Vana-Kreeka teised pidustused Dionüüsiad Igal aastal aprillikuus toimusid Ateenas suured dionüüsiad. Ettevalmistused pidustusteks algasid ligi 10 kuud varem. Võistelda soovivad luuletajad pidid oma tööd esitama kõigepealt korraldavaile ametnikele, kes ettekandmiseks valisid välja kolm näidendit. Seejärel määrati loosiga igale luuletajaleesinäitleja ja patroon ehk koreeg - jõukas mees, kes oma kodanikukohusena kandis kõik lavastuskulud. Näitlejaile maksis riik. Näidendi autor komponeeris ka muusika ja seadis tantsud. Samuti harjutas ta kooriga, kuni asjatundiad selle töö üle võtsid. Ja enne kui näitlejate arv ning tähtsus tõusid, mängis ta veel peaosa. Suurte dionüüsiate esimesel päeval toimus suurejooneline rongkäik, mida on kujutatud Parthenoni friisil. Selles osalesid etenduse kostüüme kandvad, kuid ilma maskita näitlejad.
Etendused käisid hommikust õhtuni vabadel päevadel. Vaesematele ateenlastele anti raha teatris käiguks. Teatris kasutati teatrimasinaid(ratastel liikuv lava, jt). Orkestra kekel oli altar(Dionysosele). Küljel sisse- ja väljapääsud. Näitlesid 3 meest(aristrokraati) ja koor, selgitas laval toimuvat. Laval ei toimunud tapmisi, näidati ainult surnukehi. 7. Kes on koreeg? Koreeg on rikas kodanlane, kes maksis kinni näidendiga seotud kulutused(metseen tänapäeval). 8. Mis on katarsis mimesis? Kunsti olemuseks on MIMESIS e jäljendamine, mis ei tähenda mitte kopeerimist, vaid eelkõige looduse jäljendamist - kunst peab looma nagu loodus, jäljendama mitte niivõrd seda, mis on toimunud, vaid looma seda, mis on võimalik ja tõepärane. Katarsis e puhastumine on vajalik selleks, et inimene muutuks paremaks. 9
Vana-Kreeka teatri põhiplaani tundmine koos vastavate mõistetega ( oskus seda eristada Rooma teatrist), teatri teke (ditüramb, dionüüsia, Thespis) · Vana-Kreeka teater oli hobuseraua kujuga, Rooma teater poolringi kujuga (või suletud ring amfiteater) · Vana-Kreeka teatrid ehitati mägede külgedele (looduslik theatron on olemas), Rooma teatrid lageda maa peale. · Vana-Kreeka teatris näitlejateks 3 meest, Roomas 3 orja. · Vana-Kreeka teatris maskid, need kaovad Rooma teatris. · Vana-Kreekas eelistatud tragöödiad, Roomas komöödiad. · Vana-Kreeka teater koosnes kolmest põhiosast: o Orkestra ringikujuline tantsuväljak, a'la lava o Skenee lavatagune hoone, kus said näitlejad vahetada maske ja toimus tegevus, mida ei saanud laval näidata (nt. ,,Oidipuses" see, kuidas Oidipus endalt silmad välja torkab) o Theatron e. koolon tänapäeva mõistes tribüün...
Atika ajajärk 5. saj eKr Esitati kõigile (lihtrahvas, 13. sajandil Kreekas. preestrid jne) Näitlejaid oli vähe Seotud jumalate ja usuga Näitlejaid oli palju Lava: Skeene, orkestra, Etendused vabas õhus Lava: Altar (keskne koht), vaatajate kohad põrgu, maa, taevas Komöödia ja tragöödia Rahvale tasuta, aga koreeg Farss ja Sotii, müsteerium maksis kinni Olid olemas vahepalad Esialgu lihtne, hiljem keeruline. Uhked lavaesemed ja väga tõetruu. 8. Mõisted: · Kangelaslaul: Värsivormis, kangelastegusid käsitlev laul.
samuti tragöödia nimetuse. Põhiliselt lõbutsemisele pühendatud jaanuarikuupidustused lenaiad aitasid kaasa hilisemale komöödia arengule. Ettevalmistused pidustusteks algasid ligi 10 kuud varem.Võistelda soovivad luuletajad pidid oma tööd esitamakõigepealt korraldavatele ametnikele, kes ettekandmiseks valisid välja kolm näidentit. Seejärel valiti loosiga igale luuletajale esinäitleja ja patroon ehk koreeg jõukas mees, kes oma kodanikukohusena kandis kõik lavastuskulud. Näitlejatele maksis riik. Näidendi autor kompenseeris ka muusika ja seadis tantsud. Samuti harjutas ta kooriga, kuni asjatundjad selle töö üle võtsid. Ja enne kui näitlejate arv ning tähtsus tõusid, mängis ta sageli ka peaosa. Suure duinüüsiate esimesel päeval toimus suurejooneline rongkäik, mida on kujutatud Phrrhenoni friisil. Selles osalesid etenduse kostüüme kandvad, kuid ilma maskideta näitlejad.
Komöödiavõistlustel nõuti igalt kirjanikult ainult ühte näidendit. Kirjanik koostas mitte ainult teksti, vaid ka draama muusikalise ja balletiosa, tema ise oli ka näitejuhiks, tantsmeistriks ja sageli, eriti varasemal ajajärgul, näitlejaks. Kirjaniku vastuvõtmine võistlusele olenes arhondist (valitsuse liikmest), kes juhatas pidustust. Iga kirjaniku draama ettekandmise kulud pani riik mõne jõuka kodaniku peale, kes määrati koreegiks ("koorijuhiks", aga tegelikult sponsoriks). Koreeg kogus koori (12, pärastpoole 15 inimest tragöödia jaoks, 24 komöödia jaoks), maksis neile tasu, ruumi eest, kus koor valmistus, proovide, kostüümide jne eest. Koreegide kulutused olid mõnikord väga suured, ja võidud võistlusel määrati ühiselt koreegile ja kirjanikule-näitejuhile. Näitlejate arvu suurenemisega ja näitleja eraldamisega kirjanikust saj võistluse kolmandaks, iseseisvaks osaliseks peanäitleja (protagonist), kes valis endale
o Võistlema lubati vaid uusi näidendeid ning need olid mõeldud ühekordseks esitamiseks. o Kümneliikmeline zürii valiti erilisest kodanike nimestikust liisuga. Zürii otsustas teoste kvaliteedi üle ning määras 1., 2. ja 3. koha, kusjuures kolmandat kohta tõlgendati kui läbikukkumist. o Auhinnaks oli honorar ja seda said kõigi kohtade omanikud. o Etendusi finantseeris keegi rikas kodanik koreeg ja see oli ühiskondlik kohustus. o Vaatajaiks pääses kogu vaba elanikkond. o Teatripaik anti rendile eraettevõtjale, kes pidi hoolitsema selle remondi ja korrashoiu eest. Seetõttu müüdi etendustele ka pileteid, kuid vaesemad said nende ostmiseks riigikassast toetust. Teatrietendused toimusid päevavalgel lahtise taeva all. Teatrid olid mõõtmetelt hiiglaslikud (arvestatud umbes 20 000 inimesele), sest sinna
Muusikaajalugu: I kursus, I semester Vanamuusika: Vanaaeg Keskaeg Renessanss Abi ja lisamaterjal õpiku (Toomas Siitan. Õhtumaade muusikalugu I, 1998) ja isikliku konspekti kõrvale Koostas: Oliver Vatsfeldt 2010 LOODUSRAHVAD JA NENDE MUUSIKA EE: ,,Loodusrahvad: ühiskonna ja majanduse arengult ürgkogukonna tasemel elavad, algelise kultuuriga (minu kurs. v.j.) rahvad, kes sõltuvad elatusvahendite hankimisel otse looduskeskkonnast." Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens e tarkinimene. Alles tarkinimesel arenes heatasemeline häälikuline kõne (varasemate inimtüüpide lõualuu kuju ei võimaldanud veel kõnelemist). Häälitsused, mida see inimene kuuldavale tõi, on vaadeldav ühe vanima muusikana. Taolise inimese põhitegevuseks oli küttimine, kalapüük, korilus toidu hankimine. Kiviaja inimene oli loodusega väga tihedalt seotud. Tunti oma elupaiga loomi ja linde ning nende käitumist, taimi ja nende toite- ...
Komöödiavõistlustel nõuti igalt kirjanikult ainult ühte näidendit. Kirjanik koostas mitte ainult teksti, vaid ka draama muusikalise ja balletiosa, tema ise oli ka näitejuhiks, tantsmeistriks ja sageli, eriti varasemal ajajärgul, näitlejaks. Kirjaniku vastuvõtmine võistlusele olenes arhondist (valitsuse liikmest), kes juhatas pidustust. Iga kirjaniku draama ettekandmise kulud pani riik mõne jõuka kodaniku peale, kes määrati koreegiks (koorijuhiks, aga tegelikult sponsoriks). Koreeg kogus koori (12, pärastpoole 15 inimest tragöödia jaoks, 24 komöödia jaoks), maksis neile tasu, ruumi eest, kus koor valmistus, proovide, kostüümide jne eest. Koreegide kulutused olid mõnikord väga suured, ja võidud võistlusel määrati ühiselt koreegile ja kirjanikule-näitejuhile... 10 Kirjanikud AISCHYLOS (525-456 eKr) · V sajandi kuulsaist tragöödiakirjanikest vanim. · Draamavõistlused võitis 13 korral (esimest korda 484
1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. Vana-Kreeka ja Rooma (kultuuriruumi järgi), vanakreeka ja ladina (keelte järgi), ajalooperioodide järgi (8. saj eKr 5. saj eKr). 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine ajajärk: 8.6. sajandil eKr; Klassikaline periood: 5.4. sajandil eKr, mida nimetatakse ka atika perioodiks, sest domineeris atika dialekt ning kirjanduslikuks pealinnaks oli Ateena; juhtiv kirjandusliik oli draama. Sophokles, Euripides. Hellenismi ajajärk: 3.1. sajandil eKr, mis sai alguse Aleksander Suure (356-323 eKr) vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud asustatud maa helleniseerumine e kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas Rooma impeeriumi periood 1.4. sajandil pKr. 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? keeled (...
Mida need algselt tähendasid? Orkestra esialgu ringikujuline tantsuplats, hiljem poolringikujuline ala, kus istusid pealtvaatajad. Skeene algselt hütitaoline, hiljem püsiv ehitis laval, mille küljes olid dekoratsioonid ja mille taga vahetati maske. 49. Kirjelda kreeka tragöödiavõistluste ülesehitust ja läbiviimist ning tragöödiate esitamist, osalisi ja üldisi põhimõtteid. Teatrietenduste "produtsent" oli koreeg rikaste kodanike hulgast valitud, finantseeris üritust. Kolm poeeti esitasid igakord tetraloogia (kolm tragöödiat ja üks saatürdraama). Esitasid koor ja näitlejad, kes kõik olid mehed. Igal näitlejal oli mitu rolli, selleks vahetati kostüüme ja maske. Etendust saadeti muusikaga (aulosel), tantsiti. Lõpplahenduse tõi tihti deus ex machina, kraanaga lavale tõstetud jumal (selle lahenduse tõi etendustesse Euripides).
seotud usuliste kommetega. 6. saj e Kr teatril meelelahutuslik varjund. Esimesena kujuneb välja tragöödia, tähtis osa on kooril (tragöödia koor 24, pikkades rüüdes, komöödia koor 12 liiget, maskides). Üles ehitatud sõnale, jumalate auks peetud viljakuspidude (orgiad) ajal etendatakse. Kooris eeslaulja e protagonist. Dialoog= näitleja+koor. Kolm näitlejat tavaliselt. Näidendeid esitati võistluse vormis, võrdlus nii autorite, lavastajate kui ka näitlejate seas. Lavastaja koreeg, kuludekandja; näitekirjanik võistlusele esitada tetraloogiana kolm tragöödiat. Välja valiti kolm kirjanikku, vaheaegu polnud, tegevus kestis kolme näidendi jooksul pidevalt. Traagiline tegevus, mis ei võinud kesta üle päeva. Deus ex machina jumal masinast, etenduse lõpus, lahendab loo probleemid. Näidendeis osalesid ainult kodanikud, kes makse ei maksnud. Teatri kolm põhiosa: orkestra ringikujuline tantsuväljak, esines koor (hiljem
49. Kirjelda kreeka tragöödiavõistluste ülesehitust ja läbiviimist ning tragöödiate esitamist, osalisi ja üldisi põhimõtteid. Enne võistlust toimusid eelvõistlused, kus ravas sai kuulda näidendite sisu, põhinesid müütidel, näitekirjanikud pidid müüdid nö rahvale maha müüma. Pidustustega kaasnes rongkäik, pidustused kestsid mitu päeva. esimestel päevadel 5 komöödiat, siis 3 tragöödiat ühelt tragöödia kirjanikult. Koreeg (kr chorgos): teatrietenduse ,,produtsent", peafinantseerija, valiti rikaste kodanike hulgast (chorgia oli üks auväärseist sotsiaalseist kohustusist [leiturgia]) + linna toetus Valiti välja kolm poeeti, igaüks esitas võistlusele tetraloogia (tragöödiatriloogia + 1 saatürdraama) Tervikuna on säilinud 1 triloogia: Aischylos1e ,,Oresteia" (458 eKr: ,,Agamemnon", ,,Tõivutoojad", ,,Eumenidiid") Tragöödiate esitamine
keeles vaatamise koht). Järgnevad neli päeva kulusid jumala auks peetavatele etendustele. Vastav zürii valis eelnevalt oma näidendid esitanud autorite seast välja kuus, kelle teosed pidustustel ette kandmisele tulid. Ette kanti kolm lõbusama sisuga näitemängu komöödiat , ja kolm tõsisema sisuga teostest tragöödiatest koosnevat neljaosalist sarja. Kõigile neile määrati rikaste kodanike seast rahastaja koreeg (kreeka keeles koorijuht) , kes liturgia korras pidi katma kõik etendusega seonduvad kulud. Esialgu seisnes näitemäng koori ja ühe näitleja dialoogis. Hiljem lisandus teine ja kolmaski näitleja, kuid koor säilitas kogu klassikalisel perioodil etenduses keskse osa. Näidendi autor oli ühteaegu ka lavastaja ja tegi mõnigi kord etenduses kaasa esinäitlejana. Iga teatrietendus oli ühteaegu võistlus autorite, esinäitlejate ja koreegide vahel
keeles vaatamise koht). Järgnevad neli päeva kulusid jumala auks peetavatele etendustele. Vastav zürii valis eelnevalt oma näidendid esitanud autorite seast välja kuus, kelle teosed pidustustel ette kandmisele tulid. Ette kanti kolm lõbusama sisuga näitemängu komöödiat , ja kolm tõsisema sisuga teostest tragöödiatest koosnevat neljaosalist sarja. Kõigile neile määrati rikaste kodanike seast rahastaja koreeg (kreeka keeles koorijuht) , kes liturgia korras pidi katma kõik etendusega seonduvad kulud. Esialgu seisnes näitemäng koori ja ühe näitleja dialoogis. Hiljem lisandus teine ja kolmaski näitleja, kuid koor säilitas kogu klassikalisel perioodil etenduses keskse osa. Näidendi autor oli ühteaegu ka lavastaja ja tegi mõnigi kord etenduses kaasa esinäitlejana. Iga teatrietendus oli ühteaegu võistlus autorite, esinäitlejate ja koreegide vahel
teosed pidustustel ettekandmisele tulid. Ette kanti kolm neljaosalist sarja, mis koosnesid ühest komöödiast ja kolmest tragöödiast. Kõigile neile määrati rikaste kodanike seast rahastaja koreeg, kes liturgia korras pidi katma kõik etendusega seonduvad kulud. Esialgu seisnes näitemäng koori ja ühe näitleja dialoogis. Hiljem lisandus teine ja kolmaski näitleja, kuid koor säilitas kogu klassikalisel perioodil etenduses keskse osa
ehk ditürambedes. Kolm näitlejat tavaliselt. Ehitist, kus esitati, nimetati amfiteatriks. Selle keskel oli orkestra lava, kus asus koor, kuni 24m diameertiga. Selle taga oli skenee lavatagune majalaadne ehitis, mis oli näitlejate kostüümide ja maskide vahetamiseks. Samuti proskeenion eeslava, kus olid näitljad. Theatron oli pealtvaatajate pinkide osa. Näidendeid esitati võistluse vormis, võrdlus nii autorite, lavastajate kui näitlejate seas. Lavastaja koreeg, kuludekandja. Näitekirjanik võistlusele esitada tetraloogiana kolm tragöödiat ja ühe satiirdraama, mille aineks Vana-Kreeka müüt. Välja valiti kolm kirjanikku, vaheaegu polnud, tehevus kestis kolme näidendi jooksul pidevalt. Loosiga valiti vabadest inimestest 10-liikmeline zürii, kes valisid näidendi välja. Traagiline tegevus, mis ei võinud kesta üle ühe päeva. Deus ex machina jumal masinast, etenduse lõpus, lahendab loo probleemid
olla ka näitleja dialoog koori juhi ehk korüfeega. Etenduse tegevus toimub 1 päeva jooksul ja harilikult ühes kohas. Dionüüsiad kestsid 6 päeva, viimased 3 päeva pühendat. teatrile. Etendusi korrald. võistluse korras. Võistlusele lubati ainult uusi näidendeid. Näitekirjanike vahel korraldati võistlusi, kuhu pääsemiseks pidi kirjanik looma tetraloogia (3 tragöödiat, 1 satiirdraama, mille ainex Vana-Kreeka müüt) Alates 480 a hakati võistlema ka komöödiad. Koreeg sponsor, rikas linnakodanik, kes aitas näidendit lavale tuua. Võistlus toimuski põhimõtteliselt 3 esinäitleja (protagonist), 3 autori, 3 koreegi vahel. Arhont (kõrge valitsustegelane) määras 3 kirjanikku, kes lubati võistlusele.Esikoha otsustas 10- liikmeline zürii. 3. koht=läbikukkumine. Riik andis teatri ehitamise eraettevõttele. Teater oli tasuline, kuid mingist ajast (Perikles, 6.saj) hakati vaesemaid kodanikke tasuta sisse lubama
Etenduse tegevus toimub 1 päeva jooksul ja harilikult ühes kohas. Dionüüsiad kestsid 6 päeva, viimased 3 päeva pühendat. teatrile. Etendusi korrald. võistluse korras. Võistlusele lubati ainult uusi näidendeid. Näitekirjanike vahel korraldati võistlusi, kuhu pääsemisex pidi kirjanik looma tetraloogia (3 tragöödiat, 1 satiirdraama, mille ainex VanaKreeka müüt) Alates 480 a hak võistlema ka komöödiad.. Koreeg sponsor, rikas linnakodanik, kes aitas näidendit lavale tuua. Võistlus toimuski põhimõtteliselt 3 esinäitleja (protagonist), 3 autori, 3 koreegi vahel. Arhont (kõrge valitsustegelane) määras 3 kirjanikku, kes lubati võistlusele.Esikoha otsustas 10 liikmeline zürii. 3. koht=läbikukkumine. Riik andis teatri ehitamise eraettevõttele. Teater oli tasuline, kuid mingist ajast (Perikles, 6.saj) hakati vaesemaid kodanikke tasuta
näitleja dialoog koori juhi ehk korüfeega. Etenduse tegevus toimub 1 päeva jooksul ja harilikult ühes kohas. Dionüüsiad kestsid 6 päeva, viimased 3 päeva pühendat. teatrile. Etendusi korrald. võistluse korras. Võistlusele lubati ainult uusi näidendeid. Näitekirjanike vahel korraldati võistlusi, kuhu pääsemisex pidi kirjanik looma tetraloogia (3 tragöödiat, 1 satiirdraama, mille ainex VanaKreeka müüt) Alates 480 a hak võistlema ka komöödiad.. Koreeg sponsor, rikas linnakodanik, kes aitas näidendit lavale tuua. Võistlus toimuski põhimõtteliselt 3 esinäitleja (protagonist), 3 autori, 3 koreegi vahel. Arhont (kõrge valitsustegelane) määras 3 kirjanikku, kes lubati võistlusele.Esikoha otsustas 10 liikmeline zürii. 3. koht=läbikukkumine. Riik andis teatri ehitamise eraettevõttele. Teater oli tasuline, kuid mingist ajast (Perikles, 6.saj) hakati vaesemaid kodanikke tasuta sisse lubama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
