Antiikkirjanduse kordamine eksamiks (3)

Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused.
1. Mis on antiikkirjandus ? Millisesse ajavahemikku see langeb? Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kust olid pärit rooma kirjanikud ?
* Antiik kirjanudse all mõeldakse vanakreeka ja vanarooma kirjandust, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused u (I aastatuhande algusest) 8. saj eKr – 5. saj pKr. Rooma kirjandus alates III saj eKr.
* Vanakreeka kirjandus loodi Põhja- ja Kesk-Kreekas, Peloponnesose saarel, Kreetal – Balkani poolsaarel; Väike- Aasia läänerannikul ja seal lähedal asuvatel saartel, Joonias kujunes välja kreeka kirjandus.
* Rooma kirjandus on pärit Roomast , selle tõeline rajaja oli kreeklane Livius Andronicus – kohandas ladina keelde kreeka tragöödiad ja komöödiad ning Homerose eeposed . Tekkis 3. saj eKr.
* Rooma kirjanikud olid pärit Kreekast , Roomast, Põhja-Italias, Aafrikast (orjana)
2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa kirjanduse hulgas iseäralik? Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduses?
* Vanakreeka kirjandus on Euroopa kirjanduses kõige vanem ja arenes täiesti iseseisvalt, ilma teiste kirjanduste kogemustele toetumata.
* Rooma kirjanduse võttis üle kreeka kirjandusest pärit žanrid, ainestiku, stiili; kreeka kirjandust tõlgiti ladina keelde. Rooma kirjandus lähtus kreeka eeskujudest.
* Rooma kirjandus oli vahelüliks kreeka kirjanduse ja teiste Euroopa uute kirjanduste vahel. Rooma kirjandusel oli tähtis roll antiigipärandi edasiandmisel hilisemasse aega, mil ladina keel oli jätkuvalt kasutusel, kreeka keelt ja kirjandust aga hakkas uus-euroopa teadvustama alles renessansist (14. – 16. saj) peale.
3. Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks? Kas oskate žanriti tuua näiteid murrete kasutamise kohta?
Kirjanduskeelteks said järgmised dialektid:
aioolia dialekt , mida kõneldi Balkani ps kirdeosa maakonnas Tessaalias, XI saj teisel poolel eKr kandus ka Väike-Aasia lääneranniku põhjapoolsesse ossa , sh Lesbose saarele;
joonia dialekt, mis Balkani ps idaosast levis paljudele Egeuse mere saartele ja Väike-Aasia ranniku lõunapoolsetele aladele ;
dooria dialekt, mida kõneldi suuremal osal Peloponnesose ps, Kreetal, mõnel Egeuse mere saarel ning ka paljudes kreeklaste kolooniatest Põhja-Aafrikas, Sitsiilias ja Lõuna-Itaalia rannikul; koori osa tavaliselt dooria dialektis.
atika dialekt Atika maakonnas, mille keskuseks oli Ateena ;
Aioolia – Homerose eeposed aioolia-joonia segamurre; monoodilises lüürikas – Archilochos, Solon , Sappho , Alkaios jt
Joonia – Homerose eeposed; didaktilises e õpetlikus eeposes - Hesiodos ; Herodotose „ Historia “ , monoodiline lüürika – Anakreon
Atika – proosakirjanduses, komöödia
Dooria – koorilüürika, koori osa tragöödias
4. Kuidas on Kreeta -Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjanduse kujunemist?
Juba II aastatuhande esimesel poolel oli Kreetal rikkalik materiaalne kultuur, kõrgesti arenenud kunst ja kirjaoskus . Lineaar kiri A, mille põhjal kreeklased lõid lineaarkirja B (dešifreeritu). Sellest ajast pärit tekstid sisaldavad jumala- ja isikunimesid, mida kasutasid kreeka kirjanikud. Kreeta-Mükeene kultuuril oli suur mõju mütoloogia lõplikus kujunemises. Tähtsamate müütide tegevuskohad on mükeene kultuuri keskused, sealt pärinevad kangelaseeposte motiivid, müüdid. See ajajärk on olnud ka heroiliste muistendite ajalooliseks baasiks. Mükeene ajast on pärit ka heksameetri värsimõõt.
5.
* Homerose eeposed. Milline on eepose „ Ilias ” peateema ja kompositsioon ?
* Milline on eepose „Odüsseia” peateema ja kompositsioon?
* Millest oli juttu Teie loetud Homerose eeposte lauludes?
Mõlemad eeposed keskenduvad ühele tegevusliinile, on kompositsioonilt keerukamad, kui teised tolle aja eeposed ning kajastavad sündmusi seoses Trooja sõjaga, kummaski teoses on kaks tasandit jumalik ja inimlik ning sarnane on ka see, et laialdast ainestikku on kajastatud lühikese aja jooksul
* „Iliase“ peateemaks on Achilleuse vihavimm. Kõik saab alguse Agamemnoni keeldumisest tagastada Apolloni preestri tütart, mille tulemusena saadab Apollon kreeklaste leeri laastava katku ning lõpuks on Agamemnon sunnitud järele andma, kuid hüvituseks nõuab ta Achilleuselt tema sõjasaagi. Achilleuse au on riivatud ning ta solvub ning keeldub sõjast osa võtmast. Achilleuse ema Thetis palub Zeusil seni kreeklastel sõjas mitte edu saavutada, kui ta pojale on solvangu eest tasutud. Achilleuse tegevusettus viib selleni, et tema südamesõber Patroklos läheb sõtta kreeklastele appi ning sureb . See on Achilleusele liikumapanevaks jõuks – ta on kurb ja reavunud sõbra surma üle ning tahab kätte maksta. Teose kulminatsioon saabubki, 22. laulus , kui Achilleus tapab Hektori. Kompositsioon on ajalises järjestuses, algab Trooja sõja 10. aastal, kajastab 49-50 päeva, tõusvas pinges viib tegevustik Agamemnoni ja Achilleuse tülist Hektori surmani, vihjates Trooja edasisele saatusele .
* „Odüsseia“ kajastab aega pärast Trooja sõda, täpsemalt Odüsseuse koduteed. Tegevus on suunatud ühele lõpptulemusele s.o Odysseuse kojujõudmine truu naise Penelope juurde. Kompositsioonilt on „O“ keerukam, sest algab sündmuste keskel ning eelnevatest sündmustest saab lugeja teada alles loo käigus, Odysseuse jutustuse käigus kuningas Alkinoose juures peol. Sarnane „I“ on see, et kajastatud on taaskord lühikest aega 40 p, osavalt on teosesse vahele pikitud Odysseuse jutustus tema rännakutest ja katsumustest Trooja langusest möödunud kümne aasta jooksul, sama eesmärk on ka Telemachose külaskäikudel rauk Nestori ja Menelaose juurde, kus meenutatakse sõjaaega ja Odysseuse vägitegusid. Alates kaheksandast laulust hakkab tegevus lõpplahenduse poole liikuma, milleks on kosilaste hukkumine ning Odysseuse ja Penelope taasühinemine.
* Lugesin „Ilase“ I ja VI laulu. Esimeses oli juttu sellest, kuidas Agamemnon keeldus tagastamast oma sõjasaaki ning kuidas katk laastas kreeklasi, Achilleuse au riivamisest, võttes temalt ta sõjasaagi ära. Achilleus kaebab seda oma emale Thetisele, kes võtab ette käigu Zeusi juurde ning palub kreeklasi mitte aidata, enne kui kreeklased on Achilleusele solvangu heastanud. Kuuendas laulus näeme, et kreeklased on sõjas edukad , mistõttu Hektor läheb Troojasse, et saata oma ema ja teisi naisi Athenat ( kes on ahhailaste poolt) ohvritega lepitama, et ta heidaks armu naiste, laste ja väetite peale. Samuti hurjustab ta oma venna Parisega, et see sõjast osa ei võta, selle tulemusena tuleb Paris jälle sõtta. Lahkudes Troojast kohtab Hektor oma naist Andromachet ja väikest poega . Naine kurvastab ja soovib, et mees ei läheks sõtta, kuid Hektor ütleb, et ta oleks liialt häbi teiste sõjameeste ja troojalaste ees, kui ta hoiduks sõjast. Nad teavad ette, et Trooja langeb, aga Hektro kurvastab enim Andromache ja ta poja saatuse üle, kes langevad siis kreeklaste kätte. Hektorile oli tähtis säilitada oma vaprus ja au, et temast räägitaks kui võimsaimast Trooja sõdalasest.
„Odüsseiast“ lugesin esimese laulu, selleks ajaks on sõjast möödunud juba 10 aastat, aga Odysseus ei ole ikka veel koju jõudnud, vaid on nümf Kalypso juures lõksus, kes soovib teda endale meheks. Poseidon , kes on merde jumal kisuab teda samuti, sest O torkas ta poja kükloobi silma peast . Jumalate koosolekul otsustatakse Odysseusele appi minna. Athena võtab O sõbra kuju ka rändab ta koju, poja Telemachosega rääkima, keda ta õhutab minema reisile, et otsida teateid isa kohta. Majas on palju Penelope kosilasi , kes on pillavad ja raiskavad Odysseuse varandust ning Athena õhutab Telemachost neid ära ajama. Selles laulus soovitabki A poisil Nestori ja Menelaose juurde rännata. Telemachos saab sellest jutuajamisest innustust, õhutab isegi ema olema kannatlik . Lõpuks kutsub ta järgmiseks päevaks kokku koosoleku.
Lugesin veel ka 23. laulu. Selleks ajaks oli Odysseus tapnud kõik kosilased ja tahtis nüüd ennast Penelopele paljastada. Vana kunagine O hoidja Eurykleia kutsuski Penelopeiat alla. Naine tuli, kuid oli algul väga umbusklik, alles pärast seda, kui Odysseus oli väga täpselt kirjeldanud nende abieluvoodit, et kuidas ja millest ta selle tegi, uskus Penelopeia, et tegemist on tõesti tema mehega. Athen lasi ööl kesta kauem, ja Odysseus jutustas Penelopele oma teest koju.
* Kuidas neid teoseid nende tekkeajal esitati?
Teoseid kanti ette rapsoodide poolt deklameerides, nad ei olnud ise loojad vaid esitasid enam-vähem fikseeritud teksti ja esitus toimus kitaara saatel.
* Kas Trooja sõda tegelikult toimus või mitte? Põhjendage oma arvamust.
Kaldun pigem arvama, et sõda toimus. Eeposte aineseks oli ajaloolised sündmused, ei ole põhjust arvata, et nüüd mõeldi sõda välja. Trooja sõda kajastati ka teistes tolle aja poeemides, mis minu arvates viitab siiski mingile kunagi toimunud sündmusele, mitte väljamõeldisele. Kui oleks olnud väljamõeldis ei oleks nii paljud teosed seda kajastanud. Samuti tundub loogiline sõjapõhjus, et sõda alustati, sest Troojal oli nõnda hea kaubanduslik positsioon, mille tulemusel ta kogus rikkusi ja mis võis vallutajatele väga ihaldatav olla. Samuti on kaevamiste tulemusena tehtud kindlaks, et Trooja linn oli tõesti olemas. Samas arvan ka seda, et teostes on palju väljamõeldist, kuna lugusid kanti algselt edasi suuliselt, võis juba selle tõttu lugu muutuda. Kuna oletatakse, et sõda võis toimuda u 13. v 12. saj oli muistendite kujunemise aeg väga pikk, seega muutusid need suuresti.
* Milliseid teooriaid eksisteerib nende eeposte tekke kohta?
Eeposed on küll omistatud Homerosele, kes olevat olnud pime laulik, kuid on pakutud välja ka seda, et Homeros on ainult „Iliase“ autor ning „Odüsseia“ kirjutas keegi teine; samuti on pakutud välja teooria, et „Iliase“ kirjutas Homeros nooruspõlves, „Odüsseia“ aga vanaduspõlves, sellega seletati kahe teose stiililist erinevust. Saksa filoloog Wolf on aga arvanud, et laulud on loodud eri laulikute poolt. Sel ajal ei olevat tema arvates veel kirjaoskust olnud ning teosed kirjutati üles teadlaste poolt hiljem, kes ise redigeerisid ja kohandasid neid. Kindel on see, et eeposed kujunesid välja väga pika aja jooksul tänu suulisele traditsioonile, nad kajastavad ka väga pikka aega, mõlemad teosed on terviklikud, samas esineb ka vasturääkivusi.
* Kas Teie arvates Homeros võis oma teoseid peast ette kanda/ mäletada?
Arvan, et tal võis jutt enam-vähem peas olla, kuid samas, kui ta pidi seda ette kandma, siis võis see vastavalt olukorrale varieeruda, seega kaldun arvama, et täpselt peas tal see ei olnud, vaid ta ka improviseeris.
6. Mis on heksameeter ? Millised antiikautorid on oma loomingu kirjapanekul kasutanud heksameetrit?
[Kujunes arvatavasti juba mükeene ajal.]
* Kreeka värss, milles riimi ei kasutatud. Koosneb kuuest värsijalast. Iga värsijala esimene silp on pikk ja moodustab tõusu, languse moodustavad kaks lühikest silpi või üks pikk. Seega võivad neli esimest olla nii daktülid (-UU) kui ka spondeused (--). Viies värsijalg on pea eranditult daktül. Viimases värsijalas on langus alati ühesilbiline – lõppsilp on kas pikk või lühike – spondeus (--) või trohheus (-U).
(Lühike = U, pikk = - )
Heksameetril on 32 erinevat rütmivarianti.
Heksameeter kujunnes kohustuslikuks eepilisele luulele üldse.
Heksameetrit on kasutanud Homeros, Hesiodos, Simonides , , Ennius – kohandas ladina keelele, Lucretius („Asjade loomusest“) Ovidius („ Metamorfoosid “), Vergilius , Juvenalis (satiirid)
7. Millisest teosest on pärit alljärgnevad värsid? Kes on eesti keelde tõlkija(d)? Millistele motiividele teosest selles lõigus viidatakse?
Jutusta mulle, oh Muusa, sest sangarist, vaevades vaprast,
kaua kes eksles teel, püha Troojat laastamast tulles!
Sai näha paljude linnu ta, tunda ka kõiksugu kombeid,
paljugi neil mereteil tal kannatas vaim, nähes vaeva,
et ise ellu ta jääks ning saaks koju kaaslased kallid.
Kuid ka nii püüdes ei saand ära hoida ta kaaslaste hukku:
sest oma süü läbi tõid ise need endile seega,
et sõgemeelselt nad sõid pühi Kõrguste Päikese veiseid –
seepärast võttis see neilt kodukoldele jõudmise päeva.
Kuskilt sest alga , oh Zeus-isa tütar, ja vesta ka meile!
Värsid on pärit Homerose teosest „Odüsseia“ (esimese laulu algus).
Eesti keelde tõlkija August Annist ning redigeeria Karl Reitav. A.Annist pani luulevormi ja K.Reitav kontrollis , oli filoloog. Tavalisel vastupidi.
See viitab Odysseuse koju rändamisele, sellele kui vaevaline ja pikka aega kestev see tee tal on ja Trooja sõja järgsele ajale ning Odysseuse vaprusele ja tarkusele, samuti hoolivusele (püüd päästa oma kaaslasi). Vihjamisi viitab see ka Odysseuse koju jõudmisele.
8. Kes oli ja mida kirjutas Hesiodos?
7. saj alguses eKr elanud poeet, kirjutas didaktilise ehk õpetusliku eepilise teose „Tööd ja päevad“ – manitsus kõne ülekäte läinud vennale, ning samuti eepose „Theogonia“ – maailma ja jumalate tekkimise lugu. Esimene Euroopa kirjanik kelle autorsus on kindel ning kelle elulugu me tunneme, sest tema teoses on autobiograafilisi vihjeid. Kiidab heaks rikastumissoovi ja ütleb, et inimlik õnn on saavutatav, kuid rõhutab, et tuleb vaeva näha ja olla töökas, õigetel päevadel tuleb teha õiget tööd.
9. Kuidas jagunes vanakreeka poeesia ? Milline oli selle seos muusikaga? Nimetage kreeka kuulsamaid jambi- ja eleegialoojaid ning soolo- ja koorilüürikuid.
Kreeklased jaotasid poeesia žanriti:
1. eleegia – ükskõik mis teemal loodud luuletus , mille rütmiliseks ühikuks oli
eleegiline distihhon = I rida – heksameeter,
II rida pentameeter
jamb – rütmiliseks ühikuks jambiline trimeeter – koosneb kolmes meetriumist mis omakorda koosnevad kahest jambilisest värsijalast (u-u-) kirjutati ka trohheilisi värsse ( -u-u) [Archilochos, Kallinos, Tyrtaios , Mimnermos, Solon, Theognis]
Meelika :
2. monoodiline lüürika – e soololüürika, soolo esitus lüüra saatel [ Sappho, Alkaios, Anakreon]
3. koorilüürika – e koorimeelika; lisaks tantsuline liikumine, lähtus paljuski folkloorist [ Alkman, Stesichoros, Simonides, Bakchylides, Pindaros ! ]
* Hellenismi ajal hakati muusika saatel esitatavad luulet nimetama lüürikaks, mida saatis keelpill lüüra. Lüüriline luule oli antiikajal seotud laulmise ja muusikaga isegi tantsuliste liigutustega . !!! – jamb ja eleegia eraldusid varakult muusikalisest saatest, soolo- ja koorilüürikal püsis seos muusikaga kauem (hellenismi ajastuni)
10. Kes on alltoodud värsside autor? Kuidas nimetatakse seda värsimõõtu?
Küllap mu laitmatu kilbiga nüüd mõni sailane hoopleb,
andes jalgele tuld , võssa ma kaotasin ta.
Surmast niiviisi pääsin. No jäägu kus see ta ja teine –
kilbi ma jällegi saan, kehvem ei endisest uus.
………………………………………………………..
Mulle mu kartmatus piigis on leib ja on ismari veingi;
piigile toetades end – ma seda veini ka joon.
Archilochos, eleegilises distihhonis – e I heksa , II penta
11. Iseloomustage Sappho, Alkaiose ja Anakreoni loomingut. Millised on nende elu ja loomingu hilisemad interpretatsioonid?
Soololüürikud!
Alkaios: Lesbose saarelt, luules sageli kodusõja-motiivid, loomingus veel poliitilised laulud, sümpoosioni- e joomispeotemaatika, veini ülistamine, hümnid jumalate auks ning lembeluule . Kasutas enda loodud stroofi – „Alkaiose stroof “. Joomalaud ja sõpradering on luuletajale tunnete ja mõtete avaldamise paik. Luule väljendusrikas, jõuline ja ilmekas. Looming on tugevalt mõjutatud sõpruskonnast ja hetke olukordadest. Aioolia dialekt.
Sappho: tuntuim antiikaja poetess, pärit Lesbose saarelt. Tema loomingut mõjutas samuti sõpruskond, mis oli siiski eriline ehk naistest koosnev ring (tütarlaste ja naiste kool). Suurem osa tema lauludest on seotud sisimate tunnete ja meeleolude väljendamiseg, igatsuse ja armastusega; mõne jumalatari kultuspidustustega, pulmad , sõbrataride suhted. Suur osa loomingust moodustavad epitalaamionid ehk pulmalaulud . Kirjutas samuti enda loodud neljarealises stroofis – „Sappho“ stroofis.
Asjaolu, et suur osa Sappho lauludest on pühendatud tütarlastele, on tekitanud hiljem lesbismimõiste. Ta looming on leidnud kajastust roomas, hiljemini ka Lääne-Euroopas ja vene kirjanduses. Aioolia dialekt.
Anakreon: kirjutas joonia dialektis. Tema luule on pealtnäha lihtne, elegantne, mänglev, kuid selle taga peitub tõsine poeeditöö, viimistletus, keeleliselt läbimõeldud ja lihvitud sõnastus, mis kasutab ka kõlamänge, assonantsi (vokaali kordumine sõna algul) ja alliteratsiooni (konsonandi kordumine).
Teemadeks on enamasti kaunid neiud , vein ning naljatlevalt käsitletud tunded. Poliitilisi teemasid ei olnud. Tema jäljendajaid oli palju ja sellest võrsus nn anakreontiline luule. See köitis paljusid hilisemaid poeete, kes seda oma keelde tõlkisid. Esimesed eesti keelde kreeka keelest tõlgitud luuletused olid anakreontilised, eesti keelde on anakreontilist luulet tõlkinud K.J. Peterson .
12. Mis on epigramm ? Mis on epitaaf ? Mis on epiniikion ?
Epigramm – algselt värsivormis pealiskiri haua- või mälestussambal või jumalusele pühendatud esemel, tavaliselt eleegilises distihhonis; peatselt aga tarvitati mõistet iga eleegilises värsimõõdus koostatud lühikese luuletuse kohta. Loojaks Simonides.
Epitaaf – epigrammi alaliik ; hauakiri või hauakirjaga mälestussammas; kellegi surma puhul kirjutatud lühiluuletus
(pidulik leinakõne isamaa eest langenuile)
Epiniikion – koorilaul , mida kanti ette sportlikel võitlustel võitnute auks. Žanrina saavutas õitsengu Pindarose ja Bakchylidese loomingus.
13. Millises värsivormis on kirjutatud järgmised read? Nimetage autor ja teos.
Oo lapsed, vastsed tõusmed muistsest Kadmosest,
miks küll mu astmeil siin te nõnda seisate
ja palve märgiks hoidmas oksi on te käed?
Ka linn on ümberringi ohvrisuitsu täis
ning kuulen kaebelaule, rasket ohkamist.
Jambiline trimeeter, Sophokles „Kuningas Oidipus “
14. Mille poolest erines Vana-Kreeka teater tänapäevasest? Kuidas ja millega seoses etendati 5.-4. sajandi Kreekas tragöödiaid?
Oli kolm põhiosa orkestra – e ringikujuline tantsuväljak, hiljem kui tantsiv koor draamas enam ei osalenud, muutus see poolringis, praegu muusikute asukoht e orkester ; skeene – ajutine hütitaoline ehitis, kus näitlejad said riideid vahetada, hiljem püsiv lavatagune, mille fassaad oli dekoratiivse eesmärgiga, skeene ees paiknes sammastik; theatron – ehk vaatamispaik, sai kogu teatriruumi tähistuseks, istmete read asetsesid astmeti, piirates orkestrat hobuserauakujuliselt. Osalised esinesid maskides, mis katsid nägu ja pead. Tragöödia riietuseks oli pikk pidulik rüü, kõrge peakate ja koturnid (kõrgete taldadega jalatsid ). Kom ja saatürd pidi näitlejate riietus vaatajaid lõbustama, oli seega veider ja kohmakas . Erinevuseks on ka see, et siis oli teaterietendused alati vabaõhuüritused, tänapäeval on teater pigem ruumides. Samuti toimusid etendused ainult teatud aegadel – nt suurtel Dionysuse pidustustel, kevadpidustused. Etendused kanti ette võistluse raames, kolm autorit said esitada kolm tragöödiat ja ühe saatürdraama, komöödiavõistlusel nõuti ühte näidendit. Tragöödias vaheldusid dialoogilised osad koorilauluga.
15. Nimetage vanakreeka kuulsamad tragöödiakirjanikud. Nimetage nende tuntumaid teoseid. Mis on iseloomulik nende loomingule? Mille poolest nende elu ja looming üksteise omast erineb?
Aichylos – antiiktragöödia rajaja. Koori osa on temal kõige suurem, samas ta ikkagi lühendas seda, tehes rohkem ruumi dialoogile. Suurendas näitlejate arvu ühelt kaheni.
Loomingut kannab usk maailma harmoonilisusesse ja stabiilsusesse, mis saab ajutiselt rikutud tragöödiliste konfliktide tõttu, kuid taastatakse läbi inimese kannatuse jumaliku plaani kohaselt uuesti. Inimeste käitumist põhjendas jumaliku mõjuga. Usub jumalike jõudude reaalsesse olemasolusse ja nende osasse inimese elus.
Pidulikult ülev stiil ja originaalne sõnakasutus. Samas tegelased ja sündmustik lihtne. Loomingus kajastus ka religioosne temaatika .
Oli aristokraatliku päritolu, võttis aktiivselt osa ühiskonnaelust.
Tema triloogiad olid alati ühtse läbiva teemaga .
Teosed:
„Pärslased“ – kõigist meieni jõudnud tragöödiast ainus, mis ei ole mütoloogilise sisuga;
„Oresteia“ - ainus meieni jõudnud terviklik triloogia;
[„Aheldatud Prometheus“ – tragöödi titaanist, kes varastas jumalailt inimestele tule ning päästis seega inimkonna hukkumisest – vist ei ole tema teos? ]
Sophokles – koori osa ei ole tegevusega enam nii vahetult seoses, pigem kommentaatori rollis. Suurendas näitlejate arvu kolmeni.
Esiplaanil tugeva indiviidi traagiline saatus. Huvitus polisega seonduvast: türannia, võimu küsimused; usk inimesesse ja ta vaimsetesse ning kõlbelistesse jõududesse olid tema maailmavaate põhijoonteks. Inimesed ise määravad oma käitumise, mitte jumalad. Jumalatel igavene õndsusd, inimestel vahelduvad rõõm valuga, õnn muutub õnnetuseks ja vastupidi.
Oli pärit jõukas ja mõjukast soost. Oli ilmselt huvitatud ühiskonnaelust, kuid ei etendanud poliitilises elus kuigi suurt osa, siiski võttis osa ühiskonna ja poliitika elust.
Triloogiad ei olnud ühtse läbiva teemaga vaid iga tragöödi oli iseseisev tervik.
Teosed: „Kuningas Oidipus“, „Antigone“ – nimitegelane Oidipuse tütar.
Euripides - jumalad ei ole mitte ainult inimesele mõistetamatud, vaid ka vaenulikud. Kahtles traditsioonilises e mütoloogilises religioonis, rõhutas müüdi kunstlikkust ka „ deus ex machina“ võttega. Uuendas müüdi süžeed. Näitas inimeste irratsionaalset poolt, seda kuidas tunded valitsevad mõistuse üle. Tegelaste heroiline iseloom kadus , kujutas inimesi nii nagu nad on . Teemadeks sõja põhjustatud kannatused ja õnnetusse sattunud naised. Müüdi süžeede uuendamist pandi tema eluajal talle pahaks, tunnustati alles hiljem.
Oli kaupmehe poeg. EI võtnud osa ühiskonnaelust. Mõtlik, kurva iseloomuga , tõsine.
Teosed: „Kükloop“ – saatürdraama, tragöödiad „Helena“, „Troojalannad“ – Trooja naiste saatus pärast linna vallutamist, „Medeia“ , „ Hippolytos “
16. Kuidas saate aru tragöödiast „Kuningas Oidipus”? Põhjendage oma arvamust.
Sophoklese tragöödias on minu arust näidatud inimese saatuse ja tema käitumise vahekorda . Olenemata jubedast ettekuulutusest, võitlevad tegelased selle vastu, esiteks Laios ja ta naine Iokaste üritavad oma last hukule määrata, see neil ei õnnestu ning teiseks Oidipuse lahkumine oma kodulinnast ja arvatavatest vanematest , et ei täituks jube ettekuulutus, kuid mis siiski täitub just selle tõttu, et ta lahkus. See teos näitab ka saatuse ette määratust, kuid selles ei anna tegelased siiski kohe alla , nad võitlevad oma elu eest. Samas näitab see inimese elu ebakindlust, võid arvata, et muutisd ettekuulutust ja põgenesid oma saatuse eest, kuid tegelikult ongi kõik sinu tegevus ettemääratuse osa. See teos näitab inimese õnne muutlikust ja tema tarkuse küündimatust – inimlikku teadmatust ja pimedust .
17. Milles seisneb kunsti olemus Aristotelese järgi? Millises teoses ta sellest kirjutas?
Kunsti olemuseks on jäljendamine e mimesis , eelkõige looduse jäljendamine – kunst peab looma nagu loodus, jäljendama mitte niivõrd seda, mis on toimunud, kui looma seda, mis on võimalik ning tõepärane. Matkimine aitab inimesel tegelikkust mõtestada, sellest ülevaadet saada ja seda mõista.
Teoses „ Poeetika “ e „Luulekunstist“
Inimesele on omane jäljendamise tung, tragöödia vaatamisel toimub tunnete puhastumine, ülevustunne – katarsis , tragöödia käsitleb midagi ülevamat, äratades publikus kaastunnet ja ängi.
18. Mida tähendavad sõnad „orkestra”, „skenee” ja „theatron”? Mida tähendab väljend „deus ex machina”?
Vt eest poolt.
„Deus ex machina“ – jumal masinast, võte mida kasutas Euripides – lavamehhanismi abil laskus tragöödia lõpus alla jumal, kes andis loole tegevuse loogika seisukohast kunstliku, kuid müüdi poolt etteantud lahenduse.
19. Millistest luuleliikidest räägib Aristoteles oma teoses „Poeetika”?
Tragöödia, komöödia, eepos
20. Mida tähendavad tragöödia puhul sõnad „mimesis”, „hamartia”, „anagnorisis”, „peripeteia” ja „katarsis”?
mimesis – jäljendamine
hamartia – eksitus , viltuminek, iseloomuviga ( viga arusaamises, halb käitumine, kuri tegu)
anagnorisis – näidenis koht, kus tegelane teeb kriitilise avastuse, tegelase olukorrast arusaamine nt Oidipuse mõistmine, et ta on tapnud oma isa ja sünnitanud lapsed oma emaga, O sai karjase käest teada, et oli kunagi viinud Laiose lapse teise karjase kätte, mitte hukanud, see oligi O, kes kasvas võõras ema ja isaga ning vältimaks ettekuulutust, asus teele, kus tappis oma isa, sai Laiose kuningriigi valitsejaks, sest arvas ära sfinksi mõistatused ja seega Iokaste meheks ehk oma ema meheks.
peripeteia – pöörak, pööre süžee arengus, mille tulemusena õnnelik muutub õnnetuks või vastupidi (teataja Oidipuses )
katarsis – puhastumine, Aristotelese järgi pidi tragöödia inimeses tekitama katarsise
21. Mille poolest erinevad teineteisest vana-atika ja uusatika komöödia? Kes on tuntumad autorid kummaski vallas? Kas võite nimetada nende teoseid?
Vana-atika komöödia: 5. saj II poole komöödia, arens välja pilkelauludest, mida Dionysose pühal laulsid lõbusad, nokastanud meestesalgad (koomosed). Komöödia pilkeline, karikeeriv, mõnitav žanr, kasutati vaba keelepruuki, ei puudunud ropendamine , kahemõttelised ja erootilised naljad . Eelkõige poliitiline pilge ja satiir . Argoon – peategelaste sõnasõda, parabaas – tegevusest kõrvale astumine. Koor olemas, fantastiline riietus.
Suurmeister Aristophanes – peamiseks pilkeobjektiks olid need, kes taotlesid Peloponnesose sõja jätkamist Sparta vastu iga hinna eest kuni võiduka lõpuni. Pooldas vanu traditsioone, pilkas traditsioonide kõigutajaid ja rahva moraali rikkujaid.
„ Ratsanikud “, „ Linnud “, „ Pilved “( Sokrates ), „ Konnad “(Euripides)
Uusatikia komöödia: hellenistlikust ajajärgust III saj. Domineeriv olustikuline laad (argielu, keskklassi perekonnaelu lihtsustatud kujutamine), stereotüüpsed karakterid (jäme sõdur, parasiit , kokk, armunud noormees ), sterotüüpsed süžeed (kaksikute segiajamine, surnuks peetud sõdalase naasmine), piirduti pehme huumoriga, mõned farsistseenid. Koor esineb vaheaegadel, vaatuste vahel ja ei ole seotud komöödia faabulaga.
Suurim meister Menandros „Pahurdaja“, fragmendid „Vahekohus“, „Äralõigatud juuksepalmik“
22. Kuidas on vanakreeka teatrikunst mõjutanud hilisemate aegade draamakunsti?
Sellest kujunesid välja dramaatika põhi žanrid: tragöödia, komöödia ja draama . Vanakreeka teatrikunsti põhjal sai areneda välja draama, milles on kõrvuti koomiline ja traagiline aspekt.
23. Mis iseloomustab Aleksandria luulet? Mida uut on kirjandusele andnud Theokritos ?
See oli hellenismiperioodi luule e III – I saj eKr.
Iseloomulik : vihjelisus, haruldaste müüdiversioonide ja haruldaste sõnade kasutamine, äärmusteni lihvitud vorm – kirjutatud haritud lugejaskonnale. Väikevormid – epigramm, idüll, jutustav eleegia, epüllion (pisieepos). Keskenduti indiviidile , individuaalsetele elamustele, isikliku õnne taotlemisele, lahus riigielust ja poliitikast.
Theokritos: idülli (’pildike’) looja, tõi luulesse bukoolilise e pastoraalse teema – idülliline karjaselu kujutamine. Karjasluule kesksel kohal võistulaulmine ja armuihalus looduse rüpes. (Roomas Vergilius „ Bucolica “)
24. Milliseid vanakreeka ajalookirjanikke teate? Millest nad kirjutasid ja mis iseloomustab nende loomingut?
Herodotos: „ajaloo isa“, „Historia“ (võiks tõlkida ’uurimus’, hiljem „Muusad“), teemaks Kreeka-Pärsia sõjad. Jutustused eri maadest ja rahvastest. Jutustava ajaloo esindaja. Teos on siiski üsna arhailine ja naiivne. Põimib oma teosesse folkloorset, legendaarset ja andekdootlikku ainestikku, usub siiralt, et jumalad valitsevad maailma. Läheneb stiililt ja käsitluslaadilt eepilisele luulele.
Thukydides: kõige väljapaistvam antiikaegne ajaloolane . Peloponnesose sõja ajalugu e „Ajalugu“, jaotati hiljem 8 raamatuks, jääb poolikuks. Skeptiline suhtumine usundisse ja mütoloogiasse ning kriitiline lähenemine traditsioonidele ja autoriteetidele. Algus üldine kreeka ajalugu, ülejäänud sõja kajastamine aastate kaupa. Olulisim on tõde, sündmusi tuleb kujutada nii, nagu nad tegelikult olid. Kontrollis fakte väga täpselt. Ajaloolise kriitika rajaja. Samuti on tema teoses poliitilise analüüsi sügavus. Jutustavad osa vahelduvad kõnedega. Kirjutab üsna kuivalt ja raskepärases stiilis.
Xenophon : viljakas, kuid pealiskaudne, Thukydidese töö jätkaja teosega „Hellenika“ (kreeka ajalgugu 411-362). Tähtsaim teos „Anabis“ – kreeka väeosa seiklused kaugeis maades. Ateenlane, aga oli demokraatia vastane, pigem Sparta pooldaja . Hinnati tema stiili lihtsuse ja voolavuse pärast.
25. Millise filosoofide koolkonna mõjul tekkis Antiik-Kreekas kõnekunst ja miks? Kes olid vanakreeka tuntumaid kõnemehed?
Sofistide mõjul (kuid ei ole koolkond), kes olid rändõpetajad, nad seadsid üleandeks õpetada „hästi ja veenvalt “ kõnelema poliitika ja moraali küsimustest. Sofistide põhiliseks õpetuseks oli retoorika e kõnekunsti teooria. Vajalik selleks, et esineda edukalt ja veenvalt rahvakoosolekutel, mis oli kõrgeim võimuorgan ja kus otsustamine käis hääletamise kaudu. Kõnekunst järele oli ka teine praktiline vajadus. Kreeklased protsessisid tihti ja kumbki pool pidi ennast kohtus ise esindama, seega oli vaja kohtunikke veenvalt mõjutada, kuid mitte kõigil ei olnud kõneandi, seega tekkis vajadus elukutselise kohtukõne kirjutaja järele.
Lysias : tuntuim kohtukõnede kirjutaja.
Demosthenes: kuulsaim poliitiline kõnemees. Püüdis kreeklasi veenda ühinema Makedoonia kuninga Philippose vastu „Kõned Philippose vastu“ ehk nn filipkad . Kirglik.
Isokrates : oli poliitilistelt vaadetelt Demosthenese vastane. Oli suur kõnekunsti teoreetik , kes koostas peale poliitiliste kõnede ka õpetuslikke ja n-ö kirjanduslikke, epideiktilisi e ilukõnelisi teoseid. Rajas retoorika kooli. Rooma kõnemehele Cicerole suur mõju. Kiretu.
26. Nimetage Platoni teoseid.
Filosoofilise dialoogi žanri algataja . Kujundas välja filosoofilise sõnavara.
„Sümposion“(„Pidusöök“) – iga osaline peab ette kandma kiidukõne armastusele
„Phaidros“ – räägitakse ideaalsest armastuses, platooniline armastus,
„Phaidon“ – kõneleb hinge surematusest,
„Riik“ ja „Seadused“ – täiuslik riik, polis
„Sokratese apoloogia “
Platoni õpetus on antidemokraatlik , eriti põlastab materialistlikke teooriaid, müstiline „nägemus“, maised asjad hajusad ja muutlikud, kõrgeim idee – eksisteerib tõeliselt enne kõike.
27. Kuidas iseloomustaksite Sokratest Platoni teose „Sokratese apoloogia” põhjal? Kuidas mõistis Sokrates selles teoses „tarkust”? Keda Sokrates pidas targaks?
Ta tundub enseirooniline, teisi proovile panev, elutark, samas mitte hooplev ega üleolev.
Sokrates leidis, et filosoof peab uurima inimhinge , tunnetama iseennast ning lahendama elulisi probleeme, filosoofia peaks olema õpetus sellest, kuidas elada.
Sokrates ütles, et tõeliselt tark on ainult jumal. Inimlik tarkus maksab vähe või ei maksa üldse midagi. Kõige targem on see, kes mõistab, et tõeliselt pole tema tarkus midagi väärt. Tarkus seisneb selles, et ollakse teadlik oma teadmatuses . Tegelikult on tark ainult jumal ja inimene saab olla vaid tarkuse armastaja – filosoof .
Millises Aristophanese komöödias oli Sokrates üks peategelasi?
Aristophanes „Pilved“
Milles Sokratest süüdistati? Kuidas suhtus Sokrates talle mõistetud surmanuhtlusesse?
Süüdistati selles, et ta ajab hukka noorsoo, kuna ei tunnista jumalaid, keda linn on omaks võtnud vaid usub teisi deemoneid. Sokrates „ katsus inimesi järele“, seda hakkasid ka noored tegema vanemate peal, pannes neid piinlikusse olukorda ning selle pärast teda süüdistati. Sokrates lõhkus tavaarusaamu ja see ei meeldinud valitsejatele.
Ta suhtus oma surma rahulikult . Tema arvates, et juhtu tublile mehele ei elus ega surmas midagi halba. Ta isegi väitis, et surra ja seega kõigist muredest vabaneda on talle parim. Ta ei ole pahane oma surmamõistjate peale.
28. Millised jooned on iseloomulikud vanakreeka romaanile?
Keskseks on armastajate sunnitud lahkuminek, seiklused ja teineteise taasleidmine. Tegelased väga noored 13, 14. Tegevus Väike-Aasias või Aafrika alal, romaanid mõeldud naistele, naised tugevamad isiksused .
Lemberomaanid, nt Longose „Daphni ja Chloe “ –
vanim Charitoni „Chaireas ja Kallirrhoe“, mahukaim Heliodorose „Etioopia jutstus“, Achilleus Tatios „Leukippe ja Kleitophon“
29. Kes on antiikajal kirjutanud valme ?
Aisopos - ori, inetu, küürakas. Kas üldse oli olemas? Peeti valmižanri loojaks, „ Vares ja rebane “, „Hunt ja lambatall “
Phaedrus (rooma kirj ) – tõi valmižanri rooma kirjandusse, „ Aisopose valmid“, kasutas Aisopose ainestikku, kuid kirjutas värssides – jambiline trimeeter, kõrges kirjanduses seda enam ei kasutatud. Ainestikku muutis tunduvalt, peale nende on tal ka huvitavaid lugusid ja anekdoote. „Hunt ja lambatall“
30. Milline on Plutarchose tuntuim teos? Milline on olnud Plutarchose mõju järelpõlvedele?
„Paralleelsed elulood “ – kirjeldas kreeka ja rooma nii müütiliste kui ka ajalooliste tegelaste elukäike. Toob välja selle, mis peaks olema teistele eeskujuks.
Tema biograafiatele toetudes kirjutas W. Shakespeare tragöödiad „Coriolanus“, „ Julus Caesar“ ning „Antonius ja Kleopatra “, mõjutusi on saanud Gothe, Schiller , teda lugesid ja tunnistasid ka kristlased .
31. Millest kirjutas Lukianos?
Alguses kõnekunsti alale kuuluvad teosed, juba paroodilise iseloomuga.
Satiirik, teostel suur mõju renessansiaja kirjanikele ja hilisematelegi satiirikutele, iseäranis aga satiirilisele ulmekirjandusele. Parodeeris kõrget stiili, kreeka romaani. Loomingut iseloomustab ulme, nt fantastiline kuule sõitmine v allmaailma. Stiil voolav kerge, selge. „Kärbse kiitus“
ROOMA III saj eKr
32. Millist autorit peetakse rooma kirjanduse rajajaks, mis oli tema tähtsaim teos?
Rajaks oli kreeklane, esialgne ori Livius Andronicus, tähtsaimaks tööks oli „Odüsseia“ tõlkimine saturnuse värssidesse, see oli mõeldud eelkõige õppematerjaliks, mugandatud, lihtsustusi, asendas jumalate nimed rooma jumalatega.
33. Millist ainest kasutasid oma komöödiates Plautus ja Terentius ?
Kuidas iseloomustaksite nende autorite komöödiaid? Nimetage autoreid , kes on Plautuse teostest inspiratsiooni saanud. Milles seisneb Terentiuse tähtsus eesti teatriloos?
Kirjutasid kreeka-ainelist e nn „mantlikomöödiat“ e palliat.
Plautus: eeskujuks uusatika komöödia loojad. Segas mitu näidendit kokku. Tegevus toimub kreeka linnas ja tegelased kannavad kreeka nimesid , kuid miljöösse on segatud palju rooma olustikulisi seiku . Palju monoloogilist ja dialoogilist laulu – komöödia operetlik etendus, milles kõne vaheldub aariaga, kasutas ohtrasti kõlamänge, alliteratsiooni ja assonantsi ning samatüveliste sõnade kordamist. Valdavalt perekondlikud motiivid. „Potikomöödia“. Moliere on saanud temalt innustust oma komöödiale „Ihnus“, innustust on saanud ka Shakespeare, Lessing jt.
Terentius: püüdis oma komöödiad suunata veidi arenenumale maitsele, tahtis anda edasi kreeka originaalide peenemaid varjundeid. Jämekoomikat ei ole, esikohal karakterid, kom lähenevad humoorikale olmedraamale. Loobus proloogides sisu refereerimisest ning laule peaaegu ei ole. Toetus ühele komöödiale.
Tema teos „Tütarlaps Androse saarelt“ on varaseim teadaolev teatrietendus Eestis (1529, ladinakeelne koolietendus Tallinna raekojas)
34. Iseloomustage kuldset ajajärku rooma kirjanduses.
~I saj eKr
Esimesel poolel kirjutati silmapaistvaid luuleteosed ( Catullus , Lucretius), proosa jõudis kõrgtasemele ( Cicero , Caesar), formeerus kirjanduskeel ning ettekujutus kirjanduslikest stiilidest. Sajandi teine pool oli eelkõige luule õitseaeg (Vergilius, Horatius , hiljem Ovidius). Hakkas kaduma võõrainestik, kirjanike rolli hakkasid täitma poliitikud.
35. Kes olid rooma kirjanduses tähtsamad proosaautorid I sajandil eKr? Kes olid rooma kirjanduse kuldse ajastu tähtsamad luuletajad ?
Proosa: Cato („Põllumajandusest), Cicero, Caesar
Luule, I pool: Catullus, Lucretius
II pool: Vergilis, Horatius, hiljem Ovidius
36. Milline on Cicero kirjanduslik pärand?
On jäänud ajalukku Rooma kuulsaima kõnemehena, tema poliitilistel kõndel oli suur mõju ka Euroopa valgustusajal. On kirjutanud peale kõndede (säilinud 58) veel traktaadid filosoofia ja retoorika aladelt, samuti ligi 800 kirja (asendamatud ajalooallikad vabariigi lõppjärgust). Hellenistlike filosoofide teosed on peaaegu kõik kaotsi läinud, seegaa Cicero teosed on nende tundmaõppimisel väärtuslikuks allikaks. Tema teeneks on ka ladinakeelse filosoofia-alase terminoloogia loomine.
Ladus sõnastus, rikkalik sõnavara, stiili elegantsus, kohati väsitav paljusõnalisus ja alatised kordused.
* 4 kõnet Catilina vastu
* „Kõnemehest“, „Cato Vanem e Vanadusest“, „Kohustustest“, „Riigist“
37. Nimetage Julius Caesari teosed. Millest need räägivad?
„Märkemid Gallia sõjast“ – Gallia hõimude alistamise kirjanduslik aruanne, teos on kirjutatud kõrvaltvaataja pilgu läbi, Caesar ise kolmandas isikus – objektiivsuse-efekt, samuti võimalus korrata Caesari nime. Püüe näidata, et peale Gallia sõdade on ka ekpseditsioonid. Stiil hoogne energiline , keel lihtne, puhas. kerge. Teos pakub ka ajaloolis-etnograafilist ainest gallialaste kohta.
„Märkmed kodusõjast“ – Caesari ja Pompeiuse konflikt, eesmärk näidata, et tema püüdis igati kodusõda vältida.
Need märkmed olid oluliseks sammuks autobiograafilise ja memuaarkirjanduse kujunemisel.
38. Milline oli Titus Liviuse peateos ja mida see käsitles?
Kirjutas 40 aasta jooksul hiiglasliku, 142 raamatust koosneva ajalooteose
„Rooma linna asutamisest alates“ – Rooma linna ajaloo käsitlus. Alustas müütilistest aegadest ja muistsetest kangelastest, lõpeb 9 a. eKr. Eesmärgiks pakkuda kaasaegsetele eeskuju müütiliste tegelaste näol.
Elav ja haarav jutustaja, seadis Vergiliuse kõrvale justkui omapärase proosaeepose, seega ei olnud eriti kriitilist laadi ajaloolane.
39. Millised korduvad teemad ja motiivid mütoloogia ja ajaloo vallast esinevad rooma kirjanduses?
Korduvad Puunja sõja temaatika, kodsõdade temaatika, kreeka mütoloogia, Herakles , Aeneis – Trooja sõda.
40. Millise kreeka filosoofi mõttemaailmale teotus Lucretiuse looming?
Epikurosele –aatomi õpetus – püüdis kõigile maailma hirmuäratavatele asjadele anda lihtsa seletuse, nt surm tähendab lagunemist tundetuteks aatomiteks, jumala kartuse vähendamine, väitis, et nad ei sekku inimeste ellu, tuleks „elada varjatult“ rahulikku elu sõprade keskel,
„Asjade loomusest“ – heksameetris eepiline poeem .
41. Mis iseloomustab Catulluse loomingut?
Eeskujuks Aleksandria hellenistlike poeetide erudeeritud ja lihvitud väikevormid. Luuletused kirjutatud justkui möödaminnes, kuid näilise kerguse ja naljatleva tooni taga on täpne viimistletus ja läbimõeldud kompositsioon, keeleline värskus ja nõtkus. Lembelüürika. Lembelauliku tegi temast armastus rooma aristokraatiasse kuuluva kergemeelse daami vastu, keda ta nimetab Lesbiaks. Talle on pühendatud nii naljatlevaid kui meeleheitlikke luuletusi.
Kirjutas ka epigrammilist pilkeluulet, mis oli enamasti terav ja halastamatu, suunatud kindlate isikute pihta. Samuti on ta kirjutanud ka epüllione e pulmalaule.
42. Kes oli Vergilius? Nimetage ta teosed.
Oli kuldse ajajärgu teise poole luuletaja, see oli ka luule kõrgaeg. Sai suurima Rooma luuletaja maine.
„Bucolica“ e „Karjaselaul“ – pühendatud karjamaale. Koosnes kümnest nn valitud luuletusest, mis paljuski jäljendasid kreeka luuletaja Theokritose pastoraalset luulet. Lisaks armastustemaatikale ka Rooma päevakajalisi probleeme. Tegi temast kohe Rooma tuntuima autori. Heksameetreis.
„Georgica“ – poeem, võttis teataval määral eeskuju Hesiodose poeemist „Tööd ja päevad“. Ülistas Itaalia loodust ja põlluharija rasket tööd, tagamõte innustada kodusõdades laastatud põllumajanduse taastamist.
„Aeneis“ - tema jaoks jäi teos poolikuks, surivoodil nõudis selle hävitamist, kuid Augustuse tahtel seda ei juhtunud.
Koosneb 12 laulust – esimesed kuus kirjeldavad hävivast Troojast põgeneva Aenease rännakut kuni Itaaliasse jõudmiseni („Odüsseia“ analoog ), viimased kuus pühendatud võitlusele Itaalia hõimude allutamise ja enda võimu alla ühendamise eest („Ilias“)
Kangelaseks Rooma, mille tulevasele kuulsusele ja vägevusele eepose tegevuse käigus alus rajatakse . Esimene nn rahvuseepos
IV laul: Aeneas on Kartaago linnas, kus elab kuninganna Dido , kes on lesk (andnud truudustõotuse surnud mehele). Dido armub aga Aeneasesse. Jahil koopas saab alguse nende armulugu , Aeneas unustab oma plaanid ja armub samuti naisesse. Siiski saadab Jupiter talle teate, mis tuletab Aeneasele meelde tema eesmärki rajada riik Itaalias. Aeneas justkui ärkab armuuimast ja seab ennast teele. Dido on aga meeleheitel ning plaanitseb oma enesetappu , mis tal ka lõpuks mõõga läbi korda läheb. See ennustab ette tulevast Kartaago ja Rooma vahelist vaenu .
43. Milline teos rooma kirjanduses algab alljärgnevate ridadega?
Relvade ning mehe auks seda laulan , mismoodi ta Troojast
saatusest aetuna lahkus ja muiste Lavinia rannal
maabus Itaalias. Maid pidi, merd pidi vintsutas kaua
taevaste võim teda (sest pidas vimma ju raevukas Juno),
võitlusevaevagi suurt nägi, enne kui lõi oma linna
ning pani paika penaadid sel maal, kust tõusnud latiinid,
niisama taatide Alba ja kõrguva Roomagi müürid.
Vergilius „Aeneis“
44. Millised olid Horatiuse põhimõtted elus ja loomingus? Millistelt varasematelt luuletajatelt on Horatius oma loomingus mõjutusi saanud? Milliseid motiive oskate Horatiuse loomingust välja tuua?
* Eluideaal „ kuldne kesktee“ – isikliku õnne taotlemine rahulikus, vaimselt rikkas ja ilma auahnete püüdlusteta elus.
* Loobumine usust nagu mõjutaksid jumalad inimeste elu
* Ei tuleks mõelda tulevikule, vaid peaks nautima päeva – „ carpe diem“
* Õpetab surmale targasti rahulolevalt vastu minema. Surm on paratamatus , mis on loogiline lõpp targasti elatud elule, surm on ainus, mis inimesest ei sõltu.
* Meeldiv ja kaunis on surra isamaa eest.
* Olen endale püstitanud ausamba – Exegi monumentum (loominguga)
Eeskujuks kreeka monoodilise laulu loojad: Sappho, Alkaios, toetus ka Pindarosele, jambiliste luuletuste e epoodi eeskujuks Archilochos.
Kirjutas jambilisi luuletusi e epoode, leebeid ja mõtisklevaid satiire, värsskirju (sai täna temale žanriks, „ Luulekunst “) ning oode. Viis satiiri žanri täiusele, pigem iseloomuomadustest. Augustus tellis talt hümni nn sajandihümn.
Teemadeks armastus, kuid mitte kirglik ja ennastunustav vaid rahulik ja mõõdukas, sõpruse- ja veiniülistus, ajaloolised-poliitilised motiivid, luule ja luuletaja tähendus, filosoofilised mõtisklused – Epikuroslik .
„ Oodid “ – tähtsal kohal ka tema enese jaoks, seal kirjutas ta uhkusega, et on oma loominguga loonud endale igikestva ausamba.
Mõjutanud vene kirjanikke Puškin, eesti V. Grünthal-Ridala, Petrarca , Montaigne.
45. Milline on Ovidiuse kuulsaim teos? Mida see teos sisaldab ja milles seisneb selle tähtsus hilisematele aegadele? Millised on Ovidiuse muud teosed?
„Metamorfoosid“ e „Muundumised“ – kirjutatud heksameetrites, sellesse on koondatud üle 250 kreeka ja rooma müüdi, mis kirjeldavad või vähemasti mainivad mingit muundumist, alates sellest kuidas kaosest tekib kord ja lõpetades J. Caesari muunndumisega komeediks. Hellenismi vaimus värsitehnika, kasutatud materjali küllus ja huvipakkuvus on teinud selle üheks antiigi loetavaimaks teoseks. Mitmed kreeka müüdid on selle kaudu jõudnud meieni – mütoloogia entsüklopeedia. Selle süžeid on kasutanud mitmed kunstnikud , muusikud , kirjanikud.
On kirjutanud lembeluulet, õpetatud luulet mütoloogilistel teemadel .
„ Amores “ e „Lembelaulud“
„Heroides“ e „Läkitused“ - mütoloogiliste kangelaste kirjad neist eemalviibivatele armastatuile
„Armastuskunst“ – kuidas leida, võita, säilitada armastust, eleegiline distihhon
„ Ravimid armastuse vastu“ – samuti irooniline -didaktiline, eleegiline distihhon
„Fasti“ – kirjeldab rooma pühasid ja tavasid, sai valmis 6 esimese kuu kohta.
Paguluses: „Kurvad laulud“, „Kirjad Musta mere äärest“
46. Kes olid Tibullus ja Propertius?
Horatiuse kaasaegsed luuletajad, impeeriumipoliitikast distantseerunud. Nende loomingus saavutas õitsengu roomapärase armastuseleegia žanr.
47. Kes oli ja mida kirjutas Seneca ?
Rooma kirjanik, oli pärit Hispaaniast. Meieni jõudnud kirjanduslik päran jaguneb filosoofilisteks ja luuleteosteks. Tema filosoofia ül on õpetada elama ja õpetada surema, anda inimesele sisemine sõltumatus ja hingerahu. Kogu elu pea olema ettevalmistuseks surmale. Tuleb õppida taluma raskusi, ohte, elu peab olema „sõda“.
Kirjutas moraliseerivaid traktaate („Viha“, „Hingerahust“), kirju, loodusteaduslikke uurimustöid, tragöödiaid (väga veriseid, määratud peamiselt lugemiseks).
„Moraalikirjad Luciliusele“ – parim filosoofiaalane teos, kogumik kirju moraalist
„Loodusteaduslikud küsimused“ – tähtsaim rooma kirjandusteos , millest keskaegne Lääne-Euroopa ammutas teadmisi loodusest.
Tragöödiad lähtusid kreeka ainesest.
Suurim „uue stiili“ esindaja. Uus stiil – lühikesed teritatud laused, tugevate afektide kujutamine, surma ja piinaga kohtumine , deklamaatorlik stiil, antiteesid.
48. Millest räägib Lucanuse teos „Pharsalia” e „Bellum civile ”?
„Kodusõjast“ – kodusõda Caesari ja Pompeiuse vahel. Pealkiri Pharsalose lahingu järgi. Mineviku Rooma, kes on uhke oma vabadusele ja seaduslikkusele, hukkub kodusõjas – selline on Lucanuse põhikontseptsioon.
49. Milliseid rooma ajalookirjanikke ja -teoseid teate?
* Cato (234 – 149) – vanim ajalookirjanik, lõi entsüklopeedilise teose „Alged“ („Origines) – itali hõimudest
* Caesar, „Märkmeid Gallia sõjast“, „Märkmeid kodusõjast“
* Gaius SALLUSTIUS (85-35) – „Catilina vandenõu“, „Sõda Jugurthaga“, „Historiae“ – kujutab kaasaja ajalugu. Tema mõjul kujunes välja Tacituse stiil.
* Titus Livius „Linna asutamisest alates“ – Rooma linna ajalugu
* Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemisest“, „Historiae“ – autori kaasaeg , algab 69. aastaga, „Annales“ – sündmused enne Historiae aega – 14. – 68. a, kirj hiljem
* Lucanus , ajalooline poeem „Kodusõjast“, käsitletakse kodusõda Caesari ja Pompeiuse vahel.
* Gaius Suetonius Tranquillus „Keisrite elust“
50. Miks on Tacitus oluline autor erinevate Euroopa rahvaste, sealhulgas eestlaste ajaloo suhtes?
Oma teaoses märgib ta esmakordselt germaanlastest kirdes asuvat hõimu või hõimurühma aestii (arvatavasti mõni balti hõim). Selle nime kandsid keskaja ajalookirjutajad üle Eesti ala asustanud rahvale.
Kirjeldustega germaanlaste elukorraldusest, tavadest, ühiskonnast on see allikaks sellest ajast Euroopas. Ta tööd on pakkunud ainet arvukaile tragöödiatele ja mõjutanud Euroopa poliitilise mõtte arengut.
Germaanlaste päritolust ja paiknemisest“ - annab kirjelduse maast, mida ta on ise näinud. Teda üllatavad kliima karmus, tohutu ja tundmatu mere lähedus, tihedad metsad ja läbipääsmatud sood. Kirjeldatakse germaani hõimude ühiskondlikku elu, tavasid, sõjaväelist korraldust, kohut , usku jm. Ei idealiseeri germaanlasi, kuid osutab, et neil puuduvad hukatuslikud pahed – luksus , müüdavus, ahnus , kõlvatus, orjus , mille all kannatab Rooma. „Uus stiil“ – antiteesid, lühikesed laused, pateetika.
Suurim kirjandusliku portree meistreid antiikaja histog.
51. Millist valdkonda käsitleb Quintilianuse looming?
Retoorikat
52. Millest kirjutas Suetonius?
120. a pKr. Gaius Suetonius Tranquillus „Keisrite elust“ – Rooma impeeriumi 12 juhi elulood. Tähelepanu keskmes on olmedetailid, eraelulised seigad ja anekdootlikud üksikasjad.
53. Kuidas iseloomustaksite Petroniuse ja Apuleiuse loomingut?
Nad kirjutasid argielust, nende teoste põhjal saab näiteid ja teadmisi tolle aja kõnepruugist, elust ja tegemistest. Petroniust peetakse üheks parimaks rooma realistlikuks kirjanikuks. Mõlema teoses on sisse põimitud novellid ja jutustused. Apuleiuse romaanist pärit novellid ja muinsjutt Amorist ja Psychest on inspireerinud hilisemaid kirjanikke ja kunstnikke, nt Buccacco „Dekameron“.
Petronius: „Satiiriline jutustus“, „Trimalchio pidusöögiks“
Apuleius : laialdasemalt tuntuks sai tema romaan „Metamorfoosid“ e „Kuldne Eesel “
54. Millest räägib Apuleiuse romaan „Metamorfoosid” e „Kuldne eesel”? Mis on raamatu peateema ja kus toimub selle tegevus? Milliseid novelle , argielu seiku, millist kultuuriloolist ainestikku see raamat sisaldab? Millised muinasjutužanrile omased jooned ilmnevad müüdis „Amor ja Psyche ”? Kuidas romaan lõpeb?
Jutustab noore kreeklase Luciuse seiklustest, peatudes nõia majas, tahab ta muunduda linnuks, kuid eksikombel muudab maja ümmardaja ta eesliks. Nüüd on tal eesli keha aga inimese mõistus. Ta röövitakse, algavad seiklused. Inimeseks saamiseks peab ta sööma roose, mis alles pärast aastat tänu jumalanna Isisele õnnestub.
Sinna on põimitud mitmeid jutustusi, ka kuulus muinasjutt Amorist ja Psychest. Muinasjutule on omased kuningas ja kuninganna, nende kolm tütart, kellest noorim on ilusaim, samuti salakavalus, ustavus ja omakasupüüdmatu armastus. Psyche rändas kaua ja pidi taluma kannatusi, aga lõpuks leiab ta ikkagi oma mehe Amori. Inimese hing astub uudishimust üle ja peab oma süü kannatuste ja kestvate rännakute hinnaga heastama.
55. Kes olid Plinius Vanem ja Plinius Noorem?
Plinius Noorem oli Rooma riigitegelase ja kirjamehe Plinus Vanema „Loodusloo“ autori õe- ja kasupoeg. Plinius Noorema tähtsus seineb tema kirjades (kus ta annab kaasaegsete iseloomustusi , kõneleb oma esinemistest senatis ja kohtus, reageerib päevasündmustele, arutab kirjandulikke küsimusi, kirjeldab loodust ja tähelepanuväärseid esemeid jne). Tuntud on kaks kirja Tacitusele, kus ta kirjeldab Vesuuvi purset 79.a ja oma onu hukkumist.
56. Iseloomustage Martialise ja Juvenalise loomingut
Martialis – 15 raamatut epigramme, põhivormiks eleegiline distihhon, teravad ja pilkelise puänteeritud lühikesed luuletused on kirjutatud mitmesuguste tüüpide aadressil ja mitmesugustest situatsioonidest lähtuvalt. Martialis on sageli frivoolne või koguni rõve, kuid fantaasiarikas. Temalt on õppinud peaaegu kõik hilisemad epigrammikirjutajad
Juvenalis – satiiri klassik, see žanr muutus tema loomingus iseäranis teravaks, piitsutavaks ja sageli liialdavaks, lisades rooma elu pahedele värve juurde. 16 heksameetris kirjutatud satiiri.
Mõlema loomingut võib iseloomustada sõnadega terav, vaimukas, pilkeline, kohati vb liialdav, värvikas. Kirjutasid satiire.
57. Milliseid kristlikke rooma kirjanikke teate?
Tertullianus – suur panus kristliku ladina keele uuendamisele „Apologeticum“ – astub välja kristlaste kaitseks
Hieronymos,
Marcellinus – „Teod“, käistleb Rooma ajalugu alates sellest aastast (96), millega Tacitus lõpetas.
Aurelius Augustinus – sõnastas oma teostes ristiusu põhitõed, kuulsaim teos „Jumala linnast“