1 I Sissejuhatus Eesti ajaloo historiograafiasse Historia – mineviku uurimine + grafo - kirjutama, kirjutan = ajaloo kirjutamine, kirjalik jutustus möödunust. Lähtudes sellest tähendusest nimetati minevikus ajalooteoste autoreid historiograafideks. Oli ametlik tiitel, amet. Sellega kaasnes riiklik stipendium ja au. Sõnal historiograafia on siiski mitmeid tähendusi: - Ajalookirjandus üldse. Tavakeeles kohtab kõige enam. - Analüüsiv kriitiline ülevaade ehk käsitlus ajalookirjandusest mingi valdkonna, maa või perioodi kohta (levinuim tähendus). - Ajalooteadmiste, ajaloomõtte, ajalooteadvuse (-kirjutuse) ajalugu tervikuna või mõnel üksikul maal. - Ajalooteaduse haru, mis uurib antud teadust (ajalookirjutust) ennast. 1. Historiograafia kui ülevaade ajalookirjandusest:
Eesti ajaloo historiograafia II loeng Balti-Saksa valgustuslik ajalookirjutis 18. sajandi keskpaik 19. sajandi algus. Rõhk harimisel, põhiliselt 18. sajandi mandri Euroopa. Sest rahulolematu feodaalkorraga, kodanluse esiletõus ja hariduse levik on eelduseks uue ideoloogia tekkele. Võimalik muuta maailma. Lähtub varasest ratsionalismist ja humanismist (inimese vabastamine teadmatusest, vabanemine vaimuvaldkonnas kiriku võimust. Valgustajate ideaal: iseseisev, kriitiliselt mõtlev inimene. Püüdlused ühiskonna teenistusse, teenida ühiskonda. Üleüldise hüve mõiste teke. ,,Ideed ja ühiskond" Balti valgustusliikumine. Balti provintsides vararatsionalism. Saksa pietismi katsed reformida sotsiaalset olustikku. Baltimaades ideede eripära, et lähtuvad poliitilistest oludest tugevalt. Vene tsentralismi taotlused kokkupõrkeks Balti autonoomiapüüdlustega (asehalduskord). Talurahvaküsimuse ümber käiv võitlus, pärisorjuse äärmuste terav arvustamine...
EESTI LÄHIAJALUGU 07.02.12 Allikad ja historiograafia Lähiajaloo uurimise organisatsioonile struktuur. Eesti NSV, väliseesti ja taasiseseisvunud EV. Eesti NSV. Nõukogude võimu esmaseks ülesandeks oli uue ajalookäsitluse väljatöötamine. Selleks oli tarvis ideoloogiliselt ustavat teadlaskonda ja institutsionaalset tuge. Selle üsna suure ülesande esialgu püüti ära kasutada olemasolevate teadusorg struktuuri ja NSV Liiduga koostöösse läinud ajaloolased. Kõige olulisem mees oli Hans Kruus, kes läks uue reziimiga kaasa juba 40. aastatel, oli juuni pöörde aktiivne osaline. Hans Kruus 1920-30ndatel rajaski sisuliselt rahvusliku ajalooteaduse, oli kõige olulisem figuur ka sõjaeelses EV- s. Järgnevalt sai temast kuni 1950nda aastani väga oluline figuur, mitte ainult teaduse maailmas, ta oli sõjajärgsel perioodil ka Eesti NSV maastikul väga oluline kuju. Selle kinnituseks ka see, et just temast sai 1944. sügisel Eesti NSV välisasjade rahvakomissar...
25-101) eeposes Punica kirjeldas Liviusele tuginedes II Puunia sõda. Lisaks võib eristada ka nn „väike eepos“, mida viljelesid hellenistlikel eeskujudel neoteerikud ning mille nimetus oli epüllion. Mütoloogilistest teemadest eelistati kangelaslike tegude ülevusele väikseid seiku ja suuri kirgi ning nende emotsionaalsest esitust. Näiteks , Catullus 64, Peleuse ja Thetise pulm, kus pulmavoodi katte kujutisest areneb edasi Theseuse ja Ariadne lugu. Historiograafia Historiograafias ehk ajalookirjanduses võib rõhutada viis liiki: 1. Vanimate rooma ajalooliste ülestähenduste mõju tõttu oli endiselt valdav annalistlik lähenemine (Annales) , kus sündmusi kirjeldati aastate kaupa, mitte sisuliste tervikutena. 2. 2. sajandi lõpuosas hakkati rohkem kirjutama monograafiad üksikuist lähiajaloolist sündmusist. Näiteks, Caesar kirjutas Märkmeid Gallia sõjast (Bellum Gallicum ) , kus kirjeldas sõjakäike
Arheoloogia jagunemine perioodide järgi: Esiaja arheoloogia keskaja arheoloogia uusaja arheoloogia klassikaline arheoloogia (antiiktsivilisatsioonide uurimine) Babüloonia kuningas Nabunaid. Worsaae, Perthes, Schliemann, Pitt-Rivers, Oscar Montelius – tüpoloogilise meetodi rajaja Childe – „neoliitiline revolutsioon“, arheoloogiateoreetik Binford, Clarke – uue arheoloogia rajajad tõlgendav arheoloogia – eri suundumuste ühendamiskatse leire – arheoloogiline luure 1) Kiviaeg a. paleoliitikum e vanem kiviaeg i. varapaleoliitikum 1. Olduvai kultuur (veerekiviriist, raienuga) 2. Acheuli kultuur (1,5 – 200 000 a tagasi) ii. keskpaleoliitikum 1. Moustier’i kultuur (Levallois’i tehnika – kivitagumine) iii. hilispaleoliitikum 1. Aurignaci kultuur 2. Gravette’i kultu...
mõjutas edasist teadust nii, et 19. sajandil muutusid tema ideed ajaloolise praktika kohta populaarseks ja hakkasid lääne historiograafias domineerima, ta ei uskunud, et üldised teooriad võiksid läbida aega ja ruumi. See eest arvas Thukydides, et ajalugu on ennustamiseks liiga irratsionaalne ja arvutamatu ning tema huvitus eelkõige inimese intelligentsusest, õnne ja vajalikkuse vahekorrast ning otsusevõimest. Teadus arenes tänu Thukydidesele sellisel viisil, et tema rajatud jutustav historiograafia kestis ajalookirjutustes 18.-19. sajandini. b) Valige alljärgnevatest üks paar ja võrrelge: ● Jean Mabillon ja Christian Jürgensen Thomsen ● Lorenzo Valla ja Augustus Pitt Rivers ● Friedrich Engels ja Gordon Childe ● Herodotos ja Edward Gibbon Herodotos (u. 484 eKr - u. 425 eKr) oli kreeka ajaloolane, kes käsitles keskseid ja poliitilisi sündmuseid, otsides ajalootõde ja püüdes erinevaid sündmuseid omavahel seostada. Teadusesse
Chartier vs White Roger Chartier analüüsib Hayden White'i raamatut "Metahistory. The Historical Imagination in Nineteenth-Century Europe" ning esitab White'le oma tekstiga mõned küsimused. White'i järgi näib ajaloolastel olevat voli oma äranägemist mööda vabalt valida, olgu siis teadlikult või mitte, ühe või teise tema poolt tuvastatud ajalookirjutusliku stiili vahel. Tropoloogilised prefiguratsioonid moodustavad nõnda võimalike vormide kogumi, mille seast ajaloolane saab vastavalt oma moraalsetele või ideoloogistele hoiakutele valiku teha. Chartieri esimene küsimus kerkib esile seoses valikuvabaduse toetava positsiooni ühitamisega strukturaallingvistikast laenatud keeleteooriaga. Siit Chartieri esimene küsimus White'ile: kas on võimalik ilma tõsise vasturääkivuseta ühendada Saussure'i-järgset lingvistikat ja ajaloolase kui loovkirjaniku vabadust. White oma vastuses Chartierile ei...
FLAJ. 01.137. Euroopa muinaskultuurid 3 AEP eksam: detsembri lõpp ja jaanuar 2014 Loengud: teisipäeviti 16.15 17.45 Jakobi 2 - 228 Lektor Ain Mäesalu Vastuvõtt: kolmapäeviti kell 10-11 Jakobi 2 - 204 (arheoloogia õppetool) [email protected] Aineprogramm 1. Muinaskultuuride allikad, historiograafia, uurimistöö metoodika ja dateerimismeetodid. 2. Esimesed hominiidid. Euroopa asustamine. Neandertallane ja nüüdisinimene. Tähtsamad paleoliitilised kultuurid. Paleoliitiline kunst. Jääaegade mõju inimasustuse levikule. Põhjapoolse Euroopa asustamine. Kunda kultuur. Küttide, kalastajate ja korilaste ühiskonnad. Üleminek viljelusmajandusele. Viljelusmajanduslikud kultuurid Euroopas. Neoliitilised kultuurid Läänemeremaades.
hierarhiaid. Nagu juba öeldud sai, nimetati gildide ja vennaskondade raames peetud ilmalikke pidustusi jootudeks(drunke). See oli ligi kahenädalane keeruka programmiga pidutsükkel, kus bankettide kõrval olid olulisteks tegevusteks siseruumides ja tänavatel tantsimine, paraadid, piigivõitlused ja muud meelelahutused. Autor teeb sissejuhatuses lugejale selgeks oma uurimuse ülesehituse ning tutvustab terminoloogiat. Järgneb historiograafia ja allikate tutvustamine. Saame ülevaate pidustuste uurimisajaloost nii Lääne-Euroopas kui Eestis ja Lätis, eriti baltisakslaste suurt tööd allikate publitseerimise alal. Kõige üksikasjalikumat infot ühe või teise pidustuse kohta pakuvad korralduste kogumikud. Teine suurem allikate grupp koosneb rae, gildide ja vennaskondade arveraamatutest. Lisaks neile kahele allikagrupile on veel jutustavad allikad(Balthasar Russowi Liivimaa kroonika) ning ka esemelised allikad.
Selle mahasurumiseks rakendasid Juliuste-Claudiuste dünastia keisrid terrorit 13. Paulus – esimene Rooma piiskop (3 – 67 m.a.j) Platon – vanakreeka filosoof (5-4 saj.) Perikles – Ateena kõige edukam juht, ta kindlustas lõplikult demokraatia võidu polises (495 – 429 eKr) Homeros- oli vanakreeka pime laulik, keda peetakse kahe kuulsa eepose autoriks. (8. sajandil eKr) Herodotos- oli kreeka ajaloolane. Historiograafia tegelik alustaja (484 eKr –425 eKr) Sokrates - oli vanakreeka filosoof. (469–399 eKr) Constantinus Suur-Rooma keiser, kes legaliseeris ristiusu (272-337) Jeesus – oli juudi judaistlik rändjutlustaja, religioosne õpetaja ja ravitseja (6-4 e.m.a) Romulus- Ta moodustas suursugusematest linlastest Senati, Rooma linna asutaja (771 eKr- 716 eKr) Aristoteles-loogika rajaja (384-322 e.Kr)
Kertu Mölder AÜSR1 E-mail: [email protected] Loetud tekst: Max Weber ,,Võimu ja religiooni sotsioloogiast" Usk millesegi või kellesegi on võimas jõud. Antud tekst räägib religioosetest mõjudest ühiskonnale. Kõige selle maagilise tegevuse eesmärk oli majanduslik. Kõrgel kohal olid maagilised tegutsejad, kes aitasid teisi inimesi enda võimetega. Tekkis rangelt naturalistlik kujutlus, mis püsis visalt rahvalikus religioonis. Suuresti usutakse ka vaimudesse need on olendid, kes on olemas aga ei ole ka, usutakse, et kui vaim siseneb olendisse annab see mingisuguse mõjuvõimu. Usutakse, et ainult erilised inimesed saavad vaimudeks. Nõid on karismaatiline inimene, kes kasutab ekstaasi mõju, et orgiat korraldada. Orgia tekitamiseks on vaja alkohoolseid jooke, tubakat, muusikat. Jumal võib eksisteerida mingi konkreetse juhtumi jaoks, kindlasti mitte kindlal kujul. Üleloomulike jõude moodustavad usulise tegevuse valdkonnad. Hing ei o...
system which benefits the strong and yet provides means of living for those are not as capable." Perhaps serfdom truly was slavery, but what is the difference between the terms "serfdom" and "pärisorjus"? How should we view those German and Russian histories that look condescendingly on Estonians now that they have learned to read and run a nation, which some thought they could not do? 2 Tiit Rosenberg, Vene balti ajaloo historiograafia XIX sajandi II poolel ja XX sajandi algul," 1-2. It is apparent that partiality has leaked into much historical writing over the centuries. Does that nullify the histories? Siobhan Kattago has advocated for pluralism in politics and historical interpretation. She wrote that mankind must recognize, tolerate, and even respect different understandings of history. We must find points of common interest, yet respect cultural differences
Referaat Muinasusund Eesti hõimude ristiusustamise (13. sajandil) eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Totemismile on vähe viiteid, kuigi kaugemate sugulasrahvaste juures arvatakse sellest olevat jälgi niinimetatud karupeiete rituaali näol. Keerukat jumalate panteoni polnud, usuti loodushingedesse, kes elasid metsas, puudes, allikates ja mujal. Neile toodi arvatavasti ohvreid; tänini on säilinud komme visata allikasse hõberaha või siduda suure põlispuu külge värvilisi linte. Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres...
13,36 m kõrge, kõige suurem kuppelhaudadest. 18. Olympos Mägede grupp, koosneb 9 mäest. 4 on kõrgemad. Kõige kõrgem on Panteon (2917m) järgmine on Kroon või Troon (2909m). Tessaalias udude müstika. 19. Herodotos Elas u. 484425 e.Kr. Pärit Halikarnassosest. Kreeka ajaloo isa. 455. ja 444 a. vahel tegi ta pikki reise. Tutvus Periklese ja Sophoklesega. Kirjutas "Historia". See on muusade arvu järgi jaotatud 9 raamakuks. Tänapäeva ajaloouurijad peavad Herodotost kreeka historiograafia tegelikuks alustajaks. 20. Kreeka templi rekonstruktsioon sima-katuse renn karniis triglüüfid metoobid arhitraav kapiteel mutillid e mutulid gutad e gutid frontoon tümpanon antefiksid akroteerid antamblemaan kannelüürid abakus ehhiin 21. Ateena Dionysose teater Ehitis, mis on järele jäänud, pärineb 4. sajandist. Teater oli varasem. Mahtuvus 17000 inimest.
sajandil Balti provintsides üsna levinud. Ajalooalased artiklid ja uurimused Suure osa Hupeli ajakirjast võtavad enda alla ajalooalased artiklid ja uurimused. Esindatud on mõlemad 18. sajandi Balti ajalookirjutuses eksisteerinud suunad, erudiitlik-antikvaarne ja valgustuslik suund. Siisiki pärineb valdav osa ajalooartiklitest tema kaastööliste sulest; Hupel ise piirdus peamiselt toimetaja ja väljaandja rolliga. Hupeli ajakrijas avaldati arvukalt allikapublikatsioone. Antikvaarse historiograafia alla võib liigitada õpetlasi ja literate käsitleva biograafiliste artiklite seeria. Vähesel määral on Hupeli ajakirjas esindatud modern valgustuslik ajalookirjutus. Hupeli ajakirjas kohtab esimesi arheoloogilisi artikleid. Ajakirja kirjanduslik-meelelahutuslik funktsioon Hupeli taotlusekd oli tõsisesisuline üldteaduslik ja valgustuslik ajakiri, mistõttu ta loobus peaaegu täielikult meelelahutusliku ja ilukirjandusliku lektüüri avaldamisest. Siiski avaldas ta
1. Kirjanduse klassikalise mõiste kujunemine Techne- oskus, meisterlikkus Tänapäeva postmodernistlik kultuur on urbanistlik Tehnoloogia areng- kaob autorlus dehumaniseerimine "Kirjanduse" etümoloogia Euroopa keeltes: lad. littertra Tähestik Grammatika Kirjalik tekst Haritus, õpetatus "Kirjanduse" mõiste ajalooline kujunemine Kirjavara (Schrifttum, ) Ilukirjandus (belles-lettres), 17-18. saj Fiction (fiktsioon: vale, väljamõeldis; ilukirjanduslik proosateos; narratiiv) / nonfiction Nonfiction (mittefiktsioon) Emmanuel Carrcre "L'Adversaire" (2000), eesti k. "Vaenlane" (2002) Jean-Claude Romand Kirjanduse määratlused Neoplatonlik esteetika- kunst kui ülev ja kaunis Formalism, strukturalism- kirjandusliku teksti poeetiline funktsioon Funktsionaalne määratlus (J. Mukaovski) Kunst on see, mida kunstiks peetakse (iga nähtus või ese võib saada esteetilise funktsiooni kandjaks) Kirjanduse funktsioonid Hedonistlik- kumsti võime naudingut pa...
a pärslaste peajumal, muinasiraani usundi (zoroastrismi) taevajumal. Zarathustra prohvet; Zoroastrism vanairaani usund varaseim teadaolev dualistlik ja maailmalõpust kõnelev usund pärineb tema õpetusel , pani aluse zoroastrismi püha raamatu Avestale. 11) Kreeka ajaloo allikad Herodotos kreeka ajaloolane Säilinud on Herodotose joonia murdes kirjutatud "Historia" ("Ajalugu") änapäeva ajaloouurijad peavad Herodotost kreeka historiograafia (refereeriva käsitluse) tegelikuks alustajaks Thukydides Vana-Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim ajaloolane, kelle elutööks oli "Peloponnesose sõja ajaloo" kirjutamine. Ateena aristokraat, kullakaevanduste omanik Traakias Xenophon vanakreeka ajaloolane ja kirjanik. Sokratese õpilane, kirjutas "Hellenika" ("Kreeka ajalugu") ; sõdis Korintose sõjas Sparta poolel
Kuna lähiajalugu on lühike, siis sinna ei mahu mõnikord isegi aastakümnete pikkused liigendused. Tuleb kasutada „piiripeenraid“. Need võivad olla aastatepikkused ega tarvitse elualade järgi tehtud periodiseeringutes kokku langeda. See tähendab, et üldperiodiseeringus kasutatud tsesuurid ajajärkude vahel ei tarvitse olla lõigatud kokku sirgjooneliselt, vaid võivad olla erinevad, nagu murtud. Nii, et tegemist pole kindla piiriga, vaid ajavahemikuga. Allikad ja historiograafia. (EA VI, 230–237, Tannberg 2013) [L+I] Lähiajaloo uurimise organisatsiooniline struktuur: olulisemad uurimiskeskused, ajalooteaduse sovetiseerimine ja sellest lahtirakendamine. Eesti NSV-s: uue ajalookäsitluse väljatöötamine. Režiim vajas ideoloogiliselt ustavat teadlaskonda ja institutsionaalset tuge. Sõjajärgsel perioodil (algas tegelikult 1944 aasta sügisel) püüti nõukogude võimu poolt ära kasutada
maatuid/töötuid oli palju. Leiva eest töötajad tegid paremat tööd kui pärisorjad, kes oma päevi täis tegid. Hakati eelistama kvaliteetsemat tööd, see odavam ka kui pärisori, kes tegi lohakalt ja kellele vaja järelvalvet palgata. Tradistioonilised kiriklikud mõisad hakkasid 14. sajandi algul minema palgatööle. 14. sajandi algul pärisorje, kes tegid teotööd u 16-20%. 22.Millal algas ja kadus pärisorjus Inglismaal ja Prantsusmaal? Inglismaal pärisorjuse vanem historiograafia. Üldine piir 1180.aastad, tänapäeval Inglismaal 12. sajandi lõpu teooria mittehaakumist. 1180-1190. aastad oli demograaf depressiooni aeg, arvati et ju see tekkis kui mõisates oli vähe töökäsi ja neid taheti paigale kinnitada. Anglosaksi perioodist pole eriti allikaid pärisorjuse kohta. Näitavad, et orjus olnud aga maavaldajad enam hakanud püüdma talupoegi oma maade külge kinnitada 11. sajandi alguses. Sunnismaiste talupoegade puhul tegemist juba 11
Königseer lahkus ajal, mil teda taheti kutsuda ülemkonsistooriumi ette ja nõnda pääses ta raskemast kimbutamisest. Hiljem töötas Saksamaal ning oma elulõpul Gröönimaal. 8 Ilmalik ja kiriklik Eesti talurahva maailmavaates XIX sajandil Kristluse tähenduse määratlemisel eestlaste ajaloos on keskne küsimus loomulikult see, kuivõrd rahvas üldse tule ja mõõgaga toodud ning teadagi võõrfeodaalide huve kaitsva ristiusu omaks võttis. Eesti historiograafia avalik arvamus on üldiselt kaldunud seisukoha poole, et ristiusk oli orjastajatele ja rõhujatele üksnes silt ja et eestlased ei kujunenud kunagi ,,tõeliselt" kristianiseeritud rahvaks. Eestlaste ristimine oli kõigest väline, see ei toonud kaasa mingit kristianiseerumist, vaid üksnes tunde, et vabadus on kaotatud ja tuleb hakata kandma rasket iket. Muinasusundi säilitamine oli üks talurahva vastupanu vorme feodaalidele. Eesti talurahvas ei
Eestlaste muistne vabadusvõitlus Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli tänapäeva Eesti territooriumil toimunud vastastikuste sõjakäikude seeria peamiselt erinevate eesti hõimude ja neid allutada püüdnud Saksa, Taani ja Rootsi ristisõdijate ning Vene vürstiriikide vahel, mida tavaliselt dateeritakse aastatega 1206 või 1208–1227. Eestlaste muistset vabadusvõitlust loetakse osade uurijate poolt Liivimaa ristisõdade (1180.–1290. aastad) ja laiemalt ka Põhjala ristisõdade osaks. Peamiseks ja asendamatuks allikaks vabadusvõitluse kohta on Henriku Liivimaa kroonika, kust pärinevad ka vabadusvõitluse piirdaatumid. Toetavat materjali leiab ka vene letopissides ja Taani-Rootsi kroonikates, kuid keeleoskuse vähesuse tõttu ei suuda praegused ajaloolased neid materjale piisava tõhususega kasutada. Seetõttu seisneb muistse vabadusvõitluse historiograafia peamiselt üheainsa allika hinnangulisel ("orjastamine"...
andis talle võimaluse olla tunnistajaks mitmele ajaloolisele olukorrale. Pärast NSV Liidu okupatsiooni pidi Ullo tegema oma karjääris suure tagasi hüppe, sest ülejäänud aastad oma elus töötas ta lihttöölisena. 2. Sõnasta romaani peamõte (tõmba joon alla) ja kirjuta sellest lähtuvalt 60- 100sõnaline selgitus. Romaani peamõte oli Ullo eluloo edasiandmine ja tema seos Eesti Vabariigi kujundamisel. Nagu autor raamatu alguses ütles, et Ullo oli oma historiograafia poolest vägagi huvitav inimene ning seetõttu vajab ta rohkem käsitlust. Minu jaoks oli juba huvitav lugeda seda kui andekas Ullo oli. Noorena ta oskas juba suurepäraselt rääkida saksa ja prantsuse keelt, tal oli väga hea mälu ning vabal ajal meeldis talle luuletusi lugeda. Kuid kõige suuremat rolli mängis hoopis see, et Ullol oli võimalus olla mitme ajaloolise hetke tunnistajaks (Teise maailmasõja aegses Eestis). Näiteks:
Paiaan oli Apollonile pühendatud laul (kitara saatel), ditüramb oli Dionysosele pühendatud (aulose saatel, näeb välja nagu kaks flööti). 33. Mis on epiniikionid? Nimeta mõni autor, kes on neid kirjutanud. Epiniikionid on võidulaulud. Autoreid: Pindaros, Bakchylides. 34. Iseloomusta Herodotosele eelnenud ajalookirjutust. 6. saj eKr tekkis Joonias proosakirjandus (teaduslik ja filosoofiline proosa; jutustav proosa, sh reisikirjeldused, historiograafia, rahvajutud; retoorika). Logograafid, varased "ajalookirjutuse-eelsed" ajalookirjutajad. Kohalikud kroonikad, linnade asutamislood, valitsevate perekondade geneaoloogiad, üksikute hõimude tavad ja kombed. 35. Kes olid logograafid? Varased "ajalookirjutuse-eelsed" ajalookirjutajad. Sõna tähendab jutuvestjat. Kohalikud kroonikad, linnade asutamislood, valitsevate perekondade geneaoloogiad, üksikute hõimude tavad ja kombed.
1944-45/49 Kehtestumisaastad 1945/49-50.-te keskpaik- Klassikaline stalinism 1950.-te keskpaik-1968- Lootuseaastad 1968-86 Tumeda tuleviku aastad 1987-91 Vaimse vabanemise aeg Lähiajaloo piirid: Mart Laar pakub, et alguse võiks lükata 1816/19 aastatesse, sest siis algas vaikselt ärkamisaeg, enamik arvab, et ikka hilisemast ajast. Või alates I maailmasõja lõpust (EV loomine). Sobivad ka 1939/1940 või II MS lõpp 1944/1945. Tannberg nõustub viimase daatumiga. ALLIKAD JA HISTORIOGRAAFIA: (EA VI, 230237, Tannberg 2013) [L+I] Lähiajaloo uurimise organisatsiooniline struktuur: olulisemad uurimiskeskused, ajalooteaduse sovetiseerimine ja sellest lahtirakendamine: Jaguneb kolmeks: Eesti NSV, Välis-Eesti ja Taasiseseisvunud Eesti Vabariik. Hans Kruus pani aluse eesti rahvusajaloole. Eesti poliitik ja ajaloolane, tegeles 19. saj eesti rahuvsliku liikumise uurimisega. Aktiivne eriala seltsides, 30ndatel temast saab Tartu Ülikooli professor.
Rõhutas katarsist (kr. puhastus; kehaline ja vaimne tervis põhineb kõigi inimkeha osade ja inimesse kätketud jõudude harmoonial). Riigiõpetuses rõhutas pooldas niisugust riigivormi, mis ei luba võimu kasutada 37 omakasupüüdlikul eesmärgil, vaid milles riigivõim teenib kogu ühiskonda. Sellisteks pidas monarhiat, aristokraatiat ja demokraatiat. 48. Kreeka historiograafia V saj.: Herodotos, Thukydides, Xenophon Herodotos (485- 425 e. Kr.) Esimene kunstipärase historiograafia esindaja, juba antiikajal "ajaloo isa". Sündis Halikarnassoses. Rändas palju ringi, kaua aega elas Ateenas, kus liitus Periklese ringiga ja oli Sophoklese sõber. Oma teosele andis ta nimeks "Historia". Hiljem sai see nimeks "Muusad" ja jaotati 9 raamatuks vastavalt muusade arvule. Kogu ainestiku koondab ta Kreeka-Pärsia sõdade ümber
Eesti keskaeg Historiograafia Liivimaa ajaloo uurimine sai alguse 18. sajandil, sügavamalt 19saj baltisakslaste poolt. 19saj lähtusid nad poliitilisest ajaloost: oli ajajärk, mil saksa tegelased tulid domineerima, kuni keskaegse Liivimaa lagunemiseni. Nimetati seda Liivimaa iseseisvuse ajaks. Kui hakkasid uurima Eesti-Läti uurijad nimetati seda lihtsalt Eesti keskajaks. Samas ka 1227 ei lõppenud tegevus vaid Henriku kroonika. Võiks viia algusperioodi isegi ettepoole. Nagu polnud keskaega, polnud Eestit. Liivimaa moodustas terviku, eraldi käsitlus mõttetu. Käibel nimi Alt- Livland, et eristada hilisemast kubermangust, seepärast võib tegelikult selle Vana ära jätta. Liivimaa tähendus esialgu liivlaste asuala, vallutuste laienedes laienes ka nimi. Baltisaksad uurisid peamiselt niisiis poliitilist ajalugu. Eesti-Läti rõhutas selle käsitluse ühekülgsust – ei arvesta rahvusi. Sellest tundsid saksad veidi solvumist ning 1930. aastail vastup...
(jutustav eleegia, epigramm, epüllion). Theokritos- See uus, mida hellenistlik kirjandus oli endaga kaasa toonud- tundeline loodusetaju, armuigatsus,huvi intiimse ja argipäevase, olustikudetailide ja ,,väikeste inimeste" vastu kajastub T. loomingus. Lõi idülli, tähtsus bukoolikal (karjuseluule). Looming on jätnud jälgi kogu järgneva ajajärgu Euroopa luulele. 21. Milliseid vanakreeka ajalookirjanikke teate? Millest nad kirjutasid ja mis iseloomustab nende loomingut? Herodotos- esimene historiograafia looja. ,,Ajaloo isa". Viibis Kreeka linnades, Egiptuses, Pärsias, Babüloonias, Foiniikias, Sküütias. Teos ,,Historia". Palju andmeid Kreeka-Pärsia sõdade kohta, koondab selle ümber tohutu andmestiku. Selle teema raamistikku paigutatakse jutustusi eri maadest ja rahvastest, sedamööda, kuidas nad ilmuvad jutustaja vaateväljale. Herodotos ei kahtle jumalate olemasolus ja võimus, usub unenägudesse, oraakleisse, jumalate kättemaksu. Herodotos on kergeusklik, loomingus folkloori,
Maailmakirjanduse lühiülevaade Antiikkirjandus Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus 1000 eKr 500 pKr. Euroopa hilisem kirjandus on tugevalt antiigist mõjutatud, kuna seda nähti ideaali, eeskujuna. Eestit mõjutas antiik kirjanduse osas, eriti Kristjan Jaak Petersoni ja 20. saj alguse luulet. Arhailine periood (8.5. saj eKr): eepika ja lüürika Homeros, Hesiodos, Tyrtaios, Archilochos, Solon, Theognis, Alkaios, Sappho, Simonides, Pindaros Vanim iseseisev kirjandus, kuna ei põhinenud ühelgi varasemal kirjandusel. Suuresti mõjutasid arhailist kirjandust mütoloogia ja folkloor. Kreeka kirjanduse säilimise seisukohalt on oluline Bütsantsi kultuur ning kloostrid. Euroopasse jõudis kreeka kirjandus renessansi ajal suuresti tõlgete kaudu. Kreeka keelt oskasid keskajal vähesed. Olulisemad zanrid olid eepos ja luule. Eeposi kanti algul üle suuliselt (aoidid, rapsoodid). Säilinud eeposed pole pärit 8. ja 7. saj eKr, mil nende autorid elasid nee...
Eestlaste poliitilise ärkamise aeg 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 1896 Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson. 19. saj lõpul ja 20. saj algul oli poliitika tegemine siiski üsna arglik. Rahvamassid jäid poliitikast kõrvale. Pöördepunktiks sai 1905. aasta revolutsioon. Sel aastal läksid poliitilised ideed kõige laiematesse rahvamassidesse, väga kiiresti, järsult, jõuliselt. Demokraatia, vabariikliku riigikorra ja autonoomia soovimise juured olid jõudnud tänu sellele rahva teadvusse. Poliitilise ärkamise aeg lõppes tõenäoliselt 1917. a veebruarirevolutsooniga. I üleminekuperiood 1917-1920-21 omariikluse rajamise aastad 1917 varakevad eestlaste peamised asualad ühendati rahvuskubermanguks, sellele anti laialdased omavalitsuslikud õigused. Kuni sügiseni jäi Eesti Kubermang siiski Vene impeeriumi...
katastroof oli ka Rootsis-Soomes, kuhu Baltikumi vilja eksporditi · Hinnanguliselt suri viiendik Eesti rahvastikust: - U 75 000 · Näljaaastad nõrgendasid oluliselt Suur-Rootsit Põhjasõja eelõhtul Rootsi aja historiograafia I perioodi põhjalik teaduslik uurimine algas Eestis 1920-30ndatel(A. R. Cederbergi eestvedamisel): - I korda uuriti sündmusi ka maarahva vaatenurgast: talurahvaajalugu ja haridus- ja kirjandusajalugu ja demograafiat ning majandusajalugu üldisemalt(nt Arnold Soom) · Perioodi on uurinud 19. 20
tagasi ei vaata, kui tüdruk allmaailmast väljas on. Kui Orpheus oli välja astunud, vaatas ta kohe tagasi, kuid Eurydike polnud veel maa peale jõudnud ning pidi seetõttu allmaailma jäämagi. Orpheust talle järele ei lubatud. Mees eksles Traakia metsades, kuni menaadid ta tapsid, tükkideks rebisid ja jõkke viskasid. Pea maeti muusate poolt Lesbose saarele, ülejäänud keha Olümpose mäejalamile. 11. Historiograafia - teatava perioodi või probleemi ajalugu käsitlevad teosed, ajalookirjandus Herodotos – elas 5.sajandil Kreekas, rikas poliitik, oli sunnitud lahkuma, rändas. Ajaloo isa, pani kirja Kreeka-Pärsia sõdade ajaloo. Kirjutas teose ”Historia” (”Uurimus”). Pole tervenisti realistlik, kuna jutustavas laadis. Ta alustas juba Trooja sõjast ja Pärsia riigi tekkest, on mütoloogiline ja novellistlik. Hiljem jaotati see teos 9saks ”Muusaks” (iga raamat sai ühe muusa nime)
tegevuseks. Näiteks Tacitus. . . Bernheim kahtleb, kas need 2 esimest astet oma uurimismeetoditega on ikka teaduslikud. geneetiline ajalookirjutus — teadmisi saadakse nähtuste tekkest, kuidas arenes ja mida kujutas. Nähtust uuritakse selles keskkonnas, kus sünd- mused toimusid. Bernheim väidab, et üleminek sellele lähenemisele toimus 18.-19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka uurimismeeto- did. Historiograafia teke on seotud rea kontseptsioonidega. . . Kõigis neis ise- loomustatakse ajalookirjutust peamiselt kahe tunnuse järgi — eesmärk ja meetod. Enne edasiminekut teeme ühe põike — Hiina ajaloo uurija Nikolai Kon- rad kirjutas raamatu pealkirjaga “Ajaloo mõte”. Konrad ise on etniliselt kaht- last päritolu, tema kohta võiks ütelda. . . venesakslane. Konradil on üks ar- tikkel Hiina ajaloolasest Sima Qian’st. Puudub vahe minevikust teatamise,
reguleerivatest häälitsustest. Töölaulust arenes tavandilaul, kus kujutati miimiliselt inimese tööd-tegevust ja ühiskondliku elu hetki. Viljeldi kalendaarseid tavandilaule, millega tähistati looduse pöördepunkte, nt kevade algus. · Keskaja kirjanduse varasele arengule avaldas katoliku kirik suurt mõju: palju algperioodi teoseid kiriklikku päritolu. Kiriku rüpes tekkis kultuslik draama. Varane historiograafia ja didaktiline kirjandus järgisid ladinakeelse kloostrikirjanduse eeskuju. · Antiigil oli otsene mõju kirjandusele, nt varases rüütlilüürikas on Ovidiuse mõjud; rüütliromaanide ja jutustuste eelastmeks kujunesid Vergiliuse ,,Aeneise" töötlused ja Makedoonia Aleksandri legendid. 5.13.saj tekkisid paralleelselt ja eraldiseisvatena rahva-, rüütli- ja vaimulik kirjandus neid segab linnade tõus 12.saj paiku,
hägustunud. Kriitika meediastumine on muutnud selle tavaliseks, ebakonfliktseks ja ebaprominentseks. Kriitika võib olla tekstikeskne (kirjandusteaduslik) või vahend ideoloogiliste teooriate propageerimiseks. Kirjandusteaduse abiharud: · Bibliograafia. 1) jooksev b. fikseerib kõiki ilmuvaid tekste, 2) retrospektiivne b. tegeleb teatud ajavahemikul ilmunud tekstidega, 3) täielikud ja valitud b.-d, 4) personaalia (autorib.), 5) teadusharude ja muud b.-d · Historiograafia. Teadusharu ajalugu · Tekstoloogia (tekstiloomelugu) ja paleograafia (käsikirjade uurimine) · Heuristika. Arhiiviotsingu meetodid. Uurimisprobleemi lahendamine otsingu tegemise viisid ja meetodid · Võrdlev kirjandusteadus ehk komparativistika. 3 4. Kirjanduse sotsioloogia a) retseptsiooni uurimine. Kirjanduse ja kunsti vastuvõtmise uurimine. Teoreetilise
võtta kätte K.E.v. Baeri doktoritöö eestinduse (Eestlaste endeemilistest haigustest, Loomingu Raamatukogu, nr. 33, 1976). Huvitav lugemispala on 1976. a ilmunud P. E. Wilde Lühhike Õppetus faksiimileväljaandena. Samuti on viimasel ajal kirjastus Ilmamaa oma Eesti Mõtteloo sarjas taasavaldanud mh ka meedikute kunagi kirjutatut (J. Luiga näiteks), väljaspool antud sarja on Ilmamaalt ilmunud ka K. Koniku kirjutiste taastrükk. 27 Historiograafia käesoleva mõiste levinuim tõlgendus, mida ka siinkohal silmas peetakse, on mingi piirkonna, valdkonna vms kohta kirjutatud ajalooliste tööde ülevaade (,,ajalookirjutamise ajalugu"). 49 Lisaks on erineva tasemega, erineva suunitlusega ja erineva metoodilise lähenemisega avaldatud hulk lõhemaid artikleid meditsiiniloo vallast. Kogumik, millest neid sageli leiab, on Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi
Ta on Periklese-aegne kreeka ajaloolane, keda nimetatakse ajaloo isaks, pööras tähelepanu ka hilisemale ajaloole ja hakkas seda üles kirjutama. Tema raamat ``Historia`` jutustab Kreeka-Pärsia sõdadest, kuid selles on põhjalikult juttu ka kreeklaste ja pärslaste varasemast ajaloost. Herodotos on esimene kunstipärase historiograafia esindaja, kelle teos on säilinud tervikuna tänapäevani. Herodotos käsitles sündmusi, mis olid kesksed, poliitiliselt tähtsad ning endal läbi elatud. Ta otsis ajalootõde ja püüdis ajaloosündmusi omavahel seostada; pragmaatilise põhjalikkuse algetega kaasnes veendumus, et ajaloo kulgu mõjutavad usund ja kõlbelisus. http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Historiograafia.htm Hieronymus - oli
Programm koostatud toonase kontserdi kavas olnud paladest. 6 SISUKORD LÜHENDID...................................................................................................................................................................... 9 1. SISSEJUHATUS .......................................................................................................................................................10 1.1. Historiograafia ja allikad ................................................................................................................................... 12 1.2. Eesmärgid ja ülesanded ...................................................................................................................................... 15 1.3. Metoodika ja ülesehitus ...................................................................................................................................... 15 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
