Tugevad happed (H2SO4, HNO3, HCl) Tugevad alused ehk leelised (NaOH, KOH, LiOH) 4. Millised on nõrgad elektrolüüdid? Aine, mis annab lahusesse vähe ioone ning seetõttu juhib vähesel määral elektrit. Nõrgad happed (H2SO,H3PO4) Nõrgad alused (ZnOH, CuOH) 5. Millised on mitteelektrolüüdid? Lihtained (K, Fe, O2) Oksiidid (CO2) Enamik orgaanilisi aineid (C, H) Ioonsete ainete dissotsiatsioon lahustes 1. Mis on ioonsete ainete dissotsiatsioon? See on aine jagunemine ioonideks Millega kaasneb kaks protsessi: Kristallvõre lagunemine (energiat neeldub, endotermiline) Hüdraatunud ioonide teke (energiat eraldub, eksotermiline) 1. Sõltuvalt sellest kumb protsess on ülekaalus, lahus kas soojeneb või jahtub 2
Mis on elektrolüüdid?Elektrolüüdid on ained, mis jagunevad vees lahustumisel ioonideks. Miks juhivad elektrolüütide lahused elektrit?Elektrolüütide lahused juhivad elektrit, sest nad sisaldavad ioone , mis saavad lahuses vabalt ringi liikuda. Millised järgmistest ainetest on a) tugevad elektrolüüdid, b) nõrgad elektrolüüdid, c) mitteelektrolüüdid: K2SO4, O2, CO, H2SO4, Ca(OH)2, Pb(NO3)2, C2H5OH, CH4, HCl ?K2SO4 , H2SO4, Ca(OH)2, Pb(NO3)2, HCl. Millest koosneb ioonsete ainete kristallivõre? Tooge näiteid ioonsetest ainetest. Ioonsete ainete kristallivõre koosneb ioonidest, mis on omavahel seotud ioonsete sidemetega. Ioonsed ained on nt. Ba(OH)2, K2SO4 jneSelgitage, kuidas toimub ioonse aine lahustumine vees. Kuidas osalevad selles protsessis vee molekulid? Tahkete ioonsete ainete lahustumisel vees ioonide vastastiktoime kristallivõres nõrgeneb nende seostumise tõttu polaarsete vee molekulidega. (vastasnimeliste
1. Mis on elektrolüüdid? 2. Miks juhivad elektrolüütide lahused elektrit? 3. Millised järgmistest ainetest on a) tugevad elektrolüüdid, b) nõrgad elektrolüüdid, c) mitteelektrolüüdid: K2SO4, O2, CO, H2SO4, Ca(OH)2, Pb(NO3)2, C2H5OH, CH4, HCl ? 4. Millest koosneb ioonsete ainete kristallivõre? Tooge näiteid ioonsetest ainetest. 5. Selgitage, kuidas toimub ioonse aine lahustumine vees. Kuidas osalevad selles protsessis vee molekulid? 6. Millest koosneb soojusefekt ioonsete ainete lahustumisel vees? 7. Mis on aine lahustuvus? Millistes ühikutes seda tavaliselt väljendatakse? 8. Mis on lahuse molaarne kontsentratsioon? Kuidas seda tähistatakse? 9. Kirjutage järgmiste ainete elektrolüütilise dissotsiatsiooni võrrandid: ZnCl2, K2CO3, Ba(NO3)2, Ca(OH)2, Na3PO4. 10. Mille poolest erineb tugevate ja nõrkade hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon lahuses? 11. Mis on hüdrooniumioonid? Kuidas nad tekivad? 12. Mis on astmeline dissotsiatsioon
on. Tugevate aluste ja hapete dissotsiatsioon on täielik (HCl H+ + Cl-). Nõrgad alused ja happed dissotsieeruvad ioonideks vaid osaliselt (H2CO3 ja paljud orgaanilised happed). Miks juhivad elektrolüüdid elektrit (NaCl Na+ + Cl-)? Ioonid saavad lahuses vabalt ringi liikuda ning lahuse ioonid hakkavad välise elektrimõju mõjul liikuma kindlas suunas vastaslaenguga elektroodi suunas. 2. Ioonsete ainete lahustumine · Ioonsed ained leelised ja soolad on tugevad elektrolüüdid · Ioonsete ainete dissotsiatsioon NaCl Na+ + Cl- · Ioonid on NaCl ioonkristallis alati olemas olnud. Vesi on polaarne molekul ning vastasmärgilised vee
5. Millised on : a) tugevad elektrolüüdid: H2SO4, HCl, Ca(OH)2, K2SO4, Pb(NO3)2 b)nõrgad elektrolüüdid: c)mittelektrolüüd: O2, CO, C2H5OH Eneregia neeldumine on lahustumisel ülekaalus siis on endotermiline protsess. Energia eraldumine on lahustumisel ülekaalus siis on eksotermiline protsess. 6.Miks on ioonsed ained tugevad elektrolüüdid? Vastus: Kuna ioonsed ained jagunavad lahuses täielikult. 7. Ioonses aine lahustumine vees Vastus: Tahkete ioonsete ainete lahustumisel vees ioonide vastasiktoime kristallvõres nõrgeneb nende seostumise tõttu polaarsete vee molekulidega. 8.Millest oleneb soojusefekt ioonsete ainete lahustumisel vees? Vastus: Soojusefekt oleneb sellest kumb on ülekaalus kristallvõre lagunemisel kas energia neeldumine või eraldumine. 9. Mis on lahustuvus? Millistes ühikutes seda väljendatakse? Vastus: lahustuvus on suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti koguses.
- X<1,9 Elektronegatiivsus on elemendi võime siduda elektrone, mis sõltub tuuma laengust, aatomi raadiusest. - kasvab perioodis vasakult paremalt, rühmas alt üles Valents näitab sidemete arvu. Iooniline side esineb + ja ioonide vahel(soolades, alustes, metalli oksiidides). - elektronide üleminek metallilt mittemetallile - X>1,9 Ioonsete ainete iseloomulikud tunnused: - kõvad, kuid seejuures haprad - sulamistemperatuur on üsna kõrge(u.800°C.) - enamik lahustub hästi vees - head elektrijuhid Vesinikside esineb molekulide vahel, kui molekulis on väga polaarne side. - nõrgem - võib kergesti katkeda ja jälle uuesti tekkida
(laengukandjaid pole)• Lahuses on ainult molekulid (paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid)• Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained Elektrolüütiline dissotsiatsioon – elektrolüütide jagunemine ioonideks nende lahustumisel vees • Dissotsiatsiooni põhjustab hüdraatumine – vee molekulide seostumine ioonidega: Ioonsed ained – leelised ja soolad – on tugevad elektrolüüdid •Ioonsete ainete dissotsiatsioon NaCl Na+ + Cl- Polaarsed ained on tugevad happed, Nõrkade hapete puhul tekib lahuses happe ioonide ja molekulide vahel tasakaal Hapete dissotsiatsioon •Hapete dissotsiatsioonil moodustuvad positiivsed vesinikioonid ja negatiivsed happejääkioonid •Hapete dissotsiatsioon: HCl H+ + Cl- (ainult I astmes) •Mitmealuseliste hapete dissotsiatsioon toimub astmeliselt nt. H2SO4: kahe-prootoniline hape •I astmes H2SO4 H+ + HSO4-
olekus. Tahkes olekus on suhteliselt pehmed ja kergesti peenestatavad Nende lahustuvus vees sõltub molekulide polaarsusest ja võimest moodutada veega vesiniksidemied Kovalentsete sidemetega mittemolekulaarsete ainete iseloomustus Tahked Kõrge sulamistemperatuuriga Suure kõvadusega kuid haprad Vees praktliselt lahustumatud Ei juhi elektrit Ioonsete ainete iseloomustus Koosnevad ioonidest, mis on seotud iooniliste sidemega Kõrge sulamistemperatuur. Tahked Suure kõvadusega kuid mõnevõrra haprad Lahustuvad vees Sulas olekus või vesilahuses juhivad hästi elektrit
estri koos teise nukleotiidiga ja nii moodustuvad oligonukleotiidid ja edasi polünukleotiidid, mis ongi nukleiinhape. Organismis on need DNA ja RNA. Neid sünteesitakse rakus vastavate ensüümide vahendusel. DNA makrostruktuur on kaheahelaline biheeliks. Selle moodustavad 2 antiparalleelset polünukleotiidi ahelat, mis keerduvad ümber ühise telje. Fosforhappe jäägid ulatuvad heeliksist väljapoole, kus nad seovad DNA pakkimiseks vajalikke valgumolekule ioonsete sidemetega. DNA ahelad püsivad koos tänu komplementaarsusele, s.t nukleotiidide üksteisele vastavus on olemas igas ahela lülis. A-T ja G-C. See näitab meile, et vesiniksidemed on elus väga olulise tähtsusega, kuna tänu nendele on kõrgeltarenenud elu võimalik. See ei ole ainult kaksikspiraali kooshoidmine, vaid ka replikatsiooni ning transkriptsiooniprotsess. RNA ahelad omavahel niimoodi ei põimu, kuna hüdroksüülrühm on piisavalt suur, et takistada ahela keerdumist
NEUTRAALNE OKSIID - Puuduvad happelised ja aluselised omadused, neile ei vasta ükski alus ega hape HAPETE, LEELISTE EGA VEEGA EI REAGEERI Sellesse liiki kuulub ainult 3mittemetallioksiidi: CO - süsinikoksiid(tuntud ka kui vingugaas) NO - lämmastikoksiid N2O - dilämmastikoksiid(tuntud ka kui naerugaas AMFOTEERSUS - Ühendi võime reageerida nii hapete kui ka alustega Mittemolekulaarsed oksiidid on tahked kristalsed ained ja aatomid on omavahel seotud ioonsete või kovalentsete sidemetega. HAPE - Aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone. Happeid saab liigitada: 1. HAPNIKUSISALDUSE JÄRGI Hapnikuta hape - hape, mis ei sisalda hapnikku, nt HCl, HBr, H2S Hapnikhape - hape, mis sisaldab vähemalt ühte hapnikku, näiteks H2SO4, HNO3 2. VESINIKIOONIDE(H+) EHK PROOTONITE ARVU JÄRGI Üheprootonihape - hape, mille molekul annab lahusesse ainult ühe vesinikiooni, näiteks HNO3, HCl, CH3COOH
happed ja tugevad alused. Nõrgad on nõrgad happed ja alused. Tugevate elektrolüütide lahused juhivad oluliselt paremini elektrit kui nõrgad elektrolüüdid. Ioonsed ained(soolad, leelised) on tugevad elektrolüüdid. (naatriumkloriid ehk keedusool). Aine lahustuvust väljendatakse tavaliselt lahustund aine max kogusega grammides, mis võib lahustuda 100g lahustis antud tempil. Molaarne kontsentratsioon väljendab lahustunud aine moolide arvu 1 l ehk 1 kuupdm lahuses. Tahkete ioonsete ainete lahustumisel vees ioonide vastastiktoime kristallvõres nõrgeneb nende seostumise tõttu polaarsete vee molekulidega .Happe elektrolüütiline dissotiatsioon on happe ja vee molekulide vaheline keemiline reaktsioon, milles tekivad hüdrooniumioonid ja happe anioonid. Tugevate hapete elektrolüütiline dissotsioon lahuses on täielik. Nõrkade hapete elektrolüütiline dissotiatsioon vesilahuses on pöörduv reaktsioon
Aatomi tuum annab 99,9%kogu aatomi massist; aatomi elektronkate määrab ära aatomi läbimõõdu. Vähima aatomi mass on suurusjärgus 1027 kg ja läbimõõt suurusjärgus 1010 m (ehk üks ongstrüm). Molekul on aine väikseim osake, milleks on vastavat ainet võimalik mehaaniliselt jaotada ja mis säilitab selle aine keemilised omadused. Molekul koosneb ühest või mitmest aatomist. Rangelt võttes ei hõlma molekulid definitsioon ioonsete ainete (nt NaCl) struktuurühikud, kuid lihtsuse huvides kasutatakse tihtipeale ka nendest rääkides molekuli mõistet. Lisaks: Biomolekul on molekul, mis moodustub organismis metabolisimi käigus. Biomolekulid koosnevad enamasti süsinikust ja vesinikust ning lämmastikust, hapnikust, fosforist ja väävlist; teisi keemilisi elemente on biomolekuli inkorporeeritud märksa harvem. Biomolekulide hulka kuuluvad sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt.
ettevõttes sageli puudulik toksikoloogiline ekspertiis. 3 Allan Part Keemilised ohutegurid ja kuidas kaitsta 1. ÕIGUSAKTID · Töötervishoiu ja tööohutuse seadus · Kemikaaliseadus · Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded · Plii ja selle ioonsete ühendite kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded · Kantserogeensete ja mutageensete ainete kasutamisele esitatavad nõuded töökohal" · "Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid" · "Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" 1.1 Seonduvad seadused · väetiseseadus · biotsiidiseadus · ravimiseadus · kemikaaliseadus · jne
omavahel seotud keemiliste sidemetega. Tüüpilised mittemolekulaarsed ained on ioonsed ained ja metallid. Tahketes molekulaarsetes ainetes on molekulvõre Tahketes ainetes ja vedelikes seovad molekule suhteliselt nõrgad füüsilised tõmbejõud. Mittemolekulaarsed ained koosnevad suurest hulgast keemiliste sidemetega ühendatud aatomitest või ioonidest. Molekule nendes ei esine. Mittemolekulaarsed ained on metallid, ioonilised ained ja kovalentsed mittemolekulaarsed ained. Ioonsete ainete kristallides on ioonvõre, metallides metallvõre. Kristallvõret , mille keskmetes paiknevad kovalentsete sidemetega seotud aatomid, nim aatomvõreks. Molekulvõrega ained- koosnevad molekulidest, molekulide vahel mõjuvad nõrgad molekulidevahelised jõud. 1)on suhteliselt madala sulamistemp. 2)Tahkena on suhtelisely pehmed ja kergesti peenestatavad. Kovaletsete sidemetea mittemolekulaarsed ained- koosnevad suurest hulgast kovalentsete sidemetega ühendunud aatomitest
· 96% keemiatööstuse ettevõtetest on väikesed või keskmise suurusega seega on ettevõttes sageli puudulik toksikoloogiline ekspertiis 4 2.2. ÕIGUSAKTID · Töötervishoiu ja tööohutuse seadus · Kemikaaliseadus · Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded · Plii ja selle ioonsete ühendite kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded · Kantserogeensete ja mutageensete ainete kasutamisele esitatavad nõuded töökohal" · "Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid" · "Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" · Seonduvad seadused · Väetiseseadus · Biotsiidiseadus · Ravimiseadus · Kemikaaliseadus 2.3. KEMIKAALIDE MÕJU TÖÖAJATE TERVISELE · Kemikaalide omadused
REACH määrus CLP määrus Väetiseseadus Taimekaitseseadus kosmeetikavahenditele Rahvaterviseseadus Tarbijakaitseseadus Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seadus Ravimiseadus Töötervishoiu- ja tööohutusseadus TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS Seaduse kohaselt on ohtlikud kemikaalid töökeskkonna keemilised ohutegurid. Ohtlike kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid Töökeskkonna piirnormid Plii ja selle ioonsete ühendid Kantserogeenid ja mutageenid Asbest Kantserogeensete ja mutageensete ainete kasutamisel esitatavad nõuded töökohal VV määrus nr 51, 15.02.2000 Kantserogeenset ohtu põhjustavad tööprotsessid: • alumiiniumi tootmine • auramiini tootmine • isopropüülalkoholi tootmine • kummitööstus • jalatsitööstus ja –parandus • kivisöegaasi tootmine • koksi tootmine • monomeerse vinüülkloriidi polümerisatsioon • mööblitööstus
Emisiooni monokrom detekto r Fluoresentsi inensiivsus sõltub: lahuse polaarsusest, pH-st, temperatuurist (kuumad lahused ei fluoretseeru ning liiga madalal temperatuuril väheneb fluoretsentsi intensiivsus. Parim temperatuur on enamasti toatemperatuur.), ühendist endast (kui jäik ühend on). Kapillaarelektroforees: on elektriliselt laetud (ioonsete) osakeste lahutamise meetod. KE printsiip: kapillaari seinad on negatiivse laenguga tänu silanoolrühmade dissotsiooni tõttu. Dissotseerunud prootonid moodustavad kapillaari sisepinnale difuuse kihi. Elektrivälja mõjul hakkavad anioonid liikuma katoodi poole, mistõttu hakkab liikuma kogu elektrolüüdi lahus- seda nimetatakse elektroosmootseks vooks (EOF). EOFi tingimus on, et pH oleks suurem kolmest. Esmalt väljuvad lahusest positiivse laenguga ühendid, seejärel
Erinevalt enamikust orgaanilistest solventidest on vesi heaks lahustiks ioonsetele ühenditele. Näiteks söögisool NaCl, mis esineb tahkel kujul stabiilse ioonvõrega kristallina, lahustub vees hästi. Vastus peitub veemolekulide polaarsuses. Veemolekulide dipoolid interakteeruvad katioonide ja anioonidega põhjustades viimaste hüdraatumist. Hüdraatunud ioon on ümbritsetud veemolekulide kihtide poolt (hüdratatsiooni kihid) (joonis 3.3). Paljude ioonsete ühendite nagu NaCl vees lahustuvus on tagatud kahe faktori poolt. Esiteks on hüdratatsioonikihtide moodustumine energeetiliselt soodne. Teiseks, nähtuvalt vee kõrgest dielektrilisest konstandist varjestab vesi efektiivselt laenguid ja seega on ioonilist kristalli koos hoidvad elektrostaatilised interaktsioonid vesikeskkonnas oluliselt nõrgestatud. Veemolekulide polaarse iseloomu tõttu lahustuvad vees ka
Rääkides ioonilise sidemega ainetest, peetakse tegelikult silmas aineid, milles iooniline side on selges ülekaalus võrreldes kovalentsega(nn valdavalt iooniline 8 side). Seega on iooniline side pigem ideaalne mudel, millele valdavalt ioonilise sidemega ained suurema või väiksema täpsusega vastavad. Aineid, milles esineb valdavalt iooniline side, nimetatakse ioonseteks aineteks. Ioonsete ainete hulka kuuluvad aktiivsete metalliliste ja mittemetalliliste elementide omavahelised ühendid-leelis- ja leelismuldmetallide halogeenid ja oksiidid, näiteks NaF, KBr, BaCl2, Li2O, CaO jt. Need ühendid koosnevad ainult kahe elemendi aatomitest. Ioonilien side katioonide ja anioonide vahel esineb ka keerulisema koostisega soolades, näiteks Na2CO3 ,Mg(NO3) 2, CuSO4 ning aktiivsete metallide hüdroksiidides ( leelistes), näiteks NaOH,LiOH,Ba(OH) 2 jt
leelised ja vees mis ei lahustu ja vähe Paljud orgaanilised ained lahustuvad soolad. lahustuvad alused. Nõrgalt polaarse ja Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse mittepolaarse kovalentse sidemega ained. sidemega ained. 12. Elektrolüütiline dissotsiatsioon (ioonsete ja molekulaarsete ainete puhul) ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSIATSIOON on ioonide üleminek lahusesse polaarse lahusti molekulide toimel. Dissotsiatsioonivõrrandid näitavad, millised ioonid tekivad elektrolüüdi lahustumisel. Dissotsiatsioonivõrrandid peavad olema tasakaalus ja laengute summa peab olema 0. Ioonideks ei dissotsieeru sade, gaas, vesi, oksiid ja nõrgad elektrolüüdid (H S, 2 BaSO4).
See võib esineda põletiku korral. Süntees jääb maha, tekib palju ammoniaaki, seda tuleb korjata ja detoksikeerida, mistõttu jääb seda väheks. Sekundaarstruktuur atüüpiline alfa-heeliks. Pole vesiniksidemeid, teda stabiliseerib Pro ja Hyp tuumade repulsioon. Tertsiaalstruktuur tropokollageen. (3 alfa-ahela paremkeerduvus). On väga tugev ja praktiliselt ei veni, kuna naaberahelaid on seostunud H-, ioonsete-, hüdrofoobsete- ja kovalentsete ristsidemetega Lys jääkide vahel. Kvaternaar mikrofibrill. Kllageensed SU-id on seovad kollageensed ristsidemed. Kovalentne ristside tagab kollageeni tugevust. · Kollageeni poolväärtusperiood on keskmiselt aasta, ei ole kiiresti metaboliseeriv. Mida vanem on inimene, seda rohkem elab kollageeni molekul, seda rohkem ristsidemeid tekib -> kollageen muutub tugevamaks aga ka hapremaks -> venitus väheneb.
rühma asukoha muutus), - Suhteliselt lihtne, nt OH-rühm para või meta asendis on erineva mõjuga, lastes meta asendis paremini H-sidemeid moodustada st ühend on aktiivsem. Muutes ühte asendajat, võivad muutuda teise asendaja omadused ja seeläbi ka kogu ravimi omadused. - Eneg NO2 vähendab NH2 aluselisust para asendis rohkem kui meta asendis (vähendab võimet seostuda retseptori/ensüümi ioonsete sidumispiirkondadega, väiksem aktiivsus). Proovi erinevaid. - - Struktuuri laiendamist (täiendavad rühmad, seeläbi ka täiendav sidumine sihtmärgiga), - Hüdrofoobsuse otsimiseks - alküülrühmade liitimine alkoholidele, fenoolidele, amiinidele, karboksüülhapetele. - Vesiniksidemete ja iooniliste interaktsioonide saamiseks lisatakse alkohole, amiine. Nt vererõhualandaja etüülfenüül, 1000x aktiivsuse tõus fenüülrühma sidumisega.
luustruktuurist) ja nukleiin happed mängivad tähtsat rolli bioloogilistes protsessides. Eksisteerib ka palju muid looduslikke polümeere nagu näiteks tselluloos, mis on põhiline puidu ja paberi koostises. Molekul on aine väikseim osake, milleks on vastavat ainet võimalik mehaaniliselt jaotada, ja mis säilitab selle aine keemilised omadused. Molekul koosneb ühest või mitmest aatomist. Rangelt võttes ei hõlma molekuli definitsioon ioonsete ainete (nt NaCl) struktuuriühikuid, kuid lihtsuse huvides kasutatakse tihtipeale ka nendest rääkides molekuli mõistet. Biomolekul on molekul, mis moodustub organismis metabolismi käigus. Biomolekulid koosnevad enamasti süsinikust ja vesinikust ning lämmastikust, hapnikust, fosforist ja väävlist; teisi keemilisi elemente on biomolekuli inkorporeeritud märksa harvem. Biomolekulide hulka kuuluvad sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt.
ajahetkel. Van der Waalsi raadius – kaugus aatomi tuumast (molekuli keskmest), kus on Van der Waalsi jõud kõige tugevamad (on arvestatavad väga kitsastes piirides; liiga lähedal tõukuvad, liiga kaugel peaaegu olematud). Dipool – ebaühtlase elektrilaenguga molekul; üks osa on positiivse(ma) laenguga ja teine negatiivse(ma) laenguga. Näiteks vesi on dipool. Elektrostaatiline interaktsioon – külgetõmbejõud mis põhineb erinimeliste laengute tõmbumisel: on ioonsete (ka polaarsete) sidemete ja Van der Waalsi interaktsioonide aluseks. Tugev hape – hape, mis loovutab meelasasti prootoni. Nõrk hape – hape, mis loovutab prootoni vastumeelselt. Happe dissotsiatsiooni konstant – väljendab happe dissotsieerumise määra e. kui suur osa happest laguneb prootoniks ja happejäägiks e. konjugeeritud aluseks. Mida suurem, seda tugevam on hape. Mitmealuseline hape – molekul mis võib loovutada mitu prootonit. Nt. H3PO4.
statsionaarses faasis ja viibib selles faasis pikemat aega Esimesena väljub POLAARSEM aine, mittepolaarne viibib kauem statsionaarses faasis. Nõrga eluendi puhul: kõrge polaarsusega eluent. Tugeva eluendi puhul: keskmise polaarsusega eluent. 31. Ioonvahetus kromatograafia Ioonvahetus kromatograafia kolonni täidisele on kantud ioonvahetus tsentrid - laengu rühmad. Tsentrid on neutraliseeritud vastasioonidega; analüüdi ioonid tõrjuvad välja vastasioonid. Kasutatakse ioonsete komponentide eraldamisel või vahetamisel; anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite vahetamisel; laetud bioloogiliste proovide puhastamisel. 32. Eksklusioonkromatograafia Kasutatakse makromolekulide molekulaarkaalu jaotuse analüüsil. Kolonni täidised on poorsed materjalid - silikageel, poorne klaas. Eluent - kus lahustub analüüt. Kasutatakse bioloogiliste molekulide lahutamisel, molekulkaalu määramisel.
Polükondensatsioon saaduseks on vesi.. Aatomite vastastikmõju. Aatomid avaldavad molekulis vastastikust mõju. Suurema elektronegatiivsusega aatom tõmbab elektronipaari enda pool, tekivad osalaengud. Elektrofiilsustsenter Aatom, millel on tühi või osaliselt tühi orbitaal ja positiivne laeng või osalaeng. Nukleofiilsustsenter aatom, millel on vaba elektronpaar ja negatiivne laeng või osalaeng. Iooniline dissotsiatsioon ioonide moodustumine (polaarse lahusti mõjul). Ioonsete sidemetega ained on aktiivsemad. Mittepolaarsed ained dissotsieeruvad radikaalideks. Delokalisatsioon laialijaotumine. Molekulide vastastikmõju. Aine omadused sõltuvad molekulide vastastiktoimest. Hüdrofiilsed ained - tugev vastastikmõju veega. Vesinikside on O-H või N-H Vesinikside põhjustab: Ainete keemistemperatuuri tõusu. Ainete head lahustuvust vees. Hüdrofoobne aine vett-tõrjuv. Reaktsioonid. Elektrofiilid tühja orbitaaliga osakesed.
suhtelinelangus on võrdeline lahustunud aine moolimurruga lahuses Osmoos (kr. - tõuge, surve) - aine iseeneslik kandumine läbi poolläbilaskva membraani, mis eraldab kaht erineva kontsentratsiooniga lahust. Dissotsiatsioon - osakeste jagunemine, lagunemine väiksemateks Elektrolüütiline dissotsiatsioon (S. Arrhenius, rootsi keemik) - lahustunud aine molekulide täielik või osaline lagunemine katioonideks ja anioonideks. ED erijuhtum - ioonsete kristallide lagunemine vastasnimelisteks ioonideks lahustumisel (või sulatamisel). Ioonid saavad tekkida ainult paaridena (vastasnimelistena) Reeglina toimub ED polaarsetes lahustites (näit. Vees) ja selle käigus katkevad molekulide kõige polaarsemad sidemed. Elektrolüüdid - ühendid, milles aatomid on seotud ioonil. või tugevalt polaarse keemil. Sidemega. Jagatakse 1) sümmeetrilisteks ja ebasümmeetrilisteks 2) dissotsiatsiooniastme alusel (iseloomustab
moolimurruga lahuses: P = xlahustiPpuhas kus P on lahusti aururõhk lahuse kohal, xlahusti on lahusti moolimurd ja Ppuhas on puhta lahusti aururõhk. Kui näiteks üheksa molekuli kümnest on lahusti molekulid, siis on lahuse aururõhk 9/10 puhta lahusti aururõhust. Lahustuvus Lahustumise käigus tekkiva vastastikuse toime mõistmine aitab meil vastata mõnele praktilise küsimusele. Polaarne vedelik, näiteks vesi, sobib üldiselt ioonsete ja polaarsete ainete lahustamiseks ning mittepolaarsed vedelikud (näiteks heksaan, oktanool või tetraklooreteen, mida kasutatakse sageli keemilises puhastuses) on sageli paremad solvendid mittepolaarsete lahustamiseks. Kasulik on meeles pidada reeglit, et sarnane lahustub sarnases. 1900. a märkasid teadlased, et orgaaniliste ühendite akumuleerumise määr organismides on võrdeline nende lahustuvusega orgaanilistes solventides,
toimib laap. Optimaalne 6.0 ... 6.4. Kui piimas väheneb Ca-ioonide sisaldus, langeb ka laabi aktiivsus. 5. Kirjeldada kalgendi moodustumise protsessi. Ensümaatiline faas kaseiinimitsellid destabiliseeruvad. See on tingitud kaseiini pinnal olevate hüdrofiilsete k-kaseiini molekulide lõhustamist laabi ensüümide poolt. Ebastab. kaseiinimitsellid liituvad Ca-ioonide toimel tihedaks geelitaoliseks massiks. Kalgendi tekke faas - kaseiinimitsellid liituvad omavahel Ca- ioonsete sidemete abil. Mood võrkjas struktuur, mille tihedus on määratud juustupiimas leiduvate Ca-ioonide kogusega. Kalgendisse jäävad mikroobid, rasvakuulikesed ja muud suuremad osised. Vesi, soolad ja laktoos on võimelised sellest koos vadakuga väljuma. 6. Temperatuuri ja aja mõju kalgendi tekkele. Kalgendi tekkib kõige kiiremini 40-41C juures Kõrgema temp-ri korral saadakse tihedam kalgend, madalamal temp.-ril aga õrnem kalgend, millest vadak eraldub aeglasemalt
otseses kontaktis. Kordinatsiooniarvu suurus sõltub otseselt erinimeliselt laetud ioonide suhtelisest suurusest. Kordinatsiooniarvu (KA) võib iseloomustada raadiuste suhtega r/R, kus r on väiksema iooni raadius; R on suurema iooni raadius. 15. 16. Millest sõltub koordinatsiooniarv ioonse sideme puhul? Kordinatsiooniarvu suurus sõltub otseselt erinimeliselt laetud ioonide suhtelisest suurusest. 17. Defineerige elektroneutraalsuse kriteerium ioonilise sideme puhul? Ioonsete materjalide struktuuris peavad ioonid olema paigutatud nii, et säiluks materjali elektriline neutraalsus ka lokaalsel tasandil. 18. Mis on kovalentse sideme tekke aluseks? valentselektronide (välimiste s ja p elektronide) jagamine kahe naaberaatomi vahel nii, et kumbki sidemest osavõttev aatom saab inertgaasile vastava elektronkonfiguratsiooni. 19. Kuidas toimub kovalentse sideme teke fluori molekulis? Fluori aatom, mis omab välimises
sfäärilise või ebakorrapärase kujuga (efektiivsus sellest ei muutu, kuid rõhk sõltub). Osakesed on kas läbinisti või kaetud pooridega, läbimõõduga 60-500 A0. Kolonni mahtuvus on suurem läbinisti poorsete osakeste puhul. Sellegipoolest on efektiivsus kõrgem pindmiselt poorsete osakeste puhul. N: silikageel, monoliitkolonn (poorse silikaskeletiga) Millised HPLC variandid sobivad vastavalt mittepolaarsete, polaarsete, ioonsete ja kõrgmolekulaarsete ühendite analüüsiks Polaarsetele – aatomiti erinev elektronegatiivsus molekulis ning struktuuri asümmeetrilisus. Polaarsed molekulid on nt soolad, happed, alkoholid, ketoonid, eetrid, mis väljuvad kiiresti vett ja alkoholi sisaldavate eluentide puhul. Polaarne stats.faas on nt silikageel. Normaalfaasikolonn, kasutatakse polaarset silikageeli ning apolaarseid orgaanilisi eluente. Sobib HILIC – hydrophilic
17. Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Vabariigi Valitsuse 02.02.2000 määrus nr 32 18. Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2005. a määrus nr 308 19. Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Vabariigi Valitsuse 05.05.2000 määrus nr 144 Vabariigi Valitsuse 28.04.2006 määrus nr 105 20. Plii ja selle ioonsete ühendite kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Vabariigi Valitsuse 20.06.2000 määrus nr 193 21. Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Vabariigi Valitsuse 17.05.2001 määrus nr 173 22. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötamisel plahvatusohtlikus keskkonnas Vabariigi Valitsuse 15.07.2003 määrus nr 197 jõustumiskuupäev 01.07.2004 23. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks Vabariigi Valitsuse 07
W i W i W e W e m a elektronafiinsus, We - ioonide vaheline elektrostaatilise tõmbe energia 2.4. MOLEKULIDE POLAARSUS Lihtsaim on üheaatomiliste gaaside molekulide ehitus. Kokku langevad positiivsete ja negatiivsete laengute keskmed kahest sama keemilise elemendi aatomist moodustunud molekulis . Selliseid kokkulangevate laengukeskmetega molekule nimetatakse mittepolaarseteks. Ioonsete ühendite molekulid on seevastu polaarsed, s.t nende positiivsete ja negatiivsete laengute keskmed ei lange kokku. Molekuli polaarsust iseloomustatakse dipoolmomendiga. q - iooni laeng, r - ioonide keskmete vaheline kaugus. qr Dipoolmoment on vektorsuurus. Iooni laeng on seotud valentsiga. Ühevalentsetel ioonidel on laeng võrdne elektroni laenguga: q = qe =1,6.10-19 C. Mitmevalentsetel ioonidel
elektrilised, mehhaanilised, keemilised ja termilised omadused. 3.Iseloomustage ioonilist sidet? Suhteliselt tugevad aatomitevahelised jõud, mis on põhjustatud elektrostaatilisest tõmbejõududest positiivsete ja neg ioonide vahel, mis tekivad elektronide üleminekul ühelt sidet moodustavalt aatomilt teisele. Iooniline side on suhteliselt tugev, ilma suunata side. 4.Defineerige elektroneutraalsuse kriteerium ioonilise sideme puhul? Ioonsete materjalide struktuuris peavad ioonid olema paigutatud nii, et säiliks materjali elektriline neutraalsus ka lokaalsel tasandil. St, et näiteks ioonse CaF2 ioonpaigutus peab olema selline, et iga Ca2+ iooni kohta on 2 F-iooni. 5.Millised on võimalikud kombineeritud sidemed 1.Iooniline-kovalentne, 2.metalliline-kovalentne, 3.metalliline-iooniline ja 4.iooniline- kovalentne-metalliline. 6.Koordinatsiooniarv HTP struktuuris? 12 7.Mis on kristallvõre defekt?
aitavad kaasa: a) entroopiavähenemine ES moodustumise tulemusena b) ES destabiliseerimine struktuuriliste deformatsioonide, desolvatatsiooni ja elektrostaatiliste efektide tõttu Valgu denaturatsioon nõrkade vastasmõjude katkemine Valgu hüdrolüüs kovalentsete (peptiid)sidemete katkemine Milliste faktorite mõjul valk denatureerub?Valgu denaturatsiooni e. nõrkade vastasmõjude katkemist põhjustavad: ekstreemne pH (happed-alused) ja temperatuur, tugevate ioonsete sidemete tekitajad, tugevate H-sidemete tekitajad, orgaanilised solvendid. V. ENSÜÜMIKINEETIKA. (Õpik lk 81-88, 100-108) 1. Keemilise kineetika põhimõisted - reaktsiooni kiirus, kiiruskonstandid, reaktsiooni järk. I ja II järku reaktsioonide võrrandid ja kiiruskonstandid. Reaktsiooni järk näitab, kuidas on reaktsiooni kiirus sõltuvuses reageerivate ainete kontsentratsioonidest. 2. Monosubstraatse ensüümireaktsiooni täielik ja lihtsustatud võrrand Konstantide
ära aatomite elektrilised,mehhaanilised,keemilised ja termilised omadused, 3.Iseloomustage ioonilist sidet?Suhteliselt tugevad aatomitevahelisedjõud, mis on põhjustatud elektrostaatilistest tõmbejõududest positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel, mis tekivad elektronide üleminekul ühelt sidet moodustavalt aatomilt teisele.iooniline side on suhteliselt tugev, ilma suunata side. 4.Defineerige elektroneutraalsuse kriteerium ioonilise sideme puhul? ioonsete materjalide struktuuris peavad ioonid olema paigutatud nii, et säiliks materjali elektriline neutraalsus ka lokaalsel tasandil. St, et näiteks ioonse CaF2 ioonpaigutus peab olema selline, et iga Ca2+ iooni kohta on 2 F-iooni. 5.Millised on võimalikud kombineeritud sidemed1.Iooniline- kovalentne, 2. metalliline-kovalentne,3.metalliline-ioonilineja 4.ioonilinekovalentne-metalliline, 6.Koordinatsiooniarv HTP struktuuris?12. 7.Mis on kristallvõre defekt
soodne. Uurides elektrijuhtivuse ja pindpinevuse sõltuvust kontsentratsioonist ,saame määrata MMKK-d. Mida pikem süsivesinikahel, seda madalam MMKK ehk seda kergemini mitselleerumine. Ühe –CH2 lisamine põhjustab MMKK väärtuse vähenemist poole võrra. Mitteioonsetel veel rohkem. Temperatuuri tõstmisel hakkab mitselleerumise vastu töötama soojusliikumine ja MMKK väärtus kasvab. Elektrolüüdi lisamine vähendab MMKK väärtust ioonsete mitsellide korral, sest ioonid ekraniseerivad PAA polaarse rühma. Mitselli moodustumise võime oleneb põhiliselt lüofoobse osa ehitusest. Mitselli diameeter oleneb PAA omadustest. Mida rohkem C-sid süsivesinikahelas, seda rohkem PAA molekule mitsellis. Diameeter on väiksem kahekordsest PAA aine molekuli pikkusest, sest süsivesinikahelad keerduvad. ! ! ! IV variant 1. Hemodialüüs - kirjeldus. ! Hemodialüüs on meetod mittevajalike (mürgiste) ainete eemaldamiseks verest
3.2.4. Ioonide geomeetriline paiknemine ioonsetes materjalides (joonis 2.23) Koordinatsiooniarv Iooniline side on mittesuunatud side s.o. sideme tugevus on ühesugune kõikides suundades. Siit järeldub, et ioonilistes materjalides on kõik positiivsed ioonid ümbritsetud võrdse arvu ligimate negatiivsete ioonidega kõigis kolmes suunas ja vastupidi. Sideme tugevus, mis on piires 600 - 1500 kJ/mol (3-8 ev/aatomi kohta), on suhteliselt suur ja viib ioonsete materjalide kõrgetele sulamistemperatuuridele (tabel 3.9). Materjale iseloomustab kõrge tugevus, haprus, nad on termiliselt ja elektriliselt isolaatorid (iseloomulik näide keraamika). Joonisel 2.22 on esitatud Na+ ja Cl- ioonide regulaaarne paigutus tahkes NaCl. Iga Na+ on ümbritsetud 6 Cl- iooniga ja vastupidi. Seega NaCl struktuurile koordinatsiooni arv võrdub 6, s.o. iga aatom omab 6 lähimat naabrit. Ioonse sideme puhul võib väiksema iooni
Tõmbumise tõttu moodustub ioonkristall, mis koosned vastaslaengutega ioonidest. Keskmes asuvad ioonid moodustavad korrapärase struktuuri ioonvõre. Päris puhtakujulist ioonset sidet pole olemas, kus ühine elektronpaar täielikult on üle läinud anioonile. Kõikides ainetes on ioonide vahel vähesel määral ka kovalentset sidet. Aineid, milles esineb valdavalt iooniline side nimetatakse ioonseteks aineteks. Ioonsete ainete iseloomulikud omadused: kõvad, kuid seejuures haprad, sulamistemperatuur on üsna kõrge, enamik lahustub hästi vees ning sulanud olekus või vesilahuses juhivad nad hästi elektrit. Metalliline side 3 · Metalliliseks sidemeks nimetatakse ühiste väliskihi elektronide abil moodustunud keemilist sidet. · Esineb puhastes metallides või metalli sulamites. · Metallivõres paiknevad aatomid üksteisele väga lähedal ning välised elektronorbitaalid kattuvad
saamiseks. 7. Mida nim membraani sulamistemperatuuriks Temperatuuri, mille juures toimub membraani üleminek korrapärasest geelisarnase struktuuriga faasist mobiilsemasse vedelasse faasi. 8. Millised on valkude membraanidesse kinnitumise viisid? Integraalsed membraanide valgud omavad ühte või mitut segmenti, mis koosnevad hüdrofoobsetest või laenguta aminohapetest ja on sel viisil hüdrofoobete vastasmõjude kaudu (sageli ka täiendavate ioonsete jõudude kaudu) kinnitatud lipiidide kihti. Hüdrofoobne piirkond on mõlemalt poolt ümbritsetud positiivse laenguga aminohapetega (arg, lys), et takistada piki membraani libisemist. ( positiivse laenguga aminohapped seostuvad fosfolipiidi negatiivse laenguga peaga) Perifeersed valgud kinnituvad reeglina vesiniksidemete või ioonsete vastasmõjude kaudu integraalsete valkude või lipiidide polaarsete peade külge. 9. Nimetage membraanivalkude funktsioone.
_ Lahustumisel lähevad lahustuva aine osakesed lahusti faasi, andes homogeense segu lahuse. _ Aine lahustuvusel teises aines on reeglina piirid. _ Lahustuvus küllastastanud lahuse kontsentratsioon. _ Küllastunud lahus on lahus, milles on lahustunud maksimaalne võimalik kogus lahustunud ainet. Sarnane lahustab sarnast. Reeglina on antud aine lahustamiseks parimad solvendid need, mis sarnanevad ainega eelkõige oma polaarsuselt. Vesi kui polaarne solvent sobib hästi polaarsete, ioonsete ja vesiniksidet andvate ainete lahustamiseks. Mittepolaarsete ainete (nt vahad) lahustamiseks sobivad hästi heksaan ja tetrakloroeteen. Osmoos on nähtus, kus solvent tungib läbi poolläbilaskva membraani kontsentreeritumasse lahusesse. Pöördosmoos _ Rakendades soola lahusele suuremat rõhku kui osmootne rõhk, saab sundida lahusti molekule üle minema läbi poolläbilaskva membraani puhtasse lahustisse. Binaarsed vedelike segud
*gaas-gaas (õhk) *gaas-vedelik (soodavesi -CO2 vees) *gaas-tahke (H2 pallaadiumis) *vedelik-vedelik (etanool vees) *tahke-vedelik (NaCl vees) *tahke-tahke (valgevask Cu/Zn) 33. Lahustumise põhireeglid? Sarnane lahustab sarnast: polaarne aine lahustub polaarses lahustis; mittepolaarne aine lahustub mittepolaarses lahustis. Reeglina on antud aine lahustamiseks parimad solvendid need, mis sarnanevad ainega eelkõige oma polaarsuselt. *Vesi kui polaarne solvent sobib hästi polaarsete, ioonsete ja vesiniksidet andvate ainete lahustamiseks. *Mittepolaarsete ainete (nt vahad) lahustamiseks sobivad hästi heksaan ja tetrakloroeteen. Kõrgemal temperatuuril toimub ainete lahustumine reeglina kiiremini. See aga ei tähenda, et kõrgemal temperatuuril oleks lahustuvus alati suurem. *Nii on enamuse gaaside lahustuvused kõrgemal temperatuuril madalamad. *Enamuse tahkete ainete lahustuvus kasvab temperatuuri tõustes. 34. Mis on lahustuvus? Mis on küllastuspunkt?
elektronkonfiguratsiooni. Viimastele omane elektronkonfiguratsioon omab vähem potensiaalset energiat ja on seega stabiilsem. Aatomid kaotavad, liidavad või jagavad elektrone saavutamaks perioodilises süsteemis lähima inertgaasi elektronkonfiguratsiooni (oktettreegel). 8 Metallid reageerivad mittemetallidega moodustamaks kristalseid ioonseid ühendeid. Ioonses ühendis ioonid on seotud kristallvõres ioonsete sidemetega. Metalli aatomitel on kalduvus kaotada elektrone moodustamaks positiivselt laetud ioone, mittemetallid aga liidavad elektrone, moodustades negatiivselt laetud iooone. Iooni elektrilaeng sõltub aatomi poolt saadud või kaotatud elektronide arvust. Iooniliste ühendite valemeis on alaindeksitega näidatud väikseim ioonide suhe saavutamaks ühendeile omast elektrilist neutraalsust. Polüaatomsed ioonid on kahest või enamast
75 Kokkuvõte Iooniline side tekib siis, kui laeng jaotub väga ebaühtlaselt laengute ühtlasema jaotuse korral tekib mittepolaarne kovalentne side, laengute suurema erinevuse korral polaarne kovalentne side. Eri sidemetüüpide vahel on pidev üleminek: mittepolaarsed molekulid (kovalentne side) polaarsed molekulid (polaarne kovalentne side) aine ioonsete sidemetega. 76 Tagasi SI süsteemi juurde! Mool kui aine hulga ühik. Aine kogust võib mõõta mitmeti ruumalaühikutes, massiühikutes. Keemias eelistatakse mõõta aine kogust loendades vastavaid osakesi. Keemias on sellisel mõõtmisviisil mitmeid eeliseid eelnevate ees, kuna keemia tegeleb eelkõige ainetevaheliste reaktsioonide uurimisega, reageerivad aga osakesed ja seda kindlates
Integraalsed osalevad kanalite moodustamises ja ainete transpordis. Integraalsete membraanide valgud omavad vähemalt ühte segmenti, mis koosneb hüdrofoobsest või laenguta aminohapetest ja on seetõttuhüdrofoobsete vastasmõjudega kinnitatud lipiidide kihti. Hüdrofoobne piirkond on ümbritsetud + laenguga aminohappega, et takistada piki membraani libisemist (+ laenguga aminohappe seotud fosfolipiidi – laenguga peaga) Perifeersed valgud kinnituvad vesinik- või ioonsete sidemetega integraalsete valkude külge aga ka lipiidide polaarsete peade külge. Membraanivalkude funktsioone: Ainete transport rakkude vahel Membraani struktuuri hoidmine Signaalide vastuvõtt keskkonnast ja teistelt rakkudelt Rakkude seostamine rakuvälise maatriksiga ja teiste rakkudega Tsütoskeleti valkude seostumine membraaniga. Membraanide lipiidid Trans-rasvad on küllastumata rasvad, mille rasvhapete jääkides esinevad kaksiksidemed on trans asendis ehk E-isomeerid.
Flour- praktikas kõige olulisem FClO3, mida saame reaktsioonil KClO4+2HF+SbF5FClO3+KSbF6+H2O. See on mürgine gaas, termiliselt püsiv. FClO (oa III)nõrk. FClO2 ja F3ClO (oa V)keskmise tugevusega. FClO3 ja F3ClO2 (oa VII)tugevad happed. Kloor- Cl2(g) + H2O(l) = HClO(aq) + HCl(aq). See on nõrk hape, tuntud vaid vesilahustes ja gaasina. Selle soolad on ebapüsivad ühendid, mis esinevad enamasti vesilahustes või kristallhüdraatidena. Cl2(g) + 2NaOH(aq) NaClO(aq) + NaCl(aq) + H2O(l). HOCl ioonsete hüpokloritite kiirus ning suund vesilahuses sõltub pH-st, temp-ist, valgustatusest, kontsentratsioonist ja lisanditest. Hüpokloritid oksüdeerivad orgaanilisi aineid, kuna nad lagunevad aeglaselt. Kloorishape HClO2 ja broomishape HBrO2 on ebastabiilsed ja disproportsioneeruvad. Mõnevõrra stabiilsemad on nende soolad kloritid ja bromitid. Kloraadid lagunevad kuumutamisel. Reaktsiooni tulemus sõltub katalüsaatori juuresolekust. Perkloraate saadakse tavaliselt kloraatide
Seda võtet kasutatakse sageli ja nimetatakse seda PEITSIMISEKS. Kolmas suhteliselt tugeva sidumise võimalus on ioonstete sidemete teke. See saab toimuda siis, kui nii värvaine kui ka kiu struktuuris on dissotsieeruvaid või laetud rühmi. Siin tulevad kõne alla valkkiud, kuna nendes on võimalik aminorühmade protoniseerimine +H+ + -NH2 -- -NH3 ja teine võimalus on karboksüülrühmade dissotsieerumine -COOH - -COO- + H+ Ainult ioonsete sidemete mõjul värvaine eriti tugevasti kiu küljes ei püsi. On veel võimalus veelgu nõrgemate sidemete tekkeks nagu seda on H-sidemete teke.. Selle sidemetüübi teekeks on soodsad võimalused nii tselluloosi kui ka valkude molekulides. Vesiniksidemed on küll nõrgad, aga kui neid on palju, siis võivad nad värvaine molekuli päris kõvasti kinni hoida. Värvimise tingimused. Tsellulooskiude värvitakse aluselises või neutraalses keskkonnas Valkkiude happelises keskkonnas
Teine kiht paigutub esimese suhtes selliselt, et aatomid jäävad esimese kihi aatomite vahekohtadesse. Kolmanda kihi paigutumiseks on kaks võimalust: 1) Esimesega kohakuti. Saadavat kristallivõret nimetatakse heksagonaalseks tihepakendiks. 2) Nihkega. Sel juhul hakkab alles neljas kiht kordama esimest, sellist kristalli nimetatakse kuubiliseks tihepakendiks. Aatomite pakketihedus on mõlemal juhul sama, kumb variant realiseerub, sõltub konkreetsest ainest. Ioonsete kristallide puhul sõltub tihepakendi tüüp kristalli koostises olevate ioonide mõõtmete ja laengute vahekordadest. Esineb kümneid erinevaid kristallivõre tüüpe. Teades ioonide laenguid ja mõõtmeid, on võimalik teha ennustusi kristallivõre tüübi kohta. NaCl on kuubilise kristallivõrega, CsCl aga ruumtsentreerunud võrega (Cs+ paiknevad kuubi tippudes, Cl aga iga selliselt moodustunud kuubi tsentris). Erinevuse põhjuseks on peamiselt Na+ ja Cs+ ioonide mõõtmete erinevus.
annaabi.ee 
