Keemiline side ja aine ehitus

Q: Kus on vesinikside kujutatud õigesti?

Vastus leiad õppematerjalist: Keemiline side ja aine ehitus

Kelder, Külli

Keemiline side ja aine ehitus (2)

Keskkool - Keemia - Keemia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kus on vesinikside kujutatud õigesti?

KEEMILINE SIDE JA AINE EHITUS
RAUDVARA

Keemilise sideme põhjendus
Üksikud aatomid on ebapüsivad, see tähendab neil on kõrge energia. Seepärast liituvad nad teiste aineosakestega, minnes üle püsivamasse ehk madalama energiaga olekusse.
Seega, sideme moodustumisel vabaneb (eraldub) energiat ning süsteemi energia väheneb ehk süsteemi enda energia muut on negatiivne: ΔH0. See on iseloomulik pigem lagunemisreaktsioonidele, nt Cu(OH)2 à CuO + H2O
ΔH>0

Keemilise sideme süsteemsus
Keemiline side on mõju aatomite või ioonide vahel molekulis või kristallis.

Kovalentne side
Kovalentne side on levinuim keemiline side!
See moodustub ühise elektronpaari abil:

kumbki aatom annab väliskihilt ühe paardumata elektroni elektronpaari,
elektronpaari aluseks on vastavate elektronide orbitaalide osaline kattumine,
elektronpaar jääb tiirlema mõlema aatomi tuuma ümber.

Valents näitab ühe aatomi poolt moodustavate kovalentsete sidemete arvu ehk on tingitud väliskihi paardumata elektronide arvust.

vesiniku valents on üks;
hapniku valents on kaks (tema väliskihis on kaks paardumata elektroni ja kaks elektronpaari);
lämmastiku valents on kolm (tema väliskihis on üks elektronpaar ja kolm paardumata elektroni);
süsiniku valent on neli (tema väliskihis on tavaolekus üks elektronpaar ja kaks paardumata elektroni, ent ergastades neli paardumata elektroni, sest üks elektron liigub 2s-alakihilt vabale 2p-alakihi orbitaalile)

Kovalentse sideme polaarsus: mittepolaarne ja polaarne kovalentne side
Kovalentne side moodustub peamiselt mittemetalliliste elementide aatomite vahel.

Kaks sama mittemetalli aatomit annavad kovalentse mittepolaarse sideme, sest elektronpaar võrdselt mõlema aatomi juures. Ei ole tekkinud molekuli osalaenguid.

Kui on tegemist kahe erineva elektronegatiivsusega mittemetalli aatomiga, siis moodustub tõenäoliselt kovalentne polaarne side. Nimelt tõmbab suurema elektronegatiivsusega elemendi aatom ühist elektronpaari tugevamini enda poole ehk elektronpaar viibib pisut rohkem tema valduses. Seetõttu omandab ta negatiivse osalaengu ning väiksema elektronegatiivsusega aatom positiivse osalaengu. Need osalaengud on ioonilaengust väiksemad
Et selgitada välja, kumb element saab negatiivse osalaengu ja kumb positiivse, tuleb uurida perioodilisustabeli abil, kummal on suurem elektronegatiivsus (ehk rohkem paremal üleval). See tõmbab elektronpaari tugevamini ja saab negatiivse osalaengu.

Polaarsed ja mittepolaarsed ained
Eelnevas ülesandes kirjutatust näeme, et H-F molekulis on positiivne osalaeng ühes molekuli otsas ja negatiivne teises. Seetõttu on selles molekulis eristunud poolused, tegemist on nn dipooliga! Selliseid aineid nimetatakse polaarseteks aineteks . Sarnaselt on polaarne aine ka nt HCl.
H F
+ ─
Kui uurime vee molekuli, siis avastame, et sidemed ei asu teps mitte ühel sirgel. Näeme, et positiivsed osalaengud on koondunud molekuli ühte ossa (joonisel „alla”) ning negatiivne teise. Seega, taas on tegemist polaarse molekuli ehk polaarse ainega.
Juhul kui aines esinevad kovalentsed polaarsed sidemed, mis aga üksteist sümmetrilise paigutuse tõttu tasakaalustavad, siis on aine ise tervikuna mittepolaarne. Selline on näiteks süsihappegaas CO2.
O = C = O
Hapniku aatomitel on negatiivsed osalaengud, süsinikul positiivne. Kuna sidemed on aga ühel sirgel, siis ei ole konkreetset molekuliosa, kuhu oleks koondunud positiivsus ja negatiivsus – molekul on mittepolaarne.
Sarnane on tetraklorometaan CCl4, kus igal kloori aatomil on küll negatiivne osalaeng, aga et kõik kloori aatomid on süsinikust suunatud tetraeedri tippudesse sümmeetriliselt, siis taas ei ole tegemist polaarse ainega.
Kehtib seaduspärasus: sarnane lahustab sarnast. See tähendab, et polaarsetes lahustites (nt vees) lahustuvad hästi polaarsed ained ja halvasti mittepolaarsed. Näiteks tugevalt polaarne HCl lahustub vees suurepäraselt, mittepolaarne süsihappegaas aga päris kehvasti!

Iooniline side
Iooniline side on nö kovalentse sideme piirjuht – puhast ioonilist sidet ei ole tegelikult olemas...
Kui aatomite elektronegatiivsused on väga erinevad (>1,9), st on tegemist tugeva metalli ja tugeva mittemetalliga, siis tõmbab elektronegatiivsema elemendi aatom elektrone nii tugevasti, et toimub elektroni(de) üleminek ja tekivad ioonid .
Nende ioonide vahel mõjuvad elektrilised tõmbejõud, mis ongi ioonilise sideme alus.

Metalliline side
Metalli aatomid paiknevad üksteisele nii lähedal, et aatomite väliskihtide orbitaalid osaliselt kattuvad. Seega hakkavad väliskihi elektronid liikuma kiiresti ühe tuuma mõjualast teise juurde ja nii üle kogu kristalli – elektrongaas . Sellest johtuvalt juhivad metallid reeglina hästi soojust ja elektrit, samuti on nad läikivad.

Vesinikside
Tegemist on lisasidemetega molekulide vahel. Esineb peamiselt ühendeis, kus on molekuli enda sees side vesiniku ja fluori/hapniku/lämmastiku vahel. Siis on vesinikul märgatav positiivne osalaeng ja vastavalt elektronegatiivsemal fluoril, hapnikul või lämmastikul märgatav negatiivne osalaeng.
Positiivse osalaenguga H aatom seotakse elektrostaatiliselt järgmise molekuli negatiivse osalaenguga F, O, N aatomiga.
Vesiniksideme esinemine aines annab ainele kõrgema keemistemperatuuri. Kui vee molekulide vahel ei esineks vesiniksidemeid, siis oleks vesi toatemperatuuril gaasiline aine.
Harjutus
Kus on vesinikside kujutatud õigesti?

Väär, sest vesinikside ei saa moodustuda kahe negatiivse osalaenguga hapniku aatomi vahele.

Õige, sest vasakpoolses molekulis on piisava negatiivse osalaenguga hapniku aatom ja parempoolses positiivse osalaenguga vesiniku aatom.

Väär, sest parempoolses molekulis on küll negatiivse osalaenguga hapniku aatom, et vasakpoolse molekuli vesiniku aatomil puudub positiivne osalaeng.

Õige, sest vasakpoolse molekuli lämmastkul on negatiivne osalaeng (on ju sidemes elektropositiivsema H-ga) ning parempoolses positiivse osalaenguga H aatom.

Väär, sest side C-H ei anna vesinikule piisavalt positiivset osalaengut, et moodustuks vesinikside.

Õige!
Sideme tüüp
Metalliline
Iooniline
Kovalentne side
Kristallivõre TÜÜP
Metallivõre
Ioonvõre
Aatomvõre
Molekulvõre
Võre ülesehitus
Võre sõlmpunktides asuvad metalli katioonid, mida hoiavad koos nende vahel vabalt ja korrapäratult liikuvad elektronid ehk elektrongaas.
Kristallivõre sõlmpunktides on laenguga osakesed ioonid, nende vahel mõjub iooniline side.
Kristallivõre sõlmpunktides aatomid, mida seob kovalentne side (molekule pole!)
Kristallivõre sõlmpunktides molekulid, mille vahel mõjuvad suhteliselt nõrgad molekulidevahelised tõmbejõud. (Molekulide sees aatomite vahel on aga siiski kovalentsed sidemed.)
Joonis (skeem)
Võrest tingitud omadused
Sideme iseloomu (elektrongaas) tõttu juhivad elektrit ja soojust, on plastilised ja läikivad.
Ainetel suhteliselt kõrge sulamistemperatuur , ained haprad , lahustuvad sageli vees ja teistes polaarsetes lahustes
Kõrge sulamistemperatuur, suur kõvadus, vees praktiliselt lahustumatud ja elektrit ei juhi.
Madal või mõõdukas sulamistemperatuur, aurustuvad kergest (iseloomulik lõhn), pehmed . Vees lahustuvad vähe või praktiliselt mitte.
Näited ainetest
Lihtained :
Na, Zn, Fe, Al
Liitained aktiivsest metallist ja mittemetalli(de)st:
CsCl, KF, BaO, NaOH , CaBr2
PÄHE KUUS TÜKKI!
Lihtained:
indeksita mittemetallid : C ( teemant ), Si, B
Mõningad kovalentse sidemega liitained mittemetallidest:
SiO2, SiC, BC
Lihtained:
indeksiga mittemetallid
H2, O2, N2, VIIA (F2, Cl2...), S8
Enamik liitaineid kovalentsete sidemetega seotud mittemetallide aatomitest: CO2, NH3, H2O, enamik orgaanilisi ühendeid
Molekuli mõistet ei kasuta: hiigelstruktuurid
Ainsana saab kasutada molekuli mõistet

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 226 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-11-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

226 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Külli Kelder Õppematerjali autor

keemilise sideme põhjendus keemilise sideme süsteemsus kovalentne side kovalentse sideme polaarsus mittepolaarne ja polaarne kovalentne side polaarsed ja mittepolaarsed ained iooniline side metalliline side vesinikside kristallvõre

Sarnased õppematerjalid

doc

10. klassi keemia kontrolltöö konspekt

KEEMIA KT: 6. okt Mõisted: molekul molekulaarse aine väiksem osake, kovalentse sidemega seotud aatomite rühmitus. Molekulivalem keemiline valem, mis näitab, millistest elementidest aine koosneb. Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Liitaine aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest (keemiline ühend) Molekulaarne aine molekulidest koosnev aine Mittemolekulaarne aine aine mis ei koosne molekulidest (ioonsed ained ,metallid, kovalentsed mittemolekulaarsed ained) Keemiline side aatomite- või ioonidevaheline vastastikmõju, mis seob nad molekuliks või kristalliks Eksotermiline reaktsioon soojuse (energia) eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon Endotermiline reaktsioon soojuse (energia) neeldumisega kulgev reaktsioon Molekulidevaheline jõud füüsikaline suurus; suhteliselt nõrgad tõmbejõud aine molekulide vahel (võrreldes keemilise sidemega)

Keemia

doc

Keemilised sidemed.

Keemia kordamisküsimused Seleta mõisted : Iooniline side Ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu. Metall + mittemetall. Kovalentne side Aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride tekkimisel. Mittemetall + mittemetall. Metalliline side Keemiline side metallides tekib metallidevahel ühise väliskihi elektronide abil. Metall + metall. Vesinikside Täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronnegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teisi molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga. Elektronegatiivsus Suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustamisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. Iooniline side : * 1,9 Kovalentne mittepolaarne : * = 0 Molekulorbitaal Kui kaks aatomit sattuvad üksteisele nii lähedale, et nende elektronide

Keemia

docx

Aine ehitus ja keemiline side

2. Aine eitus ja keemiline side 2.1. Ainete liigitamine Aineosakesed on aatomid, ioonid ja molekulid. Molekul koosneb aatomitest. Aine molekulivalem näitab, milliste elementide aatomid ja mitu aatomit on aine ühe molekuli koostises. Elemendi aatomite arvu molekulis näitab indeks. Ainete liigitamine koostise põhjal 1. Lihtained koosnevad ühjest keemilisest elemendist. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (Fe, Au, Cu, S, Cu, S, C). Kaheaatomilised molekulid on H2, N2, O2, Cl2, F2, Br2, I2 . Lihtainete liigitamine A. Metallid- aatomite vahel on metalliline side, esinevad kristallidena. B

Keemia

doc

Keemiline side

Kordamisküsimused II Keemiline side 1. Mis on : · Lihtaine aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. · Liitaine keemiline aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest. · Molekul koosneb aatomitest. · Molekulaarne aine · Mittemolekulaarne aine molekulidest koosnev aine. · Keemiline side aatomite või ioonide vaheline side molekulaarses aines. · Kovalentne side ühiste elektronpaaride jagamisel aatomite vahel tekkiv side. · Mittepolaarne kovalentne side kovalentne side, kus ühine elektronpaar on mõlemal elemendil võrdselt. · Polaarne kovalentne side kovalentne side, kus ühine elektronpaar on ühe elemendi poole rohkem tõmmatud.

Keemia

odt

Aatomi ehitus. Keemiline side. Lk 10-66

Kontrolltöö: Aatomi ehitus. Keemiline side. Lk 10-66 Prooton positiivse laenguga aatomi osake; Neutron laenguta aatomi osake; Elektron negatiivse laenguga, paikneb orbitaalil; Massiarv tuumaosakest arv aatomituumas neutronite arv + prootonite arv; Aatomituum väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist; Aatom keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa; Aatomnumber ehk järjenumber; Lihtaine keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid; Liitaine keemiline ühend, esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid; Elektronkiht Isotoobid sama keemilise elemendi aatomid, mis erinevad üksteisest neutronide arvu poolest ja seega ka massiarvu poolest; Keemiline element on ühesuguse tuumalaenguga(prootonite arvuga) aatomite liik. Elektronkate koosneb elektronidest, jaotub elektronkihtideks. Elektronskeem näitab elektronide paiknemist elektronkihtidel.

Keemia

doc

Keemia mõisted

lõhkumisel, seetõttu on enamik lagunemisreaktsioone endotermilised. Aatom, mis annab ühiseks kasutamiseks vaba elektronipaari on elektronipaari doonor. Teine aatom mis annab sideme moodustamiseks tühja orbitali on elektronpaari aktseptor. Sel teel tekkinud kovalentset sidet nimetatakse doonot-aktseptorisidemeks. Keemilist sidet mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil nim kordseks sidemeks. 2. elektronpaari abil tekib kaksikside, 3 elektonipaari abil kolmikside. Kordne side on tugevad kui üksikside. Aatomi ergastumisel läheb elektron madalama energiaga alakihist üle kõrgema energiaga alakihti, s.t. energia kasvab. Mittepolaarse kovalentse sideme korral on ühine elektronpaar jaotunud võrdselt mõlema aatomi vahel. Polaarse kovalentse sideme korral seob üks aatomitest ühist elektronpaari tugevamini, mistõttu aatomitel tekivad vastasmärgilised osalaengud. Keemilise elemendi aatomi võimet tõmmata enda poole ühist elektronipaari iseloomustatakse

Keemia

doc

Keemilised sidemed, aatomiehitus

Aatom aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. Molekul molekulaarse aine väiksem osake, kovalentsete sidemetega seotud aatomite rühmitus Keemiline side aatomite- või ioonidevaheline vastasikmõju, mis seod nad molekuliks või kristalliks Kovalentne keemiline side aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronipaaride moodustumisel Polaarne kovalentne side kovalentne side erineva elektronegatiivsusega aatomite vahel, sidet moodustavatel aatomitel tekivad seejuures erinimelised osalaengud. Mittepolaarne kovalentne side kovalentne side, mille ühine elektronipaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodustavale aatomile; esineb võrdse elektronegatiivsusega aatomite vahel Iooniline side ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu.

Keemia

pdf

keemiliste elementide perioodilised omadused

omadused suurenevad ja vastupidi. Keemiliste elementide • Füüsikalised omadused: sulamis- ja keemistemperatuur, kõvadus, magnetilised perioodilised omadused. omadused, kristallstruktuur jm Keemiline side ja molekuli ehitus • Mitteperioodiliselt muutuvad tuumalaenguga seotud omadused (aatomi nr, aatommass) 14.09.2021 Viia Lepane 2 Aatomi- ja iooni raadius Ionisatsioonienergia (I)

Keemia alused

Rohkem sarnaseid