3. Allkirjasta alati kõik kirjad. Kui tegu grupi vastusega, kirjuta kirja alla grupi nimi. 4. Ära saada tühja Subject-reaga kirju. Et kirjade tulvas oleks võimalik orienteeruda, kirjuta Subject-reale ülesande nimi, mille kohta kiri käib. 5. Kontrolli kindlasti, et kiri läheks õigele aadressile. 6. Iga ülesande puhul vaata, kas ülesandes pole antud juhiseid vastuse vormistamise kohta. 7. Kirjas säilita alati viisakas toon, kuigi elektroonne anonüümsus ahvatleb vabamale väljendusviisile. 8. Kasuta kirjakeelt ja terviklikke lauseid, ära kasuta slängi. 9. Ära kirjuta tervet lauset, veel enam tervet tekstilõiku, suurtähtedega - arvutivõrgus samastatakse selline teguviis karjumisega tavalisel suhtlemisel. 10. Tea, et listist tulnud kirjale Reply-käsuga vastates läheb vastus reeglina listi - ära kasuta seda meetodit erakirjade saatmiseks. FTP & netikett
Kõrgetehnoloogia progress ajendas, selleks, et kõik milles on vajadus saab teha Internetis. Ongi petturlus areneb ja muutub ka. Kui näiteks sada aastat tagasi enim arv petukauba oli turul, siis tehnoloogia arenemisega kandunud petiste lemmikkoht Internetisse. Automaatiseeritud süsteemid ei ole ideaalsed, alatasa saab leida haavatusi. Oma kogemusest võin tuua üks näide, mis on seotud petturluse tegevusega. Kõigile on hästi tuttav, selline asi, nagu E-Kool, internetipõhine elektroonne õppeinfosüsteem. Süsteemi tähtsaimaks osaks on klassipäevik, milles on õpetaja poolt sisestatud hinded, tunni sisu kirjeldused, kodused ülesanded, puudumised, hilinemised, märkused ning kontrolltööde ajad. Sellel aastal kui lõpetasin gümnaasiumi, ühes koolis oli suur skandaal. Asi oli selles, et paar õpilasi panid õpetajate arvutitele programmi, mis fikseeris e-kooli andmeid, sedamoodi said õpetajate salasõnu. Millega nendel oli võimalus oma hindeid parandada. Seda
1 FIE OÜ AS TÜ UÜ MTÜ TULUNDUS- ÜHISTU Osanike Isikliku varaga Firma varaga Firma varaga Kõik osanikud Täisosanik MTÜ-le Firma varaga vastutus vastutavad isikliku varaga, tekitatud kahju isikliku varaga usaldusisik korral firmasse vastutavad paigutatud juhatuse ...
· Võib teostada muutuvate andmete trükkimist. Sarnaste trükiste valmistamine ofsettrükis pole võimalik · Digitrükki masinad ei võta palju ruumi · Saab trükkida peale paberi ka teistele pindadele (kangas,kile, PVC) · Trükised ei vaja kuivamis aega · Võimaldab ,,print on demandi" · Digitrükis on võimalik trükkida üks töö teise järele, ilma trükimasinat peatamata. See viib aga materjalide kulud miinimumini · Elektroonne poognate kokkuvõtmine võimaldab trükkida paljuleheküljelise trükise ühe korraga: lehekülg lehekülje järgi, mis võtab ära vajaduse võtta kokku poognaid · Trükist on võimalik säilitada elektroonsel kujul arhiivis ja vajalikul ajal teostada uuesti trükise valmistamine, viies sisse ka vajalikud parandused · Vähem kemikaale Millal kasutada offsetti ja millal eelistada digitrükki? Offset ti eelistatakse: · Keskmiste või suurte tiraazide puhul
Referatiivne uurimus INFOTEHNOLOOGIA JA ÜHISKOND Juhendaja: 2008 SISSEJUHATUS Kas eesti kultuur ja eesti keel ei haju selles globaalsuses? Kas me ei kaota infoühiskonnas oma identiteeti ja rahvustunnet? Eestil on palju analüüsimata ja lahendamata probleeme ja ohte. Kas infotehnoloogiat saaks kasutada nende probleemide lahendamiseks või süvendab see hoopis meie seniseid probleeme? Nendele küsimustele tuleks leida kindlalt vastused, sest muidu on need lahendamata küsimused ning see ei too kindlasti infotehnoloogiale kasu. Teema infotehnoloogia ja ühiskond võib meile algselt tunduda võõras, kuid lähemal mõtlemisel ning vaatamisel saab selgeks, et tegelikult puutume me sellega kokku igapäev, olenemata kas tööalaselt või tööväliselt. Oluline on teada, mida see ala endast kujutab ning millised võimalused on enda töökeskonna paremaks muutmisel. Inimesed m...
Kursuse ,,YKA0060 Instrumentaalanalüüs" kordamisküsimused (2 osa) 1. Elektromagnetilise kiirguse korpuskulaar-laineliseks dualism Elektromagnetiline kiirgus on energia, mis võib eksisteerida erinevates vormides - nt nähtav valgus, kiirgussoojus, mikrolained. Näiteks nähtavat valgust saab vaadelda nii laine kui ka osakesena => korpuskulaar-laineline dualism. 2. Elektromagnetlainete interferents ja difraktsioon Difraktsioon ja interferents on põhimõtteliselt sarnased mehaaniliste lainete difraktsiooni ja interferentsiga. Difraktiooniks nimetatakse lainete kandumiste teele jäävate tõkete taha. Interferentsiks nimetatakse lainete liitumist, mille tulemusena mõnes kohas lained muutuvad suuremaks ehk amplituud saab suuremaks kui ühe liituva laine amplituud, teises kohas väiksemaks ehk amplituud väheneb. 3. Energiaolekud ja üleminekute tingimus Aatomid, ioonid ja molekulid eksisteerivad ainult teatud diskreetsetes energiaolekutes ja ülemine...
Terviklikkus: andmed on korrektsed, täpsed, rikkumata; peab olema õige skeem, kontroll summad; Saadavus: andmed peavad vajadusel olema kätte saadavad. LOENG 4 Tarneahela loomine: 1) Ekstranet: üks osapool peab seda haldama; kulukas; keeruline; lihtsam andmeid hallata; rajada odavam; üleminekuga seotud vead minimaliseeritakse. Tellijal raske kasutada, eriti kui neid palju; 2) ... 3) EDY soft/telema:dokumendi vahetuse liidese teenuse pakkuja; elektroonne dokumendi vahetus 4)Web services E-kommerts: seotud otsese kasumi saamisega; e-kaubandusega seotud; E-äri:seotud teenuse pakkumisega; midagi enamat kui müük; maksmine, info saamine, vahetamine, partnerlus; ei too kasumit; uue toote arendamine; kõik riigi e-teenused; Infotehnoloogia infrastruktuur: pakub info kättesaadavust; saab kokku hoida operatiivkuludelt; info 24/7 kätte saadav;
elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse maksustamine alates 01.01.2015 LR mittemaksukohustuslasele osutatud elektroonilise side teenuse (telekommunikatsiooniteenus, raadio- ja televisiooniringhäälinguteenus) ja elektrooniliselt osutatava teenuse (KMS § 2 lg 4) maksustamine kliendi asukohariigis (KMS § 43): » Elektroonse teenuse üldkord (kohalik KMK nr kohalik "KMD") » Eestis osutatav elektroonne teenus Eesti mittemaksukohustuslastele endiselt 20% maksumääraga » kui olete Km kohustuslane teises liikmesriigis ja osutate elektroonset teenust sealsele mittemaksukohustuslasele, siis teise LR käibedeklaratsioonil tuleb deklareerida teises LR-s kehtiva käibemaksumääraga » Elektroonse teenuse erikord : » Liidu kord (asukohariigi Eesti KMK nr MOSS deklaratsioon - alates 01.01.2015 lisadeklaratsioon)
REDOKSREAKTSIOONID redoksreaktsioon – reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek, muutuvad elementide oksüdatsiooniastmed oksüdatsiooniaste – elemendi aatomi tinglik laeng ühendis eeldades ioonilist sidet kõigi aatomite vahel (mitu elektroni aatom saab loovutada või juurde võtta) oksüdeerumine – elektronide loovutamine, redutseerija oksüdatsiooniastme kasv sagedased redutseerijad: H2S, FeSO4, Zn, KI, Na, H2SO3 redustseerumine – elektronide liitmine, oksüdeerija oksüdatsiooniastme kahanemine sagedased oksüdeerijad: O2, KMnO4, Cl2, H2O2, konts. H2SO4 keemiline element saab käituda ainult oksüdeerijana, kui ta on oma kõrgeimas oksüdatsiooniastmes (st see saab ainult kahaneda). nt: F2, O3 keemiline element saab käituda ainult redutseerijana, kui ta on oma madalaimas oksüdatsiooniastmes (st see saab ainult kasvada). nt...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Indrek Kaar Veoauto Volvo FH16 REFERAAT Õppeaines: AUTOD Transporidteaduskond Õpperühm: TLI-11 Juhendaja: lektor Jüri Valdek Tallinn 2008 Volvo FH16 Volvo FH16 on uuepõlvkonna veoauto, mis on disainitud ja mugandatud rootsi disainerite ja inseneride poolt. Volvo FH16 on parim valik raskete kaupade kaugvedudeks. Võimas 16-liitrine mootor tagab suure keskmise kiiruse. Volvo FH16 saab kohandada sobivaks mitmesuguste transporditööde jaoks. Valida võib erinevate kõrguste, vedrustussüsteemi tüüpide, pidurisüsteemide ja lisaseadmetega sassiiside vahel. Madalad sassiid on ette nähtud täisõhkvedrustusega autodele puistematerjali vedamiseks headel teedel. Keskmine kõrgus sobib madala esiteljega veokitele koos esilehtvedrustuse või esiõhkvedrustusega. Kõrge mudel on ette nähtud ehitusp...
Kommunikatsioon ja üldsuse kaasamine keskkonnaalaste muudatuste teostamisel. Essee Eestis on viimastel aastatel käsikäes Euroopa Liidu nõuete ning demokraatia arenguga suurenenud üldsuse kaasamine nii kohalike kui üleriiklike probleemide lahendusprotsessi. Keskkond puudutab otseselt kogu elanikkonda ning seetõttu on igati loomulik ja loogiline, et iga kodanik saaks kaasa rääkida erinevate valdkondade tegevuste planeerimisel. Üheks kaasamise tõhustamise eelduseks on tugevam kommunikatsioon, sealhulgas informeerimine kui üks kaasamisviise (Kodanike ja kodanikeühenduste kaasamine ..., 2004). Kaasamine otsuste tegemisse loob võimaluse vältida vigu ja saada paremaid tulemusi: saada põhjalikumat infot tegelikust olukorrast, poolte eelistustest ning saavutada ka nende nõusolek, kellest sõltub otsuse ellurakendumise edukus. See aitab pikas perspektiivis säästa nii ...
Kuidas, kui tihti ja millistel alustel Maavanem järelevalvet teostab ning kvaliteeti tagab, seadus ei määratle. 21 Mis on STAR? Sotsiaalteenuste ja toetuste andmeregister (STAR) on riigi keskne andmekogu/infosüsteem, mis on asutatud juhtumikorralduse põhimõttel läbiviidava sotsiaaltöö korraldamiseks. STARi loomise peamine eesmärk on arendada välja elektroonne töökeskkond, mis aitab sotsiaaltöötajal oma tööd senisest hõlpsamini korraldada osutada isikule vajalikku abi võimalikult sihitatult ja kiiresti ning optimaalse töömahu ja kulutustega. Uus veebipõhine infotehnoloogiline lahendus annab võimaluse elektroonilise toimiku pidamiseks. 22 KASUTATUD ALLIKAD v Sotsiaalministeerium http://www.sm.ee/tegevus/sotsiaalhoolekanne.html 11.04.2013
NETIKETT EHK VÕRGUETIKETT Referaat Sissejuhatus Kirjutasin referaadi teemal ,,Netikett ehk võrguetikett". Kasutasin info saamiseks enamasti Intrnetti, kuid ka materjali, mis on kogunenud aegade jooksul informaatika tundidest. Üksikisiku käitumist ühiskonnas juhivad käitumisreeglid, mis oma suuremas osas on küll "kirjutamata reeglid". Elektroonne keskkond on mitmeti erinev tavalisest ja siin tuleb täita teatud reegleid, et teistele seda keskkonda mitte talumatuks muuta. Võrgus on aja jooksul välja kujunenud terve hulk reegleid, millest iga interneti kasutaja peaks kinni pidama - sellega austate te teisi kasutajaid. Netikett on lühend sõnadest Internet ja etikett, seega netikett tähendab Interneti käitumisjuhiseid. Nagu Internet ise, muutub ka netikett kiiresti, kuid selle aluseks on ikkagi
Tartu Kutsehariduskeskus Kaubanduse-ja ärinduse osakond Merili Meriloo Uurimistöö Laoprogrammid Juhendaja: Tiina Kraav Tartu 2012 Sissejuhatus Mis on laoprogrammid? Laoprogramm, tarkvara ladudele mõeldud progrmmid (tavaliselt lihtsalt "programm" või "rakendus") on ladude arvutile arusaadav käskluste kogum. Arvutiprogramm on kirjutatud kindlas programmeerimiskeeles, madala taseme keelte puhul ka kindlale arvutiarhitektuurile. Enamasti kompileeritakse programmid ainult arvutile arusaadavasse vormingusse. Programme, mida ei kompileerita, nimetatakse tihti skriptideks. Eristatakse süsteemiprogramme, mis peavad tagama lao operatsioonisüsteemi töö, ja rakendusprogramme, mis on mõeldud arvuti kasutajale kasulike asjade tegemiseks ( kaupade sisestus jne). Laotarkvara haldab materjalide liikumist Üldjuhul peab laotarkvara: toetama ettevõtte strateegiat ja eesmärke o...
Kaupade transport Kaupade vastuvõtt Kaupade hoiustamine Kaupade müügiks ettevalmistamine Kaupade väljapanek Kaupade müük Müügitulemuste analüüs uute tellimuste esitamiseks 25. MILLISTELE KÜSIMUSTELE TULEB LEIDA VASTUSED KAUPADE SISSEOSTU KAVANDADES? Mida osta? Kui palju osta? Kellelt osta? Mis ajal osta? Millise hinnaga osta? 26. MILLISED VÕIMALUSED ON TÄNAPÄEVAL KAUBATELLIMUSTE ESITAMISEKS? telefoni / faksi teel müügiesindaja e-mail andmete vahetamise elektroonne süsteem 27. MILLE POOLEST ON ELEKTROONILINE DOKUMENDIVAHETUS KAUBANDUSELE KASULIK? täpne, kiire ja vigadeta – need on olulised tellimuse vastuvõtmisel/ töötlemisel. Milliseid elektroonilise dokumendihalduse operaatorfirmasid tead Eestis? Telema EDS (AS Mediatos oli ), Edisoft, ECR Estonia MTÜ, GS1 Estonia ja Sinfos Eesti . 28. LOETLE KAUBANDUSETTEVÕTTEID KES KASUTAVAD EDI SÜSTEEMI AS Mediato, Selver (NB
Selle võrgu korral sõlmib peakorter iseseisvate firmadega lepinguid, millega lubab neil kasutada oma marginime, eriteavet, või aitab muul moel kaasa sõltumatu firma poolt pakutava tehnoloogia turunduse osas (s.t. leiab selle rakendamiseks sobiva probleemi). Strateegilised vahendajad võrgu keskmes hoolitsevad selle eest, et ükski litsentsiostja ei kahjustaks margi mainet kõikuva või madala kvaliteediga, ühtlasi pakkudes litsentsiostjatele mahulisi teenuseid nagu arvutipõhine elektroonne laoseisu arvestus või reklaam. Suurem osa omandusest ja vastutusest aga jääb litsentsi omandanud firmale. Üheks näiteks on frantsiisivõtt (Starbucks, Subway), mis on kõigi arenenud majandusega riikide puhul üheks kõige kiiremini arenevaks ettevõttevormiks, pakkudes nüüdseks kõikmõeldavaid teenuseid tuludeklaratsioonide täitmisest ja raamatupidamisteenusest kuni hotellimajutuse (Radissoni
elektrivoolu Kahesugused dielektrikud (molekulid) o mittepolaarsed (positiivsete ja negatiivsete laengute massikeskmed langevad kokku) o Polaarsed (omavad elektrilist oma dipoolmomenti) Kui elektriväli puudub, siis on dipoolmomentide summa null. Välises elektriväljas dielektriku summaarne dipoolmoment saab nullist erinevaks, mille kohta öeldakse, et molekul polariseerub. Mittepolaarsetes dielektrikutes laengud nihkuvad elektroonne polarisatsioon, polaarsetes molekulides on orientatsiooniline polarisaatsioon. 2.2. Polarisatsioonivektor ja laengud 1 n P= pci (C/m3) V i =1 Isotroopne dielektrik omadused muutuvad kõigis suundades ühte moodi P = 0 E dielektriline vastuvõtlikkus Senjett-dielektrikud ained, mille korral eelnev võrdeline seos ei kehti
vattmeeter, allikas: allikas: allikas: http://towaengg.tradeindia.co http://towaengg.tradeindia.co http://www.takowa.fi m m Elektroonsed mõõteriistad Elektroonsed mõõteriistad kujutavad endast elektroonse osaga magnetelektrilist milliampermeetrit. Elektroonne osa on ettenähtud määratud elektrilise suuruse muundamiseks, alaldamiseks ja võimendamiseks. Nendest valmistatakse erinevaid mõõteriistu, kuid levinumateks on multimeetreid. Nende kasutuselevõtt oli tingitud mitmepiirkonnaliste ning laia sagedusvahemikuga (20Hz kuni 1GHz) mõõteriistade vajadusest. Magnetelektrilise mõõtemehhanismi suure hinna ja valmistamise keerukuse tõttu on nad jäänud tahaplaanile. Elektronmõõteriistad
EDI ei ole tehnoloogia, vaid vahend, mille abil tootja saab paremini, kindlamalt ja usaldusväärsemalt rahuldada tarbija nõudmisi. Kompaniidel on palju ärialaseid sidemeid. Paljude eri partnerite vahel on vaja jagada infot. Enamus EDI –st saadavatest kasudest on strateegilise iseloomuga.Strateegilised kasud hõlmavad selliseid asju nagu suurem kliendi rahulolu, ja paranenud varustussuhted, turuosa kasv ja konkurentsieelis. Definitsioon: EDI on struktureeritud andmete elektroonne ülekanne kokkulepitud sõnumistandardite abil ühelt arvutisüsteemilt teisele inimese minimaalse sekkumisega.Struktureerimine kokkulepitud sõnumistandardite abil tähendab, et vahetatavad andmed (mis kannavad infot) on äratuntavad nii sisult, tähenduselt kui vormingult. Neid andmeid saab arvutite abil ühemõtteliselt töödelda. EDI kolm põhikomponenti on: sõnumistandardid, EDI tarkvara ja (kaug)andmeside. 3. EDIFACT(standardsed teated,kindlas formaadis)
1 1.Defineeriga aine mõiste? Maeeria vorm, mida iseloomustab nullist erinev seisumass ja suhteline stabiilsus. Koosneb ühe või mitme keemilise elemendi aatomitest. 2.Mis on magnetkvantarv ja selle lubatud väärtused? Määrab üksikute orbiitide orientatsiooni ruumis. Tema mõju elektroni energiale on väike. Lubatud väärutsed on (-1)-(+1) ka null. 3.Millised jõud valitsevad erinimielistel laetud ioonide vahel ioonilise sideme tekkel? Kulonilised tõmbejõud, mille aluseks on ühe iooni tuuma mõju teise iooni elektronpilvele ja vastupidi. Kui aga ioonid lähenevad teineteisele sellisele kaugusele, kus nende elektronpilved hakkavad kattuma, siis ilmnevad nende kahe iooni vahel tugevad tõukejõud. 4.Mis määrab är koordinatsiooniarvu metallilise sideme juhul? On määratud geomeetriliste tingimustega, väärtuselt 8-12 5.Koordinatsiooniarv RTK struktuuris? KA=8 6.Kuidas arvutada planaarset aatomitehedust? FI(pi)=(aatomite arv, määratletud pikkusel antud ...
Kui ametlik päevakord jookseb ummikusse, hakkab toimima varjatud päevakord (võib komplitseerida või tuue ummikseisu ootamatu pöörde). Juhatajal ülesandega seotud roll (aitab püsida ettenähtud sihil, nõuab fakte, kokkuvõtete tegemine) ja sotsiaalne roll (rühma tunnustamine, pingete vähendamine, vigade tunnistamine) Läbiviimise viisid: 1) avatud arutelu 2) ajurünnak – ideede genereerimine, eelised: ideede rohkus, väike ajakulu, raskus: kartus, et head ideed põlatakse ära, elektroonne ajurünnak 3) nominaalgrupi tehnika – põhiline töö toimub individuaalselt, iga liige leiab iseseisvalt probleemile lahenduse, eelis: kõik osalevad, keegi ei domineeri, kontroll aja ja tegevuse üle 4) delfiotsustamine – suhtlemine on kirjalik, probleemi puudutavad küsimustikud, osalejad eksperdid või isikud, kellel on probleemi kohta olulist infot, eelis: ekspertide aja efektiivne kasutamine, piisav aeg analüüsiks, ideede rohkus,
vastupidi, ülekuumenenud kohti. Lisaks saab avastada metalseid ja plastdetaile, pragusid ning objekte valgustamata kohtades. 6. Miks ei saa mikrolainemeetodiga uurida metallist sarrusega betoonkonstruktsioone? - Sest betoonkonstruktsioonis olevas metall pole dielektrik. 7. Kas röntgenograafia on mittepurustav meetod materjali sisestruktuuri uurimiseks? - Jah, on Mittepurustav materjali sisestruktuuri uurimine. 8. Kuidas töötab elektroonne sensortehnika? -Sensor reageerib mingile füüsikalisele või keemilisele välisele toimele ja muundab selle elektriliseks signaaliks, mida saab rakendada infotöötluseks või automaatseadme tööle rakendamiseks. 9. Kuidas määratakse betooni niiskust? -Kaltsiumkloriidi testiga. Tundlik meetod ümbritseva keskkonna õhuniiskuse suhtes ja mõõtmise ettevalmistamise tingimuste suhtes. Mõõdab kuni 20mm sügavuseni. -Betooni suhteline niiskus
.................................................................................. 54 6.8. Kokkuvõte ................................................................................................................ 55 7. MATERJALIDE ELEKTRILISED OMADUSED ....................................................................... 56 7.1. Elektrijuhtivus .......................................................................................................... 56 7.1.1. Elektroonne ja iooniline juhtivus ..................................................................... 56 7.2. Tahkete ainete tsooniteooria alused....................................................................... 56 7.3. Juhtivus tsooniteooria ja keemilise sideme teoorias .............................................. 57 7.3.1. Metallid............................................................................................................ 57 7.3.2
· termiline ionisatsioon (T = 3700 - 16000°C, 1 100 keV) 1. põrked intensiivsel soojusliikumisel 2. fotoionisatsioon kuuma gaasi kiirgusest 7. Ionisatsioon elektroodide pinnalt Mõnede metallide väljumistöö Wv (väikseim energia, mis on vajalik elektroni väljumiseks tahkest ainest) · termoelektroonne emissioon · katoodi pommitamine positiivsete ioonidega · fotoefekt · külmemissioon 8. Rekombinatsioon Ioonne rekombinatsioon = + ioon ja ioon. Elektroonne rekombinatsioon = + ioon ja elektron Ühes kuupmeetris gaasis rekombineerub 1 sekundi jooksul nr laengukandjaid: nr = rn+n- 1/(s*m3) kus: r rekombinatsioonitegur, õhul r =1,6 109 m3/s; n+ positiivsete laengukandjate kontsentratsioon, 1/m3; n- negatiivsete laengukandjate kontsentratsioon, 1/m3. Kui n+ = n- = n , siis nr = rn2 Rekombinatsioonil eralduv energia: h =Wi + deltaWk kus: Wi on ionisatsioonienergia ja deltaWk on põrkel toimuv summaarse kineetilise energia muutus 9
valimit kuidagi kujundada; 3. küsitleja peab teadma vastava elanikkonna karakteristikuid. Küsitluse variandid : 1. silmast silma küsitlus, küsitleja täidab ankeedi ( kas paberkandjal või arvutis ); 2. telefoniküsitlus, küsitleja täidab ankeedi kas paberkandjal või arvutis; 3. vastaja poolt täidetav ankeet - edastatakse posti teel; -küsitleja jätab täitmiseks ja tuleb ise täidetud ankeedile järele/ ootab ankeetide täitmist; - elektroonne variant saadetakse elektronkirjaga, jas adressaadile otse või levitatakse võrgus. Küsitluse variandid määravad täitmisjuhendi iseloomu, samuti ka ankeedi pikkuse ja struktuuri iseärasused. Silmast silma küsitluse korral on oluline küsitleja juhend ( eriti sel korral kui küsitlejaid on palju, siis on tarvis ka spetsiaalset küsitlejakoolitust). Ankeedi sõnastus peaks olema dialoog, millele anketeeritavad vastavad
Lisaks on metsatulekahjusid võimalik avastada seirelendude käigus ning elektronvalve abiga. Lennuseiret tulekahjude avastamiseks korraldati viimati 2007. aastal ning omaaegset spetsiaalselt tulevalveks ehitatud tornide võrku selle amortiseerumise tõttu enam ei eksisteeri. Elektroonse metsatulekahjude avastamise süsteemi katsetustega alustati pilootprojektina Nõva-Vihterpalu piirkonnas 2008. aastal. 1750 km2 hõlmav elektroonne tulevalvesüsteemi tarkvara võrdleb digipiltide muutusi ja võimaldab avastada tulekahjusid juba algstaadiumis. Seiresüsteem koosneb 5 seirepunktist (4 mobiilimasti Läänemaal ning 1 Harjumaal), kus valvekaamerad on paigutatud EMT, Elisa ja Elioni sidemastide tippu. 360o pöörleva kaamera tööraadius on kuni 20 km ja põlengukoha määramise täpsus 10-20 meetrit. Kaamerad teevad kolme minutilise intervalliga igas sektoris mustvalge pildi, mis jäädvustatakse valvekeskuse arvutis
Veel eristatakse veasignaali formeerimist võnkumiste erinevate parameetrite järgi. Nii võib saada veasignaali kas: 1.signaali sageduste võrdlemise tulemusena, 2.signaali faaside võrdlemise tulemusena. Faasi järgi võrdlemisel kasutatakse seda omadust, et kahe signaali sageduste erinemisel, seega ka perioodide erinevusel on nende vahel kogu aeg muutuv faasinihe. 5.3.3.Sageduslik automaatne sageduse järgihäälestus- Levinuim elektroonne heterodüünisageduse järgihäälestus põhineb võnkeringis varaktorite (varikappide) kasutamisele. Varaktorile antav tüürpinge muudab varaktori mahtuvuse muutmisega heterodüüni võnkesagedust. Vaatleme automaatse sagedushäälestuse omadusi vastavalt toodud joonisele osas a. Tähistame: ·täpsel pealehäälestusel signaali nimiväärtuse tähisega f 0.sign ; heterodüünisageduse ja vahesageduseks muundatud sageduse vastavalt f0.het ja f0.vs. ·sageduste kõrvalekalded: 1
ulatuda 100mni. Signaalitugevus võimaldab ühendust pidada ka erinevates ruumides paiknevate seadmete vahel. Kasutatakse laiendatud spektriga sageduse vaheldamisega (spread spectrum frequency hopping) modulatsiooni. Kuna kasutatavat sagedusvahemikku muudetakse 1600 korda sekundis 79 (seitsmekümne üheksa) erineva sagedusvahemiku vahel, on erinevate seadmete üheaegne töö samal sagedusvahemikul väga väikese tõenäosusega. Bluetooth seadmete sattudes üksteise tööpiirkonda toimub elektroonne dialoog, mille käigus selgitatakse välja: kas on andmeid, mida seadmed peaksid vahetama, kas seadmed peaksid looma ühise võrgu. Nende tingimuste põhjal moodustatakse vajaduse korral pikovõrk. Bluetooth alamjaamad on projekteeritud silmas pidades võimalikult väikest energiatarbimist. Alamjaamad võivad olla erinevates olekutes: · aktiivolek. Alamjaam kasutab ühendust andmevahetuseks · hoideolek. Alamjaam on välja lülitatud ja toimib vaid loendaja
ulatuda 100mni. Signaalitugevus võimaldab ühendust pidada ka erinevates ruumides paiknevate seadmete vahel. Kasutatakse laiendatud spektriga sageduse vaheldamisega (spread spectrum frequency hopping) modulatsiooni. Kuna kasutatavat sagedusvahemikku muudetakse 1600 korda sekundis 79 (seitsmekümne üheksa) erineva sagedusvahemiku vahel, on erinevate seadmete üheaegne töö samal sagedusvahemikul väga väikese tõenäosusega. Bluetooth seadmete sattudes üksteise tööpiirkonda toimub elektroonne dialoog, mille käigus selgitatakse välja: kas on andmeid, mida seadmed peaksid vahetama, kas seadmed peaksid looma ühise võrgu. Nende tingimuste põhjal moodustatakse vajaduse korral pikovõrk. Bluetooth alamjaamad on projekteeritud silmas pidades võimalikult väikest energiatarbimist. Alamjaamad võivad olla erinevates olekutes: · aktiivolek. Alamjaam kasutab ühendust andmevahetuseks · hoideolek. Alamjaam on välja lülitatud ja toimib vaid loendaja
--- 1 Tiitelleht Autor: Külli Relve, Edith Maasik, Helle Järvalt, Merike Kilk, Evi Piirsalu, Anu Parts, Anne Kivinukk Pealkiri: Bioloogia töövihik 8. klassile, 2. osa Klass: 8. klass Elektroonne materjal: lk 1-43 Kohandatud reljeefsete joonislehtede komplekt: 1 köide Tekstitoimetaja: Elge Leiten Kohandatud materjali väljaandev asutus ja aasta: Tartu Emajõe Kool 2013 --- 2 Originaalteose koondinfo Väljaandja kinnitab: töövihik vastab kehtivale põhikooli riiklikule õppekavale ja haridus- ja teadusministri poolt õppekirjandusele kehtestatud nõuetele. Bioloogia töövihik 8. klassile 2. osa Autorid: Külli Relve Pt 25 ül 2, pt 26, 28, 29-30, pt 34 ül 6, pt 36, 37, 38-39; Helle Järvalt Pt 31, 32-33. Aiki Jõgeva Pt 21 ül 2-5, pt 23 ül 2-4, pt 35 ül 1, 4; Merike Kilk Pt 24, 27. Edith Maasik Pt 20, 22. Evi Piirsalu Pt 25 ül 1, 3-6, pt 34 ül 1-3, 5, 7; Anu Parts Pt 22 ül 4, pt 21 ül 1, pt 23 ül 1, 3; Anne Kivinukk P...
TARTU ÜLIKOOL Füüsikalise Keemia Instituut Erika Jüriado, Lembi Tamm ÜLDKEEMIA PÕHIMÕISTEID JA NÄITÜLESANDEID Tartu 2003 SISUKORD I. Keemiline kineetika ja keemiline tasakaal. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . II. Lahused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . III. Tasakaalud elektrolüütide lahustes. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . IV Soolade hüdrolüüs. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . V. Redoksreaktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . VI. Metallide aktiivsus ja korrosioon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...
increased sales. • Suurenenud müük defitsiidi vähendamisest • Parema nõudluse info tõttu parem vastavus turu trendidele (product mix) • Pikaajaline kasv, kui VMI hakkab korralikult tööle, kulu- ja teeninduse eelised võivad anda „eelistatud tarnija“ staatuse • Väiksemad tegevuskulud: • Vähem vigaseid tellimusi valede andmete tõttu (näiteks valesti sisestatud tootekood või kogus), kokkulepitud andmestandardid ja elektroonne infovahetus (EDI) peaksid tagama õige info süsteemidevahelise liikumise kus andmeid manuaalselt ei sisestata. • Vähem järeltellimusi ja paanikatellimusi, rohkem kontrollitud töörütm, kasvav võime tellimusi konsolideerida • Vähem tellimusi toovad kaasa kokkuhoiu laos, transpordis ja arveldamises • Vähem „surnud“ laovaru, võimalus „surnud“ varu identifitseerida ja suunata sekundaarsele turule (?)
salvestatud teksti printida normaalsuuruses paberile. See hoiab kokku kümneid meetreid riiulipinda ja võimaldab EL-i õigusaktidega tutvuda sellisel kujul nagu nad avaldati. Taolise CELEX-kartoteegi koostas ka näiteks Soome Justiitsministeeriumi integratsiooniõiguse osakond, kes kasutas kartoteeki seadusandluse harmoniseerimisel ja EL-i õigusaktide tõlkimisel, aga ka EL-i liitumisläbirääkimiste koordineerimise abivahendina. Taolisel kartoteegil on igal EL-i õigusaktil oma elektroonne kaart. Õigusaktid on kartoteegis registreeritud CELEX-numbrite järgi. Iga EL-i õigusakti teabesse registreeritakse esmalt õigusakti väljaandmise andmed ja lehekülgede arv. Kui aga õigusakt sisaldab teiste õigusaktide muudatusi, registreeritakse teabesse viited nende õigusaktide kohta. Samuti registreeritakse õigusakti asukoht "Directory" analüütilises registris. Selline kartoteek oleks asjakohane ka tõlketöö tegemisel EL-i õigusaktidest
– Kui tarnijal on parem info, on tal parem varustatus, vähem järeltellimusi ja vähem tellimusi kokku – IT-süsteem peaks automaatselt logima kõik andmed ja dokumendid ning võimaldama lihtsat kliendipoolset ülevaadet • Väiksemad tegevuskulud: – Vähem vigaseid tellimusi valede andmete tõttu (näiteks valesti sisestatud tootekood või kogus), kokkulepitud andmestandardid ja elektroonne infovahetus (EDI) peaksid tagama õige info süsteemidevahelise liikumise kus andmeid manuaalselt ei sisestata. – Vähem järeltellimusi ja paanikatellimusi, rohkem kontrollitud töörütm, kasvav võime tellimusi konsolideerida – Vähem tellimusi toovad kaasa kokkuhoiu laos, transpordis ja arveldamises – Vähem „surnud“ laovaru, võimalus seda identifitseerida ja suunata sekundaarsele turule (?)
Aga ka mõningate teiste lepingute osas näiteks kirjalikus vormis peavad olema ehitise ajutise kasutuse leping, kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks, rendileping ja üldreeglina ka võlatunnistus. Tehingu kirjaliku vormi järgimiseks tuleb koostada kirjalik leping ning pooled peavad allkirjastama. Kirjaliku lepingu võib sõlmida ka kirjavahetusena, kui pooled on kirjalikele tahteavaldusele alla kirjutanud. Kirjaliku vormi alaliigiks on elektroonne vorm mis loetakse kirjaliku vormiga võrdseks. Kirjaliku taasesitamist võimaldava vormi puhul peab tehing olema tehtud, püsivat kirjalikku taasesitaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud(ekiri, faks ja muu elektrooniline vahend), mida saab hiljem kirjalikult taasesitada. Tehing on notariaalselt kinnitatud, kui see on koostatud kirjaliku dokumendina ning tehingu tegija allkiri on kinnitatud
5. 9 musta augu sündmuste horisont ei ole täpselt määratud. Et Ajasrände horisondi läbimisel võidakse langeda kiirgussähvatuse ohvriks. meil ei ole veel gravitatsiooni täielikku kvantteooriat, on raske ennustada aegruumi fluktuatsioonide ilminguid. 6. Meie tulevik. Kas Star Trek? Kuidas bioloogiline ja elektroonne elu muutub üha suureneva kiirusega aina keerulisemaks. Star Trek on seepärast nii populaarne, et ta maalib julgustava ja lohutava tulevikupildi. Star Trek näitab ühiskonda, mis on meie omast kaugel ees teaduses, tehnikas ja ühiskonnakorralduses. Muidugi on praeguse ja seal kujutatava aja vahel toimunud suuri muutusi, mida on
Et meil ei ole langeda kiirgussähvatuse ohvriks. veel gravitatsiooni täielikku kvantteooriat, on raske ennustada aegruumi fluktuatsioonide ilminguid. 33 Andrus Erik Universum pähklikoores Informaatika TTK II - KEI 6. Meie tulevik. Kas Star Trek? Kuidas bioloogiline ja elektroonne elu muutub üha suureneva kiirusega aina keerulisemaks. Star Trek on seepärast nii populaarne, et ta maalib julgustava ja lohutava tulevikupildi. Star Trek näitab ühiskonda, mis on meie omast kaugel ees teaduses, tehnikas ja ühiskonnakorralduses. Muidugi on praeguse ja seal kujutatava aja vahel toimunud suuri muutusi, mida on
11.1.INERTSIAALNE TAUSTSÜSTEEM EINSTEIN JA MEIE Albert Einstein kui relatiivsusteooria rajaja MART KUURME Liikumise uurimine algab taustkeha valikust leitakse mõni teine keha või koht, mille suhtes liikumist kirjeldada. Nii pole aga alati tehtud. Kaks ja pool tuhat aastat tagasi arvas eleaatidena tuntud kildkond mõtlejaid, et liikumist pole üldse olemas. Neid võib osaliselt mõistagi. Sest kas keegi meist tunnetab, et kihutame koos maakera ja kõige temale kuuluvaga igas sekundis umbes 30 kilomeetrit, et aastaga tiir Päikesele peale teha? Eleaatide järeldused olid muidugi rajatud hoopis teistele alustele. Nende neljast apooriast on köitvalt kirjutanud mullu meie hulgast lahkunud Harri Õiglane oma raamatus "Vestlus relatiivsusteooriast". Elease meeste arutlused on küll väga põnevad, kuid tõestavad ilmekalt, et palja mõtlemisega looduses toimuvat tõepäraselt kirjeldada ei õnnestu. Aeg on näidanud, et ka nn. terve mõistusega ei jõua...
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
