10. klassi ajaloo eksamiks kordamine. (0)

5 VÄGA HEA

PILET 1

Üldajaloo periodiseering ja selle allikad
Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia . Etnoloogia.
Ajalugu- teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi.
Muinasaeg e. Esiaeg - ajaloo vanim ja pikim ajajärk, mil toimus inimese väljaarenemine. Kirjalikud allikad puuduvad, uuritakse esemeliste allikate põhjal.
Ajalooline aeg- ajaloo hiliseim ja lühim ajajärk, mida uuritakse eelkõige kirjalike allikate põhjal.
Ajalooallikate liigid- suulised, kirjalikud, esemelised
Arheoloogia- teadusharu , mis uurib inimkonna ajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi.
Etnoloogia- teadusharu mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii tänapäeval, kui ka minevikus.

Rooma religioon
Rooma panteon . Riik ja religioon. Ristiusu sünd, levik ja tõus riigiusuks: Jeesus , Peetrus , Constantinus Suur, Theodosius Suur.
Rooma panteon- Panteon ehk jumalkond, mille tipus oli Jupiter (taeva-, pikse - ja tormijumal)
Riik ja religioon- Religioon sarnanes kreeklaste ja etruskidega. Kreeklastelt oli pärit enamus jumalaid, kes olid roomlastelt uued nimed saanud (Zeus oliJupite; Hera oli Juno ; Aphrotite oli Venus )
Ristiusu teke - I sajandil Juudamaal tegutsenud jutlustaja Jeesuse õpetus põhines Juutide messia ootusel.Jeesus ,kes maal ringi rännates kuulutas jumalariigi ehk taevariigi peatset saabumist.Jeesus rääkis,et taevasse saavad ennekõike viletsad ja põlatud. Usuti ,et Jumal armastab kõiki. Segadus tekkis ülemkihis.Jeesuse suhted juudi preesterkonnaga muutusid vaenulikeks.Jeesuses nähti Moosese seaduse taganejat.
Ristiusu levik – Kristlust levitasid mitmed usukuulutajad ehk apostlid ,kelle seas olid tähtsaimad peetrus ja paulus .Pärast Jeesuse surma rännati Rooma,Süüriasse,Väike- Aasiasse ja Kreekasse .Paulus ütles,et kristlus on kõikidele rahvustele mõeldud.Tänu sellele levis see usk kiiremini.
Constantinius-Oli vana-rooma keiser 306-336pKr,legaliseeris ristiusu,lasi rajada Konstaninoopoli,võttis ette palverännaku Jeruusalemma,surivoodil lasi end ristida
Theodosius Suur-(347-395)viimane vana rooma keiser,kes riigi mõlemad pooled lühikeseks ajaks oma võimu alla ühendas,pärast tema surma 395.aastal jagunes riik lõplikult kaheks teistest sõltumatuks osaks:Lääne-Roomaks ja Ida-R’oomaks
I sajandil Juudamaal tegutsenud jutlustaja Jeesuse õpetus põhines Juutide messia ootusel. Jeesus, kes maal ringi rännates kuulutas jumalariigi ehk taevariigi peatset saabumist.Jeesus rääkis, et taevasse saavad ennekõike viletsad ja põlatud.Usuti,et Jumal armastab kõiki.Segadus tekkis ülemkihis. Jeesuse suhted juudi preesterkonnaga muutusid vaenulikeks. Jeesuses nähti Moosese seaduse taganejat.
Paulus - kristluse usukuulutaja,kõige mõjukam kristluse levitaja Rooma riigis.Rõhutas,et kristlus on mõeldud kõikidele rahvastele.
PILET2

Antropogenees kiviajal
Kiviaja arengujärgud: paleo -, meso- ja neoliitikum . Antropogeneesi põhijärgud: homo habilis , homo erectus , neandertaallane , homo sapiens .
Paleoliitikum - vanim ja pikim kiviaeg , algas2,5 miljonit aastat tagasi. Majandus oli hankiv või anastav (küttimine, korilus ). 200 000 aastat tagsi homo sapiensi kujunemine, liiguti aafrikast Euraasiasse. Kunsti sünd.
Mesoliitikum - keskmine kiviaeg, algas 12 000 eKr viimase jääaja lõpuga. Ilmus inimese abiline koer, kasutati vibu ja nooli. Majandus oli hankiv, eluviis rändav. Vanim teadaolev asula Eestis Pulli (9000 eKr)
Neoliitikum- noorem kiviaeg, alguseks loetakse keraamika /savinõude kasutuselevõttu. Käsitööoskuste hüppeline areng – keraamika , kivi lihvimine / puurimine , riide kudumine . Toimus neoliitiline revolutsioon – üleminek hankivast majandusest viljelusmajandusele.
Homo habilis- ilmus 2,5 milj. aastat tagasi, tegeldi koriluse ja küttimisega. Kasutati viskeoda küttimisel, tööriistad.
Homo erectus- ilmus 2 milj. aastat tagasi, õpiti tuld kasutama. Eluviis rändav, piiratud kõnevõime.
Neandertaallane-
Homo sapiens- ilmus 200 000 aastat tagasi, tekkis kunst , tule süütaine, algsed majad, koer, sugukond. (tark inimene)

Karolingide poliitiline ja kultuuriline pärand
Karl Suure keisririik ja selle lagunemine . Karolingide renessanss .
Karl Suur korraldas umb 50 sõjaretke, mille tulemusel saavutas Frangi riik oma suurima ulatuse. Karolingide renessanss oli kultuuriline edasimnek Karl suure ja tema poja ajal. Toimus poliitiline ja kultuuriline taassünd, kirjutati ümber kirikuisade teoseid ja piiblit, rajati kirikute ja kloostrite juurde koole .
Karl Suure keisririik saavuats tema ajal oma suurima ulatuse. Tema poegade ajal oli riik algselt stabiilne, kuid pärast poegade pikki omavahelisi tülisid jagati riik Verduni lepinguga kolmeks. Lääne-Framgi riik, Lõuna-Frangi riik, Ida- Frangi riik.
PILET 3

Viljelusmajanduse algus ja metallide kasutuselevõtt
Viljaka poolkuu ala ja neoliitiline revolutsioon. Metallide kasutuselevõtt.Viljelusmajanduse ja metallide kasutuselevõtu mõju ühiskonna arengule.
Viljaka poolkuu ala- sinna kuulusid nt Egiptuse ja Mesopotaamia ( sumerid ) alad. Sumerite ala on mõnevõrra vanem kui Egiptus , kuid Egiptusest on säilinud palju ehitusmälestisi, erinevalt sumerite omast, mis on paraku hävinud.
Neoliitiline revolutsioon- üleminek hankivast majandusest viljelusmajandusele. Tekkekoldeks peetakse viljaka poolkuu piirkonda (Eufrati- Tigrise ja Niiluse orgudes ning nende jõgede vahel).
Metallide kasutuselevõtt ja üleminek viljelusmajandusele- suurendasid erinevusi inimese arengutasemes: kiiremini hakkasid arenema põlluharimiseks soodsad ja metallirohked alad, kus kujunesid välja varased /primaarsed tsivilisatsioonid .
Mõju ühiskonna arengule:

Pronks hakkas kivi tööriistamaterjalina kõrvale tõrjuma.

Leiutati ader .

Käsitöö eraldus põlluharimisest.

Mehe kui põlluharija osatähtsuse kasv ühiskonnas.

Frangi riik 5.-8. sajandil
Chlodovech . Majordoomused. Karl Martell. Pippin Lühike. Frangi valitsejate ja Rooma paavstide liit.
Chlodovech- (481-511) rajas Frangi riigi, sundis ristiusku rahvale peale, tegi riigi pealinnaks Pariisi, muutis kuningavõimu päritavaks.
Majordoomused- kuninga majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem.
Karl Martelli- (714-741) valitses majordoomusena, tugevdas ratsaväge, pani aluse raskeratsaväele, purutas muhameedlased Poitiersi lahingus 732.aastal, hakkas ratsaväelastele maatükke jagama , pannes sellega aluse feodaal ehk läänikorra kujunemisele.
Pippin Lühike- (741-768) tihendas suhteid paavstidega, 751. aastal kuulutas paavst ta frankide kuningaks, pandi alus karolingide dünastiale, 756.aastal pani aluse Paavstiriigile ( kinkis Rooma ja Ravenna ümbruse Kesk- ja Põhja-Itaalias paavstidele)
Frangi valitsejate ja Rooma paavstide liit- Paavtid sõdisid langobardi kuningatega. Majordoomused pakkusid neile omalt poolt varju ja Paavst omakorda edutas Majordoomuse ehk siis Pippini kuningaks.
PILET 4

Varaste tsivilisatsioonide sünd
Tsivilisatsiooni mõiste. Varaste tsivilisatsioonide tunnused ja paiknemine .
Tsivilisatsioon e kõrgkultuur- Sisemiselt hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond.
Tunnused:

karja ja viljakasvatus
ühiskondlik tööjaotus
varanduslik jagunemine
riikluse kujunemine
kirja olemasolu
kitsa kultuuri areng (teadus, kirjandus)

Paiknemine: jõgede ääres Eufrat ja Tigris

Ristiusu kirik keskajal
Suur kirikulõhe. Reformatsiooni algus ja protestantliku kiriku kujunemine. M. Lutheri õpetus. Kuningareformatsioon Inglismaal.
Suur kirikulõhe- Lõhenemise eeldused tekkisid 398.aastal seoses rooma impeeriumi jagunemisega kaheks riigiks. Seetõttu hakkasid tekkima erinevused rituaalides ja usulistes tõekspidamiseks.
Martin Lutheri õpetus sai alguse 31. oktoobril 1517 kui ta naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi (juhtmõtet, seisukohta), mis hiljem saksa keelde tõlgituna ja trükituna väga laialdaselt ja kiiresti levisid. Tema seisukohad kutsusid tugevalt üles Kirikut tagasi tulema Piibli õpetuste juurde ja taunisid patukustutuskirjade müüki, mille tuludest rahastati Rooma Peetruse kirikutöid. Peale uute kristlike suundade sai sellest alguse ka vastureformatsioon katoliku kirikus.
Inglismaa reformatsiooni eestvedajaks sattus toonane Inglismaa kuningas Henry 8. isiklikel põhjustel. Nimelt tema abielu Hispaania printsessi Katariinaga ei olnud andnud meessoost järeltulijat, otsustas kuningas lahutada ning abielluda endast märksa noorema õuedaami Anne Boleyniga. Abiellumiseks oli vaja paavsti luba. Hispaania Katariina oli aga keiser Karl 5. tädi ja paavst kartis keisriga tülli minna ning keeldus nõusolekut andmast. Nii ei jäänudki Henry 8. muud üle kui katoliku kirikust lahku lüüa ja alustada reformatsiooni Inglismaal. 1534. aastal kinnitas parlament Henry 8. kirikupeaks ning seejärel lahkus Inglismaa kirik Rooma alluvusest. Henry 8. valitsemisaja lõpuks ( 1547 ) kujunes Inglismaal anglikaani kirik. Kuigi õpetus muudeti protestantlikuks ja ladinakeelsed missad asendati ingliskeelsetega, sarnanes jumalateenistus väliselt endiselt katoliku kiriku liturgiaga.
Reformatsiooni algus ja protestantliku kiriku kujunemine- suur usupuhastus e usuliikumine Euroopas 16-17. saj. mis taotles katoliku kiriku uuendamist. 31. okt 1517 M. Luther lõi Wittenbergi lossikiriku uksele 95 ladina keelset teesi mis seletasid tema vaateid.
PILET 5

Egiptuse tsivilisatsioon
Geograafilised ja looduslikud olud ning sellest tulenenud tsivilisatsiooni eripära. Riikluse teke, valitseja võim, ühiskonna kihistumine .
Tsivilisatsiooni eripära: Stabiilne ja traditsiooniline
Tegurid: Geograafiline eraldatus ja Niiluse üleujutuste korrapärasus (ühiskonna tihe seos looduse rütmiga)
Riikluse teke- 3000 eKr liitsid Ülem-Egiptuse valitsejad kogu Egiptuse üheks riigiks. Selle tegi toks kuningas Menes , kes rajas ka pealinna Memphise.
Valitseja võim- Piiramatu kuningavõim, valitseja tõsteti jumalaga ühele tasemele ; valitseja oli seaduseandja, sõjaväe ülemjuhataja, vahendaja inimese ja jumala vahel.
Ühiskonna kihistumine:

Kõrgem ametnikkond (vaaraod, asevalitsejad, preestrid , väepealikud)

Keskmised ja alamad ametnikud ( Kirjutajad , sõdurid)

Töölised (talupojad, käsitöölised)

Orjad

Feodaalkorra kujunemine
Kujunemise põhjused ja algus. Lään: benefiits, feood . Läänipüramiid ja vasalliteedisuhted. Feodaalsuhete arengu mõju kuningavõimule.
*Kujunemise põhjused- võitluses araablaste vastu oli vaja püsivat ratsaväge, seega anti vasallidele sõjateenistuse eest maatükke.
*Arenes järk-järgult, lõplikult kujunes välja 11 saj.
*Põhines vasalli ja senjööri suhtel. Senjöör andis vasallile kasutada ehk läänistas maatüki talle koos seal elavate talupoegadega. Vastutasuks kohustus vasall senjööri ustavalt teenima ja minema senjööri kutsel sõjaväkke.
*Minu vasalli vasall ei ole minu vasall
*Benefiitsid- Lääned (maatükid), mis olid pärandamisõiguseta
*Feood- pärandamisõigusega lääned
*Läänipüramiid- 1) vaimulikud- palvetasid
2)sõjamehed- kaitsesid
3) töötegijad- tootev töö (pärisorjad, poolvabad talupojad, vaad talupojad)
*Feodaalkorra areng nõrgestas kuningavõimu

Feodaalide sõltuvus valitsejast vähenes
Feodaalid said õiguse olla riigivõimu esindajad
Maavaldused pärandati isalt pojale
Feodaalide tülidest tekkisid kodusõjad

PILET 6

Egiptuse religioon ja kultuur
Egüptoloogia. Kiri ja haridus . Religioon: panteon, templid, surmajärgsus. Teadus, kirjandus
Egüptoloogia- teadus, mis uurib Vana-Egiptuse ajalugu, keelt ja kutuuri.
Kiri- kujunes umbes ühel ajal tsivilsatsiooni esletõusuga IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. Egiptuse kirjamärgid on hieroglüüfid. Tõenäoliselt piltkirjast arenenud. Enamik hieroglüüfe tähistas ühel ajal mõisteid ja häälikute kombinatsioone. Kasutusel ligi 1000 hieroglüüfi.
Haridus- Õppimine algas kodus ja jätkus mitmesugustes koolides . „Kuninglike järglaste majas “ õppisid tulevane vaarao ja kõrgeimate ülikute pojad. Oli veel mitmesuguseid templikoole.
Religioon- polüteism (mitme jumala austamine)
Panteon:

Polüetistliku religiooni jumalate kodu e. Jumalkond.
Antiikajal kõigi jumalate tempel.

Templid- maapeale rajatud kojad , kus inimesed saaksid Jumalate eest hoolt kanda. Tüüpiline Egiptuse tempel oli nelinurkne , muust maailmast kõrge müüriga eraldatud ehituskompleks, massiivne peavärav paiknes templi otsaküljel. Tempi peaosa oli sammaskäigust ümbritsetud siseõu , mille taga paiknes sammassaal ning selle taga väiksemad ruumid, kus hoiti Jumalate kujusid ja kuhu võisid siseneda ainult preestrid. Suurimad templid rajati Uue riigi ajal. Amon -Ra’le pühendatud Karnaki hiigeltempel, väiksem Luxori tempel.
Surmajärgsus-Oli detailne ettekujutus elust pärast surma. Selle järgi jätkas lahkunu pärast surma samasugust elu ja tegevust nagu eluajal. Kuid surmajärgne elu ootas vaid neid, kes olid ära saadetud kohatse matuserituaalidega, mille hulka kuulus keha säilitamine. Hauapaigad asusid üldiselt Niiluse läänekaldal ja matuserituaalide hulka kuulus veel muumia toimetamine paadiga üle jõe. Hauakamber pidi kindlustama lahkunu häirimatu elu surmariigis.
Teadus- Teadus oli praktilise suunitlusega. Mitmes valdkonnas jõuti põhjalike teadmisteni. Arstietadus, päikesekalender, Geomeetria .
Kirjandus- Ei loodud mahukaid suurteoseid, vaid viljeleti lühivorme. Egiptlasi peetakse novelližanri loojateks. Kasvas välja ülikute hauakabritesse kirjutatud autobiograafiatest.

Vanaajast keskaega
Rooma impeeriumi lagunemine. Suur rahvasterändamine ja Lääne-Rooma häving. Keskaja mõiste, ajalised piirid ja tunnusjooned.
Rooma imperium lagunes kaheks: Lääne-Rooma ehk Rooma ning Ida-Rooma ehk Konstantinoopol .
Suur rahvasterändamine- 375 germaani ja slaavi rahavste ümberasumine oma algkodust. Ajendiks oli rändkarjakasvatajatest hunnide sissetung Aasiast Euroomasse. Tagajärjed- Lääne-rooma häving, anglite ja sakside sissetung Britanniasse, anglosaksi kuningriikide teke, inglise eele kujunemine, uute keelte kujunemine nt romaani keeled.
Lääne-Rooma häving- 476.aastal kukutas germaani väepealik Odoaker toonase Lääne-Rooma keisri võimult, tunnistas ülemvalitsejana Ida-Rooma keisrit ja hakkas tema asemikuna Itaalias valitsema .
Keskaeg – umbe 1000 a. pikkune ajalooperiood, mis järgneb vanaajale ja eelneb uusajale.
(~ 3500 eKr- 476 pKr)
Tunnused- läänikord, ristiusk roomakatolikul kujul, seisuslik ühiskond
PILET 7

Mesopotaamia tsivilisatsioon
Geograafilised ja looduslikud olud ning sellest tulenenud tsivilisatsiooni eripära. Riikluse teke, Mesopotaamia suurriigid, valitseja võim, linnade tähtsus. Hammurapi koodeks .
Tsivilisatsiooni eripära- vähem suletud
Tegurid- tihedad suhted naabritega ; asukoha geograafiline avatus; kohalike looduslike toorainete vähesus, savitsivilisatsioon .
Riiklus teke- 3000 eKr kujunesid järk-järgulise arengu tulemusena mitmed sumeri linnriigid . Ühtset riiki Mesopotaamias sel hetkel ei tekkinud. 2340 eKr vallutas Akadi valitseja kõik olulised sumerite linnriigid ja rajas esimese suurriigi Mesopotaamia ajaloos.

Keskmine kiviaeg Eestis
Arheoloogiline kultuur. Kunda kultuur: asulakohad , töö-ja tarberiistad , elatusalad.
Arheoloogiline kultuur – ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab inimeste tegevusalade ja eluviiside sarnasust .
Kunda kultuur (9000-5000 eKr)
Asukohad- siseveekogude kaldad
Töö-, tarberiistad- kivi, luu, sarv , puit. Tulekivi riistade servade teritamiseks kildude lõhestamine.
Elatusalad- kalastus , küttimine, korilus
PILET 8

Mesopotaamia religioon ja kultuur
Assürioloogia. Sumerite leiutised . Kiri ja haridus. Religioon: panteon, templid, surmajärgsus. Teadus, kangelaseepika, Assurbanipali raamatukogu.
Assürioloogia-teadus, mis uurib kiilkirja kasutanud rahvaste ajalugu, keelt ja kultuuri.
Sumerite leiutised- ratas, vanker
Kiri- kiilkiri , mis on vanim teadaolev kiri.
Haridus- Hariduse andmine oli preesterkonna hoole all ja koolid rajati templite juurde. Õpilased pärinesid enamasti ühiskonna ülemkihist. Enamik Mesopotaamlasi jäi küll harimatuks. Kirjatarkusele lisaks sisaldas haridus ka matemaatikat, tähetarkusi ja religioosse sisuga kirjanduse tundmist.
Religioon: polüteism
Panteon- Enamik jumalaid on Sumeri päritolu. Semiidi rahvad võtsid need üle, sulatasid ühte ja panid oma nimed.
Templid- Kuna tempel tähendas Jumala kohalolekut ja seega kaitses linna, rajasid linnad tavaliselt mitu pühamut eri jumalatele. Kahte tüüpi templid, mõlemad said alguse Sumeri ajajärgul. Kõrgustesse pürgivad astmiktemplid ehk tsikuraadid. Kuid levinud olid ka madalamad, mitme siseõuega templikompleksid. Altaril keset templiõue, kuhu pääses ka rahvas, ohverdati jumalale loomi, see oli oluliseim rituaal. Hoovi taga paiknevas templihoones, kus hoiti Jumala kuju, võisid siseneda vaid preestrid ja templiteenijad.
Surmajärgsus- Pöörati tähelepanu eeskätt elule enne surma. Sellegipoolest on teada, et surma kardeti ja sellele järgnevast ei oodatud head. Ees ootas rõõmutu oleskelu sünges allilmas , kuhu pääses läbi värvate või paadiga üle allmaailmajõe.
Teadus- Mesopotaamias nagu Egiptuseski oli teadus eelkõige rarvilike teadmiste ja võtete kogum. Teoreetilisi üldistusi ei tehtud. Sai alguse Sumeri perioodil; saavutas oma haripunkti alles Uus-Babüloonia riigi ajal. Enamus õpetlasi pärines preestrite seast. Matemaatika , astronoomia, kuukalender. Ennustuskunst ja astroloogia .
Kangelaseepika- eepos „Gilgameš“
Assurbanipali raamatukogu- kuningas Assurbanipal kogus oma õpetlastelt kirjandusteostest eksemplare ja hoiustas neid oma Ninive kuningalossis. Nii kujuneski esimene savitahvlite raamatukogu, mis sisaldab pea kõiki Mesopotaamia kirjanduse tähtsamaid teoseid.

Noorem kiviaeg Eestis
Kamm - ja nöörkeraaamika kultuurid: töö- ja tarberiistad, elatusalad, neoliitiline revolutsioon, asustus, matmiskombed .
Kammkeraamika al 4000 ekr.

Töö-, tarberiistad: ümarapõhjalised savinõud, kaunistati kammimeenutava hambulise templiga, kasutati tulekivi, kvarsti, sarve, luud jne.
Elatusalad: küttimine, kalastus, korilus.
Asustus, eluviis: jõgede, järvede kallastel, sisemaa, rändav eluviis.
Matmiskombed: tähtsamad inimesed asulatesse või eluaseme põranda alla.

Nöörkeraamika 3000-1800 ekr.
Töö-, tarberiistad: siledapõhjalised savinõud, kaunistatud nöörijäljendiga, kasutati puitu,kivi, sarve, luud jne.
neoliitiline revolutsioon e hankivalt majandusel üle minek viljelusmajandusele.
Tegevusalad: alepõllunud + küttimine, kalastus, korilus jne.
Eluase , eluviis: paiknesid sea, kus oli rohumaad loomadele ja mullakiht põllu harimiseks . Üleminek paiksele eluviisile.
Matmiskombed: kalmistud rajati kõrgemale küngastele, asulatest välja.
PILET 9

Hetiidid
Indoeuroopa rahvad. Hetiidi riik ja ühiskond. Hetiidi kultuur ja tehnoloogilised uuendused.
Indoeuroopa rahvad- hetiidid Väike-Aasias ja pärslased Iraanis .nime saanud muistse ulatusliku levikuala järgi Põhja- Indiast Euroopani.
Hetiidi riik ja ühiskond- 1700 eKr tekkis riik ja kestis kuni 1200 eKr, mil valutati teadmata rahva poolt. Kuningavõim Delipilus Hatteisili III
Kuninga kõrval seisis mõjuvõimas, suurte maavaldustega sõjaline aristokraatia . Ülikud ja nende kaaskondlased moodustasid võitlusvõimelise kaarikuväe, mis tagasi hetiitide sõjalise edu. Hetiidi lihtkogukondlased - talupojad ja linaelanikud – olid isiklikult vabad ja majanduslikult riigist sõltumatud.
Hetiidi kultuur ja tehnoloogilised uuendused- raua kasutuselevõtt

Pronksiaeg Eestis
Vanem pronksiaeg. Noorema pronksiaja Asva kultuur: töö- ja tarberiistad, asustus, elatusalad, matmiskombed.
Vanem pronksiaeg- al 1800 eKr
Noorema pronksiaja Asva kultuur: Saaremaal.
Töö- ja tarberiistad- metall , vask, tina – endiselt ka kivi, puit, sarved .
Asustus- Asulad kindlustatud, rannikuvööndis, püsiv elustiil ning avaasulad ( sisemaal ).
Elatusalad-
karjakasvatusest, põllumajandusest ning oluline osa ka hankival majandusel.
Matmiskombed- kivikirstkalmetega, maapeal hauakonstruktsioon ( Skandinaavia eeskuju).
PILET 10

Pärsia impeerium
Pärsia suurriigi kujunemine ja stabiilsus. Suurriigi häving ja Aleksander Suur. Pärsia religioon sh Zarathustra õpetus.
Pärsia suurriigi kujunemine ja stabiilsus ja häving-
Tekkis 6saj. Ekr, rajajaks oli Kyros II
Erakordselt stabiilne
Kestis 200a, ~300 eKr hävis- Aleksander Suure vallutusretk
Pärsia religioon sh Zarathustra õpetus- Mitmed Pärisa ja India Jumalad langesid kokku ja mõlemas religioonis oli kesksel kohal tule rituaalne austamine. Pärsia riitusi sooritasid maagid . Pärisa suurriigi tekkimise ajaks oli traditsiooniline religioon oluliselt muutunud. Pärimuse järgi olevat selle taga õpetaja ja usu- uuendaja Zarathustra. Tema õpetus pandi sajandite jooksul kirja Iraani pühade tekstide kogumikku, mis on tuntud avesta nime all. Tema õpetusel põhievat usku nimetati mazdaismiks. Õpetas, et maailma valitseb selle looja Ahuramazda ehk Tark Isand.

Vanem rauaaeg
Eelrooma ja rooma rauaaeg: perioodi nimetus, töö- ja tarberiisted, elatusalad, ühiskond, matmiskombed.
Eelrooma ja rooma rauaaeg: ( u 500 eKr-50 pKr) oli sõdateta aeg
perioodi nimetus- tööriistad olid rauast
töö- ja tarberiisted- Rauast, pronksist ehted kivi jäi tahaplaanile
elatusalad- põllu harimine, karjakasvatus, käsitöö areng, kalastus, küttimine, korilus
ühiskond- asustus kaugenes veekogudest . Eluviis oli paikne. Elamud olid nelinurkse põhiplaaniga palktared.
matmiskombed- tarandkalmed + põletusmatus + arvukalt ehetest hauapanuseid
PILET 11

Foiniikia
Asend ja looduslikud olud ning nende mõju elatusaladele. Linnriigid. Kartaago ja Puunia sõjad . Tähestiku kujunemine ja mõju teistele tähestikele.
Asukoht Vahemere idarannik - suhteliselt kitsas kuid küllalt mägine, viljakas ala. Vihma sajab piisavalt, põldu hea harida.
Foiniikia tähendab purpurimaad (sealse ranniku tigudest saadi purpurvärvi). Purpurriie oli põhiline eksportkaup. Seedrimetsad olid ehituspuidu allikad, kasutati laevaehituses. Hea asend maa ja mereteede ristumiskohas moodustas varakult luua kaubandus ja kultuurikontakte Mesopotaamia ja Egiptusega. Foiniikia oli killustatud paljudeks erineva suuruse ja mõjukusega riikideks.
Tähtsamad linnriigid - Byblos , Siidon, Tüüros. Nende rikkus põhines transiitkaubandusel. Peamised laevaehitajad ja meresõitjad vahemerel. Meresõitude käigus rajasid arvukalt kolooniaid , Küprosel ja Vahemere lääneosas. Võimsamaks riigiks sai koloonia Kartaago.
Kartaago ja Puunia sõjad – 431-404 eKr Sparta poolt oli Peloponnesose liit, kellel oli tugev jalavägi, aga Ateena mereliidul oli tugev sõjalaevastik. Sparta võitis ja tõusis tähtsaimaks poliseks.
Tähestikkiri- tekkis umb 100 eKr, koosnes 22 kaashääliku märgist, a, e, u mõeldi juurde. Foiniikia tähestikust sai alguse kreeka tähestik e alfabeet ja araabia tähestik. Sellest kujunesid välja teised tähestikud.

Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg
Elatusalad sh põlluharimise areng. Rahutud ajad: linnused , aardeleiud. Suhted viikingitega või Vana-Vene riigiga.
Elatusalad sh põlluharimise areng- põlluharimine, karjakasvatus, käsitöö, kalastus, küttimine, korilus. Arenes künnipõllundus, ribapõllud, kaheväljasüsteem
Rahutud ajad: linnused, aardeleiud. Tegemist oli rahutute aegadega kuna toimusid perioodilised rüüste- ja vallutusretked Viikingite poolt erinevate Euroopa merede ja suuremate jõgede äärsetele aladele. Viikingid ei rünnanud linnuseid kuna nendelt oli oodata tugevat vasturünnakut. Enamasti rünnati kloostreid ja kirikuid ning lahkuti enne, kui saabus rüütlivägi.
Aardeleidudeks võib nimetada Viikingite paatmatuseid, sest tänu neile on meil ettekujutus tollastest Viikingite laevadest .
Suhted viikingitega ja Vana-Vene riigiga. Viikingite suhted Vana-Vene riigiga olid suhteliselt head kuna Venemaal oli arvukalt Viikingite tugi- ja kaubanduspunkte.
PILET 12

Iisrael
Ülevaade iisraeli rahva ajaloost sh Mooses , Taavet, Saalomon , Babüloni vangipõlv. Monoteismi kujunemine ja Vana Testament . Moosese seadused.
Ülevaade iisraeli rahva ajaloost:
Elasid Kaanani lõunaosas ja seda piiravatel poolkõrbe ja kõrbe aladel. Rändkarjakasvatajad. XVI sajandil sattusid osad iisraellased Egiptusesse .
XIIsaj eKr lahkusid iisraellased Egiptusest ja vallutasid seejärel Kaananimaa , pärimuse kohaselt juhtis neid teel Egiptusest vabadusse nende suur juht ja seaduseandja Mooses, kes suti teel kodumaale . Xsaaj ühendas kuningas Taavet kogu Kaanani lõunaosa oma võimu alla ja tekkis Iisraeli riik, mille pealinnaks sain Jeruusalemm. Taaveti poja, kuninas Saalomoni korraldusel rajati sinna jumalaJahve tempel,millest kujunes religioosne keskus. Saalomoni surma järel riik lagunes ja tekkis:Iisrael ja Juuda . 6saj küüditas Nebukadnetsar juudirahva Paabeli vangipõlve.
Babüloni vangipõlv algas 586eKr, kui Uus-Babüloonia kuningas hävitas Jahve templi ja asustas sealsesealse rahva ümber Mesopotaamiasse
Kui pärslased 539eKr Uus-Babü vallutasid, lubasid nad iisraellastel oma kodumaale tagasi pöörduda, tempel taastati , kuna enamik tagasipöördunuist olid Juuda riigi elanikud siis kutsuti neid juutideks.
Prohvetid hakkasid peale ühtse riigi lagunemist ja võõra võimu alla langemist kinnitama , et maad tabanud hädad pole muud kui Jahve karistus teiste jumalate austamise eest. Nad rõhutasid, et Jahve on ainus, nii kujuneski monoteism.
Vana Testament on heebreakeelsete tekstide kogum, kus on nende usk kombed jms.Valmis sai Paabeli vangipõlves, hiljem tõlgiti kreeka keelde ja sai nimeks piibel.
Moosese seadused-seadused, mis usundi järgi oli jahve Moosesele andud (10käsku ka seal)

Eesti ajaloo periodiseering ja allikad
Jääaja lõpp ja Eesti maastiku kujunemine. Muinassaeg, selle allikad ja arheoloogiline periodiseering. Ajalooline aeg, selle allikad ja perioodid.
Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikust. Esimene jää pealetung algas juba enam kui 2 miljonit aastat tagasi ja alles umbes 13000 aasta eest vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Kokku oli 4-5 külmaperioodi ehk jäätmusit. Jääaeg ja jää kujundasid Eesti maastiku. 1-2 km paksused jääkihid kandsid enda sees liiva-, kruusa - ja savimasse, paljastasid Põhja- ja Lääne-Eestis paepinna, lihvisid mäedest kaasavõetud kaljupanku. Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored.
Ajajärku esiemste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. Sajandi lõpul nimetatakse esiajaks e muinasjaks. Muinasaeg on aeg, mille kohta puuduvad kirjalikus ajalooallikad või neid väga vähe. Teadmis muinasajast peamiselt mahajäetu või rajatu põhjal. Lähtudes töö- ja tarberiistade materjalist, eraldatakse kivi-, pronski- ja rauaaeg, need jaotatakse omaorda veel alaperioodideks. Keskmine kiviaeg e mesoliitikum u 9000-u5000 eKr. Noorema kiviaja e neoliitikumi (u5000-u1800eKr) alguse tunnuseks Eestis loetakse savinõude kasutuselevõttu. Pronksiajas eristatakse vanemat(u1800-u1100eKr) ja nooremat(u1100-u500eKr). Rauaaeg jagatakse vanemaks , keskmiseks ja nooremaks. Vanemas rauaajas eristatakse eelrooma rauaaeg(u500eKr-u50pKr) ja rooma rauaaega(u50-u450pKr). Nooremas rauaajas tuuakse välja viikingiaeg(u800-1050) ja hilisrauaaeg(u1050-1200).
Ajalooline aeg e Kirjutatud ajalugu - aeg, mille kohta on säilinud kirjalikud ajalooallikad. Esimeseks põhjalikuks allikaks on „Henriku Liivimaa kroonikad “, mis valmis 1227. Aastal ja käsitleb Liivimaa ristisõja algust, sh mvv 1208-1227. Jagatkse keskajaks, uusajaks ja lähiajalooks. Vanem ajalookrijutis on pidanud keskaja alguseks maa alistamist võõrvõimule pärast mvv lõppu. Eesti ajaloos on tavaks alustada uusaega Liivi sõjaga. Uusajast omakroda eristiub selle esimene periood-varauusaeg, mis tinglikult kestab kuni 1789. Aastal alanud Prantsuse revolutsioonini. Uusimat ajajärku nimetatakse lähiajalooks. Selle aluseks loetakse Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918 aastal. Enamik kirjalikud allikad asuvad arhiivides.
PILET 13

Kreeta - Mükeene tsivilisatsioon
Kreeta ja Mükeene kultuuri iseloomustus sh ühis- ja erijooned . Tsivilisatsiooni tähtsus.
Kreeta kultuur
Rajaja- tundmatu päritoluga rahvas
Nimetus- legendaarse kuninga Milnose järgi.
Lossid- kindlustamata
Linn- moodustas lossiga lahutamatu terviku
Ühiskond- rahumeelne, naise kõrge positsioon
Lossi eesotsas- üks võimukandja, preester -kuningas
Häving- umb. 1400 eKr maavärina ja mükeenelaste sissetungi tõttu
Mükeene kultuur
Rajaja- indoeurooplastest kreeklaste esivanemad
Nimetus- Mandri-Kreeka tuntuima lossi Mükeene järgi
Linn- lossist kaugemal
Lossid- kindlustatud kükloopiliste müüridega
Ühiskond- sõjakas, mehekeskne
Lossi eesotsas- kaks võimukandjat, kuningas ja sõjapealik
Häving- umb. 1000 eKr doorlaste sissetungi tõttu
Ühisjooned
Lossikultuurid- lossid olid poliitilise-, majandus-, ja usuelu keskusteks.
Lossid olid labürindikujulised, ruumid paiknesid korrapäratult
Lossides olid luksuslikud seinamaalingud
Kasutusel oli lineaarkiri
Tsivilisatsiooni tähtsus- Euroopa vanim tsivilisatsioon

Eestlased hilisrauaajal
Elatusalad. Halduslik korraldus. Elamud. Ühiskond. Sõjaline tase. Suhted naabritega.
Elatusalad- maaharimine , karjakasvatus, metsandus , käsitöö areng + hankiv majandus. Oli kolmeväljasüsteem: ühele põllule külvati talivili, teisele suvevili ja kolmas oli kesaks.
Halduslik korraldus- Küla moodustasid lähestikku paiknevad talud .
Sumbkülad: talud paiknesid keset põlde tihedalt koos (Lääne-, Kesk- ja Põhja-Eesti).
Ridakülad: talud paiknesid reas (Ida-Eesti).
Hajakülad: talud paiknesid üksteisestt kaugemal (Lõuna-Eesti).
Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna ning 13.sajandi algul oli kokku umbes 45 kihelkonda. Kihelkonnad liitusid ja tekkisid maakonnad : Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa , Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala.
Elamud- suitsutuba - suhteliselt väike palkidest hoone, mida köeti ilma korstnata kerisahjuga.
Ühiskond- Vähe allikaid , aga arvati, et enamik Eesti elanikest varanduslikult ja õiguslikult seisundilt enam-vähem võrdsed. Tähtsamaid küsimusi arutati ühiselt rahvakoosolekutel, kus osalesid kõik vabad mehed. Madalaima kihina tunnistatakse sõjavangidest orje, keda käsitletakse aga pigem sulaste kui õigusteta sunnistöölistena.
Sõjaline tase- rajati võimsaid ringvall-linnuseid. Relvastuses olid tähtsal kohal odad. Kasutati väiksemaid ja kergemaid viskeodasid ning suuremaid ja tugevamaid torkeodasid. Tõhusaks relvaks olid sõjakirved. Ratsasõdalastel olid relvadeks kaheteralised mõõgad. Põhiline väeüksus oli maakonnast moodustatud malev, mis koosnes nii ratsa - kui ka jalameestest. Teati lihtsamaid linnuste piiramisvõtteid.
Suhted naabritega- Eestist edelas elavate liivlaste ja kurelastega olid suhted head. Lõuna pool elavate naabritega tekkis aeg-ajalt tülisid. Tugevad vastased eestlastele olid leedulased , kes tegid Eestisse mitmeid laastavaid rüüstusretki.
PILET 14

Sparta polis
Polise mõiste. Sparta ühiskonna korraldus ja valitsemine. Spartalik kasvatus. Peloponnesose liit ja sõda.
Polis-Vana-Kreeka linnriik ja riigivorm
Sparta ühiskonna korraldus ja valistemine- Ühiskond jagunes 3 sümeripäraseks seisuseks:
1) Spartiaadid - Sparta kodanikud, kes moodustasid Sparta keskuse.
2) Perioigid - mittekodanikud , enamus Lakoonika elanike, isiklikult vabad, kuid nad pidid maksma riigile andamit.
3) Heloodid - Spartiaatidele kuulunud orjad,Messeenia alistatud elanik
Spartalik kasvatus- Spartiaatide kasvatussüsteem, eesmärgiga arendada sõjameheoskusid
Peloponnesose liit- Ühendas Lõuna-Kreeka Peloponnesose juhtimisel. Tugevaim jalavägi.
Peloponnesose sõda- (431-404 eKr)-Võitis Peloponnesose riik ning sellega lõppes Ateena ülemvõimuaeg ja algas Sparta üemvõimuaeg

Muinaseestlaste usund
Vägi, hing. Muinasusundi seos loodusega: animism , ohverdamine . Vanimad teated ristiusu levikust Eestis.
Vägi- arvati, et inimesed ja kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. Väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas, ent väge võis olla ka sõnades- nende abil sai loitsida, nõiduda ja haigusi ravida. Inimistel, kes seda oskasid, pidi endil ka olema eriline vägi- selliseid isikuid nimetati tarkadeks või nõidadeks. Targad omasid põlvest põlve pärandatud tarkusi, tundsid hästi ravimtaimi ja oskasid üsna täpselt ennustada. Eestlaste ja nende idapoolsete sugulasrahvaste targad olid väga kuulsad . Loomadel ja inimestel oli kõige enam väge peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvades ja hammastes. Loomade väe omastamiseks või enda kaitseks nende vastu kanti alates kiviajast kuni muinasaja lõpuni kaelas või rõivaste küljes kisjkate hambaid kihvu ja küüsi. Surmatud vaenlasel raiuti pea otsast või võeti süda rinnust , et tema väge hävitada. Orjade pea paljaksajamine tähendas nende väe äravõtmist ning noorukitel lõigati abiellumisel juuksed ära, et nad täielikult mehele alistuksid.
Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda, surma puhul lahkus hing kehast jäädavalt. Üldiselt arvati, et hing jätjab elu lihtsalt oma uues “kodus”- hiies või kalmistul . Valitses ka uskumus, et surnud inimese hing võib siirduda putukatesse ja seepärast oli keelatud tappa “hingeloomi”, nagu mardikad ,ämblikud, sipelgad jne. Tähtsal kohal oli usk hauatagusesse ellu, surnule pandi hauda kaasa peale ehete veel töö- ja tarberiistu, relvi ja toitu. Surnute hinged jäid edaspidi mõjutama perekonna elu ja käekäiku. Hilissügisel, mihkli - ja mardipäeval oli hinged aeg, surnute hinged võisid vabalt liikuda ja tulla kodu külastama. Hingede aeg pidi olema vaikne aeg, mil ei tohtinud lärmitseda, see võis pahandada hingi.
Animism (ladina keeles animus hing, vaim) on hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. Muinaseestlaste elu oli väga tihedalt seotud loodusega, nad lähtusid seisukohast – nagu mina talle, nii tema mulle. Kui inimene rikkus midagi, võis see talle vastata samaga: mets võis eksitada, vesi uputada, maa anda haiguse, seepärast suhtutigi loodusesse sõbralikult ja heatahtlikult.
Ohverdamine-kuna vaimude , haldjate ja jumalatega pidi hästi läbi saama, siis püüti heatahtlikkust saavutada andide toomise ehk ohverdamisega. Selleks olid kindlad kultus - ehk ohvripaigad - hiied või üksikud puud, allikad, kivid , mäed, järved, jõed. Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pärnasid, hiiepuu alone oli pühapind, sinna ei lasted loomi, ega võetud oksi ja lehti. Ohvriallikaid oli väga mitmesuguste nimetustega: pühad, tervise-, elu-, silma- jt. allikad. Ohverdamine leidis asset esmajoones pühade ajal ja suuremate ettevõtmiste eel ning järel. Lõige sobivaimaks nädalapäevaks peeti eestlastele “pühaks päevaks” olnud neljapäeva. Andideks olid piim, liha, very, vill, vili ja ka loomad. Vahel ohverdati isegi inimesi, esmajoones vangistatuid vaenlasi .
Ristiusulevik Eestis-Eestlased olid üsna elavas läbikäimises ristiusuliste naabermaade Rootsi, Taani ja Venemaaga ning kuna siin käis regulaarselt nende maade kaupmehi, siis pole võimatu, et siin isegi mõni kirik oleks olnud. Alates 11. sajandi teisest poolest tundis katoliku kirik juba huvi Eesti ristiusustamise vastu. Bremeni Adami kroonika järgi määras Bremeni peapiiskop Adalbert 1070.aasta paiku Läänemere maade rahvaste piiskopiks munk Hiltinuse, kes kahe aasta jooksul siiski misjonitöös tulemusi ei saavutanud. 1167.a paiku pühitseti Eestima piiskopiks Prantsusmaalt pärit munk Fulco. Ida-Eestisse võis mõningaid ristiusu elemente levida Venemaalt. Ristitutesse ja uude usku ei suhtutud esialgu vaenulikult. Äge ja kompromissitu võitlus ristiusu vastu 13.sajandi algul oli pigem eelkõige võitlus oma vabaduse eest, sest mõlemad pooled käsitasid ristiusu vastuvõtmist alistumise märgina.
PILET 15

Ateena polis
Polise mõiste. Ateena ühiskonna korraldus ja valitsemine. Perikles . Ateena linn. Kodanike kasvatus ja haridus.
Polis ehk linnriik- teatud tüüpi asula mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga.
Ateena ühiskonna korraldus ja valitsemine
1)kodanikud- vähemalt 20-a põlist päritolu vabad mehed
2)metoigid- võõramaalastest mittekodanikud, tegelesid käsitöökaubandusega
3)orjad

Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati kõige tähtsamaid küsimusi.
Igas linnriigis oli ka nõukogu, mis paljudes polistes etendas riigi juhtimisel rahvakoosolekust olulisematki rolli.
Olulisemad küsimused arutati läbi ja nõukogu (nõukogu võis täita ka kõrgema kohtu ülesannet) otsus pandi rahvakoosolekul hääletusele (rahvakoosolek võis selle vastu võtta või tagasi lükata).
Igal aastal valiti rahvakoosolekul riigiametnikud , kes rahvakoosoleku otsused ellu viisid.
Nõukogu liikmed ja riigiametnikud olid enamasti rikastest ja suursugustest perekondadest pärit. Ateena oli alguses aristokraatliku, pärast aga demokraatliku riigikorraga.
Segadusi ja türanniat (võimu ainuvalitseja käes) püüti vältida seaduste täpsema üleskirjutamisega. Just see aitas kindlustada Kreeka linnriiklikku korraldust.

Perikles-teda peetakse sageli Ateena kõige edukamaks juhiks, kelle ajal oli Ateena oma õitsengu tipul. Ta kindlustas lõplikult demokraatia (rahva käes on võim) võidu polises. Tema ajal kindlustati Ateena võimsate müüridega, mis liitsid linna ja tema sadama Pireuse ühteks vallutamatuks kindlusekompleksiks.
Ateena linn oli 5. sajandil Kreeka suurim linnriik ja tähtsaim kultuurikeskus, Ateena sadamalinn Pireus muutus aga suurimaks sadamaks Kreekas. Ateenas elas ~50 000- 100 000 inimest. Enamik Ateena tänavaid olid kitsad ja kõverad ning majad põletamata tellistest ehitatud, enamasti ühe- või kahekordsed kivivundamendile rajatud ehitised. Paljude majade juures olid otse tänavale avanevad töökojad ja poeruumid. Ateena sai eriti kuulsaks just oma pottsepatöökodade ning keraamikatoodangu poolest.
Kodanike kasvatus ja haridus. Tüdrukuid ei peetud kodanikeks, seega nende haridus piirdus tavaliselt majapidamis - ja käsitööalaste ettevalmistustega. Poisid saadeti aga 7 aastaselt kooli, kus nad õppisid lugema, kirjutama, muusikat ja tähtsamaid luuleteoseid. Rikkamates perekondades õpetas poisse kodus pedagoog (eraõpetaja/lapse juhendaja ). Hariduses olid kesksel kohal Homerose eeposed , sest selle aristokraatlik maailmavaade kujundas noorte ellusuhtumist ka demokraatlikus Ateenas. Hariduse hulka kuulusid ka sportlikud harjutused. 12-20 aastastena olid poisid Ateena riiklikus piiriteenistuses ja said selle käigus sõjalise ettevalmistuse. Pärast seda peeti neid täiskasvanud kodanikeks ja neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Nõukogusse, riigiametitesse ja kohtunikeks sai alles 30 aastasena.

Liivimaa ristisõja algus
Ristisõja mõiste. Henriku Liivimaa kroonika. Liivimaa piiskopid Meinhard , Berthold ja Albert . Liivlaste ja latgalite ristimine . Eestlaste muistse vabadusvõitluse algus.
Ristisõda - Laiemas tähenduses: sõjaretked, mida korraldati roomakatoliku kiriku juhtimisel, ristiusu levitamiseks või kaitsmiseks
Kitsamas tähenduses: 8 sõjaretke 1096 -1270 a, mis korraldati roomakatoliku kiriku juhtimisel Vahemere idarannikule. Idamaade ristisõdade etekäändeks oli vabastada ristiusu pühapaigad islamiusuliste käest.
Henriku Liivimaa kroonika
Henrik oli päris Põhja-Saksamaalt. 1205 saabus ta misjonärina liivlaste juurde. 1208 pühitseti ja Ümera piirkonna latgalite preestriks.
Kroonika koosneb 4st osast/raamatust, millest 3 esimest on nimetatud Meinhardi, Bertholdi ja Alberti järgi. 4s raamat käsitleb Eesti alistamist Alberti juhtimisel. Kroonika on seega jutustus liivlaste, latgalite ja eestlaste vägivaldsest kristianiseerimisest. See on kirjutatud ladina keeles aastatel 1224-1227 Tartu vallutamisest kuni Eesti saarte alistamiseni. Kroonika on säilinud tervikuna .
Meinhard- kasutas vaid rahumeelseid vahendeid, suurimaks eduks Kaupo ristimine, alustas liivlaste ristimist
Berthold- Liivimaa piiskop
Albert - kasutas kõiki vahendeid sh. Sõjalist jõudu, vallutussõja peamine initsiaator , lõpetas liivlaste ristimise
Liivlaste ja ladgalite ristimine- Liivlaste vanem Kaupo lasi end ristida, latgalid võtsid ristimise vastu, lootes saklaste sõjalisele toetusele oma vanade vaenlaste eestlaste vastu.
Eestlaste muistse vabadusvõõitluse algus- 1208 jõudsid ristisõdijate retked ka eesti pinnale. Algul kaitsti ennast vapralt, korraldati ka vasturetki, kuid pikk sõda kurnas ja 1212 sõlmiti kolme aastane vaherahiu. Kolme aasta pärast algas kõik taas uue hooga . Paluti rahu ja võeti ristimine vastu.
PILET 16

Kreeka panteon
Tähtsamad jumalad/-nnad. Templid. Preestrid ja rituaalid . Oraaklid. Surmajärgsus.
Tähtsamad jumalad/ jumalannad :
Zeus-taeva, tormi ja piksejumal ning jumalate valitseja.
Hera-zeusi abikaasa ja õde ning taeva kuninganna, keda kreeklased austasid peamiselt abielu kaitsjana.
Poseidon -zeusi vend, merejumal, kes oma võimsa kolmhargiga tekitas tormi ja kutsus esile maavärinaid.
Hades-zeusi teine vend, allmaailma ja surnute valitseja.
Demeter- zeusi õde, musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna ning põllutööde kaitsja. Ares - julm ja mõneti naeruväärne sõjajumal, Hera ja Zeusi poeg (ei kuulunud kreeklaste lemmikute hulka).
Hephaistos -lonkur tulejumal , jumalate sepp (Hera ja Zeusi poeg).
Athena -relvastatud sõjajumalanna, linnade ja tsivilisatsiooni kaitsja ning tarkusejumalanna. Apollon - kuldjuukseline noormees , luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja.
Artemis -Apolloni kaksikõde, neitsilik vibukütt, jahijumalanna ja kogu elava looduse, eriti metsloomade kaitsja.
Aphrodite -ilu, armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse jumalanna.
Dionysos -veini ja viinamarjakasvatuse jumal.
Templid-pühamutes asuvad jumalate kojad, kus hoiti jumala kuju, väikesel altaril põles jumala koldetuli. Peamised rituaalid toimusid templi juures vabas õhus ja tavainimesed sisenesid templisse harva, mistõttu oli tähtis templi välis- mitte siseehitus.
Preestrid ja rituaalid. Preestrid olid pühamute juures jumalaid teenivad isikud, kes pärinesid kindlatest suursugustest suguvõsadest. Nad korraldasid rituaale terve kogukonna nimel, kuna pühamud olid ühe või teise polise võimu all.
Tähtsaim rituaal oli vereohver: loomade, enamasti veiste, sigade, lammaste ja kitsede tapmine jumala altaril. Tapetu küpsetati ja söödi kohapeal, altar määriti verega ja sellel süüdatud ohvritulel küpsetati jumalatele inimsöögiks kõlbmatuid kehaosi , sageli vaagnaluu ja saba. Ohverdamise käigus hüüti valjuhäälne palve jumala poole, tõotades tuua uusi ohvreid ka tulevikus.
Oraaklid- spetsiaalsed pühamud Vana-Kreekas, kus võis jumalatelt preestri kaudu nõu küsida. Kuulsaim on Delfi oraakel kuna müüdi järgi oli Apollon tapnud seal lohemao püütoni.
Surmajärgsus- Kreeklased ei pannud väga suurt rõhku surmajärgsusele. Kõik karistused pidi inimene elu ajal kätte saama. Surm tähistas ilmaelu rõõmutut lõppu.

Eestlaste muistne vabadusvõitlus
Ümera ja Madisepäeva lahingud. Taani ja Rootsi sekkumine ristisõtta. Üle-eestiline vastuhakk . Eesti lõplik ristiusustamine . Allajäämise põhjused.
Ümera lahing- Toimus Põhja-Lätis ümera jõe ääres; Sakslaste ja ugalaste võit.
Madisepäeva lahing- Toimus Sakala maakonnas ; eestlaste lüüasaamine vaatamata arvulisele ülekaalule; Lembitu juhtimisel 6000 liikmeline ühendmalev vatsu 3000 vastasele; Mvv suurim välilahing
Taani ja Rootsi sekkumine ristisõtta- 1219 maabusid Lindanisa linnuse juurde taanlased, kes vallutasid Tallinna pirkonna ja Põhja-Eesti. 1220 rajas Rootsi kuningas oma tugipunkti Lihula linnusesse ja hakkas ümberkaudset rahvast ristima.
Üle-eestiline vastuhakk-1223 ründasid eestlased kõikjal sakslasi ja võtsid linnused üle. Õnnestus tagasi saada kog maa. Vastuhaku käigus hävitati kõik, mis vastased olid rajanud.
Eesti lõplik ristiusustamine- vastased kogusid end, kuid peagi tulid tagasivallutusi tegema. 1224 a oli suurimaks vastupanupunktiks jäänud Tartu. Liiguti edasi Saartele ja kuna vastupanu näis lootusetu, lasid saarlased ennast ristida (1227)
Allajäämise põhjused-

Vastaste sõjaline ülekaal, professionaalsed sõjamehed, kaasaegseim sõjatehnika
Tuli võidelda Saksa Taani ja Rootsiga
Ristisõdijad olid head diplomaadid; õhutasid paganate omavahelisi konflikte
Venelaste abi oli omakasupüüdlik
Pikaajaline sõda kurnas majanduslikult ja lõpuks tuli puudu elavjõust
Polnud riiki ja sidemed maakondade vahel olid nõrgad
Lähemate naaberrahvastega ei tehtud koostööd

PILET 17

„Oleme vanakreeka kultuuri pärijad“
Alfabeet. Kangelaseepika. Teater. Ajalookirjutuse algus.
Alfabeet- kujunes ~800 eKr foiniikia tähestiku põhjal. 24-täheline osad tähemärgid muudeti vokaalideks. Võimaldas üles kirjutada seadusi, kangelaseepikat jms. Kirjaoskus ulatus ka lihtrahvani, mitte ei olnud ainult aristokraatide privileeg.
Kangelaseepika- Homerose kangelaseeposed (~700 eKr) „ Ilias “ ja „Odüsseia“ Aitasid tugevdada rahvusliku ühtsust.
Teatrietendus - draama- kasvas välja Dionysosele pühendatud koorilauludest, esialgu oli näidend koori ja ühe näitleja vaheline dialoog . Etendused toimusid teatris, mille keskmeks oli näiteplats( orkestra ) ja selle taga lavakonstruktsioon(skeene). Teatrietenduses oli oluline roll muusikal , kooris ja näitlejatena esinesid vaid mehed. Teatrietendused olid usupidustuste osa, Zürii valis välja esinevad autorid – komöödiad(lõbusa sisuga näitemängud) – tragöödiad( tõsise sisuga näitemängud), etendustele määrati rahastajad, näitekirjanik oli ise lavastaja ja tihti ka näitleja, võideldi auhindade eest-hororari funktsioon. Komöödiate temaatikaks oli poliitiline elu, poliitikute üle visati nalja , tragöödiad põhinesid mütoloogilisel süzeel- sisu oli vaatajale teada, oluline oli autori oskus tuua välja õpetlik iva. Kuulsamad näitekirjanikud olid Aischylos(„Oresteia“) ja Sophokles („Kuningas Oidipus“)- näidendid rääkisid inimeste ja jumalate vahelisest seosest ja suhtlemisest

Ajalookirjutuse algus-lähema ajaloo uurimisega tegi V sajandil eKr algust ajaloolane Herodotos , kirjutades raamatu Kreeka-Pärsia sõdadest(„ Historia “) Tema teos sai ajalugu tähistavaks üldmõisteks, hilisemad põlved andsid talle austava nimetuse ajaloo isa. Lisaks sellele jutustas ta ka varasemast ajaloost ja kirjeldas mitmete Euroopa, Aasia ja Aafrika rahvaste kombeid.

Üleminek muinasajast keskaega Eestis
Muistses vabadusvõitluses allajäämise tagajärjed. Eesti keskaja olemus ja ajalised piirid. Mõisted Liivimaa, Eestimaa, Liivi ordu.
Muistses vabadusvõitluses allajäämise tagajärjed-

Eesti alistus lepilingulisel teel. Säilitasid autonoomia, isikliku vabaduse, tavad
Kaotasid võimaluase oma saatust määrata
Eestlased jäid ilma eliidist. Eesti kaotas senise sotsiaalse positsiooni ning sulandus lääninimestega.
Eestit lülitati Lääne-Euroopasse ja seetõttu Euroopa osutas mõju eesti kultuurile, ühiskonna struktuurile.
Eesti on Lääne-Euroopa ja Venemaa vaheline piir.
Mälestus sellest, et iseseisvust ei antud käest võitluseta, aitas eestlastel jääda iseendiks.

Eesti keskaja olemus ja ajalised piirid- mvv-le järgnenud ajajärk Eesti ajaloos alates 1227 aastast, mil Taani võõrvõimud jagasid Vana-Liivimaa üksikuteks osadeks - väikesteks feodaalriikideks. Keskaja lõpuks 1561 aasta, mil Liivi sõja algjärgus likvideerusid keskaegsed feodaalriigid.
Livimaa- Saksa võimuala; nii nimetasid sakslased enda poolt valuutatud Läti ja Eesti alasid: algul liivlaste asula, seejärel ladgalite ja eestlaste asulad.
Eestimaa- Taani võimuala; Taani valdusesse läinud Põhja- Eesti, kuni 1346a, mil Taani kuningas müüs oma maa valduse Saksa ordule.
Liivi ordu- roomakatoliku vaimulik rüütliordu Vana-Liivimaal. Tekkis 1237. a Mõõgavendade ordu riismete ühinemisel Liivi orduga pärast Mõõgavendade ordu lüüasaamist leedulaste käest Saule lahingus. Liivi ordu kuulus seega Saksa ordusse selle Liivimaa haruna .liivi ordu põhiülesandeks oli Vana-Liivimaa põlisrahvaste alluvuses hoidmine

PILET 18

„Oleme vanakreeka kultuuri pärijad“
Olümpiamängud. Filosoofia algus. Matemaatika. Meditsiin .
Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud- peeti iga 4 aasta tagant Zeusi auks Lõuna-Kreekas Olümpias. Vana-Kreeka tähtsaimad spordi- ja kultuuripidustused, tugevdasid hellenite ühtsust. Alates 4.saj. ekr hakkasid hellenid esimestest olümpiamängudest aega arvama . Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge. Koos Eleusia müsteeriumidega olid olümpiamängud Vana-Kreeka tähtsaimad rituaalid. Nad olid tähtsaimad panhelleni mängudest (ülekreekalistest mängudest). Võistlusalad: kiirjooks, pikemad jooksudistantsid, maadlus , rusikavõitlus, viievõistlus(jooks, odavise ,kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus), hobukaarikute võidusõidud. Lisaks spordile, võisteldi ka pillimängus ja kanti ette luulet.
Filosoofiaks nimetasid kreeklased maailma üldist korraldust puudutavate probleemide üle juurdlemiseks ning sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Filosoofid püüdsid selgitada, millest kõik maailmas on tekkinud ja mis selle kõik liikuma paneb, arutleti jumalate põlvnemise üle ja peagi püüti seletada maailma mõistuspäraselt. VI sajandi esimesel poolel eKr Mileetose linnas tegutsenud õpetlane Thales nii just tegigi, tema meelest oli kogu mitmekesisuse ühtseks aluseks vesi. Maailm olevat tekkinud veest ja ujuvat vee peal. Thales peetakse Kreeka filosoofia kui ka teaduse alusepanijaks. Filosoofid otsisid alternatiivseid maailmaseletusi ning kõige tänapäevasema seletuse füüsilise maailma ehitusele ja toimimisele leidsid antiikatomistid, kellest kuulasim oli filosoof Demokritos, tema arvates koosnes maailm aatomitest.

Matemaatika- eeskujuks oli eeskätt Mesopotaamia, kreeklased püüdsid sõnastada üldistavaid väiteid ja tõestada loogiliselt nende üldkehtivust. Matemaatikast kujunes tõestatud väidete loogiline süsteem. Kõige enam edendas matemaatikat VI sajandil eKr tegutsenud Pythagoras oma õpilastega, tema järgi on nime saanud teoreem täisnurkse kolmnurga kaatetite ja hüpotenuusi vahekorrast.

Meditsiin- kuulsam arst oli V- IV sajandi vahetusel eKr tegutsenud Hippokrates, hiljem peeti teda mitmeköiteliste arstiteadusliku raamatu autoriks, tema seletuses olid haiguste põhjused looduslikud, tema meelest sõltus tervis nelja ihumahla(vere,lima, musta ja valge sapi ) tasakaalust.Hippokratesele omistati ka nn Hippokratese vanne: arstide ametitõotus kaitsta alati patsiendi elu ja tervist.

Eesti haldusjaotus ja võimusuhted 13.-16. sajandil
Stensby leping. Feodaalriigid 13.-14. sajandil ja 14.-16. sajandil. Vana-Liivimaa maapäevade algus.
Stensby leping- 1238a sõlmitud leping, mille eesmärgiks oli lõpetada Põhja-Eesti ja Kesk-Eesti kuuluvuse pärast puhkenud Mõõgavendade ordu ja Taani konflikti.
Haldusjaotus: Oli 4 feodaalriiki: Saksa/Liiviordu valdus, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Taani kuninga Eestimaa hertsogkond. Peale Jüriöö ülestõusu(1343-1345) kiirendas Taani kuningas juba varem planeeritud müügitehingut müüa Põhja-Eesti valdus Saksa ordu kõrgmeistrile. Kes omakorda andis selle ala valitseda Liiviordu meistrile. Feodaalriikide arv vähened 4st 3le.
Võimusuhted: Sagedased olid konfliktid juhtiva rolli pärast. Liivi ordu vallutas Taanile kuuluvad Põhja-Eesti alad. Tüli lahendati 1238.a sõlmitud Stensby lepinguga. Liivi ordumeistri ja Riia peapiiskopi konflikti põhjuseks oli ordumeistri soovimatus alluda Riia peapiiskopile. Kodusõjad sel põhjusel kestsid kuni Eesti keskaja lõpuni. 14.saj hakkasid toimuma igaaastased Vana-Liivimaa neljaseisusliku grupi e. Kuuria nõupidamised( Riia piiskopid, Liivi ordumeister +orduametnikud, Vasallise esindajad ning linnade esindajas Riiast , Tallinnast ja Tartust) Eesmärk oli lahendada maahärrade vahelisi konflikte, et vältida kodusõdu.
Maapäevade algus- iga aastased nõupidamised, mille eesmärkideks olid

lahendada maahärrade vahelisi konflikte, et vältida kodusõdu

kindlustada võimu talupoegade üle

ühtlustada välispoliitikat
PILET 19

Rooma riigi valitsemine
Rooma linna ja riigi teke. Valitsemise põhijooned sh senati roll kuningriigi, vabariigi ja keisririigi perioodil.
Rooma riik sai alguse Rooma linna rajamisest. See toimus 8.saj eKr. Linna rajasid kunagise Rooma kuninga tütre pojad Romulus ja Remus .
Rooma linna teke - Latiumi linnade seast kerkis esile Rooma. Asundid olid Rooma kohal juba sügavas minevikus, sest linn oli asetatud väga soodsalt : ta asetses seitsmel künkal, laevatava Tiberi jõe vasakul kaldal , kilomeetrit 25 merest. Ümberringi levis viljakas Latiumi org. Tiberi suudmest koguti juba muistsest ajast peale soola. Asundite elanikud tegelesid ka põllunduse ja kaubandusega, peale selle aga jõe- ja mererööviga. Hilisemal ajal sulasid need asundid üheks Rooma kogukonnaks.
Senat - aristokraatlik vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitkat
Magistraat – riigiametnik Vana-Roomas
Kuningriigi aegne senat- koosnes patriitsidest
Vabariigi perioodil- Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud – magistraadid , ja vanemate nõukogu – senat. Rahvakooselukud võimaldasid ka lihtrahval riigiasjades osaleda.
Keisririigi aejal- Riiki juhtis senat, senatist sai keisri nõuandjaja magistraadid täitsid keisri otsuseid.

Eesti keskaegsed linnad
Linnade teke. Linnaõigus ja linnade õiguskorraldus. Tsunftide roll. Hansakaubandus.

Linnad rajati enamasti kohtadele, kus elasid varem juba inimesed,
Linnu hakkasid valitsema sakslased.
Linnaõigus- linnaelu reeglid, mis määrasid linnaelu korralduse. Need anti linnadelemaahärrade e. Maaisandate poolt; laenati teistelt linnadelt või koostati ise teiste eeskujul.
Lääne-Euroopa eeskujul korraldati linnaelu, linnaõiguse alusel.
9 eesti keskaegset linna jagunesid linnaõiguse järgi kolmeks:

Lübecki linnaõigus(Tallinn, Rakvere, Narva)

Riia linnaõigus(Tartu, Paide, Viljandi, Uus-Pärnu)

Piiskopiõigused(Vana-Pärnu, Haapsalu)

Hansaliidus 4 linna: Tallinn, Uus-Pärnu, Viljandi, Tartu.

PILET 20

Rooma kultuuri tähtsus
Ehituskunst . Rooma kui antiikaja suurlinn. Ladina keel ja tähestik. Rooma õigus.
Rooma ehituskunst - Rooma tsivilisatsioon saavutas kõrge tehnoloogilise taseme.Rajati kivist teid,sildu ja monumentaalseid advedukte ( tugedel asetsev veejuhe ).Keisririigi ajal levisid need ehitised kõikjal impeeriumis. Ehituskunsti tipp saavutati keisririigi ajal.Peamiselt kasutati tellist,lubjamörti. Sealt on alguse saanud lubimörd kaared , kuplid, võlvid; äravoolukanalid; põrandaalused küttesüsteemid.
Rooma linn - Roomast sai vabariigi lõpul ja keisririigi ajal vahemere maade suurim linn.Sinna asus inimesi üle kogu impeeriumi.Sisserändajaid oli palju.Foorum oli linna sümboolne keskus.Lisati tempel Panteon.Hakati rajama korruselamuid.
Ladina keel ja tähestik- ladina kel ehk Rooma riigikel muutuus üldkasutatavaks Lääne-Euroopas ja baasil tekkisid romaani keeled. Ladina tähestik on olnud u 500 keele alus tähestikuks.
Rooma õigus - Rooma riik toimis seaduslikul alusel.Kõik rooma kodanikud olid seaduse kaitse all. Ka keiser kui kürgem seadusandja ja riigi plemkohtunik pidi alluma seadustele ja andma neid välja mitte isiklikest, vaid riiklikest huvidest lähtuvalt. Kerkisid esile silmapaistvad seadusetundjad. Roomas sai alguse õigusteadus.

Eesti talurahva õiguslik ja majanduslik seisund 13.-16. sajandil
Talurahva õiguslik seisund ja koormised 13.-14. sajandil. Jüriöö ülestõus. Talurahva õigusliku ja majandusliku seisundi halvenemine 15.-16. sajandil.
Talurahva õiguslik seisund ja koormised 13-14 sajandil.
Jüriöö ülestõus
Talurahava õigusliku ja majandusliku seisundi halvenemine 15-16. sajandi.

.ODT Laadi alla originaalfail 32 lk · .odt · 29 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

29 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sfnks Õppematerjali autor

10 klassi ülemineku eksamipiletite vastused ja lühikokkuvõte teemadest

ajalugu eksam 10 klass Üldajaloo periodiseering ja selle allikad Ajaloo mõiste Muinas- ja ajalooline aeg Ajalooallikate liigid Arheoloogia Etnoloogia Rooma religioon Rooma panteon Riik ja religioon Ristiusu sünd levik ja tõus riigiusuks: Jeesus Peetrus Constantinus Suur Theodosius Suur Antropogenees kiviajal Kiviaja arengujärgud: paleo- meso- ja neoliitikum Antropogeneesi põhijärgud: homo habilis homo erectus neandertaallane homo sapiens Karolingide poliitiline ja kultuuriline pärand Karl Suure keisririik ja selle lagunemine Karolingide renessanss Viljelusmajanduse algus ja metallide kasutuselevõtt Viljaka poolkuu ala ja neoliitiline revolutsioon Metallide kasutuselevõtt Viljelusmajanduse ja metallide kasutuselevõtu mõju ühiskonna arengule Varaste tsivilisatsioonide sünd Tsivilisatsiooni mõiste Varaste tsivilisatsioonide tunnused ja paiknemine Ristiusu kirik keskajal Suur kirikulõhe Reformatsiooni algus ja protestantliku kiriku kujunemine M. Lutheri õpetus Kuningareformatsioon Inglismaal Egiptuse tsivilisatsioon Geograafilised ja looduslikud olud ning sellest tulenenud tsivilisatsiooni eripära Riikluse teke valitseja võim ühiskonna kihistumine Feodaalkorra kujunemine Kujunemise põhjused ja algu Lään: benefiits feood. Läänipüramiid ja vasalliteedisuhted Feodaalsuhete arengu mõju kuningavõimule Egiptuse religioon ja kultuur Mesopotaamia tsivilisatsioon Keskmine kiviaeg Eestis Mesopotaamia religioon ja kultuur Noorem kiviaeg Eestis Hetiidid Indoeuroopa rahvad Hetiidi riik ja ühiskond Hetiidi kultuur ja tehnoloogilised uuendused Pronksiaeg Eestis pärsia impeerium vanem rauaaeg foiniikia keskmine raaaeg ja viikingiaeg Eesti ajaloo periodiseering ja allikad iisrael Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon eestlased hilisrauaajal sparta polis muinaseestlaste usund ateena polis liivimaa ristisõja algus kreeka panteon eestlaste muistne vabadusvõitlus vanakeeka kultuur üleminek muinasajast keskaega eestis vana kreeka Olümpiamängud. Filosoofia algus. Matemaatika. Meditsiin Eesti haldusjaotus ja võimusuhted 13.-16. sajandil Rooma linna ja riigi teke Valitsemise põhijooned sh senati roll kuningriigi vabariigi ja keisririigi perioodil eesti keskaegsed linnad Eesti talurahva õiguslik ja majanduslik seisund 13.-16. sajandil rooma kultuuri tähtsus

Sarnased õppematerjalid

doc

Ajaloo eksami punktid

Ennustuskunst ja astroloogia. Kirjandus: Egiptus: Ei loodud mahukaid suurteoseid, vaid viljeleti lühivorme. Egiptlasi peetakse novellizanri loojateks. Kasvas välja ülikute hauakabritesse kirjutatud autobiograafiatest. Mesopotaamia: Armastati kangelaslaule muistestest suurkujudest. Neid hakati üsna varakult lühemate eepiliste poeemidena kirja panema. Mitme eepose kangelane oli Gilames. Temast rääkivate lugulaulude põhjal loodi eepos ,,Gilgames". Leiutised: Egiptus: 2. Eesti ajaloo periodiseering ja allikad Jääaja lõpp ja Eesti maastiku kujunemine. Muinassaeg, selle allikad ja perioodid. Ajalooline aeg, selle allikad ja perioodid. Eesti alale jõudis jää Skandinaavia mäestikust. Esimene jää pealetung algas juba enam kui 2 miljonit aastat tagasi ja alles umbes 13000 aasta eest vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Kokku oli 4-5 külmaperioodi ehk jäätmusit. Jääaeg ja jää kujundasid Eesti maastiku. 1-2 km

Ajalugu

docx

10.klassi ajalugu terve aasta peale

AJALOO ÜLEMINEKUEKSAM I OSA I VANA-KREEKA AJALUGU Viited Kaardid lk 30 ja 33 ,,Üldajalugu´´ peatükid 1, 3 (vaata ka lk 24-25) Teemad *polis ehk linnriik Kreeta ja Mükeene varajased kõrgkultuurid (nende dateerimine, kirjeldus ja võrdlus)- MÜKEENE KULTUUR MINOILINE KULTUUR 1600-1100 eKr 2000-1400 eKr Kreekas Kreetal Losse ümbritsesid kükloopilised ühiskond oli rahulik ehk hiiglaslikud müürid sõjalised kunstiteosed puudusid Mükeene Lõvivärav ühiskonna keskpunktiks olid Võimu keskuseks kujunes loss, lossid (Knossos) eelkõige Mükeene Tsivilisatsiooni tõus ja kreeklaste kolonisatsioon (ümberasumine?) Vahemerel ja Mustal merel- Keskuseks kujunesid linnriigid, mis olid üksteistest sõltumatud ja riva

Ajalugu

doc

Esiajalugu

Egiptuseks. Alam-Egiptus(Memphis) hõlmab Niiluse tasast suudmeala, kus jõgi moodustab delta. Ülem-Egiptus(Teeba) asub Niiluse esimese kärestiku vahelises jõeorus. Egiptuse tsiv. sõltus täielikult Niilusest-põlluharimine ja Niilus kui ühendustee. Kõrbetest ümbritsetuna oli Egiptus kogu vanaaja vältel muust maailmast suhteliselt eraldatud. Talvel, kevadel vili küpses, märts-juuni olid põud, suve alguses koristati saak. Ajaloo põhietapid: 3000 eKr oli ühtne riik, kuningas Menes;umb. siis tekkis egiptuse hieroglüüfkiri. Muistse Egiptuse ajal. jaguneb 3-ks per: Vana riik umb. 2650-2130 eKr-sisemine ühtsus, tugev vaaraovõim, isoleeritus, riik lõppes sisesegaduste tõttu, Mephise lähedal Giza püramiidid; Keskmine riik u. 1950-1650 eKr-kuninga võim ulatus nüüd aga oma maa piiridest kaugemalegi, Egiptuse võimu alla kuulus ka Nuubia, tähtis osa oli noomidel e. piirkondade asevalitsejad, Riigi

Ajalugu

doc

Suur Kokkuvõte Ajaloo 9.kl õpikust

- - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1. Inimese evolutsiooni lähtekoht on Ida-Aafrika, kus 6-5 miljonit aastat tagasi lahknesid inimese ja ahvide arenguliinid ja kust inimese eellased e. Hominiidid levisid Euraasiasse.

Ajalugu

doc

Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks 2015.

Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks 2015. Eesti ajalugu 1. Eesti ajaloo allikad ja periodiseering: kirjalikud ja arheoloogilised allikad; perioodid: muinasaeg, muistne vabadusvõitlus, keskaeg (Vana- Liivimaa ajastu), Liivi sõda, Rootsi aeg, Põhjasõda, Vene aeg, iseseisvumine ja Vabadussõda (algus ja lõpp). Õp. I osast lk 7-11. 2. Muinasaeg - lühiülevaade. Õp. I osa lk 12-29, kaart lk 32. (mõisted: kiviaeg, mesoliitikum, paleoliitikum, neoliitikum, pronksi- ja

Ajalugu

docx

Ajaloo üleminekueksam 10.klass

Harjumaa, Järvamaa, Läänemaa, Saaremaa ja Sakala ning Ugandi. Naabrite poolt määratleti eestlasi maakondade järgi. Ühiskond oli majanduslikult ebavõrdne, mille tipus olid vanemad. Eestlaste muinasusundi üldiseloomustus – vägi, targad, hing, jumalused (Peko, Taara, Uku), ohvripaigad ja ohverdamine. Muinasaja inimese vaimses elus oli tähtsal kohal usund. Selle alla mahtusid tavad ja uskumused, millel oli seos mõistega püha. Ajaloo jooksul muutusid eestlaste usulised vaated tugevalt, iseärasusi oli ka piirkondlikult. Pühaks peeti sageli kõike seletamatut, müstilist ja aukartust äratavat. Üheks muinasusundi põhimõisteks oli vägi, mis arvati olevat kõikidel elusolenditel, peale oma füüsilise keha. Väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas, sõnades. Tarkadeks või nõidadeks nimetati inimesi, kes oskasid sõnade abil loitsida, haigusi ravida. Targad kontrollisid väge

Ajalugu

docx

10. kl ajaloo üleminekueksam

Australopiteekused elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultravioletkiirguse eest. Heidelbergi inimene ei olnud enam raipesööja, vaid suuri loomi küttiv inimene. Ületas vaimsetelt võimetelt oma eelkäijad. Neandertallased kujunes heidelbergi inimesest

Ajalugu

doc

Vanaaeg eksam 2020 küsimused

2. Pronksiaegne tsivilisatsioon: Tähestikkirja kujunemine. 3. Foiniikia linnad: Byblos, Tüüros ja Siidon; kaubandus ja kolonisatsioon; võitlus Assüüria vastu. 4. Pärimus iisraellaste varasest ajaloost: orjapõlv Egiptuses; Mooses; Kaanani vallutamine; kohtumõistjad. 5. Iisraellaste riik: Taavet; Saalomon; Iisrael ja Juuda. 6. Baabüloni vangipõlv; Iisrael Pärsia võimu all. 7. Prohvetid (Jesaja), monoteismi kujunemine; messianism. 8. Vana Testamendi kujunemine. 8) Kreeka ajaloo allikad: ajalookirjutuse algus; Herodotos, Thukydides, Xenophon, Plutarchos. 9) Arhailine Kreeka 1. Tume ajajärk ja tsivilisatsiooni uus tõus 8. sajandil: kontaktid välismaailmailmaga; alfabeet. 2. Kolonisatsioon Vahemerel ja Mustal merel. 3. Arhailise Kreeka riiklus ja ühiskond: polise kujunemine; linnad ja kaubandus; aritokraatia ja lihtrahvas; aristokraatleik eluviis (atleetika; sümposion). Türannia: Korinthose türannid; türannia sotsiaalne taust. Seadusandlus. 4

Vanaaeg

Rohkem sarnaseid