LITOSFÄÄR Litosfäär on lõhestunud laamadeks e. plaatideks, koosneb maagist ja vahevöö ülemisest osast, liigub plastilisel astenosfääril. Laamtektoonikaks nim. teadust, mis uurib laamade liikumist ja nendega kaasnevaid nähtusi. Alfred Wegener - püstitas laamadeliikumise hüpoteesi, ennemoli ühe supermanner(Pangaea). Mandrite liikumist põhjustavaks jõuks on vahevöö konvektsioonvoolud. Maa siseehitus: Maakoor-vahevöö-tuum. Levides ühest kivimikihist teise seismilised lained murduvad ning peegelduvad nii, nagu valguslained-nendega saabki maa siseehitust uurida. Maakoor(0-80mkm)=>vahevöö(80-2900km)=>välistuum(2900-5100)=>sisetuum(5100-6378) Maakoor: ookeaniline(basaltsetest, aluseline, 5-10km) kontinentaalne(graniitne, happelina, -80 km) Astenosfäär- u 200km sügavusel, sellel liiguvad laamad, kuna on plastiline vahevöö osa. Vahevöö koosneb silikaatsetest mineraalidest(Mg-Fe) Tuum koosneb rauast: välituum vedel, sisetuum tahke. Maa sisemuse ...
Litosfäär-maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks): Maa siseehitus 1) Maakoor, mandriline-> ulatus 5-80 km, temp. 0-600C, tahke, astenosfääris esineb mõningast ülessulamist.2) Ookeaniline 5-80km. Tardkivim:graniit, basalt.Moondekivim: migmatiit,gneiss. Kivim on mineraalidest kokku tsementeeritud kogum , mis looduses esineb kihi või tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimikehana. Settekivim- tekib maapinnal murenenud kivimitest pärinud pudeda kruusa liiva setete kuhumisega. Kivim on saanud temast siis kui mineraaliterad on üksteisega kõvasti liitunud. Maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuril kristalliseeruvad paljud tard ja settekivimid uuteks moondekivimiteks. Laamtektoonika.1) Laamade lahknemine ( Atlandi ookean, P-Ameerika VS Euraasia) Protsess- Ookeani keskmäestik, Maavärin, riffi org(vahele tekib uus ookeaniline maakoor), pärast tekivad vulkaanilised saared seoses maakoore kerkimisega. ...
ühenduskohtadega, mis võimaldab erineval vajumisel säilitada hoone välimuse. 4.5 Külmakindlus 7 Kui tellised on veest läbi imbunid ja vesi nendes külmub (-4oC juures) siis tavaliselt esinevad väikesed praod, põhjustades näiteks fassaadis tellise murdumise. Tellise valik ja nende vastav sidumine tagavad seinale vastupidavuse. 4.6 Soolade kristalliseerumine Savitelised sisaldavad lahustuvaid sooli mis kristalliseeruvad (lahusena vees) tellismüüritise pinnale kui välisõhk aurustub. Need soolad kogunevad fassaadile ja kristalliseeruvad ning muutuvad inetuteks valgeteks laikudeks. Kõige enam on kristalliseerunud soola laike näha korstnatel, sokklikorrustel, kus müür on kõige vastuvõtlikum kristalliseerumisele ning madalates kaitsvates seintes. Soola konsentratsioon sõltub lahustuva soola sisadusest tellises ning müüri tasemest ja püsivusest
Olulisemad molekulaarfüüsika mõisted: Agregaatolek aine oleku vorm, mille määravad molekulide soojusliikumise iseärasused. See sõltub välistingimustest, peamiselt rõhust ja temperatuurist. Tavaliselt eristatakse kolme agregaat olekut: gaasilist, vedelat, tahket. Amorfne keha tahkis milles esineb aatomite või molekulide lähikorrastatus. Amorfse keha siseehitus sarnaneb vedeliku siseehitusega, kuid amorfne keha säilitab nii kuju kui ruumala. Pikaajalisel seismisel amorfsed kehad kristalliseeruvad, sest nende siseenergia on suurem kui samast ainest kristall tahkisel. Aur kriitilisest temperatuurist madalama temperatuuriga gaas. Avogadro arv võrdne osakeste arvuga ühes moolis aines, osakesteks võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid ja teised. Difusioon molekulide kaootilise liikumise tõttu toimuv ainete segunemine. See toimub nii gaasides vedelikes kui tahkistes. See on pöördumatu protsess, mille käigus toimub süsteemi eri osade parameetrite võrdsustumine
SOOJUS- JA NIISKUSPAISUMINE Sõltub materjalist ja selle seisundist Kahanemisel võivad tekkida praod, tellis ei pruugi õigesse asendisse naasta Paisumine pikkades seintes põhjustab telliste väljaulatuvust ja nurkade pragunemist Savitellis paisub, silikaat ja tsement tellis kahanevad. Silikaattellisel niiskuskahanemine 0,3…0,4 mm/m SOOLADE KRISTALLISEERUMINE Savitelised sisaldavad lahustuvaid sooli mis kristalliseeruvad tellismüüritise pinnale kui välisõhk aurustub Tekivad koledad valged laigud Tugeva konsentratsiooniga soolad võivad põhjustada aga tellise pinna killustumise või pulbriks muutumise Ei ole võimalik ennetada KASUTATUD KIRJANDUS "BARRY´S INTRODUCTION TO CONSTRUCTION OF BUILDINGS" second edition, S. Emmitt, C. Gorse lk 76-84 „EHITUSMATERJALID“ , kohandatud õppematerjal, Helmut Pärnamägi http://www.silikaat
uriini filtreerivate siis, kui uriinisoolad päsmakeste ümber ei lahustu, vaid asub tuubulite kristalliseeruvad ja süsteem, kus toimub sadenevad uriini neeruvaagnasse kontsentreerumine ja organismist välja
mereline maakoor koosneb basaldist ehk vulkaanilisest kivimist, mis tardub kui magma ookeanide keskahelike kohal välja voolab mandriline maakoor moodustab maismaa ning koosneb vanematest kergematest kivimitest nagu graniit, gneiss ja liivakivi kivimite tüübid; tardkivimid tekivad vahevöö kivimite ülessulamisel, magma kristalliseerumisel tekib basalt, graniit settekivimid maapinnal murenenud kivimitest tekib lubjakivi ja liivakivi moondekivimid kõrgetel tempraturidel kristalliseeruvad tardkivimid ja settekivimid mineraalide koosluseks. Tekib gneiss laamade liikumine; maismaa laamade põrkumine; laamade nihkumine, moodustavad pikki sirgeid murrangujooni. Kogunenud pingete äkiline vabanemine tekitab maavärinaid. ookeanilise ja maismaa põrkumine; kui ookeaniline laam põrkub mandrilise laamaga, sukeldub see mandri alla ja sulab. Kerkiv suland aine tungib läbi mandrilise laama ja moodustab vulkaane
Nagu sool, suhkur eemaldab niiskuse toidust, mis hoiab ära bakterite ja teiste mikroobide kasvu, mis aitavad kaasa lagunemisele. Suhkur on kasutatud säilitusainena tuhandeid aastaid. Muistsed egiptlased olid säilitanud toitu mee purkides. Toidud mis säilitatud suhkrus on tavaliselt magusad. Nad hoidakse magusas siirupis (näiteks mesi) või keedalse suhkrus, kuni nad kristalliseeruvad. Äädikas on teinemaailma vanim looduslikku toidu säilitusaineid. Sisaldab 5% äädikhappet, mis tapab baktereid ja teisi mikroorganisme. Kasutatud Material: http://mt.legaltext.ee/esterm/concept.asp?conceptID=5847&term=s %E4ilitusaine http://www.tervitus.ee/index.php?page=e-ained-toidus
Kivim-mineraalide kokku tsementeerunud kogum Kivimite jagamine tekkeviisi järgi: 1) tard- ehk magmakivimid: Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud vedelast magmast tahknemisel (süvakivimid-magmakivimid). Purskekivimid: maapinnal tekkivad vulkaanide kaudu välja voolanud laavast 2) Settekivimid: kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva või savi setete kuhjumine. Sete kivistub -> tekib kivim. 3) Moondekivimid: maakoores, kõrge rõhu või temperatuuri tõttu kristalliseeruvad settekivimid ja tardkivimid ümber uuteks mineraalide kooslusteks Maagid: majanduslikku huvi pakkuvad metallid või nende ühendeid sisaldavad kivimid ja mineraalid LITOSFÄÄRI LAAMTEKTOONIKA Laamad: mitmesuguste suurustega plaadid, millest koosneb litosfäär Spreeding ehk ookeanilaamade külgsuunaline lahknemine Vulkaaniline saarkaar vahevöösse vajuva laama kivimid sulavad osaliselt üles ja tekkinud magmast moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida
Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum. Kivimid jagunevad: tardkivimid (tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud magmast kristalliseerumisel; süvakivimid tarduvad maakoores lasunditena; vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad vulkaanide kaudu välja voolanud laavast), settekivimid (teke algab maapinnal murenenud kivimitest setete kuhjumisega; kivimiks saab see kivistudes) ja moondekivimid (maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja tardkivimid). Maak on majanduslikku huvi pakkuv, metalli või selle ühendeid sisaldav kivim või mineraal. 3.2 Litosfääri laamtektoonika Litosfäär liigendub mitmesugsue suurusega plaatideks ehk laamadeks. Ookeani keskahelikuks nimetatakse paljudest paralleelsetest lõhedest tükeldatud mäeahelike süsteemi. sellest algabki ookeanilaamade külgsuunaline lahknemine ehk spreeding.
Agregaatolek aine oleku vorm, mille määravad molekulide soojusliikumise iseärasused. See sõltub välistingimustest, peamiselt rõhust ja temperatuurist. Tavaliselt eristatakse kolme agregaat olekut: gaasilist, vedelat, tahket. Amorfne keha tahkis milles esineb aatomite või molekulide lähikorrastatus. Amorfse keha siseehitus sarnaneb vedeliku siseehitusega, kuid amorfne keha säilitab nii kuju kui ruumala. Pikaajalisel seismisel amorfsed kehad kristalliseeruvad, sest nende siseenergia on suurem kui samast ainest kristall tahkisel. Avogadro arv võrdne osakeste arvuga ühes moolis aines, osakesteks võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid ja teised. Difusioon molekulide kaootilise liikumise tõttu toimuv ainete segunemine. See toimub nii gaasides vedelikes kui tahkistes. See on pöördumatu protsess, mille käigus toimub süsteemi eri osade parameetrite võrdsustumine Faasisiire molekulaarfüüsikas kasutatav oskussõna, millega
süsteemi entroopia.--Entroopia on termodünaamikas ja statistilises mehaanikas kasutatav ekstensiivne suurus, mis kirjeldab vaadeldava süsteemi erinevate võimalike juhuslike ümberpaigutuste arvu. · Gaasiline aine kristalliseerub üleküllastunud auru kondenseerumisel--on auru üleminek vedelikuks või tahkeks aineks.Vedelikes tekivad kristallid küllastunud lahusest väljasadenemisel või vedeliku jahtumisel allapoole nulli. · Amorfsed ained nt klaas kristalliseeruvad pikaajalisel seismisel. Kondenseerumiseks on vaja ,et aine sisaldaks nn. K-ikesmeid e. Tsentreid, need võivad olla sama aine või mõne muu sobiva tekstuuriga aine tahked osakesed või kolloidosakesed. Edasine kristallisatsioon seisneb kristallikeskmetele uute osakeste lisandumises,stabiilsete kristallialgnete moodustumises ning kristalli kujunemises. Et looduses sisaldavad ained enamsti palju kristallikeskmeid,siis tekib nende kristallatsioonil polükristalliline s.o
paiknevad skäärid peamiselt kristalseist kivimeist koosnevad kaljusaared(Soome) Laguun on looduslik veekogu (tavaliselt madal laht), mis on põhiveekogust maasäärega osaliselt või täielikult eraldatud. Osalise eraldatuse puhul ühendab laguuni põhiveekoguga (tavaliselt merega) kitsas väin. Järskrannik on järsult sügavneva merepõhjaga rannik. Laugrannik on laugelt süganeva merepõhjaga rannik. Liustike teke: Kui lumi kuhjub, alumised kihid tihenevad ja kristalliseeruvad algul sõmerlumeks ehk firniks ning seejärel liustikujääks Liustiku tüübid: · MÄGILIUSTIK - liustikud on piiratud mäestikuorgudega, milles kuni mõne saja meetri paksune liustikujää. Mass voolab/libiseb gravitatsiooniliselt nõlvast alla. Liustik toitub tahketest sademetest lumepiirist kõrgemal. · MANDRILIUSTIK - suure ulatusega ja paksud (kuni mitmeid km) kuplilaadsed jääkilbid, mis katavad alusreljeefi
On noorem ja õhem, raskem. Mandriline maakoor- moodustab mandrid. Koosneb sette-, moonde- ja tardekivimi kihtidest. 3. Iseloomusta kivimeid! Tardkivimid- tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Moondekivimid- maakoores, kõrgnenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide koosluseks. 4. Millisd protsessid toimuvad ookeanilaamade külgsuunalisel lahknemisel? Ookeanilaamade lahknemise puhul tungib magma maakoorde, tekivad kivimid mis tasapisi kerkivad ja moodustavad saari. Subduktsioon 5. Kuidas tekivad vulkaanilised kaarsaared ja vulkaanilised mäestikud? Kui ookeanilaam vajub vahevöösse siis tekib süvik, süviku kõrvale tekib vulkaaniline kaarsaar
On noorem ja õhem, raskem. Mandriline maakoor- moodustab mandrid. Koosneb sette-, moonde- ja tardekivimi kihtidest. 3. Iseloomusta kivimeid! Tardkivimid- tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Moondekivimid- maakoores, kõrgnenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide koosluseks. 4. Millisd protsessid toimuvad ookeanilaamade külgsuunalisel lahknemisel? Ookeanilaamade lahknemise puhul tungib magma maakoorde, tekivad kivimid mis tasapisi kerkivad ja moodustavad saari. Subduktsioon 5. Kuidas tekivad vulkaanilised kaarsaared ja vulkaanilised mäestikud? Kui ookeanilaam vajub vahevöösse siis tekib süvik, süviku kõrvale tekib vulkaaniline kaarsaar
Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku - basaltse magma - tardumisel. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard-, sette-, ja moondekivimitest. Kuni 2900km sügavuseni laiub kivimeteoriitide sarnasest kivimitest koosnev vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär. Astenosfäär kujutab endast vahevöö kivimite mõningase ülessulamise - basaltse magma tekke - piirkonda. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb 2900-6378 km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. Maa on oma olemuselt looduslik ''soojusmasin'', mille gravitatsiooniväljas suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemuse, väiksema tih...
LITOSFÄÄR Astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks. 2. Maa siseehitus: Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Astenosfäär Vahevöö Välistuum(vedel Ni,Fe) Sisetuum (tahke Ni,Fe) Mandriline maakoor: Moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard-,sette- ja moonekividest.80 km. Ookeaniline maakoor: Moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest,mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku-basaltse magma-tardumisel.Ookeanilise maakoore kivimitel lasuvad süvamere setted.5-10 km. 3.Ookeaniliste laamade kügsuunaline lahknemine: Keskahelikust lähtuv.Magma tõusuvool rebestab ookeanilise maakoore,magma tardub,maavärinad, vulkaanid.Island asub Atlandi ookeani keskahelikul. Ookeanilise maakoore hävimine: Süvikud ookeani ääres:maakoor vajub vahevöösse ja sulab,magmast tekkivad vulkaaniliste saarte kaar,mandri serva vulkaaniline mäestik,mandri se...
Jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard- ehk magma-, moonde- ja settekivimid. Tardkivimid (purske- ja magmakivimid)tekivad Maa süvakoore ja ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Moondekivimid tekivad kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes, kristalliseeruvad settekivimid ja ka palju tardkivimid ümber uuteks mineraalide kooslusteks. Maak- metalle sisaldav maavara, kristallsed ained. Maavara- kivimid, ained maapõues, mida inimene oskab kasutada enda heaks Kütused-settelise päritoluga 3.2. Laamtektoonika Laamtektoonika on teooria, mis uurib laamade liikumist ja nendega kaasnevaid nähtusi. Laam- suur maakoore vblokk, mis liigub.
mille puhul metalli energiavaru ehk vabaenergia on väikseim. Temperatuuri, rõhu jt. Tingimuste muutudes muutub ka vabaenergia, võib muutuda ka metalli valents, mis kutsub esile võimaliku kristallvõre muutuse. Sama metalli erinevaid polümorfseid kujusid tähistatakse tähtindeksiga alfa, beeta jne. Temperatuur, mille juures metalli kristallvõre muutub, nim. kriitilisteks punktideks. Suurema tihedusega kristallvõred esinevad madalates temperatuuridel. 3) Kõik metallid kristalliseeruvad kindlal temperatuuril kristalliseerumistemperatuur. Amorfsed metallid Amorfne oleks on seda püsivam, mida keerulisem on metalli või sulami kristallvõre ja mida suurem on aatomite vastastikune mõju. Lääne Euroopas ,,metaglas" . Sulamid : Sulam on aine , mis on saadud kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamise , kokkupaagutamise või elektrolüütilise koossadestamise teel. Sulami struktuuri ja selles toimuvate muutuste kirjeldamisel
JAZZ MUUSIKA AJALUGU Jazz muusika areng on kestnud üle sajandi. Selle aja jooksul on muusikat mõjutanud erinevad stiilid ja käsitlused. Enne oli muusika eesmärgiks meelelahutuslik, tantsuline, kunstiline ja loov. Jazz muusika arengule paneb aluse uus aristrokraat Ameeriaks ja selle tingisid uuskapitalistlikud suhted. Suhete tulemuseks oli näiteks fonograaf 1877. Läheb veel 3 aastat. 1880 peale täisutamsit salvestatakse esimene klarneti pala, mis kestab 15 sekundit. Uus muusika oli suuresti sündinud Euroopa ja Aafrika muusika sümbioosist. Kõigepealt tekkis afroameerika muusika, mis ühendas endas mitmesuguseid rahvatekke muusika vorme. Aafrika rütmid, intonatsioonid, täämbrid, blues, töölaulud, spirituaalid elasid edasi. Euroopast Ameerikasse rännanud valgete laulud on mõjutanud Jazz muusika meloodilist ja harmoonilist külge. Ameerika poolt lisanduvad rütmid. Euroopalikud muusikariistad tulid neegrite ellu pärast orjuse kaotamist. Levima ...
Litosfäär Geoloogia maapõue liikumiste käsitlus plaat- e. laamtektoonika. Mandrite triivi hüpoteesi püstitas Alfred Wegener. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku basaltse magma tardumisel. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest. Kuni 2900km sügavuseni laiub kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosneb vahevöö. Astenosfäär asub vahevöö ülaosas ning on mõnesaja km paksune plastline sfäär. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb 2900 6378 km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb loomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. Mineraalid tekivad looduses ...
valgulise osaga ehk apoensüümiga enamasti mittekovalentselt seotud. Sageli vitamiinide derivaadid, võtavad otseselt osa katalüüsist. · Aktiivtsenter- valgu molekuli piirkond, mis võtab katalüüsist otseselt osa. Ensüümid eralduvad rakkudest suhteliselt kergesti: veega, nõrga konts soola, happe ja leeliselahustega, etüülalkoholi, atsetooni, glütserooli jt lahustitega. ENSÜÜMVALGUD on hüdrofiilsed, amfoteersed polüelektrolüüdid, nad denatureeruvad ja kristalliseeruvad. Nad ei muuda reaktsiooni suunda, katalüüsivad termodünaamiliselt võimalikke reaktsioone, ei muuda liikuva tasakaalu seisundit, üksnes kiirendavad selle saabumist, ei lõhustu reaktsiooni käigus. Avastamine Sõna "ensüüm" tuleneb kreekakeelsest sõnast, mis tähendab "pärmis" ning viitab sellele, et ensüümid asuvad rakkude sees. 18. sajandi lõpus uurisid teadlased suhkrute kääritamist pärmirakkude poolt, püüdes leida lahendust küsimusele, kas
Mineraal looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on loomulik kristallstruktuur Kivim Loodusliku tekkega mineraalide tsementeerunud mass. Maak Majanduslikku huvi pakkuv kivim või mineraal. Tardkivimid Tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite sulamisel tekkinud magmast kristalliseerumisel (graniit) või vulkaani tagajärjel maale purskanud laavast (basalt). Moondekivimi Maakoores, kus temp on kõrge, kristalliseeruvad sette- ja tardkivimid d ümber uuteks kivimiteks moondekivimiteks. Gneiss, migmatiit. Settekivimid Teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Kivim tekib hiljem, kivistudes. Liivakivi, lubjakivi. Laamatektoonika Joonised TV lk 20, 21. Laamade lahknemisega kaasneb : · Maakoore teke · Maavärinad · Vulkaanipursked · Kurdmäestike teke
– Liustikes peitub 2/3 maakera mageveevarudest • Minevikus toimunud mandrijäätumised on hõlmanud tunduvalt suuremaid alasid – Jäätumiste vaheajal oli jää ulatus tänapäevasele lähedane • Glatsioloogia on jääliustikke uuriv teadusharu – Glatsiaalgeomorfoloogia uurib pinnavorme, mida jää on tekitanud Liustike tekkepõhjused Liustike teke • Kui lumi kuhjub, alumised kihid tihenevad ja kristalliseeruvad algul sõmerlumeks ehk firniks ning seejärel liustikujääks • Jäätumisalad on kaetud igilumega ja neil esineb liustikke – Liustik on suur liikuv jääkeha • Lumepiirist kõrgemal asub liustiku toitumisala, allpool lumepiiri liustikud sulavad • Lumepiiri kõrgus sõltub kliimavöötmest Mandri- ja mäeliustikud Mandriliustik Aletch’i liustik Alpides Antarktises
Suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemuse suunas, väiksema tihedusega massid maapinna suunas. 5. Tard-, sette-, moondekivimite teke? Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva savi jt. setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes. Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide koosluseks- moondekivimiteks. 6. Tead ja oskad selgitada laamade liikumist (põrkumine, lahknemine nendega kaasnevad protsessid (3-4) näidet) ning laamade servaaladele tekkivaid geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, kurrutused, kivimite teke ja moone, murrangud 1) Ookeaniliste laamade lahknemine ehk spreeding- maakoor rebeneb, magma tungib üles, tekivad ookeani keskmäestikud, esineb maavärinaid ja vulkaanipurskeid.
Looded – maailmamere veetaseme kõikumised, millel on kindel ööpäevane rütm ja mida põhjustab Maa ja teiste taevakehade (peamiselt Kuu) gravitatsiooniväljade koosmõju. Tõus ja mõõn Maailmamere loodeid nimetatakse ka tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal. Liustikud Liustike teke • Kui lumi kuhjub, alumised kihid tihenevad ja kristalliseeruvad algul sõmerlumeks ehk firniks ning seejärel liustikujääks • Jäätumisalad on kaetud igilumega ja neil esineb liustikke – Liustik on suur liikuv jääkeha • Lumepiirist kõrgemal asub liustiku toitumisala, allpool lumepiiri liustikud sulavad • Lumepiiri kõrgus sõltub kliimavöötmest Liustike tüübid- Mandriliustikud ja mäeliustikud Mandriliustikud võib jagada jääkilpideks ja jäämütsideks. Jääkilbid on Antarktises ja Gröönimaal.
34) Ensüümied klassifiktasioon: Oksüdoreduktaasid – redoksreaktsioonid. Transferaasid (rühmade ülekanne). Hüdrolaasid (kovalentsete sidemete lõhustamine). Lüaasid (C-C,C-O,C-N,C-S sidemete lõhustamine). Isomeraasid (molekulisiseste funktsionaalrühmade ülekanne, tekivad isomeerid). Ligaasid (karboksüülimine). 35) Ensüümide omadused: Ensüümid kui valgud – korõgmolekulaarsed, hüdrofiilised, denaureeruvad, kristalliseeruvad. Ensüümid kui katalüsaatorid – ei muuda reaktsiooni suunda, ei lõhustu reaktsiooni käigus. 36) Ensüümide eriomadused: Toime spetsiifilisus (komplementaarsus), sõltub organismi hetkevajadusest, kõrge efektiivsus füsioloogilises keskkonnad ja madalal temperatuuril, katalüüsivad ühte kindlat substraati. 37) Koensüümid: Madalmolekulaarsed orgaanimilised ühendid, tagavad aktiivse ensüümkatalüüsi. Paljud neist on vitamiinid
turvaliselt. Vundamendi alus- ja pealispinnale peab olema tehtud hüdroisolatsioonikiht. Vundamendi välispinnale tuleb paigaldada hüdroisolatsioonikiht. Tuleb võimaldada keldri tuulutamine. Kui on keldrile tehtud tuulutusavad, siis võib need sulgeda ainult talveks ja seda soojakadude vältimise eesmärgil, kuid suveperioodil peab kindlasti keldrit tuulutama. Tuleb arvestada ka vees lahustuvate sooladega, mis keldriseintele kristalliseeruvad. Tuleb vältida keldriseintele tekkivat pidevat kondensaati. Kasutatavad materjalid peavad olema hingavad, et keldriseinas olev niiskus saaks sealt eemalduda ka pärast hüdroisolatsioonitööde teostamist. Enne täispinnalise hüdroisolatsioonikihi paigaldamist tuleb vuugid täita ja ebatasasused tasandada. Aluspind peab olema tolmuvaba. Juhul kui tegemist on vundamendi remondiga, siis enne uue hüdroisolatsiooni paigaldamist
kivimitmoodustavad mineraalid on silikaadid (päevakivid, kvarts, vilgud, amfiboolid, pürokseenid, oliviin, nefeliin jt.). SiO2 sisalduse järgi jagatakse tardkivimid ultraaluseliste, aluseliste, keskmiste ja happeliste kivimite rühmadeks 23. Boweni kristallisatsiooniline skeem. Boweni skeem on skeem, mis kirjeldab magma jahtumisel sellest kristalliseeruvate mineraalide kristalliseerumisjärjekorda. Boweni skeem meenutab Y-tähte, mille ülemistel harudel on mineraalid, mis kristalliseeruvad kõrgemal temperatuuril. Kõrgema sulamistemperatuuriga mineraalid on jaotatud kahte ossa. Ühes osas on katkendlik rida eraldi mineraalirühmadest nagu oliviin, pürokseen, amfibool ja biotiit. Teises harus on pidev rida plagioklassidest. Kõrgemal temperatuuril kristalliseerub kaltsiumirikas plagioklass ning madalamal naatriumirikas. Veelgi madalamal temperatuuril kristalliseeruvad muskoviit, ortoklass ning kvarts. 24
10. Niiskuse liikumine 11. Kapilaarne immendumine 12. Konvektsioon 13. Kasutataud kirjandus 1. NIISKUSKAHJUSTUSED. *Bioloogiline lagunemine Selle tavalisemaks näiteks on hallitus ja mädanik. Ka kahjurputukad armastavad niiskust. *Külmakahjustused Jäätudes suureneb vee maht 9%. Kui materjali poorid on vett täis, tekivad jäätumisel suured pinged ja poorsed materjalid võivad katki külmuda. *Soolakahjustused Vees on alati lahustunud sooli. Vee aurustudes soolad kristalliseeruvad. Materjali kuivades selle pinnale või pinna lähedal pooridesse tekkivatel soolakristallidel on nagu jääkristallidelgi purustav jõud. *Füüsiline lagunemine Enamus poorseid materjale allub niiskusest tingitud liikumisele paisumisele ja kahanemisele. See võib põhjustada pragusid ja viimistluskihi koorumist. *Suurenenud energiakulu - Vee aurustumiseks on tarvis energiat. Niiskete konstruktsioonide kuivatamiseks kulub samuti energiat
laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimkehana. Tekkeviisi järgi jagatakse kivimid kolme suurde rühma: 1. Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. 2. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. 3. Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide kooslusteks- moondekivimiteks. Maak metalle või nende ühendeid sisaldavad kivimid ja mineraalid. Litosfääri laamtektoonika Litosfäär liigendub mitmesuguse suurusega plaatideks ehk laamadeks, mis triivivad astenosfääril erineva kiirusega. Ookeani keskahelik kõikides ookeanides kulgeb paljudest paralleelsetest lõhedest tükeldatud võimas mäestikuahelike süsteem.
– Liustikes peitub 2/3 maakera mageveevarudest • Minevikus toimunud mandrijäätumised on hõlmanud tunduvalt suuremaid alasid – Jäätumiste vaheajal oli jää ulatus tänapäevasele lähedane • Glatsioloogia on jääliustikke uuriv teadusharu – Glatsiaalgeomorfoloogia uurib pinnavorme, mida jää on tekitanud Liustike tekkepõhjused Liustike teke • Kui lumi kuhjub, alumised kihid tihenevad ja kristalliseeruvad algul sõmerlumeks ehk firniks ning seejärel liustikujääks • Jäätumisalad on kaetud igilumega ja neil esineb liustikke – Liustik on suur liikuv jääkeha • Lumepiirist kõrgemal asub liustiku toitumisala, allpool lumepiiri liustikud sulavad • Lumepiiri kõrgus sõltub kliimavöötmest Mandri- ja mäeliustikud Mandriliustik Aletch’i liustik Alpides Antarktises
räni 35-40%. Aluselised ränivaene 40-52%. Keskmised keskmise ränisisaldusega 52-65%. Happelised ränirikas 65-80% 27. Boweni kristallisatsiooniline skeem. Looduslike magmade kristalliseerumist võib vaadelda kaht tüüpi pideva ja katkendliku reaktsiooniridade üheaegse realiseerumisena. Pideva reaktsioonirea produktideks Na-Ca päevakivi ehk plagioklass. Katkendliku isomorfselt mittesegunevad mineraalid pürokseenid, amfiboolid, biotiit. Üheaegselt kristalliseeruvad mineraalid, mis tarduvad kindlas hulgalises vahekorras kindlal, oma sulamistäppidest, palju madalamal temperatuuril. 28. Millised faktorid soodustavad kivimite ülessulamist Maa sisemuses? Kõrged temperatuurid. 29. Intrusiooni mõiste. Magmakivimite lasumisvormid. Rööpsed ja põiksed intrusioonid. Intrusioon maakoores paiknev geoloogiline struktuur, mis võib olla vedelas kui ka tahkes olekus
kristalliseerumisel. Osa magmakivimeid süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes - mineraalterade üksteisega tugeva liitumise protsessis. Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide koosluseks moondekivimiteks. Majanduslikku huvi pakkuvaid, metalle või nende ühendeid sisaldavaid kivimeid ja mineraale nimetatakse maakideks. Litosfääri laamtektoonika (46-50) Litosfäär liigendub mitmesuguse suurusega plaatideks ehk laamadeks, mis triivivad erineva kiirusega. Ookeanilaamade lahknemine Kõikides ookeanides kulgeb paljudest paralleelsetest lõhedest tükeldatud võimas
Mehaaniline segu tekib kahest komponendist A ja B siis, kui sulami kristalliseerumisel komponendid teineteises ei lahustu ega moodusta keemilisi ühendeid. Sulam koosneb siis komponentide A ja B kristallidest, mis mikrostruktuuris on üksteisest hästi eraldatavad. Mehaaniline segu võib koosneda ka kahe tahke lahuse või tahke lahuse ja keemilise ühendi teradest. Temperatuure, mille juures metallide ja sulamite siseehitus muutub, nimetatakse kriitilisteks punktideks. Puhtad metallid sulavad ja kristalliseeruvad kindlal temperatuuril, s.t. neil on jääva suurusega kriitilised temperatuurid. Olenevalt komponentide arvust ja nende kogusest sulamis, muutuvad nende kriitilised temperatuurid. Neid muutusi kujutavad sulami olekudiagrammid.
Termotöötlus seisneb karastamises ja vanandamises. 10. Tegu on alumiiniumi deformeeritava sulamiga, mis sisaldab peale Al 4% Cu ja 2%Mg duralumiinium 11. kautsuk, kummi, polüuretaan (PUR) jt. 12. 1)ülikõva keraamika, 2) lõikekeraamika, 3) kermised 5. pilet.1.H6 k=6 n=2 4.eutektoid Fe-C sulamis perliit. Fe koosneb F ja T ning tekib jahtumisel alla 727C. 5.Eutektmuutus leiab aset 4,3%C sisalduse juures temperatuuril 1147C L-A+T. Vedelfaasist kristalliseeruvad samal ajal välja A ja T 6. eutektoidterase struktuur- puhas perliit C sisaldus on 0,8% eutektmalm: C-sisaldus on 4,3% struktuur ledeburiit. 7. madallegeerterased kuni 2,5% legeerivaid elemente, kesklegeerterased 2,5-5% legeerivaid elemente, kõrglegeerterased üle 5% legeerivaid elemente. 8. Valgemalm tekib siis kui Si sisaldus on väike või jahtumiskiirus suur. Hallmalm tekib siis kui jahtumiskiirus on väike ja Si sisaldus suur.9 deformeeritavad
kristallidega vulkaaniline kivim basalt, mandritel aga jämekristalne punavärviline süvakivim graniit. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes mineraaliterade üksteisega tugeva liitumise protsessis. Nii sünnib liivast liivakivi, merepõhja lubimudast aga lubjakivi jne. Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes (üle 100-200ºC) kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide kooslusteks moondekivimiteks. Nii on näiteks vilgukildas vilgu lehekesed tekkinud savimineraalide ümberkristalliseerumisel. Maapõue rõhkude tõttu asetuvad tekkivad vilgu lehekesed sageli ühte tasapinda. Sellepärast lõhestuvad kildad kergesti õhukesteks plaatideks. Moondekivim - kvartsiit, gneiss, amfiboliit, kilt ja marmor. Tardkivim Basalt, Dioriit, Graniit
basalt, mandritel aga jämekristalne punavärviline süvakivim graniit. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes mineraaliterade üksteisega tugeva liitumise protsessis. Nii sünnib liivast liivakivi, merepõhja lubimudast aga lubjakivi jne dolomiit Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes (üle 100-200ºC) kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide kooslusteks moondekivimiteks. Nii on näiteks vilgukildas vilgu lehekesed tekkinud savimineraalide ümberkristalliseerumisel. Maapõue rõhkude tõttu asetuvad tekkivad vilgu lehekesed sageli ühte tasapinda. Sellepärast lõhestuvad kildad kergesti õhukesteks plaatideks. Näited - marmor, gneiss, kvarts Basalt on peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim.
majanduslikku mõju. Äravoolu mõjutavad tegurid: · Sademed · Õhutemperatuur (aurumine) · Lume sulamine 8liustike sulamine) · Juuredevool lisajõgedest · Läbivool järvest · Paisu ehitamine · Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne) 9. Liustike tekketingimused, jaotumine ning levik, tähtsus. Liustik on suur liikuv jääkeha. Kui lumi kuhjub, alumised kihid tihenevad ja kristalliseeruvad algul sõmerlumeks ehk firniks ning seejärel liustikujääks. Liustike tüübid: · Mandriliustikud · Jääkilbid · Jäämütsid · Oskulaarsed liustikud · Selfi-liustikud · Mäeliustikud · Kaari e orvandi-liustikud · Alpi liustikud · Ripp-liustikud · Jalami-liustikud 10
10.Tegu on alumiiniumi deformeeritava sulamiga, mis sisaldab peale Al 4% Cu ja 2%Mg duralumiinium 11.kautsuk, kummi, polüuretaan (PUR) jt. 12.1)ülikõva keraamika, 2) lõikekeraamika, 3) kermised 5.variant 1.H6 k=6 n=2 2.. 3.FD Mõlema komponendi polümorfismi korral. 4.eutektoid fe-C sulamis perliit. Fe koosneb F ja T ning tekib jahtumisel alla 727C. 5.Eutektmuutus leiab aset 4,3%C sisalduse juures temperatuuril 1147C L-A+T. Vedelfaasist kristalliseeruvad samal ajal välja A ja T 6.eutektoidterase struktuur- puhas perliit C sisaldus on 0,8% eutektmalm: C-sisaldus on 4,3% struktuur ledeburiit. 7.madallegeerterased kuni 2,5% legeerivaid elemente, kesklegeerterased 2,5-5% legeerivaid elemente, kõrglegeerterased üle 5% legeerivaid elemente. 8.Valgemalm tekib siis kui Si sisaldus on väike või jahtumiskiirus suur. Hallmalm tekib siis kui jahtumiskiirus on väike ja Si sisaldus suur. 9.deformeeritavad Al sulamid 1)termotöödeldavad Al-Mg ja Al-
Vulkanismiga on neist seotud kaks esimest. Olenevalt laama tüübist (mandriline või ookeaniline) on laamade põrkumise tulemuseks kas subduktsioonivööndite (põrkuvad mandriline ja ookeaniline või ookeaniline ja ookeaniline laam) või mäestike (põrkuvad mandriline ja mandriline laam) tekkimine. Subduktsioonivööndites sukeldub üks laam teise alla. Sukeldunud laama sügavamale nihkudes hakkab tõusma temperatuur ja rõhk, mis viib kivimite moondumisele. Moonde käigus kristalliseeruvad kivimid ümber, kusjuures kristallstruktuuris olnud vesi tõrjutakse välja. Just kristallstruktuurist pooriruumi eraldunud vesi ongi subduktsioonivööndite vulkanismi põhjustajaks, sest ta alandab kivimite sulamistemperatuuri. Sulanud kivimmassi ehk magma tihedus on lähtekivimist väiksem, mistõttu hakkab magma tõusma ülespoole. Maapinna lähedal moodustuvad suured magmakehad, mida nimetatakse magmakambriteks. Nende kohale tekivadki vulkaanid.
punavärviline süvakivim graniit. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes mineraaliterade üksteisega tugeva liitumise protsessis. Nii sünnib liivast liivakivi, merepõhja lubimudast aga lubjakivi jne. Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes (üle 100-200ºC) kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide kooslusteks moondekivimiteks. Nii on näiteks vilgukildas vilgu lehekesed tekkinud savimineraalide ümberkristalliseerumisel. Maapõue rõhkude tõttu asetuvad tekkivad vilgu lehekesed sageli ühte tasapinda. Sellepärast lõhestuvad kildad kergesti õhukesteks plaatideks. · Nimetage üks moondekivim ..................................... · Millised on järgmises loetelus kivimid, millised setted?
mõningase ülessulamiskiht, millel triivivad litosfääri laamad. Tardkivim. Tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa magmakivimeid süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Settekivim. Teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi ja sete kuhjumisega. NT: liivast liivakivi. Moondekivim. Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide kooslusteks. Maak. nim. majanduslikku huvi pakkuvaid, metalle või nende ühendeid sisaldavaid kivimeid ja mineraale.. Laamtektoonika. Geoloogiateadus, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtuseid. Laam. Litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. Vulkaanide liigitus ehituse ja tegevuse järgi. 1)Kilpvulkaanid on võrreldes ülejäänud vulkaaniehitistega suhteliselt lamedad. Purskavad reeglina
· osa mutaase 6. Ligaasid Sünteesreaktsioonid ATP jt otsesel osalusel Püruvaadi · süntetaasid karboksüülimine sünteesi käigus kaboksülaas · karboksülaasid Omadused omavad nii valkude kui ka katalüsaatiride omadusi Ensüümide om-d: · ensüümvalgud on kõrgmolekulaarsed, hüdrofiilsed amfoteersed polüelektrolüüdid, denatureeruvad ja kristalliseeruvad · kõrgspetsiifilised tuleneb valgulisest loomusest ja see läbi ensüümi aktiivtsentri ja substraadi komplementaarsusest. See määrab suuresti protsesside kulu vajalikus suunas ja koordineerituses. - substraadispetsiifilisus- spetsiifilisus ühe substraadi suhtes (nt lipaasid lõhustavad ainult lipiide). *absoluutne spetsiifilisus ensüüm muundab vaid ühte substraati (arginaas muundab Arg, mitte metüülArg)
Nii on ookenipõhja tüüpiliseks kivimiks must, palja silmaga nähtamatute kristallidega vulkaaniline kivim basalt, mandritel aga jämekristalne punasevärviline süvakivim graniit. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi ja setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes mineraaliterade üksteisega tugeva liitumise protsessis. Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes (üle 100 või 200 C) kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide kooslusteks moondekivimiteks. Majanduslikku huvi pakkuvaid, metalle või nende ühendeid sisaldavaid kivimeid ja mineraale nimetatakse maakideks. Litosfäär liigendub mitmesuguse suurusega plaatideks ehk laamadeks, mis triivivad astenosfääril erineva kiirusega. Pindalalt võivad laamad olla väga erinevad: hiiglaslikest Euraasia ja Vaikse ookeani plaatidest kuni pisikeste Kookose, Anatoolia ja veelgi väiksemate laamadeni
tarindi funktsionaalseid omadusi ega põlisust. PÕHJUS Härmatis kujutab endast vees lahustuvaid soolasid, mis 90-95% ulatuses pärinevad müürimördi sideainest - tsemendist. Lisaks võib neid tulla ka veel kasutatud veest, õhusaastest, mördi täiteainest, mördi lisandeist. Põletatud tellises on soolasid ainult kuni kümnendik mördi sooladest. Soolad on peamiselt kaalium-, naatrium- ja kaltsiumsulfaadid ning karbonaadid, mis liiguvad mördist imetava veega tellisesse. Vee aurustudes kristalliseeruvad soolad tellise ja ka vuugi välispinnale valge sademena. VÄLJASOOLDUMISE VÄLTIMINE Väljasooldumise eeltingimuseks on soolade ja piisava niiskuse olemasolu müüritises. Nende vähendamiseks on soovitav kasutada tehases valmistatud kuivmörte või müüritsementi. Tsement peaks olema vähese leelisesisaldusega, vesi ja liiv peaksid olema puhtad. Talvel ei tohiks mördile lisada vees lahustuvaid soolasid (kloriide). Õigem on hoida tellised ja mört plusstemperatuuril ning kasutada talvemörte
Biokeemia praktikum Laboratoorne töö 1.1 ja 1.2 Vladlena Siposa (120659) YAGB21 Õppejõud: Malle Kreen, Priit Eek Töö teostatud: 04.02.2013 Töö esitatud: 26.02.2013 Sissejuhatus Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilise elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või ühendite rühma olemasolu või puudumist uuritavas materjalis. Saadav informatsioon on seejuures ühebitine - ei või jah. Hinnatakse - iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, - sademe või hägu moodustumist, - gaasi eraldumist, - muid silmaga nähtavaid muudatusi. 1.1 Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, milles "ehituskivideks" olevad aminohapped on omavahel seotud Amiidsidemete (peptiidsidemete) abil. Peptiidside moodustub ühe aminohappe ka...
magma klassifitseerimise põhielement (ränidioksiid). Magmade liigitus sõltuvalt ränidioksiidi sisaldusest - ultraaluselised, aluselised, keskmised, happelised magmakivimid. 23. Boweni kristallisatsiooniskeem Boweni skeem on skeem, mis kirjeldab magma jahtumisel sellest kristalliseeruvate mineraalide kristalliseerumis järjekorda. Skeemi loojaks on Kanada petroloog Norman Levi Bowen. Boweni skeem meenutab Y-tähte, mille ülemistel harudel on mineraalid, mis kristalliseeruvad kõrgemal temperatuuril. Kõrgema sulamistemperatuuriga mineraalid on jaotatud kahte ossa. Ühes osas on katkendlik rida eraldimineraalirühmadest nagu oliviin, pürokseen, amfibool ja biotiit. Teises harus on pidev rida plagioklassidest. Kõrgemal temperatuuril kristalliseerub kaltsiumirikas plagioklass ning madalamal naatriumirikas. Veelgi madalamal temperatuuril kristalliseeruvad muskoviit, ortoklass ning kvarts. Boweni skeem on idealiseeritud ega kehti kõigil juhtudel
purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Ookeanipõhja tüüpiliseks kivimiks on vulkaaniline kivim basalt, mandritel aga jämekristalne punavärviline süvakivim graniit. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes – mineraaliterade üksteisega tugeva liitumise protsessis. Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes (üle 100-200ºC) kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide kooslusteks – moondekivimiteks. Nimetage moondekivimid Marmor, gneiss, kvartsiit nimetage tardkivimid graniit basalt nimetage settekivimid liivakivi, kivisüsi, kriit, kips, lubjakivi, põlevkivi, sinisavi, moreen, põlevkivi Millised on järgmises loetelus kivimid, millised setted? Liiv, graniit, moreen, lubjakivi, kruus, liivakivi, savi, põlevkivi Setted on liiv, kruus, savi
Kontsentreeritud väävelhappe toimel nii sahharoos kui ka fruktoos dehürdreerus ja moodustas furfuraale ja 5-hüdroksümetüülfurfuraale, mis siis reageerisid edasi -naftooliga. Sellest andis tunnistust mõlemas katseklaasis tumeda purpurse kihi tege süsivesiku lahuse ja happe piirile. 1.2.2 Osasoonide saamine Osasoonid on süsvesikute derivaadid, mis tekivad redutseeriva suhkru reageerimisel fenüülhüdrasiiniga. Osasoone moodustavad ka oligosahhariidid. Osasoonid kristalliseeruvad lahusest välja, kusjuures tekkivate kristallide kuju ja sulamistemperatuur on lähtesuhkrule iseloomulikud. Osasoonide kristallide kuju järgi on võimalik eristada ka neid suhkruid, mille stereostruktuurid erinevad vaid ühe kiraalse tsentri konfiguratsiooni poolest. Osasoonide moodustumise reaktsioon on kaheosaline ja vajab fenüülhüdrasiini liiga ja pikemaajalist kuumutamist. Töö käik: · Kahte katseklaasi valasin 2 ml erineva taandava suhkru lahust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
