25. Peegeldumisseadus- peegeldumisnurk on võrdne langemisnurgaga 26. Valguse murdumine- valguse levimise suuna muutus 2-he keskkonna piiril 27. Murdumisseadus (sõnastus ja valem, ülesanded)- langemisnurga ja 28. murdumisnurga siinuste suhe on jääv sina/siny=const 29. Absoluutne ja suhteline murdumisnäitajavalguse kiirus aatomis/ 30. valguse kiirus antud keskonnas na=C/V Suhteline ns=v1/v2=sina/siny=n2/n1 31. Valguse täielik peegeldumine e sisepeegeldumine- nähtus, 32. kus valguse langemisnurk 33. levimisel tihedamast keskkonnast hõredamasse on nii suur,et murdumisnurk 34. oleks üle 90´ja valgus peegeldub täielikult tagasi 35. langemisnurk sina/murdumisnurk siny=v1/v2= 1/ 2=n2/n1=ns 36. Lääts ja läätse liigid- läbipaistev keha,mis koondab või hajutab valgust 37. (nõgus-kumerlääts) 38. Läätse optiline tugevus- kui palju lääts valgust murrab D=1/f 39. D=(dpt)f-fookuskaugus 40
tasapinnas. 35. Valguse murdumine ja selle seadus. *Valguskire siirdumist ühes optilisest läbipaistvast keskkonnast teisse optiliselt läbipaistvasse keskkonda nimetatakse valguse murdumiseks. Seadus: a)Langev kiir pinnanormaal ja murdunudkiir paiknevad ühes tasapinnas, b)langemisnurga suhe murdumisnurga siinusesse on kahe keskkona puhul jääv suurus. Suhtarvu nimetatakse teise keskkonna suhteliseks murdumisnäitajaks esimese suhtes. 36.Täielik sisepeegeldumine. *Sead esineb looduses : a)õhumullikesed vees või klaasis, b)kastepiisad, c)briljandi mäng, d)miraazidena. 37.Läätsed. *Läbipaistvaid kehi, mis on piiratud sfääriliste pindadega nimetatakse läätsedeks(nõgus ja kumer läätsed). 38.Kujutise ehitamine läätsedes. *PILT 39.Läätse valemid. *PILT 40.Optilised riistad. *Fotoaparaat, binokkel, prillid, luup, mikroskoop, teleskoop jne... 41.Valguse interferentsus.
Jääkaru kasukas on soojuspüüdja. Jääkaru kasukas näib valge, sest karvad on seest õõnsad ja läbipaistvad. Kui sellistes kanalites leidub õhku, paistavad nad valged. Kui karva sees olevase silindrisse kiirgub valgus (soojus), siis kiired ei saa sealt enam väljuda. Tekib sisepeegeldumine ja kiired jõuavad nahani. Aga nahk on jääkarul must! Ja must pind adsorbeerib soojuskiiri! Närvisüsteem ja ultralühilainesaatja teisendab võnkumisi lühikesteks elektriimpulssideks ja edastab neid. Sagedusmodullatsioonedastuse ( FM frequency modulation) eeliseks on häirekindlus.Närvisüsteemis : meelerakult saabunud aeglane elektripinge kõikumine kodeeritakse
Elektrijuhi pindtakistus. Lisa_laine reaalseskeskkonnas.pdf lk 7 4. EM-LAINED KAHE KESKKONNA PIIRIL Peegeldumine-murdumine.pdf 1. Tasapinnalise EM-laine täisnurkne langemine kahe dielektrilise keskkonna piirile. Fridolin ptk 8 2. Tasapinnalise EM-laine täisnurkne langemine elektrijuhi piirpinnale. 3. Tasapinnaliste EM-lainete peegeldumine ja murdumine kahe dielektrilise keskkonna piirpinnal. Peegeldustegur. Läbimistegur. 4. Täielik sisepeegeldumine. Kriitiline nurk. 5. Täielik läbimine teise keskkonna sisse. Brewsteri nurk. Pilt/Meigas al lk 26 ka. 6. ELEKTROMAGNETILINE KIIRGUS 1. Elementaarsete kiirgajate tüübid. 2. Elementaarne vibraator (Herzi dipool). See ja eelmine Hinrikus skänneeritud ptk 7.2 3. Elektromagnetvälja tsoonid (lähi- ja kaugtsoon). Samuti kirjeldatud Hinrikuse skänneeritud versioonis. 4. Elementaarne elektriline vibraator ja tema parameetrid (suunadiagramm, kiirguse
Tõmbamist kasutatakse aknaklaasi, torude ja varraste valmistamiseks. Eraldi tehnoloogia on väga pikkade, ühtlase läbimõõduga ja peenikeste klaaskiudude tõmbamiseks. Neid kasutatakse näit klaasriide valmistamiseks ja komposiitides. Erikujulisi klaaskiude kasutatakse lainejuhtides (fiiberoptilised kaablid). Iga kiud koosneb kahest osast: keskmine suurema murdumisnäitajaga osa ja välimine väiksema murdumisnäitajaga kiht (joon 8-21). Sellisel juhul toimub valguskiirte täielik sisepeegeldumine kahe kihi piirpinnalt ja kiired ei välju kiust. Küll toimub valguse intensiivsuse mõningane vähenemine (neeldumise tõttu) ja impulsside ajaline pikenemine. Kaabel koosneb kümnetest tuhandetest kiududest. Kaablisse suunatavad valgus-signaalid genereeritakse tavaliselt pooljuhtlaseri abil, kaablist väljuvate signaalide detektoriks on tavaliselt fotodiood (valgustundlik diood), mis muundab valgussignaalid elektrilisteks (joon 8-22). Veel mõnedest klaasisortidest
samuti vormi sisse ja teostatakse automaatseadmega. Keeruliste ja kunstiesemete puhumine toimub käsitsi. Tõmbamist kasutatakse aknaklaasi, torude ja varraste valmistamiseks. Eraldi tehnoloogia on väga pikkade, ühtlase läbimõõduga ja peenikeste klaaskiudude tõmbamiseks. Kasutatakse nt klaasriide valmistamiseks ja komposiitides. Iga kiud koosneb kahest osast: keskmine suurema murdumisnäitajaga osa ja välimine väiksema murdumisnäitajaga. Toimub kiirte täielik sisepeegeldumine. 24. Traditsiooniline keraamika. Ehituskeraamika ja portselan, nende koostis ja kasutamine. Keraamiliste detailide valmistamine. Traditsiooniline keraamika on savi baasoö valmistatud keraamika. Savi on kõige enam kasutatav, sest see on odav, teda on palju, teda saab kasutada ilma muude lisanditeta ja savi segu veega on väga plastiline ning hästi vormitav. Ehituskeraamika: tellised, kahhelkivid, keraamilised plaadid. Portselan – selline keraamika, mis põletamisel muutub valgeks
Fiibrite tegemiseks püütakse kristallilisust vältida, sest kristalliseerumisel tekivad pinged ja fiibreid tõmmata ei õnnestu, Fiibri valmistamisel on vajalik vähemalt 2 erineva murdumisnäitajaga materjali olemasolu. Põhimõte- fiibri südamik on veidi suurema murdumisnäitajaga, ümbritsev materjal väiksema murdumisnäitajaga, et toimuks sisepeegeldumine valgusel fiibris kogu aeg ja et valgus leviks väikeste kadudega võimalikult kaugele. Praegu kasutusel olevad võimaldavad signaali ilma vahekadudeta anda edasi ca 100 km ilma lisavõimenduseta. Südamik peab olema hästi väike Kvartsi murdumisnäitaja parandamiseks võib lisada juurde neodüümi. Suurema murdumisnäitaja saamiseks tuleb lisada elemente, millel on suurem järjekorranumber
neeldumine. Kui läbipaistvale materjalile langeb valgus, toimub peale peegeldumise ja neeldumise ka murdumine ja läbiminek. Valguse murdumine--kui footon siseneb läbipaistvasse materjali, kaotab osa energiast, kiirus väheneb, kaldub kõrvale sirgjoonelisest liikumissuunast. Valguse kiirus v materjalis iseloomustab murdumisnäitaja n=c/v. Kui valguskiir läheb suurema murdumisnäitajaga keskkonnast väiksema murdumisnäitajaga ekskkonda, siis toimub täielik sisepeegeldumine. Valguse peegeldumine- pinna peegeldumisvõime R avaldub: R= Ir/I0 (pealelangev ja peegeldunud valguse intensiivsus.) kui valgus langeb õhukeskkonnast läbipaistva materjali pinnale risti, siis on peegeldumistegur seotud murdumisnäitajaga n. Mida suurem on n, seda suurem on ka R. Valguse neeldumine ja läbiminek---läbipaistvas materjalis mitteneeldunud valguse intensiivsus I avaldub võrrandiga I=Io* exp(-alfa*l). Mida väiksem on alfa ja l, seda rohkem valgust läbib materjali. 27
Murdumisseaduse avastas tegelikult Ibn
Sahl (940-1000), kes oli pärsia füüsik, matemaatik ja optikainsener.
18
3.3 Fermat' printsiip
Valgus levib ühest ruumipunktist teise mööda sellist teed, mille läbimiseks kulutatud aeg on
minimaalne. Pierre de Fermat /pj dfma/ (1601-1665) oli prantsuse matemaatik.
Fermat printsiibil põhineb valguskiirte trajektoori arvutamine (Ray-tracing):
3.4 Valguse täielik sisepeegeldumine
Vaatleme valguskiire üle üleminekut hõredamast keskkonnast 1 tiheda-masse keskkonda 2
(n1
Tõmbamist kasutatakse aknaklaasi, torude ja varraste valmistamiseks. Eraldi tehnoloogia on väga pikkade, ühtlase läbimõõduga ja peenikeste klaaskiudude tõmbamiseks. Neid kasutatakse näit klaasriide valmistamiseks ja komposiitides. Erikujulisi klaaskiude kasutatakse lainejuhtides (fiiberoptilised kaablid). Iga kiud koosneb kahest osast: keskmine suurema murdumisnäitajaga osa ja välimine väiksema murdumisnäitajaga kiht. Sellisel juhul toimub valguskiirte täielik sisepeegeldumine kahe kihi piirpinnalt ja kiired ei välju kiust. Küll toimub valguse intensiivsuse mõningane vähenemine (neeldumise tõttu) ja impulsside ajaline Veel mõnedest klaasisortidest. Värviline klaas saadakse järgmiste oksiidide abil: CaO sinine; Cr2O3 roheline; MnO2 pruun; Ultraviolettkiirgust läbilaskev klaas on sulatatud kvarts. Karastatud klaas saadakse kiirel ja ühtlasel jahutamisel, tavaliselt külma õhu joas. Ta on raskesti Klaaskeraamika on kristalliseerunud klaas
Tõmbamist kasutatakse aknaklaasi, torude ja varraste valmistamiseks. Eraldi tehnoloogia on väga pikkade, ühtlase läbimõõduga ja peenikeste klaaskiudude tõmbamiseks. Neid kasutatakse näit klaasriide valmistamiseks ja komposiitides. Erikujulisi klaaskiude kasutatakse lainejuhtides (fiiberoptilised kaablid). Iga kiud koosneb kahest osast: keskmine suurema murdumisnäitajaga osa ja välimine väiksema murdumisnäitajaga kiht. Sellisel juhul toimub valguskiirte täielik sisepeegeldumine kahe kihi piirpinnalt ja kiired ei välju kiust. Küll toimub valguse intensiivsuse mõningane vähenemine (neeldumise tõttu) ja impulsside ajaline pikenemine. Kaabel koosneb kümnetest tuhandetest kiududest. Veel mõnedest klaasisortidest. Värviline klaas saadakse järgmiste oksiidide abil: CaO sinine; Cr2O3 roheline; MnO2 pruun; UO2 kollane. Ultraviolettkiirgust läbilaskev klaas on sulatatud kvarts.
käsitsi. Tõmbamist kasutatakse aknaklaasi, torude ja varraste valmistamiseks. Eraldi tehnoloogia on väga pikkade, ühtlase läbimõõduga ja peenikeste klaaskiudude tõmbamiseks. Neid kasutatakse näit klaasriide valmistamiseks ja komposiitides. Erikujulisi klaaskiude kasutatakse lainejuhtides (fiiberoptilised kaablid). Iga kiud koosneb kahest osast: keskmine suurema murdumisnäitajaga osa ja välimine väiksema murdumisnäitajaga kiht. Sellisel juhul toimub valguskiirte täielik sisepeegeldumine kahe kihi piirpinnalt ja kiired ei välju kiust. Küll toimub valguse intensiivsuse mõningane vähenemine (neeldumise tõttu) ja impulsside ajaline pikenemine. Kaabel koosneb kümnetest tuhandetest kiududest. Veel mõnedest klaasisortidest. Värviline klaas saadakse järgmiste oksiidide abil: CaO sinine; Cr2O3 roheline; MnO2 pruun; UO2 kollane. Ultraviolettkiirgust läbilaskev klaas on sulatatud kvarts.
(n = f()). 8.3. Snelli seadus valguse murdumisele Snelli seadus seob valguse murdumisnäitajad ja langemis- ja murdumisnurgad kahes keskkonnas (joon. 8.6) 1 sin 1 = 2 sin 2 Kui valgus tuleb suurema murdumisnäitajaga keskkonnast väiksema murdumisnäitajaga keskkonda, siis on võimalik täieliku sisepeegelduse nähtus. Nurk c joonisel 8.5 esitab täieliku sisepeegelduse nurka. Täielik sisepeegeldumine leiab kasutamist optiliste valgusjuhtmete valmistamisel, kus kaabli kõrge murdumisnäitajaga sisemus on ümbritsetud madala murdumisnäitajaga koorega (kattega). Saadud üliväikeste kadudega optilised kaablid võimaldavad üle kanda valgust väga väikeste kadudega väga suurtele kaugustele (joon. ). Arvutusnäide lk. S 836 8.4. Valguse koosmõju metallidega (joon. 8.7) Kui valgus läheb üle ühest optilisest keskkonnast teise, siis mingi osa valgusest läbib selle
annaabi.ee 
