EUROAKADEEMIA Karina Repetun RS1E Kas religioon võib olla konfliktide põhjuseks või on ta ainult konflikti võimendaja Essee Juhendaja : Enn Liimets Tallinn 2013 Kas religioon võib olla konfliktide põhjuseks või on ta ainult konflikti võimendaja ? Selle essee eesmärgiks on välja selgitada ja tõestada kas religioon on vaid konfliktide põhjuseks või nende tugevdajaks. Teema on väga raske, kuid elus on palju näiteid, mis näitavad, et tänapäeval on religioonil neutraalne positsioon poliitikas. Tavaliselt, ei sega religioon end poliitilistesse konfliktidesse, kui nendes mainitaksegi religiooni, siis vaid poliitikute initsiatiivi tõttu. Kunagi oli kõ...
sajandil aga hakkas taas arenema kaubandus ja tekkisid linnad. Ristiretked viisid inimesi kodudest eemale ja seega laiendati ka inimeste silmaringi. Ka vanad harjumused ja ettekujutused hakkasid muutuma. Varasel keskajal olid Lääne-Euroopas levinud benediktlaste kloostrid, kus mungad palvetasid ja kirjutasid ümber raamatuid, nagu Püha Benetictuse reeglites kirjas seisab. Kõik inimesed olid sellega harjunud ja teistsugust elu ei kujutatud ettegi. Kuid kui hakkasid tekkima linnad ja toimusid ristiretked, hakati üha enam tundma, et benediktlaste kloostrid ei ole enam täiuslikud. Kloostrid asusid maal ja olid jäänud eemale linnaelust. Nii tekkisid 13. sajandi algul kerjusmungaordu. Need asusid tavaliselt linnades. Seal elasid kerjusmungad, tegelikult nad ei elanudki kerjusmungaordudes, vaid rändasid kerjates ja jutustades mööda ilma ringi. Sellepärast kutsuti neid kerjusmunkadeks. Sellest järeldub, et keskajal elas mitmekesine rahvas. Olid inimesed kes
olevat - normannid saksidega, kristlased juutidega, lihtrahvas feodaalidega ja feodaalid omavahel. Põikpäist feodaalijõuku juhib kuningas Richard Lõvisüdame vend John, kes on venna äraolekul haaranud võimu. Üks lõik sellest Ivanhoe 1192. aastal kartis inglise rahvas oma armastatud kuninga Richard I, keda kutsuti ka Richard Lõvisüdameks, elu pärast. Rahvas ei teadnud, kas ta oli elus või surnud. Kuningas kadus tagasiteel koju ristiretkelt Püha Maale. Ristiretked olid ususõjad. Inglismaal kuuldusid jutud, et Richardi vend prints John on ta vangistanud, et saada tema asemele riiki valitsema, nagu ta oli teinud kogu Richardi äraolekuaja.
kultuuriruumi ristiusu levitamiseks. Ajajärk - (1096-1291) Põhjused Püha Maa ehk Palestiina islami ülemvõimu all. Sõjameeste üleküllus Euroopas. Algne eesmärk Püha Maa vabastamine türklaste käest, kes ei lubanud sinna enam palverändureid. Ristisõdadest Katsed Püha Maad vabastada hõlmasid üheksat sõda. Lisaks muhameedlastele rünnati ka eurooplasi endid. Ristiretked ristiusustamata Läänemere rahvaste, samuti õigeusuliste slaavlaste vastu Novgorodis. Laste ristisõda Aastal 1212 Enam kui 50 000 lapse ebaõnnestunud rännak Jeruusalemma. Eesmärk Püha Haua tagasivõitmine. Enamus surid või sattusid orjusesse, vaid vähesed jõudsid tagasi koju. Gustave Dore ,,Laste ristiretk" Ristisõdijate lüüasaamine Võimetus muhameedlaste rünnakuile vastu panna.
Kas Balti ristisõda ja Muistne vabadusvõitlus olid pöördeks Eesti ajaloos? Muinasaja lõpul oli eestlane lihtne maainimene, kes ei teinud oma naabritega koostööd, vaid selle asemel käidi hoopis üksteise aladel rüüsteretki korraldamas. Eesti ala oli jagatud kildudeks, asustus üsna hõre ning ühtse riigi tekkimist ei peetud oluliseks . Tekkimas olid ka feodaalkorra alged. Samal ajal oli aga võõrvallutajatel soodne võimalus eestlaste erimeelsusi ära kasutada, vallutades igat maakonda eraldi. Alles siis, kui algas massiline rüüstamine ja sunniviisiline ristimine, hakkasid eestlased aru saama, et nad on üks rahvas ja peaksid koos selle nimel tegutsema, et oma maa vabaks võidelda. Balti ristisõda toimus aastatel 1180-1290 ning selle aja jooksul peetud Muistne vabadusvõitlus, mis oli üks sõja osadest, vahemikus 1208-1227. Liivimaa ja Eesti vallutamist seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste aktiviseerunud ...
Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.13. sajandil, millest üks osa oli eestlaste muistne vabadusvõitlus 12081227. aastatel. Sõdade käigus eestlased alistati ning sunniti ristiusku vastu võtma. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Eestlastel tuli ligi kakskümmend aastat kestnud sõja vältel kaitsta oma maad ja rahvast nii, nagu nad seda oskasid ja suutsid. Selle aja
mis kirjutatud just feodaalkorra ajal. Saksamaa eepos "Nibelungide laul" , Prantsusmaal "Rolandi laul" jpt. Rüütlikultuuri juurde käis kindlasti ka meelelahutus. Suurimateks üritusteks, mida korraldati olid turniirid. Nende eesmärgiks oli tõestada sõjamehe oskusi ja lahutada rahva meelt. Ühiskonnas suhtuti nendesse algul taunivalt, samas meelitas üritus kohale palju rahvast ja peletas sellega rahva eemale rutiinist. Väga suurt mõju ühiskonnale avaldasid ristiretked, mis leidsid aset 11.-13.sajandil. Nende algne eesmärk oli vabastada püha haud uskmatute ehk moslemite käest. Kahjuks kasvasid need üle laastamisteks ja mõttetuks sõdimiseks. Neljanda ristisõja käigus rüüstati koguni Konstantinoopolit ja rööviti Hagia Sophia katedraali. Ristisõjad mõjutasid siiski ka ühiskonda positiivselt. Tänu neile segunesid omavahel erinevad kultuurid ja süvenes usuline vaimustus. Viimane sai, aga saatuslikuks juutidele, keda hakati massiliselt tagakiusama
2 tasandit: abtid ja mungad, teine osa vaimulikkonnast elasid küll ilmalikus ühiskonnas, kuid teenisid kirikut. Ketserlus- väärusulisus. Inimesed, kelle usulised tõekspidamised ei ühtinud katoliku kiriku õpetusega. Inkvitsioon- katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda, vajadusel karistada. Põhieesmärgiks ketserite ümberveenmine, ketserlike vaadete leviku takistamine. Ristisõjad- ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud väljaspoole Rooma Katoliku kiriku kristlikku kultuuriruumi ristiusu levitamiseks või kaitseks. > soov vabastada moslemite kätte langenud Püha maa ja Kristuse haud > Rooma paavsti soov levitada moslemite hulgas kristlust > Arusaam, et paradiisi tuleb välja teenida ja uskmatute
Mis olid ristisõjad,millal need aset leidsid ja miks need aset leidsid? Võitlus ida- ja läänerahvaste vahel on sama vana kui nende ajalugu. XI ja XII sajandil seisid jälle ida ja lääs vastastikku. Seekord tungis lääs ristiusu lipu all peale idale, kus võimutses islam. Ristisõjad ehk ristiretked toimusid 11.-13. sajandil , mis olid enamasti paavsti poolt sanktsioneeritud. Ristisõdade algne deklareeritud eesmärk oli Püha Maa vabastamine muslimitest, mida katoliku kirik soovis, aga ka paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad. Kindlasti lootis paavst ka katoliku usu mõjuala veelgi laiendada. Põhipõhjuseks oli ikkagi see, et nn Püha Maa olid vaalutanud türklased. Seni oli see ala olnud araablaste käes, kes ei takistanud kristlaste külaskäike
Ristisõjad ehk ristiretked olid alatest 11. saj pärit katoliku kiriku poolt organiseeritud või suunatud ning Rooma paavti poolt sanktsioneeritud sõjakäigud väljaspoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi ristiusu levitamiseks või kaitseks. Ristisõjad toimusid 1096-1291 ning selle algne eesmärk oli Palestiina vabastamine islami ülemvõimust, mida katoliku kirik ja Rooma Katoliku Kiriku paavstid soovisid. Ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse just ristiusustamata rahvaste vastu ning ka õigeusuliste slaavlastega asustatud Novgorodi piirkonnas kus jäälahing toimus. Esimene ristisõda (1096-1099) Sõjas osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid, moslemid ning seldzukid. Ristisõja kuulutas välja Prantsusmaal Rooma Katoliku Kiriku paavst Urbanus II. Eesmärgiks oli moslemite väljatõrjumine Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine. Teine ristisõda (1147-1149) Sõjas osalesid seldzukid, prantsuse ning saksa väed. Sõda...
3 Tiina Kala, Linda Kaljundi, Juhan Kreem, Ivar Leimus, Kersti Markus, Anu Mänd, Inna Põltsam-Jürjo, Erki Russow, Anti Selart, Marek Tamm, Heiki Valk Eesti ajalugu II Eesti keskaeg Koostanud ja toimetanud Anti Selart 4 SISSEJUHATUS Projektijuht Aivar Kriiska Retsensent Jüri Kivimäe Keeletoimetaja Siiri Rebane Kujundaja ja küljendaja Kristel Külljastinen Raamatu valmimist on toetanud Eesti Vabariigi Teadus- ja Haridusministeerium ning teadus- programmid SF0130019s08, SF0130038s09, ETF 7129, ETF 7744, ETF JD 134 ja Euroopa Teadusfondi EuroCORECODE programmi grant „Cuius Regio“. Autoriõigus: Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut ja autorid Autoriõigus (sarja üldkujundus): kirjastus Ilmamaa Autoriõigus (illustratsioonid): autorid ja valda...
b AUTOR JA PEALKIRI: Sir Walter Scott "Ivanhoe" THTSAMAD TEGELASED: Ivanhoe Rebecca Rowena Prints John Maurice De Bracy Cedric the Saxon Isaac of York Lucas de Beaumanoir Conrade de Montfichet Waldemar Fitzurse Aethelstane Wamba Gurth Locksley Must rtel PHIPROBLEEM: 1192. aastal kartis inglise rahvas oma armastatud kuninga Richard I, keda kutsuti ka Richard Lvisdameks, elu prast. Rahvas ei teadnud, kas ta oli elus vi surnud. Kuningas kadus tagasiteel koju ristiretkelt Pha Maale. Ristiretked olid ususjad. Inglismaal kuuldusid jutud, et Richardi vend prints John on ta vangistanud, et saada tema asemele riiki valitsema, nagu ta oli teinud kogu Richardi raolekuaja. Richard ja John olid Plantagentid, kuuludes Prantsuse kuninglikku suguvssa. Saksid ja normannid olid tlis. Kaks rtlit olid judnud tagasi Phalt Maalt ja nad ratsutasid oma kilbikandjate ja valvurite salga ees lbi Sheffieldi kla lhedal asuva Sherwoodi metsa. Rtlid Brian de Bois-Guilbert
Kasu oli mõlemapoolne, sest paganluse vastu võideldes laiendasid kuningad oma valdusi. Paganlus taganes kord rahumeelselt, kord vägivalla sunnil. Teatud mõttes olid paganad samas olukorras nagu kristlased märterkiriku aegu, kuid keskajal sellist võrdlust ei tehtud. Peeti endastmõistetavaks, et õige asja eest tuleb võidelda kõikide vahenditega. Novgorodi vürst Vladimir võttis ristiusu vastu 989. aastal, Novgorodist lähtusid ka esimesed ristiretked eestlaste-liivlaste aladele. Religioosne sallivus polnud keskaegne voorus. Kui Norra esimene ristitud kuningas Olaf Tryggvason kosis Rootsi kuningannat, siis läks see plaan nurja just usuliste tõekspidamiste tõttu. Norra kuningas Olaf nõudis, et Rootsi kuninganna Sigrid laseks end ristida ja pöörduks õigesse usku 13. sajandil oli eestlaste, liivlaste ja lätlaste naabruses elavatel slaavlastel juba olemas
#Tsunfti reeglite e. skraa järgimisega Hierarhia: -meister -sell -õpipoiss Tsunftijänesed olid tsunftivälised käsitöölised. Eestlaste tsunftid: Mündrikud (sadama paadimehed) Voorimehed Õllekandjad Tootmine toimus töökojas, tööjaotus puudus. Gild oli kaupmeeste ja käsitööliste ühendus. Juhid olid odermannid. Suurkaupmehed - Suurgild. Vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid - Mustpeade Vennaskond Käsitöölised - Väikegild. 4. Ristisõjad(millal? olulisemad) Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.13. sajandil. Ristisõdade algne eesmärk oli Püha Maa vabastamine moslimitest, mida katoliku kirik soovis, kuid osa ristisõdu olid suunatud eurooplaste vastu. Sooviti suurendada valduseid ja võimu. Toimus kaheksa sõda, millest tuntumad on neli. I - selles osalesid Prantsusmaa ja Saksamaa väed. Läksid läbi Bütsantsi Jeruusalemma. Rajati Plestiinasse Jeruusalemma kuningriik ja mõned väiksemad ristisõdijate riigid, mis pidid võidetud
9.-10. Sajandil iseloomustas katoliku kirikut üldine langus, mis puudutas tervet koguduste elu, vaimulike ordusid ja paavstivõimu. Kloostrite tekkimisega suurenesid aga tsisterslaste rikkused, mistõttu kujunesid ka tsisterslastest majapidamismungad. Kuna kloostrite ideoloogiline puhtus jätkuvalt oli ähmane, tekkisid veelgi radikaalsemad liikumised e kerjusmungaordud. 12.Iseloomusta ristisõdu (millal toimusid, eesmärgid, tulemused). Ristisõjad e. ristiretked olid alates 11. Sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti poolt sanktsioneeritud sõjakäigud väljaspoole Rooma Katoliku kiriku kristlikku kultuuriruumi ristiusu levitamiseks või kaitseks. Ristisõdade ajajärgul (10961291) oli selle algne deklareeritud eesmärk Püha Maa e. Palestiina vabastamine islami ülemvõimust, mida katoliku kirik ja Rooma Katoliku Kiriku Rooma paavstid soovisid. Ristisõjad
Majordoomus oli Frangi riigis Merovingide dünastia ajal kuninga kojaülem. Piiskop on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteri usu kiriku kirikukoguduste vastutavaim piirkondlik ülevaataja. Jünger- Jeesuse õpilane. Prohvet on Jumala sõnumi edastaja. Märter on inimene, kes on usu pärast kannatanud ja hukatud. Reliikvia on religioosse tähendusega säilmed, tavaliselt seotud religiooni seisukohalt oluliste isikutega Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti poolt sanktsioneeritud sõjakäigud väljaspoole katoliku kirik kristlikku kultuuriruumiristiusu levitamiseks või kaitseks. Misjonärid on kristluse levitajad. Paavst on katoliku kiriku pea ja ühtlasi üks patriarhidest. Patriarh on suurpere meessoost pea. Paavstiriik oli üks Itaalia ajaloo tähtsamaid riike
. 3 2. SOOME AJALUGU Soome ala asutati arheoloogiliste allikate järgi kiviajal 8500 eKr. Esimesed inimesed olid korilased kes elasid mereandidest. Keraamikat on leitud 5300 eKr. Nöörkeraamika kultuuri saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr peetakse ka põllumajanduse algusajaks. Soome elanikke, näiteks kveene mainitakse kroonikates ja teistes kirjutistes. Kirjalikke allikaid on leitud juba 13. sajandist. 2.1. Soome ristiretked 700-aastane seostus Soome ja Rootsiga algas Rootsi valitseja Erik Püha esimese ristiretkega, mis toimus aastal 1155. Teine ristiretk toimus 13. sajandi teisel veerandil. 9. Jaanuaril 1275 kuulutas Rooma paavst välja ristisõja Soome paganate vastu. Kolmas ristiretk sooritati Rootsist Soome 1293. aastal, vallutati Äyräpää, Jääski ja Savo ja rajati viiburi linnus, Karjalas. Kõiki sõjaretki Soome ei nimetata siiski ristisõdadeks, näiteks taanlaste 1191. ja 1202. aasta sõjakäigud
AJALOO KONTROLLTÖÖ 1) FEODAALNE KILLUSTATUS ajajärk varakeskajal Euroopas, kus puudusid tugeva keskvõimuga riigid ja riigivõimu teostasid monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. Tihti olid riigid jagatud suhtelislet iseseisvateks valdusteks, tihti toimusid kodusõjad 2) RISTISÕJAD · Mõiste- Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.13. sajandil ( 1096-1270 ), mis olid enamasti paavsti poolt organiseeritud · Sajandid- 11.13. sajandil ( 1096-1270 ) · Ajendid- 1) paavsti võimu laiendamine(paavst soovis ülemaailmset paavstiriiki) 2) Kaitsta kristlikku tsivilisatsiooni (peatada moslemite edasitung Euroopa suunas) 3) Majanduslik aspect (Saada ida rikkused enda kontrolli alla ) 4) Kirik ja feodaalid soovisid saada enda alla kaubateid
kroonida, taastades Karl Suure järglaste ajal hääbunud keisrivõimu. Otto I loodud riiki nimetatakse Pühaks Rooma riigiks ehk Saksa-Rooma keisririigiks. Keisririiki kuulusid ainult Saksamaa ja Põhja- ning Kesk-Itaalia. Valitseja kandis ühteaegu Saksa kuninga kui ka Püha Rooma keisri tiitlit. Kuigi riigi ühtsuse säilitamine tekitas keisrile aeg-ajalt raskusi, oli Püha Rooma riik X-XII sajandil siiski tugevaim ja stabiilseim riik Lääne- Euroopas. Ristisõjad Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.13. sajandil, mis olid enamasti paavsti poolt sanktsioneeritud. Ristisõdade algne deklareeritud eesmärk oli Püha Maa vabastamine muslimitest, mida katoliku kirik soovis, kuid osa ristisõdu olid suunatud eurooplaste vastu, näiteks Neljas ristisõda rüüstas Konstantinoopolit, albilaste sõjad olid suunatud Lõuna- Prantsusmaa katarite vastu ja ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse ristiusustamata rahvaste vastu.
kuuriaks. Legaadid olid aga maakondadesse paavsti poolt asetatud asemikud. Et kirik saaks oma tegemisteks raha, korjati inimestelt kirikukümnist. Sellest rahast jäi väheks ja hakati müüma patulunastuskirju ehk indulgentse. Mungaordud, ketserid, inkvisitsioon Varasel keskajal valitses naturaalmajandus ja inimesed ei käinud oma kodudest eriti kaugemal. Elati muutumatult pikka aega. 11. sajandil aga hakkas taas arenema kaubandus ja tekkisid linnad. Ristiretked viisid inimesi kodudest eemale ja seega laiendati ka inimeste silmaringi. Ka vanad harjumused ja ettekujutused hakkasid muutuma. Varasel keskajal olid Lääne-Euroopas levinud benediktlaste kloostrid, kus mungad palvetasid ja kirjutasid ümber raamatuid, nagu Püha Benetictuse reeglites kirjas seisab. Kõik inimesed olid sellega harjunud ja teistsugust elu ei kujutatud ettegi. Kuid kui hakkasid tekkima linnad ja toimusid ristiretked, hakati üha enam
Kõigutamatud tõed ehk dogmad- pühavaim, isa ja poeg, armulauas hapendamata taignast leib, ristimärk ühe sõrmega. Kreeka katoliku kirik, rahvapäraselt õigeusu kirik- kirikupeaks Konstantinoopoli patriarh, jumalateenistusel kreeka ja kohalik keel. Tsölibaat munkadele. Dogmad lähtuvad vaid isast ehk Jumalast, armulauas nii hapendatud taignast leib kui ka vein, ristimärk kolme sõrmega. Ristisõjad Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.13. sajandil, mis olid enamasti paavsti poolt sanktsioneeritud. Ristisõdade algne deklareeritud eesmärk oli Püha Maa ja idapoolsete kristlaste vabastamine muslimitest, suurendada kristluse mõju, soov oma positsiooni tugevdada ja laiendada. Ristisõja ajendid: · Bütsants sai Mantzikerti lahingus ( 1071) hävitavalt luua Väike- Aasiasse tunginud türklastelt-seldzukkidelt. Türklaste vallutatud Jeruusalemma püha
RISTISÕJAD Mida nimetatakse ristisõdadeks ? Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.13. sajandil ( 1096- 1270 ), mis olid enamasti paavsti poolt organiseeritud. Ristisõdade algne eesmärk oli Püha Maa vabastamine muhamedlastes, mida katoliku kirik soovis, kuid osa ristisõdu olid suunatud eurooplaste vastu, näiteks Neljas ristisõda rüüstas Konstantinoopolit, albilaste sõjad olid suunatud Lõuna-Prantsusmaa katarite vastu ja ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse ristiusustamata rahvaste vastu. Ristisõdade põhjused.
kirik - pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb klooster - kiriku, söögisaali, raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi vaimulikud ordud - sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotuse ketserlus - kristluse ametlikust doktriinist hälbivad õpetused inkvisitsioon - kiriku kohtu vorm keskaegses Euroopas ristisõjad - ristiretked ristiusu levitamiseks või kaitseks läänikord - feodalism, Euroopale omane olnud feoodidele tuginev aadlist sõjameeste elukorraldus naturaalmajandus - elatusmajandus, majandussüsteem, mille puhul kaubalis-rahalised suhted on kas vähearenenud või puuduvad üldse raad - magistraat, keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, esindus- ja kohtuprgan tsunft - käsitööliste vennaskond gild - keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline
1. ESIMESED ÜLIKOOLID EUROOPAS Euroopa ülikoolide alguseks võib pidada keskaja teist poolt, mil kloostrikoolides soovis õppida nii palju noori, et tuli luua eraldi õppeasutused. Tekkisid eraldi asutused, kus liideti ilmalik ja kiriklik õppesuund ja see viiski ülikoolide tekkeni. Edasist arengut ilmalikkuse poole mõjutasid Araabia õpetlased ning nende raamatukogudes säilinud Antiik-Kreeka teadlaste tööde jõudmine Euroopasse. Araablaste ristiretked viisid muudatusteni ka ühiskonnaelus ja keskklassil oli enam võimalusi haridusele. See oli tõukejõuks ülikoolide arengu hoogsustumisele. (Gutek 1995: 97) Esimesed ülikoolid Lääne-Euroopas olid Salerno, Bologna ja Pariisi ülikool. Pilt . Maal Salerno meditsiinikoolist 11. saj maj. Salerno on Lõuna-Itaalia ülikool. Sealses piirkonnas oli säilinud Kreeka-Rooma kultuuripärand ja Salernot peeti ravivate mineraalveeallikate tõttu ka meditsiinikeskuseks.
Kehtis põhimõte, et ,,minu vasalli vasall pole minu vasall" kohtupäev on aegade lõpus toimuv lõplik kohtumõistmine kõigi inimhingede üle, eelneb jumalariigi tulekule maa peale. foogt oli feodalismiaegne kõrgem haldusametnik ja kohtunik. Palveränd on usulistel põhjustel kindlatesse pühapaikadesse sooritatav rännak. Sümboolselt kordab palverännak hinge Jumala poole püüdlemist. Palverännakul viibiv inimene on palverändur. Ristisõda ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavstisanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi. Nendes osalejad olid ristisõdijad. Indulgents (ladina keeles indulgentia) on eestkätt katoliku kirikus patu ajaliku karistuse andestamine kiriku poolt seatud tingimustel. Mõistet on enamasti seostatud keskajal paavstinimel
Bütsants e Ida-Rooma Bütsantsi tõus ja langus 395.a jagas Rooma keiser Theodosius Suur Rooma impeeriumi kaheks: lääne- ja idaosaks. Juba varem oli Constantinus Suur toonud riigi pealinna Roomast üle Byzantioni e Konstantinoopoli (praegu Istanbul). Lääne-Rooma variseb kokku, aga Ida-Rooma impeerium jääb püsima veel tuhandeks aastaks. 11.saj hakkavad Bütsantsi aladele tungima türklased-seldžukid. Keiser palub abi paavstilt - suur sõjavägi aitab → alguse saavad eurooplaste ristiretked Lähis-Itta ja Väike-Aasiasse. Ristisõjad tõid Bütsantsile kahju ja süvendasid vastuolusid läänega ja neljanda ristisõja ajal pöördusid ristisõdijad moslemite asemel hoopis Konstantinoopoli vastu. Nad vallutasid linna ja lõid Ladina Keisririigi(1204). Hiljem Bütsantsi keisririik küll taastati, selle võimsust aga mitte - hakkas sõltuma läänest + enda kaitsmine oli keeruline. 1453. aastal vallutsasid türklased Konstantinoopoli e Ida-Rooma lõpp e keskaja lõpp.
lahendamistega, nimetati paavsti kuuriaks. Legaadid olid aga maakondadesse paavsti poolt asetatud asemikud. Et kirik saaks oma tegemisteks raha, korjati inimestelt kirikukümnist. Sellest rahast jäi väheks ja hakati müüma patulunastuskirju ehk indulgentse. Mungaordud, ketserid, inkvisitsioon Varasel keskajal valitses naturaalmajandus ja inimesed ei käinud oma kodudest eriti kaugemal. Elati muutumatult pikka aega. 11. sajandil aga hakkas taas arenema kaubandus ja tekkisid linnad. Ristiretked viisid inimesi kodudest eemale ja seega laiendati ka inimeste silmaringi. Ka vanad harjumused ja ettekujutused hakkasid muutuma. Varasel keskajal olid Lääne-Euroopas levinud benediktlaste kloostrid, kus mungad palvetasid ja kirjutasid ümber raamatuid, nagu Püha Benetictuse reeglites kirjas seisab. Kõik inimesed olid sellega harjunud ja teistsugust elu ei kujutatud ettegi. Kuid kui hakkasid tekkima linnad ja toimusid ristiretked, hakati üha enam
oma põldudelt kogutud saagist ehk tasuma andamit Varakeskajal olid sagedased feodaalidevahelised võitlused ja kodusõjad, mistõttu riigid olid feodaalselt killustunud Kõrgkeskajal hakati killustatusest üle saama ning tekkisid esimesed tugeva kuningavõimuga riigid Prantsusmaal ja inglismaal . Kõrgkeskaeg oli Rooma paavsti võimu kõrg aeg. Oma esindajate kaudu juhtis paavst kogu Lääne- Euroopa kirikuelu. Rooma paavsti üleskutsel said alguse ristiretked islamimaade vastu. Nende eesmärk oli Jersuusalemmas paikneva Jeesus Kristuse püha haua vabastamine muhamediusuliste võimu alt. Eurooplasi meelitasid ka idamaade muinasjutulised rikkused. Ristisõjad ei toonud küll oodatud edu, sest Jeruusalemma ei õnnestunud lõplikult vallutada, pühamaa langes lõplikult moslemite kätte aga ristisõdade käigus tutvusid eurooplased Idamaade kõrgeltarenenud tsivilisatsioonidega. Sõjad
kaitsepühaku järgi Jurjeviks, ning sundis Ugandile peale oma maksud. Jurjev püsis 1061 aasta kevadeni, mil eestlased (Pihkva kroonikates nimetatud sossoliteks) selle hävitasid, liikudes sõjakäiguga kuni Pihkvani. Jaroslavi välispoliitika aluseks olid sidemed Skandinaaviaga ning Bütsantsi mõju õõnestamine. Pilet nr.10 a)ristisõjad *Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.13. sajandil, mis olid enamasti paavsti poolt sanktsioneeritud.Ristisõdade algne deklareeritud eesmärk oli Püha Maa vabastamine muslimitest, mida katoliku kirik ja Rooma paavstid soovisid, kuid osa ristisõdu olid suunatud eurooplaste vastu, näiteks Neljas ristisõda rüüstas Konstantinoopolit, albilaste sõjad olid suunatud Lõuna-Prantsusmaa katarite vastu ja ristiretki võeti ette ka Läänemere ümbruse ristiusustamata rahvaste
· 1147-1149- Saksa aladel toimusid Vendide ristisõjad · 1186- Meinhard pühitseti Liivimaa piiskopiks · 1198- Berthold tuli Liivimaale tagasi · 1199- Saab Albert missiooni endale (uus peapiiskop) Mõõgavendade ordu · Loodi eesmärgiga alistada paganlikke liivlasi ja latgaleid · Sisuliselt tugevaim jõud religioonis · Liivlased koos Kaupoga pöördusid vabatahtlikkult ristiusku · Eestlaste muistne vabadusvõistlus o 1208 esimesed ristiretked Eestisse o 1210 Võnnu lähedal Ümera lahing, mille eestlased võitsid o 1212 Sõlmiti kolmeks aastaks Toreida vaherahu o 1215 Algas võitlus uue hooga ristisõdijad jõudsid juba Läänemaale ja Kesk- Eestisse o 1217 Otepää linnuse piiramine sakslaste kaotus. Sakala vanem Lembitu o 1217 Madisepäeva lahing Eestlased jäid alla. Hukkusid Lembitu ja Kaupo. Üks ohvriterohkemaid lahinguid.
· 6. Saj tungisid Balkani poolsaarele lõunaslaavlased ja Itaaliasse langobardid, mistõttu plaan kukkus läbi · Balkani põhjaossa tungisid VII sajandi alguses bulgaarid · VII tungisid sisse ka araablased; vallutasid Vahemere idaranniku · X sajandil saadi Kreeta, ning Süüria Konstantinoopoli võimu alla, turvalisus taastus · Türklased-seldzukid purustasid 1071. Aastal Bütsantsi väed; Väike-Aasia langed türklaste võimu alla · Feodaalide korraldatud ristiretked tõid pugem kahju · 1204. Aastal vallutasid frangi feodaalid Konstantinoopoli · 1261. A taastas Bütsantsi keiser oma võimu, kuid mitte riigo varasema hiilguse · 1453. Aastal vallutasid türklased Konstantinoopoli ja tegid bütsantsi riigile lõpu Riigikorraldus · Keiser- piiramatu võimuga valitseja · Senat- nõuandev funktsioon · Hipodroomi parteid · Keiser määras ise oma järeltulija; uue keisri kroonis Bütsantsi kirikupea Konstantinoopoli patriarh
lugematute legendide, narratiividega, pärimustega, sakraalse ajalooga, pärinebki esimesest aastatuhandest pKr. Vanimad põllud, mis saavad eestlaste kui talupoja rahva kujunemiseks pärinevad ka esimesest aastatuhandest. Rebala maastikukaitseala kujutab endast nende arhailiste põldude piirkonda. Pandivere kõrgustik! Kogu tänaseni vaadeldav kultuurmaastik kujuneb välja 11.-13. Sajandini. Eesti esiajaloo lõpul. Kultuurmaastiku väljakujunemise finaaliks on sakslaste invasion. Ristiretked Eesti aladele. Tipneb ristiusu levikuga. Seda kujunevat eesti kultuuriruumi mõjutaski ühelt poolt läänekristlik ekspansioon, mis tähistas ära või määratles ka Euroopa perifeeria ja teiselt poolt formeerub idakristlus (bütsantslik), mille kandjaks kujunes Venemaa. Eesti kultuuriruum jääbki sellesse vahepealsusesse, mistõttu on põhjust rääkida sellele kultuurile iseloomulikust marginaalsusest (vahepealsusest).
uue loojad nagu sünnieepika heerosed , samuti mitte meretaguste aarete otsijad ja naiste vallutajad seiklus- ja kangelasrunode sangarite kombel, vaid igivanade teadmiste hagejad Toonelas, vastujõududeks surnud või võistlevad samaanid. Kristlikke jooni ja fantaasiaaineid Ristiusu levimine Soome, Karjalasse ja Ingerisse oli pikaajaline ja mitmeastmeline protsess. Surnute põletamise taandumine hauamatuse ees, ristiretked. Paikkondlikud erinevused: uue usu juurutajana osutus ida kirik sallivamaks kui lääne oma. Ristiusu mõju on selgesti näha jutustavas runos "Lemminkäise surm". "Looja laevaretk" - üks vanem runo on töödeldud uuesti-luuletaja nõuete kohaselt. Tugevad piibellikud jooned ja kristlik tendents. Runo võib pidada legendiks. See on uus versioon igivanast Marduki ja Tiamati, Jahve ja Leviaatani või soomepäraselt kotka ja suure haugi, Väinämöise ja suure haugi võistluse müüdist.
Karl ründas Itaaliat kahest küljest. Desiderius kõige oma väega oli kurus kaitseks, nägi kõikvõimas Jumal ta kurja plaani ja saatis sel ööl nende peale hirmu ja kartuse, nii et need jooksu pistsid. Seda nähes frangid ajasid neid taga ja tapsid paljud. 774. aasta kevadel vallutas Karl veel mitu Langobardia linna. Itaalias peetud võitluste ajal pidas Karl ka sõda saksidega. See oli koorem, mille olid frangid saanud päranduseks Merovingidelt. Nendest sõdadest said ristiretked, ususõjad. Karl ei tahtnud nende sõdadega mitte muud saavutada kui saksid Frangi riiki sulatada. Esmakordselt märib sakse ajaloos Ptolemaius. Nad asusid tema andmetel Elba paremal kaldal. IV sajandi keskpaigaks pidid nad juba olema Alam-Reinini tunginud. VI sajandil olid nad Saale ja Unstruti kandis. VIII sajandil on nad seal, kus nad olid Karl Suure ajalgi. Sõda nendega oli meeleheitlik ja frangid polnud ühtki teist sõda pidanud sellise visaduse, meeleheitlikkusega
eluaegne vangistus. Ka inkvisitsioonikohus kasutas ülestunnistuste väljapressimiseks piinamist, ainult et pealesunnitud ülestunnistust pidi süüdistatav hiljem kohtusaalis kordama. Süüalust ei tohtinud piinata korraga rohkem kui pool tundi. Arvatavate nõidade süü kindlakstegemises kasutati mõnikord nn veeproovi: inimene visati vette, kusjuures süütu inimene pidi vajuma vee alla, nõid aga mitte. RISTISÕJAD 11.13. SAJANDIL Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike olles enamasti paavsti poolt sanktsioneeritud. Ristisõdade eesmärk oli Püha Maa vabastamine muslimitest, kuid osa ristisõdu olid suunatud eurooplaste vastu. Sõdades oli vastakuti kolm leeri: läänemaailm, islamimaailm ja Bütsants; nende kõigi vahel kasvas vaen veelgi. 12
tekstiili tegemist oli kinda jäänustega. 19nda sajandi kirjalikes allikates on kirjas, et on olnud komme surnutele kindad kätte panna, selleks teksti spetsiaalselt valged kindad. Muinasajalõpus esineb ka palju kihvripatseid. Kihvast valmistatud ripatsid on peamiselt mitssea, karu või hundi omad. Neid on päris aktiivselt siin kantud. Tulevad ka ristikujulised ripatsid. 13nda sajandi esimesel kahel kümnenidl on hakatud riste hauda kaasa panema. Sel ajal tehti siia ka esimesed ristiretked. Muinasaja lõpul olid lähivõitluse relvad küllalti heal tasemel. Ei saa väita, et ristisõdijad oleksid olnud parema relvastusega. Probleem oli selles, et ristisõdijatel olid uuemad sõjatehnikad. Neil olid ka paremad sõjapidamisoskused, hobused olid paremini väljaõpetatud. Suurem osa sõjanuia päid on nukkidega ja need on leitud Pada kalmest.
aastat tagasi, õpiti tuld kasutama. Eluviis rändav. Neandertaallane (konspektis pole midagi olulist kirjas) Homo sapiens ilmus 200 000 aastat tagasi, tekkis kunst. Neoliitiline revolutsioon üleminek hankivast majandusest viljelusmajandusele. Tekkekoldeks peetakse viljaka poolkuu piirkonda (Eufrati-Tigrise ja Niiluse orgudes ning nende jõgede vahel). 2.Idamaade ristisõjad Ristisõja mõiste. Ristisõdade põhjused. 1. Ja 4. ristisõda. Ristisõdade tagajärjed. Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti poolt sanktsioneeritud sõjakäigud väljaspoole katoliku kiriku kristlikku kultuuriruumi ristiusu levitamiseks või kaitseks. Ristisõdade ajajärgul (10961291) oli selle algne deklareeritud eesmärk Püha Maa ehk Palestiina vabastamine islami ülemvõimust, mida katoliku kirik ja Rooma paavstid soovisid. Esimene ristisõda: toimus aastatel 10961099. Sõjas osalesid prantsuse ja saksa talupojad,
kalifaati. Paavsti domineerimine Roomast sai alguse paavstivõim. Keskaegne katoliku kirik palus abi frankidelt, et ajada välja langobardid; aastal 800 kroonis paavst frangi kuninga Karl Suure Saksa-Rooma keisririigi valitsejaks. Viis sajandit võitlesid keisrid ja paavstid koha pärast impeeriumi eesotsas. Ristisõjad 12.-13. Sajandil Ristisõjad ehk ristiretked olid 11.13. sajandil katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti poolt sanktsioneeritud sõjakäigud väljaspoole katoliku kirik kristlikku kultuuriruumi ristiusu levitamiseks või kaitseks. Ristisõdade ajajärgul (10961291) oli selle algne deklareeritud eesmärk oli Püha Maa ehk Palestiina vabastamine islami ülemvõimust, mida katoliku kirik ja Rooma paavstid soovisid, kuid
Keskaja konspekt Kestis u 1000 aastat. Keskaja mõiste lõid 14. sajandil humanistid. Ladina keel lihtsustub laiematesse (mitte laiadesse!) hulkadesse levimise tõttu. Keskaja ladina keel oli keskmise osa ladina keel. Keskaeg kandnud negatiivset märki, allakäiguaeg (ladina keele moondumine). Kõikidele tuli 17. sajandi periodiseering kui saksa keele õppejõud Horn ja Keller levitasid/kujundasid mõiste kasutust. Inkvisitsioon, nõiaprotsessid 17.-18.sajandil, nimetatud keskaegseteks, iganenuteks. Romantikud idealiseerisid keskaega; kangelasajastu, rüütlid, gooti kunst. Historitsism objektivsuse püüe. Tinglik periodiseering. Algus: · 313 Milano ususallivuse edikt · 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. · 476 langes Lääne Rooma keisririigi keiser · 495-496 Clodovech sai kristlaseks · 711 araablased maabusid Hispaanias Lõpp: · 1453 türklased vallutava...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
