Koor oli tragöödia süzeele vastav isikute rühm. Koor esitas oma osa lauldes, näitleja deklameeris. Tragöödia arenedes koori osa väheneb, näitleja osakaal suureneb ning näitlejaid tuleb juurde. Teise näitleja olevat tragöödiasse toonud Aischylos ning kolmanda Sophokles. Koor jääb antiiktragöödias siiski püsima ning selle laulud jaotavad tragöödia osadeks: o Tragöödia algab proloogiga tegevuse sissejuhatus, mille esitavad näitlejad. o Sellele järgneb parodos avalaul, mille esitab lavale saabuv koor. o Järgnevad episoodid -- näitlejate kõnelised dialoogid omavahel või kooriga (enam-vähem nagu praegu vaatused), mis vahelduvad kooripartiidega. Vahel laulab näitleja ühes kooriga enamasti traditsioonilisi nutulaule. o Stasimonid koorilaulud episoodide vahel o Kommos näitleja ning koori vaheline lauldav osa. o Etenduse lõpetab viimane episood ja koori lahkumine eksodos (kr exodos 'väljaminek')
Sõprus ja sõbrad on tähtsad. Delfis oli oraakel Pythia., kelle juurde läks Laios küsima oma poja saatuse kohta, kusjuures samal ajal tuli Oidipus Korintosest teateid saama oma päris vanemate kohta. Ainukesel pääsenud tunnistajal on tähtis roll. Tema jutt röövlijõugust ei vasta tõele. Oidipus kahtlustab algul teebalasi ning pole huvitatud tunnistaja otsimisest ja kohale toomisest. Oidipus lubab jumala tahtele kuuletuda ja kuninga tapmise eest kätte maksta. Parodos 1.episood algab Oidipuse pöördumisega rahva poole, kus ta lubab endise kuninga mõrvarile kättemaksta., millele järgneb sõnavahetus ennustaja Teiresiasega. Teiresia räägib mõistukõnes, mis paneb Oidipuse arvama, et päris süüdlast varjatakse. Läheb ennustajaga tülli ning kahtlustab naist poliitilistes intriigides. Teiresia nimetab Kithaironeilt mäge kuhu viidi Oidipus surema. Teiresia kaudu said Oidipuse vanemad teada ohust. Ennustaja oli tõukajaks, et lapse kõrvaldamiseks
Euripides säilinud 18 tragöödiat ja satüürdraama ,,Kükloop", tuntud teosed on ka ,,Medeia" ja ,,Elektra". Hiljem rajati amfiteatrid, kus toimusid esinemised. Tragöödiates lauldi pooljumalatest ehk heerostest ning nende konflikti allikaks said nende head ja halvad teod, süzeed rajanesid rahva usundi-ja kultuuripärandil. Kreekas algas tragöödia sissejuhatuse e. proloogiga, mida esitas(id) näitleja(d), sellele järges koori saabumine ja avalaul e. parodos. Edasi tulid episoodid e. dialoogilised osad näitleja(te)lt ja koorilt. Etenduse lõpetas viimane episood e. eksood- ja koori lahkumine. Atika ajajärgu perioodil on juhtivaks kirjandusliigiks draama. See arenes välja dionüüsiatest e. Dionysosele pühendatud pidustustest, kus korrladati suuri rongkäike, joodi veini ja lõbutseti. Rongkäigus esines ka saatüreid, kes käitusid ülemeelikult ja laulsid ditürambe e. ühislaule jumalale.
Klassikalised kreeka tragdiad koosnevad jrgmistest osadest: 1) proloog, koori ilmumisele eelnev osa; 2) parodos, ilmuva koori esimene laul; 3) episoodid, dialoogid, mis kirjutatud jambilises trimeetris ja asetatud kahe koorilaulu vahele; vastavad uusaegse tragdia aktidele. 4) stasimonid, episoode eraldavad koorilaulud; 5) eksodos, viimane episood. Koorilauludes, milles esineb osalt dooria dialekti vorme, vastavad ksteisele stroofid ja antistroofid, mis sageli lpevad epoodiga. Peale nende esineb pateetilisemais stseenes veel lrilisi dialooge koori ja nitlejate vahel, mida nimetatakse kommosteks.
ORKESTRA – ringikujuline tantsuväljak, kus esinesid koorilüürika ettekandjad SKEENE – lavatagune HEEROS – kangelane THEATRON - kreeka keelest "vaatemängupaik - teater SAATÜR – soku pea ja sabaga inimesekujuline metsvaim (kehastavad mehed), laulsid jumalale ülistuslaule - ditürambe PROLOOG – kreeka keeles eeskõne, sissejuhatus EPISOOD – farslik stseen PARODOS – avalaul EKSOOD – viimane episood OIDIPUS – Teeba kuninga Laiose poeg IOKASTE - Teeba üliku Menoikeus vanema tütar ja Kreoni õde KOTURN – kõrged jalatsid näitlejate rüü juurde STASIMONE – koorilaul tragöödias LAIOS – Teeba kuningas
kohe · Dionüüsiate ajal heideti kõrvale normatiidid · Peeti loomulikuks, et dionüüsiatel osalevad kõik Ateena kodanikud Dionysos Tragöödia · Tõsise sisuga näidendid pärineesid kangelasmüütidest · Tegelaste kannatusi püüti võimalikult kaasahaaravalt kujutada · Tihti oli õnnetu või traagilise lõpuga · Olid kirjutatud värsi vormis ja piduliku keelega Tragöödia struktuur 1) proloog, koori ilmumisele eelnev osa; 2) parodos, ilmuva koori esimene laul; 3) episoodid, dialoogid, mis kirjutatud jambilises trimeetris ja asetatud kahe koorilaulu vahele; vastavad uusaegse tragöödia aktidele. 4) stasimonid, episoode eraldavad koorilaulud; 5) eksodos, viimane episood. Komöödia · Kujutati tuntud tegelasi ebatavalistes ja naljakates olukordades · Tihti kujutati päevasündmusi ning pilgati ka jumalaid · Tunnuseks tegelaste madaldamine · Tekst oli teravmeelne ja sisaldas palju
rikkalikult kaunistatud eredavärvilisi rüüsid, koturne, kõrgeid peakatteid, maske. Teatrid olid alati templi läheduses ja koosnesid kolmest põhiosast: süda, tasane ringikujuline väljak; skenee, mis oli etendusele taustaks ja kõlaseinaks ning varjas riietusruume ja lavamehhanisme; theatron ehk vaatamispaik. Teatrid olid tohtutu suured. Etenduse eest pidi maksma. Vaheaegu polnud, mäng kulges lakkamatult. Tragöödia koosneb: 1) Proloog ehk sissejuhatus 2) Parodos ehk avalaul, koori saabumine 3) Episoodid ehk dialoogilised osad 4) Stasimone ehk koori laulmine episoodide vahel 5) Eksood ehk viimane episood ja koori lahkumine Rooma kirjanduse perioodid: 1) Kuni 3.saj. eKr rahvaloomingulise sõnakunsti periood. 2) 3.saj. teine pool kuni 2.saj.eKr arhailine ajajärk. Kujunesid välja kirjanduslikud zanrid, loodi eeposeid, tragöödiaid, komöödiad. Pandi alus kõnekunstile. 3) 1.saj.eKr 1.saj.pKr
rikkalikult kaunistatud eredavärvilisi rüüsid, koturne, kõrgeid peakatteid, maske. Teatrid olid alati templi läheduses ja koosnesid kolmest põhiosast: süda, tasane ringikujuline väljak; skenee, mis oli etendusele taustaks ja kõlaseinaks ning varjas riietusruume ja lavamehhanisme; theatron ehk vaatamispaik. Teatrid olid tohtutu suured. Etenduse eest pidi maksma. Vaheaegu polnud, mäng kulges lakkamatult. Tragöödia koosneb: 1) Proloog ehk sissejuhatus 2) Parodos ehk avalaul, koori saabumine 3) Episoodid ehk dialoogilised osad 4) Stasimone ehk koori laulmine episoodide vahel 5) Eksood ehk viimane episood ja koori lahkumine Rooma kirjanduse perioodid: 1) Kuni 3.saj. eKr rahvaloomingulise sõnakunsti periood. 2) 3.saj. teine pool kuni 2.saj.eKr arhailine ajajärk. Kujunesid välja kirjanduslikud zanrid, loodi eeposeid, tragöödiaid, komöödiad. Pandi alus kõnekunstile. 3) 1.saj.eKr 1.saj.pKr
Parema nähtavuse saavutamiseks kasutati jalapikendusi ehk koturne. Peamised väljendusvahendid oli hääl ja sestid. Näitlejad kandsid maske, olemas oli ka algeline lavaseade deus ex machina (tlk. jumal masinast), millega saabusid lavale jumalad. Tnp. on see kirjandusteaduslik termin, millega tähistatakse kunstniku mittetegevuse loomulikust arengust välja kasvavat lõpplahendust. Antiiktragöödia ülesehitus: · Proloog (eellugu) · Parodos (koor tuleb lavale, esitatakse I laul) · Dialoogilised osad: Epesodionid (esitavad näitlejad) Stasimonid (esitab koor) · Eksodos (väljaminek) ANTIIKPROOSA Herodotos ajaloo isa. ,,Historia" (Kreeka-Pärsia sõda); eripära: kõrvuti ajalooliste ja tõsieluliste faktidega tegutsevad tema teostes ka jumalad. Thukydides ,,Ajalugu"(Pelopossesose sõda); eripära: kronoloogiline järjestus.
Psühholoogilisus väljendus isegi selles, et erinevad etenduse osatäitjad kasutasid erinevaid murdeid. Olemuselt kujuned ditürambist välja värssdraama. Temaatika poolest on tegemist müüdisündmustega. Eraldub peaosaline, kes satub konflikti. Konflikt on keskne mõiste, mis on aluseks järgnevale dramaturgiale. Kulmineerub katarsisega/puhastumisega hirmu abil. Klassikalise kreeka tragöödia põhistruktuur: 1) Proloog – koori ilmumisele eelnev osa; 2) Parodos – lavale ilmuva koori esimene laul; 3) Episoodid – dialoogid koorilaulude vahel; 4) Stasimonid – episoode eraldavad koorilaulud; 5) Eksodos – viimane episood. Surma ja vägivalla stseenid toimusid enamasti lava taga. Sõnumitooja tõi neist teateid. Aja, koha ja tegevuse ühtsus. Antiik tragöödia pidas neist kinni. Hiljem tekkis selles suhtes vabadusi. Hierarhilised suhted esinesid ka kunstis. Teemaks on müüdid või ajalugu; lähtepunkt on teada
Selle eest ta kuningaks kroonitigi. Oidipus teatab, et teab sellest õnnetusest ja et on lähetanud juba Kreoni, oma hõimlase Delfi oraakli juurde, et teada saada, mil moel oleks võimalik linna päästa. Saabubki Kreon, kel on häid uudiseid: endise kuninga Laiose tapja tuleb linnast välja ajada või tappa. Oidipus hakkab Laiose tapja jälgi ajama. Endistel aegadel ei olnud sellega tegeldud, sest suurimaks probleemiks oli siis linnale Sfinks. Rahvas kutsutakse kuningalossi ette. Parodos avalaul (esitab koor) Palved jumalate poole, et need hukkuvat linna päästma tuleksid. Esimene episood (vaatus) Oidipus pöördub rahva poole palvega anda teateid Laiose tapja kohta, kes iganes ta ka poleks. Kui aga tapjat peaks varjatama, saadab Oidipus varjajale needuse. Kohale tuuakse kõiketeadja Teiresias. Teiresias teab tõde, kuid ei taha seda kuulutada. Oidipus vihastab, kui näeb Teiresiast tõrkumas ja nimetab teda kaassüüdlaseks. Vihane
Selle eest ta kuningaks kroonitigi. Oidipus teatab, et teab sellest õnnetusest ja et on lähetanud juba Kreoni, oma hõimlase Delfi oraakli juurde, et teada saada, mil moel oleks võimalik linna päästa. Saabubki Kreon, kel on häid uudiseid: endise kuninga Laiose tapja tuleb linnast välja ajada või tappa. Oidipus hakkab Laiose tapja jälgi ajama. Endistel aegadel ei olnud sellega tegeldud, sest suurimaks probleemiks oli siis linnale Sfinks. Rahvas kutsutakse kuningalossi ette. Parodos avalaul (esitab koor) Palved jumalate poole, et need hukkuvat linna päästma tuleksid. Esimene episood (vaatus) Oidipus pöördub rahva poole palvega anda teateid Laiose tapja kohta, kes iganes ta ka poleks. Kui aga tapjat peaks varjatama, saadab Oidipus varjajale needuse. Kohale tuuakse kõiketeadja Teiresias. Teiresias teab tõde, kuid ei taha seda kuulutada. Oidipus vihastab, kui näeb Teiresiast tõrkumas ja nimetab teda kaassüüdlaseks. Vihane
pöörakud ehk peripeetiad ning äratundmine. 4. sajandil andis Aristoteles esimese määraatluse, mida mõista tragöödia all ,,Poeetika" seda peetakse esimeseks kirjandusteoreetiliseks tekstiks maailmas. Aristoteles pidas tragöödia vaatamist väga oluliseks. Tragöödia äratab inimeses hirmutunnet ja kaastunnet. Hea tragöödia tunnus on seesmine puhastus ehk katarsise tunne. Tragöödiad antiikajal ei jagune vaatusteks. Jaguneb Proloog sissejuhatus Parodos koor tuleb lavale. Koor annab mingisuguseid kommentaare/hindeid Episoodid dialoogid Koorilaulud Lõpus lahkub koor Näitekirjanduse ja tragöödia isaks peetakse Aischylost tema teoseid iseloomustab usk maailma harmoonilisusesse ja stabiilsusesse, mida traagilised konfliktid ajuti rikuvad, kuid mis taastub jumaliku plaani kohaselt läbi inimeste kannatuste uuesti. Tema üks tuntumaid teoseid ,,Aheldatud
Antiikdraama tekkimine oli seotud rituaalidega, mis ajapikku muutusid vaatemngulisemaks ning meelelahutuslikumaks. Thtsaim roll antiikdraama kujunemisel oli dionsiatel. 29.Tragdia ehk kurbmng on traagilise lpplahendusega, traagilisel konfliktil phinev nidend. Komdia - 'komose laul'; komos - purjus meeste juk, mis prast joomingut tnaval liiklus ning pilke-, kiidu- ja armulaule laulis. 30. Tragdia algab proloogiga - tegevuse sissejuhatus, mille esitavad nitlejad. Sellele jrgneb parodos - avalaul, mille esitab lavale saabuv koor. Jrgnevad episoodid- nitlejate knelised dialoogid omavahel vi kooriga (enam-vhem nagu praegu vaatused), mis vaelduvad kooripartiiga. Vahel laulab nitleja hes kooriga - enamasti traditsioonilisi nutulaule. Etenduse lpetab viimane episood ja koori lahkumine. 31. Kirjelda antiikteatrit - Teatri philisteks osadeks olid orkestra, pealtvaatajate kohad ja skeene. Orkestra oli vike mmargune vljak, lbimduga umbes 24 meetrit, kahe
Sophokles Oma aja kuulsamaid ja auhinnatumaid tragöödia kirjutajaid. Tõi juurde kolmanda näitleja. Euripides Deus ex machina(jumal masinast). Näidendi lõpplahendus, kus väline jõud kõrvaldab probleemi. Aristophanes Vanakreeka näitekirjanik kes kirjutas komöödiaid.(Atika komöödia) Menandros Komöödiakirjanik. Tragöödia hiilgeaeg 5 saj. eKr. Vana- Kreeka tragöödia oli alati sõnalis-muusikaalne. Sissejhatus proloog. Avalaul parodos. Episodionid episoodid. Stasimon Koorilaul episoodide vahel. Eksodos Viimane episood tragöödia lõpus. Oidipuses on kasutatud trimeetrit.Shopokles on pärit Ateenast, oli jba oma nooruses populaarne tragöödiakirjanik, tegutses riigiametites. Oli kuulus juba oma eluajal. Võimumeestega sõber. Väga pika ealine. Saavutas ligi 20 võitu tragöödiakirjanduse võistustel, aga ei jänud kordagi viimaseks. Säilinud 7 tragöödiat ja 1 saatürdraama. ,,Kuningas Oidipus"
kehastasid mehed ning nad käitusid ülemeelikult ja laulsid jumalale ülistuslaule ditürambe. Neist sokulauludest on nime saanud tragöödia. Tragöödia on lepitamatu konflikti ja traagilise lahendusega ülevvõimas kurbmäng, mis käsitleb olemise kõige tähtsamaid küsimusi nagu inimese suhe jumalatesse, vabadusse, saatusesse, süüsse, vastutusse. Kreeka tragöödia algas tegevuse sissejuhatuse proloogiga. Seda esitasid näitlejad. Järgnes koori saabumine orkestrale ja lavalaul parodos. Edasi tulid dialoogilised osad näitlejatelt ja koorilt ehk episoodid. Episoodide vahel laulis koor statsimone. Etenduse lõpetas viimane episood eksood ja koori lahkumine. Tragöödia elementide hulka kuulus ka lava taga toimuvast teatamine, sest kõiki sündmusi, sh veriseid stseene, vaatajatele ei etendatud. Thespis oli 6. saj. elanud poeet, kes algatas jumalateenistuse muutumise teatriks. Tema tähtis uuendus oli see, et ta astus jumala kehastajana kooriga dialoogi, eteldes värsse
Kreeka kirjandusloo perioodid 1) arhailine ajajärk: 8.6. saj eKr 2) klassikaline e atika periood: 5.4. saj eKr (levis atika dialekt) 3) hellenismi ajajärk: 3.1. saj eKr (sai alguse Aleksander Suure vallutusretkedest ja seda iseloomustab kreeklaste e hellenite kultuuri levik ida suunas) 4) Rooma impeeriumi periood: 1.6. saj pKr Komöödia osad proloog tegevuse sissejuhatus, mille esitavad näitlejad (näitleja); parodos avalaul, mille esitab lavale saabuv koor; episoodid (vaheldusid stasimonidega) näitelejate kõnelised dialoogid omavahel või kooriga, neid eraldasid koorilaulud; stasimonid (vaheldusid episoodidega) koorilaulud episoodide vahel; eksood viimane episood ja koori lahkumine. Tuntuim kirjanik Sophokles KESKAEG (5-15saj) Varakeskaeg 5.10. sajand Klassikaline keskaeg 11.15. sajand Hiliskeskaeg ehk renessanss 16.17. sajand 5.10. sajand pimedad sajandid
antakse pilt sotsiaalsetest, eetilistest ja psühholoogilistest reaalidest, hõlmates kogu seda vaimumaailma ja materiaalset ümbrust, mis tragöödiate loomise ajaga kaasas käis. Seetõttu on ka loomulik, et kreeka tragöödia on üks enim uuritud kirjanduszanre, mille olemuse otsimisega tegeletakse pidevalt ja mille temaatika on jätkuvalt aktuaalne.(Lill,A.2004, lk 9) Klassikalised kreeka tragöödiad koosnevad järgmistest osadest: 1) proloog ehk situatsiooni selgitav dialoog . 2) parodos ehk kooride ilmumine. 3) episoodid, dialoogid, mis kirjutatud jambilises trimeetris ja asetatud kahe koorilaulu vahele; vastavad uusaegse tragöödia aktidele. 4) stasimonid, episoode eraldavad koorilaulud. 5) eksodos, viimane episood ja koori lahkumine. Tragöödia elementide hulka kuulus ka tava taga toimuvast teatamine, sest kõiki sündmusi, sh veriseid stseene, vaatajatele ei etendatud. Vanakreeka tragöödia oli sõnalis-muusikalis-tantsuline teos, sarnane tänapäeva ooperiga
vaimumaailma ja materiaalset ümbrust, mis tragöödiate loomise ajaga kaasas käis. Seetõttu on ka loomulik, et kreeka tragöödia on üks enim uuritud kirjandusžanre, mille olemuse otsimisega tegeletakse pidevalt ja mille temaatika on jätkuvalt aktuaalne.(Lill, A.2004, lk 9) Klassikalised kreeka tragöödiad koosnevad järgmistest osadest: 1. proloog ehk situatsiooni selgitav dialoog . 2. parodos ehk kooride ilmumine. 3. episoodid, dialoogid, mis kirjutatud jambilises trimeetris ja asetatud kahe koorilaulu vahele; vastavad uusaegse tragöödia aktidele. 4. stasimonid, episoode eraldavad koorilaulud. 5. eksodos, viimane episood ja koori lahkumine. Tragöödia elementide hulka kuulus ka tava taga toimuvast teatamine, sest kõiki sündmusi, sh veriseid stseene, vaatajatele ei etendatud. Vanakreeka tragöödia oli sõnalis-muusikalis-tantsuline teos, sarnane
Arne Merilai Tragöödia · (Aischylos), u 524456 eKr · (Sophokles), u 496406 eKr · (Euripides), u 484406 eKr · Proloog, parodos, episood, stasimon, kommos, eksodos, deus ex machina; koor, näitlejad, teadustaja. Komöödia · (Aristophanes), u 446385 eKr · (Menandros), u 343291 eKr Sophokles. Kuningas Oidipus. Tlk. Ain Kaalep, Ülo Torpats. Komment. A. Kaalep, Anne Lill. (1998, 2003, 2006) Anne Lill. Inimene ja maailm kreeka tragöödias (2008) Anne Lill. Tragöödialeksikon: teemad ja tegelased antiikkreeka teatris (2004) (u 496406 eKr) Aias Trahhislannad Elektra
mehed ning nad käitusid ülemeelikult ja laulsid jumalale ülistuslaule – ditürambe. Neist sokulauludest on nime saanud tragöödia. Tragöödia on lepitamatu konflikti ja traagilise lahendusega ülevvõimas kurbmäng, mis käsitleb olemise kõige tähtsamaid küsimusi nagu inimese suhe jumalatesse, vabadusse, saatusesse, süüsse, vastutusse. Kreeka tragöödia algas tegevuse sissejuhatuse – proloogiga. Seda esitasid näitlejad. Järgnes koori saabumine orkestrale ja lavalaul – parodos. Edasi tulid dialoogilised osad näitlejatelt ja koorilt ehk episoodid. Episoodide vahel laulis koor statsimone. Etenduse lõpetas viimane episood – eksood ja koori lahkumine. Tragöödia elementide hulka kuulus ka lava taga toimuvast teatamine, sest kõiki sündmusi, sh veriseid stseene, vaatajatele ei etendatud. Thespis oli 6. saj. elanud poeet, kes algatas jumalateenistuse muutumise teatriks. Tema tähtis uuendus oli see, et ta astus jumala kehastajana kooriga dialoogi, eteldes värsse
Komöödias oli 24 lauljat ja nad võisid kujutada peale inimeste ka loomi ning isegi fantastilisi olendeid (pilvi, linde jt). 4.saj kahanes koori osatähtsus sedavõrd, et kohati koori polnudki. Vana-kreeka teater Tragöödia klassikalisel kujul on kindel ülesehitus: proloog etendus juhatatakse sisse (viidatakse müüdile/sündmusele; mida nägema hakkame). Parodos (sisenemine) koori saabumine lavale (1 pool ühelt, teine teiselt poolt), jääb proskeenioni juurde. Epeisodianid näitlejate dialoogid. Stasimonid vahelaulud, koor sekkub ja kommenteerib tegevust (näitlejate mõtted, tuletab meelde tarkusi, hoiatab). Eksodos väljumine, loo lõpp. Koor koosneb 12 inimesest, hiljem 15st. Koor esindab enamasti inimesi, kes elavad paigas, kus tegevus toimub, kuid võib olla ka
Kuid muutumatuks jääb kaksik-koosseis ise: kooripartiide ja näitlejapartiide olemasolu. See kajastub isegi tragöödia keele murdelises värvingus: koor laulab dooria murdes, näitleja aga esitab oma partiid atika murdes, mõninga lisandusega joonia murdest. Atika tragöödia kaksik-koosseis määrab ka tema välise struktuuri. Kui tragöödia, nagu see hiljem oli tavaline, algas näitlejate partiidega, siis see esimene osa, enne koori tulekut, moodustas proloogi. Selle järgnes parodos ("läbikäik"), koori tulek; koor sisenes kahelt poolt marsitaktis ja kandis ette laulu. Edasi järgnesid dialoogilised osad epeisodionid ("juurdetulekud", "vahelisandid"; nimetus tõendab ilmselt, et neid osi, mida kiiluti koorilaulude vahele, ei käsitatud algselt mitte põhi-, vaid lisaelemendina). Epeisodid vaheldusid stasimonidega ("seisulauludega"): viimased kandis ette koor orkestral seistes, harilikult pärast näitlejate eemaldumist
Keskmine komöödia Antiphanes, Alexis Uus komöödia Menandros, Philemon 64. Iseloomusta üldistavalt nn vana atika komöödia sisu ja vormi. Koor (mis võis olla jagunenud kaheks) kujutas tavaliselt muid olendeid kui inimesi (linnud, konnad) või nähtusi (pilved). Näitlejate välimus enamasti: paks (polsterdatud) kõht ja tagumik, nahast tehisfallos, karikatuurne mask. Jämekoomika, sõnamängud. Proloog, parodos (koor tuleb lavale), agoon (sõnasõda), parabaas, epeisodionid (tegevuse areng), eksodos. 65. Mis on kreeka komöödias parabaas? Näitlejad lahkuvad, draama tegevus katkeb, koor räägib publikuga: ,,autori hääl". Dramaatilise illusiooni lõhkumine. 66. Kirjelda Aristophanese komöödiate üldisi põhimõtteid ja temaatikat, loetle vähemalt 7 säilinud Aristophanese komöödiat.
Koor võib jaguneda kaheks omavahel tülitsevaks poolkooriks Koor annab komöödiale pealkirja, aga ei pruugi olla väga tihedalt sellega seotud (nt Herilased, Konnad) Näitlejate välimus enamasti standardne: paks (polsterdatud) kõht ja tagumik, nahast tehisfallos, karikatuurne mask Jämekoomika, obstsöönsused, sõnamängud Vana komöödia struktuur Proloog - tegelase monoloog või dialoog Parodos (koori ilmumine orkestrale, alguslaul) - kaks väravat, kust koor tuli ning koori tuleku laul Agoon (peategelaste sõnasõda) Parabaas (kr parabasis `kõrvaleastumine'): näitlejad lahkuvad , draama tegevus katkeb, koor räägib publikuga: ,,autori hääl". Dramaatilise illusiooni lõhkumine (seda esineb ka mujal komöödias) Epeisodionid (enamasti farsilised stseenid) - näitlejad suhtlesid omavahel või kooriga
vanaeit). Vana-Atika komöödia objektiks polnud mitte mütoloogiline minevik, vaid elav kaasaeg. See oli poliitiline, päevakajaline, satiiriline ning ülimalt karikatuurne. Komöödia koor koosnes 24 liikmest ning jagunes kaheks (mõnikord omavahel vaenutsevaks) poolkooriks. Komöödia tüüpiline ülesehitus oli järgmine: · proloog kangelane esitas oma fantastilise projekti · parodos (sisseastumine) koor ilmus orkestrale · agoon näidendi peategelaste sõnasõda · parabaas (anapest) koori tähtsaim partii, mis kanti ette komöödia keskel · eksodos Parabaasi ja eksodose vaheline osa sisaldas harilikult olustikulise iseloomuga episoodilisi jantlikke stseene. Kreeka tragöödia tegeles alati globaalsete seaduspärasustega. Euripides hülgas selle seaduspära inimesi ja jumalaid juhtis tema puhul pime kirg ehk juhus
annaabi.ee 
