Antiikkirjanduse kordamine eksamiks (3)

Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused.
1. Mis on antiikkirjandus ? Millisesse ajavahemikku see langeb? Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kust olid pärit rooma kirjanikud ?
* Antiik kirjanudse all mõeldakse vanakreeka ja vanarooma kirjandust, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused u (I aastatuhande algusest) 8. saj eKr – 5. saj pKr. Rooma kirjandus alates III saj eKr.
* Vanakreeka kirjandus loodi Põhja- ja Kesk-Kreekas, Peloponnesose saarel, Kreetal – Balkani poolsaarel; Väike- Aasia läänerannikul ja seal lähedal asuvatel saartel, Joonias kujunes välja kreeka kirjandus.
* Rooma kirjandus on pärit Roomast , selle tõeline rajaja oli kreeklane Livius Andronicus – kohandas ladina keelde kreeka tragöödiad ja komöödiad ning Homerose eeposed . Tekkis 3. saj eKr.
* Rooma kirjanikud olid pärit Kreekast , Roomast, Põhja-Italias, Aafrikast (orjana)
2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa kirjanduse hulgas iseäralik? Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduses?
* Vanakreeka kirjandus on Euroopa kirjanduses kõige vanem ja arenes täiesti iseseisvalt, ilma teiste kirjanduste kogemustele toetumata.
* Rooma kirjanduse võttis üle kreeka kirjandusest pärit žanrid, ainestiku, stiili; kreeka kirjandust tõlgiti ladina keelde. Rooma kirjandus lähtus kreeka eeskujudest.
* Rooma kirjandus oli vahelüliks kreeka kirjanduse ja teiste Euroopa uute kirjanduste vahel. Rooma kirjandusel oli tähtis roll antiigipärandi edasiandmisel hilisemasse aega, mil ladina keel oli jätkuvalt kasutusel, kreeka keelt ja kirjandust aga hakkas uus-euroopa teadvustama alles renessansist (14. – 16. saj) peale.
3. Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks? Kas oskate žanriti tuua näiteid murrete kasutamise kohta?
Kirjanduskeelteks said järgmised dialektid:
aioolia dialekt , mida kõneldi Balkani ps kirdeosa maakonnas Tessaalias, XI saj teisel poolel eKr kandus ka Väike-Aasia lääneranniku põhjapoolsesse ossa , sh Lesbose saarele;
joonia dialekt, mis Balkani ps idaosast levis paljudele Egeuse mere saartele ja Väike-Aasia ranniku lõunapoolsetele aladele ;
dooria dialekt, mida kõneldi suuremal osal Peloponnesose ps, Kreetal, mõnel Egeuse mere saarel ning ka paljudes kreeklaste kolooniatest Põhja-Aafrikas, Sitsiilias ja Lõuna-Itaalia rannikul; koori osa tavaliselt dooria dialektis.
atika dialekt Atika maakonnas, mille keskuseks oli Ateena ;
Aioolia – Homerose eeposed aioolia-joonia segamurre; monoodilises lüürikas – Archilochos, Solon , Sappho , Alkaios jt
Joonia – Homerose eeposed; didaktilises e õpetlikus eeposes - Hesiodos ; Herodotose „ Historia “ , monoodiline lüürika – Anakreon
Atika – proosakirjanduses, komöödia
Dooria – koorilüürika, koori osa tragöödias
4. Kuidas on Kreeta -Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjanduse kujunemist?
Juba II aastatuhande esimesel poolel oli Kreetal rikkalik materiaalne kultuur, kõrgesti arenenud kunst ja kirjaoskus . Lineaar kiri A, mille põhjal kreeklased lõid lineaarkirja B (dešifreeritu). Sellest ajast pärit tekstid sisaldavad jumala- ja isikunimesid, mida kasutasid kreeka kirjanikud. Kreeta-Mükeene kultuuril oli suur mõju mütoloogia lõplikus kujunemises. Tähtsamate müütide tegevuskohad on mükeene kultuuri keskused, sealt pärinevad kangelaseeposte motiivid, müüdid. See ajajärk on olnud ka heroiliste muistendite ajalooliseks baasiks. Mükeene ajast on pärit ka heksameetri värsimõõt.
5.
* Homerose eeposed. Milline on eepose „ Ilias ” peateema ja kompositsioon ?
* Milline on eepose „Odüsseia” peateema ja kompositsioon?
* Millest oli juttu Teie loetud Homerose eeposte lauludes?
Mõlemad eeposed keskenduvad ühele tegevusliinile, on kompositsioonilt keerukamad, kui teised tolle aja eeposed ning kajastavad sündmusi seoses Trooja sõjaga, kummaski teoses on kaks tasandit jumalik ja inimlik ning sarnane on ka see, et laialdast ainestikku on kajastatud lühikese aja jooksul
* „Iliase“ peateemaks on Achilleuse vihavimm. Kõik saab alguse Agamemnoni keeldumisest tagastada Apolloni preestri tütart, mille tulemusena saadab Apollon kreeklaste leeri laastava katku ning lõpuks on Agamemnon sunnitud järele andma, kuid hüvituseks nõuab ta Achilleuselt tema sõjasaagi. Achilleuse au on riivatud ning ta solvub ning keeldub sõjast osa võtmast. Achilleuse ema Thetis palub Zeusil seni kreeklastel sõjas mitte edu saavutada, kui ta pojale on solvangu eest tasutud. Achilleuse tegevusettus viib selleni, et tema südamesõber Patroklos läheb sõtta kreeklastele appi ning sureb . See on Achilleusele liikumapanevaks jõuks – ta on kurb ja reavunud sõbra surma üle ning tahab kätte maksta. Teose kulminatsioon saabubki, 22. laulus , kui Achilleus tapab Hektori. Kompositsioon on ajalises järjestuses, algab Trooja sõja 10. aastal, kajastab 49-50 päeva, tõusvas pinges viib tegevustik Agamemnoni ja Achilleuse tülist Hektori surmani, vihjates Trooja edasisele saatusele .
* „Odüsseia“ kajastab aega pärast Trooja sõda, täpsemalt Odüsseuse koduteed. Tegevus on suunatud ühele lõpptulemusele s.o Odysseuse kojujõudmine truu naise Penelope juurde. Kompositsioonilt on „O“ keerukam, sest algab sündmuste keskel ning eelnevatest sündmustest saab lugeja teada alles loo käigus, Odysseuse jutustuse käigus kuningas Alkinoose juures peol. Sarnane „I“ on see, et kajastatud on taaskord lühikest aega 40 p, osavalt on teosesse vahele pikitud Odysseuse jutustus tema rännakutest ja katsumustest Trooja langusest möödunud kümne aasta jooksul, sama eesmärk on ka Telemachose külaskäikudel rauk Nestori ja Menelaose juurde, kus meenutatakse sõjaaega ja Odysseuse vägitegusid. Alates kaheksandast laulust hakkab tegevus lõpplahenduse poole liikuma, milleks on kosilaste hukkumine ning Odysseuse ja Penelope taasühinemine.
* Lugesin „Ilase“ I ja VI laulu. Esimeses oli juttu sellest, kuidas Agamemnon keeldus tagastamast oma sõjasaaki ning kuidas katk laastas kreeklasi, Achilleuse au riivamisest, võttes temalt ta sõjasaagi ära. Achilleus kaebab seda oma emale Thetisele, kes võtab ette käigu Zeusi juurde ning palub kreeklasi mitte aidata, enne kui kreeklased on Achilleusele solvangu heastanud. Kuuendas laulus näeme, et kreeklased on sõjas edukad , mistõttu Hektor läheb Troojasse, et saata oma ema ja teisi naisi Athenat ( kes on ahhailaste poolt) ohvritega lepitama, et ta heidaks armu naiste, laste ja väetite peale. Samuti hurjustab ta oma venna Parisega, et see sõjast osa ei võta, selle tulemusena tuleb Paris jälle sõtta. Lahkudes Troojast kohtab Hektor oma naist Andromachet ja väikest poega . Naine kurvastab ja soovib, et mees ei läheks sõtta, kuid Hektor ütleb, et ta oleks liialt häbi teiste sõjameeste ja troojalaste ees, kui ta hoiduks sõjast. Nad teavad ette, et Trooja langeb, aga Hektro kurvastab enim Andromache ja ta poja saatuse üle, kes langevad siis kreeklaste kätte. Hektorile oli tähtis säilitada oma vaprus ja au, et temast räägitaks kui võimsaimast Trooja sõdalasest.
„Odüsseiast“ lugesin esimese laulu, selleks ajaks on sõjast möödunud juba 10 aastat, aga Odysseus ei ole ikka veel koju jõudnud, vaid on nümf Kalypso juures lõksus, kes soovib teda endale meheks. Poseidon , kes on merde jumal kisuab teda samuti, sest O torkas ta poja kükloobi silma peast . Jumalate koosolekul otsustatakse Odysseusele appi minna. Athena võtab O sõbra kuju ka rändab ta koju, poja Telemachosega rääkima, keda ta õhutab minema reisile, et otsida teateid isa kohta. Majas on palju Penelope kosilasi , kes on pillavad ja raiskavad Odysseuse varandust ning Athena õhutab Telemachost neid ära ajama. Selles laulus soovitabki A poisil Nestori ja Menelaose juurde rännata. Telemachos saab sellest jutuajamisest innustust, õhutab isegi ema olema kannatlik . Lõpuks kutsub ta järgmiseks päevaks kokku koosoleku.
Lugesin veel ka 23. laulu. Selleks ajaks oli Odysseus tapnud kõik kosilased ja tahtis nüüd ennast Penelopele paljastada. Vana kunagine O hoidja Eurykleia kutsuski Penelopeiat alla. Naine tuli, kuid oli algul väga umbusklik, alles pärast seda, kui Odysseus oli väga täpselt kirjeldanud nende abieluvoodit, et kuidas ja millest ta selle tegi, uskus Penelopeia, et tegemist on tõesti tema mehega. Athen lasi ööl kesta kauem, ja Odysseus jutustas Penelopele oma teest koju.
* Kuidas neid teoseid nende tekkeajal esitati?
Teoseid kanti ette rapsoodide poolt deklameerides, nad ei olnud ise loojad vaid esitasid enam-vähem fikseeritud teksti ja esitus toimus kitaara saatel.
* Kas Trooja sõda tegelikult toimus või mitte? Põhjendage oma arvamust.
Kaldun pigem arvama, et sõda toimus. Eeposte aineseks oli ajaloolised sündmused, ei ole põhjust arvata, et nüüd mõeldi sõda välja. Trooja sõda kajastati ka teistes tolle aja poeemides, mis minu arvates viitab siiski mingile kunagi toimunud sündmusele, mitte väljamõeldisele. Kui oleks olnud väljamõeldis ei oleks nii paljud teosed seda kajastanud. Samuti tundub loogiline sõjapõhjus, et sõda alustati, sest Troojal oli nõnda hea kaubanduslik positsioon, mille tulemusel ta kogus rikkusi ja mis võis vallutajatele väga ihaldatav olla. Samuti on kaevamiste tulemusena tehtud kindlaks, et Trooja linn oli tõesti olemas. Samas arvan ka seda, et teostes on palju väljamõeldist, kuna lugusid kanti algselt edasi suuliselt, võis juba selle tõttu lugu muutuda. Kuna oletatakse, et sõda võis toimuda u 13. v 12. saj oli muistendite kujunemise aeg väga pikk, seega muutusid need suuresti.
* Milliseid teooriaid eksisteerib nende eeposte tekke kohta?
Eeposed on küll omistatud Homerosele, kes olevat olnud pime laulik, kuid on pakutud välja ka seda, et Homeros on ainult „Iliase“ autor ning „Odüsseia“ kirjutas keegi teine; samuti on pakutud välja teooria, et „Iliase“ kirjutas Homeros nooruspõlves, „Odüsseia“ aga vanaduspõlves, sellega seletati kahe teose stiililist erinevust. Saksa filoloog Wolf on aga arvanud, et laulud on loodud eri laulikute poolt. Sel ajal ei olevat tema arvates veel kirjaoskust olnud ning teosed kirjutati üles teadlaste poolt hiljem, kes ise redigeerisid ja kohandasid neid. Kindel on see, et eeposed kujunesid välja väga pika aja jooksul tänu suulisele traditsioonile, nad kajastavad ka väga pikka aega, mõlemad teosed on terviklikud, samas esineb ka vasturääkivusi.
* Kas Teie arvates Homeros võis oma teoseid peast ette kanda/ mäletada?
Arvan, et tal võis jutt enam-vähem peas olla, kuid samas, kui ta pidi seda ette kandma, siis võis see vastavalt olukorrale varieeruda, seega kaldun arvama, et täpselt peas tal see ei olnud, vaid ta ka improviseeris.

6. Mis on heksameeter ? Millised antiikautorid on oma loomingu kirjapanekul kasutanud heksameetrit?
[Kujunes arvatavasti juba mükeene ajal.]
* Kreeka värss, milles riimi ei kasutatud. Koosneb kuuest värsijalast. Iga värsijala esimene silp on pikk ja moodustab tõusu, languse moodustavad kaks lühikest silpi või üks pikk. Seega võivad neli esimest olla nii daktülid (-UU) kui ka spondeused (--). Viies värsijalg on pea eranditult daktül. Viimases värsijalas on langus alati ühesilbiline – lõppsilp on kas pikk või lühike – spondeus (--) või trohheus (-U).
(Lühike = U, pikk = - )
Heksameetril on 32 erinevat rütmivarianti.
Heksameeter kujunnes kohustuslikuks eepilisele luulele üldse.
Heksameetrit on kasutanud Homeros, Hesiodos, Simonides , , Ennius – kohandas ladina keelele, Lucretius („Asjade loomusest“) Ovidius („ Metamorfoosid “), Vergilius , Juvenalis (satiirid)