjali ülekandumine, mis põhineb aatomite liikumisel materjalis. 22. Kuidas väljendub difusiooni temperatuursõltuvus? 23. Mis on aktivatsiooni energia? Energia hulka, mida aatomid peavad omama üle kõigi aatomite keskmise energia nimetatakse aktivisatsioonienergiaks E* 24. Millised on aatomdifusiooni mehhanismid tahketes kehades? vakantsmehhanism ja võrevaheline mehhanism. 25. Kirjelda difusiooni vakantsmehhanismi
olekutele. Tavaliselt ei räägita mitte metallide juhtivusest vaid selle pöördväärtusest - takistusest. Et kristallvõre defektid on tsentriteks, kus toimub metallides elektronide hajumine, siis nende kontsentratsiooni suurenemine vähendab materjali juhtivust. Võredefektide kontsentratsioon sõltub temperatuurist ja materjalide koostisest. Metallides liituvad kõik hajumise mehhanismid (lisanddefektid, foononid, deformatsioon) enda mõjus metalli takistusele joon. 7.7., 7.8. total = t + I + d Kus, t - termilise takistuse liige I - lisand hajumisest põhjustatud takistus d - deformatsioonist põhjustatud takistus 7.6. Temperatuuri mõju materjalide elektrijuhtivusele Puhastes metallides suureneb elektritakistus lineaarselt temperatuuriga (T> 200°C) t = o (1 + aT) (joon. 7.8) kus, o ja a - konstantsed suurused antud metallile (joon
annaabi.ee 
