Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"snelli" - 17 õppematerjali

Valgusoptika
6
docx

Valgusoptika

Valge valgus on liitvalgus, ta koosneb 7 spektrivärvi valgustest: Punane – 760-630 (nm) Oranž – 630-600 (nm) Kollane – 600-570 (nm) Roheline – 570-520 (nm) Helesinine – 520-470 (nm) Sinine – 470-420 (nm) Violetne – 420-380(nm) Valguse murdumine Kui valgus jõuab levimisel 2 läbipaistva keskkonna lahutuspinnale, siis osa temast tungib edasi teise keskkonda. Muutes oma leviku suunda Üleminekul tekib Snelli seadus (Sinα / Sinγ = n – Vee murdumise näitja õhu suhtes). Üleminekul ei muutu ainult levimise suund, vaid kapikkus ja kiirus. (n = Lambda1/ Lambda2 = V1/V2)

Füüsika → Optika
4 allalaadimist
Lääts
2
doc

Lääts

Plinius Vanema (23 ­ 79) kirjutised näitavad samuti, et põletusklaase tunti Rooma impeeriumis ja mainib tõenäoliselt esimest korrektiivläätse kasutust: Nero olevat vaadanud gladiaatorite mänge kasutades smaragdi (arvatavasti nõgusat, et korrigeerida lühinägelikkust, kuigi viide on ebamäärane). Nii Plinius kui ka Seneca noorem (3 eKr ­ 65) kirjeldasid veega täidetud klaaskera suurendavat omadust. Araabia matemaatik Ibn Sahl (u. 940 ­ 1000) kasutas nüüdseks teada Snelli valemit, et arvutada läätse kuju. Ibn al-Haitham (965­1038) kirjutas esimese suure uurimuse, "Optika Raamatu", mis kirjeldab kuidas inimese silmalääts projitseerib kujutise võrkkestale. Väljakaevamistel Viikingite sadamalinnas Fröjelis (Gotlandil, Rootsis) 1999. aastal tulid välja kvartsist Visby läätsed, mis on pärit 11. ­ 12. sajandist ja mille omadused on lähedased 1950. aastate asfääriliste läätsedega. Viikingite läätsed koondavad

Füüsika → Füüsika
29 allalaadimist
Diferentseeritud lähenemine töötajaskonna planeerimisele kui võimalus tasakaalustada tööjõu nõudlust ja pakkumist
13
pptx

Diferentseeritud lähenemine töötajaskonna planeerimisele kui võimalus tasakaalustada tööjõu nõudlust ja pakkumist

buy" valiku tegemine personali planeerimise kontekstis? · Kas vea hind on kõrgem üle- või alaplaneerimisel ("overshooting, undershooting") ja miks? · Missugused on võimalused parandada töötajate arendamisse panustatud investeeringute tasuvust ja vähendada seega planeerimise vigade hinda? Rühmatööd Rühmatöö 1 Hinnata konkreetse ettevõtte/organisatsiooni kontekstis ametikohtade väärtust ning unikaalsust , leida nende koht Lepaki ja Snelli inimkapitali väärtuse diferentseerimise maatriksis ning pakkuda välja plaanid, millele on oluline keskenduda erineva väärtusega ametikohtade puhul Ametikohtade väärtus ja personaliplaanid Kõrge Inimkapitali unikaalsus Madal Mad Kõrg

Majandus → Töö- ja palgakorraldus
14 allalaadimist
Kuidas muutis keskaeg Eestit ja eestlasi
2
docx

Kuidas muutis keskaeg Eestit ja eestlasi?

Linnad ehitati maa kindlustamiseks, kuhu pandi elama rüütlid. Linnadeks kujunesid kaubateede keskused, mida kaitsesid linnused. Esimesed linnad tekkisid esmalt Tallinna, Tartu, Viljandi ja Pärnu ümbrusesse. Turuplatsi ja kiriku ümber koondunud kaupmeeste ja käsitööliste majapidamised vajasid kaitset. Kuna ehitised olid puust siis ehitati nende ümber müür ,et vaenlasel oli raskem kätte saada. Müüri ees olid ka jõed mis takistasid vaenase tulekut(nagu snelli tiik mis kaitseb Toompea lossi). Keskaegses Eestis sai 9 asulat linnaõiguse. Oma sissetuleku said linnad peamiselt kaubandus tegevusega. Tähtsamaks väljaveoartikliks oli teravili ja sisseveoartikliks sool.Tänu linnadele teravilja vajadus suurenes ja selle hind tõusis, mis oli hea võimalus mõisnikel raha teenida. Üha enam kerkis juurde uusi mõisasid ja vilja hakati rohkem kasvatama. Talupoegadelt hakati juurde nõudma teotöö, kuna vilja oli palju

Ajalugu → Ajalugu
14 allalaadimist
Optilised omadused ja optilised materjalid
61
pdf

Optilised omadused ja optilised materjalid

2.6 Loomulik valgus 2.7 Rakendus: Polarisaator 2.8 Malus seadus 2.9 Rakendus: faasinihkeplaadid 2.10 Polariseeritud valguse analüüs 2.11 Elektromagnetlainete skaala 2.12 Kiirguse spekter ja selle mõõtmine 3. Valguse murdumine ja kulgemine. Optiline teepikkus. Optiline käiguvahe. Interferents. Rakendused. 3.1 Valguse levimise mehhanism optiliselt homogeenses keskkonnas 3.2 .Valguse murdumine (Snelli seadus) 3.3 Fermat printsiip. Valguse kulgemisteekonna arvutamine (Ray-tracing). 3.4 Optilise teepikkuse ja käiguvahe mõiste. 3.5 Optilise kompensatsiooni selgitus Michelsoni interferomeetri näitel 3.6 Valguse interferents: mis tingimused peavad olema täidetud interferentsipildi tekkimiseks? Miks ristlained ei interfereeru? 3.7 Rakendus: GRIN läätsed 4. Neeldumine ja hajumine. Rakendused 4.1 Neeldumiskoefitsient. Bouguer'-Lamberti seadus.

Füüsika → Materjaliteaduse...
11 allalaadimist
RANNAMÄGI
11
doc

RANNAMÄGI

3 KÜSITLUS Uurimistöö käigus viisin läbi küsitluse. Küsitluse eesmärk oli teada saada kui mitut parki suudavad 12 inimest ühe minuti jooksul nimetada. Inimesed vastasid kõige enam nimetati Löwenruhi parki (7). Kokku nimetati 20 parki: Löwenruh (7), Tammsaare (4), Hirve (3), Politsei aed (2), Kopli park (2), Kadrioru (2), Raekoja (1), Adamsoni (1), Estonia (1), Männi (1), Jüriöö (1), Snelli tiigi (1), Männiku (1), Räägu (1), Mooni (1), Marja (1), Lembitu (1), Lepistiku (1), Skeit park (1) ja Gleihni park (1) Joonis 1. Küsitluse tulemused. 4 VAATLUSE ANALÜÜS Uurimistöö käigus vaatlesin Rannamäe parki. Minu vaatlusobjektiks oli Rannamäe park. Vaatlesin parki 16. septembril 2012. Ma vaatlesin parki Rannamäe pargi ümbruses ja Rannamäe pargis. Märkasin, et seal kasvavd vahtrad, kased ja kastanid. Taimestikuks olid

Geograafia → Geograafia
9 allalaadimist
MAAKONDADE TÖÖ
12
pdf

MAAKONDADE TÖÖ

Eesti meremuuseum- on 1935. aastal asutatud muuseum, mis tegeleb merendusalaste eksponaatide eksponeerimisega, merendus- ja kalandusalase teadusliku uurimistööga ning allveearheoloogiaga. Kiek in de Kök ja Bastionikäigud- on Tallinna Linnamuuseumi filiaal, mis tutvustab Ingeri ja Rootsi bastionide maa-aluseid käike. Tallinna Vanalinna vaateplatvormid. Piiskopi vaateplatvorm-asub Tallinna vanalinnas Toompea lääneküljel Toomkiriku vanevad vaated Snelli tiigile, Toompargile ning Balti Jaamale. vahetus läheduses. A Patkuli vaateplatvorm-on osake Tallinna iidseimast piirkonnast. Vaateplatvormilt avaneb muinasjutuline vaade linnamüürile ja sellel troonivale Stenbocki majale, Tallinna tornidele ning sadamale. Tallinna Vanalinna söögikohad. Eesti kööki pakkuvad kohad: Restoran Kaerajaan- on moodne versioon kohalikest traditsioonidest.Tantsule viitav nimi, toit ja kujunduselemendid on kõik mõjutatud Eesti kultuuripärandist.

Turism → Turism
2 allalaadimist
Eksami piletid-materjali füüsika ja keemia
9
doc

Eksami piletid (materjali füüsika ja keemia)

6.Pakkefaktori väärtus PTK rakus? 74% 7.Loetle võimalikud punktdefektid? Tasakaalustatud vakantsid, mittetasakaalustatud vakantsid, võrevahelised dfektid. 8.Kuidas väljendub difusiooni temperatuursõltuvus? Temp tõstmine suurendab nii vkantside konsentratsiooni kui ka aatomite vibratsioonliikumise energiat, siis on difusioonikiirus väga temperatuuritundlik(?) 9.Miks metallid on väga head elektrijuhid? Sest neil on suur hulk vabu elektrone. 10.Snelli seadus valguse murdumisele? Snelli seadus seob valguse murdumisnäitajaid ja langemis ja murdumisnurgad kahes keskkonnas. n/n1=sinx1/sinx 11.Defineerige lahus. 12.Kuidas määrata faaside koostist olekudiagrammist. 14 1.Komposiitmaterjalide kujundamise alused? Komposiitmaterjalid on kujundatud nii, et nad lõpptulemusena omavad mõlema komponendi parimaid omadused. 2.Nõrga sideme üldiseloomustus? Nõrga sideme juures ei toimu elektronide üleandmist ega jagamist sidet moodustavate aatomite vahel. 3

Füüsika → Füüsika
102 allalaadimist
Eksami piletid
18
doc

Eksami piletid

vesiniksideme tugevus. 6. Pakkefaktori väärtus PTK rakus? 74% 7. Loetle vôimalikud punktdefektid? Tasakaalustatud vakantsid, mittetasakaalustatud vakantsid, võrevahelised defektid. 8. Kuidas väljendub difusiooni temperatuursõltuvus? Temperatuuri tõstmine suurendab nii vakantside konsentratsiooni kui ka aatomite vibratsioonliikumise energiat, siis on difusioonikiirus väga temperatuuritundlik. 9. Miks metallid on väga head elekirijuhid? Sest neil on suur hulk vabu elektrone. 10. Snelli seadus valguse murdumisele? Snelli seadus seob valguse murdumisnäitajad ja langemis ja murdumisnurgad kahes keskkonnas. nInl=sinxl/sinx 11. Defineerige lahus. Koosneb lahustist (näiteks vesi) ja selles lahustunud ainest; lahuseks nim teatud piirides pidevalt muutuva koostisega faasi (homogeensest süsteemiosa). Kahe või enama aine molekulide (ka aatomite või ioonide) ühtlane segu. 14 pilet 1. Komposiitmaterjalide kujundamise alused? Komposiitmaterjalid on kujundatud

Füüsika → Materjali füüsika ja keemia
69 allalaadimist
Materjali keemia ja füüsika
11
doc

Materjali keemia ja füüsika

o µo hc 4. Kuidas on määratud valgusosakese e footoni energia? E = h = 5. Mis on materjali valguse murdumisnäitaja? Valguse suhteline levimiskiirust mingis keskkonnas n sin 1 6. Snelli seadus valguse murdumisele? = n1 sin 7. Miks metallid neelavad kogu nähtava valguse? sest ülevalpool Fermi nivood on väga ulatuslik ja pidev lubatud tühjade elektron- nivoode ala. Kiirguse neeldumisel toimub elektroni ergastamine kõrgemale lubatud nivoole vastavalt neeldunud energia väärtusele 8. Kuidas toimub valguse peegeldumine metalli pinnalt? Enamik metallis neeldunud kiirgust

Füüsika → Füüsika
49 allalaadimist
Referaat pagulasteemal - Helga Nõu --Tiiger-tiiger
10
doc

Referaat pagulasteemal - Helga Nõu - "Tiiger, tiiger"

Ta seisab kaua aia taga. Ta lahkub, ning mõtleb, et tal ei olegi kahju. Taavi läheb lähedal asuva maja ukse taha, kus elasid tema onu Elmar ja tädi Juuli. Noor naine avab ukse, Taavi küsib Elmarit, uksele tuleb Juuli. Taavi tutvustab ennast, ent Juuli väidab, et tema mehe vend sai sõja ajal kogu perega surma ning käsib Taavil neid rahule jätta. Taavi teebki seda. Ivo on surnud. Taavi peab surnukeha tuvastama, Ivo oli öösel noaga Snelli tiigi ääres surnuks pussitatud. Taavi on viimast päeva Tallinnas. Ta ei tunne ei rõõmu ega kurbust. Võib-olla kergendust. Hotellitoa uksele koputatakse ning Taavi leiab ukselt onu Elmari. Nad lähevad välja ning esimest korda tunneb Taavi, et ta ei ole turist. Taavi läheb Airile viimast korda külla. Nad arutavad Ivo surma, Airi tunneb ennast süüdi. Taavi kahtlustab, et Airi sai käsu neid Ivoga Eestisse kutsuda. Airi ei vasta ning Taavi ei saa aru tema näoilmest

Kirjandus → Kirjandus
104 allalaadimist
Tallinn turistidele
19
docx

Tallinn turistidele

Munkadetagune torn ­ Hellemani torn ­ Viru värav Suure zwingeriga ­ Hinke torn ­ Kuraditorn ­ Assauwe torn ­ Kitsetorn ­ Kiek in de Kök ­ Megede torn ­ Tallitorn ­ Seegitagune torn ­ Saunatagune torn ­ Tallinna ordulinnuse eesvärav Roosikrantsi torniga ­ ordulinnuse Stür den Kerli, Pika Hermanni, Pilstickeri ja Landskrone torniga ­ ordulinnuse värava (Kellatorn) ja ca 13 müüritorni ­ Sadamatorn. Linna ja linnust ümbritsevad vallikraavid, Snelli tiik ­ Hirvepark ­ Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna muldkindlustusvöönd. ja Tallinna bastionid 17. sajand, Skoone bastion ­ Rannavärava bastion ­ Väikese Rannavärava bastion ­ Viru värava bastion ­ Ingeri bastion ­ Rootsi bastion 6.5 TALLINNA ALL-LINN Tallinna all-linn paiknes keskajal Toompea ja sadama vahelisel alal ning kujutas endast linna põhiosa, kus valitses Lübecki õigus. Linna valitses Tallinna raad. All-linna keskus oli Raekoja plats

Turism → Eestimaa tundmine
10 allalaadimist
Statistiline modelleerimine teooria kokkuvõte 2020
19
docx

Statistiline modelleerimine teooria kokkuvõte 2020

97 0.0 0.114 3.158 1 te 60 3 5 02 Note. smoke level 'no' coded as class 1. Logistiline regressioon tehti, et hinnata, kas sugu, tervisele antud hinnang ja kaal ennustavad seda, kas inimene suitsetab või ei suitseta. Logistilise regressiooni mudel oli statistiliselt oluline, χ2 (37) = 21.257, p < .001, R2 = 4.9-9.1% (Cox & Snelli ja Nagelkerke), sensitivity = 99.5%, specificity = 0%. Mitte-suitsetamist ennustas kaalu suurenemine (Exp(B) = 1.038, p < .05). Samuti ennustas suitsetamist tervisele antud hinnang (Exp(B) = 1.440, p < .05) – kui tervisele antud hinnang suurenes, siis vastaja suurema tõenäosusega ei suitsetanud. Faktoranalüüs  Analüüsimeetod tunnuste omavaheliste seoste uurimiseks  Faktor ehk mingi latentne konstrukt, mida ei saa otseselt mõõta (nt intelligentsus,

Psühholoogia → Statistiline modelleerimine
40 allalaadimist
Ehituskeemia I
21
docx

Ehituskeemia I

Lahuste keemise temp sõltub lahuse kontsentratsioonist -Pindpinevustegur temp tõusmisel muutub väiksemaks, kunks ta jõuab kriitilise seisundini, kus ta on võrdeline nulliga. Seega keemisel 0 Mis põhjustab valguse murdumise kahe erineva keskkonna piiripinnal? Murduminäitaja-dimensioonitu suurus, mis näitab, mitu korda erineb elektromag.kiirguse faaskiirus selles keskkonnas valguse kiirusest vaakumis. Valguskiire suunamuutust kirjeldab Snelli seadus n1sin(V1)=n2sin(V2), kus V1 ja V2 on vastavalt langemisnurk. -Valguse murdumise kahe erineva keskkonna piiripinnal põhjustab murdumisnäitajate erinevus . Murdumisnäitaja sõltub lainepikkusest. Seda nähtust nim dispersiooniks ning see tingib valge valguse lahutumise spektrist klaasist (murdumisnäitaja on suurem kui õhul) prisma läbimisel Kuidas jaotatakse ained elektrijuhtivuse võime järgi? Elektrijuhtivus-aine või materjal või keha võime võimaldada endas elektrivoolu

Ehitus → Ehituskeemia
113 allalaadimist
Valguskaablid
67
doc

Valguskaablid

Potilise kiu tõõpõhimõte alguseks on valguse murdumise ja peegeldumise seadused. Kahe aine kokkupuute pinnal. Joonisel 2.1 valguskiir langeb kahe erineva murdumisnäitaja keskkonna piirjoonele. Aine 1 murdumisnäitaja n1 on suurem kui aine 2 oma n2 (n1>n2) Keskkonnast 1 tulev valguskiir langeb piirjoonte ristsirge suhtes nurga 1 all ,siis murdudes keskkonnas 2 ta moodustab nurga ristlõike suhtes 2 valguskiir murdub ristsirgest eemale ehk lahutuspinnale ligemale. Murdumine toimub Snelli seaduse järgi: n1sin1=n2 sin2 Kui valguskiire langemisnurk kasvab küllalt suureks ,siis valguskiir muutub pinnajoonega paralleelseks.Kui langemisnurk veel kasvab, siis peegeldub valguskiir täiesti pinnajoonest tagasi keskkonda 1 sama suute nurga all. Seda nähtust kutsutakse täielikuks sisepeegelduseks ja murka c millel sisepeegeldus levib, nn kriitiliseks nurgaks Snelli seadus: n1sin1=n2 sin2 Kriitiline nurk c =arcsin (n2 / n1) Joonis 2.1 Snelli seadus ja kriitiline nurk Joonisel 2

Materjaliteadus → Telekommunikatsioon
15 allalaadimist
Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt
73
pdf

Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt

.................................................................. 63 8. MATERJALIDE OPTILISED OMADUSED............................................................................. 65 8.1. Elektromagneetiline kiirgus ..................................................................................... 65 8.2. Materjali murdumisnäitaja ...................................................................................... 66 8.3. Snelli seadus valguse murdumisele ......................................................................... 66 8.4. Valguse koosmõju metallidega (joon. 8.7) .............................................................. 66 8.5. Optilised nähtused mittemetallides (joon. 8.7) ...................................................... 67 8.5.1. Valguse murdumine ........................................................................................ 67 8.5.2

Ökoloogia → Ökoloogia ja...
98 allalaadimist
Materjaliteadus
37
docx

Materjaliteadus

kõrvale sirgjoonelisest liikumissuunast. Valguse kiirust v materjalis iseloomustab murdumisnäitaja n: Vaakumi n = 1, klaasi n = 1,5 ­ 1,9. Valguse kiirus materjalis avaldub samasuguse võrrandiga nagu vaakumis: kus ja on materjali dielektriline läbitavus ja magnetiline läbitavus. Murdumisnäitaja avaldub: kus ja on suhtelised läbitavused. Mittemagnetmaterjalide korral 1 ja . Kahe keskkonna murdumisnäitajad n ja n' on seotud Snelli võrrandiga: kus ­ murdumisnurk; ­ langemisnurk. Vastav skeem on toodud joonisel 12-3. Kui valguskiir läheb suurema murdumisnäitajaga keskkonnast väiksema murdumisnäitajaga keskkonda, siis võib toimuda valguse täielik sisepeegeldumine (joon 12-4).Kiire 1 murdumisnurk on 90, sellele vastavat langemisnurka nimetatakse sisepeegeldumise kriitiliseks nurgaks. Kui langemisnurk , toimub täielik sisepeegeldumine (kiir 2). 12.4.2 Valguse peegeldumine

Materjaliteadus → Materjaliteaduse üldalused
107 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun