1. Tüüp I- kalgiveelised järved (üldaluselisus >240 HCO3 mg/l, >400 µS/cm). 2. Tüüp II- vee keskmise karedusega madalad järved (kihistumata, üldaluselisus 80-240 HCO3 mg/l, 165-400 µS/cm). 3. Tüüp III- vee keskmise karedusega sügavad järved (kihistunud, üldaluselisus 80-240 HCO3 mg/l, 165-400 µS/cm). 10 4. Tüüp IV- pehme veega (üldaluselisus <80 HCO3 mg/l, <165 µS/cm) tumedaveelised (neeldumiskoefitsient 400 nm juures 4 m-1, värvus 8) järved. 5. Tüüp V pehme veega (üldaluselisus <80 HCO3 mg/l, <165 µS/cm) heledaveelised (neeldumiskoefitsient 400 nm juures < 4 m-1, värvus < 8) järved. 6. Tüüp VI Võrtsjärv keskmise karedusega (kihistumata) madal heledaveeline järv (neeldumiskoefitsient 400 nm juures < 4 m-1, värvus < 8). 7. Tüüp VII Peipsi järv keskmise karedusega (kihistumata) madal heledaveeline järv
kummist, plastmassist vahetükid) 2) müra ja vibratsiooni vähendamine nende levikuteel (isolatsioon) Müra peegeldavad materjalid on metall, betoon, raudbetoon, tellis, klaas. Betoonsein paksusega 8 cm vähendab müra 100 dB-st 55-60 dB-ni. Peegelklaas paksusega 0,5 cm vähendab müra 100 dB-st 70 dB-ni. Müra neelavad materjalid on poorsed materjalid, mineraalvatt, saepuru, spetsiaalsed ehitusmaterjalid (gaasbetoon), millede müra neeldumiskoefitsient on 0,3- 0,8. Betoonil on neeldumiskoefitsient ainult 0,01-0,03. Kõige parem on kolmekihiline sein: P/ N / P Peegeldav neelav peegeldav materjal. 3) isikukaitsevahendid: kõrvaklapid ja kõrvatropid.
Jevnika samofalova Vibratsiooni kaitsed ja jaotused peegeldavad materjalid on metall, betoon,raudbetoon,tellis,klaas.Betoonsein paksusega 8cm vähendab müra 100dB-st 55-60dB-ni.0,5cm paksusega peegelklaas vähendab müra 100dB-st 70dB-ni .Müra neelavad materjalid on poorsed materjalid, mineraalvatt ,saepuru,spetsiaalsed ehitusmaterjalid(gaasbetoon),mille müra neeldumiskoefitsient on 0,3-0,8. Betoonil on neeldumiskoefitsient ainult0,01-0,03. Kõige parem on kolmekihiline sein:P/N/P-peegeldav-neelav-peegeldav materjal. 2.2 Kaitseks müra ja vibratsiooni eest on isikukaitsevahendid: · Kõrvaklapid ja kõrvatropid. Vibratsiooni normatiivid töökeskkonnas on toodud "töökeskkonna füüsikalist ohutegurite piirnormide ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korral'' (RT I 2002,15, 83).Vibratsiooni · Vibratsioon elukekkkonnas viimase lähedale jäävate tööstuslike
Kloori ja broomiühendid atmosfääris põhjustavad osooni lagunemise. Atmosfääri vertikaalne paksuse korra. I = I0 e- l kus I on valguse intensiivsus kaugusel l pinnast. I0 on pinnale langeva valguse intensiivsus ja - struktuur- kihiline, Troposfäär 20km; Stratosfäär 50km; Mesosfäär 85km; Termosfäär 690km;Eksosfäär 500-10000km. Atmo aersool: pinnasetolm neeldumistegur (neeldumiskoefitsient). Atmosfääri massiarv: mitu korda on päikesele suunatud ja sellega kaldu asuva, ühikulise 20-45%, elementaarne süsinik 4-18 (põlemisel), väävel 30-50, lämmastik kuni 30 ja kuni 20 orgaanilised ühendid . Atmosfääri üldine tsirkulatsioon ristlõikega atmosfäärisamba mass M suurem kui seniidisuunalise atmosfäärisamba mass M0. Kiirguse nõrgenemist põhjustavad e. Globaalne õhuringlus
A =P/Q efektiivne kiirgus - Maakiirguse näol maa kaotab, atmosfäärikiirguse näol aga saab juurde energiat. Maalt lahkunud ja Maale juurdetulnud pikalaineliste kiirgusvoogude vahet nimetatakse Maa efektiivseks kiirguseks Eef = EM -EA , kus EM on maakiirgus, EA atmosfäärikiirgus, pikalainelise kiirguse neeldumiskoefitsient Kiirgusbalanss - Aluspinnale juurdetulnud ja äraläinud kõigi kiirgusvoogude vahet nimetatakse aluspinna (maapinna, merepinna, jääpinna jne) kiirgusbilansiks R: R = S´ + D - P - Eef 10. Ühikud ja möisted: troposfäär - On Maale kõige lähem atmosfääri kiht, sisaldab kõige suurema osa atmosfääri massist. Õhu tihedus on siin suurim
Kui tegu on vees lahustuva ainega, kasutatakse analüüsides lahustina vett. Orgaanilistes solventides lahustuvate ainete jaoks kasutatakse etanooli. (Orgaanilised lahustid võivad omada spektris iseloomulikku neelduvust UV alas. Seetõttu ei ole kõik lahustid sobivad UV/Vis spektroskoopia jaoks. Näiteks etanool neelab nõrgalt kõigi lainepikkuste juures.) Lahusti polaarsus ja pH võivad mõjutada orgaanilise ühendi neeldumisspektrit. Näiteks türosiini neeldumismaksimum ja molaarne neeldumiskoefitsient suurenevad, kui pH-d muuta 6-lt 13-le või lahusti polaarsust vähendada. Elektrondoonor-aktseptor komplekside värvused on tihti liiga intensiivsed kvantitatiivsete mõõtmiste jaoks. Lambert-Beeri seadus ütleb, et lahuse neelduvus on võrdeline absorbeeriva aine kontsentratsiooni ja lahusekihi paksusega. Fikseeritud lahusekihi paksuse korral on UV/Vis spektroskoopiaga võimalik määrata neelava aine kontsentratsioon lahuses. Selleks on vaja
3.2 .Valguse murdumine (Snelli seadus) 3.3 Fermat printsiip. Valguse kulgemisteekonna arvutamine (Ray-tracing). 3.4 Optilise teepikkuse ja käiguvahe mõiste. 3.5 Optilise kompensatsiooni selgitus Michelsoni interferomeetri näitel 3.6 Valguse interferents: mis tingimused peavad olema täidetud interferentsipildi tekkimiseks? Miks ristlained ei interfereeru? 3.7 Rakendus: GRIN läätsed 4. Neeldumine ja hajumine. Rakendused 4.1 Neeldumiskoefitsient. Bouguer'-Lamberti seadus. 4.2 Läbilaskvustegur. 4.3 Valguse hajumine. 4.4 Põhjus miks pole laserikiirt võimalik teha lõpmata peenikeseks. 4.5 Virtuaalne meetod valguskiire diameetri väiksemaks muutmiseks. 4.6 Rayleigh hajumine kui pingete indikaator. 4.7 Rakendus: Rayleigh hajumise kofokaalsel detekeerimisel põhinev klaasi pingete mõõtmise meetod. 5. Valguse peegeldumine. Rakendused. 5.1 Fresneli valemid (peegeldumiskoefitsiendid)
lambilt lähtunud kiirgus. Aatom-spektrofotomeetriat kasutatakse keemiliste elementide (peamiselt metallide) kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks analüüsiks. On teistest selleks otstarbeks kasutatavatest meetoditest kiirem ja praktiliselt ei nõua proovi eeltöötlust, kuna reeglina üks element ei sega teise määramist ning neid on võimali korraga määrata ühes proovis. I=Io*e-kcl D=log Io/I I neelava kihi läbinud kiirgus e - logaritmalus k kiirguse neeldumiskoefitsient neeldumisjoone keskel c neelava komponendi kontsentratsioon l neelava kihi läbimõõt Mõõtmist mõjutab ionisatsioon: ioonide kiirgamisvõime ja ioonide võime neelata kiirgust erineb aatomite omast, keemiliste ühendite teke, mitteselektiivne neeldumine. Lõpptulemuse saame, nagu spektrofotomeetrias, kasutades kas standardaineid, tehes kalibratsioonigraafiku (3 standardit, uuritav proov jääb standardite keskele). Sobib kitsaks rakenduseks, kuid selles väga spetsiifiline. 3
gravitatsioonikonstandi vähenemine. Ja vastupidi, kui N A suureneks, siis juhtuks seesama, mis gravitatsiooni konstandi suurenemisel. Mis juhtuks, kui muutuks valguse kiirus c ? See muudaks näiteks ainete murdumisnäitajaid. Me ei näeks enam midagi, pilt oleks “fookusest väljas”. Ei töötaks ükski optiline seade (ka difraktsioonil või interferentsil põhinevad seadmed, sest muutuks valguse lainepikkus). Muutuksid ka ainete läbipaistvused, kuna neeldumiskoefitsient on seotus murdumisnäitajaga. Need on aga ainult pisikesed ebameeldivused. Valguse kiirus c on seotud elektrikonstandiga 0. Kui muutuks c , siis muutuks ka 0 . See tooks kaasa kõik selle , mida põhjustaks elementaarlaengu muutuminegi. Kokkuvõtteks võib öelda, et elu on võimalik (vähemalt praegusel kujul) ainult selliste fundamentaalkonstantide korral nagu nad on. Kui maailma ja inimese lõi Jumal, siis ka tema polnud vaba oma loomingus. Selleks,
võimalik ka teine täiendav üleminek nivoolt keelatud tsoonist valentstsooni. Joonisel (joon. 8.16c) on esimene üleminek näidatud mittekiirguslikuna s.t. vabanev energia hajub võrevõngete soojusenergiana. Neeldumise intensiivsus sõltub nii materjali loomusest kui ka tema paksusest (joon. 8.14) I' T = I' o e-x Kus, I' T - materjali läbiva valguse intensiivsus; I' o - materjalile langeva valguse intensiivsus; - neeldumiskoefitsient; x - materjali paksus. Neeldumiskoefitsient sõltub lainepikkusest. Ained suure väärtusega neelavad juba õhukeses kihis enamiku valgusest. 8.10. Materjali läbipaistvus Kui valguskiirte kimp intensiivsusega I o langeb kehale paksusega l ja neeldumiskoefitsiendiga (joon. 8.17,8.18) siis läbiva valguse intensiivsus I T on avaldatav kujul I T = I 0 ( 1 - R )2 e-l, kus R on materjali peegelduskoefitsient.
t. footon, põrkudes aine molekulidelt, kaldub kõrvale esialgsest levimissuunast; näit. atmosfääris toimub hajumine nii gaasimolekulidelt kui ka aerosoolilt (suitsud, tolmud, udud); 2) osa valgusest neeldub (gaasi molekulides, aerosooliosakestes (tolmus, suitsus, udus). Bouguer'i seadus väidab, et neeldumisel väheneb valguse intensiivsus aines eksponentsiaalselt I = I0 e- l kus I on valguse intensiivsus kaugusel l pinnast. I0 on pinnale langeva valguse intensiivsus ja - neeldumistegur (neeldumiskoefitsient). Massiarv (optiline mass) näitab mitu korda on kaldu langenud kiirte teele sattunud ühikulise ristlõikega õhusamba mass suurem vertikaalsuunas Maale langenud kiirte teele jäävast õhusamba massist. Optiline mass Atmosfääri optiline mass ehk optiline massiarv m näitab mitu korda on mingisuguse nurga all kaldu asuva, ühikulise ristlõikega atmosfäärisamba mass M suurem kui seniidisuunalise atmosfäärisamba mass M0:
tallis. Vastavad resonantssagedused määravad dispersioonikõvera n = n () kuju. Valguse neeldumine on valguse intensiivsuse vähenemine aines kiirgusenergia üleminekul teisteks energia- liikideks. Bouguer'i seadus väidab, et neeldumisel väheneb valguse intensiivsus aines eksponentsiaalselt I = I0 e- l kus I on valguse intensiivsus kaugusel l pinnast. I0 on pinnale langeva valguse intensiivsus ja - neeldumistegur (neeldumiskoefitsient). Aine neeldumistegur näitab naturaallogaritmilises skaalas, kui mitu korda väheneb valguse intensiivsus selle aine ühikulise paksusega kihi läbimisel. Aine neeldumistegur on 1 cm -1, kui selle aine 1 cm paksuse kihi läbimisel väheneb valguse intensiivsus arv e (2,73) korda. Aine värvuse määrab aine neeldumisspekter. Selle valguse värvus, mida aine ei neela vaid peegeldab, hajutab või laseb läbi, ongi antud aine värvus.
tallis. Vastavad resonantssagedused määravad dispersioonikõvera n = n () kuju. Valguse neeldumine on valguse intensiivsuse vähenemine aines kiirgusenergia üleminekul teisteks energia- liikideks. Bouguer'i seadus väidab, et neeldumisel väheneb valguse intensiivsus aines eksponentsiaalselt I = I0 e- l kus I on valguse intensiivsus kaugusel l pinnast. I0 on pinnale langeva valguse intensiivsus ja - neeldumistegur (neeldumiskoefitsient). Aine neeldumistegur näitab naturaallogaritmilises skaalas, kui mitu korda väheneb valguse intensiivsus selle aine ühikulise paksusega kihi läbimisel. Aine neeldumistegur on 1 cm -1, kui selle aine 1 cm paksuse kihi läbimisel väheneb valguse intensiivsus arv e (2,7183) korda. 23 Aine värvuse määrab aine neeldumisspekter. Selle valguse värvus, mida aine ei neela vaid peegeldab,
tallis. Vastavad resonantssagedused määravad dispersioonikõvera n = n () kuju. Valguse neeldumine on valguse intensiivsuse vähenemine aines kiirgusenergia üleminekul teisteks energia- liikideks. Bouguer'i seadus väidab, et neeldumisel väheneb valguse intensiivsus aines eksponentsiaalselt I = I0 e- l kus I on valguse intensiivsus kaugusel l pinnast. I0 on pinnale langeva valguse intensiivsus ja - neeldumistegur (neeldumiskoefitsient). Aine neeldumistegur näitab naturaallogaritmilises skaalas, kui mitu korda väheneb valguse intensiivsus selle aine ühikulise paksusega kihi läbimisel. Aine neeldumistegur on 1 cm -1, kui selle aine 1 cm paksuse kihi läbimisel väheneb valguse intensiivsus arv e (2,7183) korda. Aine värvuse määrab aine neeldumisspekter. Selle valguse värvus, mida aine ei neela vaid peegeldab, hajutab või laseb läbi, ongi antud aine värvus.
annaabi.ee 
