M. Lühiproosat on tõlgitud vene, inglise, saksa, soome ja gruusia keelde. Mihkel Mutt ilmus eesti kirjanduse "eesliinile" 1980-ndate aastate algul iroonilise proosa viljelejana. Kirjanduskriitilisi artikleid avaldas ta juba seitsmekümnendatel, kuuludes niisiis Tiit Hennoste periodiseeringu kohaselt keskmisse eesti kriitikute põlvkonda. Muti ajakirjanduslik looming asjatundlik ja tasakaalukas köitvalt sõnastatud ja moodsalt rahvakeelne, asjatundlikult refereeriv ja innukalt kaasamõtlev, õpetav ja vahel koguni õpetlik, võrdse innuga loomeprobleemidesse ja olmeküsimustesse süvenev. Tema esseistikat ning kirjandus- ja teatriarvustusi koondab valmik " Kõik on üks ja seesama" (1986), paroodiaid ja humoristlikke lühipalu kogumik "Kerge meel" (1988). Kirjanikuna leidis tähelepanu novellikogu "Fabiani õpilane" (1980; F. Tuglase novelliauhind "Õpilase Fabiani" eest), mille põhiosa, Fabiani-novellide tsükkel,
Kui esitatud seisukohti võrreldakse teiste autorite omaga, alustatakse viidet sulgudes lühendiga vrd. Nt: (vrd Johnson-Laird, Wason, 1977). Kui viide puudutab üht lauset, siis märgitakse viide sulgudesse enne lause lõpu punkti, kui aga viide puudutab mitut eelnevat lauset, märgitakse kõigepealt viimast lauset lõpetav punkt ja siis järgneb sulgudesse paigutatud viide, mille järel enne sulgu on samuti punkt: Esimene refereeriv lause. Teine refereeriv lause. (Karu, 2001, 11.) Soovitav on märkida leheküljenumber (numbrid), eriti kui tegemist on faktide, arvandmete, definitsioonide, loetelude või muu otseselt viidatava autori originaalse panusega seostuva infoga. Nt: Kükametsa elanikest veerand on kiskjad ja kolmveerand toituvad taimedest (Jänes, 2000, 18). Kui allikal on kaks autorit, tuleb nende mõlema perekonnanimed viites esitada, eraldades nad komaga. Nt: Kükametsa elanikest veerand on kiskjad (Jänes, Karu, 1999, 24-26)
Kui esitatud seisukohti võrreldakse teiste autorite omaga, alustatakse viidet sulgudes lühendiga vrd. Nt: (vrd Johnson-Laird & Wason, 1977). Kui viide puudutab üht lauset, siis märgitakse viide sulgudesse enne lause lõpu punkti, kui aga viide puudutab mitut eelnevat lauset, märgitakse kõigepealt viimast lauset lõpetav punkt ja siis järgneb sulgudesse paigutatud viide, mille järel enne sulgu on samuti punkt: Esimene refereeriv lause. Teine refereeriv lause. (Karu, 2001, 11.) Soovitav on märkida leheküljenumber (numbrid), eriti kui tegemist on faktide, arvandmete, definitsioonide, loetelude või muu otseselt viidatava autori originaalse panusega seostuva infoga. Nt: Kükametsa elanikest veerand on kiskjad ja kolmveerand toituvad taimedest (Jänes, 2000, 18). Kui allikal on kaks autorit, tuleb nende mõlema perekonnanimed viites esitada, eraldades nad märgiga &. Nt: Kükametsa elanikest veerand on kiskjad (Jänes & Karu, 1999, 24 26)
paar esimest sõna, millele lisatakse kolm punkti. Näiteid: (Eesti ... 1996) või (Eesti kirjanduse ... 1999) 22 Kui viidatakse ühele refereerivale lausele, siis on viide lause lõpus enne punkti. Kui aga viidatakse mitmele refereerivale lausele või lõigule, siis on viide väljaspool viimase lause punkti. Näide: Üks refereeriv lause (Saar 1993: 43). Näide: Esimene refereeriv lause. Teine refereeriv lause. (Saar 1993: 43) Tsitaadi viide märgitakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas tsitaat asub lause lõpus või keskel. Näiteid: Seega „... saab iga teksti käsitleda kirjandusena“ (Kuusk 1973: 73) – järelikult on ka iga kirjutaja kirjanik. Elektrooniliste materjalide (nt internetis avaldatud artiklid, dokumendid jm tekstid,
analüüsimine · Kõne omandamise teooriad õppimist (Skinner), kõneorgani t(sotsiaalne ja keeleline isolatsioon Genie juhtum: 13a tüdruk oli 11 aastat hoitud üksi ruumis, oskas öelda nomore, stopit; piiratud liikumis võimalused), kognitiivne t (Piaget), sotsiaalne-interaktsiooniline lähenemine (Nilson keeleõppimise stiil: 1. Refereeriv - rõhutatakse asjade nimesid. Analüütiline ja informatsioonile orienteeritud lähenemine keelele. Ema nimetab ja kirjeldab mänguasju. 2. Ekspressiivne - tähelepanu inimestevahelistel suhetel, kõne on sotsiaalselt ekspressiivsem . Tegu-, asesõnu, isiklikke, sotsiaalseid väljendeid rohkem. Orienteeruvad teadete andmisele.)
tavad ja kombed. 35. Kes olid logograafid? Varased "ajalookirjutuse-eelsed" ajalookirjutajad. Sõna tähendab jutuvestjat. Kohalikud kroonikad, linnade asutamislood, valitsevate perekondade geneaoloogiad, üksikute hõimude tavad ja kombed. Retoorikas kasutati sama sõna inimeste kohta, kes kirjutasid teistele kõnesid. 36. Nimeta Herodotose ajalookirjutuse üldisi põhimõtteid, iseloomusta tema teose ,,Historiai" keskset konflikti ja struktuuri. Refereeriv kirjutusviis (sedasorti ajalookirjutusele aluse panija), kasutades varasemate autorite töid, sh suulist loomingut. Laia haardega ajalugu, aga sealjuures on ka palju kõrvalepõikeid, detaile. Autopsia põhimõte kirjutada sellest, mida ise näinud ja kuulnud , kuid pigem küsitav, kas seda ka päriselt rakendatud on (st kas ta tõesti reisis nii paljudes maades, nagu ta ise väidab ja rääkis seal inimestega?).
Genie juhtum Isabell'i juhtum Kriitiline periood - bioloogiliselt kindlaksmääratud lühikene periood, mil toimub mingi liigile omane õppimine (Konrad Lorenz, mis küpsemise poolt) Sensoorne isolatsioon: kas pime või kurttumm võib omandada keele? Helen Keller'i juhtum 3.KOGNITIIVNE TEOORIA Piaget, Sinclair-de Zwart jt. 4.SOTSIAAL-INTERAKTSIOONILINE LÄHENEMINE K.Nelson, C. Snow jt. protokonversatioonid hoidekeel K. Nelson keele õppimise stiil 1.Refereeriv - rõhutatakse asjade nimesid. Analüütiline ja informatsioonile orienteeritud lähenemine keelele. Ema nimetab ja kirjeldab mänguasju. 2.Ekspressiivne tähelepanu inimestevahelistel suhetel, kõne on sotsiaalselt ekspressiivsem . Tegu-, asesõnu, isiklikke, sotsiaalseid väljendeid rohkem. Orienteeruvad teadete andmisele. C. Ferguson Baby talk Kuidas tuleks lapsega rääkida? Lapsele kohandatud kõne esimestel eluaastatel
sündmustest, ettekujutustest Emakeele omandamise tundlik ja kriitiline periood ning kõne arengut mõjutavad tegurid Kuni 3aastaseks (5aastaseks) saamiseni Kuni murdeea alguseni Enne 5aastaseks saamist on kõne arengus suured individuaalsed erinevused (kusjuures 2- 3aastaselt mõõdetud kõne arengutase ennustab hilisemat õpiedukust) Lapse temperament, lapse kognitiivne stiil (refereeriv või ekspressiivne); vanemate jutukus; vanemate sotsiaalmajanduslik staatus (jutukus, sõnavara), suhtlemisele orienteeritud stiil vs direktiivne kõne; kultuurierinevused jutukuses ja suhtlemisstiilis; lasteaia mõju lapse kõne arengule sõltub sellest kui palju aega laps lasteaias veedab ja kui palju võimalusi on lapsel lasteaias kuulda endale suunatud kõnet (eriti enne 3ndat sünnipäeva) ARENGULISED ISEÄRASUSED TEISMEEAS
lapsele kohandatud suhtlemine. Arvatakse, et lihtsustatakse, et oleks lihtne aru saada; samas teine võimalus, et vastavalt sellele, mida laps suudab ise vastu öelda. Ei õpita 9 rääkima kui nt lihtsalt telekas mängib (nt kui on kurt-tummad vanemad). Oluline on lihtsus lapsega rääkimisel. K. Nelson toob välja keele õppimise stiilid: 1. Refereeriv stiil rõhutatakse asjade nimesid. Analüütiline ja informatsioonile orienteeritud lähenemine keelele ema nimetab ja kirjeldab mänguasja. Nimisõnad, omadussõnad tulevad esile. 2. Ekspressiivne stiil Tähelepanu inimestevahelistel suhetel, kõne on sotsiaalselt ekspressiivsem. Kasutatakse tegu-, asesõnu, isiklikke, sotsiaalseid väljendeid rohkem. Orienteeritud teadete andmisele. Väiksem nimisõnade
annaabi.ee 
