Vana-Kreeka teised pidustused Dionüüsiad Igal aastal aprillikuus toimusid Ateenas suured dionüüsiad. Ettevalmistused pidustusteks algasid ligi 10 kuud varem. Võistelda soovivad luuletajad pidid oma tööd esitama kõigepealt korraldavaile ametnikele, kes ettekandmiseks valisid välja kolm näidendit. Seejärel määrati loosiga igale luuletajaleesinäitleja ja patroon ehk koreeg - jõukas mees, kes oma kodanikukohusena kandis kõik lavastuskulud. Näitlejaile maksis riik. Näidendi autor komponeeris ka muusika ja seadis tantsud. Samuti harjutas ta kooriga, kuni asjatundiad selle töö üle võtsid. Ja enne kui näitlejate arv ning tähtsus tõusid, mängis ta veel peaosa. Suurte dionüüsiate esimesel päeval toimus suurejooneline rongkäik, mida on kujutatud Parthenoni friisil. Selles osalesid etenduse kostüüme kandvad, kuid ilma maskita näitlejad.
Etendused käisid hommikust õhtuni vabadel päevadel. Vaesematele ateenlastele anti raha teatris käiguks. Teatris kasutati teatrimasinaid(ratastel liikuv lava, jt). Orkestra kekel oli altar(Dionysosele). Küljel sisse- ja väljapääsud. Näitlesid 3 meest(aristrokraati) ja koor, selgitas laval toimuvat. Laval ei toimunud tapmisi, näidati ainult surnukehi. 7. Kes on koreeg? Koreeg on rikas kodanlane, kes maksis kinni näidendiga seotud kulutused(metseen tänapäeval). 8. Mis on katarsis mimesis? Kunsti olemuseks on MIMESIS e jäljendamine, mis ei tähenda mitte kopeerimist, vaid eelkõige looduse jäljendamist - kunst peab looma nagu loodus, jäljendama mitte niivõrd seda, mis on toimunud, vaid looma seda, mis on võimalik ja tõepärane. Katarsis e puhastumine on vajalik selleks, et inimene muutuks paremaks. 9
parimale koorile soku kinkimisest, mõeldud sõnale ja kõnele. Selle lõpp ei pidanud olema õnnetu. Komöödia Lõbusa sisuga draamateos, mis arenes välja tragöödiast (komöödias pilgatakse ühiskondlikke või inimlikke pahesid), sai alguse pilkelauludest, mida laulsid dionüüsiate ajal lõbusad meestesalgad Saatürdraama Lõbusa sisuga vanakreeka draamateos (komöödia`??) saatürite (soku pea ja sabaga/hobuselaadse inimese) kooriga Tragöödiavõistlused Autor Koreeg jõukas linnakodanik, kandsid lavastusega seotud kulusid (nende kohustuseks oli see) Protagonist - esinäitleja Koor Riietus ohverdamine/ votiiv katarsis hingepuhastuselamus anakronism
Atika ajajärk 5. saj eKr Esitati kõigile (lihtrahvas, 13. sajandil Kreekas. preestrid jne) Näitlejaid oli vähe Seotud jumalate ja usuga Näitlejaid oli palju Lava: Skeene, orkestra, Etendused vabas õhus Lava: Altar (keskne koht), vaatajate kohad põrgu, maa, taevas Komöödia ja tragöödia Rahvale tasuta, aga koreeg Farss ja Sotii, müsteerium maksis kinni Olid olemas vahepalad Esialgu lihtne, hiljem keeruline. Uhked lavaesemed ja väga tõetruu. 8. Mõisted: · Kangelaslaul: Värsivormis, kangelastegusid käsitlev laul.
samuti tragöödia nimetuse. Põhiliselt lõbutsemisele pühendatud jaanuarikuupidustused lenaiad aitasid kaasa hilisemale komöödia arengule. Ettevalmistused pidustusteks algasid ligi 10 kuud varem.Võistelda soovivad luuletajad pidid oma tööd esitamakõigepealt korraldavatele ametnikele, kes ettekandmiseks valisid välja kolm näidentit. Seejärel valiti loosiga igale luuletajale esinäitleja ja patroon ehk koreeg jõukas mees, kes oma kodanikukohusena kandis kõik lavastuskulud. Näitlejatele maksis riik. Näidendi autor kompenseeris ka muusika ja seadis tantsud. Samuti harjutas ta kooriga, kuni asjatundjad selle töö üle võtsid. Ja enne kui näitlejate arv ning tähtsus tõusid, mängis ta sageli ka peaosa. Suure duinüüsiate esimesel päeval toimus suurejooneline rongkäik, mida on kujutatud Phrrhenoni friisil. Selles osalesid etenduse kostüüme kandvad, kuid ilma maskideta näitlejad.
Komöödiavõistlustel nõuti igalt kirjanikult ainult ühte näidendit. Kirjanik koostas mitte ainult teksti, vaid ka draama muusikalise ja balletiosa, tema ise oli ka näitejuhiks, tantsmeistriks ja sageli, eriti varasemal ajajärgul, näitlejaks. Kirjaniku vastuvõtmine võistlusele olenes arhondist (valitsuse liikmest), kes juhatas pidustust. Iga kirjaniku draama ettekandmise kulud pani riik mõne jõuka kodaniku peale, kes määrati koreegiks ("koorijuhiks", aga tegelikult sponsoriks). Koreeg kogus koori (12, pärastpoole 15 inimest tragöödia jaoks, 24 komöödia jaoks), maksis neile tasu, ruumi eest, kus koor valmistus, proovide, kostüümide jne eest. Koreegide kulutused olid mõnikord väga suured, ja võidud võistlusel määrati ühiselt koreegile ja kirjanikule-näitejuhile. Näitlejate arvu suurenemisega ja näitleja eraldamisega kirjanikust saj võistluse kolmandaks, iseseisvaks osaliseks peanäitleja (protagonist), kes valis endale
isegi kutseorganisatsioone nn Dionysose meistrite ühinguid. Ateena suured dionüüsiad kestsid kokku kuus päeva, neist kolm viimast olid pühendatud draamaetendustele, toimusid võistlused. Ettevalmistused algasid ligi 10 kuud varem. Võistelda soovivad luuletajad esitasid oma tööd ametnikele, kes esitatavad näidendid välja valisid. Võistlema valitud luuletajaile määrati loosiga esinäitleja ning koreeg. o Võistles kolm poeeti, igal päeval üks, kolm koreegi (finantseerijat) ja kolm protagonisti. 3 o Iga autor esines nelja teosega: kolmest tragöödiast koosneva triloogia ning neile lisanduva ühe saatürdraamaga (kõik 4 kokku moodustasid tetraloogia). Viimase puhul oli koor kostümeeritud saatürideks.
Alates 17. sajandist tähistati selle sõnaga ooperiteatrites lava ja vaatajate vahelist ruumi, kus paiknesid muusikuid, 18. sajandil omistati see sõna muusikutele orkester. Skeene orkestra tagaplaanil olev ehitis, kust näitlejad tulid, kus nad said vahetada kostüüme, maske. Siit on tulnud sõna stseen lavateose osa. Koor tragöödiakoor koosnes 1215 liikmest, kes esitasid ühislaule ja -tantse. Korüfee koorijuht, kelleks valiti parim kooriliige Koreeg isik, kes finantseeris etendust, kandis kõik kulud. Traditsiooni järgi oli tragöödia algul muusikaline etendus. Varaseim tragöödiakirjanik, keda teatakse 6. saj. II poolel elanud Thespis hakkas koori kõrval kasutama näitlejat ja lõi kõneosad, s.o näitleja dialoogi kooriga tõi varasemasse oratooriumilaadsesse kooriteosesse draamategevuse alged. Antiikajal peeti just Thespist tragöödia rajajaks. Temalt on säilinud 4 tragöödiafragmenti.
Komöödiavõistlustel nõuti igalt kirjanikult ainult ühte näidendit. Kirjanik koostas mitte ainult teksti, vaid ka draama muusikalise ja balletiosa, tema ise oli ka näitejuhiks, tantsmeistriks ja sageli, eriti varasemal ajajärgul, näitlejaks. Kirjaniku vastuvõtmine võistlusele olenes arhondist (valitsuse liikmest), kes juhatas pidustust. Iga kirjaniku draama ettekandmise kulud pani riik mõne jõuka kodaniku peale, kes määrati koreegiks (koorijuhiks, aga tegelikult sponsoriks). Koreeg kogus koori (12, pärastpoole 15 inimest tragöödia jaoks, 24 komöödia jaoks), maksis neile tasu, ruumi eest, kus koor valmistus, proovide, kostüümide jne eest. Koreegide kulutused olid mõnikord väga suured, ja võidud võistlusel määrati ühiselt koreegile ja kirjanikule-näitejuhile... 10 Kirjanikud AISCHYLOS (525-456 eKr) · V sajandi kuulsaist tragöödiakirjanikest vanim. · Draamavõistlused võitis 13 korral (esimest korda 484
ekkyklma: ratastel platvorm sisesündmuste esitamiseks 48. Millistest kreeka sõnadest on pärit `orkester' ja `stseen'? Mida need algselt tähendasid? orkester orchstra, tähendas tantsuplatsi; stseen skn, tähendas hütitaolist ehitist, telki 49. Kirjelda kreeka tragöödiavõistluste ülesehitust ja läbiviimist ning tragöödiate esitamist, osalisi ja üldisi põhimõtteid. Valiti välja kolm poeeti, igaüks esitas võistlusele tetraloogia (tragöödiatriloogia + 1 saatürdraama); Koreeg ehk teatrietenduse ,,produtsent", peafinantseerija, valiti rikaste kodanike hulgast. Koor (algselt 12, siis 15 meest, koori osatähtsus järjest kahanes) ja näitlejad [algselt 1, seejärel 2, siis 3]. Maskid ja kostüümid. Kõiki rolle mängisid mehed. Üks näitleja mängis mitut tegelast (maskide vahetus). Muusika (aulose saade: oluline, aga meile tundmatu) ja tants. Hindas kohtunike kogu. Deus ex machina kasutamine. Publik: vabad kodanikud ja metoigid
Mida need algselt tähendasid? Orkestra esialgu ringikujuline tantsuplats, hiljem poolringikujuline ala, kus istusid pealtvaatajad. Skeene algselt hütitaoline, hiljem püsiv ehitis laval, mille küljes olid dekoratsioonid ja mille taga vahetati maske. 49. Kirjelda kreeka tragöödiavõistluste ülesehitust ja läbiviimist ning tragöödiate esitamist, osalisi ja üldisi põhimõtteid. Teatrietenduste "produtsent" oli koreeg rikaste kodanike hulgast valitud, finantseeris üritust. Kolm poeeti esitasid igakord tetraloogia (kolm tragöödiat ja üks saatürdraama). Esitasid koor ja näitlejad, kes kõik olid mehed. Igal näitlejal oli mitu rolli, selleks vahetati kostüüme ja maske. Etendust saadeti muusikaga (aulosel), tantsiti. Lõpplahenduse tõi tihti deus ex machina, kraanaga lavale tõstetud jumal (selle lahenduse tõi etendustesse Euripides).
seotud usuliste kommetega. 6. saj e Kr teatril meelelahutuslik varjund. Esimesena kujuneb välja tragöödia, tähtis osa on kooril (tragöödia koor 24, pikkades rüüdes, komöödia koor 12 liiget, maskides). Üles ehitatud sõnale, jumalate auks peetud viljakuspidude (orgiad) ajal etendatakse. Kooris eeslaulja e protagonist. Dialoog= näitleja+koor. Kolm näitlejat tavaliselt. Näidendeid esitati võistluse vormis, võrdlus nii autorite, lavastajate kui ka näitlejate seas. Lavastaja koreeg, kuludekandja; näitekirjanik võistlusele esitada tetraloogiana kolm tragöödiat. Välja valiti kolm kirjanikku, vaheaegu polnud, tegevus kestis kolme näidendi jooksul pidevalt. Traagiline tegevus, mis ei võinud kesta üle päeva. Deus ex machina jumal masinast, etenduse lõpus, lahendab loo probleemid. Näidendeis osalesid ainult kodanikud, kes makse ei maksnud. Teatri kolm põhiosa: orkestra ringikujuline tantsuväljak, esines koor (hiljem
49. Kirjelda kreeka tragöödiavõistluste ülesehitust ja läbiviimist ning tragöödiate esitamist, osalisi ja üldisi põhimõtteid. Enne võistlust toimusid eelvõistlused, kus ravas sai kuulda näidendite sisu, põhinesid müütidel, näitekirjanikud pidid müüdid nö rahvale maha müüma. Pidustustega kaasnes rongkäik, pidustused kestsid mitu päeva. esimestel päevadel 5 komöödiat, siis 3 tragöödiat ühelt tragöödia kirjanikult. Koreeg (kr chorgos): teatrietenduse ,,produtsent", peafinantseerija, valiti rikaste kodanike hulgast (chorgia oli üks auväärseist sotsiaalseist kohustusist [leiturgia]) + linna toetus Valiti välja kolm poeeti, igaüks esitas võistlusele tetraloogia (tragöödiatriloogia + 1 saatürdraama) Tervikuna on säilinud 1 triloogia: Aischylos1e ,,Oresteia" (458 eKr: ,,Agamemnon", ,,Tõivutoojad", ,,Eumenidiid") Tragöödiate esitamine
keeles vaatamise koht). Järgnevad neli päeva kulusid jumala auks peetavatele etendustele. Vastav zürii valis eelnevalt oma näidendid esitanud autorite seast välja kuus, kelle teosed pidustustel ette kandmisele tulid. Ette kanti kolm lõbusama sisuga näitemängu komöödiat , ja kolm tõsisema sisuga teostest tragöödiatest koosnevat neljaosalist sarja. Kõigile neile määrati rikaste kodanike seast rahastaja koreeg (kreeka keeles koorijuht) , kes liturgia korras pidi katma kõik etendusega seonduvad kulud. Esialgu seisnes näitemäng koori ja ühe näitleja dialoogis. Hiljem lisandus teine ja kolmaski näitleja, kuid koor säilitas kogu klassikalisel perioodil etenduses keskse osa. Näidendi autor oli ühteaegu ka lavastaja ja tegi mõnigi kord etenduses kaasa esinäitlejana. Iga teatrietendus oli ühteaegu võistlus autorite, esinäitlejate ja koreegide vahel
keeles vaatamise koht). Järgnevad neli päeva kulusid jumala auks peetavatele etendustele. Vastav zürii valis eelnevalt oma näidendid esitanud autorite seast välja kuus, kelle teosed pidustustel ette kandmisele tulid. Ette kanti kolm lõbusama sisuga näitemängu komöödiat , ja kolm tõsisema sisuga teostest tragöödiatest koosnevat neljaosalist sarja. Kõigile neile määrati rikaste kodanike seast rahastaja koreeg (kreeka keeles koorijuht) , kes liturgia korras pidi katma kõik etendusega seonduvad kulud. Esialgu seisnes näitemäng koori ja ühe näitleja dialoogis. Hiljem lisandus teine ja kolmaski näitleja, kuid koor säilitas kogu klassikalisel perioodil etenduses keskse osa. Näidendi autor oli ühteaegu ka lavastaja ja tegi mõnigi kord etenduses kaasa esinäitlejana. Iga teatrietendus oli ühteaegu võistlus autorite, esinäitlejate ja koreegide vahel
teosed pidustustel ettekandmisele tulid. Ette kanti kolm neljaosalist sarja, mis koosnesid ühest komöödiast ja kolmest tragöödiast. Kõigile neile määrati rikaste kodanike seast rahastaja koreeg, kes liturgia korras pidi katma kõik etendusega seonduvad kulud. Esialgu seisnes näitemäng koori ja ühe näitleja dialoogis. Hiljem lisandus teine ja kolmaski näitleja, kuid koor säilitas kogu klassikalisel perioodil etenduses keskse osa
ehk ditürambedes. Kolm näitlejat tavaliselt. Ehitist, kus esitati, nimetati amfiteatriks. Selle keskel oli orkestra lava, kus asus koor, kuni 24m diameertiga. Selle taga oli skenee lavatagune majalaadne ehitis, mis oli näitlejate kostüümide ja maskide vahetamiseks. Samuti proskeenion eeslava, kus olid näitljad. Theatron oli pealtvaatajate pinkide osa. Näidendeid esitati võistluse vormis, võrdlus nii autorite, lavastajate kui näitlejate seas. Lavastaja koreeg, kuludekandja. Näitekirjanik võistlusele esitada tetraloogiana kolm tragöödiat ja ühe satiirdraama, mille aineks Vana-Kreeka müüt. Välja valiti kolm kirjanikku, vaheaegu polnud, tehevus kestis kolme näidendi jooksul pidevalt. Loosiga valiti vabadest inimestest 10-liikmeline zürii, kes valisid näidendi välja. Traagiline tegevus, mis ei võinud kesta üle ühe päeva. Deus ex machina jumal masinast, etenduse lõpus, lahendab loo probleemid
ditürambedes. Kolm näitlejat tavaliselt. Ehitist, kus esitati, nimetati amfiteatriks. Selle keskel oli orkestra lava, kus asus koor, kuni 24m diameertiga. Selle taga oli skenee lavatagune majalaadne ehitis, mis oli näitlejate kostüümide ja maskide vahetamiseks. Samuti proskeenion eeslava, kus olid näitljad. Theatron oli pealtvaatajate pinkide osa. Näidendeid esitati võistluse vormis, võrdlus nii autorite, lavastajate kui näitlejate seas. Lavastaja koreeg, kuludekandja. Näitekirjanik võistlusele esitada tetraloogiana kolm tragöödiat ja ühe satiirdraama, mille aineks Vana-Kreeka müüt. Välja valiti kolm kirjanikku, vaheaegu polnud, tehevus kestis kolme näidendi jooksul pidevalt. Loosiga valiti vabadest inimestest 10-liikmeline zürii, kes valisid näidendi välja. Traagiline tegevus, mis ei võinud kesta üle ühe päeva. Deus ex machina jumal masinast, etenduse lõpus, lahendab loo probleemid.
Etenduse tegevus toimub 1 päeva jooksul ja harilikult ühes kohas. Dionüüsiad kestsid 6 päeva, viimased 3 päeva pühendat. teatrile. Etendusi korrald. võistluse korras. Võistlusele lubati ainult uusi näidendeid. Näitekirjanike vahel korraldati võistlusi, kuhu pääsemisex pidi kirjanik looma tetraloogia (3 tragöödiat, 1 satiirdraama, mille ainex VanaKreeka müüt) Alates 480 a hak võistlema ka komöödiad.. Koreeg sponsor, rikas linnakodanik, kes aitas näidendit lavale tuua. Võistlus toimuski põhimõtteliselt 3 esinäitleja (protagonist), 3 autori, 3 koreegi vahel. Arhont (kõrge valitsustegelane) määras 3 kirjanikku, kes lubati võistlusele.Esikoha otsustas 10 liikmeline zürii. 3. koht=läbikukkumine. Riik andis teatri ehitamise eraettevõttele. Teater oli tasuline, kuid mingist ajast (Perikles, 6.saj) hakati vaesemaid kodanikke tasuta
näitleja dialoog koori juhi ehk korüfeega. Etenduse tegevus toimub 1 päeva jooksul ja harilikult ühes kohas. Dionüüsiad kestsid 6 päeva, viimased 3 päeva pühendat. teatrile. Etendusi korrald. võistluse korras. Võistlusele lubati ainult uusi näidendeid. Näitekirjanike vahel korraldati võistlusi, kuhu pääsemisex pidi kirjanik looma tetraloogia (3 tragöödiat, 1 satiirdraama, mille ainex VanaKreeka müüt) Alates 480 a hak võistlema ka komöödiad.. Koreeg sponsor, rikas linnakodanik, kes aitas näidendit lavale tuua. Võistlus toimuski põhimõtteliselt 3 esinäitleja (protagonist), 3 autori, 3 koreegi vahel. Arhont (kõrge valitsustegelane) määras 3 kirjanikku, kes lubati võistlusele.Esikoha otsustas 10 liikmeline zürii. 3. koht=läbikukkumine. Riik andis teatri ehitamise eraettevõttele. Teater oli tasuline, kuid mingist ajast (Perikles, 6.saj) hakati vaesemaid kodanikke tasuta sisse lubama
annaabi.ee 
